Sotsiaalpsühholoogia
Sissejuhatus
SP mõiste:…on selle
uurimine , kuidas inimeste tunded, mõtted, sõnad ja teod on teiste
inimeste poolt mõjustatud; käsitleb individuaalse käitumise
olemust ja põhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (
Allport , 1954)
…on teadus
sellest, kuidas inimesed mõtlevad üksteisest, kuidas nad mõjutavad
üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (
Myers 1993)
… on psühholoogia
haru, mis uurib inimese hingeelu ja käitumist seoses teiste
inimestega (Lehtsaar,1998)
Põhimõisted:
Sotsiaalpsühholoogia
on teaduslik uurimine:
Meie
ettekujutus endast ja teistest
Mida me usume
Otsustused, mida teeme
Meie hoiakud
Kultuur ja
bioloogia Surve kohandumiseks
Veenmine, mõjutamine
Grupikäitumine
Eelarvamused Agressioon Meeldivus ja intiimsus
Abistamine , altruism
Seos teiste
teadustegaSotsiolingvistika
Sotsioloogia
Isiksuse
psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia
Sotsiaalantropoloogia
Seos teiste
teadustega - SP ja sotsioloogia – S uurib põhiliselt gruppe, SP indiviide. Nt. abielusuhted: S: lahutuste, abielude tendentsid. SP: mis tekitab indiviidil sümpaatiat või antipaatiat.
- Lisaks SP kasutab eksperimente manipuleerides erinevate faktoritega. S on see raskendatud sotsiaalsete gruppide suuruse tõttu.
- SP ja isiksuse psühholoogia – ühine on indiviid.
- Erinevus – SP tegeleb isiksuse sotsiaalse aspektiga – mil viisil sotsiaalsed olud mõjutavad inimese käitumist.
- IP – isiksuse seesmised mehhanismid ja erinevused indiviidide vahel
SP arenguetapid:Eelteaduslik
Teadmiste kogumine – vaatlus, introspektsioon
6. saj. e.m.a. – 19 saj.
Herakleitos – logose (seaduste) ja kapriiside, vajaduste
inimesed
Demokritos – inimesi ühendab keel, kõne, jäljendamine
Aristoteles – inimene kui sotsiaalne loom
Thomas Hobbes – “bellum omnium contra omnes”
2) Kirjeldav,
empiiriline, “anekdootide periood”
Auguste
Comte – mõiste “sotsioloogia”
Wilhelm
Wundt – “Rahvaste psühholoogia” 10 kd.
Edward
Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F.
Skinner
– biheiviorism
Sigmund
Freud – kolmetasandiline
SP arenguetapid:
Teaduslik
1) XX sajand
- William McDougall – instinktide teooria
- Frederick Allport – käitumise sotsiaalne regulatsioon “Sotsiaalpsühholoogia” 1924
- R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport – rolliteooria
- Kurt Lewin – grupidünaamika, väljateooria
- Jacob L. Moreno – sotsiomeetria
2) Sõjajärgne
- Leon Festinger – kognitiivne dissonants
- H.H Kelley, J.W. Thibaut, G.C. Homans – sotsiaalse vahetuse teooria
……
3) 70-80-ndad
- Atributsioon , soo- ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia
4) Sajandi lõpp
- Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitmekesisus , virtuaalsuhted
Väärtused,
ühiskondlikud tendentsid ja SP
•Eelarvamuste
uuringud 1940-d
•Konformismi
uuringud 1950-d
•Agressiivsuse
uuringud 1960-d
•Sooliste
erinevuste uuringud 1970-d
Väärtuste
varjatud mõju
•Sotsiaalsed representatsioonid – üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud
•“Terve mõistus”
ja SP
•Presidendivalimiste prognoosid (M. Leary, 1982)
•Hindsight viga
•Vanasõnad
SP meetodid
1. Eksperiment
Sõltumatu muutuja,
sõltuv muutuja
Eelised – võimalus doseerida , ühe muutuja mõju uurimine
Puudused ja ohud –
tulemuste kasutamise piiratus
•Eksperimentaatori
mõjud
-prohvetlikud
ennustused ( Rosenthal & Frode, 1963)
-sildistamisteooria
(Rosenthal & Jacobsen, 1968)
•Nõudmiste
iseloom (Orne, 1962),
•Laboratoorne
eksperiment - kõrge seesmine, madal väline
• valiidsus
75 % tulemustest on
saadud eksperimendi tulemusena (Myers)
2. Vaatlus
•kaudne
•mitteosalusvaatlus
• osalusvaatlus
•probleem –
tulemuste interpreteerimine -kultuurilised kontekstid
3. Diskursuse analüüs – üksteisele öeldatav ja selle
väljendamine
(Lalljee & Widdicombe 1989)
1. Kõne valimite
hankimine
2. Analüüs
4. Dokumentide
analüüs
5. Küsitlused
•Personaalsed, aruanded , introspektsioon
• Paberil (ankeet)
•Küsimuste
omadused
6. Andmeanalüüs
•Korrelatiivsed ja
põhjuslikud seosesd:
•Staatus –
tervis, eluiga
•Kõrge enesehinnang – akadeemiline edukus
Korrelatsioon
- Positiivne/ Negatiivne /Puudub
- Keskmiste erinevuse statistiline olulisus
• Korrelatiivsete
seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus
• Valimi näitajad
- esinduslikkus
• 1200 juhuvaliku
esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 %
•
mitteesinduslikud valimid
• Eksperiment
– Sõltumatu
muutuja - faktor, mida uurija
manipuleerib
– Sõltuv muutuja
– mõõdetud väärtus, mis
(tõenäoliselt)
sõltub sõltumatust muutujast
• “ Tuhkatriinu efekt”
– Juhuvalik kui
võrdsustav tegur
MINA – käsitus
• Idee „minast“
kui teadvuse keskmest (17. sajand Descartes , Locke , Hume)
• W. James (1890)
– sotsiaalsed võrdlused
• Cooley ( 1902 ) –
oluline tagasiside teistelt, „peegelmina“ 23.01.2012
MINA – käsitus,
- kontseptsioon
MINA olen …
•
…………………………………………………………………………
•
…………………………………………………………………………
•
…………………………………………………………………………
•
…………………………………………………………………………
= MINA-kontseptsioon
(vastus küsimusele “kes ma olen”)
MINA – struktuurid – spetsiifilised veendumused, mille põhjal inimene kujundab
MINA-kontseptsiooni,
Psüühilised
mudelid, mille abil inimene korraldab oma elu
Sportlik,
energiline, ülekaaluline inimene …………
MINA – käsitus
Komponendid:
●füüsiline mina
●psühholoogiline
mina
●sotsiaalne mina
MINA-käsitus,
kontseptsioon
• Sotsiaalse
keskkonna mõju
– Nt
teises kultuurikeskkonnas viibides tunnetame eriti tugevalt oma
erinevust
–
Meenutused ülikooliõpingutest, Princeton (Forauer & Miller ,
1997)
• Egoismi mõju
sotsiaalsetele hinnangutele
–
Lahutatute hinnangud
– Nobeli
nominantide vastastikused hinnangud ( Ross , 1981)
• Enesehinnang
motiveerib sotsiaalset käitumist
–
Strateegiline käitumine – kosmeetika, dieedid
Mina-käsitus
•Enesekesksus info
vastuvõtul – enesega seotud info parem vastuvõtt ja säilitamine
•Enesekesksus
sündmuste hindamisel
•Võimalik MINA:
Ideaalmina
Hirmutav
MINA
•Enesehinnang, eneseaustus – MINA-käsituse hinnanguline mõõde, mis seostub
enese väärtuse või enesekindluse tunnetamisega
W. Jamesi valem:
Eneseaustus = edu/taotlused
MINA – käsituse
kujunemine
•Kaksikute
uuringud – geneetiline faktor
•Rollid, mida
mängime ( Goffman , 1959 ). Välise käitumise internaliseerumine,
maski muutumine MINA-struktuuriks. Rollist sünnib ego.
•Sotsiaalsed
võrdlused (W. James, 1890)
•Sotsiaalne identiteet , sotsiaalsed võrdlused “oluliste teistega ”,
referentgrupiga
•Tagasiside
(Cooley, 1902) – MINA-käsitus kui “peegelmina”: mida arvame
(NB!) teisi endast mõtlevat.
•Edu ja ebaedu elamused – printsiip: edu tõstab enesehinnangut
Mina-käsitus
• “Ülalt -
alla” vs “alt – üles” mudel
– Kas
eneseaustus kujuneb komponentide integratsioonil või üldise
hinnangu laiendamisel komponentidele ( Brown & Dutton, 1994)
–
Positiivsete emotsioonide hoidmise strateegia
(Smith
& Petty, 1995)
Kõrge
eneseaustusega inimesed hoiavad positiivsete meenutustega
Sotsiaalne ja personaalne identiteet
•46 % ameeriklaste
jaoks on olla ameeriklane tähtsaim asi nende elus (Citrin, Wong &
Duff, 2001, tsit. Hogg, Vaugham:127)
MINA – käsituse
kujunemine
•Interneliseerunud
midagi-väärt-olemise tingimus ( Rogers , 1961):
•Põhivajadused
•Teiste inimeste
positiivne suhtumine
•Eneseteostuse
vajadus
Kui inimesele on
keegi (tavaliselt lapsevanem) taganud tingimusteta positiivse suhtumise , on mina-käsitus ja ideaalmina lähestikku – kõrge
enesehinnang.
Kui teistelt
lähtuv positiivne suhtumine on alati olnud tingimuslik internaliseeritakse väärt olemise tingimusi teiste reaktsioonidest.
Hirm taunitava suhtumise järele. Ebarealistlikud eesmärgid, madal
enesehinnang.
Mina-käsitus
• Käitumise
põhjuste seletus
– Paljudel
juhtudel seletus ei vasta põhjustele ja põhjustena eeldatakse seda,
mis ei mõjuta
käitumist.
• Käitumise
prognoos
• Tunnete prognoos
– Kalduvus ülehinnata väliste faktorite mõju oma heaolule (lotovõit, AIDSi haigestumine )
– Prognoos
agressiooniks seksuaalse erutuse seisundis vs emotsionaalselt
rahulikus seisundis
–
Suitsetajate prognoos ( Lynn & Bonnie, 1994)
Enesetõhusus, eneseefektiivsus (Bandura, 1986)
•Enese
kompetentsuse ja tõhususe subjektiivne tajumine
•B. Levy
eksperimendid lühiajaliste ekspositsioonidega: Langus, unustama,
raugastunud vs elutark, arukas, õpetatud
Kontrollkese,
kontrolli lookus (J. Rotter):
•Inimese hinnang
sellele, kas ta elus toimuvad sündmused ja kogu elu on ta enese
poolt kontrollitav
või sõltub ta
täielikult välistest jõududest ja juhusest
- Lõppude lõpuks suhtutakse inimestesse nii, nagu nad on selle ära teeninud
- Kõik, mis minuga toimub, sõltub minust endast
- Keskmine kodanik suudab mõjutada valitsuse otsuseid
- Kahjuks on nii, et kui palju ka inimene ei püüaks, ikka jäävad sageli ta väärtused tunnustuseta
- Vahel ma tunnen , et ei suuda kontrollida, kuhu suunda mu elu pöördub
- Maailma juhib väike grupp inimesi, kelle käes on võim ja selle vastu pole midagi teha
Õpitud abitus
•Õpitud abituse
kujunemine
- Alandlikkus ja abitus, mis kujuneb olukorras, kus indiviid tajub suutmatust kontrollida korduvaid ebameeldivaid sündmusi
•Kinnipidamisasutused
•Haiglad –
“head” patsiendid
•Vanadekodud
Eksperimendid:
•Kinnipeetud,
kellel oli kasvõi minimaalne võimalus kontrollida oma ümbrust
(kambris toolide ümber paigutamine ; valgustuse, teleri sisse- ja
väljalülitamine), tajusid väiksemat stressi, olid tervemad ja
rikkusid vähem režiimi (Ruback et.al, 1987)
•Töötajatel,
kellel on võimalus iseseisvalt otsustada, on efektiivsemad ja parema
moraalse seisundiga (Miller & Monge , 1986)
•Varjupaikade
asukad, kellel pole võimalust valikuks millal süüa, magada ja
võimalust kontrollida oma isiklikku elu väliste sekkumiste osas, on
passiivsemad elukoha ja töö otsingul ( Burn , 1992)
Eneseesituse hälve
• Oma käitumise
teiste omast heatahtlikum hindamine põhiliselt fundamentaalse
omistusvea tõttu
• Positiivsete ja
negatiivsete sündmuste seletamine
Sportlaste hinnangud tulemustele (Grove et al., 1991)
Autojuhtide seletuskirjad liiklusavariide puhul
Poliitikute selgitused valimistulemustele (Kington, 1967)
Abielupaaride
selgitused koduste tööde mahu kohta (Fiebert, 1990)
Üliõpilaste
hinnangud eksami adekvaatsusele (Griffin et al, 1983)
Õpetajate
hinnang oma osale üliõpilaste tulemustes (Arkin et al, 1980)
“Mina” vs keskmine inimene
• Suurem osa
ärimehi peab oma eetilisust kõrgemaks keskmisest (Brenner &
Molander, 1977)
• 90 % juhtidest
leiab, et nende efektiivsus on kõrgem keskmisest oma taseme grupis (Headey &
Wearing, 1987)
• Suurem osa
autojuhte (s.h avarii tõttu haiglasse sattunud) peab end keskmisest
enam ettevaatlikumaks ja oskajamaks Jne.
• Subjektiivsete
tunnuste hinnangu nihe on suurem, kui objektiivsetel käitumuslikel.
Ebareaalne optimism - Hoiak – minuga see ei juhtu
•Hinnang abielu
püsivusele (USA-s keskm. lahutuste % 50) “Meie abielu ei purune”
•Turvavöö
kasutamine
•Haigestumine
AIDS’i
Väärkonsensus
- Tendents ülehinnata mingi arvamuse või käitumise
(soovitava või
ebasoovitava) üldlevikut “Nii teevad (mõtlevad) kõik”
Väärunikaalsus
– tendents alahinnata fakti, et võimed ja soovitav või efektiivne
tegevus on laialt levinud
Järeldus
– alkoholi liigtarbija, kes alati paneb kinni turvarihmad,
ülehindab joodikute arvu (väärkonsensus) ja alahindab inimeste
arvu, kes panevad turvarihma kinni (väärunikaalsus).
Veel enese suhtes
heatahtlikke hinnanguid:
•Mida
heatahtlikumalt suhtume enda omadustesse (vaimsed võimed, püsivus,
huumoritaju), seda enam kasutame seda omadust teistele hinnangu
andmisel.
•Kui meil on
sümpaatia teiste suhtes, siis kaldume arvama, et teised suhtuvad
meisse hästi.
•Kui test või
horoskoop esitab meile meeldivat infot, siis kaldume seda uskuma ja
hindame positiivselt nii testi kui teisi fakte, mis viitavad selle
valiidsusele.
•Hinnates inimesi
foto põhjal omistame meeldivatele nägudele meile meeldivad
iseloomujooned, kuid lisaks omistame ka endale meeldivate inimeste
omadused ja väldime ebameeldivate inimeste
omadusi.
•Meile meeldib seostada ennast teiste võitudega. Kui saame teada, et keegi
negatiivne tegelane on meiega kuidagiviisi seotud (nt. sündis samal
päeval), siis pehmendame oma suhtumist sellesse tegelasse tõstes
sel viisil enda hinnangut .
Enesehinnang
On
mina-kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab indiviidi poolt
internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid
– Coopersmithi
uuring (1986):
•
Enda poolt antud hinnangud
•
Õpetajate poolt antud hinnangud
•
Testide
Enesehinnangu
motivatsioonitegurid
• Eneseteadvuse kujundamine – hinnang enese kompetentsidele (Brown, 1990)
• Mina-käsituse
kontroll
• Minapildi
laiendamine
• Enesehinnangu
kaitse
• Lähtudes
enesehinnangu kaitse mudelist on võimalik prognoosida käitumist
Enesehinnang kui
adaptatsioonifaktor
• Enesehinnang kui
hirmu, ärevuse vähendamise faktor (Grinberg et al, 1997)
• Enesehinnang kui
eksitav faktor
–
Inimesed, kes süüdistavad ebaõnnes teisi, on õnnetumad, kui need,
kes suudavad tunnistada oma vigu (Anderson et al, 1983 jne)
–
Väärhinnangud grupi tegevusele ja kõrgendatud ootused tasule
(Schenkler & Miller, 1977)
–
Kõrge enesehinnanguga diktaatorid
Eneseesitus
•
Väärtagasihoidlikkus
– Bacon (XVII saj) – tagasihoidlikkus on enesekiitmise kunst
– Marylandi
eksperiment ( Gould et al, 1977)
– Edukate
minevikusündmuste kirjeldused (R. Baumeister, S. Ilko, 1995)
Enese püstitatud
tõkked
• Kahtlus edu
väljavaates -> Mina-hävituslik käitumine -> paradoksaalne
viis
enesekaitseks
võimaliku ebaõnne eest (Arkin et al, 1986, Baumeister & Scher,
1988)
• Ebaedu kartus –
ebaedu pärast pingutust on Mina-kuvandile hävitavam, kui õigustust
võimaldav ebaedu (Berglas, Jones , 1978)
• Proovimiseta ei
ole ebaõnnestumist, ebaõnnestumiseta ei ole alandust (W. James,
Principles of Psychlogy, 1890)
Näiteid tõketest
• Individuaalalade sportlased vähendavad treeningukoormust enne olulisi võistlusi
(Rhodewalt et al,
1984)
• Antakse eelis
oponendile (Shepperd & Arkin, 1991)
• Kaebused depressiooni üle (Baumgardner, 1991)
• Alguses
sooritatakse ülesannet madalal tasemel, et mitte tekitada liigseid
lootusi edule (Baumgardner & Brownlee, 1987)
Enesemonitooring
• Eneseesituse
vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta
soovitud mulje (“ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad
mind näha”).
• Kõrge
enesemonitooringu tasemega inimeste sotsiaalsed hoiakud on vahend
kohandumiseks (Snyder & DeBono, 1989)
• Kultuurilised
mõjud – tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman , 1997, Zimbardo , 1993)
Kultuurikontekst
Suur osa uuringuid –
anglo-ameerika keskklassile suunatud.
Aafrika
filosoofiline traditsioon – individuaalne “mina” on paigutatud
hõimu või rahva kollektiivse “mina” sisse.
Euroopalik –
ellujäämine kõige kohanenumatele, kontroll looduse üle
Aafrika – hõimu
ellujäämine, ühtsus loodusega
Kultuurikontekst
Sõltumatu
Vastastikku sõltuv Mina-käsitlus on midagi isiklikku, mis sõltub
indiviidi omadustest ja eesmärkidest midagi ühiskondlikku, mille
määravad seosed teistega
Olulised on MINA –
minu isiklikud saavutused ja edusammud, minu õigused ja vabadused
MEIE –
grupieesmärgid ja solidaarsus , meie ühised kohustused ja
omavahelised suhted
Ei ole soositud
konformism egoism
Tunnuslause Ole
ustav iseendale Mitte keegi meist pole üksik saar
Kultuurid
Individualistlikud lääne kultuurid
Kollektivistlikud
aasia ja arengumaade kultuurid
• Vastastikku
sõltuv Mina- käsitus sisaldab rohkem gruppi kuuluvust tähistavaid
määratlusi.
• Enesehinnang on
tugevamini seotud teiste arvamusega minust ja minu grupist (Crocker
et al,
1994)
• Kollektivistliku
vs individualistliku kultuuri positiivne kangelane.
• Käitumine –
Kobo maavärin 1995 – marodöörluse puudumine
• Kollektivistlik
kultuur seal, kus ühised probleemid ( looduskatastroofid jne)
Atributsioon
•Inimese
iseloomujoonte, kavatsuste, tegutsemismotiivide järeldamine tema
käitumisest, käitumise põhjendus
•Teiste inimeste
käitumise seletamine käitumise põhjuste omistamise kaudu lähtudes
dispositsioonist või situatsioonist
•Atributsioonivigade
tagajärjed:
•Seksuaalne
agressioon
•Seksuaalne
ahistamine
Miks?
•Tavaliselt
olukorras, kus toimus midagi erakorralist või ebameeldivat
•Abieluinimeste
reaktsioonide analüüs (Holzworth-Munroe & Jackobson):
• Jaheda suhtumise
põhjused
•Hilinemise
põhjused
•Närvilisuse
põhjused
Eeldatavad
isiksuseomadused:
•Eeldus, et
inimese isiksuseomadused on vastavuses nende tegevusega, vastavuse
eelarvamus
•Atributsioon on
tõenäolisem, kui tegevus on ebatüüpiline, ootamatu või situatsioonile mittevastav
•“ Raamatukoguhoidja kannab kaupluse juures üle tänava vanamemme poolt tehtud ostud ”
(J. Uleman, 1989) – meenutamisel oli võtmesõnaks “abivalmis”
•“Terve
mõistuse” atributsioon
Vastuväited
Kelley koosvarieeruvusele
•Omistusi ei tehta
ainult konkreetses situatsiooni analüüsil, vaid suurest kogemuste
hulgast
•Seletusi antakse
alati sotsiaalses kontekstis. Erakordsete sündmuste puhul ei
rakendata mehhaaniliselt (moodne riietus – nii teevad kõik, kuid
auto vargus ????) Omistusstiil
Püsivad omistused (“seda teen ma tavaliselt hästi”)
Ebastabiilsed omistused (“ seekord õnnestus”, “pingutasin,
seepärast õnnestus”
•“ depressiivne ”
– õpitud abitus
Fundamentaalne atributsioonihälve
•Põhjendused
teiste inimeste toimingutele erinevad oluliselt oma toimingutele
antavatest põhjendustest
•Fundamentaalne
atributsioonihälve esineb tugevamini, kui olukord puudutab isiklikke
huve
Põhjused:
•
Näitleja-pealtvaataja
• Storms, 1973 – eksperiment vestlusest pealtvaatajaga
• Ülekuulamise videosalvestus (Lassier &
Irvine, 1986)
• Ajaline distants – kui ainult kord nähtud inimese kuvand ununeb, arvatakse rohkem
põhjus olevat situatsioonis ( Burger , 1991)
• presidendivalimiste edu põhjused
• Enesevaatlus –
kui tähelepanu on suunatud endale, omistatakse endale suurem
vastutus toimunus
•
kultuurierinevused
• Atributiivne
eelarvamus, vastavuse eelarvamus – käitumine on kooskõlas
isiksuseomadustega
• Seletuste
ökonoomia printsiip – situatsiooni analüüs nõuab rohkem
pingutusi, kui dispositsiooniline seletus
• Eelnevate
hoiakute mõju
• Eeldatavad
lahendused kuritegevuse probleemidele (J. Kozol, 1995)
Sotsiaalsete sündmuste taju
• Suurem osa
sotsiaalseid sündmusi võimaldavad erinevat interpretatsiooni
• Eksperimendid
uudisteprogrammidega (Vallone, Ross & Lepper, 1985)
•Sportlaste
hinnangud kohtunike tegevusele
•Konfliktipoolte
hinnangud vahendajatele
Veendumuste
püsivus
•Veendumustele
vastupidised tõestused tugevdavad veendumust
•Vastupidise
tõestamine – võimalus veendumuste muutmiseks
Minevikumälestuste
rekonstrueerimine
•Minevikusündmuste
argumenteerimine
–Mineviku hoiakute rekonstruktsioon
–Mineviku käitumise rekonstruktsioon
–Minevikus kogetu rekonstruktsioon
•Moonutuste põhjus
– mälu assotsiatiivne tegevus, “valgete laikude” täitmine.
Meie arvamus
teistest
• Intuitsioon
–Tajutud stiimuli
klassifitseerimine
– Emotsionaalsed reaktsioonid
–Kompetentsuse
kasvuga kaasnev edukus
–Eksperimendid
alaläviste ärritajatega
•Intuitsiooni
piirid
–Enesekindluse
fenomen
–Enesekindluse korrektsioon
•Vahetu tagasiside
•Kaalutlused, miks
veendumus võiks olla ekslik
Illusoorne mõtlemine
• Illusoorne sündmuste vaheline seos
•Kontrolli
illusioon
–Hasartmängud
–Tendents keskmise suunas
(Tversky & Kahneman, 1974)
Ootuste täitumine
•Õpetajate
hoiakud õpilaste suhtes –hinnangud on nii käitumise põhjus kui
tagajärg (Jussim et al,
1992, Crano & Mellon, 1978)
•Käitumuslik
kinnitus – isetäituv ennustus , mis sunnib inimest käituma
vastavalt ootustele saame seda, mida ootame teistelt.
•Enda kohta tehtud
ennustuste täitumine (Sherman,
1980)
•Piirangud ootuste
täitumisele, nt väga selge Mina-käsitus
Hoiakud
•Õpitud
eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil
antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein & Ajzen,
1975)
•Kestvad
positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed
läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu
tegutsemise tehnikad (Krech et al, 1962)
•Eelsoodumused
reageerimiseks, kuid erinevad teistest eelsoodumustest sellega, et on
eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks
Hoiakud
ja käitumine
•Hoiakute ja
käitumise kooskõla – kas hoiakud mõjutavad käitumist? (LaPière,
1934)
–Kui mõjutavad, siis kas hoiakute põhjal saab ennustada
käitumist?
•Hoiaku
mõõtmed:
–Tunnetuslik, seotud uskumuste ja ideedega
–Afektiivne – seotud sellega, mida inimene tunneb hoiaku objekti
suhtes – emotsioonid või emotsionaalsed reaktsioonid
–Käitumine – seotud tendentsiga tegutseda
•Hoiakute
teadvustamine muudab nende mõju käitumisele tugevamaks
Käitumise
mõju hoiakutele
•Neurokirurgilised
eksperimendid
•Rollid,
rollikäitumise internaliseerumine
–Stanfordi eksperiment (Zimbardo, 1971 )
–Töö näitlejatega (P. Brook, 1969)
•Väidete
muutumine hoiakuks, veendumuseks ( Higgins & Rholes, 1978, Higgins
& Rholes, 1984)
Kognitiivne
dissonants
• Mitteküllaldase
tasu efekt
• Dissonants
pärast otsuse vastuvõtmist
Hoiakute muutmine
•Kognitiivne
dissonants, kuid sageli moonutatakse infot:
– Infoallika diskrediteerimine
–Teistsuguse tähenduse nägemine infos
–Valivus info teatud osade suhtes.
• Veenmise mudel
– Keskne töötlustee – infot märgatakse
– Perifeerne
•Teateallika
omadused
–Usaldusväärsus
–Magaja efekt, eksperdi arvamus
–“Juhuslikult” kuuldud info
– Edastaja veetlus
•Teate omadused
–Teate esitamise kindluse määr
–Emotsionaalne mõju, “hirmu tingimus”
•Teate saaja
–Assimilatsioon, omaksvõtuala
Sotsiaalse võrdluse
teooria (Leon Festinger, 1954) •
• Konformsus kui
isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele
• Sherif (1935)
hinnangud autokineetilise efekti hindamisel
• 37
% konformsed (Asch, 1955) http://www.simplypsychology.org/asch-conformity.html
• Nõustumine –
ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik
•
Identifitseerimine – gruppi kuuluvus, autoriteetne isik alluda on
kasulikum kui mitte alluda
•
Internaliseerimine – täielik omaksvõtt
Autokineetilise
efekti hinnang
Asch,
1955
Kuulekus Milgram (1963) – elektrilöögi eksperiment:
Küsitlus –
hinnanguliselt vaid 3 % nõus andma tapvaid elektrilööke,
tegelikult 63 % lõpuni
Legend – valu
mõju õppimisele
Katsetingimused :
Ohver ei häälitse
100 %
300 V puhul taob
vastu seina 65 %
Samas ruumis 40 %
Kesklinna kontoris
48 %
“Õpetaja”
surub ohvri käe elektroodile 30 %
Korraldused telefonitsi 20,5 %
Korraldused puuduvad
2,5 %
Uurija arvatakse
olevat pealtvaatajate seas 20 %
Tööalane
kuulekus
Hofling (1966) –
arsti – õe suhe, 95 % alluvaid kuuletus Milgrami agenditeooria
(1973):
-Teadvuse autonoomne
seisund – toimimine vastavalt veendumustele ja ideaalidele
-Teadvuse
agendiseisund – kellegi agendina surutakse isiklikud veendumused
alla
-võimaldab vältida
pidevaid väljakutseid liidrile
-kuulekusetreening
lapsepõlves
-“arvestatav”
kuulekus
Mittekuuletumist
raskendavad tegurid:
•Emotsionaalne
kaugenemine ohvrist, ohvri depersonaliseerimine
•Autoriteetse
isiku lähedus ja legitiimsus
•Institutsionaalne
autoriteet – Milgrami katsetes ülikooli autoriteet
•Grupi vabastav
mõju
•Vastuhakkava
inimese puudumine
•Samm-sammuline
lähenemine ohtlikule situatsioonile
•Eelnev kokkulepe
kuulekuses – püüd vältida sotsiaalse kokkuleppe rikkumist
• Tegevusega
kaasnev ärevusseisund, otsustamise keerukus
• Juhi
pealekäimine (“teil pole valikut”)
• NB! Valmisolek
varjatult mitte kuuletuda
• Varasem kogemus
tingimusteta kuuletumisest aitab mitte kuuletuda
• Situatsiooni
mõju
Fundamentaalne
omistusviga tulemuste seletamisel
Konformismi
mõjurid
•Ühtsustunne
•Staatus
•Avalik esitamine
•Varasem avaldatud
arvamuste puudumine
Konformismi
põhjused
•Normatiivne mõju
– grupinormide järgimine
•Informatiivne
mõju - mitmetähenduslikud stiimulid, soov olla täpne
PERSONAALSED
ERINEVUSED
• Soolised erinevused
•Isiksusest
tulenevad erinevused
•Kultuurilised
erinevused
Vastupanu
sotsiaalsele survele
• Reaktiivne vastupanu
•Unikaalsuse
taotlus
–Rahvuslikud
erinevused
Grupp
•Ühiskonna
sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused
•Igasugused
inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete
võrgustik
•Kahest või
enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt
püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus
•Tunnused: -ühised
eesmärgid, väärtused, huvid, normid -omavahelised suhted ja
sõltuvus -kokkukuuluvustunne, “meie” tunne
•Grupi liikmete
ühised omadused: (lk.56 S)
-teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid
- vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus
kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt
Gruppide
tüpoloogia
Dihhotoomiline:
Tinglikud, statistilised
Reaalsed, kontaktgrupid
Ajutised, eksperimentaalsed
Püsivad, loomulikud
Suured
Väikesed
Konglomeraadid, korrastamata
Struktureeritud, organisatsioonilise koetisega
Primaarsed
Sekundaarsed
Ametlikud , formaalsed
Mitteametlikud, mitteformaalsed
Mitteform. Form. A.
A.Struktuur
a)kujunemine spontaanne planeeritud
b)suhted emotsionaalsed ratsionaalsed
c)iseloom dünaamiline stabiilne
B. Positsiooni
terminid rollid amet
C. Eesmärgid liikmete vajaduste rahuldamine kasulikkus või ühisk. vajalikud
teenused
D. Mõju
a) alus personaalsus positsioon
b) tüüp autoriteet form. õigused
c) suund alt
üles ülalt alla
E.
Juhtimismehhanismid sots. normid ametlikud sanktsioonid
F.
Kommunikatsioon
a) kanalid “viinamarjapõõsas” formaalsed kanalid
b) võrk halvasti jälgitav, õikumised regulaarsete kanalitega hästi
jälgitav, järgib lformaalseid seoseid
G.
Kaardistamine Sotsiogramm organisatsiooni struktuur
H. Muud
a) kuuluvus gruppi grupi poolt aktsept. persoonid kõik indiviidid töögrupis
b)
isiksustevahelised suhted tekivad spontaanselt ette kirjutatud
suhted tööjuhendiga
c) liidri/juhi
kujunemine liider
kujuneb juht rühma liikmete hulgast juht määratakse
organisatsiooni poolt
d) vast. Mõjutamise
baas isiksusest tulenev
staatus funkts. baas staatus ülesanded või positsioon e)
seotus grupiga vastastikune tõmme,sümpaatia lojaalsus
Mitteametlikud e.
mitteformaalsed grupid:
•huvigrupid
•sõprusgrupid
Grupi
struktuurielemendid
•Hästi arenenud
püsivates gruppides
–Rollid
•Formaalsed –, president , väepealik jne.
•Mitteformaalsed – narr , vinge vend, lepitaja
–Staatus – sotsiaalsete väärtustega piiritletud positsioon
–Alagrupid – vanuse, elukoha, huvide põhjal
–Kommunikatsioonivõrgustik
Sotsiaalsed
rollid – grupiliikme oodatav käitumine, mis on seotud ta
positsiooniga grupis
•Rolliteooria
1930-ndad (R. Linton, G. Mead, G. Allport)
•Väljakujunenud
normid oodatav käitumine
sõltuvalt:
•sugu
•vanus
•situatsioon
•rahvus
•tervis
•…….
•Sõltuvalt
erinvustest isksuse omadustest erinev
rolli mõistmine ja täitmine
Allporti mudel
(vaata tabel)
Rollid:
•Vastastikused –
rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega
•Rollid
internaliseeruvad – saavad osaks “minast”, muutuvad
automaatseteks
•Omandamine –
sotsiaalse õppimise protsessi kaudu – jäljendamine ja
modelleerimine. Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute
tervikmustrid, stsenaariumid.
•Vangide –
valvurite katse (Haney, Banks , Zimbardo 1973). Rolli täimiseks
kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub OLUDE tõttu (mitte
isiksuse omadustest tulenevalt) Põhirollide omandamine lapsepõlves
(G. Sullivan)
Sotsiaalne staatus
• formaalne : kogum
õigustest ja kohustustest, mida persoon võib organisatsioonis
omada. Seotud positsiooniga.
•Staatus kui
prestiizh: suhteline hierarhia , mida persoon hoiab ja millega grupp
mõõdab inimest
•Staatuse allikaks
peetakse sageli rolli, kuid
•Staatus põhineb
individuaalsetel omadustel
•Tavaliselt on
kõrge staatuse omajal võim, privileegid , allub vähem grupi
normidele
•Kõrge staatusega
persoonil on ebaproportsionaalselt suur mõju grupi otsustele.
Torrance (1954) uuring pommituslennuki meeskondades - piloodi arvamus
omas meeskonnas suurimat kaalu. Sabakahurimehe arvamus alati vähem
aktsepteeritud, ka siis, kui piloot eksis.
Tabel
1 - Norm väljendab
sotsiaalseid väärtusi. Tugevdab staatust. Staatus kinnitab normi
kehtivust
2 - Norm on rolli
eeskirjaks
3 - Rolli täitmine
(ka staatusega mitte seotud) aitab saavutada staatust
Moreno universaalsed rollipaarid
•vanem-laps
• Partner -partner
•Tööandja-töötaja
•Õpilane-õpetaja
•Kodanik-ühiskond
Sotsiaalne aatom
Rolliprobleemid
Rolli ebaselgus
•mitmetähenduslikkus
•rolli muutmine (vanalt uuele siirdumine)
•tõlgendamine
Rollikoormus e.
rollilast
•ebaselged prioriteedid
•liigne hulk nõudeid
•võistlevad ootused
Rollikonflikt
•nõuete ühildamatus
•konflikt väärtustega
•konflikt võimetega
Sotsiomeetria
J. Moreno –
konfliktide vähendmine
Sotsiomeetriline
test
Toimetulek
rollikonfliktidega
•moraalne tüüp -
eelistus ametlikult esitatud rolliootustele
•kasulikusele
orienteeritud tüüp - minimiseerida negatiivsed sanktsioonid
•segatüüp
Rollikonflikti
vähendamine
•ümberdefineerimine
või loobumine
•prioriteedi
muutmine
•ümberlülitumine
•farmakonid
Kohesiivsus
grupis
•väljendub
grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile
•kas kohesiivsed
grupid on vajalikud?
Kohesiivsuse
mõjurid
•koosvedetud aeg
•sisenemise
keerukus
•grupi suurus
•välisoht
•varasem edu
•läbielatud
konfliktid
Eelarvamused
- Fikseerunud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes hoolimata selle individuaalsusest või loomusest
- Põhjendamatult negatiivne hoiak grupi või selle üksikute liikmete suhtes.
- Stereotüüpia – sotsiaalse grupi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, neile ühesuguste isikuomaduste omistamine.
-inimeste klassifitseerimine pinnapealse tunnuse põhjal
-sooline stereotüpiseerimine
- etniline stereotüpiseerimine
-nimede järgi stereotüpiseerimine
–Individuaalsed hoiakud ja diskrimineeriv käitumine
–Institutsionaalne praktika (ka
siis, kui ei ole motiveeritud eelarvamustega), millega teatud grupi
esindajale surutakse peale alluv positsioon.
•Eelarvamuste
varjatud vormid
Teooriad:
•Sotsiobioloogilised
(Dawkins, Wilson )
•Võimukas
isiksus (Adorno)
•Kultuurilised
teooriad
•Patuoina teooria
•Realistliku
konflikti teooria (Sherif)
Eelarvamuste
muutmine
•Võrdne staatus
•Isiklik tutvus
•Kontakt
mittesterotüüpsetega
•Gruppidevahelise
kontakti toetamine
•Ühised
jõupingutused
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Julia Milaya
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid