Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust tuleb teadmine iseendast?
  • Kes ma olen mina või roll Kas on võimalik rolliväline käitumine?
  • Kust on enesehinnang pärit?
  • Mis on adekvaatne enesehinnang?
  • Mis on "päris" Mina?
  • Milline on "õige" Mina?
  • Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi?
  • Kui kogum stereotüüpe?
  • Mida teeme subjektina mida teiste mõjul Kus on piir?
  • Milline on juuresoleku mõjumehhanism?
  • Kuidas seletada allumist?
  • Mis määrab sobivuse?
  • Miks me armastame?
  • Mida distantsi abil reguleeritakse?
  • Kust on erinevad distantsinormid pärit?
  • Millisesse tuppa võõras siseneb?
  • Kus jookseb piir minu ja maailma vahel?
  • Keskne kanal Miks inimesed ennast lõhnastavad?
  • Kui grupipaanika ?
  • Mis toodab ühte ja teist?
  • Miks vaimsed häired tekivad?
  • Kuidas diagnoositakse?
  • Keda usaldame keda järgime?
  • Kes on liider Mis iseloomustab liidrit kuidas liider kujuneb kes saab liidriks?
  • Kes ja kuidas saab liidriks?
  • Kust leida tulemuslikke liidreid?
  • Mis põhjustab kuidas seletada kuidas mõjutada?
  • Kui kultuurinorm?
  • Kui maailmavaade?
Sotsiaalpsühholoogia
  • SP kui teadus
    • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet , sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine , grupid ja grupiprotsessid ...
    • Gordon Allport (1954): “ Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings , and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”.
    • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour” (Schachter, Gilbert , Wegner, 2012)
    • SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused , mõõtmine, sekkumine …

    • Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine , juhtimine ja eestvedamine , suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus …
    • Teaduslik ja tarbepsühholoogia.
    • Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele – isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt

    Ajaloo
    SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia , 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia . Praktiline SP toiminud sajandeid : mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid …
    Esimesed uurijad : prantslane Gustave LeBon ( 1841 - 1931 ), itaallane Gabriel Tarde (1843- 1904 ). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/ spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda.
    Esimene SP eksperiment 1895 : Norman Triplett – kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis ?
    20 sajandi algul inimsuhted , grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks .
    II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks.
    SP kuldaeg: 1930 – 1960
    Kurt Lewin (1890 - 1947)
    • K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog.
    • Saksa juut , siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel – mõttekeskus USA-sse.
    • Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema.
    • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum .
    • Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli …

    20 sajandi II pool
    • Tarbepsühholoogia pealetung . Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
    • SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus ( spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus ( humanistlik paradigma ). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse.
    • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist?
    • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus , keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ...
    • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid , tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt .

  • Inimsuhete ajalooline areng
    Meenutuseks: meie ühine ajalugu
    Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln)
    Homo sapiens
    • Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused
    • Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
    • Mis muutus: uued jahipidamisviisid , riietus, luunõelad, koopamaalid , kaaslaste matmine.
    • Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene
    • Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest
    • Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist?

    Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees
    • Kreatsionism vs evolutsionism : alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid
    • Kas inimene on loom?
    • Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem!
    • SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv , enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid

    Arengusuund: autonomiseerumine
    • Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos – inimrühm, mitte üksikindiviid
    • Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda , kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse ( veritasu , orbude ja vanurite ülalpidamine)
    • Rühmasisene hierarhia , selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati
    • Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu
    • Arengusuund – individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus , individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks
    • Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused !

    Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina
    • Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu ( jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine!
    • Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus!
    • Mina ajaloolise “avastamise” elemendid/sammud (I.Kon):
    • Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik)
    • Siseelu / hingeelu teke – varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine.
    • Privaatsus – avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku
    • Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus

    Individualiseerumine
    Veel märke inimese “eneseavastamisest”:
    • sõnakasutus – vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self- consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus – välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus . Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil.
    • päevik kui kirjanduse liik – 18. sajandist
    • kunst – millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)?

    Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte
    • Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus.
    • Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
    • Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda , abielunaise roll, lapse karistamine …
    • Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
    Norbert Eliase tsiviliseerumisteooria
    • Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal
    • 1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik
    • Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda
    • Uurimismeetod – mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm.
    • Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Varrak, Tallinn, 2005

    Söömisega seotud keelud
    • 13. saj: ära puhasta noaga laua ääres hambaid, ära pühi lauda käega - tee seda viisakalt varrukaga, ära topi söögi ajal sõrmi suhu , kõrva ja silma
    • 15.saj: pese käsi, puhasta küünealuseid, laua ääres ei karjuta
    • 17.saj: ära pane poolnäritud lihatükki vaagnale tagasi ega paku seda teistele
    • 18.saj: ei ole ilus võtta vaagnast toitu, nuusutada ja siis tagasi panna, ära hoia söögi ajal nuga püsti käes, nagu külamehed teevad, ära vehi söögi ajal kätega ja torgi teisi

    Sülitamisega seotud keelud
    • 14. saj: ära sülita söögilauale või üle söögilaua, sülita viisakalt põrandale
    • 18. saj: kui sülitad, siis nii, et sülg ei satuks teise inimese riiete või asjade peale; ära jää seda vahtima, mida sa välja sülitanud oled; kirikus ja aadliku juures ei sülitata põrandale; sagedane sülitamine on ebatervislik
    • 18. saj: sülitamist ei pea tagasi hoidma, on väga sündsusetu alla neelata seda, mida peaks välja sülitama, see võib teistel südame pahaks ajada
    • 19. saj: sülitamine on alati vastik harjumus. Ärge seda endale kunagi lubage

    Nuuskamisega seotud keelud
    • 13. saj: see, kes laudlina sisse nuuskab, et tee kindlasti hästi; kardinasse ja lasteriietesse ei ole ilus nuusata ;
    • 16. saj: ära nuuska nina sellesama käega, millega sa liha võtad; oma vesti või mütsi nuusata on talumehelik, käsivarre vastu kalakaupmehe komme, pole viisakas seda teha pihku ja seejärel kätt riiete sisse pühkida;
    • 17. saj: kui näppudega nuusates midagi maha kukub , siis tuleb sellele jalaga peale astuda;

    Veel keelde
    • 15.saj: ebaviisakas on tervitada seda, kes urineerib või tühjendab soolestikku
    • 16.saj: ei ole kohane rahuldada oma hädavajadusi naistetubade, õukonnakambrite ja eluruumide uste või akende ees
    • 18.saj: on sünnis ja siivas katta kinni kõik kehaosad peale pea ja käte; loomulike vajaduste rahuldamiseks (isegi laste puhul) on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele
    • Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal!

    Sõnumid
    • Spontaansuse asendumine normiga.
    • Käitumismuutuste mehhanism : väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI
    • Normi internaliseerimine . Normistatud inimene.
    • Õukonnast leviv tsiviliseeritus
    • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud .

    Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene
    • Saksa keeleruumis oluline kultuursus , sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed
    • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.
    • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus
    Norbert Elias ( 1897 -1990)
  • Eneseteadvus
    Kes ma olen: inimese Mina

    Mina mõisteaparaat ( Introduction to SP, EP, 2008)
    • Eneseteadvus, mina- kontseptsioon (self conciousness, self concept ): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one’s experience , including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast.
    • Teadmine endast (self- knowledge ): knowledge about one’s own characteristics , abilities, opinions , thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta.
    • Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object , just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine

    Kust tuleb teadmine iseendast?
    • William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused , jaht ja pangaarve ” (1890)
    • Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus , enesereflektsioon
    • George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi
    • Koos individualiseerumisega – vastupanu välisele survele

    Mina ja roll
    • Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas
    • Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle
    • Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid
    • Kes ma olen – mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine?

    Identiteet
    • Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast – identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ...
    • Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel
    • Sotsiaalne identiteet (social identity ): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine.
    • Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus.

    Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1979)
    Identiteet tuleb kuuluvusgrupist. Our social identity, a part of our identity is derived from the social groups that we belong to and that we do not belong to (defining who we are by who we aren ’t). We tend to categorize our social environment into groups
    Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups (“us” and “ them ”)
    Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups
    Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb!
    Identiteet
    • Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud , ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem , ema kristlane
    • John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon , marginaliseerumine, integratsioon ,
    • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti
    • Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv!

    Enesehinnang
    • Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang – fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks
    • Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale.
    • Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive - negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas

    Kust on enesehinnang pärit?
    • William James (1890): EH = edu/pretensioonid
    • Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria
    • LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega , olulisemaks seda, kus/mis minul tugev, võrdluspartnerite teadlik otsimine
    • “One strategy for this is downward self- comparison  comparing oneself to people who are worse off than us (contrast to upward social comparison). This, and other self-enhancement strategies, may lead to inflated opinions of ourselves  positive biases”
    • Läänemailmas - püüd positiivse enesekäsitluse suunas – selle alusel eneseväärikus, eneseaustus, enesekindlus . Enesehinnang kui “sotsiaalne vaktsiin” ebaõnnestumiste vastu
    • Kultuurimallid: I’m fine, läheb normaalselt

    Enesehinnang kui probleem
    • Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi – inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow!
    • Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse : tähtsustan edu ja unustan ebaedu
    • Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine . Tunnustuse otsimine ja pakkumine
    • Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli , edukas, õnnelik. Tähtede draamad.
    • Nartsissistlik enesekäsitlus: “a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.”
    • Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang?

    Eneseregulatsioon
    Eneseregulatsioon (self- regulation ): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals . Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine , tasakaalustamine . Iseenda juhtimine
    Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga
    • Self-presentation
    • Stigma , stigmatization, coping with stigma

    Eneseesitlus
    • Erving Goffman : Presentation of Self in Everyday Life
    • Inimese igapäevategevus kahel viisil:
    • Spontaanselt (ei refleteeri)
    • Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin)
    • Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja , huviline üliõpilane)
    • Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane , moslem)

    Eneseesitluse funktsioonid: miks?
    • Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust)
    • Kuuluvuse demonstreerimine ( kampsunid ja pintsakud)
    • Mõjutamine (kaastunnet tekitada)
    • Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit – panin pidu, ei maganud)
    • Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses )

    • Mis on “päris” Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks
    • Küps isiksus – kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone

    Stigma
    • Stigma – märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal
    • Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse
    • Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused)
    • Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm)
    • Grupistigma (endine vang)
    • Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega ( afroameeriklane )
    • Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968

    Stigmaga toimetulek
    • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale
    • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon):
    • varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset),
    • kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste)
    • distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv)
    • Irooniline reflektsioon – küpseim regulatsiooniviis

    Laienevad “normaalsuse piirid”
    • Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris
    • Lääne kultuuriruumis trend – normaalsuse piirid laiemaks
    • Psüühikahäired saanud vaimseteks erivajadusteks (keskajal hoiti ketis)
    • Nahavärv pole probleem (pikka aega oli)
    • Seksuaalne orientatsioon murrab normaalsuse hulka
    • Ratastooliga saab kooli, poodi ja kontserdile
    Tark suhtlemismall stigmaatikuga – mitte tähele panna, normaalseks pidav hoiak
    Kokkuvõte
    • Igaüks loob pildi iseendast, hindab ja väärtustab ennast, üritab ennast juhtida ja vajalikul viisil teistele esitleda
    • Mina - kombinatsioon välisvaatest, enda kogemusest, rollidest, identiteedielementidest. Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena
    • Püüd positiivse enesehinnangu ja eneseväärtustamise suunas
    • Milline on “õige” Mina? Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed
    • Sotsiaalpsühholoogia ja isiksusepsühholoogia
    • W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982)

  • Sotsiaalne taju
    Mõõtmisinstrumendid
    Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited:

    Taju sotsiaalsus
    • Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt.
    • Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks?
    • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine
    • Isikutaju : pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid
    • Grupitaju: pilt eri rühmadest
    • Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus!

    Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad
    • Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal , afroameeriklane, erivajadustega inimene ...
    • Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne ), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine
    • Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti!
    • Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele!

    Stereotüübid
    • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
    • Solomon Aschi pildikatsed
    • Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine , aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine
    • Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks
    • Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus . Maailm kui kogum stereotüüpe?
    • Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi

    Näide: välimusega seotud stereotüübid
    Uurimused 1970datel:
    • Kandiline lõug – tahtejõulisus
    • Kõrge laup – tark inimene
    • Lapselik nägu – kutsub hoolitsema
    • Tüsedad – heatahtlikud
    • Väiksekasvulised – võimuahned
    • Pikad naised – intellektuaalsed
    • Tugev karvakasv – jõulised, brutaalsed

    Eelarvamused
    • Eelarvamus ( prejudice ) – teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud. Eelarvamus – püsiv negatiivne stereotüüp, “teiste” kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist)
    • The Nature of Prejudice (Allport, 1954) “The human mind must think with the aid of categories…. once formed , categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it.”
    • Eelarvamused: rassism , natsionalism , seksism, homofoobia ... Nemad on sellised!
    • Seletused: jäänuk ajalooliselt meie-nemad vastasseisust, viis enesekehtestamiseks ja eneseväärtustamiseks kuuluvusgrupi kaudu. Isiksusetüübiti – ebakindlad ja autoritaarsed isiksused eelarvamuslikumad. Kompensatsioonimehhanism.

    Sarnasused- erinevused
    • Stereotüüp - Stereotypes
    • Eelarvamus - Prejudice
    • Domineerib - Affective component
    • Hostile or negative attitude toward people just because they are a group member
    • Domineerib - Behavioral component
    • Unjustified negative or harmful action toward a group member because of their membership

    Individuaalsed filtrid: empaatia
    • Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi
    • Empaatia indikaatorid
    • Empaatia kui probleem, empaatia õppimine ja tootmine
    • Miks eurooplane abistab aafriklast, kas vägivaldne naaber on minu probleem. Prosotsiaalsus
    • Probleemsed äärmused

    Individuaalsed filtrid: varjatud inimesekäsitlused
    • Vahendajaks igal inimesel väljakujunenud veendumus selle kohta, millised inimesed üldiselt on.
    • Usaldusväärsed vs salakavalad
    • Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed
    • Altruistid vs enesekesksed
    • Ühetaolised vs erinevad

    Atributsiooniteooria
    • Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid.
    • Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane.
    • Personaalsed vs situatiivsed põhjused
    • Ajutised vs püsivad põhjused
    • Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine
    • Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)…
    • Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ...

    Näited: fundamentaalne atributsiooniviga
    • Interpret behavior of others as a characteristic of the individual rather than the situation and behavior of self as due to situation
    • Maintain stereotypes:
    • Attribute confirmatory examples to the individual
    • Ignore/attribute to the situation examples which don’t fit or stereotype

    Isikutaju
    • Pilt teisest inimesest tähendab kategoriseerimist, kindlasse klassi asetamist. Läbi filtrite.
    • Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine . Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese “lugemine” - verbaalselt, mitteverbaalselt.
    • Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp
    • Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab-tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad).
    • Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane , Kaitseliitlane jne). Gestaltistid – kuri-sõbralik, soe-külm, avatud-suletud
    • Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted)

    Kokkuvõte
    • Taju sotsiaalsus. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias, tegelikkuse konstrueerimine .
    • Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid , empaatia,
    • Kalduvus omistada põhjuseid, fundamentaalne atributsiooniviga
    • Atributsioonitendentsid
    • Fritz Heider (1896-1988), Solomon Asch (1907-1996), Paul Ekman (1934)

  • Hoiakud
    Hoiak ja väärtus
    • Hoiak: püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti
    • Väärtus - püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi
    • Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu….
    • Väärtused: kollektivism -indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism , perekondlikkus … vt S.Shwartz, R.Inglehart jt
    • Hoiak – psühholoogia?, väärtused – sotsioloogia?

    Hoiaku ehitus
    • Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt)
    • Emotsionaalne komponent (suhtumine)
    • Käitumuslik komponent (tegu)
    • Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen)
    • SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu
    • Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?)
    • Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty , 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega

    Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud
    Implitsiitsedautomaatne , vahetu reaktsioon. Teadvustamata , ei reflekteeri.
    • Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee – ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast.
    Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms.
    • Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal

    Hoiaku kujunemine
    • Sotsialiseerumine : perekond, kool, olulised teised
    • Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu.
    • Isiklik kogemus. Reis Indiasse!
    • Toodetud hoiakud – sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda
    • Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) – mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak
    • Hoiaku keskne tunnus – ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus
    • Domineerivad hoiakud – veendumused, eelarvamused?

    Hoiaku funktsioonid
    • Hoiakute funktsioonid (Katz 1960): knowledge, utility, ego-defence, value expression
    • Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid
    • Utilitaarne : objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne-negatiivne maailm)
    • Ego-kaitse: sisemiste vastuolude vältimine, tasakaal
    • Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine
    • Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest . Rohelised.
    • Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine
    • Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti “kasulikkus”) ja eneseväljenduslikeks (aluseks objekti seos minu väärtuste ja enesemääratlusega)
    • Hoiakud – maailmapildi ehituskivid

    Hoiakute ühe- ja kahedimensiooniline teooria
    • Ühedimensiooniline käsitlus : H on kas positiivne või negatiivne, H “liigub” mööda ühedimensioonilist skaalat
    • Kahedimensiooniline käsitlus: H “liigub mööda kahte skaalat: positiivset (positiivsete elementide hulk) ja negatiivset (negatiivsete elementide hulk)
    • Kahedimensioonilise lähenemise järgi suhtumine objekti x võib sisaldada korraga nii positiivseid kui negatiivseid elemente – tegu hoiakulise ambivalentsiga
    • Näit: suhtumine kiirtoitu , arvutimängudesse …
    • Ambivalents – sisemine dissonants

    Hoiak ja käitumine
    • Kas H ennustab käitumist?
    • Richard LaPiere (1930) – koos Hiina abielupaariga läbi Ameerika, peatusid 250 hotellis . Hirm: negatiivne hoiak, ei teenindata. Tegelikult: probleem vaid ühes kohas
    • Hiljem: kirjad kõikidesse hotellidesse: kas teenindate aasia päritolu kliente. 90% - ei!
    • H seos käitumisega mitmeplaaniline, sõltub H objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring – kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm)
    • Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60

    Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja
    Hoiak->
    Käitumis valmidus-> Käitumine
    Subjektiivne norm->
    • Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel)
    • H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang …
    • Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt

    Hoiakute püsivuse tagamine
    • Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus
    • Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele
    • Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!)
    • Püüd hoida H ja käitumine kooskõlas
    • Vastupanu H kõigutavatele jõududele
    • Infovalik
    • Meeldejätmine/unustamine
    • Info konstrueerimine
    • Stereotüübid, eelarvamused
    • Üldtendents: näen maailma viisil, mis kinnitab olemasolevaid hoiakuid

    Hoiaku muutumine: dissonants
    • Leon Festinger (1956): kognitiivse dissonantsi teooria.
    • Igasugune ebakõla teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi. Ületamissoov.
    • Näited: riigikogulane rikub põhiseadust, aktivist spikerdab, politseisaate juht ületab kiirust, uus info hambapasta kohta…
    • Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine…
    • Dissonantsi kasutamine H muutmiseks
    Hoiaku muutmine:assimilatsioon
    • Muzafer Sherif : hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria
    • Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane …
    • Uus info ja vaikne muutumine
    • Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism , järeleandlikkus, allumine

    Hoiakute mõõtmine
    • H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures)
    • Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist)
    • Kaudne – IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete-negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus , assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs …
    • H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused , tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse

    Kokkuvõte
    • Hoiakud ja väärtused
    • Hoiaku kolm komponenti
    • Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse
    • Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine .
    • Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon
    • Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988)

  • Sotsiaalne mõju
    Probleem
    • Inimese iseseisvus - sõltuvus
    • Ajalugu = individualiseerumine, rühmaseosed nõrgemaks. Kaugele keegi jõudnud?
    • Täna: mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir? N: otsus õppima asuda , abielluda, elukohta vahetada!
    • SP defineeritud sotsiaalse mõju uurimise kaudu: “social psychology – an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings” (Gordon Allport, 1954).
    • SP: sotsiaalse mõju liigid: juuresoleku mõju, sihipärane mõjutamine. Mõju tulemus: konformism (conformity), järeleandlikkus (compliance), allumine (obedience)

    Juuresoleku mõju
    • R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuse tulemuslikkust + vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul (1965). Ilmneb spordis , esinemisel, eksamil …
    • Juuresoleku mõju mitmeplaaniline: motiveerib, pärsib (rambipalavik), hajutab vastutust, loob kindlustunnet …
    • Juuresoleku mõju tugevalt sõltuv isiksusetüübist, tegevusest, situatsioonist …
    • Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Stress ?
    Juurseolek = virgastamine (arousal) –> hõlbustamine (facilitation) või takistamine (inhibition)
    Normidega vahendatud mõju
    • Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda
    • Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga)
    • Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele
    • R. Cialdini (1990) – prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on
    • M. Sherif (1936) – autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad
    • Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma
    Konformism
    • Konformism – kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige)
    • Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti)
    • Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija
    • Konformismikatsed 1950-60datel

    Asch’i konformismikatse (1951)
    Mis mõjutab konformset käitumist?
    • Grupi suurus: kui üle 5 inimese – oluliselt tugevam mõju
    • Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju
    • Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust
    • Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed
    Järelintervjuu: eneseõigustused
    Järeleandlikkus
    • Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile
    • Järeleandlikkuse saavutamise viisid
    • Efektid ” – jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd
    • Järeleandlikkus kui isiksuseomadus

    Allumine
    • Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele
    • Klassika : Stanley Milgram ’i (1963) eksperimendid : allumine autoriteedile
    • Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited

    Milgrami katse ülesehitus
    • Vabatahtlik laboratooriumisse
    • Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli
    • Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga
    • Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid
    • Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra. Maksimum 450 volti .
    • Õpilane (eksperimendis osaleja) reageerib elektrilöögile: algul (kuni 75V) häälitsusega, siis (kuni 150V) sõnaline kaeblemine, edasi (üle 150 V) palub luba lahkuda, lõpuks (üle 285V) röögib ja nutab .
    • Kui õpetaja kahtleb ja kõhkleb, kas jätkata, käsib eksperimentaator tal seda teha
    • Tegelikult: õpilane elektrilööke ei saa. Uuritakse, kui kaugele “õpetaja” läheb
    • Variatsioonid : a-õpetaja ei kuule õpilase reaktsioone; b- sõnaline tagasiside;
    • c-õpilane samasse ruumi; d-füüsiline kontakt (õpetaja peab õpilase kätt suruma elektroodile)

    Järeldused
    Allumise määr ületas oluliselt eeldatud taseme + kõik katsealused tundsid ennast ebamugavalt.
    Kuidas seletada allumist?
    Katseisikud : kästi, pole viisakas keelduda, pole minu asi … Vastutus mujale.
    Uurijate selgitused: Agentic theory - when we act as the agent of someone in authority we find it easy to deny personal responsibility for our actions (lack autonomy) - just following orders or just doing our job. One guard at his trial in Nuremberg famously quoted he was not to blame as he was doing as he was told therefore he should not be held accountable.
    The role of buffers: If you were asked to press the button to release weapons of mass destruction onto another country .. this would be easier … as you would not have to see the consequences of your actions.. the distance acts as a buffer . Asking you to pull the trigger of a gun may cause you more issues.
    Mõju isiksuslikud faktorid: kontrollikese
    Julian Rotter (sünd 1916 USA-s, juudi immigrantide perekonnas) – kontrollikese/ locus of control .
    • Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. “Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts”.
    • Eksternaalid : määravad on välised mõjud – teised inimesed, saatus, õnn. “Individual believes that his/her behavior is guided by fate , luck, or other external circumstances”

    Kontrollikeskme seoseid
    Üldine arusaam – internaalsus oodatum, edenenum, tänapäevasem. Iseseisvad inimesed.
    Having an internal locus of control can also be referred to as "self-agency", "personal control", "self-determination", etc.  Research has found the following trends:
    • As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females
    • People higher up in organizational structures tend to be more internal
    • Healthier people have a more internal locus of control than people dealing with illness
    • Economically stable people ( good job, good financial state) have a more internal locus of control than poorer people with job problems
    • Majority culture people have a more internal locus of control than minority people, esp. when discrimination is present
    • Children in smaller families have a a more internal locus of control than children in larger families
    Internaalid – vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem!
    Seligman : õpitud abitus
    Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja)
    Õpitud abitus – seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. “ Condition resulting from the perception we have no control over the environment”.
    Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia , loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon
    Kontrollikogemuse olulisus: “... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later feelings of control over environment”.
    Seligman: positiivne psühholoogia
    Mis toetab sisemist kontrollitunnet, eluga rahulolu, õnnetunnet. Seligman – PERMA: Pleasure , Engagement, Realtionships, Meaning, Accomplishments.
    Isiksuseomadused :
    Low neuroticism , high extraversion and conscientiousness, Autonomy, competence, self-esteem, self-acceptance. Environmental mastery. Trust . Internal locus of control. Emotional stability and positive affect . Self-esteem.
    Keskkonnafaktorid:
    Social support - older married persons happier than unmarried. Job satisfaction . Education - modest correlation with happiness. Wealth - citizens of wealthier nations are happier.
    Tänapäeval – happiness studies . Ruut Veenhoven. Journal of Happiness Studies
    Mõjustamise psühholoogia
    • Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited.
    • Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine
    • Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana
    • Nappus: hirm ilma jääda

    Kokkuvõtteks
    • Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!)
    • Mõju mehhanismid ja võtted
    • Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll
    • R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman

  • Inimestevahelised suhted
    Inimsuhted
    • Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid
    • Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction)
    • Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted ( ülemus ja sõber!)
    • Püsivad suhted = määratletud keskkond
    • Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus

    Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi
    John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda.
    Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu …
    Sama loomariigis – vermimine . Ellujäämismehhanism.
    Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate tagajärgedega eraldamine ( haigla , lastekodu) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid
    Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda . Füüsilise kontakti olulisus!
    Suhete klassifikatsioon : formaalne
    • Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog : võime subjekt-subjekt suhteks
    • Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G. Simmel
    • Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus
    • Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome
    • Agregaat : impersonaalne seos, lähedaloleku tunne

    Suhete klassifikatsioon: sisu järgi
    • Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile.
    • Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus?
    • Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist , pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad.
    • Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus.

    Suhtevaegus
    Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks:
    • Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus füüsilise kontakti järele
    • Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele
    • Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri
    • Vabatahtlik üksindus – klooster , üksielamine?

    Isiklike suhete arengurada
    • B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll
    • Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine … Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist
    • Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud … Sarnasus-erinevus
    • Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased …

    Mis määrab sobivuse?
    • Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused
    • Vahetusteooria
    • Avanemise /sõltuvuse teooria
    • Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?!

    Suhete mõjurid
    • Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus.
    • Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused.
    • Sotsiaalne ebakindlus / ärevus (social anxiety ) kui suurim suhtevaenlane.
    • Füüsiline lähedus . Naabrid on sõbrad.
    • Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus.

    Armastuse käsitlused: Erich Fromm
    • Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm.
    • Armastus kui seisund, suhtumine maailma
    • Armastust ei määra “objekt”!
    • Armastuse liigid: ligimesearmastus , emaarmastus , erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus
    • Armastuse õppimine
    • Vt E. Fromm “ Escape from Freedom ” (1942), The Art of Loving” (1964)
    Helen Fisher : armastuse keemia
    • H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006
    • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging)
    • Armastus on vajadus
    • Armastuse “ kandjad ” ajutegevuses: dopamiin , noradrenaliin, serotoniin
    • Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”.

    Armastuse keemia
    Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas
    • Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised , kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine
    • Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud
    • Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus.
    • Paradoks : inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku?

    Kokkuvõte
    • Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes
    • SP: suhete liigid, suhete arengurajad, sobivuse ja suhete mõjurid, armastuse teooriad
    • Vastuolulised tendentsid ühiskonnas: välja (piiravatest) suhtevõrgustikest, samas suhted peamiseks rahulolu kujundajaks
    • J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher

  • Inimsuhete ruumiline mõõde
    Ruum ja inimsuhted
    • Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel
    • Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord ), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub)
    • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator
    • Prokseemika , keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad

    Idee arengulugu
    • Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus , paaritus, toitumisterritooriumid.
    • Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne.
    • Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
    • John Christian (1960) – üleasustuse mõju hirvede populatsioonile
    • John Calhoun (1960dad) – rotilinn
    • Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus
    • Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis
    • Kas nii ka inimesel?

    Ruumiteema saabumine psühholoogiasse
    • Kurt Lewin – eluruum. Psühholoogiline reaalsus , kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud.
    • Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer , Albert Mehrabian
    • Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud
    • Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks
    • Viimased ca 40-50 aastat – püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele …

    Distants
    • Distants – inimestevaheline vahemaa
    • Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi . Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus
    • Edward Hall’i “hidden dimension”: intiimne (väga hea sõber), personaalne (tuttav), sotsiaalne ( ametnik ), avalik distants ( president )
    • Distants kui suhete indikaator
    • Ebasobiv distants – tajutakse ebamugavust, üritatakse kompenseerida
    • Mida distantsi abil reguleeritakse?

    Edward T.Hall
    Distantsi kultuurierinevused
    • Kontaktkultuurid, distantskultuurid
    • Distants toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga: vrdl araabia ja Eesti
    • Puudutus ja lõhn kui distantsi komponendid
    • Liikuvad suhtlejad – erinevad distantsinormid
    • Paradiis ilma inimesteta on põrgu”
    • Kust on erinevad distantsinormid pärit?

    Orientatsioon
    • Orientatsioon – inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani
    • Toimib koos distantsiga – ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift !
    • Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed – kohavalik kohvikus
    • Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus
    • Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus.
    • Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused …
    • Orientatsioon kui suhete indikaator!

    Personaalne ruum
    • Distants ja orientatsioon – situatiivsed reguleerijad
    • Personaalne ruum – püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer – inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena.
    • Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt – kui lähedal olekut tajutakse normaalsena
    • Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed
    • Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused …
    Personaalne ruum
  • Sissetungiv
  • Normi järgiv
    Territoriaalsus . Personaliseerimine
    • Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina.
    • Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?!
    • Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad , avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga “kuuluvusest”.
    • Kuuluvusmärgid: nimesilt , kott toolil, senine praktika …
    • Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb?
    • Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter , individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine
    • Territoriaalsus – inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis. Praktikas realiseerivad - arhitektid, ruumikujundajad, iga inimene ise …

    Privaatsus
    • Tähelepanek: inimsuhete ruumilise regulatsiooni vormid omavahel seotud, toimivad kooskõlaliselt.
    • Näited: distants + orientatsioon + silmkontakt (bussis, liftis , tantsupeol), distants + personalisatsioon (distants väiksem personaliseeritud paigas)
    • Idee: inimene reguleerib oma avatust-suletust sotsiaalse keskkonna suhtes.
    • Seda kirjeldav konstrukt – privaatsus
    • Privaatsus kui vajadus olla eraldatud, suletud, piirata endast väljaantavat informatsiooni
    • Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatus saavutatakse
    • Irwin Altman – privaatsushüpotees. Kõik inimesed ja kultuurid jagavad oma elu avatud ja suletud osaks. Varieerub see, mida eraldatakse, universaalne on piiritõmbamine avatud ja suletud eluvaldkondade vahele

    Privaatsuse- alased uuringud
    • Kultuurierinevused: maailma suletuim ja kõige avatum rahvas?
    • Privaatsusvajaduse rahuldamise mõju – eraldumisvõimalus parandab suhteid. Astronautide individuaalne toru. Püsivad ja ajutised “torud”
    • Püsiv eksponeeritus – tihelioleku stress (crowding stress). Tiheliolek – stressi allikas kooselavatel rühmadel, haiglas , ühikas, tänapäeva linlastel
    • Tihelioleku ületamise (privaatsusnormi taastamise ) viisid – suhtlemise äralõikamine, perioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine

    Keskkondlik Mina
    • Ruumiuuringute mõju Mina-käsitlustele: keskkondlik mina. Viis, kuidas inimene ehitab ennast ümbritsevasse maailma.
    • Kus jookseb piir minu ja maailma vahel? Mida tajun endana, mida välisena?
    • Võttes kriteeriumiks taju – piire mitu
    • Privaatsuspiir: avatud ja suletud Mina
    • Kontrollipiir: minust sõltuva ja sõltumatu maailm
    • Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun
    • Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma!
    • Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos

    Kokkuvõte
    • Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist
    • Ruumilised mõõdikud: distantsid , personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus
    • Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda
    • E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930)

    12. Suhtlemine I
    Suhtlemine
    • Info liikumine inimeste vahel: allikas – teade – kanalvastuvõtja
    • Mis kannab infot: märk ja tähendus
    • Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu ja vahendatud, personaliseeritud ja anonüümne
    • Terminoloogia : kommunikatsioon ja interaktsioon

    SP suhtlemisest
    SP “hõivanud” osa kommunikatsiooniuuringutest

    • Kommunikatsioon
    • Interpersonal Communication
    • Mass communication
    • Development communication
    • Communication studies
    • Organizational communication
    • Sociolinguistics
    • Conversation analysis
    • Cognitive linguistics
    • Linguistics
    • Pragmatics
    • Semiotics
    • Discourse analysis
    • Audiology
    • Speech therapy
    • Forensics (debate) and courtroom communication

    Mitteverbaalne suhtlemine
    • Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne – näit emotsioonide lugemine! Edward Hall – suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe!
    • Mitteverbaalse suhtlemise kanalid
    • Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja
    • Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus)
    • Pantomiimika – poosid, liigutused, kehakeel . Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana

    Mitteverbaalne suhtlemine
    • Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest
    • Puudutused – kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp – puudutus = mulje aususest ja siirusest
    • Lõhn – loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad?
    • Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud.
    • Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed . Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid?
    • Unistus – luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik!

    Chirologia – kätekõne 1644a
    Näoväljendused 1899a
    Mitteverbaalse suhtlemise sõnastik
    • Dr. Heba Najef ( Kairo Ülikool) – mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat
    • Listen not to what a man says but rather to what he does not” (Jibran K. Jibran)
    • Kas on kultuurierinevusi?

    13. Suhtlemine II
    Mehrabiani hüpotees
    • Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees
    • Kolm tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel
    • Hoiakute ja tunnete edasiandmisel vahekord :
    • 7% sõnad
    • 38% hääletoon
    • 55% kehakeel
    • Eri kanalite mittevastavus kui probleem!

    Mehrabian: sõnad, kehakeel ja hääletoon
    Mitteverbaalsed märgid
    • Staatusemärgid
    • Seotusemärgid
    • Suhtumismärgid
    • Kehakeele lugemine. Mitteverbaalse suhtlemise õpetamine. Eriti kultuuridevaheliseks suhtluseks

    Koolitus: küps kehakeel
    1. Don’t cross your arms or legs – You have probably already heard you shouldn’t cross your arms as it might make you seem defensive or guarded. This goes for your legs too. Keep your arms and legs open .
    2. Have eye contact, but don’t stare – If there are several people you are talking to, give them all some eye contact to create a better connection and see if they are listening . Keeping too much eye-contact might creep people out. Giving no eye-contact might make you seem insecure. If you are not used to keeping eye-contact it might feel a little hard or scary in the beginning but keep working on it and you’ll get used to it.
    3. Don’t be afraid to take up some spaceTaking up space by for example sitting or standing with your legs apart a bit signals self- confidence and that you are comfortable in your own skin .
    4. Relax your shoulders – When you feel tense it’s easily winds up as tension in your shoulders. They might move up and forward a bit. Try to relax. Try to loosen up by shaking the shoulders a bit and move them back slightly.
    5. Nod when they are talking – nod once in a while to signal that you are listening. But don’t overdo it and peck like Woody Woodpecker.
    6. Don’t slouch, sit up straight – but in a relaxed way, not in a too tense manner.
    7. Lean , but not too much – If you want to show that you are interested in what someone is saying, lean toward the person talking. If you want to show that you’re confident in yourself and relaxed lean back a bit. But don’t lean in too much or you might seem needy and desperate for some approval. Or lean back too much or you might seem arrogant and distant.
    8. Smile and laugh – lighten up, don’t take yourself too seriously. Relax a bit, smile and laugh when someone says something funny. People will be a lot more inclined to listen to you if you seem to be a positive person. But don’t be the first to laugh at your own jokes , it makes you seem nervous and needy. Smile when you are introduced to someone but don’t keep a smile plastered on your face , you’ll seem insincere.
    9. Don’t touch your face – it might make you seem nervous and can be distracting for the listeners or the people in the conversation
    10. Keep you head up. Don’t keep your eyes on the ground , it might make you seem insecure and a bit lost . Keep your head up straight and your eyes towards the horizon .
    11. Slow down a bit – this goes for many things. Walking slower not only makes you seem more calm and confident, it will also make you feel less stressed. If someone addresses you, don’t snap you’re neck in their direction, turn it a bit more slowly instead.
    12. Don’t fidget – try to avoid, phase out or transform fidgety movement and nervous ticks such as shaking your leg or tapping your fingers against the table rapidly. You’ll seem nervous and fidgeting can be a distracting when you try to get something across . Declutter your movements if you are all over the place . Try to relax, slow down and focus your movements.
    13. Use your hands more confidently – instead of fidgeting with your hands and scratching your face use them to communicate what you are trying to say. Use your hands to describe something or to add weight to a point you are trying to make. But don’t use them to much or it might become distracting. And don’t let your hands flail around , use them with some control.
    14. Lower your drink – don’t hold your drink in front of your chest. In fact , don’t hold anything in front of your heart as it will make you seem guarded and distant. Lower it and hold it beside your leg instead.
    15. Realise where you spine ends – many people (including me until recently) might sit or stand with a straight back in a good posture. However , they might think that the spine ends where the neck begins and therefore crane the neck forward in a Montgomery Burns- pose . Your spine ends in the back of your head. Keep you whole spine straight and aligned for better posture.
    16. Don’t stand too close –one of the things we learned from Seinfeld is that everybody gets weirded out by a close-talker. Let people have their personal space, don’t invade it.
    17. Mirror - Often when you get along with a person, when the two of you get a good connection, you will start to mirror each other unconsciously. That means that you mirror the other person’s body language a bit. To make the connection better you can try a bit of proactive mirroring. If he leans forward, you might lean forward. If she holds her hands on her thighs, you might do the same . But don’t react instantly and don’t mirror every change in body language. Then weirdness will ensue.
    18. Keep a good attitude – last but not least , keep a positive, open and relaxed attitude. How you feel will come through in your body language and can make a major difference . For information on how make yourself feel better read 10 ways to change how you feel and for relaxation try A very simple way to feel relaxed for 24 hours .
    Petlik ja tõene suhtlemine. Suhtlemismängud
    • Edastatav ja varjatud sõnum. Valetajad. Mängurid. Valedetektorid.
    • Eric Berne , 1980- 90dad . Suhtlemismängud. Stiimulinälg sama mis toidunälg. Inimene vajab transaktsiooni.
    • Mäng – transaktsioonide ahel, kus osalejatel kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine
    • Mängud: haige laps, alkohoolik , loll jt

    Kokkuvõte
    • SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne
    • Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele
    • 7-38-55
    • E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne

    14. SP rakendusi
    Emotsionaalne intelligentsus
    • Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida  enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus.
    • Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 “Emotional Intelligence”
    • Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus)
    • Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words λέξις and θυμός ( literally "lack of words for emotions ") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding , processing , or describing their emotions. Viewed as a spectrum between high and low EI, the alexithymia construct is strongly inversely related to EI.

    EI kui neli emotsioonidega seotud võimekust
    EI mudeli kohaselt inimesed erinevad oskuste ja võimekuse poolest oma emotsioonidega ümber käia ning ka teiste omi mõista. EI koosneb 4 võimekusest:
    • Perceiving emotions — the ability to detect and decipher emotions in faces, pictures, voices, and  cultural artifacts - including the ability to identify one’s own emotions. Perceiving emotions represents a basic aspect of emotional intelligence, as it makes all other processing of emotional information possible.
    • Using emotions — the ability to harness emotions to facilitate various cognitive activities , such as thinking and problem solving. The emotionally intelligent person can capitalize fully upon his or her changing  moods in order to best fit the task at hand.
    • Understanding emotions — the ability to comprehend emotion language and to appreciate complicated relationships among emotions. For example, understanding emotions encompasses the ability to be sensitive to slight variations between emotions, and the ability to recognize and describe how emotions evolve over time.
    • Managing emotions — the ability to regulate emotions in both ourselves and in others. Therefore, the emotionally intelligent person can harness emotions, even negative ones , and manage them to achieve intended goals.

    EI funktsioonid
    • Self-awareness — the ability to read one's emotions and recognize their impact while using gut feelings to guide decisions.
    • Self- management  — involves controlling one's emotions and impulses and adapting to changing circumstances.
    • Social awareness — the ability to sense , understand, and react to others' emotions while comprehending social networks
    • Relationship management— the ability to inspire, influence , and develop others while managing conflict
    Goleman includes a set of emotional competencies within each construct of EI. Emotional competencies are not innate talents, but rather learned capabilities that must be worked on and can be developed to achieve outstanding performance. Goleman posits that individuals are born with a general emotional intelligence that determines their potential for learning emotional competencies
    Miks EI?
    • P. Shaver , M.Ainsworth ( California Ülikool): suheteprobleemid ca pooltel ameeriklastel . Nende uuringu kohaselt:
    • ca 25% nn “suhetevältijad”: ebamugavus seoses emotsionaalse lähedusega, raskused teise usaldamisega, ja tunnete jagamisega, kalduvad tundeid maha suruma. Raskused lähisuhete ehitamisel
    • Ca 20% nn “suhtesõltlased”: lähisuhetes närvilised, kahtlused partneri siiruses, kartlik klammerdumine , hirm majajäetuse ees, ebakindlus
    • Ca 55% nn “kindla kiindumisstiiliga”: tunnevad end lähedastes suhetes mugavalt , valmis teisi arvestama, näevad ennast kiindumist väärt olevana, usaldavad ja heade kavatsustega

    Emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus
    • D. Coleman 2006: Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus inimestevahelistes suhetes.
    • Sotsiaalne intelligentsus sisaldab kahte elementi: sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset osavust
    • Sotsiaalne teadlikkus viitab skaalale, mis ulatub kellegi sisemise seisundi kohesest tajumisest kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukatest sotsiaalsetest situatsioonidest arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad:
    • Esmane empaatia (teistega koos tundmine , mitteverbaalsete signaalide tajumine)
    • Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine , teise lainele häälestumine)
    • Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine)
    • Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib)

    Sotsiaalne osavus
    Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad:
    • Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil)
    • Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine)
    • Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine)
    • Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine

    Koolipsühholoogia
    • Esimene: Alfred Binet
    • Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
    • Erivajadustega õpilased
    • Koolivägivald ja tõrjutud
    • Konfliktid koolis

    Organisatsioonikäitumine
    • Algus: Max Weber
    • Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu
    • Personali valik, koolitus, edutamine , tunnustamine, vallandamine
    • Organisatsiooni strateegia ja arendamine
    • Organisatsioonide liitmine ja reform
    • TLÜ MA õppekava!

    Keskkonnahoiakud. Tarbimispsühholoogia
    • Keskkonnahoiakud ja säästev mõtteviis. Õigused keskkonna suhtes.
    • Tarbimine: instrumentaalne ja sümboolne
    • Vajaduste tootmine ja vajaduste rahuldamine
    • Tarbijakäitumise mõjutamine

    Kirju sotsiaalpsühholoogia
    Sajandiga SP teisenenud:
    • Ühised alusteadmised koos valdkondliku diferentseerumisega
    • Positivistlik mõõtmine ja humanistlik mõistmine. Laboratoorium ja nõustamiskabinet
    • Teaduslik ja tarbepsühholoogia
    • Akadeemiline ja turupsühholoogia

    Grupid ja gruppidevahelised
    Suhted
    Grupp/rühm
    • Grupp: määratletud + püsivad suhted
    inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja
    väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on
    ühisosa. Grupp kui subjekt.
    • Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm,
    teatrietenduse vaatajaskond, ususekt,
    fookusgrupp, projektirühm …
    • Kuuluvusvajadus. Tegevuse
    tulemuslikkus.
    Probleemid SP jaoks
    • Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus.
    • Grupimõtlemine.
    • Grupi tegevuse mõjutamine. Liider.
    Grupipaanika ja selle suunamine.
    • Grupieelarvamused. Grupikonfliktid.
    Diskrimineerimine.
    • Grupiloome ( team building ).
    • Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus
    Sotsiaalpsühholoogiasse
    Gruppide jaotus
    • Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised,
    assotsiatsioonid, organisatsioonid
    • Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos),
    sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta),
    ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid
    • Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid
    (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond),
    sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud
    kooslused (pealtvaatajad)
    Grupikuuluvuse ajalugu
    • Homo sapiens sapiens – grupiloom. Ajaloos
    • grupikuuluvus muutunud.Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond , perekond
    • Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine .Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne
    reform. Uskmatutega võitlemine.
    • Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja
    ühiskond.
    • Täna – kuulumine paljudesse gruppidesse . Jäänud
    grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus
    teistsuguste suhtes.
    • Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi
    Grupi mõju
    • Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine.
    • Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast … ?
    • Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist?
    Alternatiiv grupikuuluvusele – üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis?
    Grupimõtlemine/Groupthink
    • Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis (USA, 1918-1990).
    • Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda
    • Näited: Challenger (1986), Sigade Laht (1961) …
    • Grupimõtlemist toetavad ( isoleeritus , vastasseis, autoritaarsed liidrid , ebakindlus) ja takistavad (kriitiline mõtlemine, liikmete sõltumatus ja mobiilsus , vahetuv liider, kokkulepitud väliskriitika) asjaolud
    • Grupimõtlemine: grupimõju mudel!? Liikmetest saavad grupi vangid?
    Grupimõtlemine
    Groupthink occurs when a group makes faulty decisions because group pressures lead to a deterioration of “ mental efficiency, reality testing, and moral judgment” . Groups affected by groupthink ignore alternatives and tend to take irrational actions that dehumanize other groups. A group is especially vulnerable to groupthink when its members are similar in background, when the group is insulated from outside opinions, and when there are no clear rules for decision making . Janis has documented eight symptoms of groupthink:
    Illusion of invulnerability –Creates excessive optimism that encourages taking extreme risks.
    • Collective rationalization – Members discount warnings and do not reconsider their assumptions.
    • Belief in inherent morality – Members believe in the rightness of their cause and therefore ignore the ethical or moral consequences of their decisions.
    • Stereotyped views of out-groups – Negative views of “enemy” make effective responses to conflict seem unnecessary.
    Direct pressure on dissenters – Members are under pressure not to express arguments against any of the group’s views.
    • Self-censorship – Doubts and deviations from the perceived group consensus are not expressed.
    • Illusion of unanimity – The majority view and judgments are assumed to be unanimous.
    • Self-appointed ‘mindguards’ – Members protect the group and the leader from information that is problematic or contradictory to the group’s cohesiveness, view, and/or decisions.
    Grupimõtlemise vältimine: välispilk ja kriitiline vaade
    Remedies for Groupthink. Decision experts have determined that groupthink may be prevented by adopting some of the following measures:
    a) The leader should assign the role of critical evaluator to each member
    b) The leader should avoid stating preferences and expectations at the outset
    c) Each member of the group should routinely discuss the groups' deliberations with a trusted associate and report back to the group on the associate's reactions
    d) One or more experts should be invited to each meeting on a staggered basis. The outside experts should be encouraged to challenge views of the members.
    e) At least one articulate and knowledgeable member should be given the role of devil's advocate (to question assumptions and plans )
    f) The leader should make sure that a sizeable block of time is set aside to survey warning signals from rivals ; leader and group construct alternative scenarios of rivals' intentions.
    Grupimõtlemine ja grupipaanika
    • Ajutised/spontaansed grupid: seltskond ümber liiklusõnnetuse, kinokülastajad, trammiootajad …
    • Spontaanne grupp hakkab tegutsema – huvi, hirm, paanika , viha
    • Massipsühholoogia: G.LeBon – domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus. Kollektiivne hing!
    • Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Raadio, gripiviirus, teater …
    • Mood kui grupipaanika !? Moe utilitaarne käsitlus (tootjate huvisid esindav instrument), moe psühholoogiline käsitlus (mood kui enesepresenteerimine)
    Deindividuatsioon
    Deindividuatsioon – Mina “kaotamine”.
    Fraser and Burchell ( 2001) define deindividuation as ‘ a process whereby normal constraints on behaviour are weakened as persons lose their sense of individuality’. The psychological state of Deindividuation is aroused when individuals join crowds or large groups. Other factors that contribute to Deindividuation include anonymity, wearing a uniform and altered consciousness due to drugs or alcohol. [ Zimbardo , 1969].
    Deindividuated people are likely to behave aggressively because the loss of a sense of individuality leads to reduced self-restraint, leading to deviant and impulsive behavior and reduced attention to how one’s behavior might be evaluated.
    • Zimbardo 1969 distinguished between individual behavior, which is rational and conforms to acceptable social standards and deindividuated behavior, which is based on primitive urges and does not conform to society's norms. People normally refrain from acting in aggressive manner partly , because there are social norms inhibiting such uncivilized behavior and partly because they are easy identifiable.
    Vrdl N.Elias: spontaanne ja tsiviliseeritud käitumine!
    Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine
    • Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema
    • Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu
    • Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega – vihjed, naljad, eelistused …
    • Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine),
    • Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised …
    • Konfliktilahendamine kui elukutse!
    Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed
    • Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest – vastandlikkusest
    • Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine
    • Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist?
    • Tulemuseks – M.Sherifi grupikonflikti teooria
    Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961)
    Aim: To provide evidence that intergroup conflict arises from incompatible group interests
    3 stages:
    – 1. Ingroup formation (Intragroup interaction)
    – 2. Intergroup conflict (intergroup competitive interaction)
    – 3. Restoring inter-group harmony (intergroup non-competitive interaction
    Participants:
    – 11-12 year old boys who signed up for a summer camp. All from similar backgrounds, no behavioural/psychological problems; from same geographical location and matched for physical characteristics and abilities
    Robbers Cave Experiments
    Stage 1: Group formation
    – Brought together in small groups
    – Interacted exclusively with own group
    – Engaged in co-operative tasks
    Tent pitching, carrying canoes, building rope bridges
    – clear signs of group formation (e.g., ingroup identities “Eagles” –v- “Rattlers”, own jargon, flags, favourite swimming holes )
    Stage 2: Intergroup competitive interaction
    – Competitive games between the two groups (e.g., tug of war, baseball , treasure hunts)
    – Trophy + individual rewards for winning team
    – increased competition and animosity between the groups (e.g., name calling , stealing flags, raiding outgroups’ cabins
    – ingroup favouritism
    Robbers Cave Experiments
    Stage 3: Intergroup non-competitive interaction ( attempts to eliminate prejudiced attitudes and discriminatory behaviour)
    – Intergroup co- operation for achievement of mutually desired outcomes
    • Fixing water supply
    • Getting bus started
    • Joint meals and cooking
    Robbers Cave Experiments
    Findings:
    – Decrease in in-group favouring attitudes and outgroup hostility:
    • Significantly greater % of boys had a best friend in out-group
    • Name-calling and physical confrontations disappeared
    • Shared the same bus home, and prizes!
    Conclusions:
    – Negative intergroup attitudes arise from conflictual group-based relationships
    – Intergroup co-operation and hostility are a consequence of factors external (rather than internal) to individuals
    Robbers Cave Experiment
    Group Competition
    Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971 )
    Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted?
    Tajfeli “Minimal Group Paradigm
    • Gruppidevahelise suhtluse puudumine
    • Ühiste eesmärkide puudumine
    • Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted
    Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine
    Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid
    Grupipsühholoogia praktika: grupiloome
    • Vajadus – tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond ..
    • Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening , vastastikune toetus, ressursikasutuse efektiivsus, kommunikatsioon. Roteeruv liider.
    • Team building kui SP rakendusvaldkond!
    Kokkuvõtteks
    • Kirju grupimaailm.
    • Grupikuuluvus kui taju vahendaja Grupikuuluvus kui turvalisuse faktor
    • Grupieelarvamused, grupikonfliktid ja nende lahendamine
    • Grupiloome
    • K.Lewin, M.Sherif, I.Janis, G.LeBon
    Isiksus
    persona
    … käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral ( Allik jt 2006).
    Isiksus
    • Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine )
    • Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)
    vaimsed võimed
    • temperament
    • väärtused
    • iseloom
    Montesquieu (1689- 1755 )
    • Ch Darwin (1809-1882)
    • Antropoloogiline lähenemine
    Margaret Mead (1901–1978)
    Ruth Benedict (1887-1948
    Psühhodünaamiline teooria
    (S. Freud)
    • Alateadvus, tungid
    • Id / Ego / Superego
    • Kaitsemehhanismid
    Tunnusjoonte (iseloomujoonte) teooriad ( trait theories
    • Hippokrates – 4 temperamenditüüpi
    • Galenos
    Koleerik Kollane sapp
    Melanhoolik Must sapp
    Sangviinik Veri
    Flegmaatik Lima
    Tunnusjoonte teooriad (trait theories
    • Kretshmer ja Sheldon kehatüüp
    – endomorfne, ektomorfne, mesomorfne
    – pükniline, asteeniline, atleetlik
    Tunnusjoonte teooriad
    (trait theories)
    • G. Allport 1930ndad
    – Kesksed ja teisesed tunnusjooned
    • R. Cattell – faktoranalüüs 1940ndad
    • 1946
    • 16PF - 16 Personality Factor Scale
    • 185 väidet
    Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
    • H.J. Eysenck 1916-1997
    • Bioloogiline tunnusjoonte teooria
    – Ekstravertsus / introvertsus , neurootilisus , hiljem ka psühhootilisus
    • EPQ Eysenck’s Personality Questionnaire
    Tunnusjoonte teooriad
    (trait theories
    • NEO PI-R (NEO Personality Inventory Revised)
    • McRae ja Costa 1996
    Seadumused :
    – Pole vahetult jälgitavad
    – Püsivus
    – Avaldumine pole piiratud
    – Avaldumine sobivas olukorras
    NEO PI-R Suur Viisik (Big Five )
    McRae ja Costa 1996
    • Neurootilisus
    • Ekstravertsus
    • Avatus
    • Sotsiaalsus
    • Meelekindlus
    Kognitiiv-käitumuslikud teooriad
    • Sotsiaalne õppimine /
    Mudelõpe (A. Bandura ) – Bobo nuku eksperiment
    • Märkamine
    • Meeldejätmine
    • Reprodutseerimine
    Motivatsioon
    Õpitud abitus
    • Martin Seligman 1975

    Kognitiiv-käitumuslikud teooriad
    • A. Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy)
    Isiksuse uurimine
    • Kaudsed meetodid
    – Projektiivtestid
    • Otsene mõõtmine
    – Enesehinnangutestid
    Projektiivtestid
    • Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921
    • TAT e temaatilise apertseptsiooni test
    • Morgan ja Murray 1935
    Objektiivtestid
    • Küsimustikud
    • S.R. Hathaway ja J.C.McKinley 1940
    • Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik , 567 väidet
    • Minnesota Multiphasic Personality Inventory
    Isiksushäire
    • Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega
    • Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus.
    – hullumeelsus ilma segaduseta
    moraalne vaimuhaigus
    Isiksushäire
    • düsharmoonilised hoiakud ja käitumine
    ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline
    • ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud
    • ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna
    • häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust
    Psüühikahäired ja
    kliiniline psühholoogia
    Kliiniline psühholoogia
    • tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega.
    • Eesmärgiks on
    • 1) kirjeldada häireid
    • 2) uurida võimalikke põhjuseid
    • 3) ravida häireid
    Vaimne häire…
    on defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine.
    Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid
    Normid
    • Subjektiivne norm
    • Kultuurinorm (enamus)
    Normatiivne norm (ideaal)
    • Statistiline norm (äärmuste probleem)
    • Kliiniline norm
    – Ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv , kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale/teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne
    • WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine
    • Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi
    • Haigustunnetus!
    • Tervis haigus
    • Staatiline Dünaamiline
    • Primaarne Sekundaarne
    Kutsestandardid
    http://www.kutsekoda.ee
    • Kliiniline psühholoog VII, VIII
    • Koolipsühholoog III, IV, V
    Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit
    • Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda
    Kutsestandardid
    • Kliiniline psühholoog (4=7 ja 5=8)
    – kliiniline psühholoog 7 (111), 8 (4)
    – SPETSIALISEERUMISED!
    – kliiniline lapsepsühholoog 7 (29), 8 (1)
    – kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 7 (23), 8 (3)
    – kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog 7 (1)
    – neuropsühholoog 7 (19), 8 (2)
    • Psühholoogi kutsetegevus on Eestis käesoleval ajal reguleerimata.
    • Seaduse poolt ei ole tööandajale või ettevõtlusega tegelevale psühholoogile mingeid piiranguid
    Miks vaimsed häired tekivad?
    • Demonoloogia
    • Ohjeldav mudel
    • Moraalne mudel (P. Pinel, 18 saj. lõpp)
    Miks vaimsed häired
    tekivad?
    Meditsiiniline mudel
    • Vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus. (19. saj.)
    • Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine
    • Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega
    Miks vaimsed häired
    tekivad?
    • Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine
    • Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega
    – nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire
    Miks vaimsed häired
    tekivad?
    • Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste “otsimine” ( biheiviorism ).
    • Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta)
    Miks vaimsed häired
    tekivad?
    • Biopsühhosotsiaalne mudel
    • Bioloogilised põhjused
    – Kaasasündinud + eluviis
    • Psühholoogilised tegurid
    – Isiksus ja stressorid
    • Sotsiaalsed tegurid
    – Nt väärtused
    Miks vaimsed häired
    tekivad?
    • Stress- diatees mudel
    – Soodumus e diatees
    Momendil mõjuvad pingetegurid e stress
    Kuidas diagnoositakse ?
    • Patsiendiga tehakse intervjuu
    • Iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom
    • Oluline on sümptomite ilmnemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne.
    • Sümptomid kokku moodustavad häire (näiteks depressioon)
    Vaimsete häirete
    klassifitseerimine
    • Kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks.
    Diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel, DSM-V ja RHK-10
    Selgituseks
    • RHK-10 ehk ICD-10 (1992; RHK-11 aastaks 2018)
    Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon (International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems)
    • väljaandja WHO (World Health Organization)
    – 10 häirete kategooriat
    • DSM-V (2013)
    Diagnostiline ja Statistiline Psüühiliste Haiguste Klassifikatsioon ( Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders)
    • väljaandja American Psychiatric Association
    – 17 kategooriat, nendes umbes 400 häiret
    F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired
    • Sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud:
    dementsus (nt Alzheimer)
    deliirium
    – hallutsinatsioonid
    – isiksusehäired jne
    F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired
    • Äge intoksikatsioon
    • Kuritarvitamine
    • Sõltuvus
    • Võõrutusseisund (deliiriumiga või ilma)
    • Psühhootiline häire
    F20-F29 Skisofreenia , skisotüüpsed ja luululised häired
    • Mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu
    • Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud
    • Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika
    • Seotud virgatsained : dopamiin (DA) (ja serotoniin 5-HT)
    Skisofreenia
    • Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile)
    • Luulumõte (vale veendumuslik otsustus , paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda )
    • Hallutsinatsioonid, illusioonid
    • Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks.
    • Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud.
    • Suitsidaalsuse oht!
    Paranoidne skisofreenia
    • (a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted;
    • (b) kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer;
    • (c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid.
    Äge psühhootiline episood
    • äge algus (kahe nädala vältel)
    • seos ägeda stressiga
    F30-F39 Meeleoluhäired
    • Meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas.
    • Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus
    Depressioon
    • alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine
    • (a) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine;
    • (b) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus;
    • (c) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul);
    • (d) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku;
    • (e) enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod;
    • (f) häiritud uni;
    • (g) isu alanemine
    • Depressioon: kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või –ta)
    • Seotud virgatsained: NA, DA, 5-HT
    Mania (psühhootiliste s-ga või –ta)
    Bipolaarne häire
    • F40-F49 Neurootilised , stressiga seotud ja somatoformsed häired
    Normipärane ärevus Haiguslik ärevus
    Foobiad
    • Ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud.
    • Vältimine või ülemäärase hirmuga talumine
    • Lihtfoobia
    • Sotsiaalfoobia
    • Agorafoobia
    Paanika häire
    • Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood
    • Pole seotud kindla situatsiooniga
    • Ootamatud ja prognoosimatud
    • Nt: surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna.
    Obsessiiv -kompulsiivne häire
    • Obsessioonid e sundmõtted - ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse
    • Kompulsioonid e sundteod - pidevalt korduv stereotüüpne käitumine
    Posttraumaatiline stresshäire
    Trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes
    • Eraldumine teistest inimestest; traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine
    Dissotsiatiivsed (konversiooni-) häired
    • Osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel
    • Tavaliselt suudetakse suures osas kontrollida teadlikult mälestusi ja aistinguid, millele keskendada tähelepanu, ning liigutusi, mida tuleks sooritada
    Somatoformsed häired
    • Püsivad somaatilised sümptomid, mille puhul, vaatamata korduvale uurimisele, ei leita orgaanilist alust
    F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired
    • Söömishäired, unehäired, seksuaalsed düsfunktsioonid
    Anorexia nervosa
    Bulimia nervosa
    F60-69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired
    • Harjumus- ja impulsihäired
    – Patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania
    – Sooidentsushäired
    – Seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia )
    F70-79 Vaimne alaareng
    • Kerge 50/55-70
    • Mõõdukas 35/40 – 50-55
    • Raske 20/25 – 35/40
    • Väga raske – alla 20/25
    F80-F89 Psühholoogilise arengu häired
    e. psüühilise arengu spetsiifilised häired
    • Kõne ja keelehäired
    • Õpivilumuste häired
    • Pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired)
    F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
    ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire)
    • Käitumishäired
    Psüühikahäirete ravivõimalused
    • Farmakoloogiline ravi
    • Lisaks või ainult psühhoteraapia
    • Kognitiivne käitumisteraapia
    • Pereteraapia
    Süsteemiteooria – isik ja teda ümbritsevad inimesed
    • Psühhodünaamiline teraapia
    Perearst
    • Psühhiaater ( saatekirja pole vaja)
    • Psühholoog ( saatekiri perearstilt, psühhiaatrilt, … -> HK rahastab; saatekirja pole -> ise rahastad)
    • Psühhiaatriakliinik -> Valvepsühhiaater
    • 112
    Kasutatud kirjandus
    Gleitman , H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tallinn: Hermes
    Bachmann , T., Maruste , R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo
    • Pildimaterjal: Gleitman / internet
    Lugeda Gleitmanist:
    • Isiksus: 700-711,715-721,727-732,736-740.
    • Psüühikahäired: 752-760,763-770,773-776,780-784,790-798,804-808.
    Sotsiaalpsühholoogia
    Liider: probleemiasetus
    • Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime?
    • Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia. Mõjutajad ja allujad, eestvedajad ja järgijad. Väljendused: juht, ülemus, pealik , eestvedaja , autoriteet, liider …
    • Liider = peamine mõjuallikas grupis. Loomulikud liidrid (ei tee pingutusi liidriksolemiseks), teadlikud liidrid (liidriksolemise taktika ja võtted).
    • Liidri roll: ahvatlev ja hirmutav. Tunnustusvajadus. Võimalus ja vastutus. Kõik oleme teatud suhetes liidrid.
    SP liidrist
    • Kes on liider? Mis iseloomustab liidrit , kuidas liider kujuneb, kes saab liidriks ?
    • Liidriksolemine ( leadership ), liidri mõju – positiivne ja negatiivne
    • Liidri ja juhi positsioon. Liider ja juht organisatsioonis
    • Liidritüübid
    Sotsiomeetria
    • SP panus juhtimiskäsitlustesse ja organisatsiooniteooriatesse
    Sotsioloogias lähedane konstrukt: sotsiaalne staatus (formaalne ja mitteformaalne positsioon grupis, tulenevalt rikkusest, võimust ja autoriteedist)
    Max Weber: kolm autoriteedi liiki
    Tagapõhi: grupisisene hierarhia loomariigis (dominance hierarchy). Nokkimisjärjekord. Otsus rünnata või põgeneda.
    Weber: autoriteedi ja võimu liigid ajaloos:
    Karismaatiline /Charismatic authority
    – Traditsiooniline/ Traditional authority
    – Õiguslik-ratsionaalne/Rational- legal authority
    Weber – areng tähendab võimu allutamist seadustele ja ratsionaalsusele. Tulemuseks isiku osakaalu vähenemine ja süsteemi rolli suurenemine.
    “A more or less formal bureaucracy throw up a colorless nonentity as an entirely effective leader: this phenomenon may occur for example in a politburo environment. Bureaucratic organizations can also raise incompetent people to levels of leadership” (MMP, 398)
    Liider: karisma + ratio + oskused …
    Arengusuund - liidri roll ja mõju väheneb?!
    Liidri teooriad
    Küsimus: kes ja kuidas saab liidriks?
    Teooriad nende kujunemise järjekorras:
    • Isiksuseomaduste teooria
    • Käitumuslikud teooriad (stiiliteooriad)
    • Situatsioonipõhised käsitlused
    • Funktsionaalsed teooriad
    • Transformatsiooniline liider
    Omaduste/joonte teooria
    Esimesed liidrikäsitlused 19. sajandist: liidrit eristavad kindlad (isiksuse) tunnused:
    – Karisma, isiklik sarm
    – Energia, motiveeritus, tahe ( strong man)
    – Koostööoskused, eestvedamine
    – Optimism
    – Usk eesmärkide võimalikkusse
    – Ettevõtlikkus
    – Nutikus
    Robert ja Carolyn Turknett: liidriomaduste mudel
    Empiiriast - liidri põhiskaalad: usaldusväärsus , empaatia, vastutustunne (developed in 1990s by Robert and Carolyn Turknett (Decent People, Decent Company: How to Lead with Character in Work and in Life (2005)
    The character necessary for leadership can be visualized as a scale, where integrity is the strong and solid base, and respect and responsibility are balanced on either side.
    People with integrity are honest, trustworthy and authentic. They are also respectful of others and have a strong sense of personal responsibility.
    Respect is developed by the component qualities of Empathy, Emotional Mastery, Lack of Blame and Humility.
    Responsibility is developed by the component qualities of Accountability , Courage, Self Confidence and Focus on the Whole.
    Käitumuslik liidrikäsitlus
    • Liidreid on erinevaid, mitte ainult “strong man”
    • Liidreid eristab stiil, käitumisviis.
    • Liider võib olla nii rahvamees kui tark, nii oma tahte jõuga pealesuruja kui vaikne suunaandja
    Blake , Mouton: liider sõltuvalt sellest, kas tähelepanu suunatud inimestele või asjale ( eesmärgile , toodangule, produktile
    Situatsiooniteooriad
    Lähtepunkt: erinevad olukorrad “ ootavad ja loovad” erinevat tüüpi liidreid. Herbert Spencer (1884): the times produce the person and not the other way around
    Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas , malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis
    Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb:
    – Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor)
    – Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider)
    – Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid)
    Funktsionaalsed teooriad
    Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli:
    – Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine
    – Protseduuride määratlemine (tööjaotus, hindamine)
    – Grupisuhete ülevalhoidmine
    Tegelikult saab iga grupi liige täita liidri rolli, siit ka roteeruva liidri idee juhtimises
    Liider on ajutine nähtus!
    Transformatsiooniline liidrikäsitlus
    Idee: liider mitte ainult ei korralda grupi tegevust, vaid ka muudab gruppi. Uued hoiakud, käitumised, väärtused. Liider ja järgijad. Transformatsioonilise liidri neli tunnust:
    – Isiklik kontakt ja eestvedamine ( mentori , õpetaja positsioon)
    – Intellektuaalne panus (uued ideed ja seletused, loomingulisus)
    – Motiveerimine (visiooni ja kindlustunde pakkumine, eesmärkide selgitamine, julgustamine)
    – Rollimudeli pakkumine (soov saada liidriga sarnaseks, identifitseerimine)
    Mõjusaim liider, ohtlik liider? Innovaatiline firma, uus maailmavaade, usulahk, auramuutjad …
    Jacob Moreno ja sotsiomeetria
    Jacob Levy Moreno (Bukarest 1899 - New York 1974).
    Sotsiomeetria ja psühhodraama alusepanija. Moreno: "there is a deep discrepancy between the official and the secret behavior of group members". Moreno advocates that before any "social program" can be proposed, the sociometrist has to "take into account the actual constitution of the group."
    – Tegelik ja illusoorne väike grupp
    – Grupinormid, grupikuuluvus kui väärtus
    – Sotsiomeetriline test
    – Liider väikeses grupis
    – Grupi mõjutamine liidri kaudu
    iider ja juht
    Erinevus: juhtimine sisaldab võimupositsiooni, liider toetub isiklikule mõjule ja autoriteedile. Võivad kattuda, võivad mitte kattuda.
    Warren Bennis (1989): liidri ja juhi erinevused:
    – Managers focus on systems; leaders focus on people.
    – Managers administer; leaders innovate.
    – Managers ask how and when; leaders ask what and why.
    – Managers do things right; leaders do the right things.
    – Managers maintain; leaders develop.
    Warren Bennis (1989): jätk
    – Managers rely on control; leaders inspire trust.
    – Managers have short-term perspective; leaders have long-term perspective.
    – Managers accept the status -quo; leaders challenge the status-quo.
    – Managers have an eye on the bottom line; leaders have an eye on the horizon.
    – Managers imitate; leaders originate.
    – Managers emulate the classic good soldier ; leaders are their own person.
    – Managers copy ; leaders show originality
    Ideaalmaailm!? Tehnokraat vs eestvedaja!
    Juhil formaalne võim, liidril autoriteedi jõud! Juht, kes pole liider; liider, kes pole juht!
    Liidritüübid
    Liidritüübid ja juhitüübid – levinud uurimisvaldkond
    Liidritüübid:
    – Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad)
    – Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest)
    – Mittesekkuvad liidrid ( laissez -faire, eemalehoidjad, delegeerijad)
    Sarnased juhtimisstiilid: paternalistlik (suure pere isa), autokraatlik , demokraatlik, mittesekkuv
    Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt “head” liidrit pole olemas
    Liidrite tootmine
    • Täna (erinevalt Weberist) – liidrist sõltub väga palju. Liider võtmeteema poliitikas, äris, hariduses …
    • Kust leida tulemuslikke liidreid?
    • Liidripangad, liidriotsingud, liidritreeningud.
    • Tulemus: erinevates kultuurikontekstides tulemuslikud erinevad liidritüübid
    Näide globaalsest liidriuuringust: GLOBE
    Liidritreening: kõige tähtsam liidriks saamisel!
    • The six most important words: "I admit I made a mistake."
    • The five most important words: "You did a good job."
    • The four most important words: "What is your opinion."
    • The three most important words: "If you please ."
    • The two most important words: "Thank you,"
    • The one most important word: "We"
    • The least most important word: "I"
    - Author unknown
    Kokkuvõtteks
    • Populaarne valdkond . Liidri- ja juhiteema segunenud, kirju pilt. Mitteformaalne liider ja formaalne juht, juhtimine ja liidriksolemine.
    • Otsitakse tunnuseid inimesest, situatsioonist, organisatsioonist …
    • Liidri mõju ja tulemuslikkus – situatsiooni ja grupispetsiifiline
    • Liidrite tootmine
    • J.Moreno (1889-1974)
    Sotsiaalpsühholoogia
    Probleem
    • Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus.
    • Prosotsiaalsus: teiste toetamine , abistamine , huvide arvestamine
    • Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu
    • Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald …
    • Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants , arenguabi, heategevus , loomakaitsjad, vabatahtlikud …
    • SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada?
    Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007)
    Riigid (2005/2007)
    • El Salvador – 55
    • Lõuna Aafrika – 39
    • Venemaa – 17
    • Leedu – 9
    • Läti – 9
    • Eesti – 7
    • Soome – 3
    • Saksamaa – 1
    • Jaapan – 0,5
    Regioonid (2002):
    • Lõuna-Aafrika – 32
    • Kesk Ameerika – 29
    • Lõuna Ameerika – 26
    • Kesk Aafrika – 22
    • Põhja Ameerika – 16
    • Ida Euroopa – 8
    • Maailm – 7,6
    • Aasia – 3
    • Lääne Euroopa – 1,5
    Tapmised: hinnang ajaloole
    Agressiivsus
    • Agressiivsus – eesmärgipärane kahjustamine . Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne
    Vägivald – füüsiline agressiivne rünne
    • Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks – raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus ( suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse)
    • Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati.
    Agressiivsuse bioloogilised seletused
    Konrad Lorenzaurukatla mudel. Agressiivne energia vallandub loomadel koos välisstiimuli tekkimisega – teie isane läheduses, pretendendid toidule jne.
    Sigmund Freud – agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel
    Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon
    Keskkond – pärilikkus debatt
    D. Buss : agressiivsuse evolutsiooniline kontekst
    • Motives for aggression: Status, reputation, honor and sexual jealousy as key motives for aggression.
    • Adaptive problems “to which aggression might have evolved as a solution ”:
    – Co-opting resources held by others
    – Defending against attack
    – Inflicting costs on intrasexual rivals
    – Negotiating status and power hierarchies
    – Deterring rivals from future aggression
    – Deterring long-term mates from sexual infidelity
    – Reducing resources expended on unrelated children.
    • Buss, D. M., & Shackelford, T. K. (1997). Human aggression in evolutionary perspective. Clinical Psychology Review, 17, 605–619.
    • Duntley, J. D., & Buss, D. M. (2004). The evolution of evil . In A. G. Miller (Ed.), The Social Psychology of Good and Evil. New York: Guilford
    Testosteroon ja agressiivsus
    • B.Olweus: 15-17 year-old boys with high testosterone higher in aggression:
    Linked with irritability
    – Anger is a prime emotion of aggression
    Also:
    – Females rats or monkeys injected with testosterone are more aggressive.
    – Sensitive periods for testosterone: 5 months after conception and adolesence
    Frustratsiooni -agressiivsuse hüpotees
    Neal Miller (1909 – 2002) Frustratsiooni – agressiivsuse hüpotees (1939, Yale)
    • Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust
    Frustratsioon – olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud
    • F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust.
    • Agressiivsuse ülekandmine - teisele objektile , teistsugune reaktsioon.
    • F – agressiivsust toetav, mitte tootev seisund
    Hüpoteesi arendus
    • Leonard Berkowitz (1926) – kognitiivne assotsiatsioonimudel
    • Agressiivsust toetab mitte ainul frustratsioon, vaid igasugune ebameeldiv sündmus või seisund – valu, stress, rünne – millega kaasneb negatiivne emotsionaalne seisund
    • Inimese reaktsioonid sellises olukorras kahesugused: viha + agressiivsus või hirm + eemaldumine
    Agressiivsuse mudel
    ( Anderson , Bushman, 2002)
    Õpitud agressiivsus
    • Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/ kinnitused
    • Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga
    • Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud , pehme rollijaotus
    • Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees
    Victimization – viktimiseerimine
    • V – rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks
    • Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega
    • Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon
    • Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast …
    Agressiivsuse mõjurid
    • Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!)
    • Ründed
    • Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra , tiheliolek)
    • Vanus, sugu
    • Meedia
    Alkohol , narkootikumid
    • Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon?
    Agressiivsus kui sotsiaalne probleem
    • Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl …
    • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired …
    • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
    • Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine , eeskuju, väljaelamisvõimalused …
    • Koolivägivalla mõjurid?
    Prosotsiaalne käitumine
    • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus
    • Altruism vs egoism
    • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine …
    • Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid
    • Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus.
    Abistamise motiivid
    • Normi järgimine
    • Positiivne enesehinnang
    • Emotsionaalne erutus
    • Tunnustuse otsimine
    • Kasu
    • Ühtekuuluvus
    A. Batson (1994) – 4 põhimotiivi:
     Egoism (self- benefit ): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor – e.g., gaining rewards, avoiding punishment
     Altruism (benefiting other individual): Prosocial acts contribute to the welfare of other people – no implication for reciprocation
     Collectivism (benefiting a group): Prosocial acts contribute to the welfare of a social group – e.g., family, ethnic group, community (may lead harm to an outgroup)
     Principalism (upholding a moral principle): Prosocial acts follow from a moral principle – e.g., “ greatest good for the greatest number” – linked with moral reasoning (Underwood & Moore, 1982)
    Prosotsiaalsuse kujundamine
    • Keda millal abistatakse. Vastutuse hajumine suures rühmas
    • Kultuurierinevused: US individualism + filantroopia . Eesti?
    • Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt
    • Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade?
    • Vihajuhtimise treening (anger management training) – agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha
    Kokkuvõte
    • Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused
    • Biloogilised, individuaalsed, situatsioonist ning kultuurist/ühiskonnast johtuvad mõjurid
    • Agressiivsuse pärssimine ja prosotsiaalsuse toetamine
    • Konrad Lorenz (1903-1989), Sigmund Freud (1856-1939), Albert Bandura (s 1925)
  • Vasakule Paremale
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #1 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #2 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #3 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #4 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #5 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #6 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #7 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #8 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #9 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #10 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #11 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #12 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #13 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #14 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #15 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #16 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #17 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #18 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #19 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #20 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #21 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #22 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #23 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #24 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #25 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #26 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #27 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #28 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #29 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #30 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #31 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #32 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #33 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #34 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #35 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #36 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #37 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #38 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #39 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #40 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #41 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #42 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #43 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #44 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #45 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #46 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #47 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #48 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #49 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #50 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #51 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #52 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #53 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #54 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #55 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #56 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #57 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #58 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #59 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #60 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #61 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #62 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #63 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #64 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #65 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #66 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #67 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #68 Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016 #69
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 69 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ...
    • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”.
    • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour” (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
    • SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine …

    Sarnased õppematerjalid

    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
    240
    docx

    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

    .................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904).

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt
    30
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

    Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ...

    Sotsiaalpsühholoogia
    Üld- ja sotsiaalpsühholoogia kordamisküsimused
    9
    docx

    Üld- ja sotsiaalpsühholoogia kordamisküsimused

    1. First social psychology experiment 1897 the first published social psychology experiment: ● by Norman Triplett ● Better results in cycling than when cycling alone Social facilitation effect: presence of others acts as a stimulation to the performer 2. Social identity theory; differences between personal, social and collective identities Stems from in-group/out-group categorization, tires to explain intergroup behaviour based on social identities. People are motivated to have a positive concept of selves. To increase self- esteem we enhancing the status of in-group status. Personal identity - personal ideas are self-designated and self-attributed Social identity - based on social roles, status and groups, always present (ex. culture, i’m a student at TLU) Collective identity - identity action-oriented groups as a whole (going to a song festival, i’m a festival goer) 3. Causal attribution: dispositional vs situational; attribution bias Causal at

    Üldpsühholoogia
    Organisational behaviour-True or False questions
    7
    docx

    Organisational behaviour: True or False questions

    True or Falls 1. A psychological contract represents a contingency plan that serves the needs of the individual worker. False 2. An example of a virtual organization is an office located in a high-rise building. False 3. As open systems, organizations transform material resources to produce goods. True 4. Organizational behavior is characterized by its emphasis on rigorous inquiry. True 5. Organizational behavior is the study of individuals and groups in profit- making organizations. False 6. Organizational behavior is the subject of psychology applied to the world of work. False 7. Quality of work life refers to the overall quality of human experience in the workplace. True 8. Synergy is the creation of a whole that is greater than the sum of its parts. True 9. The purpose of any organization is to make a profit. False 10.Work-life balance refers to workers who seek balance between their paid work and unpaid

    Inglise keel
    Psühholoogia bioloogiline--kognitiivne- ja sotsiaalne vaade
    26
    doc

    Psühholoogia bioloogiline-, kognitiivne- ja sotsiaalne vaade

    PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. 1) Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. 2) Animals may be studied as a means of understanding human behavior. 3) There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. 1) Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mate's earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questioners. 2) Twin studies (type of correlational stud

    Psühholoogia
    CHANGE YOUR THINKING CHANGE YOUR LIFE
    580
    pdf

    CHANGE YOUR THINKING CHANGE YOUR LIFE

    ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iii CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE How to Unlock Your Full Potential for Success and Achievement B R I A N T R AC Y JOHN WILEY & SONS, INC. ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page i CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page ii ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iii CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE How to Unlock Your Full Potential for Success and Achievement B R I A N T R AC Y JOHN WILEY & SONS, INC. ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iv Copyright © 2003 by Brian Tracy. All rights

    Inglise keel
    Cialdini raamat
    548
    pdf

    Cialdini raamat

    More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T. MUNGER, Vice Chairman, Berkshire Hathaway, Inc.

    Psühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun