mudel, mitte liitmismudel. – atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim sündmuste, iseenda ja teiste käitum põhjuste seletamist. – iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste
Küsimus 1 Küsimus 6 Küsimuse tekst Küsimuse tekst Fundamentaalne atributsiooniviga tähendab, et me Albert Mehrabian on seisukohal, et sõnade osakaal kaldume ... hoiakute ja emotsioonide edastamisel on ... Vali üks: Vali üks: a. 75% a. segi ajama püsivaid ja personaalseid käitumispõhjusi b. 28% c
juhuslik vedamine) Atributsioon põhjuste omistamine · Põhjalikumalt juureldakse põhjuste üle, kui sündmus on ootamatu, ebatavaline või isiklikult oluline · Seletus sõltub ka inimese hoiakutest ning tavateooriatest isiksuse ja käitumise kohta Uskumus ,,ainult laisad ja rumalad jäävad töötuks": tõenäoliselt atributeerib töötuks jäämise inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele · Atributsiooniviga: iseenda käitumist (eriti ebaõnnestumisi) kaldutakse seletama pigem situatsiooniliste teguritega, alahinnatakse isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema ennekõike nende isiksuseomadusi Stereotüübid · Teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta · Rahvus, sugu, vanus, amet, religioon ... · Sotsiaalne kategoriseerimine: meie-grupp ja nemad-grupp
enesekesksus-teised näevad mind nagu mina EKSPRE/ISIKLIK: sõbrasuhted, emotsionaalsed ja mõjusad Enesehinnang- hinnang endale(enese omaduste ja atribuutide võrdlemisel sotsiaalsete normide põhjal). Eelarvamus- Püsiv,tugeva em.komponendiga,negatiivne,teiste Deindividualisatsioon- ,,mina kaotamine" GESTALTID- üksiktükkide kaudu, pildi loomist ei toimu, vaid on üldise pildi loomine inimestest- mõned ongi sõbralikumad ja teised kurjemad, avatud-suletud, emotsioonipõhine FUNDAMENTAALNE ATRIBUTSIOONIVIGA(Heider) ebaõnnestumine-> teiste puhul soov asetada rohkem isikusse, enda puhul situatsiooni, edu-> teiste puhul situatsiooni ja enda puhul isikusse INSTR.SUHTED: nt poliitiku sõprus, suhe kui vahend, eesmärgi saavutamiseks, tingimuslikud kui kasu pole Identiteet-püsiv tervikkonstruktsioon iseendast, püsivalt raskestimuudetavad tunnused: nt sugu. Sotsiaalne: kuuluvus sotsiaalgruppi, liikmetunnetus. Personaalne: unikaalsus, mis kujuneb isiksustel.
erinevad need kultuurist, mille liikmeks ennast peate. Olen kokku puutunud aasia kultuuriga. Seal rõhutakse rohkem saavutustele kui läänekultuuris, lisaks ollakse konservatiivsemad. 3. Nimetage kolm omadust, mida peate uue kultuuriga sujuvaks kohanemiseks. Kultuurinormide uurimine, kohaliku keele õpe, avatud meel. 4. Leidke oma elust ja analüüsige sotsiaalseid situatsioone, milles käitute enamasti valmisskeemide kohaselt? Näiteks kinos käimine. 5. Mis on atributsiooniviga ja kuidas see tekib? Atributsiooniviga on kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumusi, pigem situatsioonteguritega, alahinnates sealjuures isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isikuomadusi. 6. Milliseid jooni peetakse stereotüüpselt omaseks poistele ja milliseid tüdrukutele? Kas olete nõus nende stereotüüpidega? Põhjendage oma vastust.
seda, küsimust tajutakse olulisena ja sellepärast ollakse lojaalsed suhtele. Separatsioonil valikud: 1. Konflikt läheb edasi 2. Lepitus- probleemi tõsiduse ümberhindamine, personaalse vastustuse võtmine (see kumma valivad sestub sotsiaalse tajuga, kausaalsuse atributsioon- sündmuse(põhjuslik) iseenda ja teiste(nende isiksuseomadused) käitumise seletamine. Põhjuslik atributsioon. Kiirenemine: jätkad süüdistamist, personaalne rünnak Atributsiooniviga- saab maailma valesti mingis aspektis. Atributsiooniviga võib tekkida kui proovitakse partnerit mõista mingis valdkonnas. Ära leppimine: ebahariliku ektreemse afektsiooni (seotuse) väljendamine paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus *kommunikatsioon *infovahetus *lahenduse otsimine Konflikti lõpu toimumise viisid: 1. Suhete parenemine- sobilikud muutused seoses suhetega 2.Kokkulepe- partnerite vajadused rahuldatud üheaegselt 3. Kompromiss 4
15. Esmasuse efekt olulisem on see info, mis me esimesena kuuleme või näeme. Põhjus skeemides kui skeem kujunenud, siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa 16. Atributsioon e. põhjuste omistamine. · Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud
Korduvmulje- isikut nähakse samana. Lahkumismulje- viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused- situatsiooni omadused 17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtetes ja tunnetes. 1. Mina teadvus- arusaam, et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest, tekib u. 2-aastaselt. 2
Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 13. Peamine omistamisel tehtav viga
Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 13. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 14. Peamine omistamisel tehtav viga
Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 17. Peamine omistamisel tehtav viga
Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused, välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused. Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider) Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis Liigid: Dispositsioonilised (seesmised) Situatsioonilised (välised) Peamine omistamisel tehtav viga omistatakse teistele mingi muu asi
Me võime olukorda tõlgendada näiteks nii, et juht ei pidanud teid või teie palvet piisavalt tähtsaks. Arvame, et ta on enesekeskne egoist, kes 5 Isiksus_majanduskool tegelikult tahabki teist varjatul moel lahti saada (tahtlik tegu!) . Aga inimene võib olla lihtsalt väga väsinud ja seepärast hajameelne (situatsiooniline omistus) · NB! Inimestel on tendents teha omistusi isiksuse, kavatsuse baasil ja ignoreerida situatsioonilist infot · NB! Fundamentaalne atributsiooniviga - tõlgendame teiste käitumist erapoolikult. isegi siis, kui me püüame seletada täpselt samu asju kipume enese käitumise kohta tegema situatsioonilisi omistusi, teiste puhul kipume eeldama, et nende käitumise põhjused tulenevad inimese isiksusest, mitte keskkonnast. Viga võib tuleneda ennastsäästvast eelarvamusest kaldume oma edupõhjuseks pidama endaga seotud tegureid (tarkus, töökus jne, ebaedu põhjuseks on teised.
• feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe • Konstrukt: kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele uskumus, mõnedele kahtlusobjekt), mida taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus • Konstrukti muutumine: kool, sooline võrdõiguslikkus, Konstantin Päts, HIV/AIDS • Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused, organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus, fundamentaalne atributsiooniviga • Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine.
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |9 - indialased: ta toob pidupäevaks kooki (situatsiooniline); - ameeriklased: ta on sõbralik (dispositisooniline). Sama võrdlus, üritati teada saada, millal (ealiselt) erinevad arusaamad inimkäitumisest tekivad -> 8- aastased andsid vrld sarnaseid (klt üleseid) kirjeldusi, edasi mida vanemaks seda erinevamaks (11, 15, täiskasvanud). India täiskasvanutel ei olnud fundamentaalset atributsiooniviga, pigem võib väita, et neil on vastupidine fundamentaalne atributsiooniviga (reverse fundamental attribution error), nad omistavad liiga palju käitumist olukorrale. Millele omistatakse inimeste käitumine omab olulisi tagajärgi: - ajaleheartiklites kirjeldatud antisotsiaalsed aktid (massimõrvad jm). USA lood dispositsioonilased, Hiina lood situatsioonilised (samast sündmusest). Järelikult: teavet isiksuse kohta ei vaadelda kõikides kultuurikontekstides käitumise seletajana sama
Igaüks on väike teadlane. Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)... Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Näited: fundamentaalne atributsiooniviga Interpret behavior of others as a characteristic of the individual rather than the situation and behavior of self as due to situation - Person unemployed must be a bad worker, if I lose job, bad boss - If my friend gets a low grade: dumb or lazy friend, if I get low grade: hard exam! Maintain stereotypes: - Attribute confirmatory examples to the individual - Ignore/attribute to the situation examples which don't fit or stereotype Isikutaju
Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus III Kausaalne atributsioon ehk käitumise põhjuslikkuse omistamine B.Weiner: põhjuste omistamise määravad kolm kriteeriumi: 1. Inimene hindab, kas toimunu tuleneb tegutsevast inimesest endast või olukorrast. 2.kuivõrd on käitumine tegutseja kontrolli all 3. kas käitumine tuleneb inimese püsivatest omadustest (nt võimed) või ebapüsivatest (nt juhus), näiteks hinne 0 eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks. Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi
vallas) või situatiivsed (kõrval oli tohutu müra) 2) ajutised või püsivad Atributsioonitendentsid: egotsentrism, ohver, füüsiline atraktiivsus, sooerinevused... Egotsentrism kui atributsioon on seotud minu endaga, tüüpiline viis enda suhtes atributeerida on asetada põhjus iseendasse (kui eksami sain A) või teistesse (eksami sain F) Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Fundamentaalne atributsiooniviga inimese tendents ülehinnata personaalseid põhjuseid ja alahinnata situatsiivseid. Nt kui keegi satub kuriteo ohvriks siis seletavad inimesed seda sellega, et eks ta ise oli natuke süüdi. Füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega, kui inimene näeb hea välja, siis temasse atributeeritakse rohkem. Välimuse väärtus! Sooerinevused naisautojuht teeb liiklusõnnetuse siis mingi ajakirjanik ei ütle, et tee oli halb
või isikuomadustest? · H. Kelley järgi tuleb vaadata: · Kuidas inimene tavaliselt sellises olukorras käitub? · Kuidas inimene käitub teistes situatsioonides? · Kuidas teised käituvad sellises situatsioonis? Situatsiooni mõju tugevus · Tugeva mõjuga situatsioon on see kui inimese käitumine on piiratud n. loeng · Nõrga mõjuga situatsioon - inimesel võimalik isikupäraselt käituda n. vestlus. Fundamentaalne atributsiooniviga · Kalduvus omistada teise inimese käitumise põhjused nende isiksusele. Ennast kaitsvad tajud · Kalduvus omistada enda edu sisemistele faktoritele ja ebaedu välistele. · Usk, et positiivsed sündmused juhtuvad pigem endale kui teistele. · Ebarealistlik haavamatuse illusioon. Sotsiaalne mõju · Inimloomusel on märkimisväärne soov pälvida kaasinimeste heakskiitu ja seetõttu käitutakse tihti näiliselt irratsionaalsel viisil.
ülehindamine • Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)… • Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Atributsioon Põhjus Personaalne Situatiivne Ajutine PA??? SA??? Püsiv PP??? SP??? Näited: fundamentaalne atributsiooniviga • Interpret behavior of others as a characteristic of the individual rather than the situation and behavior of self as due to situation – Person unemployed must be a bad worker, if I lose job, bad boss – If my friend gets a low grade: dumb or lazy friend, if I get low grade: hard exam! • Maintain stereotypes: – Attribute confirmatory examples to the individual
kahjustav või meie suhtes soodus. 15. ATRIBUTSIOONIVEAD Teiste inimeste käitumise vaatlemisel omistatakse tema käitumise põhjus tema omadustele. Sellist situatsiooni faktorite osatähtsuse alahindamist nimetati Lee Rossi poolt fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. 16
soodus. Atributsioonivead Teiste inimeste käitumise vaatlemisel on üldiseks tendentsiks omistada teise inimese käitumise phjus tema omadustele. Sellist situatsiooni faktorite osatähtsuse alahindamist nimetati Lee Rossi (1977) poolt fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust.
lihtsustused, mida psühholoogias kasutatakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. - Kausaalne atributsioon - sündmus, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. - Atributsioonteooria - kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi (kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjustest aru saada. - Atributsiooniviga - kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, pigem situatsiooniteguritega, allahinnates sealjuures enda isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnetsumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isiksuseomadusi. - Enesehinnang - inimese üldine positiivne suhtumine iseendasse. - Stereotüüpid - teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta.
nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjusest aru saada. Inimesed teevad põhjuste omistamise protsessis otsuseid kolmest peamisest kriteeriumist lähtudes. 1) Eelkõige hinnatakse, kas toimunu tulenes inimesest endast või olukorrast 2) Kas inimene oleks saanud käituda teisiti ehk kas sündmuste põhjused on inimese poolt kontrollitavad või mitte 3) Kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast(nt võimed) või ebapüsivast(nt juhuslik vedamine) Atributsiooniviga kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, pigem situatsioonteguritega, alahinnates sealjuures isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isikuomadusi. Atributsioonivead on enesehinnangu tõstmiseks ja säilitamiseks vajalikud. 14.7. Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus Stereotüüpideks nimetatakse teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumisealusel tehtud omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta.
Põhjuste omistamine Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt) - välisel jälgimisel saadud teabest tavaliselt ei piisa veenvateks järeldusteks ja seepärast rakendatakse tõenäosus-printsiipi. - Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha. -Teise inimese käitumise tõlgendamine, talle teatud omaduste omistamine mõjutab oluliselt ka vaatleja enda käitumist. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kalduvus omistada käitumise põhjusi isiksuslikele aspektidele (Internaalsed faktorid, dispositsioonid) siis kui peaks omistama neid situatsioonile (eksternaalsed faktorid) ja vastupidi. Me lähme põhjuste omistamisega nihkesse nt. depressioonis inimene omistab asjade põhjusi iseendale. Kas olen tõesti sündmuste keskpunkt? See muutub koormavaks! Osaleja – vaatleja kalle (actor-observer bias):
- erinevuse kohta mil määral erineb huvialuse käitumine situatsiooniti kui stiimul jääb samaks. Kui käitumine erineb palju, on põhjus situatsioonis. Omistamisel on 2 puudust: - tihti omistatakse teiste käitumisele tähenduse, mis serveerivad nende endi huve - suured individuaalsed erinevused selles määras, millal keegi usub isikksuseomaduste püsivust Kalded Vead mida inimesed tüüpiliselt teevad. - Fundamentaalne atributsiooniviga otsides põhjuseid teiste inimeste käitumisele kalduvad inimesed üle tähtsustama just isikuseomadusi ja kipuvad vähendama olukorra muutujaid. Nt Fidel Gastro kohta kirjutatud essee lugemine kas tema poolt või vastu. Ka sundteema olukorras arvasid lugejad et kirjutatud essee peegeldab autori meelestatust. - Seos valetamise tuvastamisega inimesed on kehvad valetamise tuvastamisel. Püüdes tabada valet, keskenduvad vaatlejad pigem kõneleja teksti sisule kui
emotsioonid meie edasises tegevuses. Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... (1) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; (2) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; (3) tajuvad oma edu ja ebaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kipume liialdama isiksuse mõju käitumise põhjendamisel, ning samal ajal vähendame situatsiooni faktorite mõju: käituja-vaatleja seisukohtade erinevus käituja - situatsioonilised faktorid vaataja - sisemised faktorid (põhjused on isiksuses) automaatsed oletused, mõtlemata Halo-efekt: esmamulje/üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele. Võib olla positiivne või negatiivne.
annaabi.ee 
