organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma töös toon välja Skytte kõnedest pärinevad mõtted, millega ma nõustun täielikult . Inimeste julgeoleku või ka turvatunde (human security) küsimused ei puuduta ainult sõjalisi ohte. Peale külma sõja lõppu on uurimused julgeolekust laienenud mitte- sõjaliste probleemide uurimisele, nagu näiteks vaesus, keskkonnaprobleemid, terrorism, haiguste epideemiad jne (Inglehart, Norris, lk 71). Inimturvalisust on võimalik jagada kolme rühma: riigiline julgeolek (national security), kogukonna (community) julgeolek ning isiklik (personal) julgeolek. Neist kolmest riigiline puudutab eelkõige julgeolekut kõige laiemal tasandil, sõjalisi ohte ja konflikte, kogukonna turvatunne puudutab just ümbritsevate naabruskondade poolt tulenevaid ohtusid ja isiklik seob endas riske ja ohtusid eelkõige perekonna siseselt,
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli „Kultuur ja demokraatia“ autoriks on Ronald Inglehart, kes on poliitteadlane Michigan-i ülikoolis. Autori ideeks oli artikli põhjal välja tuua, kui suurelt on oma vahel seotud kultuur ja demokraatia. Alustas ta oma idee arendamist artiklis kahe erineva väitega kultuuri ja demokraatia kohta. Esimeseks oleks siis: areng on seotud oodatavate muutuste sündroomiga, see väide on siis pigem uuenduslik. Teiseks oleks siis: kultuur sõltub siiski mõtteviisist, see väide on Weberi traditsioonidele põhinedes. Inglehart soovis siis näidata, et
tunnetuse piirid · Kas inimene on loom? · Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! · SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine · Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud viimase 6-7 sajandi jooksul Näide 2: Ronald Inglehart ja väärtuspilt · Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb ... · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R. Inglehart ja Co Arengusuund: autonomiseerumine · Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos inimrühm, mitte üksikindiviid · Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada, sõtta
Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid tänu sellele muutnud usaldamatudeks. Alles nüüd kui oleme demokraatlik olnud, hakkame tasapisi õppima usaldama
Modernism väärtustatakse iseseisvat mõtlemist, oma peaga otsustamist. - Kollektivism väärtustatakse kollektiivi kuulumist ja selle heaks töötamist. Individualism väärtustatakse individuaalset heaolu ja saavutusi. - Materialism väärtustatakse materiaalset heaolu, majanduslikku jõukust. Postmaterialism väärtustatakse eneseteostust, sõnavabadust, isiksuse arengut. Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse (a) väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond; (b) väärtustatakse eelkõige seda mida endal ei ole, neid vajadusi, mis endal on rahuldamata; see väide lähtub Maslow vajaduste teooriast. Abraham Maslow baasiliste vajaduste hierarhia. - bioloogilised vajadused
pidime palju võitlema. Nendest teguritest on mõjutatud eestlaste ellujäämisega seotud väärtused. Millised on peamised muutused Eesti elanike väärtusorientatsioonides viimase kümne aasta jooksul? Kus asub Eesti maailma väärtuste kaardil? 10 aasta jooksul ei toimunud olulisi muudatusi Eesti elanike ilmalik-ratsionaalsete väärtuste olulisuses, küll aga toimus nihe ellujäämisega seotud väärtushinnangutes. Inglehart ja Baker on seda tõlgendanud kui reaktsiooni keerulistele majanduslikele, sotsiaalsetele ja poliitilistele oludele. Suurenenud on Eesti elanike osakaal, kelle arvates suurem lugupidamine võimu suhtes on pigem halb või kes on selles osas ükskõiksed. Kasvanud on ka nende elanike osakaal, kes peavad eriti oluliseks, et pere kasvataks lastes sõltumatust ja religioossust. Suurenenud on Eestis nende inimeste osakaal, kelle arvates õigus oma elu üle otsustada lasub ennekõike
Crompton, R. (1999). Discussions and Conclusions. In Restructuring Gender Relations. R.Crompton, editor. Oxford: Oxford University Press. Domsch, M., Ladwig, D., Tenten, E. (2003). Gender Equality in Central and Eastern European Countries. Frankfurt am Main : Peter Lang. Helemäe, E., Saar, E. & Vöörmann, R. 1997. Gender Stratification of Young Adults in Earnings. In: Taljunaite, M. (ed.), Everyday Life in the Baltic States. Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology, 79103. Inglehart, R. & Baker, W.E. (2000). Modernization, cultural change, and the persistence of traditional values. Americal Sociological Review, 2000, 65, 1951. Inglehart, R. & Norris, P. (2003). Rising Tide: Gender Equality and Cultural Change around the World. Cambridge: Cambridge University Press. Kalmus, V., Vihalemm, T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin (toim.), Eesti elavik 21. Sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina, Maailm, Meedia tulemustest
10. küsimus Väärtusdimensioonid: Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post- materialistlikud väärtused) 12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3
osalevad rutiinsetes kodutöödes vähem kui madalama haridustasemega mehed (Poliitikaanalüüs, 5-6) Rahvuslikest erinevustest tuleb välja tuua, et mitte-eesti peredes vastutavad rohkem naised rahaasjade eest kolmandik eesti meestest ning pea iga teine mitte-eesti mees väitis, et nende pere rahaasjade eest vastutab naine. Kuna soolist võrdõiguslikkust puudutavate hoiakute ning soorollide kujundamine toimub juba varases lapsepõlves (Inglehart ja Baker 2000, Inglehart ja Norris 2003), siis võib väita, et praegu toimub suures osas Eesti peredest igapäevaste kodutööde kaudu traditsiooniliste soorollide taastootmine. Võrreldes Soome võrdõiguslikkuse baromeetri 2004. aasta andmeid Eestiga, tuleb tunnistada, et Soomes on märgatavalt suurem osakaal peresid, kus mehed ja naised vastutavad koos kodutööde tegemise eest (Poliitikaanalüüs, 2). Isiklikult võin öelda, et tean päris palju koos elavaid paare, kus partneritest, kes panustavad
Mõju katastroofilisus. Probleem on oluline siis, kui mängus on inimelud, kaitsetud olevused, lapsed, lähedased 7.M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus Inimesed tõlgendavad kk-nda ja sellega seotud tegevusi vastavalt oma põhiväärtustele ja oma moraalsetele tõekspidamistele. Individualism, materialism, konsumerism, ökoloogiline mõtlemine, 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine 9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest. Komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse
.............................................................................................................21 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................22 LISAD.......................................................................................................................................23 Lisa 1. Õpilaste väärtushinnangute küsitluse ankeet.......................................................23 Lisa 2. Inglehart-Welzel'i kultuuride positsioneerimise kaart.........................................24 2 EESSÕNA Täisväärtuslikuks eksisteerimiseks vajab inimene haridust, sõprussidemeid, mingil määral ka raha ning omama isamaa tunnetust. Sellest ajendatuna püüdsin uurida valitud inimgruppide hinnanguid
Pikaajalise orientatsiooniga maades on kõrge töö-eetika. 1.3 Väärtused Väärtused on soovitud eesmärgid, mis juhivad inimese elu situatsioonist sõltumata. Väärtused küll muutuvad majanduslike ning poliitiliste arengute tõttu, kuid see võtab aega. Hoiakute, vaadete ja käitumise erinevuste aluseks on eri kultuuridest pärit inimestel erinevad väärtused, mis omakorda on ka paljude konfliktide allikaks. Suurima väärtusuuringu autor Ronald Inglehart (2006) eristab kahte peamist väärtuste dimensiooni ellujäämine versus eneseväljendus ning traditsioonilisus versus ilmalikkus-ratsionaalsus. Kultuurides, mis rõhutavad ellujäämisega seotud väärtusi, on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase. Inimeste tervis on halvem, teiste gruppide suhtes ollakse vähem tolerantsed, ei usaldata üksteist, valitseb sooline ebavõrdsus, rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu.
& Wildavsky,1982) - Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist - Individualistid ja hierarhistidei talu ühiskondlikku sekkumist, mis piirab ettevõtluse ja valitsuseliidi tegevust keskkonnaressursside kasutamisel. - Fatalistlik orientatsioon kahandab keskkonnaprobleemide oluliseks pidamist (Hadlerja Wohlkönig, 2012) 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine. - Materialistlikud väärtusorientatsioonid puudutavad füüsilist ja majanduslikku kindlustunnet ja teiste esmavajaduste täituvust. - Post-materialistlikud väärtused on seotud inimese eneseväljenduse ja teostamisvõimalustega, aga ka humaansete väärtustega, sealhulgas hoolivusega teistest inimestest ja ümbritsevast keskkonnast. (Ingelhart)
oluline mittejagatud keskkonna element, sest see on samas peres kasvavatel lastel erinev. Esimesena ja viimasena perre sündinud laste vahel on süstemaatiline erinevus: esimene on rangem ja korralik, viimane on mässumeelne. 42. Abraham Maslow vajaduste hierarhia: bioloogilised, turvalisuse, sotsiaalse kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43. Ronald Inglehart vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed,
Ajalugu ja ajalooline mälu, poliitiline reziim, riigi rahvusvaheliste suhete süsteem, religioon ja pärimuskultuur. 4. Mis on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks? Poliitikateadmised ja -uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. 5. Missugused väärtusskaalad on kesksed Geert Hofstede analüüsides? Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon; individualism/kollektivism. 6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte;
n positiivne sotsiaalpoliitika n avalikud teenused vs madalad maksud n keskkond vs majanduskasv n (sõbralik suhtumine NSV Liitu) n Tähendus ennekõike kõnekeeles n Erinevatel aegadel erineva sisuga n Erinevates riikides erineva sisuga n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses:
Väärtused Arusamad sellest mis on hea, ilus ja õiglane. Sarnased grupeeruvad dimensioonidesse: - Traditsionalism väärtustatakse traditsioonide järgimist, esivanemate austamist - Modernism iseseisev mõtlemine - Kollektivism kollektiivi kuulumine ja selle heaks töötamine - Individualism individuaalne heaolu ja saavutused - Materialism materiaalne heolu, jõukus - Postmaterialsim e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng Inglehart inimese väärtuste kujunemine a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid
Milline väide ei sobi kokku vangidilemma 42. Milise hüpoteesi võib püstitada Abraham mudeliga? Maslow´i vajaduste teooria ja Ronald Ingelhart a) Iga inimese jaoks oleks kasulik olla petis kui ´i väärtuste teooria baasil? Maslow' vajaduste kõik teised teeksid koostööd teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed b) Aus koostöö on pikemas perspektiivis alati seda, mida neil ei ole. Ronald Inglehart: kasulikum kui teiste petmine vajaduste rahuldatus mõjutab c) Pikas perspektiivis on iga inimese jaoks väärtushinnangute kujunemist. Eriti kasulikum teha teistega koostööd kui üritada väärtustatakse seda, mida lapsepõlves polnud kogu aeg teisi petta, eeldusel et teised
d. religioon ja pärimuskultuur 4. Millised järgnevatest on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks a. Poliitikateadmised ja -uskumused b. Väärtused c. Tunded ja emotsioonid d. Poliitiline süsteem 5. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? a. feminism/sovinism b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b
Individualism – väärtustatakse individuaalset heaolu ja saavutusi. - Materialism – väärtustatakse materiaalset heaolu, majanduslikku jõukust. Postmaterialism – väärtustatakse eneseteostust, sõnavabadust, isiksuse arengut. 29 Sissejuhatus sotsioloogiasse Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine (a) väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond; (b) väärtustatakse eelkõige seda mida endal ei ole, neid vajadusi, mis endal on rahuldamata; see väide lähtub Maslow vajaduste teooriast. Abraham Maslow – baasiliste vajaduste hierarhia. - bioloogilised vajadused - turvalisuse vajadus - sotsiaalse kuuluvuse vajadus - tunnustatuse vajadus - eneseteostuse vajadus
arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine, jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud, et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust. Saksamaa industrialiseerus varem, kuid demokraatiani läks aega, arvatakse et ka seal olid terve poliitilise arengu harjumused. R. Inglehart ja C. Welzel arvavad, et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks on modernisatsioon ja majandusareng, mis viib massilise poliitilise osalemiseni. Daniel Lerner on arvamusel, et ülejäänud maailm peab võtma üle läänelikud modernismi vaated, et jõuda arenguni. Peab suutma teistele kaasa tunda, massimeedia on tema arvates tähtis selles, see aitab ennast suhestada teistega.
Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumine probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika, abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus, vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine Ennast teostavate inimeste armastus ja loovus Kuidas jõuda eneseteostuseni? Arengusuuna otsimine: väärtused Ronald Inglehart: areng tähendab väärtuste muutumist, olulised kaks dimensiooni: Kuivõrd väärtustatakse rühmasõltuvust - Weak vs. strong SECULAR-RATIONAL Values: with secular- rational values getting weaker one approaches the mythical ideal of a sacred community, with these values getting stronger one approaches the rational ideal of a secular community. This polarity is about ideals of the COMMUNITY. Kuivõrd väärtustatakse eneseväljendust - Weak vs. strong SELF-EXPRESSION
• Kas inimene on loom? • Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! • SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine • Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud viimase 6-7 sajandi jooksul Näide 2: Ronald Inglehart ja väärtuspilt • Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus – kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb … • Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R. Inglehart ja Co Arengusuund: autonomiseerumine • Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos – inimrühm, mitte üksikindiviid • Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada,
Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne) Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused. Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas, juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord. Hiina võtab omaks riike, kes on endised nõukogu sotsialistlikud riigid SUUR REGIOONID Euroopa Üsna segamatult arenenud Lääne-Euroopa all tsivilisatsioon osutus kõige elujõulisemaks.
a. Bioloogilised vajadused b. Turvalisuse vajadus c. Sotsiaalse kuulumise vajadus d. Tunnustuse saamise vajadus e. Eneseteostuse vajadus · Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. · Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata Maslow teooria edasiarendus · Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (eriti seda, mida neil lapsepõlves ei olnud). · Vaesest keskkonnast pärit inimestel on materialistlikud väärtused (raha, kindel töökoht, täis kõht) · Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). · Lapsepõlv on just oluline! Kultuur ja isiksuse areng
). - Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni * potmaterialistlikud väärtused: Inglehart: kui elatustase on piisav ja materjaalsed vajadused rahuldatud, järgnevad uued vajadused: keskkond, inimeste vaheliste suhetekvaliteet, enda olulisuse tunnetamine, elu mõte jne. trad ühiskond => kaasaegne/modernne => postmodernne? religioossed väärtused materialistlikud postmaterialistlikud staatilisus progressi narratiiv suurte narratiivide kadumine
annaabi.ee 
