Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust tuleb teadmine iseendast ?
  • Kes ma olen ­ mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine ?
  • Kust on enesehinnang pärit ?
  • Mis on adekvaatne enesehinnang ?
  • Mis on "päris" Mina ?
  • Milline on "õige" Mina ?
  • Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi ?
  • Kui kogum stereotüüpe ?
  • Mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir ?
  • Milline on juuresoleku mõjumehhanism ?
  • Kuidas seletada allumist ?
  • Mis määrab sobivuse ?
  • Miks me armastame ?
  • Mida distantsi abil reguleeritakse ?
  • Kust on erinevad distantsinormid pärit ?
  • Millisesse tuppa võõras siseneb ?
  • Kus jookseb piir minu ja maailma vahel ?
  • Keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad ?
  • Kui grupipaanika ! ?
  • Mis toodab ühte ja teist ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Kuidas diagnoositakse ?
  • Keda usaldame, keda järgime ?
  • Kes on liider? Mis iseloomustab liidrit, kuidas liider kujuneb, kes saab liidriks ?
  • Kes ja kuidas saab liidriks ?
  • Kust leida tulemuslikke liidreid ?
  • Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada ?
  • Kui kultuurinorm ?
  • Kui maailmavaade ?
 
Säutsu twitteris
Sotsiaalpsühholoogia
  • SP kui teadus
    • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet , sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine , grupid ja grupiprotsessid ...
    • Gordon Allport (1954): “ Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings , and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”.
    • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour” (Schachter, Gilbert , Wegner, 2012)
    • SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused , mõõtmine, sekkumine …

    • Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine , juhtimine ja eestvedamine , suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus …
    • Teaduslik ja tarbepsühholoogia.
    • Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele – isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt

    Ajaloo
    SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia , 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia . Praktiline SP toiminud sajandeid : mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid …
    Esimesed uurijad : prantslane Gustave LeBon ( 1841 - 1931 ), itaallane Gabriel Tarde (1843- 1904 ). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/ spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda.
    Esimene SP eksperiment 1895 : Norman Triplett – kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis ?
    20 sajandi algul inimsuhted , grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks .
    II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks.
    SP kuldaeg: 1930 – 1960
    Kurt Lewin (1890 - 1947)
    • K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog.
    • Saksa juut , siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel – mõttekeskus USA-sse.
    • Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema.
    • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum .
    • Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli …

    20 sajandi II pool
    • Tarbepsühholoogia pealetung . Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
    • SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus ( spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus ( humanistlik paradigma ). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse.
    • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist?
    • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus , keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ...
    • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid , tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt .

  • Inimsuhete ajalooline areng
    Meenutuseks: meie ühine ajalugu
    Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln)
    Homo sapiens
    • Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused
    • Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
    • Mis muutus: uued jahipidamisviisid , riietus, luunõelad, koopamaalid , kaaslaste matmine.
    • Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene
    • Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest
    • Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist?

    Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees
    • Kreatsionism vs evolutsionism : alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid
    • Kas inimene on loom?
    • Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem!
    • SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv , enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid

    Arengusuund: autonomiseerumine
    • Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos – inimrühm, mitte üksikindiviid
    • Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda , kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse ( veritasu , orbude ja vanurite ülalpidamine)
    • Rühmasisene hierarhia , selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati
    • Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu
    • Arengusuund – individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus , individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks
    • Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused !

    Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina
    • Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu ( jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine!
    • Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus!
    • Mina ajaloolise “avastamise” elemendid/sammud (I.Kon):
    • Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik)
    • Siseelu / hingeelu teke – varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine.
    • Privaatsus – avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku
    • Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus

    Individualiseerumine
    Veel märke inimese “eneseavastamisest”:
    • sõnakasutus – vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self- consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus – välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus . Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil.
    • päevik kui kirjanduse liik – 18. sajandist
    • kunst – millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)?

    Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte
    • Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus.
    • Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
    • Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda , abielunaise roll, lapse karistamine …
    • Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
    Norbert Eliase tsiviliseerumisteooria
    • Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal
    • 1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik
    • Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda
    • Uurimismeetod – mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm.
    • Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Varrak, Tallinn, 2005

    Söömisega seotud keelud
    • 13. saj: ära puhasta noaga laua ääres hambaid, ära pühi lauda käega - tee seda viisakalt varrukaga, ära topi söögi ajal sõrmi suhu , kõrva ja silma
    • 15.saj: pese käsi, puhasta küünealuseid, laua ääres ei karjuta
    • 17.saj: ära pane poolnäritud lihatükki vaagnale tagasi ega paku seda teistele
    • 18.saj: ei ole ilus võtta vaagnast toitu, nuusutada ja siis tagasi panna, ära hoia söögi ajal nuga püsti käes, nagu külamehed teevad, ära vehi söögi ajal kätega ja torgi teisi

    Sülitamisega seotud keelud
    • 14. saj: ära sülita söögilauale või üle söögilaua, sülita viisakalt põrandale
    • 18. saj: kui sülitad, siis nii, et sülg ei satuks teise inimese riiete või asjade peale; ära jää seda vahtima, mida sa välja sülitanud oled; kirikus ja aadliku juures ei sülitata põrandale; sagedane sülitamine on ebatervislik
    • 18. saj: sülitamist ei pea tagasi hoidma, on väga sündsusetu alla neelata seda, mida peaks välja sülitama, see võib teistel südame pahaks ajada
    • 19. saj: sülitamine on alati vastik harjumus. Ärge seda endale kunagi lubage

    Nuuskamisega seotud keelud
    • 13. saj: see, kes laudlina sisse nuuskab, et tee kindlasti hästi; kardinasse ja lasteriietesse ei ole ilus nuusata ;
    • 16. saj: ära nuuska nina sellesama käega, millega sa liha võtad; oma vesti või mütsi nuusata on talumehelik, käsivarre vastu kalakaupmehe komme, pole viisakas seda teha pihku ja seejärel kätt riiete sisse pühkida;
    • 17. saj: kui näppudega nuusates midagi maha kukub , siis tuleb sellele jalaga peale astuda;

    Veel keelde
    • 15.saj: ebaviisakas on tervitada seda, kes urineerib või tühjendab soolestikku
    • 16.saj: ei ole kohane rahuldada oma hädavajadusi naistetubade, õukonnakambrite ja eluruumide uste või akende ees
    • 18.saj: on sünnis ja siivas katta kinni kõik kehaosad peale pea ja käte; loomulike vajaduste rahuldamiseks (isegi laste puhul) on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele
    • Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal!

    Sõnumid
    • Spontaansuse asendumine normiga.
    • Käitumismuutuste mehhanism : väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI
    • Normi internaliseerimine . Normistatud inimene.
    • Õukonnast leviv tsiviliseeritus
    • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud .

    Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene
    • Saksa keeleruumis oluline kultuursus , sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed
    • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.
    • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus
    Norbert Elias ( 1897 -1990)
  • Eneseteadvus
    Kes ma olen: inimese Mina

    Mina mõisteaparaat ( Introduction to SP, EP, 2008)
    • Eneseteadvus, mina- kontseptsioon (self conciousness, self concept ): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one’s experience , including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast.
    • Teadmine endast (self- knowledge ): knowledge about one’s own characteristics , abilities, opinions , thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta.
    • Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object , just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine

    Kust tuleb teadmine iseendast?
    • William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused , jaht ja pangaarve ” (1890)
    • Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus , enesereflektsioon
    • George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi
    • Koos individualiseerumisega – vastupanu välisele survele

    Mina ja roll
    • Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas
    • Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle
    • Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid
    • Kes ma olen – mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine?

    Identiteet
    • Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast – identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ...
    • Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel
    • Sotsiaalne identiteet (social identity ): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine.
    • Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus.

    Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1979)
    Identiteet tuleb kuuluvusgrupist. Our social identity, a part of our identity is derived from the social groups that we belong to and that we do not belong to (defining who we are by who we aren ’t). We tend to categorize our social environment into groups
    Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups (“us” and “ them ”)
    Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups
    Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb!
    Identiteet
    • Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud , ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem , ema kristlane
    • John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon , marginaliseerumine, integratsioon ,
    • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti
    • Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv!

    Enesehinnang
    • Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang – fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks
    • Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale.
    • Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive - negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas

    Kust on enesehinnang pärit?
    • William James (1890): EH = edu/pretensioonid
    • Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria
    • LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega , olulisemaks seda, kus/mis minul tugev, võrdluspartnerite teadlik otsimine
    • “One strategy for this is downward self- comparison  comparing oneself to people who are worse off than us (contrast to upward social comparison). This, and other self-enhancement strategies, may lead to inflated opinions of ourselves  positive biases”
    • Läänemailmas - püüd positiivse enesekäsitluse suunas – selle alusel eneseväärikus, eneseaustus, enesekindlus . Enesehinnang kui “sotsiaalne vaktsiin” ebaõnnestumiste vastu
    • Kultuurimallid: I’m fine, läheb normaalselt

    Enesehinnang kui probleem
    • Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi – inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow!
    • Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse : tähtsustan edu ja unustan ebaedu
    • Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine . Tunnustuse otsimine ja pakkumine
    • Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli , edukas, õnnelik. Tähtede draamad.
    • Nartsissistlik enesekäsitlus: “a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.”
    • Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang?

    Eneseregulatsioon
    Eneseregulatsioon (self- regulation ): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals . Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine , tasakaalustamine . Iseenda juhtimine
    Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga
    • Self-presentation
    • Stigma , stigmatization, coping with stigma

    Eneseesitlus
    • Erving Goffman : Presentation of Self in Everyday Life
    • Inimese igapäevategevus kahel viisil:
    • Spontaanselt (ei refleteeri)
    • Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin)
    • Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja , huviline üliõpilane)
    • Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane , moslem)

    Eneseesitluse funktsioonid: miks?
    • Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust)
    • Kuuluvuse demonstreerimine ( kampsunid ja pintsakud)
    • Mõjutamine (kaastunnet tekitada)
    • Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit – panin pidu, ei maganud)
    • Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses )

    • Mis on “päris” Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks
    • Küps isiksus – kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone

    Stigma
    • Stigma – märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal
    • Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse
    • Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused)
    • Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm)
    • Grupistigma (endine vang)
    • Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega ( afroameeriklane )
    • Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968

    Stigmaga toimetulek
    • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale
    • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon):
    • varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset),
    • kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste)
    • distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv)
    • Irooniline reflektsioon – küpseim regulatsiooniviis

    Laienevad “normaalsuse piirid”
    • Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris
    • Lääne kultuuriruumis trend – normaalsuse piirid laiemaks
    • Psüühikahäired saanud vaimseteks erivajadusteks (keskajal hoiti ketis)
    • Nahavärv pole probleem (pikka aega oli)
    • Seksuaalne orientatsioon murrab normaalsuse hulka
    • Ratastooliga saab kooli, poodi ja kontserdile
    Tark suhtlemismall stigmaatikuga – mitte tähele panna, normaalseks pidav hoiak
    Kokkuvõte
    • Igaüks loob pildi iseendast, hindab ja väärtustab ennast, üritab ennast juhtida ja vajalikul viisil teistele esitleda
    • Mina - kombinatsioon välisvaatest, enda kogemusest, rollidest, identiteedielementidest. Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena
    • Püüd positiivse enesehinnangu ja eneseväärtustamise suunas
    • Milline on “õige” Mina? Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed
    • Sotsiaalpsühholoogia ja isiksusepsühholoogia
    • W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982)

  • Sotsiaalne taju
    Mõõtmisinstrumendid
    Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited:

    Taju sotsiaalsus
    • Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt.
    • Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks?
    • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine
    • Isikutaju : pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid
    • Grupitaju: pilt eri rühmadest
    • Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus!

    Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad
    • Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal , afroameeriklane, erivajadustega inimene ...
    • Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne ), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine
    • Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti!
    • Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele!

    Stereotüübid
    • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
    • Solomon Aschi pildikatsed
    • Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine , aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine
    • Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks
    • Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus . Maailm kui kogum stereotüüpe?
    • Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi

    Näide: välimusega seotud stereotüübid
    Uurimused 1970datel:
    • Kandiline lõug – tahtejõulisus
    • Kõrge laup – tark inimene
    • Lapselik nägu – kutsub hoolitsema
    • Tüsedad – heatahtlikud
    • Väiksekasvulised – võimuahned
    • Pikad naised – intellektuaalsed
    • Tugev karvakasv – jõulised, brutaalsed

    Eelarvamused
    • Eelarvamus ( prejudice ) – teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud. Eelarvamus – püsiv negatiivne stereotüüp, “teiste” kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist)
    • The Nature of Prejudice (Allport, 1954) “The human mind must think with the aid of categories…. once formed , categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it.”
    • Eelarvamused: rassism , natsionalism , seksism, homofoobia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #1 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #2 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #3 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #4 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #5 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #6 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #7 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #8 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #9 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #10 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #11 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #12 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #13 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #14 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #15 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #16 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #17 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #18 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #19 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #20 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #21 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #22 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #23 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #24 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #25 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #26 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #27 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #28 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #29 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #30 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #31 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #32 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #33 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #34 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #35 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #36 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #37 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #38 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #39 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #40 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #41 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #42 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #43 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #44 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #45 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #46 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #47 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #48 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #49 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #50 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #51 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #52 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #53 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #54 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #55 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #56 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #57 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #58 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #59 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #60 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #61 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #62 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #63 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #64 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #65 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #66 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #67 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #68 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #69
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 69 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor smlksmr Õppematerjali autor

    Märksõnad


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    240
    docx
    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia
    30
    docx
    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt
    548
    pdf
    Cialdini raamat
    378
    pdf
    A New Earth
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun