Kes ma olen mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine ?
Kust on enesehinnang pärit ?
Mis on adekvaatne enesehinnang ?
Mis on "päris" Mina ?
Milline on "õige" Mina ?
Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi ?
Kui kogum stereotüüpe ?
Mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir ?
Milline on juuresoleku mõjumehhanism ?
Kuidas seletada allumist ?
Mis määrab sobivuse ?
Miks me armastame ?
Mida distantsi abil reguleeritakse ?
Kust on erinevad distantsinormid pärit ?
Millisesse tuppa võõras siseneb ?
Kus jookseb piir minu ja maailma vahel ?
Keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad ?
Kui grupipaanika ! ?
Mis toodab ühte ja teist ?
Miks vaimsed häired tekivad ?
Kuidas diagnoositakse ?
Keda usaldame, keda järgime ?
Kes on liider? Mis iseloomustab liidrit, kuidas liider kujuneb, kes saab liidriks ?
Kes ja kuidas saab liidriks ?
Kust leida tulemuslikke liidreid ?
Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada ?
Kui kultuurinorm ?
Kui maailmavaade ?
Sotsiaalpsühholoogia
SP kui teadus
SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet , sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine , grupid ja grupiprotsessid ...
Gordon Allport (1954): “ Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings , and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”.
Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour” (Schachter, Gilbert , Wegner, 2012)
SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused , mõõtmine, sekkumine …
Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine , juhtimine ja eestvedamine , suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus …
Teaduslik ja tarbepsühholoogia.
Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele – isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt
Ajaloo SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia , 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia .
Praktiline SP toiminudsajandeid : mõjutajad, nõiad, shamaanid,
teadjad, usuliidrid … Esimesed uurijad : prantslane Gustave LeBon ( 1841 - 1931 ), itaallane Gabriel Tarde (1843- 1904 ).
Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos.
Filosoofiline/ spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment1895 :
Norman Triplett – kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis ? 20 sajandi algul inimsuhted ,
grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks . II MS kontekstis liidri ja
grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel
uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 – 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947)
Kreatsionism vs evolutsionism : alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid
Kas inimene on loom?
Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem!
SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv , enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid
Arengusuund:
autonomiseerumine
Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos – inimrühm, mitte üksikindiviid
Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda , kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse ( veritasu , orbude ja vanurite ülalpidamine)
Rühmasisene hierarhia , selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati
Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu
Siseelu / hingeelu teke – varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine.
Privaatsus – avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku
sõnakasutus – vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self- consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus – välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus . Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil.
päevik kui kirjanduse liik – 18. sajandist
kunst – millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)?
Inimsuhete
ajalooline kontekst: kokkuvõte
Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus.
Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda , abielunaise roll, lapse karistamine …
Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik
Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda
Uurimismeetod – mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm.
Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Varrak, Tallinn, 2005
Söömisega
seotud keelud
13. saj: ära puhasta noaga laua ääres hambaid, ära pühi lauda käega - tee seda viisakalt varrukaga, ära topi söögi ajal sõrmi suhu , kõrva ja silma
15.saj: pese käsi, puhasta küünealuseid, laua ääres ei karjuta
17.saj: ära pane poolnäritud lihatükki vaagnale tagasi ega paku seda teistele
18.saj: ei ole ilus võtta vaagnast toitu, nuusutada ja siis tagasi panna, ära hoia söögi ajal nuga püsti käes, nagu külamehed teevad, ära vehi söögi ajal kätega ja torgi teisi
Sülitamisega
seotud keelud
14. saj: ära sülita söögilauale või üle söögilaua, sülita viisakalt põrandale
18. saj: kui sülitad, siis nii, et sülg ei satuks teise inimese riiete või asjade peale; ära jää seda vahtima, mida sa välja sülitanud oled; kirikus ja aadliku juures ei sülitata põrandale; sagedane sülitamine on ebatervislik
18. saj: sülitamist ei pea tagasi hoidma, on väga sündsusetu alla neelata seda, mida peaks välja sülitama, see võib teistel südame pahaks ajada
19. saj: sülitamine on alati vastik harjumus. Ärge seda endale kunagi lubage
Nuuskamisega
seotud keelud
13. saj: see, kes laudlina sisse nuuskab, et tee kindlasti hästi; kardinasse ja lasteriietesse ei ole ilus nuusata ;
16. saj: ära nuuska nina sellesama käega, millega sa liha võtad; oma vesti või mütsi nuusata on talumehelik, käsivarre vastu kalakaupmehe komme, pole viisakas seda teha pihku ja seejärel kätt riiete sisse pühkida;
17. saj: kui näppudega nuusates midagi maha kukub , siis tuleb sellele jalaga peale astuda;
Veel
keelde
15.saj: ebaviisakas on tervitada seda, kes urineerib või tühjendab soolestikku
16.saj: ei ole kohane rahuldada oma hädavajadusi naistetubade, õukonnakambrite ja eluruumide uste või akende ees
18.saj: on sünnis ja siivas katta kinni kõik kehaosad peale pea ja käte; loomulike vajaduste rahuldamiseks (isegi laste puhul) on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele
Käitumismuutuste mehhanism : väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI
Saksa keeleruumis oluline kultuursus , sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed
Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.
Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus
Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust!
Mina (self) – eneseteadvuseväljendus , see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab
Mina
mõisteaparaat ( Introduction to SP, EP, 2008)
Eneseteadvus, mina- kontseptsioon (self conciousness, self concept ): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one’s experience , including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast.
Teadmine endast (self- knowledge ): knowledge about one’s own characteristics , abilities, opinions , thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta.
Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object , just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine
Kust
tuleb teadmine iseendast?
William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused , jaht ja pangaarve ” (1890)
Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel
Sotsiaalne identiteet (social identity ): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine.
Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a uniqueindividual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus.
Sotsiaalse
identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1979)
Identiteet
tuleb kuuluvusgrupist. Our social identity, a part of our identity is
derived from the social groups that we belong to and that we do not
belong to (defining who we are by who we aren ’t). We tend to
categorize our social environment into groups
Meie-nemad,
ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating
our in-group from out-groups (“us” and “ them ”)
Eelistame
omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups
Kuuluvusgrupi
roll ajaloos väheneb! Identiteet
Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud , ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem , ema kristlane
Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv!
Enesehinnang
Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang – fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks
Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale.
Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive - negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas
LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega , olulisemaks seda, kus/mis minul tugev, võrdluspartnerite teadlik otsimine
“One strategy for this is downward self- comparison comparing oneself to people who are worse off than us (contrast to upward social comparison). This, and other self-enhancement strategies, may lead to inflated opinions of ourselves positive biases”
Läänemailmas - püüd positiivse enesekäsitluse suunas – selle alusel eneseväärikus, eneseaustus, enesekindlus . Enesehinnang kui “sotsiaalne vaktsiin” ebaõnnestumiste vastu
Kultuurimallid: I’m fine, läheb normaalselt
Enesehinnang
kui probleem
Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi – inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow!
Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse : tähtsustan edu ja unustan ebaedu
Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli , edukas, õnnelik. Tähtede draamad.
Nartsissistlik enesekäsitlus: “a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.”
Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang?
Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt.
Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks?
Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine
Isikutaju : pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid
Grupitaju: pilt eri rühmadest
Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus!
Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal , afroameeriklane, erivajadustega inimene ...
Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne ), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine
Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti!
Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele!
Stereotüübid
Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
Eelarvamus ( prejudice ) – teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud. Eelarvamus – püsiv negatiivne stereotüüp, “teiste” kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist)
The Nature of Prejudice (Allport, 1954) “The human mind must think with the aid of categories…. onceformed , categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it.”
Registreeru Facebook'ga
Registreeru Google'ga
Registreeru LinkedIn'ga
Lae alla sotsiaalpsuhholoogia_konspekt_2016.odt
50 punkti
~ 69 lehte
1 laadimist
0 arvamust 
Kõik kommentaarid