Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda. Kiitmine ja tunnustamine on selle juures üks peamisi märksõnu. Kuid alati ei pruugi kõik minna nii nagu esialgu plaanitud või eeldatud, seepärast tuleks mõne tunni raames arutada erinevate situatsioonide ja dilemmade üle, mis võivad elus ette tulla. See kindlasti annab õpilasele e...
c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2. Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju 3. Internaliseeritud personaalsed normid 4. Tahtlik, pigem spontaanne tegevus. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi: A) Egoism.- motiveerib enese huvi või B) Altruism-. Aitame pigem teise, ....kui enda heaolu nimel. KOKKUVÕTE Motiivid prosotsiaalse käitumise puhul võivad varieeruda: - Abistamine aitab abivajajat ennast, aitab kontrollida abistaja ressursse - Teise/te abistamine soovist teise/te eest hoolitseda Kollektivism- aitamine seoses sooviga hoolitseda grupi heaolu eest Printsipaalsus- aitamine selle tõttu, et see väljendab moraalliväärtusi Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Aitamise tõenäosus Solidaarsus (solidarity)- ühtekuuluvus ja sõltuvus- leiab aset laiemas sotsiaalses võrgustikus.
Lisaks eelnevale oli tähtis ka eksperimendi ja eksperimentaatori tajutud autoriteetsus (laboris rohkem kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged Prosotsiaalset käitumist seletatakse kolmest lähtekohast tulenevalt: 1. Evolutsiooniline perspektiiv inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste...................................................................................... 5 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine........................6 2.2. Agressiivsuse asendamise treening..............................................................................7 2.3. Viha päeviku kasutamine.............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kirjandus.....................................................
Kuidas seostada neid ohtusid ja võimalusi meediategevuste läbiviimisega? (2p) Meedia peamised võimalused Informatsiooni hankimine ja selle kiirus, laiapõhjalisus kultuurilised väärtused, nende laiapõhjaline tundmaõppimine õppimise ja õpikeskkonna mitmekesistamine meelelahutuse ja lõõgastuse kiire võimaldamine loovuse ja eneseväljenduse arendamine prosotsiaalse käitumise ja moraalsete väärtuste areng Meedia peamised ohud rassistliku, vihkamisele või enesevigastamisele õhutav lastele sobimatu ja seksuaalne ning vägivaldne sisu vähesed kontaktid pereliikmete ja eakaaslastega terviseriskid (nägemine, kiirgus, halb rüht), unehäired, käitumishäired, isiksushäired, aju arenguhäired, tähtlepanuhäired isikuandmete kuritarvitamineebasündsad/soovimatud kontaktid võõrastega
käitumise ning nende vaheliste seoste mõistmine • Teise seisukoha respekteerimine ja enese oma kaitsmine • Eetilisuse ja moraalsuse mõistmine, ühiskonna normid • Suhted: • Sõprus kui vastastikune jagamine, lähisuhete loomine ja hoidmine • Käitumise ennustamine – konfliktide ennetamine • Oskused: • Koostöö- ja juhtimisoskused • Tõhusad abistamisoskused • Enese kehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine KÕLBELINE ARENG Lugemiskontroll. 1. Prosotsiaalse käitumise ja altruismi vaheline erinevus on selles, et… a) prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid altruism mitte. 2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest. VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3
- Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm, eemaletõugatud hakkasid kohe matkima ja efektiivsust mõõdeti teiste meeldivuse järgi - Enesejälgimine – kõrgemad enesejälgijad osavamad matkijad, matkimine võib olla prosotsiaalse käitumise mõjutaja matkija suunas – matkija on prosotsiaalne Prosotsiaalne orientatsioon/suundumus - Ashton-James jt – matkitud inimesed on sotsiaalsemad - Maddux – matkimisel hinnati ühist tulemit oluliselt kõrgemalt - Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine
toetajatele laia valikut nõustamisoskusi. Järelvalve tugineb professionaalsele nõustamisjärelevalvele, mida teostab tavaliselt üks inimene, kellel on teadmised kogemusliku töö kohta. Neid käsitlusviise rakendatakse tavaliselt suunamissüsteemi kaudu varsti pärast seda, kui abipalve on kätte saadud ning kasutada võidakse ka telefoni abiliine, individuaalseid või grupikohtumisi. Gruseci arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele. Interaktsioonid eakaaslaste ja õdede-vendadega annavad palju võimalusi teisi aidata ja lohutada ning loovad seega mõju suure allika prosotsiaalsele käitumisele
· MÄNGU EKSPERIMENTAALSED UURIMUSED einevad kahes vormis: o Ilmajätmise uurimused o Rikastamise uurimused Kui osalejatele luuakse juhuslikult erinevad tingimused, peaks olema võimalik teha paremaid põhjuslikke järeldusi, kui korelatsiooni uurimustes. 8.Teiste aitamine ja moraalne areng · Kuigi enamik inimesi usub, et teiste kahjustamine on väär, esineb teiste aitamiseks mõeldud prosotsiaalse käitumise konseptsiooni kohta märkimisväärset ebaselgust. Prosotsiaalse käitumise areng · EKPERIMENTAALSED UURIMUSED varem katsetasid teadlasid eksperimentaalsete uurimustega, et selgitada põhjalikult välja prosotsiaalse käitumise põhjusi. 1970-datel palju kasutust leidnud tehnika oli premeerimine. · JÄLGIMISUURIMUSED paljusid sellistele prosotsiaalse käitumise
mine treeningute lõikes; rohkem positiivseid ning üha vähem negatiivseid tegevusi ja 4. sotsiaalsete oskuste treeningu käigus ilmneva agressiivse isiksuse omadusi, viidates positiivsele muutusele treeningul ja osalejate mma-pildis; (2) osalejate ideaal-, sotsiaalse ja subjek- prosotsiaalse käitumise muutuste uurimine treeningus tiivse mina aspektid muutusid treeningu käigus objektiivsemaks osa ning ideaalses minas hakati tähtsustama treeningu käigus üha lejatel. rohkem positiivsed omadusi. 3.Esiteks, uurimuse tulemused (Kõiv, 2001c) 5. Kolmandaks, keskenduti SOTus osalevate
D kodust põgenemine, vandumine) · vihastamine Karistatakse kodus, Õpetaja · kangekaelsus Nõukogus, Alaeliste Komisjonis · ärritatavus · kergesti solvuvus MITTEDESTRUKTIIVNE ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE Antisotsiaalse käitumise muutminesotsiaalseks Kuidas aidata? Mitte ainult vähendada antisotsiaalseid oskuseid. Suurendada prosotsiaalse käitumise ilminguid. Ühiskonnas kõnnitakse mööda. 1. Kõigepealt liigitada Erinevate meetodikute erinevad meetodid (kurjategude politseistatistika, enesehinnangu meetod, ohvrite intervjueerimine) I. Liigitamine raskusastme järgi. Antiditsiplinaarsest kuni autoagressiivsuseni. II. Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse
Õppimine toimub kolmes järgus: vea sisseviimine (näiteks teesklemine, et minnakse maksmata ära); vea kindlakstegemine (näiteks metakommunikatsioonis); vea parandamine ning õigete toimingute kättenäitamine. Prosotsiaalne käitumine ja mäng Sotsiaalset käitumist võib mõista interaktsioonina suhtluspartnerite vahel üldiselt aktsepteeritud põhimõtete (näiteks õiglus, ausus) alusel. Prosotsiaalse käitumise all mõeldakse käitumist, mis seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata. Kaasaja mängupedagoogika üheks olulisemaks eesmärgiks on saanud kooperatsiooni ja abivalmiduse kujundamine ning seepärast kõneldakse isegi "prosotsiaalsest liikumisest mängupedagoogikas". Mängus areneb mängijate vahel vestlus, mis on oluline mängijate sotsiaalses interaktsioonis.
- emotsionaalne- tegeleb psühhoanalüüs - kognitiivne – tegeleb kognitiiv-käitumuslik - käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega.
ilmnemise tõenäosust. Lastel, kes väljendavad regulaarselt ja intensiivselt negatiivseid emotsioone, ilmneb vähem empaatiat ja rohkem isiklikku närvilisus, kui nad puutuvad kokku teise inimese stressiga. Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kuid tähtsad on ka perekonna sotsialiseerumisprotsessid. Gruseci jt (2002) arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele. Noorukiiga Noorukiiga on üleminekuperiood lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel, hõlmates põhimõtteliselt teismelise-aastaid. Bioloogiliselt tähistab seda
· kindlusta kliendi turvalisus ja stabiilsus · anna kliendile realistlikku lootust · kliendi autonoomia tagamine, mis on igaühe põhivajadus 4. PROBLEEMI LAHENDAMISE ÕPPIMINE 1. induktsiooni faas: tajutakse, uuritakse mõistetakse probleemi, 2. põhifaas: analüüs ja lahenduste katsetamine ning strateegilised valikud, 3. lõppfaas: valitud strateegia kasutamine ja hindamine ning kliendi poolt edukalt kasutatavate võtete hulka arvamine. R.R.Ross, R.D.Ross (1997) PROSOTSIAALSE KOMPETENTSUSE EDENDAMINE: Kognitiivsed oskused, mis omandatakse kas elukogemusest või tänu interventsioonile, aitavad indiviididel oma keskkonnaga paremini kohaneda ja vähendavad kriminaalse elustiili omaksvõtmise võimalusi, kui prosotsiaalne elustiil näib olevat võimatu. Põhieeldus: iga kognitiivsete puudujääkidega indiviid on kriminogeenses keskkonnas suuremas kriminaalse kohanemise ohus. NB-ka mittekurjategijad võivad "puudulikult" mõelda ja vastupidi: edukas mõtlemine ei
Minu kõige parem koolipäev, minu armas ja kallis ema, minu armastatud koduloom, kes mul on või mul võiks olla. Kaardid heade mõtete kaardid, nt võta naeratus kaasa! Kirjelda naeru ja õnne kujutavat situatsiooni. Heade mõtete kaart laps kirjutab iga kord sinna mõtteid. Kirjuta ja joonista!? Mis sind vihaseks teeb kirjuta kaardile. Mis võib olla viha taga? Sõbralikkuse ja abivalmiduse puu. Juku tänan, et sa Meelist aitasid. Prosotsiaalse käitumise märkimise puud lehti puudel värvitakse vastavalt sellele, kui hästi on käitutud. Muud viisid... Rongi või bussi tee, kus märgitakse, kui palju edasi liigub. Jõulupuu kuidas keegi teiste suhtest hästi käitunud. Kirjuta midagi head teiste kohta paberile, ja annad siis kirjeldatule paberile roosa õhetus (kõigil hea olla). Sotsiaalne jutustus kirjutatud jutustus, mis selgitab lastele, kuidas sotsiaalsetes olukordades käituma. Suunab
Peale lahkuminekut kannatavad enam need, kes on suhtes olnud lähedased ja sõltuvad ning mina-pildile on olnud oluline partnerlussuhe. 9. Prosotsiaalne käitumine, 10.04.2018, Liina Adov Sotsiaalpsühholoogias on suur mõju kategoriseerimisel. - Aitamine vabatahtlik, kasu nii teistele kui ka endale. Laiem mõiste kui prosotsiaalne käitumine. - Altruism kasu vaid teistele, oluline märksõna empaatia. Kus on piir? Seetõttu räägime prosotsiaalsest käitumisest üldiselt. Prosotsiaalse käitumise alged - Evolutsiooniline perspektiiv kui me aitame neid, kellel on sarnane geenikogum, aitame geene edasi viia. - Sotsiaalsed normid retsiprooksus (ootame et meid aidataks, kui ise aitame), sotsiaalne kohustus (kui meil läheb paremini kui teisel, peame teist aitama) ja õiglase maailma hüpotees (meil on ootus, et iga inimene saab selle, mis väärib). Normid on erinevates ühiskondades erinevad, me ei aita kõiki ja alati.
.. · Posttraumaatiline stress agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid · Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine, eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport) Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalsus antisotsiaalsus Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm altruism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid. · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid Tulenevad kas väljaspoolt(nt norm) või inimese enda seest(nt emotsionaalne erutus) · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang. · Emotsionaalne erutus
asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine - Empaatia teooriad inimesed aitavad mõnikord ka lihtsalt puhtast headusest, siis kui suudame ennast panna abivajaja olukorda
asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali – tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur – grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) – altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria – mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine - Empaatia teooriad – inimesed aitavad mõnikord ka lihtsalt puhtast headusest, siis kui suudame ennast panna abivajaja olukorda
· Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang · Emotsionaalne erutus · Tunnustuse otsimine · Kasu · Ühtekuuluvus A. Batson (1994) 4 põhimotiivi:
seotud antisotsi käitumisega. Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud. Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit. Tõrjutust vb saada kaasamineja või isoleeritu. Isoleeritust ei saa aga suure tõenäo ei saa tõrjutud ja vastiollise staatusega. Temast vb saada kas kaasamineja või liider. Vastuoluline on muutuv staatus, tema juures on prosotsiaalse ja antisotsiaalse käitumine. Läheb positiivsemaks. James S. Coleman slaid.-Ameerika sotsioloog. Raputasid ameerika ühiskonda, käsitles ka ja tõi teoreetilise lähenemisega välja fokaalse mudeli teooria seletamaks noorukieas ilmnevate või mitteilmnevate sotsiaalsete probleemide olemust. Ja selle mudeli järgi on tulipunktis suhted. Tema järgi noorukiealised peaksid läbima suhetega seonduvad tulipunktid- vanematega, samasooliste sõpradega, vastassoost sõpradega, grupisuhted.
avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... 32 · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus käitumine, mis on suunatud teise inimese aitamisele, abistamisele. Teiste inimeste toetamine, inimsõbralik toetamine/käitumine. · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. prosotsiaalsuse oluline eeldus, ehk võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid · Normi järgimine Käitutakse seepärast, et nii on kobeks ja nii tuleb käituda · Positiivne enesehinnang
• Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus • Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused … • Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus • Altruism vs egoism • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine … • Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid • Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid • Normi järgimine • Positiivne enesehinnang • Emotsionaalne erutus • Tunnustuse otsimine • Kasu • Ühtekuuluvus A. Batson (1994) – 4 põhimotiivi:
- omada edu saavutamiseks enesekindlust, - kvaliteetse toidu maitsest rahulduse saavutamine, - isikliku turvatunde tagatus, - ressursside olemasolu nende omaduste saavutamiseks. Positiivsed emotsioonid seostuvad vasaku prefrontaalkoore aktiivsusega ja negatiivsed emotsioonid parema prefrontaalkoore aktiivsusega (Davidson & Hugdahl, 1995). Buck (1999) soovitas selles kontekstis positiivse / negatiivse eristuse asendada prosotsiaalse / iseka eristusega. Pole teada, kas aktiivsuse domineerimine vasakus või paremas prefrontaalkoores osutab isiksuslikule (temperamendiga seonduvale) eelsoodumusele või esindab see õpitud reaktsiooni või hoopis mõlemat korraga. Õnn kui adaptiivse käitumise ilming Õnnelikkust seostatakse kahtlemata sisuka ja produktiivse eluga. Buss (2000) väidab, et inimestel on kaheksa ülalnimetatud põhisoovi või eesmärki, mis on meie evolutsiooniliste eesmärkidega kõige paremas kooskõlas
annaabi.ee 
