.......................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi......................................................................................6 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused................................................................6 4. Oma kultuuri prillid.................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................8 Kirjandus.................................................................................................9
minna), tasuks rühma toetus ja kaitse (veritasu, orbude ja vanurite ülalpidamine) · Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati · Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu · Arengusuund individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks · Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina · Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu (jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine! · Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus! · Mina ajaloolise "avastamise" elemendid/sammud (I.Kon): Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik)
Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.
Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi, mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt. Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juh...
Tuleviku oskused ja tuleviku tööturg Singulaarsus.. •... kujutab endast futuroloogias hüpoteetilist ajahetke, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel. •Kuidas tekib? Intellekti plahvatus, masinad teevad endast targemaid masinaid. Superintellekti teke. •Tehnoloogiline singulaarsus –tehis, IT põhine •Transhumanistlik Singulaarsus –inimese põhine •Hüpotees, et seda ei teki, sest enne tuleb ökoloogiline või sõjaline katastroofLahendus Fermi paradoksile. Me ei näe tulnukaid, sest mingil hetkel iga tsivilisatsioon hävitab ennast ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed...
Mida paremini osatakse võõrast keelt, seda suurem on vestlusest osavõtjatel oht üksteist vääriti mõista, kuna eeldatakse, et grammatiliselt keelt valdav inimene oskab selles keeles ka toimida. Kui kõneleja võõrkeele grammatikas eksib, siis mõistetakse, et rääkija on võõramaalane, ent kui rääkija valdab võõrkeele sõnavara ning grammatikat, kuid rikub keele vestlusnorme, ei pea vestluspartner eksimust mitte keeleveaks, vaid rääkija personaalseks puuduseks. 1. KULTUURIERINEVUSED UURINGUTES Kultuuris on võimalik eristada tegelikke ja stereotüüpseid erinevusi. Tegelike erinevuste puhul mõõdetakse eri kultuurides elavatel inimestel mingit näitajat ja saadud tulemuste põhjal kõrvutatakse kultuure. Mis näitajat võrdluses kasutatakse, on seejuures kriitilise tähtsusega ning peaks olema üsna ilmne, et see, mis on oluline ühes kultuuris, ei pruugi olla tähtis mõnes teises. Siiski on viimasel paarikümnel aastal tehtud mitmeid uuringuid,
1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond
identiteedi teooria. Stigma. Teemad Inimsuhete ruumiline mõõde · Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused massipsühhoos. ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus
kõnelejad suhtlevad omavahel, sellest jääb jälg keelesüsteemi (laenamine jms). Ükski keel pole puhas. Laenude hulk pole arengutaseme näitaja, vaid igas keeles loomulik nähtus. 11. Laenamisega seoses räägitakse tihti, et kui on laenatud sõna, mõiste jms, tähendab see, et seda sõna jne laenavas kultuuris ei olnud. Kuigi keel ja kultuur on seotud, pole seos üksühene. Kui eesti keelde on laenatud sõna hammas, ei tähenda see, et selline mõiste oli enne puudu. Kultuurierinevused ei ole keele keerukuse kriteerium. 12. Mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeel, zestide keel jms. Mõned liigutused ja zestid on instinktiivsed (naeratus jms). Viipekeel ei ole siiski sellega võrreldav, kuna ei ole instinktiivne. On mitmeid viipekeeli (eesti, Briti inglise jms), ei ole ühte rahvusvahelist viipekeelt. Mitteverbaalsed keeled moodustavad samuti märgisüsteemi (mereliikluses, lennunudses jms kasutatavad süsteemid). 13. Loomuliku keele sturktuur
Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3. Sõja ajend 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristi Garvilo Princip´i poolt. 4. Sõja kuulutamised 28.juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. august 1914 Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale 5. Sõjalised blokid ja liitlased. Nende muutumine sõja käigus.
Muu raske psüühikahäire · Raske isiksusehäire, rasked võõrutusnähud sõltuvushaigetel, kurttummus jms. Piiratud süüdivus · Kerge nõrgamõistlikkus · Algav või kergekujuline nõdrameelsus · Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid Problemaatilised olukorrad · Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased) · Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla · Primaarne ajuhäire, trauma · Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt · Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest · Pidevalt tarvitatud aine ärajäämisest tingitud muutused Isiksushäire · Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine
Inimestevahelised suhted • Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Suhtlemismängud. • Tekstid: Berne, E. – kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, E – Armastuse kunst Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine
ülalpidamine) Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda- sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu Arengusuund individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu (jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine! Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus! Mina ajaloolise "avastamise" elemendid/sammud (I.Kon): - Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) - Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused,
:D ) * Väga väikeste laste aeng: apgari indeks (activity, pulss, grimass, appearance, respiration) · küsimustik - + - · eksperiment - + - · joonistused + - · testid, arenguskaalad eelduseks standardiseeritus + dünaamiline jälgimine, astmeline käsitlus, mõõdetavus; eriti väikelaste ja erivajadustega - individuaalsuse eiramine, kultuurierinevused, valiidsus, reliaablus, kallid nt Bayley arenguskaala, Griffithsi arenguskaala (üldmotoorika, isiklik-sotsiaalne, kõne-kuulmine, silma-käe koostöö, praktilised oskused) Bayley arenguskaala: Algvariant aastast 1928 USA-st, korduvalt täiendatud Bayley III (2006) Hinnatavad aspektid (4): Kognitiivne areng, Kõne areng, Peenmotoorika & üldmotoorika, Sotsiaalne-emotsionaalne areng
KOKKUVÕTE Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? 2. ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET. Eneseteadvus: mõisteaparaat Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need s...
Iga-aastane palverännak ( hadz) Kekasse on kohustuslik kord elus neile, kes on selle sooritamiseks f üüsiliselt ja majanduslikult võimelised. Ligikaudu kaks miljonit inimest tulevad igal aastal kõigest maailma nurkadest Mekasse kokku. Kuigi Meka on alati külastajaid täis, sooritatakse iga-aastane hadz islamikalendri kaheteistkümnendal kuul. Meessoost palverändurid kannavad erilisi lihtsaid riideid, mis eemaldavad klassi- ja kultuurierinevused, nii et kõik seisavad Jumala ees võrdsetena. Hadzi riitused sisaldavad seitsmekordest Kaaba ümber kõndimist ja seitsmekordest kõndi Safa ja Marwa küngaste vahel. Seejärel seisavad palverändurid koos Arafati mäel ja paluvad Jumalalt, mida iganes soovivad ning eelkõige muidugi Tema andestust-seda peetakse Viimase Kohtupäeva eelvaateks. ( Ibrahim 2002: 65) 5 3. Muhamed Muhamed sündis Mekas 570
· Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. · Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian füüsiline ruum · Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud · Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks. · Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension"
väljendiga, kui mitut keelt inimene valdab. Võõrkeelte õppimise varases lapseeas takistab selget ja puhast mõtete ja mõistete sidumist emakeeles ning võib olla takistuseks ka üldise intelligentsuse arengule. Maailmas suureneb pidevalt nende laste arv, kes ei õpi selles keeles, mida nad kodus räägivad. Kas ka need lapsed on erivajadusega? Vähemusrahvuste laste puhul peab õpetaja teadma, kuidas kultuurierinevused mõjutavad õpilase õpistiili ja käitumist. Laps ja kakskeelsus Inimesel on võime kasutada tinglikke sümboleid tähiseid, millel on kindel sisu ja mõte. See võime eraldab inimest loomast ning on teinud võimalikuks inimese kui liigi intellektuaalse arengu. Inimese sümboliseerimisvõime kõige suurejoonelisemaks avalduseks on loomulik inimkeel, mis on keerukam kui mis tahes kunstlikult loodud
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
on kliendid ning turundusstrateegia ning -taktika kujundatakse vastavalt tarbijale. Kliendikeskse ettevõtte teenindav personal tegeleb klientide murede lahendamise ning vastavate lahendite leidmisega. Ettevõttele kirjutatud negatiivseid tagasisidekirju loetakse kui võimalusi suhteid klientidega tugevdada. Lisaks sellele, tuleb kliente segmentida. Näiteks rahvusvaheliste kliendikesksete ettevõtete turundusstrateegiad on erinevates riikides ja maailmajagudes erinevad. Joonis 1. Kultuurierinevused kohvikutes Allikas: Customer-oriented marketing (Talpau jt 2011) 6 Tulpdiagramm (vt Joonis 1) näitab, millised on kultuuride vahelised erinevused. Isegi kõige tühisema asja juures on erinevused väga suured. Ameerika ühendriikides ostavad 86% Starbucksi klientidest kohvi tee peale kaasa, aga Euroopas 85% klientidest joovad kohvi ära kohvikus. Starbucksi enda jaoks, kui äärmiselt kliendikeskse ettevõtte
T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika
T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika
ei teha · Vägivald · Faktipõhilisus ehk realistkikkus · Rüütellikkus, õilsus, au versus muinasjutulikkus · Krislik pool · Osades olid armastusteema, osades · Ajaloolisus mitte · Alati on rängad katsumused, millega · Kultuurierinevused paistavad välja tuleb hakkama saada eepostes · Alati on paha tegelane, kelle hävitama · Erinevad läbielamised peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja
- hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb · Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks · Huvi teise isiku vastu · Kehakeel ja vestlejate vaheline distants · Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside · Tähelepanu rääkijal · Psühholoogiline kohalolek · Tähelepanelik vaikimine Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · unelemine · samastumine · väitlemine · õigustamine · teema vahetamine Mida tähele panna: · Meeldida rääkijale · Olla kena inimene · Mitte solvata teist inimest · Teatud info otsimine · Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)?
Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine. Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaitolemist, kui keegi teine räägib.
● Huvi teise isiku vastu ● Kehakeel ja distants suhtlejate vahel ● Kontrollitud liigutused, näoilmed ja silmside ● Tähelepanu rääkijal ● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess.
pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemisvormid – suuline, kirjalik, visuaalne (joonised, skeemid). Kahepoolne suhtlemine on edukas kui endale selgeks teha, mida ja milleks. Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg Edastajast tulenevad – psühholoogilise kontakti mitteloomine, arusaamatu väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot
Põhjused: · Näitlejapealtvaataja · Stor ms, 1973 eksperi ment vestlusest pealtvaatajaga · Ülekuulamise videosalvestus (Lassier & Irvine, 1986) · Ajaline distants kui ainult kord nähtud ini mese kuvand ununeb, arvatakse rohke m p õhjus olevat situatsioonis (Burger, 1991) · presidendivali miste edu põhjused · Enesevaatlus kui tähelepanu on suunatud endale, o mistatakse endale suure m vastutus toi · munus kultuurierinevused · Atributiivne e elarvamus, vastavuse e elarvamus käitumine on koosk õlas ·isiksuseo madustega Seletuste ö konoo mia printsiip situatsiooni analüüs nõuab rohke m pingutusi, kui dispositsiooniline seletus · Eelnevate hoiakute mõju · Eeldatavad lahendused kuritegevuse problee midele (J. Kozol, 1995) Sotsiaalsete sündmuste taju · Suure m osa sotsiaalseid sünd musi või maldavad erinevat interpretatsiooni
Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, ,,sildistamine", nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Konstruktiivne kriitika (Bolton, 2002) -räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne.
1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa nõudis selle tühistamist. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu.
ka suhelda. Kuna suur osa meie haridusest juhatab inimesi mõtlema, et suhtlemine on lihtsam kui see tegelikult on, kaotavad inimese julguse ja loobuvad proovimast niipea, kui nad raskusi kohtavad. Kuna nad ei saa probleemi iseloomust aru, ei tea nad ka, mida teha. Imestama ei peaks panama mitte see, et suhtlemine on nii keeruline, nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju (Bolton 2007: 31). Füüsilised tingimused, semantilised probleemid, kultuurierinevused, tagasiside puudumine, staatuse mõju (kartus jne), väsimus, oma probleemidega ülekoormatus, kuulamise asemel arvustamine ja hindamine, motivatsiooni puudumine, mälu võimekus. TEABE ALLIKAS (A) TEABE VASTUVÕTJA (A´) Soovitud tähendus tajutud tähendus Dekodeerimine kodeerimine
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises.........
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
tegurid Kuni 3aastaseks (5aastaseks) saamiseni Kuni murdeea alguseni Enne 5aastaseks saamist on kõne arengus suured individuaalsed erinevused (kusjuures 2- 3aastaselt mõõdetud kõne arengutase ennustab hilisemat õpiedukust) Lapse temperament, lapse kognitiivne stiil (refereeriv või ekspressiivne); vanemate jutukus; vanemate sotsiaalmajanduslik staatus (jutukus, sõnavara), suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga? Muutused enda sees ja ümber Olulised arengulised ülesanded Suurem risk internaliseeritud (sissepoole) ja eksternaliseeritud (väljapoole)
1982). Naised avavad end enam sotsiaalsetes teemades, kuid varjavad infot enam instrumentaalsetes teemades (Murstein, Adler, 1995). Suhte alguses avavad mehed end enam naistele kui teistele meestele, ning oluliselt enam, kui seda teevad naised mõlemast soost partneritega (Derlega, 1985). 1) naised avavad end segasuhtes vähem kui omasoosuhtes; 2) naised ja mehed avavad end enam naistele kui meestele; 3) naistepaar avab end enam kui meestepaar. Sõprussuhted ja kultuurierinevused Moghaddam, Taylor, Wright (1993) summeerisid erinevused järgmiselt: - lääne ühiskonnas on sõprussuhted vabatahtlikud (i.e. vaba valik) - suhted traditsionaalsetes kultuurides kalduvad olema püsivamad ja pidevamad (kui lääne ühiskonnas). - lääne ühiskonnas kalduvad suhted olema individualistlikud (suhted on nö üks-ühele) XI Väikesed ja suured grupid 28.04.14 1. Grupp Kas järjekorras seisvad inimesed on grupp?
Varajane rehabilatsioon on alati edukam. Oluline on, kuidas annab mingis valdkonnas eri vanuses inimesi uurida see on erinev, kuidas saab uurida nt lapsi ja täiskasvanuid. Arengu verstapostidest ehk kui vanalt mingi laps peaks midagi teha oskama. Individuaalsed erinevused: suuruses, füüsilises küpsuses, emotsionaalsuses, temperamendijoontes, soolised erinevused. Ka kultuurilised erinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Kultuurierinevused > oluline, et laps on iseseisev või, et oleks teiste inimestega seotud (kogukondlik, perekonnakesksus). Erinevates kultuurides rõhutatakse erinevaid pooli. Seega, kas sotsialisatsiooni eesmärgiks on rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus 3 ja eneseteostus. On kultuure, kus soodustatakse rohkem füüsilist arengut kui mänguasjadega mängimist. 2.Vastsündinu
- negatiivsete emotsioonide vähesus, - tendents tegelda huvitavate ettevõtmistega, - rahulolu oma eluga. Kõrge SHO-ga inimestele on iseloomulik omada palju soovitavaid omadusi (Diener, 2000). Nad osalevad teistest rohkem ühiskondlikes organisatsioonides, meeldivad eistele inimestele rohkem, lahutavad oma abielu vähem tõenäoliselt, elavad veidi kauem, on tööalaselt edukamad ning teenivad suuremat sissetulekut kui vähem õnnelikud inimesed. Inimeste õnne ja eluga rahulolu mõjutavad kultuurierinevused. Individualistliku kultuuriga maades (nt USA-s) hindavad inimesed eluga rahulolu näitajaiks oma positiivseid emotsioone. Kollektivistlikes ühiskondades (nt Lõuna- Koreas) hindavad inimesed eluga rahulolu normidele vastavuse alusel. Neile on oma elu õnnestunuks hindamisel olulised ka perekonna ja sõprade hinnangud (Suh jt, 1998). Õnne päritolu esimene müüt "Elu on raske ja õnnelikke inimesi on vähe". Seda ideed propageerivad paljud filosoofid ja arvukad kirjanikud
29 Kultuur on omapärane terviklik uskumuste ja käitumisreeglite kogum, mis on omane inimesele kui ühiskonna liikmele ja mille järgimine toob kaasa tunnustamise ja heakskiidu kaaslaste poolt. Kultuur koosneb abstraktsetest, mittemateriaalsetest väärtustest, ootustest, uskumustest. Kultuur on õptav ja iseloomulik rühmale. Et kultuurid tekivad ja kaovad, on erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades kultuuril erinev sisu, millest tulenevad kultuurierinevused. Kultuuride mitmekesisust väljendavad: sümbolid : zestid, pildid ja objektid lipud, sõnad, brändid iidolid : surnud või elavad, reaalsed või kujutletavad Kalevipoeg, Juku, Kuninganna, Buddha jt rituaalid : kollektiivsed toimingud tervitamine, austuse avaldamine, usutalitlused väärtused hea, halb, ilus, kole Kultuurilised väärtushinnangud kujunevad juba kodus ja sageli ebateadlikult.
Kultuurisokk võib ilmneda, kui inimesed suhtlevad täiesti teistsuguse kultuuri esindajatega ja kogevad kontrolli kaotust. See juhtub, kui nad ei ole võimelised aru saama teise kultuuri esindajate käitumisest. Üks kultuurisoki seletusi on: meie käitumine on harjumuste kontrolli all. Kui me oleme harjumatus keskkonnas ja näeme, et inimesed käituvad teistmoodi, kui oleme harjunud, siis kaotame kontrolli. Inimesed, kellel on vähe kontrolli, muutuvad depressiivseks ja abituks. Kultuurierinevused, puudulikud sotsiaalsed oskused ja mitterahuldavad sotsiaalsed kontaktid põhjustavad kultuurisoki, millele on omane ärevuse kõrge tase ja usalduse puudus. Käitumise muutumise protsess: kultuurikaotus, kultuuri õppimine ja kultuurikonflikt. Psüühilise 62 kohanemise etapid: Esimene etapp iseloomustab entusiasm, kõrgenenud meeleolu ja suured lootused
sellele tasandile tõenäoliselt enne täiskasvanuiga. Enne kui inimesed jõuavad autonoomse moraalse mõtlemiseni peavad nad ära tundma moraalistandardite loomuse. Igal kultuuril/ ühiskonnal on oma arusaamine sellest, mis on õige ja vale ning ühe kultuuri väärtushinnangud võivad mõne teise kultuuri jaoks olla šokeerivad. Noored avastavad kultuurierinevused alles eriala õppima asudes (kõrgkoolides). Postkonventsionaalset tasandit esinebki just tudengitel. Uuringud on tõestanud, et on võimalik kaasa aidata noorte inimeste liikumisele moraalitasanditel üha kõrgemale. Parim tegevus selleks on noortele antud võimalus rääkida moraalsetest dilemmadest, osaleda sellistel aruteludel, tutvumine moraalselt kõrgematel tasanditel asuvate täiskasvanutega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
