sovetlik renessanss arahhis sõi borsi brosüür sokolaad marsruut trühveltort intelligentne mikrofon perfektne kissell sabloon imago apelsin sanss pilaff seflus transport potentsiaal aktsepteerima funktsioneerima kompleksne distsipliin kunstnik kontseptsioon kompetentne kompleksne, kompleksse itaallane, itaallase ballett nüanss intsident statelliittelevisioon ultraviolettkiirgus humaanne dissident aktsent ressurss sümpoosion debatt kandidaat boolero bermuudad artikuleerima illusioon filantroopia komprominteerima konstateerima kitarrist agressiivsus progressiivsus kontsert eksistents massipsühhoos marionett intuitsioon garantii karantiin dogma bubert barett bülletään büdzett defitsiit diletant desifreerima dissertant tariif avantüür anekdoot afekt assamblee alliteratsioon assonants atasee retuseerima sünekdohh sarlatan sahh sedööver sveitser srift zelee zongleerima robustne avansipäev ekstrasenss reveranss palkon trafarett sahhariin petank kommünikee brõnsa tofu tsuvass
nende otsused või teod Sotsiaalne-, looduslik- ja majanduslik mõõde – kolmikmõõde Seotus põhitegevusega Kajastamine strateegias (sh visiooni, missiooni ja väärtuste sõnastuses) Vabatahtlikkuse printsiip (seaduse ülene) Arvestamine huvigruppide vajaduste ja ootustega Eesmärkide seadmine ning oma tegevuse mõju analüüsimine Teemakohane kommunikatsioon sisse- ja väljapoole (sh raporteerimine) CSR POLE Heategevus, Sponsorlus, Filantroopia VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE ON SEE, KES: Ettevõtte juhtimine ja igapäevategevus peab olema kooskõlas kogukonna ja teiste sidusrühmadega, looduse ja turukeskkonna ja oma töötajate huvidega. -soodustab töötajate vabatahtlikku tegevust, -osaleb oma valdkonna järelkasvu arendamisel ülikoolides, -eelistab kohalikke teenuse ja tooraine pakkujaid, -teeb pingutusi energiakasutuse, jäätmete ja saastamise vähendamiseks, -loob tingimused töötajatele tervise hoidmiseks ja edendamiseks,
Ühinguvalitsemise tasand Pereettevõtte juhatus Ühingu juhtimise tasand Paralleelstruktuurid Omanikud Perenõukogu Pereettevõtte nõukogu FO nõukogu CEO CEO juhatus juhatus investee- filantroopia planeerimine ringud perepank Pere- ja peree$evõ$e nõukogu funktsioonid Pereettevõtte nõukogu funktsioonid juhatuse juhatuse ressursside tippjuhi perekonna toetamine tegevuse ja võimaluste järgluse soovide vaos- kontrollimine arendamine monitooring hoidmine Perenõukogu funktsioonid
Organisatsiooni mõju laiem – tööandja, keskkonnakasutaja, kuvandilooja. Siit – laiem vastutus. Firmade vastutus kogukonna eest (globaalse korporatsiooni pankroti tähendus?!), ülikoolide sotsiaalne roll … Tõsisemalt päevakorrale alates 1980datest. Kasumi kõrvale vastutus • Mis ja miks: Klaus Schwab Mis on CSR (korporatsioonide sotsiaalne vastutus) sisu: vastutustundlik juhtimine, turvaline töökeskkond, kogukonna huvid, keskkonnasõbralikkus, filantroopia … It incorporates a host of concepts and practices, including the necessity for adequate corporate governance structures, the implementation of workplace safety standards, the adoption of environmentally sustainable procedures, and philanthropy. Miks: firmad tugevamaks kui riigivõim. Riik lokaalne, äri globaalne. As state power has shrunk, the sphere of influence of business has widened. Kas CSR vaid suurte korporatsioonide teema?
dadele leevendust saama. Ja usk tegi imesid. Enamikule eestlastest olid taolised asjad ja elamused tollal siiski veel võõrastavad ja halvakspandavad. Mõelgem või sõnale sant, mis on eesti keelde tulnud ladina keelest: sankt = püha. Kirik suhtus halastuse ja hoolitsusega vigastesse ja viletsatesse, keda usuti taevariigile lähemal seisvat. Kirikukoguduste arvel peeti ülal seeke - hospidale ja vaestemaju. Eksistentsialistlikule muinasusundile oli säärane filantroopia võõras. Ametlike kirikuvõimude saamatust usutõdede levitamisel kompenseerisid osaliselt munga- ja nunnaordud, kes rajasid siin oma kloostreid, liikusid lihtrahva hulgas, abistades neid kõikvõimalike taudide ja muude hädade puhul. Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma
Pere vajas tulevikus toetajat, vajas oskustöölist. Tavaliselt õppis poiss oma isa elukutse. Tema peamine kasvataja oligi tööprotsess, selle pidevus ja vajadus. Teistsugune oli rikaste aristokraatide poegade lapsepõlv. Varases lapsepõlves olid nad günekeionis naiste hoole all. Kuna emad olid kõik noored , siis rikaste bütsanslaste perekondades lasus suur kasvatajaroll vanaemal ning seejärel vanaisal. Bütsanslase maailmanägemises ja tema väärtushinnangutes oli olulisel kohal filantroopia. 14 Kõrgelt oli hinnatud tunnete ja emotsioonide väljendamise vaoshoitus. Sellist omadust püüti kasvatada ka järeltulijates. Kogu keskaegne rüütlikasvatus, põhines individuaalsel esinemisel, igaüks näitas, et just tema on kõige vapram, tugevam osavam ja õilsam. Neile püüti sisendada väärtusi, mida tuli jälgida kogu edasine elu: eelkõige oli see halastus, suuremeelne suhtumine võidetusse, vanemate austamine, külalislahkus.
19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul haiglates hakkasid ka rikkad inimesed käima ennast ravima. Põhjus: 1)aseptika areng 2)meditsiini ja ravi järjest kompleksemaks muutumine - kodus enam teenijad kõike ei osanud. Lõppes paradoksaalne olukord, kus suremus oli kõrgem nende seas, kes said ravi. Haigla kui tänapäevase institutsiooni kujunemine Haiglate areng sai alguse Valgustusajal (põhjus: kiriku-/kloostrimeditsiiini sekulariseerimine, filantroopia, arusaamine, et inimeste eluolu võib parandada). Haiglasse vastuvõtu eeldused olid pigem sotsiaalsed, mitte meditsiinilised (sotsiaalselt ,,alaväärtuslikke" ja ,,ravimatuid" haiglasse ei võetud.) Samas esines teatav utilitaristlik lähenemine - varajased patsiendid olid küll vaesed ja haiged, kuid töökad inimesed, kellest loodeti veel midagi saada. 18. sajandi haiglad olid välja kasvanud vara-Uusaja töömajadest (hopitaux generaux), mis olid
social group e.g., family, ethnic group, community (may lead harm to an outgroup) Principalism (upholding a moral principle): Prosocial acts follow from a moral principle e.g., "greatest good for the greatest number" linked with moral reasoning (Underwood & Moore, 1982) Prosotsiaalsuse kujundamine · Keda millal abistatakse. Vastutuse hajumine suures rühmas · Kultuurierinevused: US individualism + filantroopia. Eesti? · Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt · Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade? · Vihajuhtimise treening (anger management training) agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha Kokkuvõte · Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused
Lootus asendada... Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents… Suurim “raskus” on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu ausa võistlusega, mis toitub positiivsetest eeskujudest (emulatsioon) Kas võimalik vabaneda?-> võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid Ühilduv filantroopia ideaaliga vabastab Romantiline au Symposioni meetod Pinged indiviidi ja kollektiivi vahel Iga osaleja kõneleb armastusest Ühiskonnale vastandumine: Ainult Sokrates (või Diotima) näeb üldist probleemi
principle e.g., "greatest good for the greatest number" linked with moral reasoning (Underwood & Moore, 1982) 33 Prosotsiaalsuse kujundamine · Keda millal abistatakse. Vastutuse hajumine suures rühmas · Kultuurierinevused: US individualism + filantroopia. Eesti? · Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt · Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade? · Vihajuhtimise treening (anger management training) agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha KOKKUVÕTE Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused
21 48 22 50 21 45 17 49 Singapur New York, 22 44.6 12 75 23 31 22 28 USA Tallinn, 42. 7 23 15 20 40 23 30 Eesti 7 3 Kuala Lumpur, 24 40.3 21 54 24 26 21 41 Malaisia Prosotsiaalsuse kujundamine • Keda millal abistatakse. Vastutuse hajumine suures rühmas • Kultuurierinevused: US individualism + filantroopia. Eesti? • Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt • Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade? • Vihajuhtimise treening (anger management training) – agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha Arenguabi Allikas: OECD Kokkuvõte • Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad
(Mehed ja poisslapsed olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Haiglate areng sai uue hoo sisse Valgustusajal (18. sajandil), põhjuseks kirikuvarade laienev sekulariseerimine ning uute (riiklike, ülikooli- era- jms) haiglate rajamine. Olulist rolli mängis üha süvenev kliiniline arstiõpe, st arstiõpe haiglate (patsientide) baasil. Seal kus katoliiklus püsis, olid haiglad sageli kirikuga seotud. Jätkuvalt püsis elus filantroopia traditsioon, valgustusajastul ja seoses humanismi puhanguga olid haiglad kõrgkihtide (ja nüüd juba ka järjest jõudu koguva keskklassi ,,kingitus" neile ,,kes polnud haiged omal süül"). Annetustel põhinev süsteem tähendas paraku ka seda, et annetajatel oli sageli suurem mõju haiglate arengule kui kohalikul võimul, rääkimata arstidest. Kuigi valgustusaeg oli toonud kaasa arusaamise, et inimeste eluolu võib parandada ning
annaabi.ee 
