............................... 12 SISSEJUHATUS Liider on see, kelle arvamused ja käitumine mõjutavad kõige enam töörühma teiste liikmete tegevust ja suhtumisi. Ühed inimesed saavad ja võtavad liidri rolli sagedamini kui teised. Liidrilt oodatakse oskust juhtida rühm parimate tulemusteni või päästa täbarast olukorrast. Liidrile on vaikimisi antud õigus maitsta esimesena hüvesid, mida sihi saavutamine kaasa toob. On täheldatud, et hästi toimivas töögrupis on sageli kaks liidrit. Üks neist korraldab ja juhib eesmärkide seadmist, lahenduste otsimist ja tööülesannete täitmist. Teine hoolitseb koostöö ja hea emotsionaalse toonuse eest, suunab koos tegutsema ja on konfliktide puhul vahendaja, jagab teavet tundlikel teemadel ja pakub toetust. Esimest tüüpi liidrit läheb rohkem vaja töörühmas, mille tegevus on kas väga rangelt reglementeeritud või vastupidi, töö tegemiseks ei ole üldse mingeid reegleid. Teist tüüpi liider
Liider on see, kelle arvamused ja käitumine mõjutavad kõige enam töörühma teiste liikmete tegevust ja suhtumist. Ühed inimesed saavad ja võtavad liidri rolli sagedamini kui teised. Miks see nii juhtub ja kuidas nad seda teevad? Liidrilt oodatakse oskust juhtida rühm parimate tulemusteni või päästa täbarast olukorrast. Liidrile on vaikimisi antud õigus maitsta esimesena hüvesid, mida sihi saavutamine kaasa toob. On täheldatud, et hästi toimivas töögrupis on sageli kaks liidrit. Üks neist korraldab ja juhib eesmärkide seadmist, lahenduste otsimist ja tööülesannete täitmist. Teine hoolitseb koostöö ja hea emotsionaalse toonuse eest, suunab koos tegutsema ja on konfliktide puhul vahendaja ning jagab teavet tundlikel teemadel ja pakub ka vajadusel toetust. Esimest tüüpi liidrit läheb rohkem vaja töörühmas, mille tegevus on kas väga rangelt reglementeeritud või vastupidi, töö tegemiseks ei ole üldse mingeid reegleid. Teist tüüpi liider
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti Eraldi koolid olid 1950. aastail juba keelatud Järsku avardusid noorte õppimisvõ...
erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kukkus suurelt läbi sest vahepeal oli toimunud krooni devalveerimine. [raha väärtuse langetamine] 1933 aasta sügisel pandi hääletusele vapside eelnõu see sai suure toetuse [olid populaarsed] . Eesti läks vastu valimistele Presidendi kohale oli neli kandidaati ( päts, Laidoner , ..
Ilma suhtluseta on väga raske elada. Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed. Kamba tegevusteks võivad olla näiteks pisikuriteod, vandalism või muud pisemad seaduserikkusmised. Jõuk on hoopis teine asi, kui kaks eelmist. Jõuk tuleb kokku, et teha midagi kurja. Jõuk on organiseeritud kuritegevuslik organisatsioon. Ma ei soovita kunagi taolise jõuguga liituda. Jõugu liikmed võivad mõnikord olla eelnevalt karistatud kurjategijad
Samuti õnnestus USA-l maailmaturul naftahinda langetada, mis andsid NSVLile ja tema liitlastele tugeva löögi. 1980. aastate alguseks oli Nõukogude Liit pankrotis ja Ühendriigid alustasid uut võidurelvastumise etappi. Sel ajal oli Nõukogude Liidus sisepoliitiline kriis ja eelnevad võimulolijad surid üksteise järel nagu Breznev, Andropov ja Tsernenko. NSVL mõistis, et nad on Külma sõja kaotanud ning, et nad vajavad riigi etteotsa teist tüüpi liidrit. See pani aluse uuendamise programmile, ehk perestroikale. 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes uskus kommunistlikesse ideedesse. Ta alustas muudatuste läbiviimist. Perestroika eesmärk oli kiirendada majanduslikku arengut, võideldi alkoholi vastu ja juhid hakkasid rahvale rohkem tõtt rääkima, kui oldi siiani tehtud. Tekkis osaline sõnavabadus, poliitiline elu liberaliseerus. Seda kasutasid eriti hästi ära Balti riigid, kes hakkasid iseseisvust taastama.
Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidrid, kel on selge ning liikumapanev visioon, missioon, eesmärk ning strateegia, mille nad omakorda annavad edasi teistele töötajatele. Seeläbi kujuneb ettevõtte sisene eetika. Inimesed teavad, kuidas käituda. See muudab ettevõtte toimimise korrapärasemaks ning lihtsamini juhitavaks. Öeldakse, et ettevõte peegeldab selle liidrit. See tähendab seda, et juhi mõju organisatsioonis on väga tugev. Ta on eeskujuks teistele töötajatele oma käitumise, eesmärkide seadmise ja saavutamisega ning väärtushinnangutega. Kindlasti peab liider käituma ka nii nagu ta räägib, muidu domineerib töötajate seas see, mida ta siiski teeb. Organisatsioonikultuur kirjeldab töökeskkonda, mis mõjutab tööliste väärtusi, hoiakuid ja põhimõtteid. See näitab, kuidas inimesed mõtlevad, tegutsevad ja kogevad töö tegemist.
aktiivsemad püüdlevad eri julgemad otsuseid teevad liider ja kollektiivne või individuaalne eesmärkide poole domineerivad mingi spetsialist kahekesi, teised nõustuvad Suhtumine katsetav Liidrit vastutavaks võimuvõitlus Liidri tegevust toetav Liidri tegevust toetav, liidrisse pidav erimeelsused tuuakse välja Rühma ignoreerivad Teadvustatud, aga Kasutatakse relvana Arutelu vaheldub kriitikast Hinnangulised vestlused tegevuse mitte kogetu
Kärbeste Jumal Kokkuvõte Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi.
kiiremini, kui USA riigikogu selleks suuteline on. Kuni targad mehed Valges Majas tuliselt vaidlevad, teeb liider oma esimese kiire sammu ja ründab kõige ootamatul ajal: siis, kui teised on liiga ametis sellega, et ei suuda saavutada omas riigis üksmeelt. Loomulikult võib sellisel rünnakul olla negatiivseid tagajärgi, kuid see pole oluline kaotatud lahing tõotab võidetud sõda. Teised suurriigid märkavad Palestiinat ja liidrit ning, aimates juba ette, et tulevik on selle mehe päralt, kingivad talle oma poolehoiu. Nii saab saavutada iseseisvuse ja võita tagasi au. Loomulikult on kadedaid riike ka, kuid nende purustamine ei puuduta enam iseseisvumist; sama kehtib ka uute alade vallutamise kohta eks igal heal plaanil ole omad kehvad tagajärjed, see on ideaalsuse seaduspärasus. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ajaloost tuleb õppida, mitte niisama tundides arutada, pisiasjadele keskendumata
3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine, . Püüded majandust reformida ei õnnestunud, kuna vana käsumajandus lagunes, turumajandusele aga ei suudetud üle minna. Majandusraskused süvenesid, rahva rahulolematus kasvas. 6. Gorbatsov oli sunnitud Nlis reforme alustama : *Nlis oli stagnatsioon *Nli ähvardas pöördumatu mahajämine maailma
26. 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga...
Steve teadis kuidas töötada suurte massihulkadega. Jobs tõi tagasi Apple'i unustuse äärelt (talveuinakust), kogudes kokku kasumid ja uuendades Apple'i nägemust kui innovatiivsest iMacist või iBookist. Apple'i aktsiad kasvasid rohkem kui kaheksa korda, kui ta naases firmasse. KARISMAATILSUS : Minevikus paljud tundsid, et Steve'i karismaatiline juhtimine ja isikupära põhjustas palju seespidiseid probleeme. Apples nähti teda kui liidrit, kelle briljantne ja idealistlik visioon oli teha parimaid arvuteid tööriistadena terves maailmas. Tema mõtted olid vägagi muutlikud. Steve Jobsil oli niivõrd suur mõju, et isegi tema muusikamaitse kõlas tema toodetes. Ta oli justkui showmees, eks lõpetas tihti oma kõned ,,Veel üks asi ...". He told the Wall Street Journal: "Being the richest man in the cemetery doesn't matter to me... Going to bed at night saying we've done something wonderful... that's what matters to me."
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
Kaaba Islam. Hoone, mis ümbritseb püha musta kivi Mekas. Hadz Islam. Palverännak Mekasse, musta kivi juurde, mille moslem peab sooritama vähemalt kord elus. Salat Islam. Igapäevane palvetamine 5 korda päevas. Eelneb pesemisrituaal. Saum Islam. Igaaastane rituaalne paastumine, islami kalendri 9-ndal. Sunniidid Islam. Islami üks suund, mis ei tunnista järglust, vaid nende arvates vajab kogukond kahte liidrit. Üks religioosne ja teine sõjalispoliitiline juht. Siidid Islam. Islami üks suund, mis lähtub veendumusest, et Mohhamedi järeltulijaks sai tema väimees ja nõbu Ali abu ibn Talib. Arusaam, et kogukonnas ainult 1 liider(poliitiline ja usuline). Dharma Hinduism. Ühiskonnas toimiv normide kogum, mis kokkuvõetuna avaldub neljas elusihis: õpilase(kasu), mahaperemehe(nauding), metsaeraku(seadmus), erakränduri(vabanemine) elusihis. Sansaara Hinduism. Budism
Poliitskandaalid Eestis · Poliitskandaalid ei vii rahvast tegudele liidri ega eesmärgita. Tartu ülikooli võrdleva poliitika professori Vello Pettai hinnangul ei realiseeru isegi skandaalide tõstatatud rahulolematus rahva konkreetsete tegudena, kui pole liidrit ega eesmärki. Selles plaanis on valimistevaheline loid periood erakondade seisukohalt hea aeg paljastustega silmitsi seista, kuigi rahastamisskandaalil on Pettai hinnangul siiski oma järav mõju Reformierakonna mainele. · Võru tüdruk poliitskandaali keskmes Võru tüdruk Anu Kikas, kes veel poolteist kuud tagasi töötas Võru linnavalitsuses arendusspetsialistina, on kistud seoses europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi
aastal valiti Valgesse Majja tagasi. Püstitas“ uute rajajoonte“ kõrvale „suure ühiskonna“-tasandati mõistus, teadus ja sallivus eri klasside ja rasside vahe, et hõlmata kõik ühtsesse ühiskonda. 1950.aastal eraldi koolid mustanahalistele olid keelatud.Neegrite õiguslik oöukord paranes. NSVL LIIT 37. Hruštšovi sise- ja välispoliitika- mõistis hukka isikulultuse. Püüdis normaliseeruda suhteid väisriikidega eesotsas USAga. Hruštšovi poliitika üritas 1956.a uut liidrit kukutada, katse ebaõnnestus. Visiit Ameerikasse ja kuulus kõne ÜROs. Võttis Bulganini ameti üle. Seitseaastak- 1959-1965. NSVL pidi saavutama toidu jatrabekaupade külluse ning saam maailma rikkamaks maaks. Kommunismi rajamine-1959 ja 1960.aastalo tehtisuurpuhastus Läti NSV võimuladvikus, kust eemaldati kõik rahvuslikult mõtlevad isikud. 1964.a 39. Kuuba kriis- 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused.
konstitutsioonilisel teel kukutada. 2. Juunil algas ülestõus Pariisis. Esialgu üritati mõju avaldada petitsioonidega, siis suunati Rahvuskaardi suurtükid. Osa zirodiine oli valmis ise loobuma saadiku volitustest, teised protesteerisid vägivalla vastu ja teatasid, et nad pigem surevad. Konvent lõpuks võttis vastu Couthoni poolt esitatud dekreedi 33 inimese ajutise arreteerimise kohta. Nende hulgas oli 22 zirodiinide liidrit, mõned ministrid ja kommuuni tegevust uurinud komitee liikmed. Parempoolne osa oli nördinud. Ülestõus tõi võimule jakobiinid, aga seda võimu tuli jagada rahvaga. Kasutatud kirjandus: ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" Helmut Piirimäe ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur III" Helmut Piirimäe ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur III" Mati Laur, Tõnu Tannberg
2005- 2008 sõitis Tanel Leok Kawasaki tehase meeskonnas. Tanel leok võitis oma esimese poodiumikoha FIM motokrossimaailmameistrivõistluste MX1 klassis 2006. aasta aprillis Belgias. Peale suurepärast 2006 aasta hooaega pikendati lepingut kahe aasta võrra. Kokku võitis Leok Kawasakiga sõites 9 poodiumikotha. 2009 aastal liitus Leok Red Bull Yamaha De Carli meeskonnaga. Yamaha tiimis sa ta esmakordselt punase plaadi, mis tähistab maailmameistrivõistluste liidrit. See hooaeg oli Leokile väha stabiilne, vastu tuli võtta kõigest kaks katkestamist, 1. kord Lätis ja 2. kord Brasiilias. 2010 aasta sõitis Tanel Leok Honda tiimis. Seal sai ta omale personaaltreeneri Marnicq Bervoets´i. See aasta oli Leokile väga edukas. Ta lõpetas maailmameistrivõistlused 6. kohaga. See aasta sõitis Tanel Leok TM Racing Factory Team´is. Hooaeg ei olnud Leokile eriti hea. Läbi tuli elada mitu kukkumist ja avariid ning rattaga oli tohutul hulgal tehnilisi probleeme
PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin. Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest.
vastutuse enda peale võtab. Hea juht peab oskama inimesi motiveerida nii, et nood ei teeks tööd kuna peavad seda tegema, vaid teeksid tööd, kuna nad tahavad seda teha. Sellist juhti nimetatakse juht-ühendajaks. Isiklikult leian aga, et juht-ühendaja omadused ei ole piisavad. Lisaks peaks heal juhil olema juht-sundija omadused, kuna probleemseid olukordi võib igas meeskonna ette tulla. Sellistel hetkedel vajab meeskond pigem liidrit, kui juhti. Kui aga juht- ühendajal puudub konkreetsus, võib olukord kiiresti kontrolli alt väljuda ja kord juba tehtud kahju on keerulisem heastada kui ennetada. Lõpetuseks tekkis mul küsimus, et kas juhiks sünnitakse või õpitakse. Isiklikult arvan, et heal juhil peavad olema teatud isiksuseomadused, kuid keegi ei sünni juhiks. Olemasolevaid omadusi tuleb pidevalt arendada. Juhiks saamine ei ole lõplik
· otsese juhi liidristiilid; · rühmanormid; · kontrolli ulatus; · välisohud ja surve; · organisatsioonikultuur. (Siirde 2011: 14) 2.3.1 Fiedleri mudel F.Fiedleri mudeli põhjal oleneb rühma tegevuse efektiivsus: · Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel. · Olukorra kontrollitavusest. · Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. Fiedleri LPC- ankeet (Least preferred co-worker kõige vähem eelistatud kaastööline) määrab inimese orienteerituse ülesandele või inimsuhetele 16 vastandliku omadussõnade paari põhjal. Mida suurem on saadud lõpptulemus, seda enam on inimene huvitatud headest suhetest oma kaastöölistega. Madala tulemuse puhul on inimene eelkõige huvitatud tootlikkusest ja on seetõttu orienteeritud ülesandele. (Kotkas 1999: 172) 7 2.3
esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,Kärbeste jumal" peategelaseks on 12-aastane linalakne ja kuldpruuni kehaga poiss nigea Ralph. Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja
kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx- Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond, kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri. 1.3 Heaoluriik ja heaoluühiskond Heaoluriik- lisaks riigi klassikalistele funktsioonidele on see riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. See on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab maksupoliitika abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu. Majandusliku efektiivsuse
Kuulutas välja sundlaenu ja kehtestas makse. *1628.Võttis parlament vastu Õiguste Petitsiooni, kus toonitati, et elanikkonda ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlament. Et kedagi ei tohi ka vangistada ega varandust võõrandada ilma seaduste ja kohtuotsuseta. *1629.saatis parlamendi laiali ja püüdis edasipidi selleta valitseda. Opositsiooni murdmiseks vangistati 11parlameni liidrit. *1640.tuli jälle kokku parlament, valimistel saatis edu opositsioon. Charles taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament aga keeldus ja nõudis tema nõuandjate karistamist. Kuu aja pärast saadeti parlament jälle laiali. *1640.sõlmiti sotlastega 3nädalaks vaherahu. *1641.läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. *1649.moodustas alamkoda Kõrge Kohtu e. Tribunali, mille otsusega sama aasta 30.jaanuaril hukati tapalaval Charles. 4
1956.a vebr toimunud kongressil mõistis Hrustsov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka ,,partei elu leninlike normide rikkumise". Püüdis hakata normaliseerima NSVL-i suhteid Lääne dem.maadega, eesotsas USAga. Näidati üles lugupidamist Lääne tehniliste saavutuste üle, kuulutati välja eesmärk jõuda USAle järele ja mööda minna, nt toidukaupade tootmise osas. Sellise poliitikaga rahulolematu stalinistlik parteiladvik üritas tulutult 1956.a suvel liidrit kukutada. 1956.a Ungari sündmused jahendasid NSVL-i ja Lääne alles kuj suhteid vaid hetkeks. Ungari taasalistumisele ei järgnenud NSVL-is mingit reaktsiooni, sula jätkus. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatud sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12.aprill Juri Gagarini kosmoselend. 1959
nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 5.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikude poliitikast? Põhjendage oma seisukohta. Pigem mõlemast, kuna nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas oli sees vigu. Taheti saada endale võimu nii riigis sees, kui ka teistes (sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse). Lk 126 1.Iseloomustage Ronald Reaganit kui poliitilist liidrit. Toetas võotlust kommunismi vastu kogu maailmas. Surus NSV Liidu majanduslikult nurka lõigates ära tema sissetulekuallikad (nafta, gaas, relvad). Surus NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega kaasa minna ei NSV Liit poleks suutnud. Haaras kõrgtehnoloogias võimu. Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat. 4.Miks NSV Liit kaotas külma sõja? NSV Liit kaotas suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi
"KÄRBESTE JUMAL" (1954) Idee robinsonaadidelt, rõhuasetus teine Romaani tegevus toimub II ms. ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Autor ei loo soolisi ega murdeea probleeme. Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi.
Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. 2. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Ideoloogia/kultuur 1. Põhijooned. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus 2. Võimalikud ilmingud
Järgmise 6 aasta jooksul ehk aastaks 2004 oli AS Balbiino käive suurenenud kahekordselt. Kahe aastapärast oli Balbiinost saanud Eestis jäätiseturu liider, rahvas armastas just kõige rohkem Balbiino jäätiseid. Aastate jooksul on Balbiino võistelnud pidevalt AS Premia Foodsiga, kes samuti pakub jäätiseid ning erinevaid sügavkülmutatud tooteid. Konkurents on olnud läbi aastate tugev. Just need kaks ettevõtet on Eestis jäätiseturu liidrid. Kuni tänaseni pole kindlat liidrit selgunud vaid vaheldumisi võistlevad esikoha pärast nii AS Balbiino kui ka AS Premia Foods. 2009. Aastal tuli ettevõtte välja kuue täiesti uue jäätisesordiga, mis leidis rahva heakskiidu. Tänapäev Tänaseks on AS Balbiino hõivanud veidikene enam kui 40% Eesti jäätiseturust. Balbiino annab tööd enam kui 200 inimesele, suviti isegi kuni 300 inimesele. Ettevõtte peab väga tähtsaks meeskonnatööd ning väärtustab vastututstundlikkust
ei kuulanud teiste nõuandeid, tegutses liiga äkiliselt ja järelemõtlematult. Romaani tegevus toimub II ms. ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Autor ei loo soolisi ega murdeea probleeme. Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi.
Winston Churchill Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. November 1874 24. Jaanuar 1965) oli Briti poliitik, kes oli peamiselt tuntud Suurbritannia peaministrina Teise maailmasõja ajal. Churchilli elulugu sarnaneb detektiivjutuga, mille tegevustik sarnaneb Aafrikast India ja Iirimaani. Ta sündis 1874. aastal oma isa, Malborough' hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla seepärast tegi Winston Churchill noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama ,,noormeheks, kes alati kiirustab". Nagu enamus kõrgklassi poisse, veetis ka Winston enamus aja oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus ta sai tihti karistada edenematuse eest õ...
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
ära kasutama kaasaegset tehnoloogiat. Loovus tähendab võimet kombineerida ideid unikaalsel viisil, leida originaalseid lahendusi erinevatele probleemidele. Kolmas kriitiline edufaktor sisaldab visiooni ja eestvedamist. Visioon on laiahaardeline formuleering selle kohta, kuhu ettevõte tahab tulevikus välja jõuda. Kui ettevõtja on võimeline sõnastama selge visiooni, siis kõik jooksvad otsused langetatakse seda arvestades. Selleks on vaja tugevat liidrit ja efektiivset eestvedamist. Viimaseks kriitiliseks eduteguriks on organisatsioonis kvaliteedi tagamisele orienteeritud tervikliku kultuuri loomine. Kõik ettevõtte ressursid ja võimed peavad olema suunatud parema kvaliteedi tagamisele organisatsiooni kõigis osades. See on see, mida kliendid ootavad.
kestab kauemaks ning kui õpetada inimesi mitte ainult hoolitsema keskkonna eest, aga teha koristamine ka nende harjumuseks, siis efekt kestab veel kauemaks. Veel üks arvamus, mida ma käsitlesin, see on võim Gaventa järgi. Ta näeb võimul ka kolm vormi, aga need erinevad nendest vormidest, milliseid pakub Goldhamer. Ta ütleb, et võim omab kolme vormi: nähtav, varjuline ja nähtamatu. Nähtavasse kuuluvad kõik määratud poliitilised võimud: formaalsed reeglid, struktuurid, liidrit, eliidid. Ning nende strateegia on kõike demokraatlikum teiste vormidega võrreldes, kuna nende peamised otsused on nähtav ad ning need organid avalikult püüavad märatleda kes, mida ja kuidas teeb. Teine vorm on varjuline. See võim kontrollib seda, kes tuleb valitseda ning kellel on võimalus teha muutusi ja otsusi. See juhib nõrgemaid ning vähem olulisemaid gruppe. Pealeselle, see otsustab, mis saab nähtavaks. Ning teine vorm on nähtamatu. See võim tegutseb
Kõik valitsused on koalitsiooni valitsused. Tegemist on parlamentaarse vabariigiga, pidevad valitsuskriisid ja skandaalid, Poliitika on küllaltki sarnane sellele, mis enne sõdagi. Poliitiline maastik on tugevalt polariseerunud. Vasakul on tugevad kommunistid ja sotsialistid, kellega teevad koostööd radikaalsed vabariiklased. Paremal on terve hulk fasistlike liikumisis. Prantsusmaa õnneks on neil mitu erinevat fasistlikku parteid, kellel ühelgi pole karismaatilist liidrit. 1933. aasta majanduskriisiga langeb kokku ka valitsuskriis. Fasismimeelsed jõud korraldavad 1934. a. veebruaris (Pariisis) suure fasismimeelsete jõudude demonstratsiooni, millele kommunistid vastasid üldstreigiga. Prantsusmaa kommunistid sõlmivad koostööleppe sotsialistidega. Kommunistid tulevad välja rahvarinde ideega, millega tulevad kaasa ka radikaalid (enne sõda esindas radikaalset parteid Clemanceaux). Rahvarindel õnnestub 1936. aastal tulla võimule
Määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu Selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena) Uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas 2. Nimeta keskkonnast tulenevaid faktoreid, mis mõjutavad liidrit spordis, ning kirjelda neid lühidalt. ülesande iseloom – uus, tavapärane, keeruline, lihtne üles.? stressitase – kui oluline on ülesanne organisatsioonile? Millised on ülesande mittetäitmise või vea tegemise tagajärjed? rolli selgus – kas kõigil on selgelt piiritletud roll või peavad kohanema? grupi suurus – kas edukaks tegutsemiseks on piisavalt või liiga palju inimesi?
efektiivsed. Kuid kindlasti ei ole ühte ja ainuõiget stiili, mis sobiks igale ettevõttele, tagades selle edukuse. Organisatsioonid ei otsi enam nii väga juhte, vaid liidreid. Juht peab saavutama töötajate seas liidri positsiooni, kes neid juhendaks, motiveeriks ja oleks neile eestvedajaks. Kes annaks neile n.ö käsud kätte, teeks oma töötajatele selgeks nende positiooni ja tähtsuse organisatsioonis. Enamasti seostatakse juhi mõistet juhtimisega ja liidrit eestvedamisega, ei tähenda see seda, et juht ei rakenda eestvedamist ja liider juhtimist või et juht ei pea olema liider ja vastupidi. Kuigi sagedasti kasutatakse juhi ja liidri ning juhtimise ja eestvedamise mõisteid sünonüümidena (Peets 2006). Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (Alas 1999). 1. Juhtimine
D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta. · Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 7) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. · Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.a, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. · Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva
Lähte 2010 Martin Luther King Referaat Koostas: Mari 12T Lähte Ühisgümnaasium Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 MARTIN LUTHER KING ....................................................................................................................................4 TSITAATE MARTIN LUTHER KINGILT:.......................................................................................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................................
a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta. Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 9) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26
Teda leidub Thais, Birmas ja Sri Lankal. Juudi pärimuse järgi olid Saalomoni pitsat ja Siinai mäelt saadud Moosese käsulauad valmistatud safiirist. Euroopas käskis paavst Gregorius XV oma kardinalidel kanda safiirsõrmust, mis pidi kaitsma patuste mõjude eest. Keskajal usuti, et safiir kaitseb rõugete ja mürkide eest ning parandab nägemist. Safiir kingib salajase võimu, tugevdab mitteformaalset liidrit, toetades tema hinge. Ta on õpetajate kivi. Neid, kes mõtlevad ainult iseenda peale, safiir ei toeta. Kuna see kivi eeldab kõrget kohusetunnet, siis on vastunäidustatud vastutustundetutele ja laiskadele. Safiir kaotab hingest kõik segava, vähendab liigset aktiivsust ja leevendab stressi. Smaragd Erkroheline. Smaragdi on peetud alati vääriskivide kuningaks. Smaragde on leitud amulettidest, ehetest ja kultusesemetest,mis olid valmistatud juba palju aastatuhandeid enne Kristust
France Seita Keemiatööstus: Air Liquide Rhodia Moe ja luksustoodete tööstus: Yves Saint Laurent Louis Vuitton Chanel Dior Cartier Farmaatsiatööstus: Sanofi Synthélabo Biomérieux Pierre Fabre Autotööstus: Peugeot Citroen Materjalide ümbertöötamine teras alumiinium klaas plastmass toorkummi : Usinori Grupp terase käitlemine Péchiney alumiinium Saint Gobain suurim klaasi tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. (3) RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA Prantsusmaa on asutajaliige kuulub sse ja on alaline liige Lisaks veel: G8 WTO World Trade Organisation SPC Secretariat of the Pacific Community IOC Indian Ocean Commission IMF International Monetary Fund ACS Association of Carribean States CERN European Organization for Nuclear Research UNESCO United Nations Educational Scientific and
Selgitamine eeldab järgmistest juhtimisalastest põhimõtetest juhindumist: · juht annab korraldusi · juht rakendab kahesuunalist kommunikatsiooni · juht üritab töötajais aktsepteerida, toetab neid emotsionaalselt ja annab nõu · juht määrab eesmärgid ning kaasab töötajaid otsustusprotsessi · juht ja töötajad määravad ühiselt eesmärkide realiseerimise teed ja vahendid Osalev juhtimine eeldab integreerivat liidrit, kes juhindub järgmistest põhimõtetest: · juht/liider aktsepteerib ja toetab töötajaid ning teeb nendega koostööd · juht/liider ja töötajad osalevad ühiselt eesmärkide määramisel ja otsuste vastuvõtmisel · eesmärkide realiseerimise vahendid ja teed valivad töötajad iseseisvalt Delegeeriv juhtimine juhindub järgnevatest põhimõtetest: · juht/liider teeb töötajatega koostööd
Selgitamine eeldab järgmistest juhtimisalastest põhimõtetest juhindumist: · juht annab korraldusi · juht rakendab kahesuunalist kommunikatsiooni · juht üritab töötajais aktsepteerida, toetab neid emotsionaalselt ja annab nõu · juht määrab eesmärgid ning kaasab töötajaid otsustusprotsessi · juht ja töötajad määravad ühiselt eesmärkide realiseerimise teed ja vahendid Osalev juhtimine eeldab integreerivat liidrit, kes juhindub järgmistest põhimõtetest: · juht/liider aktsepteerib ja toetab töötajaid ning teeb nendega koostööd · juht/liider ja töötajad osalevad ühiselt eesmärkide määramisel ja otsuste vastuvõtmisel · eesmärkide realiseerimise vahendid ja teed valivad töötajad iseseisvalt Delegeeriv juhtimine juhindub järgnevatest põhimõtetest: · juht/liider teeb töötajatega koostööd
kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on üks esimesi nõudeid heaks eestvedamiseks. Oskuslik tegutsemine olemasolevas rollis avab ukse tulevastele liidrirollidele. Paljudel inimestel ei ole puudu mitte tööalastest oskustest, vaid just järgnemisoskustest. Need oskused aitavad töötajal toetada praegust liidrit, olla efektiivsed kaaslased ja konstruktiivsed meeskonnatöös. Positiivne järgnemiskäitumine: lojaalne ja toetav meeskonnamängija, dialoogides osalemine ja ettepanekute tegemine, teravate küsimuste tõstatamine, liidri ideedele, eetilistele väärtustele ja tegevustele konstruktiivselt vastamine, potentsiaalsete probleemide ennetamine. Negatiivne järgnemiskäitumine: konkurents liidriga,
1944 pommitavad liitlased Sofiat. Nõukogude sõjaväe sisse tung. 9 Fasismivastane Isamaarinne, kes on koalitsioonis Agraarpartei ja Bulgaaria Kommunistliku Parteiga haarab veretu riigipöördega võimu. Peaministriks sai Kimon Georgiev.1946 aasta septembris tühistas rahvahääletus monarhia ja kuulutati välja vabariik.Oktoobris toimuvad üldvalimised lõpevad BKP võiduga.1947 kahtlustab peaminister Dmitrov Agraarpartei liidrit Nikola Petkovit, laseb ta arreteerida ja hukata.Dimitri valitsus sai rahvusvahelise tunnustuse. Võetakse vastu sotsialismi tüüpi põhiseadus. Rajatakse üheparteiline rahvavabariik ehk siis Bulgaaria Rahvavabariik, millele järgnes massiline reorganiseerimine. 1949 suri Dmitrov ja uueks peaministriks valitakse Vasil Kolarov ka tema sureb juba järgmine ja võimule tuleb ,,Väike Stalin" ehk Vulko Servonkov. Ta alustab BKP puhastamist ja kollektviseerimist. 1953 sureb
_ Inspireerimine juht inspireerib oma töötajaid kujundades tuleviku väljavaateid. Juht loob tulevikust optimistlikke ja realistlikke kujutluspilte ja julgustab oma töötajaid püstitama suuri eesmärke ja püüdlema kõrgete sihtide poole. _ Idealiseeritud mõju juht on oma töötajatele eeskujuks. Tema käitumine väljendab optimismi, enesekindlust ja usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Juht võtab täis vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid. Pragmaatilisele eestvedamisstiilile on omased 2 komponenti: _ Juhtimine vigade kaudu - juht kaardistab ja parandab vigu. Juht sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt, kui töötajad teevad vigu või ei ole võimelised täitma ülesandeid ootuste kohaselt. Kui kõik kulgeb plaanide ja kokkulepete kohaselt, siis juht ei sekku. Passiivse vigade kaudu juhtimise korral sekkub juht siis kui kerkivad esile
ideoloogiline kasvatamine juba väiksest peale. · Noorsoo-organisatsioonid olid Jungvolk, Noorhitlerlased, Saksa Tütarlaste Liit Prantsusmaa: · Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fasistlikke. · 1934.a. üritavad fasistid riiki pöörata, aga see kukub neil läbi, sest puudub ühtne ja tugev juhtimine, polnud tugevad fasistlikku liidrit.3 päeva hiljem moodustati vastasleer fasismile vasakpoolsed parteid. Üle prantsusmaa toimus poliitiline streik, et maha suruda fasism · 1935.a juunis ühinesid vasakparteid Rahvarindeks. · 1936.a. parlamendivalmimistel saab enamuse Rahvarinne-aitas majanduskriisist üle · Rahvarinne devalveeris frangi 3 korda. Prantsusmaa pank võeti valitsuse kontrolli alla. Kommunistid ei
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
