Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga. Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale)
energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego Id'i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego'ga. Superego keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - The personal unconscious and the collective unconscious arheotüübid (collective unconscious) The persona - mask osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha 1. Anima naiselik alge mehes 2
vastuollu. Staatus inimese koht sots.süsteemis. Rol kui staatuse dünaamiline aspekt. Tänapäeval on rollid omandatud, feodaalühiskonnas oli ka sünnipäraseid rolle. Ühel momendil saab inimene olla ainult 1 rollis. Rollivaba käitumine? Magamine, söömine, jne. Rollli kolm aspekti · Roll kui ootuste süsteem selle isiku suhtes, kes seda kohta täidav · Rol kui sellel kohal asuva inimese ettekujutuste süsteem · Blabla Rollid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Rolli internaliseerimine . sellle omaksvõtmine. 7 astet · Zimbardo vanglaeksperiment rollide internaliseerimise kohta näiyas, et see protsess on üllatavalt kiire. Üliõpilased kuu aega olid raha eest vangid ja vangivalvurid. Tuli katkestada 2 nädala lõpul, sest vangid polnud nõus enam jätkama. Vangivalvurid elasid liialt sisse. Identiteet sotsiaalne osa, personaalne osa. Personaalne osa on unikaalne.
1) Kasvatuses aidatakse määrata lapse potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teid puudustest vabanemiseks; 2) Kasvatuses väärtustatakse lapse reaalseid, potentsiaalseid isiksuseomadusi ja puudusi kompenseerivaid omadusi; st lastele kindlustatakse teave sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest. 15.märts Väärtuste internaliseerimine kasvatuses Afektiivne aspekt kasvatusest ehk kasvatuse väärtushinnanguline alus. Sisuliselt on see internaliseerimise protsess. Kasvatuse eesmärgid liigitatakse 1)kognitiivseteks (teadmised) 2)psühhomotoorseteks (tegevus) ja 3) afektiivseteks Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga
alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed väiksem enesekindlus ja stressitaluvus kalduvus alaväärsusele väljendavad/jäljendavad iseseisvat kaalutlemist (a' la sõltumatu inimene) -väljendavad konservatiivsemaid hoiakuid · Kelman (1953) sotsiaalse mugandumise kolm protsessi: Nõustumine enamuse seisukoha järgimine isiklike uskumuste muutmiseta Internaliseerimine nõustumine, et enamuse vaated on enamkehtivad Identifitseerumine e. samastumine hoiakute muutmine selle nimel, et kellegagi (lugupidamise objektiga) sarnaneda. · Ebamäärasus sunnib enam internaliseerima (Sherif) Deindividuatsioon grupis -politseinike tegevus 1991.a. LA -enesetapule õhutamine Oklahoma ülikoolis 1967 -auto rüüstamine NY Bronxis ja Stanfordi ülikooli linnakus Palo Altos (Zimbardo, 1970) -elektrilöögi katse maskis naistega (Zimbardo 1970)
saavutamiseks Deviantsus- käitumine, mis on vastuolus rühma või ühiskonna normidega SOTSIALISEERUMINE Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumismustreid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. RESOTSIALISEERUMINE- osaline ja täielik uute normide, rollide omandamine ja väärtsute internaliseerimine Rolliteooria- teiste inimeste rollide omaksvõtmine, mille tulemusena võib indiviid näha maailma ja ennast teiste pilgu läbi Totaalne institutsioon- muust ühiskonnast eraldatud range režiimiga organisatsioon, kus inimese sotsialiseerimine toimub kontrolli all ISIKSUSE DISPOSITSIOON Kõrgemad dispositsioonid- elukontseptsioon ja väärtusorientatsioonid Keskastme dispositsioonid- üldistatud hoiakud sotsiaalsete objektide suhtes
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
· Mõjub halvasti püsivusele · Deci inimestel on sünnipärane kalduvus otsida uudsust ja väljakutseid, suurendada oma pädevust, uurida ja õppida · Sõnaline sisuline ,,tasustamine" nii ei mõju · Informatiivne tagasiside toetab seesmise motivatsiooni arengut Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemiselt motiveeritud tegevused kui prototüüp enese-määratletud tegevustest, st tegevused, mida inimesed teevad vabatahtlikult huvist. · Välise motivatsiooni internaliseerimine: aktiivne protsess, mille käigus väliselt reguleeritud normid integreeritakse enda väärtustega, interpreteeritakse ennast määratlevalt, välisest regulatsioonist saab sisemine regulatsioon. Enesemääratlusteooria ja õppimine Sisemine Omaksvõetud Pealesurutud Väline Motivatsiooni motivatsioon regulatsioon regulatsioon regulatsioon puudumine Sisemine Väline põhjuslikkusekese
mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga. Isiksuse struktuur: - ID (miski, tema) kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama. - EGO (mina) see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. - SUPER-EGO (ülimina) internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves
Majanduskeskkond logistikas Vaheeksam (20 punkti) - 17.03.2020.a. I osa Valige vastamiseks viis küsimust (5*2=10 punkti) 1. Millised on riigi majandusse sekkumise viisid, nimetage kolm (2 p.) ● Riik sekkub majandusse turutõrgete kaudu. (monopol, määramatus, välismõjud, avalikud hüvised). o Avalike hüvitise loomine on oluline; o infrastruktuuri loomine ja arendamine (aitab ühtlasi kaasa äride paremusele, kuna kaubaliikumine on kergendatum ja sihtkohti saab rohkem olla, kuna ei pea nii palju tiirutama punktide vahel); ● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läh...
Firma tekitatud otsesed mõjud (ressursid, emissioonid, jäätmed, müra, transport jne) Tarnijate poolt tekitatud mõjud Produkti tekitatud mõjud (kasutades produkti elutsükli analüüsi) Oluliste seadusandlustega vastavus Vastavus keskkonnajuhtimissüsteemidele, keskkonna poliitikale ning eesmärkidele 3. Globalisation and international environmental policymaking. Strengths and weaknesses. Saastamine puhul on põhiliseks probleemiks välismõjude internaliseerimine (pmst vangide dilemma). Probleem on selles, et üldkasutatavad ressursid ei kuulu otseselt kellelegi (atmosfäär, ookeanid, Antarktika, Läänemeri jne) Riigid on suveräänsed (sõltumatud). Neil on õigused, isegi kui see kahjustab teiste riikide keskkonna kapitali (atmosfääri, merd). Samas pole ka ühte konkreetset rahvusvahelist üksust, millel oleks võim seadusi/regulatsioone läbi suruda (pole globaalset valitsust). Seadusi ja
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
*Ka riikliku omandi puhul otsustavad ressursside kasutamise üle siiski üksikisikud, tõsi küll rohkem või vähem ühiselt. Eriti selgelt ilmnes see käsumajanduse tingimustesKÕ ja turg - Turutehingud pole mitte niivõrd ressursside, kuivõrd nendega seotud käsutusõiguste vahetus.*Transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste vahetamise teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus, sh välismõjude internaliseerimine, sõltumata õiguste esialgsest jaotusest. *Eelduseks on siiski käsutusõiguste mingi kindel algjaotus!**Turu käsitlemine õigustega kauplemisena võimaldab tema toimesfääri oluliselt avardada. Kui traditsioonilises teoorias tähendavad välismõjud turutõrkeid, siis institutsiooniökonoomikas hoopis täiendavat kauplemisobjekti, uut turgu. Coase teoreem -*transaktsioonikuludeta maailmas on
Kordamisküsimused 1. Mis on innovatsioon? Mille poolest erinevad innovatsioon (innovation) ja leiutis (invention) Innovatsiooni võib defineerida mitmeti. Innovatsiooni võib pidada protsessiks, mille kaudu ettevõte/organisatsioon loob ja defineerib selle ees seisva probleemi ja loob uue teadmise probleemi lahendamiseks. Eesti ettevõtete innovatsiooniuuringus defineeritakse innovatsiooni aga kui ettevõtte poolt turuletoodud uut või oluliselt täiustatud toodet (kaup/teenus). Samuti on innovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) kasutusele võtmine ettevõttes. Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte hangitud teadmiste ärakasutamisel. Üldiselt võiks aga innovatsiooni defineerimisel arvestada nelja dimensiooni sisu (mis on uus?), subjektiivsust (kelle ja...
Süsteemiteooria mõjud Organisatsioon kui avatud süsteem omna allsüsteemidega (eelmise saj – ndad aastad) Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule Sümbolismi mõjud Sotsiaalse konstruktsiooni teooria – inimesed loovad reaalsust, sotsiaalseid konstruktsioone ja vahetavad neid omavahel (suhtlemine) Põhimõisted: eksisteerimine, objektiveerimine, internaliseerimine Eksternaliseerimine – oma sotsiaale reaalsuse jagamine, edasiandmine Objektiveerimine – tajumine, esemlikustamine, töötajatele selgitaine ja sotsialiseerumine Internaliseerimine – sisemisteks mõisteteks muutmise protsess Sotsiaalne strukturalism Reflektiivsus kui üks põhimõistetest – arusaam, et konstrueeritud reaalsus on kogu aeg ebatäiuslik ja vajab arendamist, see on pidevate läbirääkimiste ja peegeldamise vajadus
nad pakkuma teistele seda, mida nad tahavad. 28. Sigmund Freud psühhoanalüüs. Marxi kõrval oluline sotsiaalteadlane. Üldine psühholoogiline teooria alateadvuse, isiksuse jne teooriad. Spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonnaarengu kohta Oidipuse konflikt, isatapp, looma (tootemi) kui isa sümboli austaminereligioon. Teadvuse tasandid: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER-EGO. Internaliseerimine protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimestele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, ta täidab neid vabatahtlikult ja nende rikkumisel tunneb süütunnet. Lapsepõlve tähtsus inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. 29. Gary S Becker ratsionaalse valiku teooria: majandusteaduslike lähenemiste rakendamine sotsiaalsetele eluvaldkondadele. Eeldab, et inimesed on ratsionaalsed
stimulantidega (Ritalin) · Keskkondlikud tegurid (kaootiline kodukeskkond) soodustavad, kuid ei põhjusta Käitumise pidurdamatus Suutmatus pidurdada potentsiaalset vastust Suutmatus katkestada praegust vastust Vähene kontroll konkureerivate segavate stiimulite üle Kehv töömälu Kõne Ebaküps Takistatud (sündmuste, (mitteverbaalne) internaliseerimine emotsioonide mõistete jne) takistatud (puudulik Regulatsioon ümber-konstrueerimine verbaalne töömälu) piiratud afektide piiratud võime tegevust halvad reguleerimise võime analüüsida ja sünteesida suutmatus sündmusi probleemilahenduse
Näiteks töörühmas võivad toimida liidri-, opositsionääri- ja väljatõugaturollid. Rollide väljakujunemine on grupisuhete arenemise üheks tingimuseks. Rollid gruppides kujunevad mitmesugusel viisil. Näiteks formaalsed rollid on üldjuhul seotud ametikohtadega. Mitteformaalsed rollid on need, mis kujunevad väljaspool ametlikke struktuure või ka mitteametlikes gruppides. Rollikäitumisega seoses on olulised kaks mõistet. Need on rollide internaliseerimine ja rollikonflikt. Rolli internaliseerimine tähendab rolli sisemist omaksvõtmist, selle muutmist identiteedi osaks. Kui inimene nimetab enesemääratluse osana sotsiaalseid rolle, näiteks õpetaja, kokk, iluaednik, siis saame rääkida internaliseerunud rollist. Teine viis saada aimu sisemiselt omaksvõetud rollidest on jälgida inimeste käitumist. Kui inimese käitumine 15 hakkab sõltuma rohkem rollist kui situatsioonist, võime taas rääkida rolli saamisest identiteedi osaks.
inimese käitumist, öeldud sõnad kutsuvad esile vastusõnad, muutus ühe inimese käitumises põhjustab muutusi teise inimese käitumises. Psühhodünaamilised teooriad, mille kõige ilmekamaks näiteks on psühhoanalüüs, on seisukohal, et inimeste käitumine konfliktisituatsioonis on määratud ennekõike nende psühholoogilise loomuse ja mõtteviisiga. Sellise käsitluse puhul kasutatakse psühhoanalüüsi kategooriaid, nagu alateadvus, internaliseerimine, kaitsemehhanismid ja ego tugevus. Lahendamata siseprobleemid mõjutavad suhtlemiskonfliktide kujunemist kolmel tasandil. 1. Suhtumine välismaailma on ebaselge ja vastuoluline. 2. Lähisuhete eemalepeletamine tähendab seda, et lahendamata sisekonfliktiga inimestel on raske luua püsivaid lähisuhteid. 3. Maine ja usalduse kaotus tuleneb ebaselgetest ja vastuolulistest seisukohtadest. Psühhodünaamilise käsitluse puhul liigub konfliktidiagnostika üldiselt üksikisikule
vaja saavutada suurem kooskõla isiklike stiimulite ja kollektiivsete huvide vahel (nägemus viimastest sõltub aga ka väärtushinnangutest). Negatiivsete välismõjude korral on seega põhiküsimuseks kuidas ,,tõsta" erapiirkulud sotsiaalsete piirkulude tasemele ehk kuidas panna tootjad ühiskonnale tekitatavat kulu arvesse võtma ehk kuidas negatiivseid välismõjusid internaliseerida. NEGATIIVSETE KESKKONNAALASTE VÄLISMÕJUDE INTERNALISEERIMINE: Riigi otsese sekkumiseta: 1)Välismõju muutmine sisemiseks tootjate ühinemise kaudu 2)Tarbijate keskkonnateadlikkuse tõus: ollakse nõus keskkonnasäästlikumalt toodetu eest kõrgemat hinda maksma raske viia massidesse, info asümmeetria leevendamise vajadus (nt toodete märgistamine, sertifikaadid eeldab enamasti riigi kaasamist) 3) Kompenseerimises kokkuleppele jõudmine (otse või kohtu vahendusel). Kes kellele maksma peab,
Uute seoste kujunemine ajukoores. Arengu käigus toimub seoste täpsustamine ja diferentseerimine. Psüühika areng Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Erinevate psüühiliste funktsioonide arenemise ebaühtlus. Taju areneb varem kui mälu ja mõtlemine. Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine. See mis toimib in kui isiku arengu käigus, psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast. Taju areng Muutub kiiremaks, eristamisvõime kasvab, suureneb maht, jaotuvus suureneb- lapsed keskenduvad tavaliselt ainult 1 asjale, mõtestatus tõuseb, taju põimub järjest enam kõnega suhted ja seosed asjade vahel. Sõltuvalt info tuttavusest toimivad taju omased eri tasemetel. 8
1) teadvus millest inimene hetkel teadlik on 2) eelteadvus millest inimene hetkel teadlik pole kuid võib kergelt teada saada 3) alateadvus info mida pole võimeline teadvustama aga mõjutab käitumist Isiksuse struktuur ID (miski, tema) bioloogilised tungid, mida peab rahuldama EGO (mina) osa isiksusest mis juhib igapäevast tegutsemist SUPER-EGO (ülimina) normid ja reeglid mida inimene peab täitma o Internaliseerimine protsess mille käigus ühiskonna poolt normid muutuvad osaks isiksusest, mis tõttu täidetakse neid vabatahtlikult ja rikkumine kutsub esile süütunde. Talcott Parsons internaliseerumise peamine arendaja, ühiskond püsib koos tänu internaliseerumisele Erik H Erikson inimene areneb läbi elu mitte ainult lapsepõlves (Freud) ja elukäik Elukäik seisneb üldinimlike (8) probleemide lahendamises, kui eelmine on
3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi. Alguses füüsiline suurus-tugevus, siis välised hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitsmine(kui isand ei käitu õiglaselt ei pea teda kaitsma), peab kaitsema nõrgemaid, kohustus kaaskodanike ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas germaani (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine) ja antiigi au(ülemklasside enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust.
inimesed, kui teised on kohal, mis tõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt abistama, pidades end vähem vastutavaks. - Konformsus (mugandumine) (- Sherif) - toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - Autokineetiline efekt - hüpliku liikumise illusioon valgustäpi vaatamisel täiesti pimedas ruumis. Sotsiaalse mugandumise protsessid (- Kelman): 1) Nõustumine. 2) Internaliseerimine - katseisikud nõustuvad sellega, et enamuste vaated on kõige enam kehtivad. 3) Identifitseerumine (samastumine) - muudavad oma hoiakuid, et muutuda kellegi teise sarnaseks, keda and austavad või imetlevad. - Nõustumine (- Moscovici) - protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, ning on otseselt seotud faktiga, et enamuse poolt on jõud, mida see saab kasutada hüvituste ja sanktsioonide teel.
Piiratud info kui alternatiivide väärtuste hindamiseks puudub info; Kaalude ühetaolisus kui kõik kriteeriumid on enamvähem võrdse tähtsusega. Heuristikute roll sõnumi allikate veenmuses Sõnumi allika mõju Omadus Alaliik Mõju Usaldusväärsus Pädevus Internaliseerimine Erapooletus Meeldivus Atraktiivsus Samastumine Sarnasus Autoriteet Võim Allumine Staatus Cialdini nõustumisprintsiibid Nappus nõustumine on tõenäolisem, kui pakutavat on vähe või see on lõppemas. Nappuse
· Nativism, ratsionalism teadmine on pärit mõistusest (Rene Descartes) Sigmund Freud (1856 1939) · · Isiksuse struktuur a. ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada b. EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine, kultuur hakkab mõjutama c. SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita · Reeglite ja normide internaliseerimine protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Inimene saab kultuuri osaks. Internaliseerimine · Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult · Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivad emotsioone · Talcott Parsons: ühiskond püsib koos tänu sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. Abraham Maslow (1908-1970) · Vajaduste hierarhia a
loomulike vajaduste rahuldamiseks (isegi laste puhul) on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid Spontaansuse asendumine normiga. Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. Õukonnast leviv tsiviliseeritus Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid teadmised, väärtused, ideed Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Olulisemaid teooriad selle teemaga seoses: SIGMUND FREUD (1856.1939) Isiksuse struktuur koosneb: ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada. EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita. Leidis, et paljud pooled on inimeses konfliktis (ID JA SUPER-EGO), EGO peab sellega toime tulema. Reeglite ja normide internaliseerimine on protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Kirjeldab seda, kuidas inimene saab ühiskonna liikmeks. Internaliseerimine: internaliseeritud reegleid ja norme (mis on inimene enda sisse võtnud) täidab neid inimene vabatahlikult). Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid emotsioone. Kui asju ei tehta vabatahtlikult, ei olda internaliseerutud. Talcott Parsons: ühiskond
igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Tsiviliseeritus = normistatus. Sum: inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Normi internaliseerimine välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi Tsiviliseerumine mõte kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema Tsivilisatsiooni hind paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress. Pinged. Väärtusruum Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst
Uurimismeetod – mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm. Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Sõnumid • Areng - spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Norbert Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene -Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed -Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.
ja käte; loomulike vajaduste rahuldamiseks (isegi laste puhul) on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele • Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid • Spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene • Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.
kaasasündinud tungid), EGO (reaalsusega ja super-egoga Youtube'i loomavideod näitavad, et kiusamine on arvestav tegutsemine) ja SUPER-EGO (e. ülimina - kaasasündinud, bioloogiline nähtus. kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita) Käitumisgeneetika (behavioral genetics) uurib, milline Reeglite ja normide internaliseerimine protsess, mille on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumiele, käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks isiksusele, võimetele jms. Kumb (geenid või keskkond) inimese isiksusest. mõjutab inimest rohkem? Super-ego: internaliseeritud kultuurilisete normide Inimeste geenid võib jagada universiaalseteks ja kogum. Kui laps sünnib, siis ta on vaid ID, vanemaks varieeruvateks (teevad inimesed erinevateks)
tugevamalt seotud käitumisega. Hoiaku kujunemine Paljud uurijad arvavad, et inimeste maailmapilt koosnebki hoiakutest, on üles ehitatud hoiakupõhiselt. Hoiakud jaotavad asjad maitsvateks/mittemaitsvateks; sümpaatseteks/mittesümpaatseteks jne. · Hoiakud arenevad välja sotsiaalses keskkonnas, kus paljud hoiakud internaliseeritakse(perekond, kool, olulised teised) · Kuuluvusrühmas levikud hoiakute internaliseerimine · Isiklik kogemus määrab samuti suhtumise. · Toodetud, ühtsustatud hoiakud hoiakud, mida luuakse sihipäraselt nt meedia, propaganda kaudu. Mis toetab hoiaku tekkimis? · Zajonc(1968) - hoiak ja tuntus mida tuttavamaks saab stiimul, seda positiivsemaks muutub hoiak. · Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus -> maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus. Inimestele on sisse programmeeritud stabiilsus, mis püüab välja kujunenud hoiakuid hoida
Õrn teema eriti vanemate ja laste vahel. Kui palju seotust keegi talub. Seotus tihtipeale väljendub käitumismustrites, mis lähedust kuidagi väljendavad (kui palju käiakse väljas koos/eraldi, kui palju tehakse asju koos/eraldi jne). Kuidas lubada piisavat sõltumatust ilma omavahelise sideme kaotamiseta. Sõltumatuse lubamine sõltub tavaliselt sellest, kui varases eas on toimunud väliste objektide internaliseerimine (seesmine interpretatsioon – ta on minuga kaasas). Kui pole tekkinud, peab inimene olema füüsiliselt kättesaadav (pole kujunenud mehhanisme selliste tunnete tekkimiseks). Samuti võib olla palju siirdeobjekte (kui ema paneb teki peale – ema juuresolek ümbritseb mind nagu see tekk). Nii saab taluda suuremat sõltumatust ja välja kujundada suhte, kus mõlemale on lubatud vajalikul määral sõltumatust.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
ettevaatlik, pole mõtet töötajaid tarbetu infoga üle külvata, vaid anda neile infot, mida läheb neil vaja oma töö tegemiseks. Juhi töö on aidata infopuudus kõrvaldada ning varustada töötajaid õige ja vajaliku infoga. J. A. Belasco kirjutas oma teoses "Piisoni lend", et aidates õigetel inimestel saada õiget infot, teevad nad õigeid asju. Mõjuvõimu rakendamine annab erinevaid tulemusi. Inimeste mõjutamise tulemuseks võib olla: nõustumine, samastumine ja internaliseerimine. Nõustumine tähendab juhi korralduse täitmist isikliku kasu saamiseks või negatiivse tagajärje vältimiseks. Samastutakse autoriteetse, meeldiva, karismaatilise juhiga. Inimesed lasevad juhtidel end mõjutada, kuna nad samastavad end juhiga. Internaliseerumine ehk kohustumine tähendab oma mõtete ja tahte vabatahtlikku samastamist juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise.
aga ei ole. On kahte sorti konformismi: a)Normatiivne: me tahame säilitada head mainet grupi seas. b) Informatiivne - kui olukord on mingis mõttes kahemõtteline, võime me teistelt saada teavet selle kohta, kuidas käituda. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki konformismi (Kelman 1961): 1) Nõustumine: nõustutakse grupi seisukohtadega, kuna muidu võidakse saada karistada. 2) Identifitseerimine: samastatakse end kellegagi. 3) Internaliseerimine: omaks võtmine - see inimene usub, et see mis ta teeb on ainuõige ja nii just peabki olema. Konformism on tugevam kui...a) tehtav otsustus on keeruline - eksisteerib teatav ebamäärasus. b) nad näevad grupi üksmeelset otsust - kõik need inimesed ei saa eksida, kui aga tema eksib, siis võidakse teda kas karistada või hakatakse teda eirama. c) nad hindavad seda gruppi kõrgelt - sõprade poolt hüljatud saada on aga väga raske. d) nende
a. On kahte sorti konformismi: a)Normatiivne: - me tahame säilitada head mainet grupi seas. b) Informatiivne - kui olukord on mingis mõttes kahemõtteline, võime me teistelt saada teavet selle kohta, kuidas käituda. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki konformismi (Kelman 1961): 1) Nõustumine - nõustutakse grupi seisukohtadega, kuna muidu võidakse saada karistada. 2) Identifitseerimine - samastatakse end kellegagi. 3) Internaliseerimine - omaks võtmine - see inimene usub, et see mis ta teeb on ainuõige ja nii just peabki olema. Konformism on tugevam kui... a) tehtav otsustus on keeruline - eksisteerib teatav ebamäärasus. b) nad näevad grupi üksmeelset otsust - kõik need inimesed ei saa eksida, kui aga tema eksib, siis võidakse teda kas karistada või hakatakse teda eirama. c) nad hindavad seda gruppi kõrgelt - sõprade poolt hüljatud saada on aga väga raske.
moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga. Isiksuse struktuur: - ID (miski, tema) – kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama. - EGO (mina) – see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. - SUPER-EGO (ülimina) – internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises.
eeskujude, väärtuste ja nirmide varamu. ülimina võrdleb käitumist üldise standardiga. me nimetame seda näiteks südametunnistuseks. ülimina idee on kuulsa oidipuse kompleksi tulemus. freudi järgi puudutab see ainult poisse. 35 aasta vanuses poisile saab ema tema ihalduste aspektiks, nii et ta tahaks oma isa tappa. aga seda kontrollib hirm isa ees. sellest hirmust tingituna poiss loobub ihast ema vastu ja poiss hakkab samastuma isaga, selle jõuga mida isa kehastab. toimub internaliseerimine, isa kuju ja isa jõud võetakse omaks kui eeskuju. see loob ülimine, teadmine sellest, mis on õige või vale. kuni läbi allumise isa jõule jõutakse ise selle võimu juurde. teos tootem ja tabu. teos mis räägib muinasjutu. lugu sellest, kuidas inimesed elasid ürgkoosluses, mida valitsesid vanad mehed, kellele kuulusid kõik naised. kuni pojad said jõuliseks, ja nad võtsid võimu ja naised üle ning tapsid isad. sellega kaasnes südametunnistuse tekkimine ja see pani aluse
- Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus, alguses on tahtmatud, hiljem tahtlikud ja kontrollitavad. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Nt sammurefleks laguneb, selleks et tekkida hiljem kõrgemal tasandil (kõnd, jooksmine). - Erinevad psüühilised funktsioonid arenevad ebaühtlaselt. Taju areneb nt varem kui mälu ja mõtlemine. - Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine st psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast, nad ei ole kaasa sündinud. Nt kõne areng laps ei omanda kõnet kui ta ei ole kõne keskkonnas. Läbi mallide lapse arengu suunamine. Taju areng - Taju muutub kiiremaks vanusega koos, mõju õppimisel - Diferentseeritus kasvab, märgatakse erinevusi objektide vahel oskuslikumalt, mõju õppimisel - Maht suureneb mida vanemaks, seda enam suureneb jälgitavate objektide maht
Ei Sokrates, Platon ega ka Aristoteles ei kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milleks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaalid. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist - kasvatust. 3 --------------------------------------- MIS ON KASVATUSE MEHHANISM? Selleks on internaliseerimine, väliste väärtuste sisemiselt omaksvõtmine. Väärtused, mis omaksvõtmisel muutuvad inimese iseloomuomadusteks, peavad enne olema ühiskonna poolt väärtustatud. F i l o s o o f i d kasutavad väärtustamisest rääkides mõistet hindamine. Väärtus ja hindamine on lahutamatult seotud: väärtus on tunnetatav vaid hinnangulise tegevuse kaudu, hindamise tulemusena. Kui me tunnetusprotsessis jõuame tõdemuseni, missugused on nähtused ja
Feodaalne au ehk rüütliau Paralleelne kirstliku auga. Feodaalau saab algselt sisu vallutustest (barbarite hõimud Rooma riigi aladel) hõimuliidrid ehk vabad mehed. Aadlisoo kujunemise alused: · Need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meese atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et maaomandist ei piisa, aadlikud kehtestasid ise endale teatavad käitumisreeglid, et kõrgemat staatust ühiskonnas õigustada. Rüütliau nõuded · Vasalliteet võrduse ja hierarhia lepitamine. Auliseks pidamine tähendab võrdsust, samaaegselt pidi see sobituma tollasesse hierarhilisse süsteemi, üheks aunõudeks oli see, et au ise pidi sisaldama eeskätt lojaalsust endast kõrgemale vabale mehele.
Enese sotsiaalne definitsioon. Ehk siis invidiid on nii subjekt kui objekt, nii individuaalne kui sotsiaalne. Ditmar (1992): inimene ja materiaalsed objektid Materiaalsed asjad on ,,isiksuseomadused", millega inimene end ümbritseb teiste jaoks. Sest neile vastavad needsamad teisted, kes moodustavad ,,üldistatud teise". Võttes korraga teiste ja enda perspektiivi mõistavad inimesed oma omandi tähendusi nagu iseenda identiteedi osi. Teiste arvamuse internaliseerimine toimub nii suhtluses kui ka reklaam ja meedia vahendusel. Üldistatud teise taustal areneb välja tunnetus materiaalsetest objektidest kui iseloomuomaduste ,,pikendustest". Nende objektide abil saab inimene oma identiteeti muuta ja majandada. Ehkki Meadi arvates on tarbekaubad identiteedi loojad, allikad, mitte väljendused, tuleb siiski Dunni arvates tõdeda, et nad on mõlemad. Nii loojad kui peegeldajad. St
7. Õigusliku sotsialiseerimise agendid. Õiguslik sotsialiseerumine toimub üldise sotsialiseerumisega koos, mistõttu on rakse leida spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Sotsialiseerimisagendid moodustavad hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundamet sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil. Sotsiaalsete normide aktsepteerimine ja internaliseerimine edasises elus on aga vahetult seotud erinevate sotsialiseerimisagentide mõjuga konkreetsele indiviidile. 8. Resotsialiseerimise agendid. 9. Õigussotsioloogiliste uuringute programm. 9.1. Uuringu programmi metodoloogiline osa. 9.2. Uuringu programmi protseduuriline osa. Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction, pp 158-187. 2. Empirische Rechtssoziologie./ E. Blankenburg. München, 1975. 3. A. Hunt
poolt 1951.a. On kahte sorti konformismi: · Normatiivne: - me tahame säilitada head mainet grupi seas. · Informatiivne - kui olukord on mingis mõttes kahemõtteline, võime me teistelt saada teavet selle kohta, kuidas käituda. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki konformismi: · Nõustumine - nõustutakse grupi seisukohtadega, kuna muidu võidakse saada karistada. · Identifitseerimine - samastatakse end kellegagi. · Internaliseerimine - omaks võtmine - see inimene usub, et see mis ta teeb on ainuõige ja nii just peabki olema. Konformism on tugevam kui tehtav otsustus on keeruline - eksisteerib teatav ebamäärasus. Nad näevad grupi üksmeelset otsust - kõik need inimesed ei saa eksida, kui aga tema eksib, siis võidakse teda kas karistada või hakatakse teda eirama. Nad hindavad seda gruppi kõrgelt - sõprade poolt hüljatud saada on aga väga raske. Nende otsustus saab kergesti
amet. Õiguslik sotsialiseerumine toimub koos üldise sotsialiseerumisega ja on selle üks aspekt, siis on raske leida spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Küll aga moodustavad sotsialiseerumisagendid hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundament sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil. Sotsiaalsete normide aktsepteerimine ja internaliseerimine edasises elus on aga vahetult seotud erinevate sotsialiseerimisagentide mõjuga konkreetsele indiviidile. 10. Resotsialiseerimise agendid. Resotsialiseerimine tähendab kuritegu soodustanud asjaolude kindlakstegemist ja nende kõrvaldamist. Resotsialiseerimine ei ole inimese ümberkasvatamine. Resotsialiseerimisabinõude ellurakendamisel on olulisim kinnipeetava hõivatus, mille peavad tagama töö ja haridus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
