kitsalt väljendusvahendite iseloomustus. 19. sajand kujunes stilistika kõnekunsti abiõpetusest omaette keele- ja kirjandusteaduse haruks, nimelt langeb teaduslik raskuspunkt just stiilianalüüsile Stiiliõpetus ehk stilistika Stiil algab väljenduse silmatorkamisest tavapärase taustal. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema. Kommunikatsiooni e suhtluse ühendav funktsioon avaldub siis, kui muretsetakse kanali olemasolu ja toimimise pärast.
Rahulolu suhtega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest) Kiindmusstiilid (J. Bowlby) – kiindumus kui kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel (vastsündinul tugev kalduvus otsida lähedust emalt/hooldajatelt) Hazan C. ja Shaver, P - indiviidi mõtted, tunded ja käitumine intiimsetes suhetes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojade ja sõbralikena. Ärev/ambivalentne kiindumusstiil - vanemaid kirjeldati pealetükkivatena Vältiv kiindumusstiili - indiviidid kirjeldasid oma emasid külmade ja tõrjuvatena Armastuse teooriad J. Lee Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid Ludus – a kui mäng; manipuleeriv Storge – a kui sõprus; vähe kirge Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv Mania – emotsionaalne, irratsionaalne Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid:
Lapseea kiindumusstiili ja täiskasvanuea romantiliste suhete vahel on leitud seoseid. KIINDUMUS II: lähedusvajadus on kaasasündinud. Viis, kuidas kiindumusisik reageerib lapse püüdele otsida lähedust, määrab selle, milliseks kujuneb lapse arusaam endast jne. ❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt. ❏ Tõrjuv kiindumus- vanem ignoreerib lapse füüsilise kontakti soovi ja lähedusepüüdeid. ❏ Ärev e. ambivalentne kiindumus- vanem otsib lapsega lähedust, kuid muutlikult. Lapse vajaduste suhtes ebajärjekindel. TURVALINE KIINDUMUS ❖ positiivne minapilt, adekvaatne enesehinnang ❖ rahul enda ja maailmaga ❖ lähisuhetesse suhtuvad optimistlikult ❖ usuvad inimestest head ❖ partneri suhtes positiivne, õrn ❖ ei karda maha jätmist ❖ suhtlemisel avatud ❖ kontrollib tundeid, väljendab neid julgelt ❖ julgeb abi otsida, seda anda
Kompositsioonitüübid: Suletud vorm- n-ö ideaalne näidend, nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend. Avatud vorm- klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst. Lihtsad lood- tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub ilma pööraku ja äratundmiseta Põimitud lood- muutus toimub pööraku ja äratundmisega, mis peavad tulenema eelnevast tegevusest Kataharsis ehk puhastumine Tragikomöödia- traagilise ja koomilise kooseksisteerimine. On ambivalentne. Farss, jant- jämekoomilised žanrid, lihtsakoelisem süžee Vodevill- kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Well-made-play e hästi tehtud näidend. Vastab näidendi struktuurireeglitele ning põhineb heal ideal ja teravmeelsetel dramaatilisel situatsioonil Võõritusefekt- kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel. Vahelaulud e songid- tegelased kommenteerivad ise sündmuskäiku Reaalne ruum- teatrilava saab fiktiivseks ruumiks
· küpsusest; · soost tüdrukud väljendavad rohkem kurbust, on rohkem hirmul ja ängistatud, tahavad rääkida,et mäletada, otsivad abi, poisid tõmbuvad enam endasse, rohkem esineb neil vihareaktsioone ja käitumisprobleeme, nad püüavad vältida, lahendusi leiavad tegevuses; · varasematest kogemustest; · isiksusest, võimest kogemust läbi töötada; · lahkunust ja lapse suhtest temaga : soe, harmooniline; komplitseeritud, ambivalentne- sel puhul on lapsel raske vihata lahkunut, kuid viha on leinas kaasas; · suhetest ümbritsevate inimestega, võimalusest tuge saada. Lapsed leinavad ebareeglipärasemalt kui täiskasvanud. Leinaperioodid vahelduvad mängu- ja rõõmuperioodidega. Sellega kaitseb laps oma psüühikat. See on terve. 5 Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad:
● emotsionaalse toetuse pakkumine ● enda avamine ● salliv suhtumine sõbra teistesse sõpradesse Romantilised suhted: Rahulolu suhtega ja uskumus armastuse kohta. Atraktiivsus (mehe/naise eelistused, sotsibioloogiline lähenemine) Kiindumus- kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel. Turvaline kiindumusstiil- suhted vanematega kirjeldati soojade ja sõbralikena. Ärev/ambivalentne kiindumusstiil- Vanemaid kirjeldati pealetükkivana. Vätiv kiindumusstiil- Emasid kirjeldati külmade ja tõrjuvatena Armastuse teooriad: ● Füüsiline, intensiivsed emotsioonid ● A kui mäng, manipuleeriv ● A kui sõprus, vähe kirge ● Ratsionaalne, kalkuleeriv ● Emotsionaalne, irratsionaalne ● Alturistlik Armastuse komponendid: ● INTIIMSUS- emotsionaalne komponent, lähedus
Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva,
Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit u/ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva,
komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat, maieutikat ( ämmaemanda kunst), määratluse otsimist ja üldistamist. Sokratese arusaam säurmast: veidi ambivalentne ( mitmeti mõistetav): a) surm on muutumine eimiskiks, b) surm on hinge vabanemine kehast. Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud
mis tuleb lahendada kaasasündinud käitumine. keskkonnale ja samas vältiv ja ärev- ’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-....
väljakujunemiseks. Bowlby ülesanded; olukorra parandamine. sobivaim intensiivsemat ravi. kirjeldab kolme tüüpi käitumine Teraapia kestus on teraapiavorm. kiindumussuhet: turvaline ettearvamatute tavaliselt 12-20 See teraapiavorm kiindumus; rahutu asjaolude seanssi, alguses sobib väga hästi ka ambivalentne kiindumus ja ilmnemisel(haigus iganädalaselt, hiljem töökonfliktide ja rahutu vältiv kiindumus. , hilinemine jne.) üle kahe nädala ja abieluprob- Usk, et hoolitsust tuleb ning suuremate vahedega. leemide pidevalt teiste käest nõuda, käitumisreeglid. Aeg on lepinguga lahendamiseks. või et hoolitsust teiste käest Terapeut ja klient paika pandud ja
* Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks. * Tahte rakendamiseks vaja harjumust, selleks on vaja õppimist. * Peab kasutama enese mõistust. * Vooruslik olemine on protsess, mis kestab kogu eluaja. ,,Kui inimene on voorulik, siis on ta täiuslik." * Täiuslikkus on see, kui täidetakse seda otstarvet, milleks ta olemas on. * Inimene on loodud käituma mõistusepäraselt. * Mis on inimeseksolemise kaugeim eesmärk? * Õnn on väärtus iseenesest.
) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrreldav dresseerimiesega. Täielik vanemate kontroll nii õppimise kui ka sotsiaalses elus. Arvati, et lapsed on tahumatud ja pahad ning neid tuleb õigeks kasvatada. Suunatakse ka tänapäeval, kuid vanemate haritus on see, mis suunab last õigesti. Pole õige oma täitumata unistusi lastele peale suruda 4.Pealetükkiv stiil (peale 17.saj) vanemad pööravad lastele rohkem
struktuure. Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9. Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.
olnud ükski ohver liiga suur ´´. Seega kasutas ta julmi vahendeid kõrgema eesmärgi nimel. Kõigi puhastuste ajal säilitas Stalin ´´ erakordse enesevalitsemise ega lasknud silmis kaugemat eesmärki ´´. Lõppkokkuvõttes võib Stalini teeneks pidada, et ´´ tänu tema suurejoonelisele industrialiseerimisele, kollektiviseerimisele ja ühiskonna ümberkujundamisele oli Nõukogude Venemaa tugevnenud´´. Kuni 1991. aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad tunnistasid, et Stalin lõik kõige jõhkrama diktatuuri ning kasutas kohutavamaid meetodeid, kuid ta saavutas ka märkimisväärseid tulemusi. Tänu eriti tema industrilaiseerimisele sai võimalikuks võita fasismi üle ja seejärel NL kujunemine üliriigiks. E.H. Carr usub, et Stalinit oli vaja sest ta oli üks ajalo tõukejõude, mille sigitasid bolsevistliku revolutsiooni järgsed olud. Kui Stalin poleks industrialiseerimist käivitanud, pidanuks seda tegema keegi teine
(võimalustele) · Olemuselt aktiivne Taju ei tee kunagi vigu · Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes Konstruktivistlik lähenemine: · Ülalt-alla · Kehvemate tingimuste korral · Sisemine representatsioon on oluline · Vajalik mälu · Erinevate infotöötlustasandite vaheline suhtlus · Teeb sageli vigu · Areneb õppimisega · Ambivalentne (mitmetähenduslik) Millist informatsiooni on võimalik tajuda bioloogilise liikumise mustrist? Bioloogilise liikumise tajuvõime ongi ilmselt arenenud teiste organismide kavatsuste paremaks mõistmiseks Mis on peegelneuronid? Kuidas nad osalevad bioloogilise liikumise tajus? Peegelneuronid on neuronid, mis ergastuvad teatud tegevuse käigus. Teise objekti liikumist tajutakse organismi enda liikumisena.
vam on vaadelda teost kui instrumenti inimese ja tema ümbruse, või inimese ja ühiskonna suhete uurimiseks. Sellisel juhul näitab «Protsess» ümbruse täieliku meelevalda üksikinimese üle, seda, et ümbrus võib igaühe meist panna endast arvama mida iganes. Sellisena avaldub esmapilgul teose sotsiaalkriitiline, analüütiline pool. Kafka on siiski suutnud vältida üheseltmõistetavat ühiskonna (ja «Protsessi» puhul spetsiifilisemalt bürokraatia) kriitikat. Selle asemel on meie ees ambivalentne tekst, mis toimib niihästi kujut- luse kui reaalsuse tasandil, hullumeelse absurdikomöödiana kui ka kõige süngema hinnanguna inimese eksistentsile ühiskonnas. «Kohus», mille piiramisrõngasse K. satub, kujutab endast lõputute ruumide, käikude ja kohtu-uurijate ja kohtu käsilastena ilmuvate naiste rägastikku, kus liikuja kaotab paratamatult vähimagi suuna- ja reaalsustaju, kuid võib K. näitel säilitada vähemalt kriitilise
Lähedaste survel võib käitumine ajutiselt muutuda. Hiljem taastub endine olukord kiiresti Kaalumisfaas Tekib arusaam seosest käitumise ja probleemide vahel Teadlikus Inimene on teadlik probleemist ja mõtleb lahendustele. Tegevus Avatus puudub. Pole veel muutuseks valmis. Periood võib kesta pikalt (kuni 6 kuud), tervist kahjustav tegevus jätkub. Ambivalentne suhtumine, pidev poolt- ja vastuargumentide kaalumine Otsus See on sündmus mitte faas. Seotus Jõutakse arusaamisele, et positiivsed aspektid kaaluvad üles muutustega kaasnevad raskused. Ettevalmistus Aktsepteeritakse oma vastutust muutuste läbiviimiseks. Hinnatakse ja Prognoosimine
närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. P-rakud-ganglionrakud, mis olulised värvi ja vormi tajumisel M-rakud-ganglionrakud, mis olulised liikumise ja sügavuse tajumisel (värvipimedad) 5.Taju vormitaju algab joontunnuste tuvastamisest. gestaltpsühholoogia teoreetiline lähenemisviis, mis tõhutab korrastatud tervikkujundite rolli tajumises ja testes psüühilistes protsessides. Sarnased koondatakse kokku nt jalkamängus, malemäng Ambivalentne kujutis visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel temporaalkorteks visuaalsete objektide kindlakstegemine Kus-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel parietaalkorteks ütleb, kus stiimul asjub Sügavustunnused infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja
kunstile ette vähest seost reaalsusega, vaid pigem puudujääke ideaalsuse osas. Platonil on selle kõrval ka n-ö positiivseid käsitlusi kunstist, nt määratleb ta mõõtmise ja mõõdupära erinevuse kunsti puhul, räägib teadvast ja teadmatust jäljendamisest, käsitleb nii filosoofiat kui kunsti mõlemat inspiratsioonil põhinevana- lisaks muule on ta ise maailmakirjanduses tunnustatud draamateoste autor, mistõttu tuleb ütelda, et Platoni suhe kunsti on õieti silmatorkavalt ambivalentne. Kokuvõte Nüüd kui sa oled selle referaadi läbi lugenud võid sa öelda, et tegelt oli Platon kõva mees. Kuna minu pilt temast muutus küll pärast selle töö koostamist. Ma sain juba algatuseks teada palju tolleaegsest elust ja kombetest. Samuti kardsin ma, et selle referaadi tegemine on igav kui hoopis vastu pidi. See oli just huvitav ja kaasahaarav. Loodan, et sulle meeldis!
defektsioon (vajumine, kõrvale kallutamine). 1. Üks osa keskkonnast võetakse enda osaks. Tihti endale teadvustamata oleme endale omastanud kellegi teise hoiakud, seisukohad, käitumise ning meile tundub, et need on meie enda omad. Tihti tundub, et see on meile võõras, seisab eraldi, kuid on kaasatud. Tihti saadavad sõnad: ma pean, mul tuleb (inimene ise ei ole subjekt vaid objekt). Ambivalentne seisund. Lahti saamiseks tuleb teadvustada, kellele need osad kuuluvad. 2. Ühe osa endast eendan keskkonda ja hakkan seda vaatama keskkonna osana. Omistan enda tunded jne, mida ei suuda endas hoida, keskkonda ümber ja suhtleme siis ise endaga keskkonna osana. Olen kellegi peale vihane, kuid kannan selle viha üle temale (tema on minu peale vihane). Inimene ei taha tunnistada end nende seisundite olemasolu
Kiindumusstiilid(J. Bowlby) – kiindumus kui kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel (vastsündinul tugev kalduvus otsida lähedust emalt/esmaselt hooldajatelt). Hazan, C. Ja Shaver, P. – indiviidi mõtted, tundedja käitumine intiimsetes suhtes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. ● Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojeda ja sõbralikena. ● Ärev/ambivalentne kiindumusstiil – vanemaid kirjeldati pealetükkivatena. ● Vältiv kiindumusstiil – indiviidid kirjeldasid oma vanemaid külmade ja tõrjuvatena. See kuidas inimene ennast suhtes tunneb on suurest osast mõjutatud sellest kuidas partner paneb teist tundma (kui nt muidu on inimene turvalise kiindumusstiilidega, kuid partneri käitumine võib muuta ka teise ebakindlaks). Armastuse teooriad. ● Eros – füüsilised, intensiivsed emotsioonid; armumise faas
vägi. Riia on olulisim paik: keskus, Riia loomine ja uue maailma loomine (allegooria: Jeruusalemm). Oluline on tähele panna reise: piiskop Albert käib pidevalt Saksamaal. Kolmnurk Riia-Rooma-Saksa. Paljude vanemate pojad on sunnitud reisima, kuna on saadetud küladest Saksamaale õppima. Midagi taolist, mida saame nimetada kontaktiks Euroopaga. Suhe ja kontakt Euroopaga on eesti kultuuris ja ajaloos äärmiselt ambivalentne. Kroonika ja naised: üht naisekuju mainitakse pidevalt – Neitsi Maarjat või Jumalaema. Temast kujundatakse kogu äsjavallutatud paiga nimetaja: Maarjamaa. Neitsi Maarja kultus oli keskajas aga erinev kui praegu. Kultus pole Eestile midagi eriomast, sellest ajast on pärit palju Maarjale pühendatud kirikuid jne, ka maarjahein jne. Neitsi Maarja kujutab Henrik üheks oluliseks justkui tegelaseks. Esitab teda meeletult elavana. On selle piirkonna koloniseerimise patroon;
küpsusest; soost tüdrukud väljendavad rohkem kurbust, on rohkem hirmul ja ängistatud, tahavad rääkida,et mäletada, otsivad abi, poisid tõmbuvad enam endasse, rohkem esineb neil vihareaktsioone ja käitumisprobleeme, nad püüavad vältida, lahendusi leiavad tegevuses; varasematest kogemustest; isiksusest, võimest kogemust läbi töötada; lahkunust ja lapse suhtest temaga : soe, harmooniline; komplitseeritud, ambivalentne- sel puhul on lapsel raske vihata lahkunut, kuid viha on leinas kaasas; suhetest ümbritsevate inimestega, võimalusest tuge saada. Lapsed leinavad ebareeglipärasemalt kui täiskasvanud. Öeldakse, et lapse lein on "triibuline", s.t. leinaperioodid vahelduvad mängu- ja rõõmuperioodidega. Sellega kaitseb laps oma psüühikat. See on terve. Milles laste lein avaldub? Laste leina- ja kriisireaktsioonid on järgnevad:
tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia)
Jacquerie, 1380 Wat Tyler'i ületõus). Lääne-Euroopas jäi koormiste suurendamine ajutiseks nähtuseks, seetõttu feodaalid hakkasid üle minema kapitalistlikule majandamisele. Ida-Euroopas kujunes aga välja pärisorjus. Feodaalsuhetes pöörati rohkem tähelepanu rahale, mitte vasallsõltuvusele. Vasallidest koosnevad väed asendusid palgavägedega. Üha rohkem hakati kasutama jalaväge, kuna arenesid ründerelvad. Kasut võeti amb, pikkvibu, piik, tulirelvad. Uute relvade mõju oli ambivalentne: tugevdati rüütlite relvastust (raudrüü), millega kaasnes rüütlite kohmakus; suurenes palgaliste jalaväelaste osakaal sõjaväes, kes olid varustatud tulirelvade/laskerelvade ja/võ piikidega. Seeläbi kaotas tähtsust rüütliseisus. Maaomand hakkas kuuluma konkreetse isiku kätte ning maa muutus võõrandatavaks ja äritehingute objektiks. Linnades muutus rangemaks tsunftikord, seoses turgude algse kahanemisega. Seeläbi tekkisid manufaktuurid linnast välja
Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Sivat. Sival on ambivalentne olemus: purustav ning taasloov. Seda kujut ette Siva tantsuga. Siva on ka kunsti kaitsejumal ning askeetide kaitsja. Sivat kujut mitmenäolise ja-käelisena. Siva laubal on kujut kolmandat silma. Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahmanil on kolm isikulist aspekti: Brahma, Visnu ja Siva. Brahma kehastav loovat, Visnu maailmakorda hoidvat ja Siva purustavat, hävitavat ja taasloovat aspekti. Seda õpetust nimetatakse trimurti. Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu
· ideedraama - keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama - keskmes ajaloolised sündmused · dokumentaaldraama dokumentaalmaterjalidel põhinev draama (?) · pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? · Melodraama - draama, milles traagiline liitub sentimentaalsega · tragikomöödia ambivalentne, nii traagiliselt kui ka koomiliselt mõjuv ja mõtestatud näidend. (samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast) · well-made-play draama zanr, kus näidend põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil. Iseloomulik on tihe sisu ja kulminatsioon vahetult enne näidendi lõppu. · in-yer-face drama 1990. tekkinud draama zanr, mida iseloomustavad
sisepingeid? Modernne moistus kinnitab, et teadmine on kindel, objektiivne ja hea. Modernses maailmas hinnatakse nahtusi ratsionaalsuse ja moistuslike kriteeriumide alusel. Modernne maailm usub progressi ja on optimistlik, selle optimismi aluseks on teadus ja haridus. Keskne on ka indiviid ja indiviidi vabadus. Tode on leitav, teadmine on inimmoistusele ligipaasetav. Postmodernsust iseloomustab originaalsuse ja ajaloolise toe ning standardite kadumine. Nii on ka postmodernsuse suhtumine ambivalentne: on nii neid, kes moistavad hukka postmodernsuse kui tuhjuse ja pealiskaudsuse taastootmist, kui ka neid, kes naevad postmodernsuses elitaristlikest hierarhiatest vabanemist. Samas tuleb meeles pidada ka seda, et postmodernsus kui diskursus on juba iseenesest fragmentaarne ja murtud. Postmodernsus toob esile iroonia, lohestumise, erinevuse, pidevusetuse, mangulisuse, paroodia, huperreaalsuse ja simulatsiooni ideed.Ideede paljusus aga tekitab paratamatult ideede vahelisi sisepingeid. 17
näeb reostavat maailmaruumi ööd sõnastab raskepäraselt ja selgelt MA EITAN SURMA KUID MA JAATAN JÄÄD (,,Vaikus ja vägivald") Selles protsessis kaotas oma identsuse ka traditsiooniline luuleline kujutelm ise. Pildil polnud enam ainult üks suund, ta võis viskuda igasse suunda, ta polnud mitte ainult ambivalentne vaid poivalentne. Pildimolekul kaotas selles atomiseerivas ringluses oma iseolemise. Luulelise kujustuse eesmärgiks sai kujutelmade liikumine, hingesööst, mis viib üle piltide, mitte kujutlus ega kujukus. Seda luulesüsteemi iseloomustavad ilmselt kõige paremini ,,Ankruketi lõpus..." korduvad ,,ahelpoeemid", milles pildid ja tähendused purskuvad otsekui raketist, et lõpuks tühjeneda või hajuda tundmatusse: "Pilkude valevõtmed/ tähtede lukkudes/
Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise intriigi ja lõbusa dialoogiga. · skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, lühem kui jant. · satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist. Tragikomöödia traagilise ja koomilise segu. Väline pilkeobjekt on ühendatud sisemise traagikaga. Samad sündmused või tegelased on nii traagilised kui koomilised olenevalt vaatenurgast. Ambivalentne võib esineda mitmes zanris. Zanri põhimõtted: komöödia ja tragöödia on moraalsete äärmuste väljendused, mille vahel peab olema koht zanrile, kus sündmused on pärit argielust, intriig tegelikkusesarnane ja tegelased kehastavad seisusi. Tragikomöödias pole õudusi ega vapustusi, puhastab vaataja hinge melanhooliast. Tragikoomika ühed ja samad sündmused, tegelased kutsuvad vaatajas esile vastandlikke emotsioone, mis väljenduvad samaaegselt.
imikud võivad erinevalt käituda. Imiku käitumisviiside kogum võetakse täiskasvanuikka kaasa. a) Turvaline kiindumus kui ema on kohal, asub laps rõõmsalt ümbrust uurima. Kui ema lahkub, siis laps mõõdukalt häiritud. b) Tõrjuv kiindumine võõras ümbruses ei tee emast väljagi. Kui tuleb võõras lapse juurde, käitub seltsivalt. Kui ema lahkub, ei tee sellest väljagi c) Ambivalentne kiindumus häiritud juba enne ema lahkumist. Häiritud, nutavad. Väga häiritud, kui ema lahkub. Kui ema tagasi tuleb käituvad tõrjuvalt, agressivselt. Suhete loomise ja säilitamise aluseks täiskasvanueas. Kiindumus võib muutuda kogemusega seonduvalt. Kogemus saab tekkida, alles siis, kui asju teadvustada. Bowlby kiindumus e seotus emotsionaalne seos, mis tekib ema ja imiku vahel,
I Keskkkoolis (Nüüd jälle Hugo Treffneri Gümnaasium) oli populaarne näiteks värsslugu vürst Rasvamaost, kellel oli nii lai persepragu, et igaüks kes tahtis sellest üle ehitada silda jne. jne. Koolist pärinevad ka ta esimesed isiklikud kontaktid Nõukogude korraga, mida seni tundis vaid perekonna ja perekonnatuttavate juttude järgi. Ta vahekord selle korraga oli ambivalentne, nagu vist paljudel. Ühelt poolt oli see talle vastik, teiselt poolt aktsepteeris temast paljut. Pahandusi võis tulla aga nii kui teisiti. Joonistustunnis tegi õpetaja Velaine Ternel (hiljem Päi) talle selgeks, et lapsed ei tohi joonistada riigijuhte. Ta unistas lapsena vahel sellest, et neid oleks Siberisse saadetud. Tema kujutlustes oli majake metsa vahel sügava lume peidus midagi põnevat ja eksootilist. Lapse lihtsameelsust
ekspansiooniga. · Koloniaalmudel euro-tsentristlik: binaarne suhe Euroopa vs muu maailm. Tsiviliseeritud ala ja teda ümbritseva perifeeria suhe. · Koloniseeritud subjekti iseloomustatakse kui teist. · Kolonialismi mimikri - koloniseeritavad vastandavad end kolonisaatoritele, kuid võtavad neilt mudeli üle. · Ambivalents pidev pinge mingi asja ja tema vastandaja vahel. Koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas opositsioon, vaid ambivalentne ja keerukas: põhineb vastasseisul ja külgetõmbel. · Hübriidsus Komi K, Bhabha ,,Third Space of Enunciation". Kolonisaatori ja koloniseeritava suhted on vastastikuses sõltuvuses, mistõttu kultuuri puhtusest või hierarhiast rääkimine on mõttetu. · Mimikri kolonaalpoliitika eesmärgiks on üldiselt koloniseeritava ergutamine matkimaks kolonisaatorit. See loob ka sarnasust, karikatuuri ja ähvardust. Pigem
seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? R. Barthes “Autori surm” (1968) “Tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H. Bloom, mõjuäng Luuletaja ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse, Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga, Eelkäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi Paroodia Eesmärk - naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või žanrit, Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastišš Eesmärk - mänguline jäljendamine.
· Ülev ja globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea ja kurja vaheliseks võitluseks, kus hea saavutab alati vähemasti moraalse võidu, kuigi peategelased ise võivad hukkuda. · Välja kujunenud 19. Sajandil Tragikomöödia: · Eraldi zanrina alates Edmond Rostandi "Cyrano de Bergeracist": traagilise ja koomilise ühtesulandumine, samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast. · Tragikoomika on ambivalentne, võib esineda mitmetes zanrites. Hästi tehtud näidend: · Well-made-play ehk pièce bien faite · vastab näidendi struktuurireeglitele · põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil · ühendab tõsise ja meelelahutusliku · ühendab traditsioonilise vormi uuemate võtetega In-yer-face drama: · 1990. aastate briti brutalistid: Sarah Kane, Mark Ravenhill, Martin McDonagh jt · pigem elutunnetuslik kui vormist lähtuv määratlus 22
) Kas valim on oma interdiskursiivsete omaduste poolest suhteliselt konventsionaalne või suhteliselt innovaatiline? 3. Missugused on diskursiivse praktika tekstiloome- ja tõlgendusprotsesside tingimused? Kas teksti luuakse/toodetakse ning tõlgendatakse/tarbitakse individuaalselt või kollektiivselt? Kas teksti tootmisel on kindlad etapid? Kas autor, illustraator ja toimetaja on samad või erinevad inimesed? Kui heterogeenne ja ambivalentne ehk mitmetähenduslik on tekst teatud tõlgendajate jaoks, kui palju ja milliseid seoseid neil tuleb luua? Kuidas nad tõlgendavad situatsioonilist ja intertekstuaalset konteksti? Kas need tõlgendused muutuvad diskursuse jooksul? Kas valim kutsub esile vastuseisvat lugemist ehk tõlgendust (ingl resistant readings)? Missugust tüüpi lugejatelt? ETAPP 3: SELETAMINE EHK SOTSIAALNE ANALÜÜS 1. Missugune on diskursuse nn sotsiaalne maatriks
lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas rahvast, mille puhul on oluline religioosne aspekt, vaid hüpatakse üle 19. sajandist ja pimedast orjaööst ning jõutakse välja taarausuni
Kui ema tagasi tuleb, siis lapsed lähevad ema juurde (tahavad sülle, kallistavad, näitavad asju jne). Neil lastel on välja kujunenud oskus oma emotsioone reguleerida (eriti hirmu). Vältiv/tõrjuv lapsed ei näita distressi, ei ole häiritud, kui ema tagasi tuleb, siis väldivad. Hirmu seisundis füüsiline aktiivsus väheneb. Vätlimine/tõrjumine on seotud mitteturvalisusega. Ei soovi oma abitust välja näidata. Ärev/ambivalentne näitavad üles ärevust juba enne, kui ema ja laps lahutatakse. Töötavad koos hirm ja ootus. Pidev valvamine. Võivad demonstreerida vastuolulisi emotsioone. See laps, kellel on turvaline kiindumussuhe, läheb vähem pinget, energiat suhete muretsemisele ja on võimekam. Kiindumussuhet mõjutavad kui tundlikud on vanemad laste vajaduste suhtes. Tänapäeval on seisukoht, et laste vajadustele tuleb kiiresti reageerida. Mäng Mängu on raske defineerida, kuid kõik teavad, mis see on
jm puudub. -Kätlin Kaldmaa 2013 „Islandil ei ole liblikaid“ loo keskmes 5 põlvkonna (eelkõige naised) areng, taustaks karm loodus ja lood esivanematest; müüdid, lood jm. Alguses arhailine maailm, lõpus modernne. Mehed on kas kaduma läinud vms, võimendab naise aspekti. Maagiline realism. Eesti venekeelne kirjandus [leht olemas] Eesti iseseisvumine 90ndate alguses, siis suhe vene kultuuri ja kirjandusse üsna ambivalentne. Termin „piirikirjandus“ – kirjandus, mis sünnib kahe kultuuri kokkupuute alal. Viimase 20-30 a vältel välja kujunenud ’transnational’ (rahvusülene) kirjandus olukorrast, kus maailma suurlinnades elab palju erineva päritoluga rahvast, mitmekuultuuri pinnasel elavad inimesed väljendavad (kirjutavad) oma maa keeles. Neid iseloomustab ka see, et nende esteetilised valikud on varasemast erinevad. Üldiselt on nad tunnetanud väga tugevat sidet vene kirjandusega, kuid
ning suhete kohta. 1. Turvaline kiindumisstiil tekib, kui ema on kaitsev ja hoolitsev neil hetkedel, mil laps on ärev. Selline inimene suhtub endasse ja teistesse positiivselt. Ta tunneb end lähisuhtes kindlalt, seksuaalsuhtes hästi ega karda lähedust. 2. Vältiv kiindumisstiil kujuneb, kui ema ignoreerib järjepidevalt pinges lapse füüsilise kontakti soovi (näiteks ei võta sülle, ei kallista, ei hoia käest kinni). Suhetes on seda tüüpi inimesel vähe intiimsust. 3. Ärev/ambivalentne seotuse stiil tekib, kui ema otsis lapsega lähedust, kuid tema tähelepanu lapse lähedusesoovile oli muutlik. Taoline käitumismuster muudab lapse ärevaks. Romantilistes suhetes kerkib sellisel inimesel küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma et see haiget teeks. Miks armastus võib lõppeda? Muututakse ise ja soovitakse kogeda uusi kiindumisi ja armumisi. Kasvatakse eri suundades alguses nii sarnased partnerid muutuvad erinevateks.
1. Turvaline kiindumisstiil tekib, kui ema on kaitsev ja hoolitsev neil hetkedel, mil laps on ärev. Selline inimene suhtub endasse ja teistesse positiivselt. Ta tunneb end lähisuhtes kindlalt, seksuaalsuhtes hästi ega karda lähedust. 2. Vältiv kiindumisstiil kujuneb, kui ema ignoreerib järjepidevalt pinges lapse füüsilise kontakti soovi (näiteks ei võta sülle, ei kallista, ei hoia käest kinni). Suhetes on seda tüüpi inimesel vähe intiimsust. 3. Ärev/ambivalentne seotuse stiil tekib, kui ema otsis lapsega lähedust, kuid tema tähelepanu lapse lähedusesoovile oli muutlik. Taoline käitumismuster muudab lapse ärevaks. Romantilistes suhetes kerkib sellisel inimesel küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma et see haiget teeks. Miks armastus võib lõppeda? Muututakse ise ja soovitakse kogeda uusi kiindumisi ja armumisi. Kasvatakse eri suundades – alguses nii sarnased partnerid
Seda võiks kirjeldada kui inimloomingu parafraasi. Abstraktsionism, meelega mõistmine. Romantiline fragment on mõttesähvatus. Kord hüppab mõtte ühte kohta, kord teise kohta. Fragmentsus on väga silmatorkav nende puhul. Armastavad abstraktsioone ilma seletamata, kõik on enesestmõistetav. Schlegel seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Kõrgemalt võib tõsta iroonia. Kunstnik peab tegema pidevalt nalja, see nali peab olema transdentetaalne(?). Romantiline iroonia on pigem ambivalentne, ükski pool ei jää peale. (,,Õpetlike ülestähendusi kõuts Murri sulest". Kahe-vahel olek. Üks romantiline teos: Puskini ,,Jevgeni Onegin" ) Schlegel: poeesia olemus seisneb selles, et ta uueneb kogu aeg, on pidevas protsessis ja ei saavuta täiust. Poeesia filosoofia: kinnitatakse ilu omaette olekut. Ilu peaks olema eraldatud tegelikkusest ja kõlbelisusest. Uue ajastu algul: esteetilist nähakse väljaspool kõike muud. Romantikute meelest elu ja kunst on vastandunud
psühholoogiline distress, sotsiaalne isolatsioon +: sõpradega ja pere liikmetega sots võrgustiku liikmetega initiimsemad suhted Vanemate lahkuminek: -: emots, käitumuslikud ja akadeemilised raskused kui vanemad füüsiliselt lahutavad +: mõlema või ühe vanemaga suhete paranemine, lähedased suhted õdede-vendadega, küpsus, sõltumatus, sotsiaalne kompetents Kohtamaskäimise suhte lahkuminek: +: eneseusalduse tõus, sõltumatus, Ambivalentne lahkuminek suhetes: (kui inimesed on teadmata kaudunud või ei ole infot armastatud inimese asupaigast või staatusest) Kaks situatsiooni: 1. Partnerit tajutakse füüsiliselt puuduvana kuid emotsionaalselt ja psühholoogiliselt kohalolevana (täiskasvanud, noorukid, kelle armastatu jääb kadunuks sõjas, terrorirünnakus, röövis, missioonil) 2. Partner on füüsiliselt kohal kuid tajutakse psühholoogiliselt puuduvana (partneri füüsiline haigus, vaimne häire, uimastitarvitamine)
tipuks, kus mängu olid kaasatud kõikvõimalikud teatrivahendid. „See on teaterlikemaid lavastusi meie näitekunsti arenguloos, ühtaegu sügavamaid Tammsaare tõlgendusi,” tõdes Karin Kask, rõhutades lavateose paljuplaanilisust ja sümfoonilisust ühiskonnas, näitab milline on selle ühiskonna mentaliteet. Teatritegijatel, eelkõige näitlejatel, on olnud läbi ajaloo ambivalentne roll, samaaegselt nii ihaldatud kui põlatud staatus. Tiiu Kreegipuu on oma magistritöös, milles analüüsis muu hulgas kultuuripoliitika rakendamist Eesti NSV-s aastail 1944–1954, jõudnud järeldusele, et partei ei suutnud seatud lõppeesmärki − kultuuri propagandavahendiks muutmist – täiel määral realiseerida ka Nõukogude režiimi kõige totalitaarsemal perioodil Kultuurialaseid seadusandlikke regulatsioone andsid välja ENSV Ülemnõukogu ja
Ema naastes lähevad ema juurde. Reguleerib hirmu emotsiooni. · Vältiv/tõrjuv kiindumusstiil - uurib keskkonda kuid vähem kui turvaline ja see ei sõltu sellest kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema naastes näivat teda vältivat. Võõrast ei kohelda oluliselt erinevalt kui ema. Välja kujunemata emotsioonide regulatsioon. See kujuneb välja siis kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti. · Ärev/ambivalentne - näitavad üles ärevust enne kui nad lahutatakse. On vähehuvitatud ümbrusest, hoiavad pidevalt ema lähedale, valvavad pidevalt et maha ei jäetaks. Kui maha jäetakse, siis nutab (väljendab distressi). Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab jne. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras
leiame pauluslik-luterlikus mõistes sarx, mille all ei mõelda esmalt ,,liha" füüsilise ihu mõttes, vaid pigem maist eksistentsi selle koguulatuses, mis eriti intrigeerivalt sisaldab ka moraalivastast naudingutejanu. Mõnes aspektis võib seda ka võrrelda Freudi mõistega id, mille all too pidas silmas silmas kõiki inimeses allasurutud loomalikke tunge, mis hoolimatult rahuldust otsivad. Siiski ei ole Jungi käsitlus samane selles mõttes, et vari Jungi käsitluses on täiesti ambivalentne, mitte enamalt jaolt negatiivne. ,,Kui represseeritud tendentsid ehk vari, nagu ma neid kutsun, oleksid üheselt kurjad, siis probleem igatahes puuduks. Kuid vari on lihtsalt mõneti alam, primitiivne, kohanemata ning piinlikkust tekitav; mitte üdini halb. See koguni sisaldab lapselikke ning algelisi omadusi, mis suudavad mõneti elavdada ning kaunistada inimeksistentsi, kuid - sündsad kombed takistavad! 33
Iseäraliku romantismi on tinginud Pr ühiskondlik atmosfäär. Kaks varajast autori, kellest tuleks rääkida. Siin on ka proosa asetus mõnevõrra teine. Need proosateosed on seotud ka meie proosa teemaga. Üks esimesi Prantsuse romantilisi autreid on Chateaubriand - üks neid autoreid, kes elab realismi sisse. Ka tema on luuletaja-aristokraat. Koolitust on saanud koolis, aga ka kirjanikelt. Kirjandusse tuli aastal 1790 - "Armastus külas". Suhtumine rev on alguses ambivalentne, hoidus kõrvale mineviku ja tuleviku kähmlusest. Hiljem emigreerus Inglismaal - selleks ajaks on ta tunnustatud kirjutaja, revolutsioonist mõtleb ta kui absolutistliku vigade põhjusena. Temast saab üks neid autoreid, kes võttis vastu katoliikliku usutunnustuse. Sellest ajast on tema looming kantud religioosest raamist. "Kristluse vaim" on raamteos. Teose eesmärk on õigustada pöördumist religiooni - see aitab välja inimlikest hädadest, on hingetoeks. Keskendumine
Indiviidididel puudub empaatia. Kui kiindumussuhe on piisavalt lähedal, tähelepanelik, senistiivselt reageeriv, vastutusvõimeline, tunnustav? Jah - turvalisuse tunne, armastus. Eneseusaldus mängutujuline, naeratav, sotsiaalne, uurimisele orienteeritud TURVALINE (B) Ei - pidevalt mittevastutusvõimeline, mittesensitiivne, tõrjuv kaitse kontakti vältimine TÕRJUV (A) Ei - ebajärjekindlalt vastutusvõimeline ja sensitiivne hirm, ängistus taastada kontakt/vältida kontakt AMBIVALENTNE (C) Hinnangumeetodid 1. Vaatlus, intervjuu 15 2. Projektiivmeetodid - sellised meetodid, kus lastakse katseisikul end projekteerida teatud sümbolitesse (projektiivsed joonised). Selle sümboli kohta rääkides, jutustades tema pilti, joonistades saame me teada indiviidi isiksuse kohta. Lasta pildi peal olevat asja lapsel jutustada.
Ta sai tuntuks ja see oli auasi. Sai tuttavaks ka Byroni ja Shelleyga. ,,Lugedes esmakordselt Chapmani homerost". Chapmani Homerose puhul paistab et siin see maitse hüppab tagasi. Keats on ka erootiline luuletaja. Prantsuse romantism Üks esimesi romatilisi autoreid on Francois chateaubriant. Sai koolitust koolis kui ka kirjanikelt. Lemmikud on Rousseau ja Voltaire. Tuli kirjandusse idüllilise luulekoguga ,,Küla armastus". Suhtumine revolutsiooni algul ambivalentne. Hiljem on tema looming kantud religioossusest. Prantsuse kirjanikke on mitmeid Wertherlikust vaimust kantud teoseid. Chateaubriant otsis kompromissi Napoleoni valitsusega, kuid hiljem võttis revolutsioonilise hoiaku. Oma loomingulise konseptsiooni arendab välja poleemikana valgustusliku romantismi vastu, mistõttu võib temast rääkida kui pesuehtsast romantikust. Ülejäänud looming oli kristlusega seotud. On ka rojaliste toetavaid poliitilisi panflette kirjutanud. Eksam. 28
annaabi.ee 
