Mida vaatan telerist? Televisioon on mahukas meediaüksus, kanaleid on sadu, tuhandeid ja vaatajaid miljardeid. Televisiooni algus oli üksikud kanalid, kõige tähtsamate uudistega, kuid see on kasvanud miljardiettevõtteks. Paljudel kanalitel on oma spetsialiteet. Enam ei pea ootama tavaprogrammidest muusikat, kui on MTV, või filme, kui nende jaoks on palju teisi kanaleid. Teler võib pakkuda vajalikku infot, kui ka vajamatut prahti ja selle üle otsustab vaataja ise, mis on huvipakkuv ja mis mitte. Reklaam on midagi, milleta ei saa telerit vaadates hakkama. Firmad on sunnitud kulutama miljoneid reklaamile, millel pole mõtet, mis ainult kordavad nende nime rohkem kui tavaliselt. Nad teevad seda, sest kõik teevad nii. Söögikohta minnes küsitakse, mida soovite juua, kui pole eelistust, mõtlete kohe telerist nähtu peale ja tellite Coca-cola. Seda reklaamist loodetaksegi. Kuid mõelda, ei anna reklaam meile roh...
Istun oma mätta otsas ja vaatan maailma. Igal inimesel on oma vaatepunkt, kõik nad näevad asju erinevalt. Ühed näevad elu negatiivset osa, teised aga positiivset...on ka neid, kes näevad selle tasakaalukat osa, kuid neid on vähem. Ajapikku avastame elust nii mõndagi. Kõik inimesed on läbinud või alles hakkavad läbima staadiumi, kus nad on oma vaatepunktides nii kinni, et ei taha mitte kuidagi uskuda, et ka teistel inimestel on oma vaatepunkt ja need on igal inimesel erinevad. Toome siia näiteks inimese arenemise. Kui inimene on alles noorukieas või ka teisiti öelduna pubekaeas, siis näevad nad maailma ainult must-valgelt. Nende jaoks ei eksisteeri teiste inimeste arvamusi ja nad usuvad, et nende mõttemaailm ja arusaam asjadest on ainuõige. Selline periood ei kesta inimestel õnneks väga kaua, sest iga päevaga saavad inimesed erinevaid kogemusi juurde ja kogemustega kaasnevad ka muutuvad arusaamad. Kui ennem arvati,...
Võimalik, et on, kuid see ei pruugi nii olla. Mida teeb üks töötav inimene valesti, et on sattunud just sellisesse kitsikusse, nagu on seda kodutud. Nad veedavad oma päeva võimalikult palju raha hankides, et endile süüa osta, nad küsivad raha ainult oma viimases hädas, sest nälg näpistab. Aga enamik inimesi oma madala mätta otsast ei võta seda nii ja kõnnivad nälgas kodutust lihtsalt mööda. Ma endiselt istun oma mätta otsas ja vaatan huligaanitsevaid noori, kes lõhuvad bussipeatuseid, prügikaste ja loobivad aknaklaase sisse. Mis rahuldust see neile pakub? Kas see on võimalus tähelepanu saada? Kas on silmaga ilus vaadata seda, mida nad selle rüüstamisega saavutanud on? Nemad lihtsalt on nii madalal ja ei vaata, mis ümberringi toimub. Vaatan ringi, vanalinnas. Tänaval kõnnivad mehed mustas, valges, roosas. Keegi neist ei kõnele eesti keelt. Nad on välismaalased ja tulnud siia oma silmaringi laiendama
Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees.
R-Studio Kontrolltöö Mitu proovitükki on kogu andmestikus? #Mitu proovitükki on kogu andmestikus puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read > #Mitu proovitükki on kogu andmestikus > puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed > puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D > length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read [1] 229 VASTUS: Kogu andmestikus on 229 proovitükki. Mitu puud on sinu proovitükil? #Mitu puud on sinu proovitükil?
· Kuhu kaob aeg? · Kes või mis ,,varastab" minu aega? · Milleks ja kui palju aega mul ööpäeva jooksul puudu jääb? Vt. töö lõppu. 17.nov.2013 (pühapäev) 00:00-2:00 Tähistame parima sõbranna Karina 19.sünnipäeva 2:15-5:30 Pidutseme klubis Prive 5:30-5:50 Lähen koju 6:00-15:00 Uni, magan 15:00-16:30 Pesen, söön, riietun 16:30-23:30 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 22:30-23:45 Pesen 23:45 Lähen magama 18.nov.2013 (esmaspäev) (vaba päev, kooli pole paaris nädala esmaspäeviti) 00:00-9:00 Uni, magan 9:00-10:00 Pesen, söön hommikust, riietun 10:00-17:00 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 17:00-19:00 Teen süüa, vaatan telekat 19:00-19:30 Mängin Templeruni 19:30-22:15 Vaatan Discoveryt
Kuidas me peaksime elama? "Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame kõik mis võtta annab, kas ärkame hommikul mõttega, et täna ma elan, või mõttega, et miks ma üldse ärkama pean? Me saame oma elu elada vaid korra, mistõttu mina olen
Viis minutit veel Vaatan kella. Tiks-tiks-tiks-tiks. Tund venib nagu kummiliim. Tagapingi Mike hakkab mind juba närvi ajama. Mida ta mõliseb seal õpetajale vastu? Kui ta veidike vait oleks saaks ehk varem ära. Ei suuda enda suud kinni hoida. Täielik värdjas. Heameelega kõnniks hetkel tema juurde ning annaks talle kena matsu vastu kukalt. Ohoh! Vait jäi. Kuid siiski...ei. Sellised tüübid lihtsalt käivad pinda. Olgu. Suva. Karjun: ,,OOOOI! Jää vait noh!" Mike vastab naiselikul toonil: ,,Mhhh
ja mõni kroon on taskupõues. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Mu vennakeste rõõmsad silmad, Viies tase ja taevas, kui on kenad ilmad. Kuid tuju tõstvaid asju teel võiks siiski ette tulla veel! Naljakas Viivika Rõuk Istun poe ukse ees. Istun poe ukse ees. Vaatan. Küll on palju... Vaatan. Ei, pigem mõtlen. Neid sissetulijaid ja väljaminejaid. Mõtlen, et küllap need sissetulijad Istun poe ukse ees. on hiljaaegu saanud Vaatan. Kõigil on kiire. sissetuleku neil sissetulijail ja need väljaminejad Muutk e teks ti la ade ja väljaminejail. tegid äsja Teine
Olingi ehk liiga kaua teel. Piilun aknast väheke, Kuidas te seal lähete. Sügisel on õhtud pimedad. Kõik, mis alles jääb, see paistab praegu siit: Hetkeks peatusite. Ei see ainult näis. Mõtleme, kas miski maha jäi. Või kuidas meil see asi täpselt käis? Jään veel hetkeks vaatama. Pilguga teid saatma ma. Pimeduses hõõgav sigaret. Kõik sai nagu öeldud vist Keset pikka vaikimist. Tee on kitsas, kraavid täis on vett. Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur: vaatan ringi toas ja kedagi ei näe. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo Ja homme üle läve ma ei läe. Minge, ma ei tule veel. Kõik sai nagu öeldud vist. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo.
Kevad Mine, mine lumekene, kao kiiresti, tule, tule, kevadekene, tule rutusti! Nii kevade põgeneb talve eest, nii tali läheb kevade eest. Üle laane lootus huikab, üle oru ootus huikab. Siis kõik väljad valendavad ja kose kohin tõstab häält. Soos puude all on hämarus ja märjad oksad ripuvad. Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis.
Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas. Terve tee kooli vaatan maha, nagu mul alati kombeks teha on. Kooli jõudes võtan kähku riidest lahti kuna tunnid on juba peale hakanud. Klassituppa astudes manan kiirelt veel enne näole sellesama võtlsi, kuid veenva naeratuse ning istun vaikselt oma kohale. Minu piginaaber hakkab minuga millesti rääkima ning ma kuulen teda, kuid ma ei võta tema sõnu sugugi kuuldavaks. Vahepeal kukun ma mõne tema tehtud nalja peale ka kõva häälega naerma ise aru saamata, mis nii naljakas on. Temaga
erivajadustega kodus Paradiisis. Nad kõik laulsid niihästi ja see läks niihinge, et terve selle aja ma nutsin täiesti ja ma ei suutnud kuidagi pisaraid tagasi hoida. Kahjuks see kõik on elu, inimesed elavad ja surevad, selline see elu olema peabki. Minumeelest on see film üks parimaid mida ma näinud olen ja ma olen näinud väga palju erinevaid filme. Väga tore, et ma pidin seda vaatama minema, ma ei kahetse seda, kindlasti ma vaatan seda tulevikus veel ja arvan, et minu emotsioonid ei muutu sellega, et olen seda filmi varem näinud. Vaatan ja vaatan ja igakord ta läheb samamoodi hinge. Seda filmi ma soovitaks kindlasti kõigile ja seda ma kindlasti teen ka, sest see on seda väärt! Sigrid Järsk 11B
Kauba valikul on kõige määravam selle kvaliteet Kauba kvaliteet huvitas alati inimesi: keegi ei taha osta mittesöödavat toitu; riietust, mida on võimatu kanda; mööblit, mis saab murduda; kosmeetikat, mis tekitab allergiat. Ma ei ole nõus sellega, et kvaliteet on kõige tähtsam kauba valikul. Minu arvates, kõige määravam toodete valikul on hind, kvaliteet aga peab vastama selle hinnale. Riideid ostes vaatan ma algul selle välimust, hinda, pärast vastandan ja võrdlen kvaliteeti ja selle maksumust. Kahjuks moemaailmas on oma seadused: inimesed ei maksa rõivaste kvaliteedi, vaid brändi ja disaineri nime eest, kes toodab neid rõivaid. Siin võival olla miinused ka: mõnikord moebrändide kvaliteet on halvem kui kauplustel madalama hindadega. Toiduaineid valides vaatan ma hinda, aga kvaliteedi kontrollimiseks ma proovin neid ja valin selle, mis mulle meeldib.
Minu päev on väga pikk. Hommikul ärkan kell 6.30. Siis käin dussi all ja pesen hambad. Kella seitsme paiku soon hommikust ja joon kohvi. Tavaliselt söön müslit piimaga. Siis panen riidesse ja 7.45 hakkan linna kõndima. Linnast läheb 8.10 buss kooli. Tunnid algavad 8.30. Lõunat sööme peale teist tundi. Käime bistroos või ostame poest. Tavaliselt koolipäev kestab kella kaheni. Peale tunde lähen koju. Koju jõuan umbes kella kolmeks. Kodus ma puhkan ja vaatan telekat. Õhtul hakkan koduseid ülesandeid lahendama. Kui kodused tööd tehtud, siis lähen sõpradega välja või vaatan telekat või surfan internetis. Tavaliselt lähen voodisse kella kümne paiku. Selline on minu tavaline päev. Mein Tag Mein Tag ist sehr lang. Im morgens wache ich um halb sieben auf. Dann gehe ich dusche und zähne putze. Um 7 Uhr ich Früchstücke und trinke kaffee. Im morgens esse ich müsli mit milch
Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika, mitte uudiste pärast. Palju informatsiooni hangin ma ka internetist
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei
Tema peale mõelda on hea. Tema peale mõelda on hea . Vanu mälestusi on hea meelde tuletada , vahel toovad need naeratuse ka suule . Asju , mis Teda meelde tuletavad , on hea vaadata . Aga vahel , kui Ta msni logib , ma vaatan seda ja mõtlen , et kõik ei ole ikka nii nagu hea on , miski oleks just kui valesti , midagi on puudu . Aga kas on ? Siis hakkan ma mõtlema , et võibolla ma ootan iseendalt ja teistelt liiga palju , soovides alati kõige paremat ja täielikku perfektsiooni . Aga kas alati on kõik nii lilleline ja ilus kui see tundub ? Ei vist .. Seega , ma unustan selle et kõigele mõtlemine viib mu tuju allapoole nulli ja keskendun asjadele mis mul on , mitte mida
tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte poole: Nagu leheke! pilve vanunud! Kurva pilve, närtsind Metsa sarnane Mu armas kodu, väikene, Seal kaugel mäe peal! Siin koduõhk mind teretab Su üle särab päikene; Kui siidikäega, Puud haljendavad seal
Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui
eelistan siiski lugeda seda interneti vahendusel. Veebis meeldib mulle lugeda siiski kõige võrkpallialaseid uudiseid. Mina isikliklikult võin julgelt öelda, et ohustan nii öelda meediaväljaandeid selles suhtes, et ajalehti paberikujul ma ei loe, kuna neid kõiki on võimalik leida ka internetist. Raadiot kuulan vaid siis, kui istun autos ja seda enamasti kooli minnes ja tulles. Ajakirjadega eriti kokkupuuteid pole mul kunagi olnud. Televiisorit vaatan aga küll. Hommikuti juhtun vahel nägema ETV kanalilt ,,Terevisiooni", õhtul aga mängivad õhtusöögi kõrval mõnikord ,,Reporter" või TV 3 uudised. Kõige meelsamini vaatan televiisorist spordiuudiseid. Ma usun, et noorem põlvkond ei ohusta meediat mitte mingit moodi. Kõigile meeldib olla maailma asjadega kursis ja teadlik, selle jaoks tulebki kasutada meediakanaleid. Ajapikku muutuvad kõik meedialiigid, mõned saavad populaarsemaks, teiste kasutajate arv väheneb.
· äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus · asjalik, põhjalik "KINESTEETILINE" inimene · tunded olulised · mugavus · kogemused (enne proovida ja siis otsustada) · tegutsemine pigem tunnete kui analüüsi ajel · zestid, liigutused suunatud alla · vajavad aega ümberlülitumiseks VISUAALSE sõnavara: pilt ilmetu ette nägema fookus perspektiiv illusioon kujutlus paistma illustreerima pilguheit vaatama udune stseen selginema ähmane vaatepunkt vaatama · ma vaatan seda asja lähemalt · kohtume silmast silma · mul on sellest üsna ähmane arusaam · on pimedusega löödud · vaatan sellele tagantjärgi hoopis teise pilguga · see valgustab veidi asja · lugu tuli ilmseks · tulevik on tume · lahendus vilksatas korraks silme ees · ülevaade on olemas ilma ühegi kahtluse varjuta AUDITIIVSE sõnavara: kõla rütm toon monotoonne vali tumm heli rõhutama hüüdma küsima kõlatu helistama kuulutama kriiskav arutama vaikus · samal lainepikkusel
sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks (õppida: õpin = VV) 4.Kui sõna ei ole LV, siis määran sõnavormide välted lamp III lambi II VV rutata II ruttan III VV
See on mitme nädalase nälja ja vaesuse tagajärg. Süüa mul pole, pole ka enam ehteid mida müüa või isegi ei leidu mul puhast vett, mida juua või millega ennast pesta . Ringutanud ja ennast kogunud liigun ma välja oma armsast rentsli kodust ja hakkan tänaval liikuvaid ülikuid paluma, et nad mulle natukenegi leiba annaksid, või kas või mõne pronksmündi viskaksid. Olles poole tunni jooksul saanud ainult tüki leiba loobun ja vaatan linnas ringi. Alles siis meenub mul, et Ateenas on juba mitmendat päeva suured pidustused ning, et ma pole veel ühtegi etendust näinud. Seal pole ka midagi imestada, kuna minusugust kerjust ei lasta ühtegi teatrisse sisse. Niisiis liigun mööda Ateena kõrval tänavat ühiskondliku kaevu poole. Sinna jõudes loputan enda määrdunud nägu mitte just kõige puhtama veega ja vaatan mis muud huvitavat keskväljakul toimub. Iga nurgapeal paistavad tööd tegevad orjad ja väljaku ääres on
hävitamiseks putukatõrjet. Sidrunhapet kasutatakse üsna sagedalt toitude ja jookide valmistamisel. See on üks tuntumaid happesuse regulaatoreid. Tordi küpsetamiseks me kasutame söögiäädikat ja maitseaineid nt: kaneel. Praegu mõnedes toiduainetes on palju keemiat, selleks et nad ei läheks halvaks. Ostsin õunu ja selle peal oli parafiin . Kui õuna süüa koorega , siis pärast võib halb olla. Kui mina vaatan saateid ,kus tehakse süüa, seal ma näen ,et kokk valmistab sööki alkohoolist, maitseainetest ja muudest toiduainetest. Mõnikord ema teeb kooki ja ma vaatan , mida ta sinna paneb, ja sinna ta paneb kaneeli ja söögiäädikat ja muuid aineid.Tahtsin veel öelda ,et iga toiduaine sisaldab keemilisi aineid . Piim pole enam tervislik ja seda tehakse lõssipulbrist Sokolaad juba ammu pole tervislik, see sisaldab kõike ,mis võimalik on. Vorstis on palju lisaaineid ja ainult 70% liha
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees
Mul ei ole väga suur perekond. Meie peres on kolm liiget: mina, ema ja õde. Ema töötab kultuurimajas. Talle meeldib tantsimine. Veel meeldib talle rattaga sõitmine. Minu õde õpid kaheksandas klassis. Talle meeldib kunst. Üle kõige armastab ta loomi joonistada. Veel käib ta ka võrkpalli trennis. Mina ise õpin kaheteistkümnendas klassis. Mulle meeldib sport. Teen trenni neli korda nädalas ja vaatan ka teleksast spordivõistlusi. Üle kõige meeldub mulle vaadata jalgpalli ja korvpalli. Kolmekesi koos teeme me harva midagi. Ainult suvel käime koos matkamas. . :, . . . . . . . . . . . . - , .
Kristina Uibukant 11. Klass Meeste aju Naiste aju Naistel on kõige tähtsam: Naiste reeglid: Ma olen alati õiglane, sest olen naine Kui ma ütlen, et minu välimus on õudne, sa ei pea kunagi ärrituma, aga pead ütlema mulle, et olen kõige ilusam Kui ma olen puu sisse lõikunud, see ei tähenda, et ma ei oska autot juhtima Meestel on kõige tähtsam: Meeste reeglid: Ära sega mind, kui ma vaatan jalgpalli, naine On olemas kaks naiste liike: minu naine ja naised
Loodusteaduslik meetod Uurimusküsimus: Kas jää sulamisel tõuseb veetase klaasis? Hüpotees: Jää sulamisel veetase tõuseb. Katse: Täidan klaasi veega ning panen sisse jääkuubiku. Pärast jää sulamist vaatan kas veetase klaasis on tõusnud. Katsevahendid: klaas, jääkuubik, vesi Katsekäik: Veetase enne jääd: 120 ml Veetase koos jääga: 139 ml Veetase pärast jää sulamist: 139 ml Kinnitus: Veetase pärast jää sulamist ei muutunud. Järeldus: Minu hõpotees ei vastanud tõele. Veetase ei tõuse, sest jääkuubikut vette pannes tõuseb veetase jääkuubiku massi võrra ning jää sulamisel jääb veetase samaks.
TEEMA: INIMENE ORGANISATSIOONIS Mille järgi vaatan kas töötaja on sobiv? analüüsialused 1) Produktiivsus tulemus, saavutused 2) Kompetentsid atesteerimine 3) Hoiakud arenguvestlus/rahuloluküsitlus analüüsitakse stressitaset ja rahulolu KÄITUMISE MÕJUTAJAD: geenid, olukord, keskkond, võimed, intelligentsus, motivatsioon, pädevus, taju, iseloom KUIDAS MOTIVEERIDA LAISKA: 1) Näita tema väärtust 2) Stimulatsioon 3) Aita mõtestada tegevust 4) Enda eeskuju KÕIK TÖÖTAJAD ETTEVÕTTES: 20% pühendunud 60% keskmine 20% laisk MASLOW PÜRAMIID KOKKUVÕTE MIDA TÄNA ÕPPISIN 1) Mis on puudu ettevõttes, mis kogu aeg vahetab töötajaid püramiid, puudub tunnustus 2) Mida on vaja pühendunud töötajale KUIDAS ÕPPISIN 1) Harjutus õpi märkama töötajat 2) Püramiid mida on vaja pühendunud töötajale
Meil on palju sõpru kellel on ka väikesed lapsed ja oma vabat aega üritame sisustada ikka nii, et lastel oleks kaa millega tegeleda ja huvitav olla. Seega me käime palju väljas mänguväljakutel ja teeme igasuguseid lastega tegevusi. Kas te olete pigem tugitooli sportlane või tervise sportlane? Tugitooli sportlane olen ma sel juhul, kui on mingisugused suured spordi võistlused.Näiteks kui on mingid jalgpalli finaal mängud või olümpiamängud , mida vaatan tugitoolis istudes. Tervise sporti teen ka loomulikult. Mida te siis teete ? Viimastel aastatel olen ma väga kiindunud pilaatesesse. Seda ma võiks teha iga päev aga mul ei ole iga päev aega. Püüan kolm korda nädalas spordisaali minna. Kas te oskate vene keelt ? Ma ikka olen õppinud vene keelt koolis kõik kaksteist aastat. Aga kahjuks minu kooli aeg jäi nende aastate vahele, kus eriti ei tahetud rääkida vene keelt ja ei räägitudki. Nüüd ma kahetsen seda väga
Mis leiab tegelikult Viimsi Kooliteatris aset? Viimsi Kooliteater on grupp lahedaid inimesi, kes tahavad iga aasta teha midagi suurejoonelist ja meeldejäävat. Põhiliselt tegeleme ikka lavanäitlemise ja laulmisega ehk meile kõigile, Viimsi Kooliteatri inimestele, meeldib mängida muusikalides. Kuidas sai alguse sinu teekond Viimsi Kooliteatris? Mina alustasin täpselt 5 aastat tagasi, kui osalesin oma esimeses muusikalis “Ma vaatan maailma igaviku aknast”, mida mängitakse ka praegu, viis aastat hiljem. Ma olin siis 12 aastane ja see oli minu jaoks ülimalt lahe kogemus. Kõik olid minu ümber nii suured, arenenud ja väga head näitlejad ja sellepärast ma siin olengi see andis mulle julgustust ja innustust. See teekond on olnud pikk kuid samas ikka veel lühike. Millise näidendi/muusikali kallal te hetkel töötate?
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall. Katsetulemus ei ole kooskõlas pingerea asukohaga,
kas ma magasin, või oli see ilmsi, silmade sära ei kustunud ära, kust tekkisid need tunded, ilmsi või tõsi, näpistus ei andnud, ei selgust ei vastust, Ei julgend ma näha, sest kartsin, et tõsi, kuid natuke piiludes, ma jahmusin mis nägin, Meie sarnasused loodud, kui ühest sulest, nagu samast taimest, või ühest tulest, Kas nüüd on hilja, või natuke veel vara, nüüd hoopis, õigel täpsel ajal, kuid, kui tema poole pööran, kui korra vaatan, mis ma siis tunnen, kui hetkeks silmad sulen, Ta energia mõõtmatu ja vägi piiritu, näen suurt headust mis kiirgab kui elu, Näen tähtede sära ja rõõmu pärleid, kristallide heli, ning looduse indu, Näen valguse sammast mis ühendab tarkust, näen rõõmu ja rahu mis suurendab kõiksust, Ta silmad kui pärlid, mis näitavad kätte, ja ta suudab isegi näha, lepatriinul täppe, ja kes oleks arvand, et mõni veel näeb
Ma nen sind, kuid sina ned vaid ennast. Sa ei tunne mind, kuid olen sndinud vaikuse ja rahu vennast. Sa ei tea, et olen siin. Sa ei tea, et sind vaatan. Sind nha ja mitte tunda on piin, kui lihtsalt siin istun ja sind ootan. Kui sind han, kas sa siis kuuled? Kui sulle lehvitan, kas sa siis ned? Siin taga sinu nime sosistavad tuuled ja kui puutud peeglit kohtuvad me ked! Sa pead alati minema, kuhu, ma ei tea. Millal sa jlle juhtud tulema, ma samuti ei tea. See vike peegel on aken sinuni, kust nen sind ja ulatan sulle ke. Kunagi ei jua sinu pilk minuni, sest sa lihtsalt mind ei ne. Kaks erinevat maailma, kuid lpuks kik ununeb.
Kasutatud kirjandus: 1) Eesti kirjanike leksikon, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Eesti Raamatu, 2000) 2) Uuem Eesti Kirjandus, gümnaasiumi õpik, koostanud Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker (Koolibri, 2006) 3) Eesti kirjandus, XII klassile (Tallinn, ,,Valgus" 1989) 4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi; talle nagu ei läheks see üldse korda, mida meie temast arvame. Kui vihma sajab, sajab ta kõigi peale, sajab kurja inimese ja hea inimese peale, anderikka inimese ja teistsuguse inimese peale. Päike paistab kõigi inimeste peale, pimedate ja nägijate peale. Ja meie mõtted ei loe midagi, kui välku lööb - ei loe välgule.
panna Põhiline tegevus koolis vabal ajal oli kleepsude vahetamine Turnikad asendasid mänguväljakuid Heeringas, heeringas 1,2,3! Viska kivi ja hüppa 1,2,3;1,2,3 Meie mängurahaks olid puulehed Tamagochi Jojoga sai teha ägedaid trikke Just seepärast tahtsime me krõpsupakke (tazod) Furby – ihaldatuim mänguasi Mängukonsool 25-krooni oli väga suur raha Iga jõuluaeg vaatan siiani “Üksinda kodus” Lemmikfilm “Nagu kaks tilka vett” Lemmikbänd vol 1 “Spice girls” Lemmikbänd vol 2 “Backstreet boys” Tänud vaatamast!
: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2 µ * l 0,5 * 4 Saledus = = 85 i 0,0235 Leian tabelist saleduse järgi interpoleerides : = 80 = 0,75 = 85 = 0,72 = 90 = 0,69 Stabiilsuse kontroll F 200 *10 3 s = = = 79,37 MPa
Saadud kõvadus HRC võrdub 15..35. Kõvadust leidsin,ja kõvaduse järgi leidsin noolutustemperatuurit(tabel: Noolutusviisid ja nende kasutusalad). C40E on legeeritav teras, seepärast selle jahutamine toimub karastusvedelikus. Tõmbetugevus on 630 N/mm2 , seda vaatasin õpikust. Meil on võll läbimõõduga 40mm, karastustemperatuur on umbes 810-850 oC. Kuumutuskestuse tabelist vaatan, et temperatuur elektriahjus on 800 oC ja sellele võrdub 1min/mm.Soolavannis 800 oC – 0,25min/mm ja pliivannis 800 oC – 0,1min/mm. Arvutan : elektriahjus - 40mm×1,0 min/mm = 40min , soolavannis 40mm×0,25 min/mm = 10min ,pliivannis 40mm×0,1 min/mm = 4min. 2) C125 on teras süsinkusisaldusega 1,25%. Karastustemperatuuri valisin 710 - 750 oC piirides, võtsin andmeid karastamise graafikust. Teraste kõvadus leidsin graafikutelt, kus
Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis oma protsendi, mis läheb kulude katmiseks ja peaks olema ka tulu. Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamalt saada ja ka tööjõu kulusid minimaalsena. Ringlusel on muidugi veel mitu osalejat, nt. riik, tarnijad jne. Riigile maksavad kõik osalised makse. See selgitab ka seda kuidas minu kulud on kellegi teise tuludeks. Selle, mis mina
9 Analüüs/küsimustik ,,Kas kasutate arvutit igapäevaselt?" 2 Jah Ei 18 Analüüs/küsimustik ,,Millised on peamised toimingud, milleks arvutit kasutate?" 20 19 Loen uudiseid/ajalehti Vaatan filme Kasutan Kuulan muusikat 17 suhtlusportaale 19 Mängin mänge Muu... 11 15 Analüüs/küsimustik ,,Mitu tundi päevas kasutate arvutit?" 3 2 Alla ühe tunni
10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4 Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan esmaabisse, kontrolliksingi pulsi, kui ei ole, siis hakkan elustama ja vaatan kas hingamisteed on avatud, üritaks saada aru, mis juhtub. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti, siis panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes!
" elementaarne viisakus, mis ei maksa midagi, kuid mis näitab teistele, et neid on märgatud. Ka on oluline jälgida kehakeelt. Vastaspoolel suhtlejale ei maksa liiga lähedale minna, paras kaugus on umbes pool meetrit, mida peetakse nö privaat-tsooniks. Lähemale minnes hakkab teine pool ennast ebamugavalt tundma. Suhtlemisest olulise osa moodustab kuulamine. Kuulamisel on oluline välja näidata, et sa oled kogu oma tähelepanu suunanud vestluspartnerile. Vestluse käigus vaatan partnerile otsa ja ei tegele kõrvaliste asjadega. Oluline on et vestluspartner saab signaali ,et ma olen täielikult temaga suhtlemisele keskendunud. Kui teine pool on oma mure või probleemi ära rääkinud, alles siis hakkan täpsustavaid küsimusi esitama, ehk siis sõnastan probleemi ümber oma sõnadega, et olla veendunud, et ma olen kliendi murest õigesti aru saanud. Kui olen veendunud, et oleme probleemist ühtemoodi aru saanud, alles siis saame hakata probleemile lahendust otsima.
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg Ma arvasin end armastavat juba ammu. Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede. Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu. Eks ikka lähemale. Aga millele? Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu. Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust. Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud. Ma ootan pauku, aimamata, kust. Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und. Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund.
panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin kas ruuterile ligi oma seadistatud IP aadressiga. Login sisse. 9. Kontrollin kas ise saan internetti ja seejärel vaatan kas teised saavad internetti. 10. Teen ruuterile restarti ja seejärel ühendab ta vooluvõrgust lahti. 11. Võtan maha staatilise IP aadressi. 12. Kontrollin ''ipconfig'' käsu abil ja ''ipconfig /release'' lasen IP aadressi vabaks ja ''ipconfig /renew'' abil saan uue IP adressi. 13. Nüüd ma kontrollin kas sellega saan ruuterisse.
algab tulude prognoosist- st SKT eeldamine ( 1998.a -14,5 miljardit- algaastatel oli kasv 10-11%, eelneva aastaga võrreldes. ) ( 2007 238, 9 miljardit, ... 2008 alanes 3,6 %) - antakse raamid igale ministeeriumile ja aega min. 6-8 nädalat ( investeeringutega minnakse tihti üle) - mais-juunis saadakse kätte ja augustis lahendatakse lahkhelisid rahandusministri juured. Kui valistus maksumäärasid ei tõsta siis kuidas saab raha juurde + - AUG-SEP. Vaatan valitsus 2-3 korda eelarve üle. Siis on mänguruum veelgi väiksem - kohustused: kolmepoolsed läbirääkimised, alampalgaosas, need tulemused peaks olema pool aastat enne teada, aga paraku.. alampalgaga on seotud mitmed muud kulud. ( 2009 4350 kr,280 eur - ebakindlus viimase minutini, sept. Viimase nädala kolmap. Peab valitsus andma eelarveprojekti riigikogule üle. Sahandusnõukogu võtab asja üle. - ( 1997 a. Tehti 500 parandusettepanekut
Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte
Reklaamid jooksevad telekas, raadios, internetis, isegi kinos. Reklaamid on juba osake ühiskonnast. Reklaami eesmärk on olla võimalikult kirev ja rahvale silma jääda ning et nad kindlasti ostaksid pakutavat kaupa või teenust. Reklaamidest kõige huvitavamad ja põnevamad on telereklaamid, kuid mitte kõik. Ka televiisoris näidatavate reklaamide hulgas on igavaid ja tüütavaid, odavalt tehtud reklaame. Kõige rohkem mõjutavad mind teleka reklaamid, sest vaatan telekat üsna palju. Osad televiisori reklaamid on üsna tüütud, mõni aga väga huvitav ja vaatama kutsuv. Reklaamidest vihkan enim interneti reklaame, sest nad on nii kirevad, hüppavad ette ning ütlevad: ,,Olete võitnud iPhone, klõpsake siia." Minu arvates on reklaami jaoks tähtis sihtgrupp. Näiteks kui keegi tahab müüa BMX-i, siis ei soovitaks tal panna kuulutus ajalehte, vaid internetiportaali. Kui aga keegi soovib osta
loodusõnnetused. Kuid see on korraga nii õnn kui ka õnnetus. Efektid teevad filmi realistlikumaks, aga selle üleküllus hoopis üksluiseks. See ongi paljude kaasaegsete filmide probleem: nad on suuremas osas märulid, kus erilist tähelepanu sisule ei pöörata, peaasi, et tegevust ja möllu jätkuks. See muidugi ei tähenda, et huvitavaid ja sisukaid filme ei oleks. Selliseid on palju ja need mulle kõige rohkem meeldivadki. Ma vaatan hea meelega seiklusfilme, draamasid ja õudusfilmide klassikuid. Ka teised zanrid ei jäta mind külmaks, kui tegelased neis on hästi arendatud ja filmi sisu on kaasahaarav. Märulistki võib saada põneva ja sügavamõttelist filmi. Filmikunst areneb edasi, kuid samal ajal on ta ikkagi üks ja seesama kunst. Kuigi mõned neist on üsnagi üheülbalised, leidub ka palju tõelisi meistriteoseid.
enamasti ei tehta. Past Simple - Lühiajaline tegevus, Tegusõna+ed või I called Debbie. Lihtolevik mis algas ja lõppes ebareeglipärane verb (Ma helistasin minevikus. Debbiele) Present Continuous Tegevus toimub just am I am watching TV- Kestev olevik praegu. is + ing (Mina vaatan are telekat.) It is playing. (See mängib.) She is running. (Tema jookseb.)
annaabi.ee 
