(personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia.
Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht,
Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima. Sherifi realistliku konflikti teooria- suvelaagri katse alusel tõi välja, et võõitlussitruatsioonis tekib rohkem eelarvamusi, diskimineerimistl Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga. Zajonk- mida tuttavam on stiimul, seda positiivsem Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Zimbardo- individuaalsuse minetamine Uurimuses naisüliõpilaste peal- pidid üksteisele elektrilööke andma, mida vähem oli näha, kes see inimene oli, seda tugevamad Mõisted DIAAD: 2-inimese suhe DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat
Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine
· Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? köie tõmbamine, Ringelmann 1913 · Latané, Williams ja Harkins (1979): tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus Konformsus · Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega
Üle keskmise tööalane küpsus -madal psühholoogiline ja kõrge professionaalne küpsus Delegeerimine -DG ·koostöö alluvaga ·enda tegevuse piiramine ja üldine juhtimine ning kontroll ·alluvad püstitavad strateegiast lähtudes ise eesmärgid ja nende realiseerimise teed ja vahendid Kõrge tööalane küpsus -nii psühholoogiline kui professionaalne Sotsiaalnesoodustamine(F. Allport, 1920) Sünergia: 1+1>2 -Prussakate jooks pealtvaatajate juuresolekul (Zajonc, 1969) -Rottide seksuaalkäitumine (Larsson, 1956) -vahetu konkurents soodustab sooritust (Triplett, 1898) -Hawthorne'i efekt inimesed pingutavad rohkem, kui teavad end osalevat uudses või erakordses tegevuses -teiste juuresolek soodustab sooritust hästi kätteõpitud tegevuses, kuid halvendab väheste oskuste korral (Allport, 1924) lihtsad korrutustehted vs. -publiku efektid rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis Sotsiaalnesoodustamine -teooriad
- kujundavad meie maailmanägemuse tõlgendused, kooskõlla viimine olemasolevate tõekspidamistega. Hoiakute kujunemine 4 põhilist hoiakute tekkimise viisi 1. Kokkupuute efekt puutud millegiga kokku_ - mida pikemalt ollakse kokkupuutes mingi objekti, inimese, ideega, seda positiivsemaks kujunevad hoiakud. Ei pea olema selle asjaga otseses kontaktis, piisab ka kui nt sõber mainib positiivselt või TV reklaamis oluline inimene teatab et asi on hea. - Zajonc (1986) tegi eksperimendi nägudega mida sagedamini inimene puutus fotoga kokku, seda postiivsema hinnangu sai. Ei kehti ainult visuaalse stiimuli puhul. Ka nt toit jm. Keedetud porgandid. See kehtib vaid siis, kui tegemist on uudse ja neutraalse nähtusega. - Brickman jt (1972) eksperiment maalidega eelnevalt hinnatud pos, neg ja neutraalne. Neutraalsed meeldisid rohkem, neg veel vähem ja pos puhul jäädi samale tasemele
Teistega suheldes - Sotsiaalne soodustamine (- Allport) - nähtus, et teiste inimeste kohalolek võib mõjutada ülesande sooritust, sageli paremuse suunas. - Sotsiaalne looderdamine - inimeste kalduvus mõnes olukorras pühendada grupi ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites. Põhjuseks, miks publiku efektid tekitavad rohkem vigu, on see, et publiku juuresolek paneb inimesed tugeva tungi seisundisse (- Zajonc). - Mõju pihustumine - kõrvalseisjate sekkumine abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. - Sotsiaalse mõju teooria (- Latané) - sotsiaalsete nähtuste mõistmine selliste kumulatiivsete tegurite plaanis, nagu kohalviibijate arv, nende lähedus ja olulisus vaadeldava isiku jaoks. - Kõrvalseisja sekkumine - mõõduja või muu asjasse mittepuuduva inimese abipakkumine neile, kes näivad seda vajavat.
Maailmapilt jaguneb õigeteks ja valedeks, lähedateks ja kaugeteks, maitsvateks ja mittemaitsvateks jne. 15 Sotsiaalne keskkond, mille raames oleme üles kasvanud ja kust oleme saanud suurema osa norme omaks võtnud. Toodetud hoiakud sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda Toodetud hoiakud nt reklaamides inimeste mõjutamine. Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak Zajonc mida tuttavamaks saab asi, sed apositiivsemaks muutub hoiak. Nt hieroglüüfide õppimine mida selgemaks saab, seda positiivsemaks muutub suhtumine. Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus Meile on sisseehitatud väike masin, mis püüab hoiakute süsteemi hoida muutumatuna, stabiilne hoiakute muutumise suhtes.
•Võrdsuse mudel (üks hääl, kindlad reeglid) •Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs, kihlveod, bluffimine) SOTSIAALNE MÕJU •Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile •teatud gruppide mõju teistele gruppidele •üksikindiviidi mõju gruppidele Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest
filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. • Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine • Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised • Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu. • Isiklik kogemus. Reis Indiasse! • Toodetud hoiakud – sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda • Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) – mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak • Hoiaku keskne tunnus – ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus • Domineerivad hoiakud – veendumused, eelarvamused? Hoiaku funktsioonid • Hoiakute funktsioonid (Katz 1960): knowledge, utility, ego- defence, value expression • Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid
Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. - Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu. Isiklik kogemus. Reis Indiasse! Toodetud hoiakud sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus Domineerivad hoiakud veendumused, eelarvamused? Hoiaku funktsioonid Hoiakute funktsioonid (Katz 1960): knowledge, utility, ego-defence, value expression Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid
Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Tõhus meelde jätmine: 1. Tähendused 2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 5. Ajas jaotatud õppimine 6. Piisav uni KODUNE LUGEMINE PEATÜKK 9 – mõtlemine. Pheobe Ellsworth – uurib kuidas emotsioonid mõjutavad inimeste otsuseid. Robert Zajonc – uuris tunnete ja mõtlemise vastastikust toimet. Ta jõudis järeldusele, et üsna tihti ei kasutata tervet mõistust otsuste vastuvõtmisel. Mitmed uurimused on näidanud, et inimesed pööravad suuremat tähelepanu infole, mis kinnitab nende uskumusi/lootusi ning eirama neid, mis on nendega vastuolus. Samuti püütakse tihti asju põhjendada üksikute juhtumite näidetel (a la. Inimene teab kedagi, kes
Hoiakud jaotavad asjad maitsvateks/mittemaitsvateks; sümpaatseteks/mittesümpaatseteks jne. · Hoiakud arenevad välja sotsiaalses keskkonnas, kus paljud hoiakud internaliseeritakse(perekond, kool, olulised teised) · Kuuluvusrühmas levikud hoiakute internaliseerimine · Isiklik kogemus määrab samuti suhtumise. · Toodetud, ühtsustatud hoiakud hoiakud, mida luuakse sihipäraselt nt meedia, propaganda kaudu. Mis toetab hoiaku tekkimis? · Zajonc(1968) - hoiak ja tuntus mida tuttavamaks saab stiimul, seda positiivsemaks muutub hoiak. · Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus -> maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus. Inimestele on sisse programmeeritud stabiilsus, mis püüab välja kujunenud hoiakuid hoida. Inimene püüdleb alateadlikult püsiva, stabiilse, väikese määramatusega maailmapildi suunas. Kõik, mis seda pilt lõhub või määramatust tekitab, võideldakse vastu. Hoiaku funktsioonid
vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. *Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. 2) Hoiakud, mis phinevad afektiivsel infol: Mned meie hoiakutest baseeruvad lihtsalt kogemusel, st kui me korduvalt kohtame mingit objekti, siis me kujundame tema suhtes positiivse hoiaku. Seda nimetatakse eksponeerimisefektiks - piisab lihtsalt korduvast objekti nägemisest. (R.Zajonc 1968). Sel teel negatiiivseid hoiakuid tavaliselt ei teki. Mida tuttavamaks see objekt meile saab, seda enam ta meile meeldib. Kui aga selle objektiga seoses tekib midagi negatiivset, siis vib selle objekti suhtes tekkida ka negatiivne hoiak, kusjuures see esialgne negatiivne hoiak vib muutuda veelgi negatiivsemaks. Ilmselt seetttu et kui me korduvalt näeme inimest, kes meile kohe üldse ei meeldi, siis see tekitab meis
Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga on neil ellujäämist kindlustav väärtus: nad on sõltumatud tähelepanu teadlikust kontrollist, kiire toimega ja täidavad afektiivse diskrimineerimise funktsiooni. Zajonci seisukohale oponeeris raevukalt Richard Lazarus. Ta tegi katseliselt kindlaks, et inimeste emotsionaalne kaasaelamine teiste kannatustele oleneb seletustest toimuvale
1978 16 17 18 19 läbilõikeuuring (time lag) ___________________________________________________________ läbilõikeuuring (cross-sectional) järjestikune läbilõikeuuring (cross-sequential) ÜLESANNE: Sünnijärjekorra ja intelligentsustaseme vastupidine seos (Zajonc & Marcus, 1975). Nimetage võimalikke sekkuvaid faktoreid !!! Kuidas nende mõju eraldi kindlaks teha? Ehk kuidas suurendada sünnijärjekorra kui sõltumatu muutuja sisemist valiidsust?? Milliseid kvaasieksperimente võiks korraldada selle uurimiseks? 6.11. MÕNED ÜLDISED PROBLEEMID TULEMUSTE INTERPRETEERIMISEL (Ch 13) Skaala "kokkutõmbumise" probleem. Tekib juhul, kui püüame mõõta skaalaga, mis ei sobi ulatuselt uuritava nähtuse jaoks (nt. 50-150 kg raskuste inimeste võrdlemine
poeg mängib põrandal sõduritega. Lause küsib: "Daddy, what did YOU do in the Great War?" Ehk 20. sajandi 1. pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi : 1. kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. afektiivne (emotsioone esilekutsuv) 3. konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) Tasapisi aga süveneb arusaam ka alternatiivsest lähenemisest... · 1980 Zajonc - "Feelings are precognitive!" · 1994, 2000 Damasio limbilises ajus leiavad aset imetajate instinktiivseid, ellujäämisega seotud protsessid (sestap ka prekognitiivsed!), emotsioonidega seotud protsessid 3 (Meenutuseks: Aju, MacLeani mudel: Aju tüvi ja limbiline aju aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg,
etc. Having tasted a couple of his omelets, I have my doubts. The important issue, though, is whether she believes these things, not just intellectually-but in her heart of hearts. There may be a little device Sara can use to find out how much of her current satisfaction with Tim is real and how much is foolish consistency. Psychological ev- idence indicates that we experience our feelings toward something a split second before we can intellectualize about it (Murphy 8z Zajonc, 1993; van den Berg et al., 2006). My suspicion is that the message sent by the heart of hearts is a pure, basic feeling. Therefore, if we train ourselves to be attentive, we should register the feel- ing ever so slightly before our cognitive apparatus engages. According to this ap- proach, were Sara to ask herself the crucial "would I make the same choice again?" question, she would be well advised to look for and trust the first flash of feeling she experienced in response
hindamist. Publikuefekt kujuneb olukorras, kus mingit tegevust sooritatakse nende isikute silme all, kes küll ise toimuvasse ei sekku, kuid kelle poolt oodatakse hindavat-arvustavat seisukohavõtmist (aplausi või vilekoori). Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised rühma liikmed viibivad samalaadsetes tingimustes või on lahendamas sama ülesannet. Nähtuse seletamiseks on välja pakutud 3 seletust: · Drive (Zajonc, 1965)- Teiste juuresolek tingib meil erutusseisundi tõusu ja ühtlasi tugevneb ka meie motivatsioon. Selle tulemusena üritame me ülesannet lahendada tugevamini. Selles erutuse tõusus hakkavad domineerima peamiselt tugevamad või dominantsed vastused võrreldes nõrgemate vastustega. · Hinnang (Cottrell)- Toetudes oma eelnevale kogemusel seostame oma tegevuse resultaate hinnanguliste situatsioonidega
annaabi.ee 
