nädal) Moodle keskkonnas või 20. ja 35. nädalal kirjalikult. Materjale on lubatud kasutada, vastamise aeg on piiratud. · Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal (50-59% =E; 60-69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A) Teemad Sotsiaalpsühholoogia kui teadus Sotsiaalne taju · SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja · Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud
The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium
The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium
1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi
1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi
suhetesse) • etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib) • feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe • Konstrukt: kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele uskumus, mõnedele kahtlusobjekt), mida taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus • Konstrukti muutumine: kool, sooline võrdõiguslikkus, Konstantin Päts, HIV/AIDS • Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused, organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus, fundamentaalne atributsiooniviga • Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete
hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene osalisi (suhtelisi) tõdesid, kasutades neid kui kasulikke konstrukte või fiktsioone, kuna lõplik, absoluutne tõde jääb alati kättesaamatuks. Adleri järgi võimaldavad niisugused konstruktid inimesel elada oma igapäevast elu: ta käitub, nagu teaks, missugune on maailm tulevikus. Adleri isiksuseteooria aluseks on kahe tungi alaväärsustunde (tema tõigi psühholoogiasse mõiste ,,alaväärsus") ja üleoleku- ehk võimutungi vastastikune mõju. Need tungid saadavad inimest lapsepõlvest peale. Alaväärsustunne ehk -kompleks on kaasa sündinud, kuid seda ei tohi mõista ainult negatiivsena, see on lihtsalt isiksuse osa. Kõik lapsed tunnetavad mingil määral
Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17.
Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele. Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile. · Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada...
· Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid · Seksuaalsus on vähem tähtis kui Freudi arvates: ego tunneb mõnu ka muust, nt asjadega hakkamasaamisest ("mastery") · Kriisid: usaldus vs usaldamatus; autonoomia vs häbi ja kahtlus; initsiatiivikus vs süütunne jne Humanistlik ja fenomenoloogiline käsitlus · Carl Rogers: kliendikeskne teraapia · Abraham Maslow: eneseaktualisatsioon · George Kelly: personaalsed konstruktid · 20. sajandi lõpul tekkinud positiivne psühholoogia: voorused ja "karakteri tugevused" 1) Carl Rogers · Aktualiseerimine · Tingimatu positiivne vaade · Positiivne enesevaade · Empaatia · Olulised "teised" · "Fully functioning person" 2) Abraham Maslow · Tippkogemused · Motivatsiooni hierarhia 3) George Kelly · Personaalsed konstruktid: mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel Sotsiaal-kognitiivne lähenemine · Watson, Pavlov, Skinner: tingimine
Niisamuti ei saa kõrvale jätta organisatsioonipõhise enesehinnangu mõju organisatsioonilistele protsessidele, sest seos organisatsioonipõhise enesehinnagu ja indiviidi hoiakute ning käitumisega on tõestatud mitmetes uuringutes. EESMÄRK Käesoleva töö eesmärk on selgitada välja, millised seosed esinevad indiviidi tajutud organisatsioonilisel õiglusel organisatsioonilise enesehinnangu, juhtimisstiilide ja otsustusstiilide tajumisega. Töö pealkirjas jaotatakse konstruktid kahte ossa, millest esimene pool väljendab indiviidi hinnanguid õiglusele ning teine pool on seotud indiviidi hinnanguga oma juhile ja enesele. Sellest lähtuvalt vaadatakse töös nende konstruktide gruppide omavahelist suhestumist. Vastavad eeldatavad seosed on sõnastatud hüpoteesides. Hüpoteesid - Töötajad, kes tajuvad kõrgemat organisatsioonilist õiglust on kõrgema organisatsioonipõhise enesehinnanguga.
kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe. -Argielu konstruktid: Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane, õnn, -Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus, väärtused, hoiakud, demokraatia … -Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt -Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress, moderniseerumine, innovatsioon. Rõhk arengul, teised taustaks. Sotsiaalne muutus: -Kõige üldisem osutus ühiskonnas toimuvatele muutustele -Ilma hinnangulise vektorita
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik ...
Murray käsitlus vajadustest. "beta press" vs "alfa press". Kurt Lewin. Väljateooria. - Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). - Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). - "Konstruktid"; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). - Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. - Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. - Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17
kohvimasinat, kus kohvi võttes tuleb raha panna masina kõrval olevasse karpi. Eksperimendiga selgitame välja, kummal juhul juuakse rohkem kohvi ja kuna masin loendab mõlemal juhul, mitu korda kohvinupule vajutati, saame kontrollida ka pettuse esinemist ehk ebaeetilist käitumist. Soovime eksperimendiga tõestada, et selline ebaeetiline käitumine või ka otseselt pettus on levinud ka tavamõistes distsiplineeritud keskkonnas nagu töökoht. Teoreetiline ülevaade ja uuritavad konstruktid Meie eksperimendi puhul on peamiseks uuritavaks konstruktiks ebaeetiline käitumine. Leiame, et on oluline uurida (eba)eetilist käitumist just niivõrd lihtsa sisuga eksperimendiga ja loomulikus keskkonnas, sest keerukam ja/või laboratoorne eksperiment võib iseenesest tekitada küsimusi ning mitte välja tuua inimeste loomupärast käitumist. Defineerime ebaeetilist käitumist läbi mitme alakonstrukti. Ebaeetiline käitumine kui eetilise
Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid III Psühhofüüsikaline lähenemine vaimsetele võimetele Charles Robert Darwin (1809-1882) "On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life". London: Murray, 1859. pt. VII. "Instinct" a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus käitumine ja omadused Francis Galton (1822-1911)
Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid III Psühhofüüsikaline lähenemine vaimsetele võimetele Charles Robert Darwin (1809-1882) "On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life". London: Murray, 1859. pt. VII. "Instinct" a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus käitumine ja omadused Francis Galton (1822-1911)
koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud. Murdeiga liikunud varasemaks ja pikemaks. Täisea kriteerium varem väline näitaja (abiellumine nt), nüüd sismine (vastutusvõimelisus) Täiseale peetakse oluliseks ka mängu, mida varem omistati vaid lastele. Eapiirid on sotsiaalsed konstruktid. Thomas ja Chess - väikestel lastel erinev temperament. 40% kerge temperamendiga, 10% raske temperamendiga, 35% ebamäärased, 15% raskesti ülessoojenevad 80ndatel attachment theory varajased kiindumussuhted mõj. Tervet elu Esimesel eluaastal mõõdetud seonsomotoorsed võimed ennustavad tulevast IQ-d vaid 1-2% 4-5 a IQ ennustab hästi murdeea, täiskasvanueas intelligentsi. 6-18 a vahel muutus 60%-l lastest IQ 15 punkti Kohtupraktikas laste tunnistused: 4
eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist, huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees ning peas. Kui on
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beitr...
TEISTELE Tundmatu VARJATUD TUNDMAT ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe:
The psychology of personal constructs: vol 1-2. New York: Norton (1955). A theory of personality: the psychology of personal constructs. New York: Norton (1963= Teadlase metafoor – määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend. Kontroll sündmuste üle. Skeemid, kategooriad. KONSTRUEERIMISE PALJUSUSE PRINTSIIP (CONSTRUCTIVE ALTERNATIVISM): Personaalsete konstuktide või isiksuse konstruktide teooria. Konstruktid – sündmuste represantatsioonid või interpretatsioonid. Konstrukt – idee, mille abil konstrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. TÄHENDUS JA ENNUSTUSED: Näit. Õiglane-ebaõiglane, terve-haige, ilus-inetu. Unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus. Konstrukt on kirjeldatav vaid isiksuse taustsüsteemis. Konstrukti ennustatav jõud. Kriteerium. KONSTRUKTIDE OMADUSED:
- Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht “Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega
Lisaks väidab Nicholls, et noorukid teevad eelistuse kahe orientatsiooni vahel, milleks on kas egole või ülesandele orientatsioon, ning mis on omakorda individuaalne ja sõltub kahtlemata ka sportlikust tasemest. Samas tuleb silmas pidada, et sporti harrastav laps või nooruk ei ole orienteeritud kas ainult ülesandele või ainult egole, ehkki spordipsühholoogid on kindlaks teinud, et need on suuresti ortogeensed (vastandlikud) konstruktid. Pigem domineerib üks või teine motivatsiooniline suundumus (Raudsepp, 2010). Vaata ka lk. 61. SPedÕ 17. Planeeritud käitumise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis 18. Moraali ja eetika kasvatus spordis 19. Spordioskuste omandamise komplitseeritus Spordioskuste õpetamise keerukus on tingitud spordiga tegelevate inimeste erinevast kehalisest ja motoorsest tasemest, nende motiividest tegeleda spordiga ja individuaalsetest
Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine
representatsioone ja nende mõju inimkäitumisele. Usu sisu eriti ei uurita. Teoloogilised argumendid jäetakse välja. Vaimse sfääri tunnetamine ei ole praeguste vahenditega võimalik. Metodoloogiline agnostitsism. Aga: ka sotsioloogidel on oma tõekspidamised ja usk, mis on teadvustamata. Teaduse liikumapanevaks jõuks on kahtlemine. Üheks uurimismeetodiks on enesestmõistetavuste kohta pärimine (kuidas on ühed või teised sotsiaalsed konstruktid loodud?) Kas uususundid teevad ajupesu? Mis juhtub imetervenemise ajal? Kahtlus -> tuleb uurida. Üleolev intellektuaalne vaatenurk, hukkamõistev suurkiriklik seisukoht, skandaali- maiguline meedia, hüsteeriline antikultuslik liikumine, sektiliikmete ülistav suhtumine - millega on tegelikult tegemist? [Aga ka see, mis religioonisotsioloogia loob, on konstruktsioon.] ,,Tõde, puhast tõde ja ainult tõde" humanitaar- ja sotsiaalteadustes tuvastada ei saa.
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Edukas reklaam: 1) Toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. 2) Kontsentreeritult esitatud kirjeldus (kujutus) antud nimetusega kaudast, tema omadustest, tema “maailmast” ni...
tavalised taimed. 5. Võõrad geenid võivad sattuda See on reaalne probleem, millele otsitakse mahepõllumeeste saaki. lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta. 6. DNA konstruktid, mida kasutatakse Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid sisaldavad taimeviiruste ja bakterite paraku on selliseid rekombinante äärmiselt järjestusi. Kui need rekombineeruvad raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva. looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi võivad tekkida epideemiaid põhjustavad mitte ainult GM taimi. patogeenid. 7
kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik
mulla mikrofloorale. 4. Mulla huumusesisaldus väheneb taimede lopsakama kasvu tõttu. Väide on asjatundmatu, kuna geenitehnoloogia ei muuda taimi või vilju suuremaks, vaid parandab nende omadusi. Nad ei mõju huumusele halvemini kui tavalised taimed. 5. Võõrad geenid võivad sattuda mahepõllumeeste saaki. See on reaalne probleem, millele otsitakse lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta. 6. DNA konstruktid, mida kasutatakse sisaldavad taimeviiruste ja bakterite järjestusi. Kui need rekombineeruvad looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega võivad tekkida epideemiaid põhjustavad patogeenid. Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid paraku on selliseid rekombinante äärmiselt raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva. Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi mitte ainult GM taimi. 7. Agrobakter, mida kasutatakse geenitehnoloogias võib märgatavalt mõjutada mulla elustikku.
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
Eristamaks kultuuri- ja indiviiditasandite käsitlusi, pakkusid Triandis, Leung, Villareal ja Clark (1985) mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele (nt veendumused, emotsioonid jne ) kui teistelt inimestelt saadud informatsioonile. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: · Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) · Grupi või isiklikud eesmärgid · Käitumine sõltub normidest või hoiakutest · Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele.
Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik
mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
