Sotsiaalpsühholoogia loengud (0)

1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid,  Toivo Aavik, 13.02. 2018  
 
La Piere  eksperiment  
 
Richard  La  Piere,  reisis  30ndatel  2  a  USAs  ringi  koos  hiina  päritolu  ameeriklaste 
paariga.  Külastasid  251  hotelli  ja  restorani  ja  ainult  ühe  korra  aeti  nad  ukse  tagant 
minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. 
 
Peale  reisi  saatis  ta  kõikidele  ettevõtetele  küsimustiku,  küsis:  kui  teie  asutuse  ukse 
taha ilmuks üks hiinlastest  abielupaar , kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 
3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. 
 
Seda   uuringut   peetakse  üheks  käitumist  kirjeldavaks  olulisemaks  uuringuks  ajaloos, 
see oli 1934 aastal. 
 
Mis on sotsiaalpsühholoogia? 
Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. 
 
SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist 
ja  talitlust  ning  ühiskonnanähtuste  ja  –suhete  psühholoogilist  külge.  Selle  raames 
uuritakse  kõiki  käitumisi,  mis  seostuvad  inimese  ja  tema   suhetega   teiste  inimeste, 
gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). 
 
Gordon  W.  Allport  (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, 
tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste  kohalolek . 
 
Igapäevaelu  teaduslik   uurimine   –  kuidas  inimese  mõtted,  tunde  dja  käitumine  on 
mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest – olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. 
 
Protsesse jaotatakse taseme järgi: 
-  Intrapersonaalsed – isiku sisesed : hoiakud, nt  sotsiaalmeedia  intentiteet 
-  Interpersonaalsed – isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne  interaktsioon  
-  Grupisisesed – rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus  
-  Gruppidevahelised – jõugud, parteid 
-  ühiskonna tasandil – isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess 
-  lisaks jaotatud – sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. 
 
Teoreetilised  lähenemised jagunevad: 
-  sotsiaalkultuuriline – rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed 
õpivad  ümbritseva  ühiskonna  norme  ja  väärtusi  läbi  probleemilahenduse 
puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega 
-   evolutsiooniline  – sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse 
-  sotsiaalne õppimine – käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja 
imiteerimise  abil,  rõhutatakse  kooli,  perekonna  ja  ühiskonna  unikaalset  rolli 
selles 
-  sotsiaal- kognitiivne   –  lähtutakse  sotsiaalse  käitumise  informatsiooni  töötlemise 
mudelist, mille kohaselt inimene märkab, tõlgendab ja hindab inimeste käitumist, 
mõistes  info  töötlemise  protsessi,  võime  paremini  mõista  seda,  kuidas  inimeste 
mõtted  mõjutavad  nende  käitumist  -  kõik  mis  toimub  peas  mõjutab  seda,  mis 
toimub peast väljas. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ,  2017 /2018 
 
Uurimismeetodid 
Kasutades  situatsioonilisi  ja  personaalseid  muutujaid  uurivad  sotsiaalpsühholoogid 
süstemaatiliselt mõjukaid ja mõõdetavaid faktoreid, mis võivad muuta inimeste taju. 
Seda kuidas nad olukorda hindavad ja kuidas mõtlevad teistest ning omavahel kokku 
puutuvad,  nt  moodustavad  gruppe.  Muutujad  võivad  erineda  oma  taseme  poolest, 
andes  võimaluse ühes olukorras neid esitada, teises mitte. Neid on väga palju.   
-  situatsioonilised:  väljaspool  isikut  –  keskkonnas,  nad  võivad  olla 
käegakatsutavad, 
mittekatsutavad 
või 
isegi 
lühiajalised 
mõjutused. 
Situatsioonilised  muutujad  on  kõik,  mis  on  väljaspool  inimest  (nt  füüsilised 
keskkonna  omadused,  reeglid,  mittekatsutavad  –  nt  rollid,   kultuurinormid , 
ootused, temperatuur, tähtajad).  
-  personaalsed  muutujad:  inimese  kehalisi  muutujaid  (rass,  sugu,  kasv,  kaal), 
dispositsioonilisi  (nt  häbelikkus,  silmapaistvus),  nende  afektiivseid  seisundeid 
(millised   emotsioonid   on)  ja  seda,  kas  nad  on  tajutud  või  keda  tajutakse  teiste 
poolt  (nt  naeratamise  katse  ruumis,  ühele  ütled  et  on   kaamera ,  teisele  ütled,  et 
mitte, kes naeratab rohkem).  
 
Põhjuslikkuse  tuvastamine  
Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et 
mingid  muud  põhjused  ei  tule  arvesse.  Need  on  kontrollitud  ekspermendi 
komponendid.  
 
Eksperiment  on  katse,  mis  on  kavandatud  põhjuslike  seletusteni  jõudmiseks. 
Eksperimendid   SP-s  algavad  spetsiifilise  hüpoteesi  esitamisega  viidates,  et  üks 
muutuja   põhjustab  teises  muutujas  mingi  muutuse.  Põhjustajat  nimetatakse 
sõltumatuks,  see  mis  muutub,  on  sõltuv  muutuja.  Eksperimentaator   manipuleerib  
sõltumatute  muutujatega   luues   mitu  tingimust  mis  oleks  sama  muutuja  erinevad 
seisundid . Valimi liikmed saavad endale juhuslikult ühe või teise tingimuse. 
 
-   Vaatlus   spetsiaalselt  loodud  tingimustes.  Katse  –  andmete  kogumise  tehnika,  kus 
luuakse  teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. 
-  Eesmärk  –  katse,  mis  on  kavandatud  põhjuse  seletusteni  jõudmiseks  ( Cook   ja 
Campell 1979) 
- Kinesmith, Kasser and McAndrew (2006). Katse: Mehed, kellel on relvad, omavad 
hormonaalreaktsooni,  mis  paneb  nad  käituma  agressiivselt.   Valim   andis  sülge 
testosteroonitaseme võtmiseks. Mehed pandi üksi, laual oli  valikus   relv  või hiirejahi 
mäng. Ülesanne – võtta  osadeks  lahti relv või mäng ning kirjutada paberile  detailne  
juhend lahti võtmiseks ja kokku panemiseks. 15 min pärast võeti uuesti testosterooni. 
Relvaga tegelejatel oli see hüppeliselt tõusnud. Mänguga tegelejatel ei olnud tõusnud. 
Edasi  anti  neile  juua  piprast  vett.  Edasi  paluti  neil  järgmisele  osalejale  teha  ise 
veesegu.  Relvadega  tegelejad  tegid  piprasema  vee  ja  see  näitab  agressiivsust  –  nad 
tegid  teistele  piprasema  vee.  Sõltumatu  muutuja:  relv  ja  mäng,  pipar.  Valimine  oli 
juhuslik kes sai relva ja kes mängu. Valimis ei olnud relvadega tegelejaid.  
 
Selgituse otsimise  tasandid  -  mis on sotsiaalpsühholoogia, kuhu kuulub? 
 
Kollektivismi poole 
-   antropoloogia : kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel 
-  sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
-  sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad 
teised inimesed, grupid 
-  isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused 
-  arengupsühholoogia:  vanus,  arengutasandid,  läbi  elu  inimest  puudutavad 
muudatused 
-  kognitiivne  psühholoogia:  individuaalsed  vaimsed  struktuurid,  kognitiivsed 
protsessid 
-  neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid 
Indiviidi poole 
 
Kõik,  mis  on  sotsiaalpsühholoogiast  allapoole,  on  indiviidikeskne,  ülespoole  on 
ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. 
 
Seos isiksusepsühholoogiaga 
Kõige suuremad seosed selle teadusharuga.  
-  Isiksuse  uurijad  on huvitatud privaatsetest psüühilistest funktsioonidest 
-  SP:  ühised,  kõiki   haaravad   sarnased  omadused.  Situatsioolised   faktorid  
olulisemad kui inimese enda isiskus. 
Erinevus: analüüsi tasand on erinev.  
 
Inimese  sisemised  omadused  mõjutavad  palju,  kuidas  inimene  käitub  AGA  mitte 
alati. Mõnikord on situatsioonilised faktorid olulisemad, kui inimese enda isiksus. Nt 
matustel  peavad  inimesed  olema  kurvad.  Mida  tugevam  on  norm  ühiskonnas,  seda 
rohkem mõjutab see inimest.  
 
Teaduslik meetod 
- Küsimuste esitamise kõrval kontrollida kas oletused on ka tõepärased 
- Eesmärk – süstemaatiliselt argumenteerida ühe võimaluse poolt ja teise vastu 
1.  luua testitavad hüpoteesid 
2.  vali sobilik lähenemisviis uuringule. Survey (kaardistus) 
3.  andmete kogumine 
4.  andmete anaklüüsimine ja järelduste tegemine 
5.  tulemuste jagamine teiste teadlastega 
 
Protseduurid – vt slaide, loe raamatust 
 
2. Sotsiaalpsühholoogia ajalugu, 20.02.2018 
 
120 aasta vanune teadus, enamus arengust viimase 60 aasta jooksul.  
 
Kaks sotsiaalpsühholoogiat: 
-  psühholoogiline: keskmes on indiviidi reageerimine sotsiaalsele stiimulile 
-  sotsioloogiline:  grupid  või  sotsiaalsed  muutujad,  sotsiaalsed  rollid, 
kultuurinormid jms 
Üleskutse need valdkonnad omavahel ühendada (Backman, 1983). 
 
Kirjeldav sotsiaalpsühholoogia 
- Ulatus kuni 19.saj II pooleni. Inimene vajab eksisteerimiseks ühiskonda oli mõlema 
seisukoht. Inimene on sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse  produkt . 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
- Platon – ühiskond kui  rekvisiit , mille abil saab inimene välja arendada õiglustunde. 
Sotsiaalne  õiglus  on  aluseks  inimese  isiklikule  õnnele.  Inimene  on  välja  arendanud 
oma bioloogilise loomuse. 
-  Aristoteles  – entelehhia so  mateeria  areng bioloogiloistest printsiipidest lähtuvalt e 
tung  enese  realiseerimise  poole.  Humanism.  Selle  saavutamiseks  on  inimesel  vaja 
sotsiaalset  tegevust  ja  teisi  inimesi.  Uuris  ka  inimese  enda  olemust.  Hakkas   uurima  
suhtlemisprobleeme. 
 
Eraldumine 
-  Periood 19.saj II poolest 20.saj  alguseni  
-  Rahvastepsühholoogia – kulturoloogilised uuringud ja psühholoogia, rahva vaimu 
kannab endas üks kindel rahvas või rahvus. Rahva vaim sisaldab endas psüühilist 
omapära. Uuriti erinevate rahvaste kultuurilist omapära ja selle põhjusi. 
-  Ajakiri “Rahvaste psühholoogia ja keeleteadus” (Steinthal ja Lazarus) – avaldati 
uurimusi keelte, kommete, tavade ja uskumuste kohta.  
 
Veelkordne eraldumine 
1886 on psühholoogia algusaasta. 
 
- Psühholoogiline ja kulturoloogiline suund, määravam sel perioodil viimane. 
-  Wundt  – uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine, kõne). 1900-1920 avaldas 
10 köitelise “Rahvaste psühholoogia”. 
- William Sumner –  etnotsentrism  (raamatus “Folways”), antakse hinnanguid teistele 
rahvustele  lähtutes  oma  rahvuse  väärtustest.  Eurotsentrism,  afrotsentrism, 
russotsentrism, estotsentrism... 
 
Rahvavaimu  ideed  on  kasutatud  palju  rassilise  ja  rahvusliku  vägivalla 
põhjendamiseks.  
 
Massipsühholoogia 
-   Tard ,  1893  “ Matkimise   seadused”  –  käsitletakse  mõjuülekannet,  kuidas  minu 
mõju  saab  kanda  üle  sinu  peale,  ehk  kuidas  ühe  inimese  tegevus  mõjutab  teise 
inimese käitumist. Oluline on loov isik so inimene, kes loob uue idee või mõtte. 
-  LeBon,  “Rahvaste  psühholoogia  ja  mass”  ( 1895 )  ja  “Revolutsiooni 
psühholoogia”.  Massi  ja  eliidi   vahekord ,  paanikasituatsioonid,  üksikisikuga 
toimuvad  muudatused  massis.  Inimest  massisituatsioonis   iseloomustavate  
muutuste väljatoomise looja: 
1.  Massi sattudes toimub isiksusetutse teke e inimene kaotab individuaalsuse ja 
võimendub temna instiktiivne käitumine. 
2.  Emotsioonide  võimendumine,  loogiline  mõtleimine  taandub,  selle  asemele 
tulevad tunded ja instinktid, seega on massis olevad inimesed mõjutatavad ja 
seda läbi emotsioonide. 
3.  Toimub intellektikaotus, järelikult massi heakskiidu saavutab see, kes suudab 
kaotada  loogika  ja intellekti. 
4.  Isiklik vastutus kaob, jaguneb osadeks ja lõppkokkuvõttes ei vastuta keegi. 
Ta  tegi  järeldused  paanikaseisude  olukorra  vaatlemisel.  Juhul  kui  emotsioonid  ei 
mõjuta, siis need ei pea paika st kui inimene suudab sälitada rahu, need muutused ei 
toimi. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
-  Sighele – afektiseisundis sooritatud kuriteod – kui keegi kellegi maha lööb, siis ta 
ütleb et ta oli afektiseisundis ja ei kontrollinud end, mida kohus peab selgitama. 
Massis kaob inimesel võime end teadlikult kontrollida.  
Nende  arvates  toimub  massis   enesekontrolli   vähenemine,   tekkivad   instiktid,  mis 
võivad viia kuritegudeni. Lähtusid loogikast ja statistilistest näitajatest. See näitab, et 
tekkisid esimesed empiirilised uuringud. 
 
Muutus eksperimentaalseks 
-  3. periood – 20 saj algus 
-  SP kui teaduse koidik, 1862 -1894 
-  Wundt – pakkus välja 2 haru: füsioloogial põhinev psühholoogia ja sotsiaalne e 
rahvapsühholoogia.  
 
Varajased aastad 1895 – 1935 
 
Triplett,  1895  –  Kuidas  inimese  sooritus  muutub  vastavalt  sellele,  kas  teised 
inimesed  on  kohal  või  ei  ole?  Avaldatud  1897  esimene  eksperiment  –  pani  lapsed 
jalgrattaga  sõitma. Võttis terve inimpõlve aega, enne kui aru saadi, mis fenomeniga 
oli tegemist – sotsiaalne soodustamine. Selle  vastand on sotsiaalne  looderdamine . 
McDougall  ja   Ross ,  eraldi  publitseeritud  erinevad  tekstid  1908.  M  pidas  oluliseks 
indiviidi, R pidas indiviidi - sotsiaalpsühholoogia rajaja. 
 
Kumbki oma valdkonna teadusliku külje rajaja. 
 
1924   Floyd   Allport,  imbunud  kaasaegsesse  psühholoogiasse:  I  believe  that  only 
within  the  individual  can we  find  the  behavior  mechanisms and  consciousness  which 
are   fundamental   in  the  interaction  between  individuals.  There  is  no  psychology  of 
groups wich is not essentially and entirely a psychology of indiviuals. Psychology in 
all its branches is a science of the individual. 
 
Küpsemine 1936 – 1945 
Allport  mõjutas  peamisi   uuringuid ,  kuid  ei  andnud  teadmist  laiemate  küsimuste 
lahendamiseks.  Selles  oma  mõju  ajaloolistel  ja  poliitilistel  sündmustel.  USAs  tekkis 
majanduslangus . Paljud noored psühholoogid ei leidnud seal tööd, enamus neist võttis 
omaks  liberaalse  liikumise.  Pooldasid  võrdsemat  ühiskonda.  Moodustasid 
organisatsiooni, mille eesmärgiks oli uurida olulisis sotsiaalseid probleeme – SPSSI. 
See   organisatsioon   panustab   eetika   ja  väärtuste   uurimisse .  Tänu  selle  ühingu 
loomisele  hakkas  sotsiaalpsühholoogia   muutuma   rakendusteaduseks.  Hakati  uurima 
liidriks olemist, esimesed tarbijakäitumise uuringud, hääletamise uurimine valimistel, 
tekkis organisatsioonipsühholoogia jne. 
 
Sotsiaalpsühholoogia   erisused   erinevates  riikides:  NSVL  sotsiaalpsühholoogia 
indiviidivaenulik,  kollektiviseerimine.  1936  keelas  kom  partei  NSVL  territooriumil 
psühholoogiliste  testide  kasutamise  rakenduslikes  uuringutes.  Kõik  pidi  olema  üks 
mass. Fashismi võimuletulekuga tekkis kogu Euroopas antisemitismi  puhang . Sellest 
sai  kasu  USA.  Seepärast,  et  euroopa  juhtivad  sotsiaalpsühholoogid   kolisid   USAsse. 
Nt Heider, Ichheiser, Lewin , Adorno .  
Kurt  Lewin  –  SPSSI  looja  ja  esimene   president   1941.  Juudi  põgenik  natsi 
Saksamaalt.  Sotsiaalpsühholoogia  ei  pea  muretsema  kas  olla  puhas  teadus  või 
rakendusteadus. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Kiire laienemine 1946 – 1969 
Sõja lõpuga tõusis SP staatus, saadi raha, uued  laborid . Kuna õppima läksid kõrgem 
keskklass ja mehed, oli tegemist eliitvaldkonnaga. Muutus USA  keskseks . 
Hakati viima läbi katseid, et uurida miks Saksamaa sattus Hitleri mõju alla. Fashismi 
mõju  uurijad  Adorno,  Milgram,  Asch,  Hovland,  Festinger  (kõige  mõjukam  teema  – 
kognitiivse  dissonantsi  teooria  e  inimestel  on  vajadus  saavutada  sisemine  tasakaal 
ning  selle  nimel  on  ta  nõus  tegema  muudatusi),   Clark ’s  (uurimistöö,  et  eraldamine 
kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel 
eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees –  vaenu vähendamiseks  
 
Tekkisid  uued  teemad  SP-sse:   Agressiivsus ,  abistamine,   meeldimine   ja  armastus. 
(Berscheid  ja  Hatfield  1969)  –  uuringud  inimestevahelistest  romantilistest 
meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. 
Latane  ja Darley 1968 – uuring Kitty Genovese in New  York City 
 
SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. 
 
Kriis ja ümberhindamine 1970 – 1984 
Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste  kallete  
olemasolus ( Graham  1992, Tesser ja Bau 2002) 
 
Hakati  rakendama  rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema 
vastutustundlikumatele 
seisukohtadele. 
Oluline 
muudatus  
- 
kognitiivsest 
psühholoogiast  hakati  ideid  importima  ja  neid  rakendama  sotsiaalse  käitumise 
seletamisel.  See  mõjutab  suurel  määral  tänapäeva  SP-t.  Uuendati  mina- kontsept   e 
“Self  ( minapilt ,  kõik,  mida  sa  endast  arvad).”  Biheiviorismi  osa  kahanes.  “Self” 
muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. 
 
Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 –  
Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA 
oli individualistlik riik. Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida 
olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati 
rohkem  tähelepanu  pöörama  sellele,  millised  inimkäitumise  osad  on 
kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga. 
 
Sotsiaalpsühholoogia  raskuskese  täna  USAs,  samas  Euroopas  ka  tugevatel  alustel. 
Tänapäeval   domineerib    multikultuurne   läehenemine,  jätkatakse  SPSSI  traditsioone 
(seadusloome, tervis, haridus , poliitika, sport , äri). 
 
Millist inimese käitumise aspekti rõhutada: Hot vs  Cold  
Ajaloolise taustaga erimeelsus SP-e vahel. 
Külm – põhineb pingutust nõudval reflektiivsel mõtlemisel, enne ei toimu käitumist 
kui inimene ei ole kaalunud kõiki tagajärgi, siis võtab vastu ostuse ja tegutseb. 
Hot  –  inimene  teeb  minimaalset  kognitiivset  pingutust,  käitumine  on   impulsiivne   ja 
tahtmatult aktiveeritud emotsioonide, harjumuste või  bioloogiliste  jõudue poolt. Tihti 
toimub allpool teadvusele ligipääsetavayt tsooni. 
 
SP  on   valdkond   inimesele,  kelles  on   julgust   võtta  vastu  väljakutseid  ja  ka  ise 
muutuda.  
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
3. Sotsiaalne mina, 27.02.2018 
 
Inimesed on oma minaga palju seotud. Mõtleme sellele, kes me oleme. Kohati oleme 
õnnelikud  enda  üle,  kohati  kurvastame  enda  üle.  Mõtleme  ka  sellele,  kuidas  me 
teistele välja paistame. 
 
Spotlight  efekt  –  kaldume  nägema  ennast  nagu  me  oleks  laval  tähelepanu 
keskpunktis .  Katse – piinlikkust tekitavat asja märkavad vähesed, nii välimuses kui 
emotsioonides.    Usume  transparentsuse  illusiooni  –  seda  et  meie  tunded  ja  mõtted 
lekivad ja teised näevad meie sisemist elu. See aga on vaid illusioon. 
 
Mina ja sotsiaalse ümbruse  omavahelised suhted: 
1.  sotsiaalne keskkond mõjutab meie enseteadvust (nahavärv võõras keskkonnas) 
2.  enese  pärast  muretsemine  mõjutab  meie  sotsiaalset  käitumist  (riietus,  soeng, 
meik ) 
3.  sotsiaalsed  suhted  aitavad  meil  defineerida   iseennast   (sõltub  erinevatest 
rollidest, kus me osaleme) 
 
Minapilt 
-  kogu  info  enda  kohta,  üldine  nägemus  iseendast,  kogu  enda  mõtete  ja  tunnete 
kogum,  lõpmatu,  hõlmab  kõike,  moodustab  ajus  omavahel  seotud  sekeemid  e 
mina- skeemid  
-  mina-skeemid  (self-schemas,  Hazel  Markus)  –  uskumused  enda  kohta,  mis 
juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb 
rohkem  meelde.   Skeeme   on  palju,  erinevad  skeemid  on  erineva  tähtsusega. 
Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse.  
 
Kust minapilt pärineb? 
-  Mälu – ilma võimeta meenutada on enda  defineerimine  äärmiselt raske. Mälu ei 
ole   perfektne ,  nägemus  iseendast  ja  praegused  hoiakud  võivad  mälestusi 
mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. 
-  Ajupiirkonnad,  mis  vastutavad  minakohase  info  eest.   Tehnoloogia   kiire  areng 
võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega 
on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne 
iseenaast enam ära. See koht on  mediaalne  prefontaalne koor ja  eesmine  vöökäär. 
Kui  panna  inimene  mõtlema  oma  isiksuseomaduste  peale,  muutub  aktiivseks 
eesmine vöökäär, teiste peale mõeldes muutub aktiivseks mediaalne prwfontaalne 
koor. 
 
Peeglitest 
Inimahvide peal läbi  viidud test  eneseteadvuse  uurimiseks. 
Mõte  selles,  et  kellegile  näidatakse  peeglit,  mäkerdatakse  ta  millegagi  kokku  (nt 
laubale täpp) ja vaadatakse, kas loom reageerib sellele või mitte. 
 
Isolatsioonis on iseennast näha võimatud. Keeruline on hoida oma mina lahus teistest 
inimestest. Inimese mina-üilt on väga sotsiaalne kontseptsioon. Ilma teiste inimesteta 
meil  ei  tekiks  paljusid  hoiakuid  ja  arusaamu  iseendast.  Nt  –  kas  saad  öelda,  et  oled 
julge, kui ei ole kohtunud teise inimesega. 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Isiksuseomaduse  don  suhtelised,  sõltuvad  keskkonnast  kus  asume  ja  kellega  end 
võrdleme. 
 
Mis mõjutab minapilti? 
-   Introspektsioon   e  sisekaemus  e  oma  mõtete  ja  tunnete  jälgimine,  selle 
tulemusena  saab  endast  mingusuguse  arusaama,  kuid  kas  see  annab  ka 
objektiivset  infot.  Ei  anna,  kuna  iseennast  analüüsides  tekib  inimesel  palju 
erinevaid  kaldeid.  Enamlevinuim  on   kestvuse   kalle.  Inimestel  on   kalduvus   üle 
hinnata oma emotsioonide tugevust ja kestvust. 
-  Oma  käitumise  jälgimine  –  passiivselt  ei  registreeri,  peame  andma  ka   seletuse  
oma käitumisele ja ennustama ette tuleviku käitumist. 
-  Darlyn Bem enesetaju teooria – inimesed hindavad oma mõtteid või tundeid läbi 
oma  keskkonna  ja  käitumise  vaatluse.  Enne  toimub  käitumine  ja  siis  inimene 
alles sildistab oma sisemise seisundi. 
-  Näo  tagasiside  hüpotees  –  eelneva  teooria  alanäide  on  emotsioonid  e  nende 
tajumine .  Inimese  näoilme  muutmine  toob  kaasa  vastava  emotsiooni  kogemise. 
Kui  naeratad,  siis  peale  seda  muutud  õnnelikumaks.  Keskkond  mõjutab  seda, 
kuidas  ennast   tunned .  Emotsioonide  kohta  annab  tagasisidet  ka  inimese  üldine 
kehahoiak .  
-  Oma motivatsiooni tajumine – sisene ja väline. Sisemine - inimest motiveerivad 
tegutsema  sisemised  faktorid  e  huvi  millegi  vastu,  sellest  saadav  rahulolu, 
väljakutse,  hobid,  sõbrad.  Välimine  –  inimese  tegevust  ajendav   motivatsioon  
pärineb  temast  väljastpoolt  st  tegevus  on  väliselt  tasustatud.  Mis  juhtub  kui 
inimese sisemiselt motiveeritud tegevusele järgneb väline tasu.  
-  Üleõigustamise  efekt  -  Sisemine  motivatsioon  peale  välise  rakendamist  hakkab 
kahanema. Koolikeskkonnas väljendub see dilemmas miks ma koolis olen – kas 
tahan õppida või olen tulemuste pärast. 
 
Mina-lahknevuse teooria, Higgins  1987 
Inimese mina kujuneb kolme vormi võrdlusena: 
- Reaalne mina – milline ma tegelikult enda arvates olen 
- Ideaalne mina – milline ma ise tahaks olla 
- Ootustele vastav mina – milline ma teiste arvates peaksin olema 
 
Alati  on  olemas  mingisugused  tühimikud  soovitud  ja  reaalsete   seisundite   vahel. 
Ideaalne ja ootustele vastav mina on mõjutatavad keskkonnast, kus inimene viibib ja 
normidest ühiskonnas. 
 
Erinevused erinnevate minade vahel võivad tekitada inimestele probleeme. See sõltub 
sellest,  kus  need  tühikud  paiknevad.  1.  Tühik  reaalse  ja   ideaali   vahel  –  tekitab 
inimeste elus pettumist, tekib  kurbus , rahulolematus. 2. Tühik ideaali ja ootuste vahel 
– inimesel tekib hirm, hädaohu tunne, vaimne  rahutus . 
 
Teiste  inimeste  mõjutused  aitavad  meil  vastata  küsimustele  kes  ma  olen.  Enese 
eristamine teistest. Arvame, et oleme  unikaalsed . Seega kipuvad inimesed kirjeldama 
end  viisil,  mis  rõhutab  mingil  moel  nende  erinevust  teistest.  Kirjeldus  sõltub  palju 
keskkonnast.  
 
Festinger (sotsiaalse võrdluse teooria, 1954) – inimesed on ebakindlad oma oskustes 
või  arvamustes.  Kui  nad  on  ebakindlad,  hindavad  nad  end  võrdluses  sarnaste 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
kaaslastega.  Kui  ei  ole  kindlad,  erinevatega.  Kui  inimene  ei  saa  aru  oma 
emotsioonidest,  siis  lähtub  ta  nende  hindamisel  kaaslaste  arvamusest.  Kui  inimesed 
on ärevuses, siis vihaste inimeste seltskonnas hinnatakse enda emotsiooni ka vihaks. 
Nt:  inimese  võrdlemine  meediatähtedega.  Tehakse  seda  kolmel  viisil  – 
enesehindamiseks,  enesearendamiseks,  eneseparendamiseks.  Kui  lapsed  on  alla  8 
aasta  vanad,  siis  omn  nad  vähem  mõjustatud  enda  hindamist,  vaid  huvitatud  enese 
parendamisest. Pärast hakatakse  hindama  ideaalide järgi.  
 
Kultuuridevahelised erinevused minapildis 
Enesekirjeldamine isiksuseomadustega – lähtumine individuaalsest  
Enesekirjeldamine – sotsiaalne 
 
Kultuuris domineerivad väärtused mõjutavad. Vastavalt kultuuridele: 
Individualism  –  üksikindiviid  ja  tema   vabadused   on  tähtsamad.  USA,   Austraalia , 
Suurbritannia, Kanada  
Kollektivism  –  suurte  inimrühmade  eesmärgid  on  olulisemad,  oluline  koostöö  ja 
kooskõlas  toimimine . Hiina, Jaapan, Venetsueela, Kolumbia  
 
Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast 
Individualistlkes  kultuuris  on  inimestel  sõltumatu  nägemus  iseendast  –  näevad  end 
kui  unikaalsete  omadustega  isiksust.  Kollektivistlikes  kutluurides  näevad  inimesed 
end teistega  seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). 
 
Enesehinnang (self- esteem ) 
Millisel  määral  inimene  väärtustab,  hindab  ja  meeldib   iseendale .  Mina-pildi 
emotsionaalne osa.  
 
-  Tekib “alt üles” või “ülalt alla” meetodil. Alt üles – teed asju hästi ja kogemuse 
põhjal  enesehinnag  tõuseb. Ülalt alla – on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis 
inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. 
-  Tesser  1988,   noorema   õe/venna  mõju  enesehinnagule.  Mehed  oma  teistsuguse 
võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam.  
 
Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub 
vastavalt  elus  ette  tulevatele  sündmustele  (ebaõnnestumised,  nurjunud  lähusuhted). 
Kui  inimesel  on  kõrge  enesehinnang,  on  tal  kõrgem  enesekindlus,  parem  tervis  ja 
õnnelikkuse määr on kõrgem.  
 
Enesehinnangul on ka oma pimedam pool.  
-  Kas kõrgem agressiivsus ja  antisotsiaalne  käitumine on seotud enesehinnanguga ? 
Kas  madal  enesehinnang  viib  agressiivsuele  ja  antisotsiaalsele  käitumisele?  Ei  ole 
ühtset arvamust ega seisukohta.  
 
Kõrge enesehinnaguga inimesed kipuvad teisi  segama , vahele rääkima.  
 
Tajutud enesekontroll  
Mina-pilt jääb mõjutama sooritust. 
-   Bandura ,  2000,  enesetõhusus  –  inimese  enda  hinnang  oma  võimekusele 
organiseerida  ja  täide  viia  tegevusi,  mis  on  vajalikud  teatud  tüüpi  eesmärgi 
saavutamiseks.  Mina-pildi  üks  oluline  osa.  Enesehinnang  ja  enesetõhusus  on 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
omavahel  positiivselt  seotud.    Tervis  on  parem,  tööl  produktiivsemad. 
Kujunemise  juures  on  suur  osa  sotsiaalsel  keskkonnal  –  usaldusväärsus 
hinnangute  kohta.  Vastavalt  tagasisidest  korrigeeritakse  enesehinnangut  ja 
enesetõhusust. 
-   Kontrollikese , Rotter 1966 –enda arvamus sellest  kes ja kuidas on vastutav selle 
eest  mis  teiega  juhtub.  Võib  olla  sisemine  või  välimine.  Sisemini  -  inimene  on 
kindel  et  juhib  ise  oma  elu,  kõik  mis  temaga  juhtub  sõltub  tema  enese 
kavatsustest  ja  tegevusest.  Neil  on  palju  kasu  sees.  Ärevus  madalam,  stressiga 
parem toime tulek. Väline – inimene süüdistab kõiges väliseid jõude, saavutused 
ja  ebaõnnestumised  on  juhuslikud.  Õpilastel  madalamad  hinded,  töötavad 
aeglasemalt, kõrgem ärevus. Neid kimbutab depressioon .  
 
Kuidas ära tunda madalat enesehinnangut? 
1.  Kuidas ta esitleb ennast? 
2.  Millised tunduvad olevat ta emotsioonid? 
3.  Vihjed jutust 
4.  Kuidas ta suhtleb teiste inimestega? 
5.  Kuidas nõustub enda kohta käivate negatiivsete hinnangutega? 
6.  Milline on sotsiaalne mõju? 
7.  Ei tunne huvi ülesannete vastu 
8.  Võrdlevad ennast sageli teistega 
 
Kuidas sotsiaalset enesehinnangut tõsta? 
1.  Ennast  teeniv  tunnetus  (self-serving  cognition)  –  teatud  puhkudel  hakkavad 
inimesed  moonutama  oma  taju  sedasi,  et  see  teenib  enesehinnangu  tõstmise 
eesmärki.  Arvatakse,  et  positiivsed  sündmused  on  seotud  nende 
isikuomadustega, negatiivsed tulevad keskkonnast. 
2.  Enda  abituks  muutmine  (self-handicapping)  –  inimesed  ise  teadlikult  või 
mitteteadlikult  kahjustavad  või  takistavad  oma  sooritust,  et  hiljem  oleks 
võimalik välja  vabandada  tõenäolist läbikukkumist. Nt viivitamine. Inimesed 
seavad endale liiga kõrged eesmärgid.  
3.  Teiste  hiilguses  peesitamine  ( bask   in  reflected  glory)  –  inimesed  kalduvad 
rõhutama  ja  välja   tooma   seotust  edukate  kaaslastega.  Eneseesitlusteooria 
tegeleb  sellega.  Näidatakse,  et  ma  olen  neist  osa,  nendega  koos.  Esineb  ka 
vastupidine   tendents  – vähendada seotust nendega, kellel on ebaõnnestumine. 
4.  Endast kehvematega võrdlemine (downwards  social  comparisation) – inimese 
enesehinnang on ohus, võib olla kasulik see, et võrdled end  kaaslasega , kes on 
veel õnnetumas olukorras. Võib võrrelda ka enda mineviku olukorraga.  
 
NB!  Oluline  nüanss  psühholoogia  tudengile:  “Võrrelge  end  kehvematega  ja 
võtke eeskuju endast parematelt!” 
 
Tiigi efekt (big- fish -little- pond  effect) 
 
Sugudevahelised erinevused 
 
 
 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
4. Sotsiaalne taju, 06.03.2018 
 
Kuidas me teisi mõistame ja nende kohta oma arvamuse kujundame? Me ei näe, mis 
kellegi peas toimub, mis on tema emotsioonid ja motivatsioon midagi teha. Inimesed 
on nagu detektiivid, peavad tegema kaudseid järeldusi ja oletusi. See kuida sme neid 
oletusi teeme, nimetatakse sotsiaalsek  tajuks. 
 
Sotsiaalne  taju  on  viis,  kuidas  inimesed  kodeerivad,  töötlevad,  mäletavad  ja 
kasutavad informatsiooni sotsiaalsetes situatsioonides, et teiste käitumisest aru saada. 
 
Sotsiaalne  taju  on  on  subjektiivne.  Ühte  ja  sama  asja  erinevate  inimeste  poolt 
kirjeldatakse erinevat moodi. Seetõttu ei saa olla täpne.  
 
Kujundavad seda: 
•  Esmamulje  – kas võõra inimese üle saab otsustada pärast põgusat kohtumist? Kas 
käitumine  ühes  olukorras  annab  alust  oletada,  et  käitub  ka  teises  olukorras 
samamoodi?  Esmamuljed  kujunevad  kiiresti.  Reeglina  väliste  ja  jälgitavate 
kategooriate  alusel.  Sugu,  etniline  grupp,  näoilme,  kehahoiakud  –  4  tüüpilist 
kategooriat  esmamulje  kujunemiseks.  Esmamulje  kujunemise  aluseks  on  inimese 
enda varasemate teooriate  replikatsioon . 
• Olukorra mõju – see kuidas asjad käima peavad. Silma  torkavad erisused. 
•  Jälgitav  käitumine  –  inimesel  on  lihtne  liigutuste  põhjal  järeldada  tegevuse 
eesmärki.  
Nt  treenimine :  http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html  
Nt hindamine: www.youtube.com/watch?v=f8TFi6qvPbc  
 
Välimus 
Kõige olulisem kriteerium mille alusel tehakse teiste üle otsustusi, on välimus. 
 
•  Willis  ja  Todorov  (2006):  tudengitele  tundmatute  inimeste  nägude  näitamine  ja 
nende  meeldivuse,  agressiivsuse,  veetlevuse,  usaldusväärsuse  hindamine  erinevate 
lühikeste ajahetkede vältel. Ei ole vahet ajalisel faktoril, inimene hindab seda 0,1 sek 
vältel. Ühest pilgust on piisav usaldusväärsuse loomiseks. 
 
Inimese nimel on ka mõju 
Nt vanaaegsem vs uus  eesnimi  
Vanemaid   nimesid   omavaid  isikuid  peeti  vähem  intelligentseteks  ja  vähem 
poulaarseteks võrreldes noorema generatsiooni nimedega (Young, 1993). 
 
Häälel on mõju 
 
Füsiognoomia (vt slaid) 
Nägu on üks olulisemaid näitajaid inimese kohta. Inimesed  arvavad  inimese näo järgi, 
millised  nad  on.  Sellel  kui  palju  täiskasvanud  inimese  nägu  on  beebi  näo  moodi, 
oleneb mida sellest inimesest arvatakse.  Neid peetakse hoolivateks ja hoolitsevateks. 
Beebinäod meeldivad inimestele rohkem samal põhjusel.  
 
Olukordade tajumine 
Tajutakse lähtudes olemasolevatest skriptidest. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Olukorrad võivad olla erinevad. Meil on arusaamad erinevate olukordade kohta. Mida 
rohkem  kogemust  selles  olukorras  olemise  kohta,  seda  detailsem  on   skript .  Skriptid 
on kultuurispetsiiflised. USA kohtamisskript (vt slaid). 
 
Keskkonna mõju tajumisele 
Kontekstist sõltub palju, mida otsustakse. 
 
Tajumise käitumuslikud aspektid 
Inimesed  märkavad  käitumist   liikumisest .  Inimestel  on  erinev  see,  kui  detailselt 
tajutakse teise inimese käitumist.  
Mitteverbaalne käitumine – emotsioonid. Paljud inimesed varjavad oma emotsioone. 
Siis tuleb mängu nn väike keel e mitteverbaalne kommunikatsioon. Inimese näost on 
võimalik välja lugeda palju tema tunnete kohta (Darwin).  
 
Uuring, Elfenbein, 2002. Kui hästi on tuvastatavad näo järgi emotsioonid? Vt slaid 
On võimalik, kuid sõltub kultuuri eripärast. Oma kultuuris tajutakse paremini. 
 
Milliseid emotsioone on vaja paremini tunda? 
Hansenid, 1988. Katse – milliseid emotsioone on võimalik kõige kiiremini ära tunda. 
VIHA. 
Wicker, 2004. Katse ebameeldivate lõhnade kohta. VASTIKUS  
 
Petmine  
Inimesed  ei  ole  huvitatud,  et  meist  õigesti  aru  saadakse.  Keha  põhjal  saab  teha 
paremini järeldusi, nägu on võimalik rohkem petlikuks muuta. Pockerface 
 
Reegel – mida kaugemal kehatüvest asub mingi jäse, seda raskem on seda kontrollida 
(Ekman ja Friesen, 1974). Tavaliselt jalad ja käed. 
 
Tavainimesed  ei  tunne  valetamist  ära,  kuna  inimesed  usuvad  et   valetamine   on 
stereotüüpne  käitumine.  Inimesed  usuvad,  et  valetajad  käituvad  stereotüüpselt  – 
väldivad silmkontakti, kokutavad, puudutavad ennast kui valetavad – tegelikkuses nad 
ei tee seda (Aavik 2006). Arvatakse et inimene on valetamisel  stressis . Tänapäeval on 
pettuse tuvastamiseks luures kontrollimine kui palju inimesed pingutavad. 
 
Vrij jt, 2010. Katse:  intervjuu  ajal hoida silmsidet ja räägi. Need kes valetasid, neil oli 
raskem  silmsidet  hoida.  Kui  palju  inimesed  pingutavad.  Igasuguse  tõe 
ümberpööramine  nõuab  suuremat  pingutamist.  Välja  töötatud  on  strateegiad,  mille 
abil  tuvastatakse  kui  palju  inimesed  pingutavad.  Nt  tagurpidi  rääkimise  strateegia. 
Kasutatakse politseis.  
 
Omistamine   e atributsioon 
Et  saada  aru,  mis  meie  ümber  toimub,  püüavad  inimesed  mõista  teiste  inimeste 
käitumist.  
Atributsioon on inimeste vajadus omistada põhjuslikkust teiste indiviidide tegudele, et 
vähendada oma ebakindlust. 
Jaguneb kaheks: 
-  sisemised  e  oersonaalsed:  põhjendatakse  inimese  käitumist  tema  sisemiste 
omadustega, nt isiksus, meeleolu, hoiakud, võimed 
-  välise e situatsiivsed: otsitakse põhjust situatsioonilistest teguritest, olukorrast 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Kovariatsioonimudel – inimesed kasutavad omistamisel kovariatsiooni  printsiipi  
selleks,  et  miski  oleks  mingi  käitumise  põhjuseks,  peab  see   esinema   siis,  kui 
esineb teatud käitumise ja puuduma siis, kui seda käitumist ei esine. 
 
Et  otsustada,  kas  on  tegemist  sisemise  või  välise  atributsiooniga  on  vaja  kolme 
liiki infot (vt slaidilt joonis): 
-   konsensuse   kohta  –  kuivõrd  katub  meile  huvipakkuva  inimese  käitumine  teiste 
samas situatsioonis olevate inimeste käitumisega. Kui kattuvus kõrge, on põhjus 
situatsioonis. Nt matused. 
-  püsivuse kohta  - kui püsiv on huvialuse käitumine erinevate stiimulite puul. Kui 
käitumine ei ole püsiv, siis on olukord see, miks ta nii käitus. 
-  erinevuse kohta – mil määral erineb huvialuse käitumine situatsiooniti kui stiimul 
jääb samaks. Kui käitumine erineb palju, on põhjus situatsioonis. 
 
Omistamisel on 2 puudust: 
-  tihti  omistatakse  teiste käitumisele tähenduse, mis serveerivad nende endi huve 
-  suured  individuaalsed  erinevused  selles  määras,  millal  keegi  usub 
isikksuseomaduste püsivust 
 
Kalded 
Vead mida inimesed tüüpiliselt teevad.  
-  Fundamentaalne  atributsiooniviga  –  otsides  põhjuseid teiste inimeste käitumisele 
kalduvad  inimesed  üle  tähtsustama  just  isikuseomadusi  ja  kipuvad  vähendama 
olukorra  muutujaid.  Nt  Fidel  Gastro  kohta  kirjutatud  essee  lugemine  kas  tema 
poolt  või  vastu.  Ka  sundteema  olukorras  arvasid  lugejad  et  kirjutatud  essee 
peegeldab autori meelestatust.  
-  Seos  valetamise  tuvastamisega  –  inimesed  on  kehvad  valetamise  tuvastamisel. 
Püüdes  tabada  valet,  keskenduvad  vaatlejad  pigem  kõneleja  teksti  sisule  kui 
mitteverbaalsele  suhtlusele.  Keskendutakse  kõnele  ja  isiksuse  omadustele, 
jäetakse tähelepanuta olukord.  Kui vaatleja peab kõnelejat usaldusbäärseks, siis 
ta  arvab et inimene räägib tõtt. 
-  Osaleja-vaatleja kalle – kalduvus omistada teiste inimeste käitumine sisemistele 
põhjustele ja oma isiklik käitumine välistele mõjutajatele. Põhjus selles, et enda 
kohta on meil alati rohkem infot. Oma käitumist näeme  paindliku  ja muutuvana, 
teiste käitumine on püsiv. 
-  Ennast  teeniv  kalle  –  enda  edu  korral  omistavad  inimesed  põhjuslikkuse  pigem 
sisemistele omadustele, aga  ebaedu korral välistele mõjutajatele.  
 
Mis on kallete põhjuseks? 
1996  a  Kruglanski  –  inimese  don  paindlikud  sotsiaalsed  mõtlejad,  kes  valivad 
erinevate kognitiivsete etrateegiate vahel, võttes arvesse hetke-eesmärke ja vajadusi. 
 
Inimesel on 2 tüüpi infotöötlust: 
1.   automaatne  ja väga kiire, vähe energiat 
2.  pikem,  energia  ja  ressursimahukas,  see  läheneb  arutlusele  ja  teadlikule 
kaalutlemisele 
Valik tehakes: 
1.  aeg –  ajapuudus  
2.  kognitiivne  koorem   
3.  olulisus – väheouline kiiresti 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
4.  info kättesaadavus – mida vähem infot, seda raskem analüüsida ja kaalutletud 
otsuseid langetada. Infopuuduses tehakse lühikesi ja kiireid otsuseid. 
Mida suurem on inimesel kognitiivse kurnatuse määr (muud tegevused), seda suurem 
on tõenäosus fundamentaalsele veale. 
 
Isetäituvad ennustused 
Inimese tulevase käitumise kohta käivad oletused, mis suurendavad sellise käitumise 
tõenäosust. (vt slaid). Efekti suurus max 30% kogu inimese käitumisest. 
 
Kui usaldusväärsed on meie andmed teiste inimeste kohta? 
-  Mida  tuttavamad  on  inimesed  sihtmärgiga,  seda  enam  tõepärased  on  nende 
muljed. 
-  Kuigi  me  ei  suuda  ennustada  ette  inimeste  käitumist  kõikide   olukordades ,  on 
inimesed  üsna  täpsed  ette  ennustama  seda,  mis  NENDE  juuresolekul  võis 
toimuda. 
-  Mida rohkem on inimene motiveeritud tegema võimalikult täpseid ennustusi teise 
isiku kohta, seda enam need osutuvad tõeseks. 
-  On inimesi, kes teevad inimese  tajus  vähem vigu kui teised 
 
Tavateadmiste kontroll: tõde või vale? 
• See mis mulje meil inimestest jääb, on mõjutatud nende välimusest? 
• Me olema kohastunud rohkem tuvastama seda kui inimene valetab kui ta 
tõtt räägib. 
•  Nagu  sotsiaalpsühholoogid,  on  ka  tavainimesed  tundlikud  omistamaks 
situatsioonilisi põhjusi inimese käitumisele. 
• Peale esmamulje tekkimist, on inimesed üsna  konservatiivsed  seda uue info põhjal 
hiljem muutma. 
• Arusaam, et oma ootustega käitumisele (isetäituv  prohvetlus ) saama suunata inimesi 
käituma just sel viisil – on tegelikult müüt? 
•  Inimesed  hindavad  märksa  täpsemalt  oma  sõprade  ja  lähituttavate  isiksust  kui 
võõraste oma? 
 
 
5. Hoiakud, 13.03.2018 
 
Hõlmab kõike, millega kokku puutume. Kõik vastused sõltuvad hoiakutsest. 
 
Defineeritud kui: 
-  hoiakud on eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisolekutest 
sellega, et nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks (1957) 
-  hoiakud  on  kestvad  positiivsete  või  negatiivsete  hinnangute  süsteemis, 
emotsionaalsed   läbielamused  ning  sotsiaastete  objetktide  suhtes  poolt  või  vastu 
tegutsemise  tehnikad (1962) 
-  hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal 
viisil antud objekti, isiku või sündumuse sihtes (1975) 
 
Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi suhtes. 
 
Hoiak  on    inimese  kalduvus  hinnata  objektide  olemust  teatud  määral  soosival  või 
mittesoosival  viisil.  Väljendub  tavaliselt  tunnetusliku  (kognitiivse),  emotsionaalse 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
( afektiivse )  või  käitumusliku  (konatiivse)  reageeringuna.  See  ei  rõhuta  otseselt  et 
hoiak  on  eelsoodumus  reageerimaks  püsivalt  või  hoiakud  on  kestvad 
hinnangusüsteemid. Hoiakud on muutuvad ja seda tehakse pidevalt. Hoiak ei sisalda 3 
mõõdet,  vaid  rõhutab  et  hoiak  väljendab  neid.  Nad  esinevad  tunnetusliku, 
emotsionaalse või käitumusliku reageeringuna. 
 
Hoiakud võivad olla soosivad või mittesoosivad (neg v pos) ja neutraalsed. 
 
Kui  me  tahame  teada  kuidas  inimesede  võiksid  käituda,  siis  hoiakud  moodustavad 
inimese mina-pildist väga olulise osa. See aitab meil tegutseda ennustamisega kuidas 
inimene käitub. 
 
Hoiakute funktsioonid: 
-  tunnetuslik  –  kuna  inimesed  püüdlevad  üldjuhul  selle  poole,  et  maailma 
tunnetuses  oleks  neil  olemas  mingusugune  korrapära,  siis  püütakse  luua 
sündmustest ja asjadest korrapärane süsteem. Vajalik, selleks, et kiire tegutsemise 
vajadusel saaks kasutada oma hoiakut. 
-  väljendab  isiksust  –  hoiakute  maailm  on  lõpmatu,  kirjeldab  iskupära  ja  inimese 
väärtusi, väärtused määravad ära hoiakud, nad on kõrgemal hierarhial 
-  mina-kaitse  –  hoiakud  aitavad  vältida  eneseteadvuse  ja  enese-väärikuse 
kahjustusi,  vähendavad   kahjulikke   mõjusid,  “ viinamarjad   on  hapud”  (ma 
tegelikult ei tahagi seda, kui midagi ei saa) 
-  kujundavad  meie  maailmanägemuse  –  tõlgendused,  kooskõlla   viimine  
olemasolevate tõekspidamistega. 
 
Hoiakute kujunemine 
4 põhilist hoiakute tekkimise viisi 
 
1. Kokkupuute efekt – puutud millegiga kokku_ 
-  mida  pikemalt  ollakse  kokkupuutes  mingi  objekti,  inimese,  ideega,  seda 
positiivsemaks  kujunevad  hoiakud.  Ei  pea  olema  selle  asjaga   otseses    kontaktis , 
piisab  ka kui nt sõber mainib positiivselt või TV reklaamis oluline inimene teatab 
et asi on hea. 
-   Zajonc   (1986)  tegi  eksperimendi  nägudega  –  mida  sagedamini  inimene  puutus 
fotoga  kokku,  seda  postiivsema  hinnangu  sai.  Ei  kehti  ainult  visuaalse  stiimuli 
puhul. Ka nt toit jm. Keedetud porgandid. See kehtib vaid siis, kui tegemist on 
uudse ja neutraalse nähtusega. 
-  Brickman  jt  (1972)  eksperiment  maalidega  –  eelnevalt  hinnatud  pos,  neg  ja 
neutraalne .  Neutraalsed  meeldisid  rohkem,  neg  veel  vähem  ja  pos  puhul  jäädi 
samale   tasemele .  Järelikult  pos  väga  palju  muuta  ei  saa,  küll  saab  tegeleda 
neutraalsete ja uute hinnangutega. 
 
2.  Assotsiatiivne  õppimine 
Seose tekitamine ajus stiimuli, reaktsioonide ja nende tekitajate vahel. 
klassikaline tingimine – neutraalse stiimuli seostamine timgimatu stiimuliga ( Pavlov  
1906) 
 
Hoiak kipub olema seda negatiivsem, mida vähem antud objekti kohta infot omatakse. 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Staats   and  Staats  (1956)  –  rahvuste  võrdlemine  (hollandlaste  ja  rootslaste 
võrdlemine).  See  efekt  on  mõjukam  isegi  siis,  kui  siduda  see  mõtetute  sõnadega,  nt 
mõrv on kollane. 
-  instrumentaalne  e   operantne   tingimine  –  reaktsiooni  seostamine  tagajärgedega 
( Skinner , Thordike, 1911) 
 
3. Enesetaju teooria 
 
Hoiakud kujunevad vastavalt sellele, kuidas inimene oma enda käitumist ise jälgib ja 
kuidas ta teeb selle käitumis ekohta järeldusi. Me eeldame, et meie teod ja  avaldused  
on meie hoiakutega kooskõlas. Teeme midagi sellepärast, et usume. 
 
Hoiakute  tekke  võib  omistada  kas  sisemistele  (valitakse  suurema  tõenäosusega  siis, 
kui  inimesel  on  valikuvabadus)  või  välimistele  põhjustele.  Kui  inimese  hoiak  on 
tugev, ei pruugi see lihtsalt muutuda. 
 
Nt keskkonnasäästlik käitumine (Chaiken and Baldwin , 1981) 
 
4. Näoilme tagasiside hüpotees 
 
Inimeste  hoiakud  muutuvad  vastavalt  tema  näo  väljendustele  kellegi  või  millegi 
suhtes. Sõltub siiski inidiviidist. 
-  Zajonc  vaskulaarse  emotsiooniteooria  –  kui  inimene  naeratab,  siis  tema 
näolihased stimuleerivad verevoolu ajju, aju jahutatakse, tuju positiivsemaks. 
 
5. Funktsionaalne lähenemine 
 
Hoiakud  formuleeruvad  lähtuvalt  sellest,  kuidas  nad  suudavad  rahuldada  inimesel 
erinevaid psühholoogilisi vajadusi. See on aktiivne teooria. Ilmneb: 
-  utilitaarne funktsioon – saame teistel heakskiitu, seetõttu tekivad hoiakud. 
-  teadmised – hoiakud aitavad inimestel organiseerida oma sotsiaalset keskkonda, 
nt stereotüübid on meie hoiakud erinevate sotsiaalsete ja rassiliste gruppide osas. 
-  ego kaitse – pos minapildi kaitsmine, muudan vajadusel hoiakuid nii, et ma ei saa 
kahjustatud. 
-  väärtuste  väljendamine  –  aitab  väljendada  inimese   suuremaid   väärtusi,  nt  ma  ei 
söö liha, kuna loomi ei tohiks tappa. 
 
Hoiakute mõõtmine 
 
Inimesed ei taha väljendada om ahoiakuid, mis on teistest erinevad või üldised. 
 
Probleemid: 
-  sotsiaalne soovitavus – antakse keskkonnas sobivaid vastuseid, mitte enda omi 
-  vastavad  lihtsustatult  –  küsimused  ei  pruugi  alati  kajastada  hoiakute 
kogukompleksust, kuna inimene ise ei ole teadlik  
-  puudub  ühtne  tähendus    -  inimesed  kasutavad  sõnavara,  millel  puudub  ühtne 
tähendus või siis samu sõnu teise nähtuse selgitamisele 
-  kas  neid  saab  muuta  kvantitatiivseteks   andmeteks   –  eeldus  on,  et  hoiakute 
tugevus ja määr on alati hinnatav, tegelikkus ei pruugi nii olla. 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Likerti peegelskaala – hoiakute mõõtmiseks. Nt: kas teile meeldib ööklubis käia? (5 
skaala, alates väga meeldib) 
Semantiline diferentsiaal – hoiakute mõõtmiseks.  
Sotsiaalse  distantsi  skaala  (Bogardus)    -  erinevate  gruppide  või    isikute  kauguse 
mõõtmine. 
 
Ideaalne väide 
Selge sisuga 
Ilma faktilise lisainfota 
Ilma stereotüüpideta 
Ühedimensiooniline 
Kokkusobiv teiste väidetega 
 
Eksplitsiitne  vs Implitsiitne mõõtmine 
 
E: arvamustes avalikult väljendatav hoiak. 
I:  teadlikult  mittekontrollitav  valmisolek.  Sel  puhul  ei  küsita  katseisikult 
uurimisaluste  objektide  kohta  otse,  vaid  tehakse  seda  varjatult,  kavalalt,  vastajale 
teadvustamatult. Vaadatakse reageerimise kiirust, hinnagut, kasutatakse praimimist e 
kruntimist.  Meetod  vähendab  teadliku  valetamise  probleeme,  testi  täitmine  tundub 
uudsem. Praimimise probleem on see, et katseisikul tekkib õppimise efekt. 
 
Implitsiitsete assotsiatsioonide test: reaktsiooniaegadel  rajanev test. 
 
Hoiakud ja käitumine 
 
LaPieri katse (1934) – tema ja hiinlastest paar 
 
Kõik me  soovime  et hoiakud vastaks  käitumisele ja vastupidi.  
-  käitumine võib muuta hoiakut 
-  käitumine väljendab hoiakut 
-  hoiaku põhjal saab muuta käitumist 
-  hoiaku muutumine loob ressursi inimese käitumise muutumises 
 
Ajzen ja Fishbein (1977, 1981) – käitumised omavad viite põhielementi: 
-  spetsiifilisus – ei pruugita käituda vastavalt hoiakule 
-  aeg  –  mida  pikem  aeg  on  hoiaku  mõõtmise  ja  käitumise  vahel,  seda 
tõenäolisemalt muutub hoiak. 
-   eneseteadlikkus   –  inimestel  on  mitmeid  erinevaid  eneseteadlikkusi  (avalik, 
isiklik) ja on palju hoiakuid, mida  seostatakse  avaliku minaga aga privaatselt neid 
hoiakuid  ignoreeritakse  ja  ka  vastupidi.  Nt  varastamine  –  ebatõenäoline  et 
inimene pole eales võtnud asja, mis ei kuulu talle. Reegel – isiklik hoiak ennustab 
ette privaatset käitumist, avalik hoiak ennustab ette avalikku käitumist. 
-  kättesaadavus – mida kergemini inimene saab mälust hoiaku kätte, seda lihtsam 
on selle järgi käituda.  
-  tugevus – hoiakud võivad olla eri tugevusastmega. Mida tugevam on hoiak, seda 
suurem  mõju  käitumisele.  Tugevust  mõjutavad  info  olemasolu  ja  maht, 
personaalselt kaasatus teemasse, otsene kogemus hoiaku objektiga. 
 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Hoiakute mudelid 
 
Planeeritud käitumise teooria (Ajzen 1985) 
Kuidas hoiakud ennustavad käitumist. Käitumiskavatsus paikneb hoiaku ja käitumise 
vahel, see on nende interaktsioon. 
Käitumist ennustavad: 
1.  hoiakud  –  need  on  määratud  inimese  uskumustest  ja  hinnagutest  selle 
käitumise tagajärgede kohta 
2.  subjektiivsed  normid  -  hinnatakse  ootusi  isikutele  ja  soovi  vastata  nendele 
ootustele 
3.  tajutud kontroll – kui lihtne või raske on see käitumine? 
 
Käitumiskavatsus on seotud käitumise endaga. 
 
Miks inimesed ei käitu oma hoiakute kohaselt? 
 
-  ei märka, et käitumine on hoiakuga  vastuolus  st hoiak on integreerimata 
-  käitumine  sisaldab  harjumuspärast  automaatset  reageerimist,  hoiak  ei  aktiveeru, 
nt juuste  kammimine  kodust väljudes 
-  situatsioon mõjutab inimest rohkem kui hoiak, nt ülemuse läheduses 
-  ei oska vastavalt käituda 
-  väärtuskonflikt, kasutab vastuolus hoiakuid 
 
Kas hoiakud muutuvad? 
 
Saab jagada kaheks: 
1.  Kuidas me ise oma arutluse tagajärjel muudame hoiakuid. 
2.  Kuidas teised meid mõjutavad nii, et muudame hoiakuid? 
 
Kognitiivse dissonantsi teooria (Festinger 1957) – inimese hoiakutega vastuoluline 
käitumine  tekitab  temas  ebamugavustunnet.  Kuna  inimene  vajab  tasakaalu,  siis 
tasakaalu  saamiseks  inimene  annab  olukorrale  seletuse,  mis  tasakaalu  taastaks. 
Käitumine mõjutab hoiakut. 
 
Klassikaline Igav katse (Festinger, 1959) – katseisikutel lasti teha igavat ülesannet – 
pista nupud laual olevatesse aukudesse. Tegid 1 tunni, küsiti kas oli igav. Vastati, et 
igav. Neil paluti ukse taga ootavatele teistele katsealustele rääkida, et oli põnev. Ühele 
grupile, kes pidi minema rääkima, anti 20 dollarit, teisele 1  dollar . Suurema palgaga 
inimestel  hoiak  ei  muutunud.  Rääkisid  et  see  oli  ainult  raha  pärast,  et  nad  kiitsid 
tegevust. Järelikult kui on olemas oluline põhjus (saadud raha), siis sellega  seletatakse  
põhjus ära. Kui ei ole põhjust, pole muud valikut kui muuta hoiakut.  
 
Ebakõla võib tekitada: 
-  õigustamine    -  kas  on  olemas  põhjus  millega  inimene  suudab  õigustada  oma 
käitumist  mis  pole  kooskõlas  tema  käitumisega.  Kui  suudab  põhjendada,  siis 
hoiakud ei muutu. 
-  valikuvabadus – kui inimest sunnitakse tegema midagi mis ei ole kooskõlas tema 
isiklike hoiuakutega, siis suudab ta tegu seletada ja dissonantsi ei teki. 
-  panustamine,   seotus   –  tugevam  hoiak  mõjutab  rohkem  inimese  mina-pilti  ja 
suurem on ka dissonantsi efekt. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Tugevad inimesed oma hoiakute osas moonutavad ja ignoreerivad. 
 
Kas  reklaamid  töötavad? 
 
Veenmise  kaksikprotsessi mudel (Dual-Route models of  persuasion ). Sellel kaks 
alammudelit: 
-  väljatöötamise tõenäosuse mudel 
-  heuristilis-süstemaatiline mudel 
Sisu sarnane, rõhuasetused erinevad.  
 
Erinevused viisides tekivad sellest, kui palju kognitiivset pingutust inimene rakendab.  
 
Hoiakute  muutumine  saab  toimuda  nii   kesksel   kui  perifeersel  teel.  Tsentraalsel  ja 
süstemaatilisel  teel  –  kasutatakse  kui  inimesel  on  võimalus  arutleda,  tal  on  aega. 
Mõjutatakse mõistust, mitte emotsioone. Perfifeerset kasutatakse siis, kui inimesel ei 
ole võimalik või ta ei taha arutleda. Perifeersel on tulemused nõrgemad.  
 
Teede kasutamist mõjutavad tegurid: 
-  kõne  tempo  –  kiire  kõne  puhul  on  sõnumi  sisu  töötlemine  raskendatud,  hakkab 
toimima  perifeerne töötlus 
-  tuju – hea tuju viib perifeersele, kurbus kesksele mõtlemisele 
-  enesekohasus  –  isikut  ennast  puudutava  info  korral  toimib  keskne,  sõltub  ka 
indiviidi erisustest 
-  huumor – huumor võib viia mõlema tee kasutamisele, asjakohane viib keskse tee 
kasutamisele 
 
Perifeerne protsess – jälgitakse alljärgnevaid faktoreid: 
-  füüsiline  atraktiivsus  –  hoiakud  muutuvad,  kui  veenjaks  on  atraktiivne  isik, 
samastumine kõnelejaga 
-  allika usaldusväärsus 
magaja   efekt  –  kui  inimene  unustab  ära  allika  usaldusväärsuse,  info  muutub 
sama mõjukaks, kui esitatakse kesksel teel argumente 
sisendamine ja sundimine  
 
Vt slaidilt hoiakute kohta skeemi! 
 
 
6. Stereotüübid,  eelarvamused ,  diskrimineerimine , 20.03.2018 
 
Sotsiaalne  kategoriseerimine  
Jagame oma sotsiaalse maailma erinevateks gruppideks ja kategooriateks. 
Kategooria  –  näidete  hulk,  mis  vastab  mingile  mõistele,  sildistatakse  gruppi,  mille 
liikmed  on  üksteisega  seotud  ja/või  sarnased.  Lõpptulemusena  saame  kategooriaid 
omavahel võrrelda, nt mehed ja naised. Saame gruppi sildistada. 
Sotsiaalne 
kategoriseerimine 
– 
inimeste 
grupeerimine 
sotsiaalsetesse 
kategooriatesse  ehk  kogumitesse.  Eeldab  teadmist,  millistele  inimestele  see 
konkreetne  inimene  on  sarnane  ja  millistest  ja  see  konkreetne  inimene  erineb. 
Kategoriseerimisel võib liigitada nii sündmusi, objekte, elusolendeid. 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Mõned  inimesed  võivad  olla  kategoorias  sildile  sarnased  e  tüüpilised.  Selle  määrab 
ära prototüüp e kõige esinduslikum selle kategooria liige. Nt psühholoogi prototüüp 
on stoiline , lahke, empaatiline , hea suhtleja. 
 
Kategooriate sisu 
Stereotüübid  –  prototüübid,  mis  ilmsevad  inimestel  sotsiaalsetes  olukordades  ja  on 
kinnistunud  seoste  kogumid,  mis  väljenduvad  inimest  ehoiaktuyes,  harjumuste  sja 
käitumises. Stereotüüp on üldistatud, püsiv mulje mingist nähtusest, vastab tavaliselt 
vähe  tegelikkusele.  Tavaliselt  mõeldakse  negatiivseid  hoiakuid  ja  stereotüüpi 
rakendatakse  mõne  tegevusgrupi  vastu.  Seda  protsessi  nimetatakse  illusoorseks 
korrelatsiooniks  -  oletus, et kaks muutujat on omavahel seotud, kuigi tegelikkuses 
on sarnasus minimaalne. Rakendatakse mõne vähemusgrupi suhtes. 
 
Nuku test – 1940a,  USAst ,  - Milline  nukk  on ilus ja hea? Uuriti kuidas  afroameerika  
lapse  don  marginaliseeritud  tänu  eelarvamustele.   Itaallased   kordasid  seda  testi 
sisserändajate laste peal. Kuidas  rassism  on mõjutanud lapsi, kust see tuleb? Tulevad 
sõjapiirkonnast, kus sõdurid on tumedad ja süüa toovad heledanahalised head? 
 
Hamiltoni ja Giffordi (1976) tähelepanu teooria katse – 2 gruppi, katsealused lugesid 
gruppide  kohta  infot.  Grupi  A  kohta  kaks  korda  rohkem  infot,  mõlema  puhul 
positiivseid omadusi 2 korda rohkem kui negatiivseid omadusi. Kõigepealt leoti ette 
grupi A omadused, siis B. Grupile B omistati enam negatiivseid omadusi. Põhjused – 
kuna  oli  vähem  positiivseid  omadusi  ja  loeti  ette  ennem  (algatase  oli  B-l  
positiivsetega ees). 
 
Kas kategooriate ülesehitus on sarnane? 
 
Jagunevad kaheks: 
-  heterogeensed  –  kategooriad,  kuhu  kuuluvad  paljud  erisugused  inimesed.  Nt 
Vabaerakond 
-  homogeensed – kategooriad, kelle liikmed on omavahel väga sarnased. Nt EKRE 
 
Gruppidevahelistes  erinevustes  näevad  inimesed  oma  grupi  inimesi  märksa 
erinevamatena, kui grupist välja kuuluvate inimeste puhul.  See on  homogeensuse 
efekt (1981). Nt meil on raske eristada asiaatide nägusid. Oma rassi inimeste puhul 
märkame  erinevaid  detaile.  Põhjused  –  vähene   kokkupuude   (on  küsitav). 
Tegelikkuses ei ole päriselt selge, kuidas see efekt tekib. 
 
Stereotüübi puhul peaksime aru saama, mis grupp see inimene on. Nt:  gooti  inimene. 
 
Milleks on vaja kategoriseerida? 
 
Kasulik, sest: 
1.  säästab  aega  –  inimesed  saavad  kiire  ligipääsu  inimele,  keda  ei  tunne,  piisab 
grupikuuluvuse tuvastamisest 
2. annab nägemus maailmast  - kui mingi kategooria on aktiveerunud, siis kaldutakse 
nägema,  et  selle  liikmetel  on  kõik  omadused,  mis  on  seotud  selle  kategooriaga. 
Kategoriseerimine võimaldab ette ennustada käitumist ja  alaneb enda  ebakindlus . 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Millal  me  teisi  kategoriseerime?  –  kui  isik  pole  meile  piisavalt  oluline  tema  kohta 
põhjalikumate  uuringute  tegemiseks.  Enamasti  on  tegevus  teadlik,  aga  võib  olla  ka 
mitteteadlik. Kategoriseeritakse mitteteadlikult kui:  
1.  esmaste omaduste baasil – kõige esmane omadus omab kõige suuremat mõju 
2.  isik on omaduste poolest äärmiselt erinev – 1 mees naiste seas 
3.  kõige sagedamini kasutatav omadus – välimusel põhinevad omadused nagu rass, 
sugu. 
 
Stereotüüpide allasurumine 
 
Macrae, Bodenhausen, Milne  ja Jetten (1994) eksperimendid: 
 
Kahele  grupile  anti  skinheadi  pilt  ja  paluti  teda  kirjalikult  iseloomustada.  Ühele 
grupile  öeldi,  et  ei  tohi  kirjeldada  stereotüüpsel  viisil.  Teisele  grupile  juhendeid  ei 
antud. Teises ülesandes juhendeid kirjeldamiseks ei antud. Teine grupp kirjeldas pildil 
olnut vähem stereotüüpselt. Järelikult – stereotüübid on inimesel kindel ressurss. Kui 
ühes  kohas  jätta  kasutamata,  siis  ta  pressib  välja  järgmises  kohas.  Edasi  öeldi,  et 
viiakse  neid  skinheadiga  kohtuma.  Ruumis  oli  ainult  nahktagi.  Paluti  katsealusel 
istuda ja vaadati kaugele ta tagist istus. Järeldused: 
 
1.  Vältimine  –  meelde   tuletamine   –  teadvusest  kergemini  kättesaadavamaks 
muutumine 
2.  Reaalne  kohtumine  objektiga suurendab stereotüpiseerimise taset 
 
Kategoriseerimise tagajärjed 
 
Muudab  stereotüüpidega  kokkusobiva  info  inimesel  kättesaadavamaks  ja  mõjutab 
selle  hilisemat  meenutamist  (nt   Cohen ,  1981  eksperiment,  naine  sünnipäevapeol  – 
algne info mõjutab kategoriseerimist) 
 
Kategoriseerimine vastandub individualiseerimisele: kaksikprotsesside teooriad. 
 
1.  Dekategoriseerimine,  Brewer  (1988)  –  juht,  kus  kategoorilise  heuristiku 
asemel  hakatakse  kasutama  süstemaatilist  heuristikut.  Hakatakse  koguma 
süstemaatiliselt infot ja individualiseerimise protsess toimub isiku kui indiviidi 
kategoriseerimine ja toimub ebaõiglane negatiivne omistamine. 
2.  Fiske  ja  Neuberg  (1990)–  mulje  kujunemine  algab  nii,  et   esmalt   tahetakse 
mahutada keegi juba olemasolevasse kategooriasse. Kui ei sobi kuskile ja on 
erinev, siis hakatakse inimest individualiseerima. 
 
Inimestel  on  sõltuvalt  gruppi  kuuluvusest  erinevad  hoiakud  liikmete  suhtes.  Oma 
grupi  kohta  meenutatakse  enam   positiivset .  Seetõttu   soolised ,  rassistlikud 
eelarvamused.  Kogu  info,  mis  on  stereotüübile  vastupidine,  tõmbab  inimestel  suurt 
tähelepanu. Nt märgatakse poliitikut, kes käitub teisiti –  Trump . Sellisel juhul on see 
kui olemasoleva stereotüübi erandlikku reeglit. Ajule mugav – ei ole vaja stereotüüpi 
muuta.  
 
 
 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Eelarvamused 
Tihedalt  seotud  kategoriseerimisega.  So  fikseerunud  ja  ettevalmistatud  hoiak  mingi 
objekti  suhtes,  hoolimata  selle  objekti  tegelikust  loomusest  või  individuaalsest 
eripärast.  Eelarvamus  võib  olla  ka  positiivne.  Nt:  kodukandi  inimestesse  suhtutakse 
üldiselt positiivselt. Eelarvamuse puhul reeglina uuritakse selle negatiivset külge. 
 
In-grupp  –  grupp,  kuhu  kuulub   hindaja .  Samas   grupis   olevad  inimesed  on  in-grupi 
liikmed.  
Out-grupp – inimesed, kes pole hindajaga samas grupis. 
In-grupi kalle – oma grupi liikmeid nähakse positiivsemana kui out-grupi liikmeid. 
 
Inimesed  kipuvad  teisi  kategroseerima  spontaanselt,  ilma  analüüsimata.  Kõige 
sagedamalt esineb eelarvamusi rassi ja soo kohta. Need on kõige nähtavam omadused. 
Rakendamist  nimetatakse  stigmatiseerimiseks  st  neid  peetakse  enamusgrupi  poolt 
kehvemaks ning reeglina neile omistatakse negatiivseid omadusi.  
 
Stigmatiseerimine 
Eealarvamuste  rakendumine  väljendub: 
1.  ostseses diskrimineerimises  
2.  füüsilises ründes 
3.  soovis nende hävitamiseks või väljaajamiseks 
4.  lihtsalt vältimises 
5.  vaneulikes üritustes ja propagandas 
 
Rassism 
Rassi alusel diskrimineerimine. Jaguneb: 
-  vanamoodne  rassism  –  teisest  rassist  indiviide  stereotüpiseeritakse  ebaõigalselt, 
nt kõik mustanahalised on laisad ja rumalad 
-  vastandlik  e  aversiivne  e  varjatud  rassisim  -    vähemusgrupi  suhtes  rõhutatakse 
avalikult võrdõiguslikkust, kuid samas suhtutakse  neisse  ikkagi eelarvamusega ja 
patroneerivalt 
 
Tüüpiliselt  arvatakse,  et  rassism  on  see,  kui  valged  ahistavad  teise  nahavärviga 
inimesi. Kuid tegelikkuses on ka vastupidi. 
 
Ühiskond  rõhutab  avalikult  võrdõiguslikust,  seega  avalikult  tekitatakse  häbi  ja 
nõrkust.  Tegelikkuses   kardetakse   väljendada  oma  hoiakuid  avalikult,  kuid  ega  need 
arvamused kuskile ei kao. 
 
Seksism  
Kedagi  diskrimineeritakse  sooliste  erinevuste  tõttu.  Eelkõige  domineeriv  käitumine 
naiste üle. Jaguneb: 
-   vaenulik  seksism – ühe soo hoiakud teise suhtes, mille kohaselt on teised nõrgad, 
neist vähem väärtuslikud ja rumalamad. Nt naise koht on köögis. 
-   heatahtlik  seksism – naisi (ka mehi) idealiseeritakse traditsioonilistes soorollides. 
Hoiakud tunduvad positiivsed, kuid samas takistavad võtmast ebatraditsioonilisi 
rolle. 
-   ambivalentne  seksism – kombinatsioon kahest  eelnevast  
 
Vt slaid vaenuliku ja heatahtliku seksismi kohta 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Kuidas eelarvamusi mõõta? 
-  küsimustikega  –  ekspitsiitsed  eelarvamused,  tulemused  ei  pruugi  olla 
usaldusväärsed 
-  reaktsiooni  aeg  stiimulile,  mis  on  seotud  stereotüpiseerimise  objektiga. 
Kasutatakse  implitsiitsete  assotsiatsioonide  testi.  Siin  on  tulemused 
usaldusväärsemad. IAT – Greenwald, McGhee, Schwartz , 1998. 
 
Kas inimesed on erinevad oma eelarvamuste määras? 
Individuaalsed erinevused on väga suured. 
Autoritaarne  (võimukas),  Adorni,  1950  –  tugevamad  eelarvamused  on 
autoritaarsusele  kalduvatel  isiksustel.  Lõi  F-skaala  e  fashismi  skaala.  Kõrge  skaala 
näitab  kõrget  autoritaarsust.see  on  tekkinud  jäiga  ja  distsiplineeritud  kasvatuse 
tagajärjel. 
 
Suunitlus  sotsiaalsele domineerimisele – grupis vastavalt kõrgemas või  madalamas  
staatuses olevad inimesed peaksid eelistama  samasse  staatusesse kuuluvaid indiviide 
– on olemas  seisused  või  klassid  e on olemas inimesi, kes eeldavad et ühes seisuses 
inimesed peaksid suhtlema ainult omavahel (nt Indias kastid). 
 
Eelarvamused ja nende  regulatsioon  
Eneseregulatsioon: 
-  kognitiivne dissonants 
-  enesemonitooring 
-  hoiakute muutumine 
 
Regulatsioon läbi sotsiaalse dialoogi. 
Suhtlusel teiste inimestega: stereotüübi ja  diskrimineerimise  eitamine. 
 
Kas eelarvamusi saaks vähendada? 
Jah  saab.  Selle  puhul  kasutatakse  kontakti  hüpoteesi  (erinevate  gruppide  kontakt 
teatud tingimustes võib viia grupikalde vähenemisele), selleks vajalikud tingimused: 
1.  sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni, kõigile pakkuma võrdset 
rolli 
2.   personaalne  kontakt 
3.  kontaktid mittestereotüüpsete isikutega 
4.  gruppidevaheliste kontaktide  toetamine  
 
Kaudne muutumine 
Kaks viisi: 
A: Laiendatud kontakt – piisab teadmisest, et mõnel tema in-grupi liikmetel on sõpru 
teises out-grupis. 
B:  kujutletud  kontakt  –  inimene  kujutab  ette,  mida  ta  teeks  kui  kohtuks  sellise 
inimesega. 
 
Tavateadmiste  testimine , õige/vale 
-  Lapsed ei tee vahet erinevatel rassidel, alles siis kui nad muutuvad noorukiteks, 
õpivad nad inimestesse erinevalt  suhtuma  nende rassi põhjals. VALE 
-  Stereotüpiseerimine on kahjulik ja see tuleks igati välja juurida. VALE 
-  Inimeste  väga  kiired  otsustused  ei  ole  mõjutatud  stereotüüpides,  kui  nad  just 
tegelikult ei usu, et see stereotüüp on tõene. VALE 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
-  Väga erandlikke inimesi ei kategoriseerita, need jäetakse eraldi mällu. VALE 
-  Seksism on alati negatiivne. NII KUIDAS TE USUTE! 
 
 
7. Sotsiaalne mõjutamine ja konformsus, 27.03.2018 
 
Sotsiaalne mõju 
Aristoteles 
Göbbels (natsi-saksa propaganda) 
Hitleri kõne (vt muutused kõne alguses ja lõpus, vt eraldi hääle ja keha mõjusid) 
Sotsiaalne  mõju  kui  isiku,  grupi,  situatsiooni  võime/oskus/ suutlikkus   muuta  teiste 
inimeste hoiakuid, teadmisi, emotsioone ja käitumist. Jaguneb: 
-  konformsus 
-   kuuletumine   
 
Konformus – inimestel toimub hoiakute v käitumise muutmumine vastusena vihjatud 
e  implitsiitsele  sotsiaalsele   normile .  Kuuletumine  –  hoiaku  v  käitumise  muutumine 
toimub vastusena otsesele e eksplitsiitsele käsule. 
 
Meie  kultuuris  on  konformsus  negatiivse  tähendusega,  kuna  oleme  individualistliku 
kultuuri  esindajad.  Nt   Jaapanis ,  kus  on  kollektivistlik  kutluur,  on  see  positiivne 
omadus - isik on küps, tal on kontrolli ja tolerantsi. 
 
Klassikalised sotsiaalsed normid 
Muzafer Sherifi, 1935 katse – valge täpp mustal tahvlil, kui kaugele liigub? Esimesel 
päeval  üksi,  teisel  kolmekesi.  Katse  käigus  nägi  ta  et   osalejate    hinnangud   nihkusid 
eemale  algsest  ja  üha  lähemale  kaaslaste  arvamusele.  Ta  nimetas  seda   sotsiaalseks  
normiks. Normi tekkeks on vaja kaaslaste füüsiline lähedus. Hiljem tõetati, et ei pea 
olema füüsilist lähedust. Internetis on oluline kaaslaste individualiseeritus, kas teevad 
hinnanguid iseseisvalt või mitte.  Vt slaid 
 
Kõige  suurema  tõuke  normide  kujunemisele  annab  ebakindlus.  Normid  muutuvad 
heuristikuteks  ja  annavad   julguse   teha  otsustusi.  Lääne  kultuuris  arvatakse,  et 
enamusel  on  tavaliselt  õigus  (nt  valimised,  reklaamid).  Siis  tekivadki  normid. 
Tekkinud  norme  võib  nimetada  ka  grupi  hoiakuteks.   Sherif   näitas  kuidas  normid 
tekivad ja üksikisik pannakse normide järgi käituma. 
 
Platow, 2005 katse – slavestatud siin La Trobe ülikoolis. Pooled tudengid said näha 
standup  komöödiat  koos  naeruga  (salvestatud),  öeldi  et  salvestatud  oma  ülikoolis. 
Teistele  öeldi,  et  see  on  salvestatud  teises  kohas,  mitte  nende  ülikoolis.  Vaadati  kui 
atöeldi, et etendus toimub samas ülikoolis. 
 
Totterdell,  1998  –  meeleolu  ülekanne  –  lihtsalt  õnnelike  inimeste  seltskonnas  olek 
teeb meid õnnelikumaks. 
 
Üheks sotsiaalse võimu  kandjaks  on grupp, see kes  defineerib  erinevad normid, läbi 
mille mõjutatakse üksikisikuid. 
 
 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Konformsus 
Konformsus on käitumise ja hoakute muutumine, et olla kooskõlas grupi/ühiskonna 
ootuste ja normidega. Konformsuse puhul ei esine ebakindlust. 
 
Aschi konformsuse katsed, 1951 – 7 inimest ja tahvel, kus on pilt 4-st joonest. Peab 
ütlema, millise joonega standardjoon sarnaneb kõige rohkem. Hinnang tuli avaldada 
kohe,  teiste  kuuldes.  Teistele  olid  antud  juhised  vastamiseks.  Ilma  mõjutuseta  eksis 
vaid  1%.  Kokku  tuli  hinnata  18  korda,  kahel  h’juhul  vastasid  teised  õigesti  ja  ühel 
juhul  valesti  –  said  sellised  instruktsioonid.  Vaadati  kuidas  minnakse  kaasa. 
Katseisikud läksid grupi valehinnanguga kaasa 36%.  76% eksis vähemalt korra.  
 
Konformususe  juures  on  oluline  roll  informatiivsel  ja  normatiivsel  mõjul. 
Informatiivse korral ei omata piisavat infot ja pöördutakse teiste poole, et seda infot 
saada, tegemist on konversiooniga e võetakse ka tegelikult omaks esitatav positsioon 
või  vaatekoht,  võib  hõlmata  olulisi  muutusi  inimese  vaadetes,  toimub  tegelik 
seesmine   omaksvõtt  (nt   religioon ,  islami   terrorism ,  seksuaalkäitumises  on  olemas 
konversiooniteraapia  kus  üritatakse  homoseksuaale  heteroteks  pöörata).  Normatiivse 
mõju  korral  püütakse  saavutada  teiste  heakskiitu  ja  omaksvõttu  (nõustumine). 
Tegelikkuses hoiakud ei muutu. Väliselt nõustutakse, ei too kaasa sisemist muutust. 
Vt slaid 
 
Normatiivne  mõju 
Nõustumise  tehnikad  (Ciadini,  1989)  –  funktsiooniks  on  saavutada  teiste 
nõustumine/allumine. Kuidas saavutada “jah” vastus: 
1.  retsiprookus/ vastastikkus   - tajutakse mõlemapoolset kasu 
2.  sõprus  ja  meeldivus  –  mida  meeldivam  on  inimene,  seda  rohkem  tahetakse 
temaga nõustuda 
3.  pühendumine/püsivus – järgitakse enam pühendunud isikuid 
4.  kasinus – väärtustatakse väheseid võimalusi 
5.  võimu austus  
6.  sotsiaalne   valiidsus   –  tuleb  teha  seda,  mida  arvataks  eolevat  õige  antud 
olukorras 
 
Näited nõustumise tehnikatest (vt slaid) 
“Uksega  näkku  tehnika”  –  pöördutakse  suurema  sooviga,  mida  vähendatakse. 
Töötab kui:  palve  on  prosotsiaalne , mitte egoistlik; teine palve järgneb esimesele kohe 
vahetult; nõudmiste vähenemine peab olema tajutud vastutulekuna. 
“Jalg ukse vahel tehnika” – pöördutakse väikese sooviga, kui see heaks kiidetakse, 
esitatakse järgmine soov suurema ja tähtsama nõudmisega.  Nt tolmuimejate müüja.  
 
Millal tekib konformsus? 
Normatiivse mõju korral on 3 põhilist faktorit: 
-  grupi   kohesiivsus   e  ühtehoidvus  –  mida  ühtehoidvam,  seda  kiiremini  tekib,  nt 
usulahk  
-  grupi suurus – teatud  piirini  suurendab konformsuse teket, kõige väiksem grupp 
on 3 inimest 
-  kaaslaste tugi – mida rohkem toetust eriarvamusele, seda vähem on konformsust 
 
Oluline on ka tajutud kompetentsus.  
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Informatsiooniline  mõju 
-  Enesekindlus – mida vähem enesekindlust, seda aldim välisele mõjutusele 
-  Ülesande  keerukus   
-  Kultuuri  normid  –  individualistlik  vs  kollektivistlik  kultuur.  Kollektivistlikes 
kultuuris on konformsuse tase väga kõrge. 
 
 
Film  “12 meest” (1 vandekohtunik mõjutab ülejäänud 11) 
 
Grupi  polariseerumine  –  algne  erandlik  hoiak  muutub  tugevamaks  ja  suureks 
puhutumaks.  Inimene  muutub  üha  rohkem  grupi  nägu.  Toimub  iseenda 
stereotüpiseerimine.  Normatiivne  vorm  on  siis,  kui  enamiku  avamusega  ühinedes 
esitatakse avalikult domineerivaid hoiakuid. Informatiivse vormi puhul pakub grupp 
tuge  arvamuse  kujunemisel,  mis  toetab  algset  ideed.  Tulemuseks  on   konsensus . 
Polariseerumise äärmuslik vorm on grupimõtlemine, mida iseloomustab et  grupil  on 
suur kohesiivsus, iseloomulik et on olemas mingi oht ja tuleb kiiresti käituda.  
 
Kas vähemus saab gruppi mõjutada? (Moscovici eksperiment värvidega – vähemus 
saab mõjutada teatud tingimustel). Vähemuse mõju jah, kui vähemus on järjekindel 
ja   enesekindel ,  juhuslikel  kordadel  vastuse  andmisel  ei  ole  mõju.  Vastandlike 
arvamuste puhul, isegi kui gruppi ei mõjuta, tehakse grupis otsuseid läbi mõeldumalt. 
Kas  vähemus  ja  enamus  teevad  otsustusi  samadel  alustel?  Ei  tee.  Enamus  teeb 
sotsiaalse  võrdsuse  protsessist  lähtudes,  avalik  konformusus.  Vähemus  mõtleb 
isikliku arvamuse peale. See on vastuolude mõtlemine. 
 
Kuuletumine 
Üksikisiku  või  grupi  sotsiaalse  mõju  suurus  sõltub  sellest,  kui  palju  võimu  on  tal 
teiste  üle.  Võim  tuleneb  mitmetest  allikatest  sellest  tulenevalt   French ’ja  Raven’i 
(1956) kuus sotsiaalse võimu liiki: 
1.  Tasuvõim – võim on sellel, kellel on võimalik jagada tasusid 
2.  Sunnivõim – allumatusele järgneb  karistus , millega ähvardatakse, ei oma rolli, 
nt gängis 
3.   legitiimne   võim  –  rolliga  kaasneb  võim,  millega  kaasneb  õigus   karistada ,  nt 
sõjavägi 
4.  referentvõim –isik omab tänu oma isiklikele omadustele võimu, eeskuju, iidol 
5.   asjatundja   võim  –  kaasneb  ekspertsusega  mingis  valdkonnas,  nt  arstid,  IT 
spetsialist 
6.  teadmiste võim – endast targemale kuuletumine 
 
Lisaks   eestvedamine     (Lewin)  ja   karisma   (Weber)  võim.  Karisma  –  endale  alluvate 
indiviiidide mõistusevastane allumine. Aitab kaasa kui inimestel on  stress  ja oodtataks 
emidagi uut. 
 
Milgrami kuulekuse eksperimendid, vt video 
Kuidas  karistus  mõjub  inimese  õppimisele.   Katseisik   oli  õpetaja  rollis  ja  pidi 
kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimisel. Eelnevalt paluti hinnata, kui kaugele 
on  võimaleine   katsealune   minema.  Iga  kord  kui  õppija  valesti  vastas,  andis  õpetaja 
talle  elektrilöögi.  Alguses  olid  nõrgad,  edasi  suurenesid.  Osalejad  oli  eri  ruumides, 
õppija oli eksperimendi kaasosaline, tegelikkuses lööke ei saanud. Kui õpetaja palus 
katse lõpetada, öeldi, et peab jätkama. Vt joonis.  
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Kuidas seda seletada?  Faktorid: 
-  kultuuri norm – soosib inimesel allumist autoriteedile 
-  käsk   sooritada   järjest  ohtlikumaid  tegusid  –  ei  toimunud  otseselt,  vaid  samm 
sammult , st inimene kohaneb 
-  vastutuse   kaldumine   teistele  –  vastutus  läks  käskijale,  kes  ütles,  mida  teha. 
Sarnane natside selgitustele, kõik teised olid käsitäitjad peale Hitleri. 
 
Kes  kuuletub  rohkem?  Kõige  suurem  mõju  on  sool,  aga  vahet  ei  ole  kas  naine  või 
mees, mõjutab rohkem ka madal staatus. 
 
Latane sotsiaalse mõju teooria 
Social impact theory 
Teiste sotsiaalse mõju määr - mida rohkem mõjutajaid ja mida kõrgema/tugevama 
staatusega  nad  on  ja  mida  lähemal  nad  on  mõjutajale,  seda  suurem  on  nende 
mõjutusvõime. 
 
 
8. Meeldivus ja lähedus, 03.04.2018 
 
Kõik saab alguse lähedusvajadusest. Samas inimesed erinevad oma soovi poolest olla 
teistega  lähedastes  suhetes  –  osad  on  kleepuvad,  teised  tõrjuvad.  Lähedusvajaduse 
rahuldamise  vastu  töötab  ka  häbelikkus,  mis  takistab  inimestel  lähedaste  kontaktid 
eloomist.  Kõrge  tasemega  inimesed  on  sotsiaalses  isolatsioonis  ja  üksinduses.  Kõik 
inimesed aga ei ela ka üksindust väga üle, nt autistid. 
 
Mis tekitab algse meeldivuse? 
-  Majanduslik mudel – inimestel kalduvus olla lähedastes suhetes nendega, kellelt 
saadakse  mingit  tasu/kasu.  Tasu  või  kasu  võib  olla  nii  otsene  kui  ka  kaudne. 
Inimesed  ei  ole  selle  kasu  taga  teadlikult  enamjaolt  (kui  eesmärk  ei  ole  suhe 
iseenesest,  siis  võib  olla,  nt  mõistuseabile  või  teistes  kultuuris  korraldatud 
suhetes). 
-  Evolutsiooniline  mudel  –   geenid   valivad  endale  kõige  potsentsiaalsemaid 
ellujäämis- strateegiaid .  Kui  on  vaja  geenid  ellu  jätta,  tekitada  neile  head 
kombinatsioonid, siis kõige parem strateegia on mitmekesisus .  
 
Meeldivuse tekitavad: 
-  geograafiline lähedus 
-  kehaline meeldivus 
-  sarnasus 
-  restiprookne element, ise meelduvana tajutud olemine 
 
Geograafiline  lähedus:  reeglina  inimesed  leiavad  kaaslase,  kes  on  neile 
geograafiliselt lähedal. 
Pew, 2008 – abielus või pikaajalises suhtes 38% on teineteist leidnud tööl või koolis 
olles,  ülejäänud  kirikus,  naabruskonnas,  spordisaalis.  Kõrgema  hariduse  leiavad 
kinnisemast ringist, madalama haridusega  avalikest  kohtadest. Uus koht on internet ja 
see  on  muutnud  selle  geograafilise  läheduse  faktori  segasemaks,  oluline  on 
ligipääsetavus internetile ja sarnaste saitide külastamine. 
Whitty,  2008  –  internetis  on  enam  võimalust  olla  loovam  oma  identiteedi 
kujundamisel,  seetõttu  ei  ole   garantiid   et  online  sõprus  töötab  ka  väljaspool  seda. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Mehed  petavad  internetis  identiteedi  loomisel  enam.  Eriti  kehtib  see  andmete 
muutmises  oma  staatuse  ja  majandusliku  seisukorra  kohta.  Naised  valetavad 
kehakaalu osas kõige rohkem.  
Geograafiliselt lähedusest olulisem on kui sageli inimeste teed tegelikus elus ristuvad. 
See  aitab  selgitada,  kas  identsed  kaksikud  valiksid  samasuguse  partneri  –  ei  valiks, 
kuna  sotsiaalne  keskkond  ja  nende  personaalne  elu  ei  ole  kunagi  sarnane.  Samas 
abikaasad ikkagi kipuvad olema sarnaste isiksuseomadustega. 
Kokkupuute  efekt  (mere   exposure   effect)  -  uue  stiimuli  kohtamine.   Sagedane  
koosesinemine tekitab juba iseenesest positiivseid  ilminguid . Meeldivust tekitavad ka 
sarnased huvid. 
 
Kehaline meeldivus:  
Kehalise  atraktiivsuse  stereotüüp – ilus on hea. Inimesed reageerivad enam soosivalt 
neile,  kes  on  neile  atraktiivsemad.  Kuna  üldised  hoiakud  ilusate  inimeste  osas  on 
positiivsed, siis sellest tulebki see stereotüüp. Inimesed eelistavad ilusaid. 
Sarnasuse  hüpotees  –  inimesed  kalduvad  leidma  endale  partneri,  kes  vastab  nende 
endi arusaamale oma atraktiivsusest. See kehtib tegelikus elus. 
 
Sümmeetria mõju 
Mõned näod on sümmeetrilisemad kui teised. Inimestele meeldivad rohkem näod, mis 
on  sümmeetrilisemad,  kuna  sümmeetria  on  inimese  tajus  tervise  tunnus  ja  iga 
läbipõetud haigus rikub sümmeetriat ( Rhodes , 2006). 
Sümmeetrilised näod on inimestele enam tuttavad ja tekitavad seega vähem ohutunnet 
(Winkelman ja Cacioppo, 2001). 
Naised eelistavad pigem partnerina sümmeetrilisi kui mittesümmeetrilisi mehi. 
 
www.symmeter.com  - saab vaadata milline on enda sümmeetriline nägu. 
 
Keskmistatud näod on meeldivamad, st nurgelisus on  eemaldatud . Erinevus esineb ka 
lastel. 
 
Näo ilu tajumine sõltub palju kultuurist, ajast ja kontekstist, hindajast.  
 
Tajutakse, et rohkem kasu on meeldiva inimesega suhtlemisest kui mittemeeldivaga. 
See tekib ainult vastassoost inimeste puhul. 
 
Kas ilusatega kaasneb ka muid häid omadusi? 
Ilusad  inimesed  on  kaaslaste  hulgas  enam  populaarsed,  seega  seksuaalselt 
oskuslikumad. Kuid see kõik ei tee neid õnnelikumaks, ega tõsta enesehinnangut.  On 
ka tagasilöögid inimese heaolule – tunned jätkuvat  survet  olla ilus, tekitab lisapingeid, 
eriti naiste puhul.  
 
Partneri valik: 
Toimub  evolutsiooniline  lähenemine  –  Naised:  valitakse  partner,  kes  suudab 
järeltulijatele  garanteerida  eduka  ellujäämise.  Mehed:  ilus  noor  partner,  oluline  et 
oleks terve. 
 
Lähisuhted: 
 Hõlmavad endas vähemalt ühte kolmest komponendist: 
-  läheduse tunne 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
-  vajaduste rahuldamine 
-  vastastukne sõltuvus 
Lähisuhted tekivad: 
-   Erinevade   astmete  kaudu, igas  astmes  omad vajadused, mida rahuldatakse. 
Tasu järk-järgulise kogunemisega. Sotsiaalse vahetuse teooraist lähtuvalt inimesed 
üritavad minimeerida oma  kulusid ja maksimeerida tulusid lähisuhtes. 
 
Lähisuhte tüübid on lühiajaline vs pikaajaline. 
Lühiajalistes  suhetes  domineerib  viivitamatu  tasu  ja  vastastikusus  (anname 
teineteisele  midagi).  Pikaajalises  suhtes  ollakse  enam  paindlikumad  ja  vastutavad 
teiseteise  vajaduste  rahuldamise  eest.  Kiindumusstiil  on  oluline  –  turvalise 
kiindumusega  on  suurem  tõenäosus  olla  rahulolevas  suhtes  kui  äreva  või  vältiva 
stiiliga. 
 
Armastus 
 
Sternberg ,  1998,  2004,  2006  –  armastuse  kolmnurgateooria,  ideaalsel  juhul  on 
nurgad ja küljed võrdsed. Elus juhtub seda harva. Vt slaidilt joonis 
-  Lähedus  ( intiimsus )  –  emotsionaalne   komponent ,  vastastikune  tugi  ja  lähedus, 
suhte alguses on see suurem, hiljem jääb  stabiilselt  samale tasemele, heas suhtes 
seda  ei  pruugi  märgata,  muutub  nähtavaks,  kui  tekivad  probleemid  ja  intiimsus 
ära kaob. 
-   Kirg  – motivatsiooniline komponent, tahe olla teise läheduses, mis viib tugevale 
seksuaalsele erutusele. Alguses on üleval. See on üks sõltuvuse viisidest, kuna on 
seotud  tugeva  stimulatsiooniga  ajule  ja  kogu  kehale.  Pikaajalises  suhtes  kire 
olulisus väheneb.  
-  Seotus (kohustus) – kognitiivne komponent, suhte alguses kohustus on madal või 
puudub.  Suhte  arenedes  püsivalt  kasvab.  Vajadus  teise  inimese  järele 
psühholoogilises mõttes. Saavutab mingil hetkel oma taseme. Kui suhe lõpeb, siis 
see on esimene, mis langeb kiiresti.  
 
Valitseb  teatud  tasakaal  selles,  kuidas  inimene  tahab  et  teda  ja  tema  armastust 
tajutakse  ja  selles  kuidas  partner  tegelikult  armastust   tajub .  Ehk  tasakaal  ootuste  ja 
tegelikkuse vahel. 
 
8 armastuse tüüpi: 
-  armastuse puudumine – juhusuhe  tuttavaga  
-  meeldivus  ( liking )  –  omavaheline  meeldivus,  lähedus  ilma  kire  ja  kohustuseta, 
lähedased suhted, kus inimesed kogevad teistega sidet ja soojust, sõbrasuhted 
-  meeletu   kiindumus   (Infatuation)  –  sõge  armumine,  puudub  lähedusja  puuduvad 
kohustused 
-  tühi armastus (Empty Love) – kohustus teise eest hoolt kanda aga ei ole kirge ja 
lähedust 
-  Romantiline  armastus  –  on  lähedus  ja  kirg,  puuduvad  ootused  pikaajaliseks 
seotuseks 
-  Kaaslusarmastus  (Companionate)  –  on  lähedus  ja  kohustus,  ilma  kireta, 
pikaajalise sõprussuhte puhul või pikaajalise abielu puhul 
-  Rumal  armastus  (Fatuous  Love)  –  inimene  võtab  kire  baasil  kohustuse  suhteks 
ilma et oleks lähedus 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
-  Täiuslik  armastus  (Consummate  Love)  –  kõigi  kolme  komponendi  olemasolu 
võrdsel tasemel 
 
Kaks armastuse tüüpi on inimestel kaasa sündinud, need on kirglik ja seltsiarmastus. 
 
Kirglik armastus 
Füsioloogiliselt  -  Kirglik  armastus  on  bioloogilise  erutuse  seisund,  mille  on  esile 
kutsunud meile meeldiv olend .  
Sotsiaalse neuroteaduse järgi – inimese aju kui arvuti, mis on võrku ühednatud. Aju ja 
selle struktuurid ei tööta eraldiseisvatena sotsiaalsest keskkonnast vaid koos sotsiaalse 
keskkonnaga.  
Aron, 2005 – armastusega seonduvad ajus dopamiinenergilised piirkonnad ajus, eriti 
naalduvas tuumas (vt slaid What Love Looks Like) 
 
Bartels  ja  Zeki,  20014  –   aktivatsioon   tekkis  samades  eufooria  piirkondades,  nagu 
narkootikumide  tarvitamisel  (näidati  armastatu  pilti  ja   suvalist   pilti).  Armastus  on 
narkootikum  J 
 
Mehed kipuvad kergemini armuma. Abielueelses armastuses on meestel raskem suhet 
lõpetada  kui  naistel.  Kui  suhe  on  juba  loodud,  siis  on  naised  enam  emotsionaalselt 
sellega seotud. Naised mõtlevad suhtes olles enam läheduse peale ja  tunnevad  partneri 
pärastrohkem muret, mehi huvitab rohkem seksuaalne pool. 
 
Seltsiarmastus e kaaslusarmastus 
Hõlmab  vastastikust  usaldust,  hoolivust,  sõprust,  tahet  jagada  intiimseid  fakte  ja 
tundeid.  On  pikemaajalisem.  Enese  avamine  muutub  aja  möödudes   suuremaks   ja 
laiemaks. Sõltub palju suhte hetkeseisundist. Märksa väiksema kirega.  
 
Bass   (armastuse  uurija),  on  olemas  partneri  valikul  mõned  üldisemad  reeglid.  Neist 
universaalseim on vooruslikkuse väärtustamine.  
 
Kultuurised  erinevused  –  nt  kui  oluliseks  peetakse  suhtes  romantilise  armastuse 
olemasolu abielu tingumusena. Meie eeldame, et inimesed abielluvad siis armastavad 
ja  vastupidi.  Kogu  maailma  arvestuses  on  see  üsna  väikese  osakaaluga.  
Kokkuleppeabielud. Meie armastame ja abiellume, nendes kultuurides abiellutakse ja 
hakatakse  armastama . 
 
Vt slaidlit joonist 
 
Suhteprobleemid 
Inimeste vahel eksisteerivad suured individuaalsed erinevused selles, mida tähendab 
kellegiga suhtes olemist. Soolised erinevused  seksuaalsuse  tajumisel. Mehed peavad 
ennast seksuaalselt enam aktiivsemaks (reeglina mehed teatavad suuremast partnerite 
hulgast, küsimus on numbrite ümardamises, mehed ümardavad ülespoole, võtavad ka 
suudlust  arvesse,  naised  pigem  proovivad  täpselt  arvestada,  ühekordseid  suhteid  ei 
arvesta). Mehed näevad kõiki kontakte vastassugupoolega läbi seksuaalsuse prisma ja 
tõlgendavad vihjeid seksuaalse käitumisena.  
 
Suhete purunemisel on kõige suurema mõjuga omavahelised suhtlemisprobleemid. Ka 
siin  esinevad  sugudevahelised  erinevused.  Naised  on  enam  pretensioonikad.  Mehed 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
tõmbuvad  eemale.  Konfliktide  vältimiseks  soovitatakse  pakkuda  teisele  tasusid  ja 
mõista  asju  läbi  teise  silmade.  Suur  mõju  on  ka  kultuuril.  Meie  kultuur  on 
individualistlik, väärtustab tundeid enam kui kohustusi ja sel põhjusel individuaalsed 
kahjud muutuvad inimestele oluliseks ja võivad viia suhte purunemisele. 
 
Mõju  omab  ka  see  kui  vanalt  on  abiellutud.  Purunevad  rohkem  suhted  mis  on 
tekkinud varajases nooruses või hilises eas. Vanas eas kõige suurem probleem on see, 
et inimesed on välja kujunenud, kooselu eeldab kohandumist.  
 
Õnnelikud  paarid  kasutavad  suhet  upitavat  omistamisstiili  –  suhe  on  meile  oluline. 
Õnnetud paarid kasutavad stressi alles hoidvaid omistamisi – ta on laisk ja rumal.  
 
Eluga rahulolu ja abielu 
Vt slaid 
Abielus olevad inimesed on eluga rohkem rahul läbi kogu elukõvera.  
 
Peale lahkuminekut kannatavad enam need, kes on suhtes olnud lähedased ja sõltuvad 
ning mina-pildile on olnud oluline partnerlussuhe. 
 
 
9. Prosotsiaalne käitumine, 10.04.2018, Liina Adov 
 
Sotsiaalpsühholoogias on suur mõju kategoriseerimisel. 
 
-  Aitamine  –  vabatahtlik,  kasu  nii  teistele  kui  ka  endale.  Laiem  mõiste  kui 
prosotsiaalne käitumine. 
-   Altruism  – kasu vaid teistele, oluline märksõna  empaatia . 
 
Kus on piir? Seetõttu räägime prosotsiaalsest käitumisest üldiselt. 
 
Prosotsiaalse  käitumise  alged  
-  Evolutsiooniline  perspektiiv  – kui me aitame neid, kellel on sarnane geenikogum, 
aitame geene edasi viia.  
-  Sotsiaalsed  normid  –  retsiprooksus  ( ootame   et  meid  aidataks,  kui  ise  aitame), 
sotsiaalne  kohustus  (kui  meil  läheb  paremini  kui  teisel,  peame  teist   aitama )  ja 
õiglase maailma hüpotees (meil on ootus, et iga inimene saab selle, mis väärib). 
Normid on erinevates ühiskondades erinevad, me ei aita kõiki ja alati. 
-  Mudeldamine  –  Bandura,  sotsiaalne  õppimine,  see  kuidas  me  näeme  et  teised 
meie ümber käituvad, nii käitume ka ise. Võtame palju üle nähtud käitumismalli. 
Eriti laste puhul. 
 
Mis mõjutab aitamist? 
Normid, väärtused, põhimõtted, sotsiaalne surve 
 
Mis mõjutab abistava käitumise  esinemist ? 
1.  Situatsioonilised mõjutajad 
2.  Aitajast tulenevad mõjutajad 
3.  Abi saaja poolsed mõjutajad 
 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Situatsioonilised mõjutajad 
Kognitiivne mudel (vt slaid) 
 
Kõrvalseisja (apaatsuse) efekt 
-  Kitty Genovese juhtum 
Vt slaid. Noort naist rünnati tänaval. 
 
Teiste  pealtvaatajate  olemasolu  hädaolukorras  vähendab  üksikisiku  aitamise 
tõenäosust. Põhjuseks on vastutuse vähenemine ja kaaslaste pärssimine (vt slaid). 
 
-  Soolised erinevused – ingrupi liikmete olemasolu mõju 
-  Primimise mõju – enne on mingi info tehtud rohkem kättesaadavaks 
 
Kaaluva kõrvalseisja mudel (vt slaid) 
 
Piliavin’i tasu-kulu maatriks  (vt slaid) 
Aitamise kulu – mitte aitamise kulu 
 
Kõrvalolijate olemasolu võib vahel tõsta tõenäosust, et minnakse appi. 
 
Asukoht ja kultuur 
-  Linnapiirkondades  on  vähem  prosotsiaalset  käitumist.  Linnas  ei  märgata, 
abistajaid on rohkem, väikelinnades on kokkukuuluvustunne suurem. 
-  Kollektivistlike ja individualistlike kultuuride erinevused.  
 
Aitaja kesksed  mõjutajad 
-  Isiksus – sisemine kontrollkese, suurem sotsiaalne vastutus ja empaatia 
-  Kompetentsus – piisab ka subjektiivsest kompetentsuse hinnangust 
-  Meeleolu  –  positiivsed  emotsioonid  suurendavad  tõenäosust  et  inimene  läheb 
aitama;  emotsiooni-primimise  mudel  ja   emotsioon -  kui-  informatsioon  mudel 
(emotsioon  kui   sisend ).  Erand:  Kui  inimene  tunneb  süüd,  siis  läheb  ta  aitama. 
See on ebamugav emotsioon ja soovime seda leevendada. 
-  Empaatia- altruism – empaatia-altruismi hüpoteesi järgi aitavad inimesed teisi nii 
altruistlikel kui ka egoistlikel põhjustel. 
-  Soolised  erinevused  –  erinevused  olukordades,  kus  aidatakse;  mehed  aitavad 
pigem naisi, naised eristust ei tee; mehed aitavad võõraid, naised tuttavaid; naised 
aitavad igapäevaolukordades, naised on altimad abi küsima. 
 
Abi saaja poolsed mõjutajad 
-  Sarnasus  - oluline on et tajume et ta on ingrupi liige, sarnane iseendaga 
-  Gruppi kuulumine – sarnasus võib tulla emotsiooni pinnalt, kiiresti 
-  Atraktiivsus – lisaks välimusele ka põhimõtete atraktiivsus 
 
 
 
 
 
 
 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
10.Agressiivsus, Mari-Liis Mägi, 17.04.2018 
 
Agressiivsus on igasugune käitumine, mille eesmärk on kahjustada teist inimest, kes 
seda ei soovi ( Baron ja Richardson, 1994). 
 
Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon. 
 
Vägivald  –  agressiivsus,  mille  eesmärk  on  suur  füüsiline  kahju  aga  ka  verbaalne 
vägivald. 
 
Agressiivsuse vormid 
Füüsiline 
Verbaalne 
Sotsiaalne 
Otsene 
Kaudne 
Ülekantud 
 
Agressiivsuse motiivid 
Reaktiivne  agressiivsus – impulsiivne, afektiivne 
Proaktiivne agressiivsus – planeeritud, kalkuleeritud 
 
Agressiivsuse teooriad  
 
Bioloogilised agressiooniteooriad 
 
Psühhodünaamiline  teooria  –  domineeriv  20.  sajandil.  Freudi  (1930)  kohaselt  on 
inimestel  kaks  omavahel  vastanduvat  sisemist  instinkti:   Eros   ehk  eluinstinkt  ja 
Thanatos  ehk  surmainstinkt.  Surmainstinkt  paneb  inimese  ennasthävitavalt  käituma, 
hiljem  aga  suunatakse  see  endalt  teistele,  mis  väljendub  agressiivsusena;   inimesse  
koguneb  pinge,  mis  vajab  maandamist.  Teoorial  ei  ole  kuigi  palju   empiirilist  
tõestusmaterjali 
 
Evolutsiooniline  lähenemine  –  sotsiaalne  käitumine  pärandub  põlvest  põlve,  ja  see 
on   selliseks   kujunenud,  et  tagada  isendile  suutlikkus  kanda  oma  geene  edasi. 
Agressioon   on  vajalik  eeskätt  isastele,  et  nad  suudaksid  võidelda  teistega  oma 
paarilise  eest.  Inimeste  hulgas  on  agressioon  muuhulgas  vajalik  näiteks 
ärikeskkonnas,  kus  juht  peab  suutma  kaitsta  oma  positsiooni.  Probleemideks  antud 
teooria  juures:  ei  ole  võimalik  tõestada,  et  agressioon  on  nähtusena  sellisel  kujul 
eksisteerinud tuhandeid aastaid; inimesed ei ole agressiivsed vaid seetõttu, et kaitsta 
ennast ja oma järglasi. 
 
Sotsiaalsed agressiooniteooriad 
Sotsiaalsel kontekstil on agressiooni väljendumise juures oluline roll. 
 
Agressiooni- frustratsiooni   hüpotees  –  Dollard  jt  (1939)  agressioon  on  kellegi  või 
millegi  vastu  suunatud  frustratsiooni  väljendus.  Kui  frustratsiooni  ei  saa  väljendada 
otse selle sihtmärgile (nt võib viimane olla füüsiliselt või vaimselt mõjuvõimas), siis 
see  kantakse  üle  realistlikumale  sihtmärgile.  Nt   leidsid   Hovland  ja  Sears  (1940) 
olulise  seose  majanduskriisi  ja  mustanahaliste  lintšimise  vahel  (oluline 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
situatsiooniline  tegur).  Kriitikute  meelest  ei  ole  majanduslike  tingimuste  ja 
agressiooni  vahelised  seosed  piisavat  tõestust  leidnud.   Frustratsioon   võib  küll  kaasa 
aidata, ent see ei saa olla agressiooni väljendumise peamine põhjus. 
  
Katarktilisuse  hüpotees  –  freudlik  idee,  et  kui  inimene  on  silmitsi  frustreeriva  või 
ärritava  situatsiooniga,  kuhjuvad  temas  negatiivsed  emotsioonid.  Saavutamaks 
sisemist  tasakaalu,  tuleb  need  välja  elada  –  tekib  agressioon.  Kriitikute  kohaselt  ei 
kehti see alati: on leitud, et kuigi frustreerunud inimesed said oma tundeid väljendada 
midagi lüües, ei vähendanud see ärrituvust frustratsiooni  tekitaja  suhtes. 
 
Kognitiivne  neoassotsiatsiooniline  mudel  (cognitive  neoassociationalist  model)  – 
frustratsioon  tekitab  viha,  see  omakorda  muudab  tõenäolisemaks  agressiivse 
käitumise  tekkimise.  Oluliseks   teguriks   on  siinkohal  aga  keskkond:  agressioon  saab 
tekkida  vaid  siis,  kui  eksisteerib  seda  vallandav  tegur,  mis/kes  on  minevikus  juba 
korduvalt viha tekitanud, nt ebameeldiv inimene. 
 
Erutuse ülekande mudel – ühes situatsioonis kogetud  erutus  võib kanduda üle  teisse  
situatsiooni.  Ka   mittespetsiifiline   ärritaja  võib  mõjutada  agressiooni  väljendumist. 
Inimesed  kogevad  füsioloogilist  erutust  erinevates   kontekstides   –  nt  kellegagi 
vaieldes,  aga  ka  kellegi  vastu  positiivseid  emotsioone  kogedes,  võib  südametöö 
kiireneda.  Füsioloogiline   reaktsioon   iseenesest  on  sama,  ent  seda  sildistatakse 
erinevalt vastavalt olukorrale, nt kui atributeerime erutuse külgetõmbele kellegi vastu, 
võib see tekitada flirtimist, kui aga vihale, võib see kulmineeruda agressiooniga. 
 
Õpitud agressiooni teooriad 
 
Operantne   sarrustus   (Skinner,  1953)  –  käitumise  muutuse  põhjustab  vastamine 
keskkonnast  tulevatele  stiimulitele.  Kui  mingile  stiimulile  vastamist  kinnitatakse 
positiivselt, siis jätkab inimene (aga ka muud elusolendid) antud käitumismustrit; side 
tugevneb. 
 
Sotsiaalse  õppimise  teooria  (Bandura  1977)  –  õppimine  ei  pea  alati  toimuma  läbi 
kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides. Seda nimetas Bandura 
mudeldamiseks.  Indiviidi  agressiivsus  mingis  olukorras  sõltub  sellest,  millised  on 
tema   otsesed   ja   kaudsed   kogemused  agressiivse  käitumise  ja  selle  tulemustega:  kas 
selle tagajärjed olid indiviidi jaoks positiivsed või negatiivsed. Nt katse  Bobo  nukuga 
– lapsed, kes eelnevalt nägid Bobo nuku peal tarvitatavat vägivalda, käitusid hiljem 
ka ise vägivaldselt. Sotsiaalse õppimise teooria on siiani mõjukas. Tõestusmaterjaliks 
on  muuhulgas   massimeedia   mõju:  uuringud  näitavad,  et  vägivaldsed  videomängud, 
telesaated , aga ka laulusõnad võivad tekitada ka  lastes  suuremat vägivaldsust. Samuti 
on  näidatud,  et  prosotsiaalse  käitumise  jälgimine  vähendab  agressiivsust  (katsed 
videomänguga, kus lapsed pidid  virtuaalselt  teisi surmast päästma). Kriitika kohaselt 
ei võta teooria arvesse individuaalseid erinevusi; ka on leitud, et vägivaldsete  saadete  
vaatamine võib vägivaldsusriski hoopis kahandada. 
 
Indiviidikesksed agressiooni determinandid 
 
Soolised  erinevused  –  enamjaolt  on  tõestust  leidnud  fakt,  et  mehed  on  naistest 
agressiivsemad.  Erinevate  uuringute  kohaselt  rakendavad  mehed  füüsilist 
agressiivsust  naistest  sagedamini.  Üheks  põhjuseks  on  leitud  olevat  hormooni 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
testosterooni kõrgem tase meestel – agressioon ja  testosteroon  on omavahel oluliselt 
seotud.  Hormonaalsete  erinevuste  juures  on  oluline  ka  keskkond.  Nimelt,  naistel  ja 
meestel  on  kujunenud  erinevad   soorollid   ja  neid  koheldakse  pere,  sõprade, 
institutsioonide  poolt  erinevalt.  Tüdrukutelt  oodatakse  pigem  passiivset  ja   hella  
käitumist,   poisse   julgustatakse  olema  otsekohesed,  agressiivsed.  Seega,  tegemist  on 
muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste 
vahelisi  erinevusi  vägivalla  tüüpides:  poisid  on  märgatiud  olevat  füüsiliselt 
agressiivsemad,  ent   verbaalse   vägivalla  juures  erinevusi  ei   esinenud .  Mehed 
kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt 
ebasoovitava  käitumisega,  mis  väljendub  neil  stressisituatsioonis  või  enesekonrolli 
kadumisel. 
 
Isiksuseomadused   –  vägivallaga  on   seostatud   „suure  viisiku“  isiksuseomaduste 
sotsiaalsust  –  mida  kõrgem  sotsiaalsus,  seda  vähem  agressiivsust.  Samuti  on  leitud 
erinevusi agressiivsuse väljendumisel A ja B tüüpi  isiksuste  vahel. A tüüpi isiksus on 
pigem  ambitsioonikas,  kõrge  saavutusvajadusega,  hea  suhtlemisoskusega;  A  tüüpi 
isiksusega inimestel on suurem oht haigestuda südameveresoonkonna  haigustesse . B 
tüüpi  isiksusega  inimesed  on  aga  stabiilsevad,  vähem  ambitsioonikad  ja  loovad.  A 
tüüpi isiksusega  indiviidid on leitud olevat agressiivsemad ohtlikus situatsioonis. 
 
Seoseid  on  leitud  ka  enesehinnangu  ja  agressiooni  vahel.  Usutakse,  et  madal 
enesehinnang  on  agressiooni  prediktoriks  –  enesehinnangu  tõstmiseks  rakendatakse 
teiste  suhtes  vägivalda.  Samas  on  sellele  vähe  empiirilist  tõendusmaterjali.  Osad 
uurijad  on  leidnud  hoopis  vastupidist:  kõrgem  enesehinnang  põhjustab  rohkem 
vägivalda.  Kõrgema  enesehinnanguga  inimesed  on  enesekindlamad  ning  usuvad,  et 
agressioon  viib  positiivsete  tulemusteni  (suutlikkus  tulla  vaidlustes  võitjaks,  olla 
üleüldiselt  teistest  üle).  Uurijad  on  leidnud,  et  kui  kõrge  enesehinnanguga  indiviidi 
ego on ohus,  kaldub  ta kasutama agressiivsust. Ka mõrvaritel on leitud olevat kõrgem 
enesehinnang ja nad on sooritanud kuriteo, sest neid on alandatud. 
 
Alkohol   –  alkoholi  tarbimine  kaldub  seostuma  suurenenud  agressiivsusega.  Ca  30 
uuringus   on  leitud,  et  rohkem  alkoholi  tarbinud  meestel  on  suurem  agressiivsus. 
Alkoholi  tarbimisel  suureneb  psühholoogiline  erutus,  kuid  halvenevad 
neuropsühholoogilised protsessid; inimene ei suuda enam mõelda analüütiliselt, seega 
kasutab  olukorra  hindamisel  rohkem  heuristikuid  ning  agressiivse  käitumise 
ilmnemise  tõenäosus  suureneb.  Alkoholi  mõju  eelduse  teooria  (alcohol  expectancy 
theory)  –  inimestel  on  teatud  eeldused  alkoholi  mõjude  kohta  indiviidi  psüühikale. 
Nimelt arvatakse, et alkohol teeb inimese ekstravertsemaks ja rohkem agressiivseks. 
Seega  kiputakse  inimese  negatiivset  käitumist  vabandama  alkoholi  mõju  all 
olemisega. Usutakse, et indiviid võib käituda agressiivselt, kuna arvab ka ise, et saab 
käitumise põhjuseks tuua alkoholi. 
 
Situatsioonikesksed agressiooni determinandid  
Füüsiline keskkond 
-  Temperatuur  –  uuringute  kohaselt  on  temperatuur  ja  agressiooni  väljendumine 
omavahel  positiivses  seoses;  on  leitud,  et  temperatuuri  tõustes  suurenes 
kuritegevuse  (sh  mõrvade)  arv.  See  ei  kehti  aga  väga  kõrgete  temperatuuride 
korral, ilmselt on põhjuseks asjaolu, et kuumuses muutuvad inimesed apaatseks, 
energia  kahaneb.  Agressioon  kaldub  suurenema  õhtuti;  üheks  põhjuseks  võib 
olla,  et  päeval  töötavad  inimesed  hoonetes,  kus   konditsioneer .  Uurijad  on  välja 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
toonud , et agressiooni ja temperatuuri vahelised seosed on tugevamad afektiivse 
agressiooni  puhul,  mille  eesmärgiks  on  teisi  kahjustada  kui   instrumentaalse  
agressiivsuse  puhul,  kus  agressiivsust  rakendatakse  mingil  muul  eesmärgil  (nt 
röövimine vms). 
-  Rahvarohkus (crowding) – suurem inimeste hulk võib tõenäolisemalt põhjustada 
agressiivsust  (nt  jalgapallifännid,  baarikaklused):  stress  ja  ärevus  suurenevad. 
Uuring,  kus  vaadeldi  vanglapopulatsiooni:  mida  rohkem  inimesi,  seda  enam 
tundsid  kinnipeetavad  rahvarohkuse-  efekti,  samuti  tajusid  nad  rahvarohkuses 
suuremat agressiivsust ja vastasid samaga – muutusid agressiivsemaks. 
-  Müra  –  soovimatu  müra/kära  suurendab  agressiivsust,  kuna  inimese 
keskendumisvõima väheneb ja see tekitab frustratsiooni. 
      
Sotsiaalne ebavõrdsus 
-  Relatiivne  deprivatsioon  – iniviid või grupp tunneb end ebaõiglaselt ebavõrdses 
situatsioonis  võrreldes  teistega,  ning  tunneb,  et  ei  saa  midagi  legaalset  selle 
muutmiseks teha, seega rakendab vägivalda. 
 
Kultuurilised erinevused 
Agressiivsuse  avaldumine  erineb   kultuuriti .  Agressiooni  võrdlemine  erinevate 
kultuuride vahel ei pruugi olla kuigi adekvaatne – lääneühiskonnas võib agressiivsus 
olla  taunitud , ent teisest küljest vaadatakse positiivselt terrorismi vastasele võitlusele 
(Iraak,  Afganistan ). Pigem tasub agressiivsust võrrelda kultuuride sees. Nt USAs on 
täheldatud  suuremat  agressiivsust  lõunaosariikides.  Ka  mõnede  vähemusgruppide 
puhul võib olla erinevusi agressioonis (nt  vanglad , mahvia). 
 
Jõugud 
-  Organiseeritud kuritegevus  – maffia, gängid 
-  Vanglasüsteem (The Arian Brotherhood) 
-  Kinnipidamisasutused 
 
Pidurdamatus (disinhibition) 
 
Sotsiaalsete  normatiivide  ignoreerimine,  mis  võib  põhjustada  agressiivset  käitumist. 
Selle põhjusteks võivad olla deindividualiseerimine ja dehumaniseerimine. 
 
Deindividualiseerimine  –  inimesed  näevad  end  pigem   osana   grupist  ja  väheneb 
individuaalne vastutus  tegude  eest. Sotsiaalseid norme, mis taunivad agressiivsust, ei 
võeta  enam  nii  tõsiselt,  käitutakse  kooskõlas  grupiga.  Kriitika:  esile  kerkiva  normi 
hüpotees  ( emergent   norm  hypothesis)  –  inimesed  ei  pruugi  grupis  agressiivselt 
käituda,  sest  nad  ignoreerivad  norme,  vaid  kuna  nad  aktsepteerivad  grupisiseseid 
norme, mis väljenduvad teatud situatsioonis.  
 
Dehumaniseerimine  –  inimesed  ei  näe  teist  inimest  kui  täisväärtuslikku  indiviidi. 
Kellegi  dehumaniseerimine  võib  suurendada  agressiooni,  kuna  ohvrit  nähakse 
anonüümsena,  seega  ei  pruugi  tema  vastu  tekkida   kaastunnet ,  agressoril  ei  pruugi 
tekkida süütunnet. Dehumaniseerimist peetakse ka nt genotsiidide põhjuseks. 
 
Delegimitiseerimine  (mitte  õiguspäraseks  kuulutamine)  –  kui  out-gruppi  nähakse 
negatiivses  valguses,  paigutatakse  see  negatiivsesse  sotsiaalsesse  kategooriasse  ja 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
käsitletakse  otsese  ohuna  ingrupile.  See  viib  omakorda  dehumaniseerumiseni.  (Nt 
Abu Ghraib, Rwanda  genotsiid ) Philip Zimbardo , Lutsiferi efekt 
 
Fenomenoloogiline lähenemine agressioonile 
 
Tihti uuritakse agressiooni kvantitatiivselt ent mõned uuriad usuvad, et kvalitatiivne 
uurimus  aitab  tajuda  paremini  agressiooni  subejktiivset  poolt  (struktureeritud 
intervjuud,   case    study  ́d,  kus  inimene  kirjeldab  oma  emotsioone,  füüsilisi  protsesse 
jne, mida ta tunneb, kui satub situatsiooni, mis tekitab temas agressiivsust). 
 
Agressiooni vormid ühiskonnas 
 
Jagunevad:  koduvägivallaks,  seksuaalseks  ahistamiseks,  seksuaalseks  vägivallaks  ja 
terrorismiks. Ka sport (konspekti autori poolne täiendus). 
 
Koduvägivald  –  perekonnaliikme  vastu  toime  pandud  verbaalne  ja  füüsiline 
vägivallaakt.  See  on  tänapäeva  ühiskonnas  väga  laualt  levinud  suur  probleem.  UKs 
tehakse  aastas  ligikaudu  570  000  kõnet   politseile   eesmärgiga  raporteerida  koduse 
vägivalla  juhtumitest,   kusjuures   statistika  kohaselt  jõuab  politseini  info  vaid  40% 
juhtudest.  Uuringute  kohaselt  saavad  inimesed  tõenäolisemalt  surma  või  vigastada 
oma pereliikme poolt nende vastu suunatud vägivallaaktis kui kellegi teise käe läbi. 
Nimelt on leitud, et  pereliikmed  teavad üksteise tugevusi ning nõrkusi ja seega on neil 
vajadusel  lihtne  oma  lähedasele  vajadusel  kahju  tekitada.  Samuti  saab   pereliikmete  
peal end hõlpsamini nö välja elada. Koduvägivalla all kannatajad kipuvad ka ise seda 
tarvitama teiste pereliikmete peal. 
 
Seksuaalne  ahistamine  –  seksuaalse  ahistamise  näol  on  tegemist  olukorraga  „...kui 
esineb  seksuaalse  olemusega  mis  tahes  soovimatu  sõnaline,  mittesõnaline  või 
füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse  alandamine , 
eelkõige  luues  ähvardava,  vaenuliku,  halvustava,  alandava  või  solvava  õhkkonna.“ 
(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/73/EÜ, 23. september 2002) 
Ka  seksuaalne  ahistamine  on  väga  levinud  –  uuringud  näitavad,  et  40-50%  naistest 
kogeb tööl, koolis, ülikoolis seksuaalset ahistamist. 
 
Seksuaalset ahistamist mõjutavateks  faktoriteks  peetakse: 
-  meedia  –  tehti  katse,  kus  katseisikud  pidid  hindama  naisi,  kelle  peal  rakendati 
seksuaalset  ahistamist.  Väljakutsuvalt  käituvate  naiste  puhul  hinnati  ahistamist 
naisele  vähem  traumeerivaks.  Oluline  roll  stereotüpiseerimisel:  naisi  nähakse 
üleüldisel väljakutsuvatena; 
-  agressiivsed videomängud – videomängides on meeskarakterid sageli alfaisased, 
naisi ei ole kuigi palju, nähtub sooline diskrimineerimine: naised valdavalt ilusad 
seksobjektid. 
 
Seksuaalne  agressiivsus  –  sh  vägistamine.  Uuringud  on  leidnud,  et  seksuaalset 
vägivalda mõjutab: 
-  pornograafilise materjali vaatamine – agressioon suureneb. „Vägistamise müüt“: 
valeuskumus,  et  naised  naudivad  nende  suhtes  toime  pandud  seksuaalset 
vägivalda. 
-  naiste roll ühiskonnas – kehtib eriti juhul, kui tegemist on vägistamisega  tuttava  
poolt. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Naisi  kaldutakse  nägema  kergemeelsete  ja  amoraalsetena,  kui  nad  on  seksuaalselt 
aktiivsed,  sest  oodatakse,  et  naised  on  pigem  vooruslikud.  Mehed  võivad  kalduda 
arvama , et naised on nõus seksuaalaktiga ka siis, kui ütlevad, et ei ole. 
 
Sport -  ei ole klassikaline. 
 
Terrorism  –  vägivalla  kasutamine  või  sellega  ähvardamine  poliitiliste,  ideoloogiliste 
või religioossete eesmärkide saavutamiseks.  
 
Terrorismi  trepp  (Moghaddam,  2005):  psühholoogiline  mudel,  mis  võib  aidata 
mõista,  miks  inimesed  sooritavad  terroriakte.  Moghaddam:  terroriakti  saab  tagasi 
hoida vaid muutes tingimusi  alumisel  korrusel. 
 
Alumine korrus –  relatiivse  deprivatsiooni tajumine: inimesed usuvad, et neid ei ole 
koheldud õiglaselt. 
1. korrus – õigluse otsingud: vähemus inimesi „ronib“ esimesele korrusele, et otsida 
lahendusi  tajutud  ebaõiglusele.  Siin  on  oluline  ka  tajutud   protseduuriline   õigus  ehk 
see,  kui  õiglaseks  peab  indiviid  oma  valitsust,  ja  kui  suureks  oma  võimalust  kaasa 
rääkida ühiskondlikes küsimustes; 
2. korrus –agressiooni ümbersuunamine: kui indiviid ei saa avalikult oma pahameelt 
väljendada, ronib ta teisele korrusele ja suunab oma frustratsiooni teistele gruppidele 
süüdistades neid oma probleemides; 
3.  korrus  –  alternatiivse  moraalse  koodeksi  omaksvõtt:  kolmandal  korrusel  olijad 
värvatakse terroriorganisatsioonidesse. Ühiskonnas nähakse neid küll amoraalsetena, 
ent   terroristid   on  endale  võtnud  teised   moraalsed   tõekspidamised  ja  usuvad  end 
tegutsevat ülla eesmärgi nimel; 
4. korrus – kategoriaalne mõtlemine ja tajutud legitiimsus: terroristid saavad osaks nö 
väikestest  rakkudest.  Selgeks  saavad  piirid  „meie“  ja  „nende“  vahel,  mis  aitab 
eesmärke legitimiseerida. „Rakkude“ juhid on  autoritaarsed , kontrollivad alamaid, kel 
puudub taganemistee; 
5.  korrus  –   terroriakt :   tsiviilisikuid   defineeritakse  kui  outgrupi  liikmeid  ja  nad 
dehumaniseeritakse, sooritatakse terroriakt. 
 
 
11. Grupiprotsessid, Mari-Liis Mägi, 24.04.2018 
Grupp  on  kaks  või  enam  isikut,  kelle  kooslust  iseloomustab  suhete  stabiilsus, 
omavaheline struktureeritud  suhtlemine , ühise eesmärgi jagamine, üksteisest sõltuvus, 
gruppi  kuuluvuse   tunnetamine . 
Grupid  moodustuvad  tavaliselt  siis,  kui  nende  liikmetel  on  mingisugune  ühine 
eesmärk.  
Gruppe iseloomustavateks tunnusteks on: 
-  kohesiivsus  e  sidusus  –  grupis  olevate  isikute  omavaheline  seotus,  sarnaste 
tegurite olemasolu (nt perekond, kogudus, gäng) 
-   identiteet  
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Kohesiivsus/sidusus  –  grupi  omavaheline  seotus;  kõik  tegurid,  mis  ühendavad 
liikmeid.  Suureneb  mida  rohkem  hakkavad  indiviidid  mõtlema  sarnaselt  teistele 
grupiliikmetele. Sidusate gruppide liikmed on enamast grupile rohkem pühendunud.  
Identiteet (entiativity) – kuivõrd võib mingit indiviidide hulka pidada grupiks. Seda 
näitavad  grupi  sidusus,  sarnasus,  ühised  eesmärgid,  olulisus  ja  liikmete  füüsiline 
lähedus. Grupid jagunevad üldiselt nelja tüüpi: 
1.  intiimsed – pere, sõbrad 
2.  töögrupid –  kolleegid jms 
3.  sotsiaalsed kategooriad – naised, kristlased 
4.  vaba seotusega grupid – nt samal tänaval elavad inimesed 
 
Grupi produktiivsus 
Kas  teiste   juuresolek   soodustab  või  pärsib  sooritust  (nt  avalik  esinemine,  ülesande 
lahendamine jms)?  
Sotsiaalne soodustamine ja pärssimine 
Sotsiaalne soodustamine ( Triplett; Allport) – teiste kohalolekust tingitus positiivne 
mõju ehk inimesed kalduvad teiste juuresolekul ülesandega paremini hakkama saama. 
Tripletti  test  150  lapsega,  kes  püüdsid  kala.  Grupis  püüti  kiiremini  ja  rohkem  kui 
need,  kes  püüdsid  üksi.  Samuti  jalgrattavõistlustel  40  lapsega  tekib  sotsiaalne 
soodustamine. (vt youtube) 
Sotsiaalne pärssimine – vastupidine; teiste  kohalolu pärsib sooritust. 
Siinkohal  on  oluline  lahendatava  ülesande  tüüp:  kergemate  ülesannete  puhul  on 
tegemist  soodustamisega  (sport)  keerulisemate  puhul  pärssimisega  (raske 
matemaatikaülesande lahendamine klassis vs kodus). 
Soodustamist ja pärssimist seletatakse läbi järgmiste teooriate: 
•  tungiteooria 
•  hirm hinnangute ees 
•  tähelepanu hajumine  (distraction conflict) 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Tungiteooria  (drive  theory;  Zajonc)  –  füsioloogiline  erutus  seletab  soodustamist  ja 
pärssimist.  Teiste  juuresolek  tekitab  füsioloogilist  erutust,  vajalik  on  valmisolek 
reageerimiseks.  Ärevus  suurendab  dominantsete,  hästi  õpitud  reaktsioonide  teket. 
oluline   sobivus   dominantse  reaktsiooni  ja  ülesande  nõuete  vahel.  Kui  dominantne 
reaktsioon osutub antud situatsioonis õigeks, siis see soodustab ülesande lahendamist, 
kui mitte, siis pärsib.   
Ekspertide  puhul  on  ka  keerulise  ülesande  lahendamise  juures  teiste  kohalolul 
soodustav mõju (nt matemaatikaprofessorid ja matemaatikaülesanded). 
Hirm hinnangute ees (evaluation apprehension) – hirm teiste hinnangu ees.  
Ärevust  ei  pruugi  tekitada  üksnes  teiste  kohalolek,  vaid  hirm,  et  teiste  ees  jäädakse 
lolliks või näidakse saamatuna. 
Tungiteooria ja hirm teiste hinnangu ees ei seleta täielikult sotsiaalse soodustamise ja 
pärssimise  fenomene.  Ei  rakendu  loomade  puhul:  nt  kanad  ei  mune  rohkem  mune, 
kuna teised on nende läheduses.  
Tähelepanu  hajumine  (distraction  conflict)    –  kõrgendatud  erutus  esineb  lähtuvalt 
antud  ülesande  ja  lähedal  olevate  vaatlejate  vahelisest  konfliktist.  Kui  indiviid 
sooritab ülesannet, siis teiste kohalolek hajutab ta tähelepanu ülesandelt. On esitatud 
mitu  stiimulit,  millele  kõigile  soovib   subjekt   oma  tähelepanu  pöörata,  siis  on 
mitteprimaarse  stiimuli  puhul  tegemist  segajaga.  Nähtus  tekib,  kui  subjekt  tunneb 
survet vastata kõikidele stiimulitele võrdselt hästi, kuid tema kognitiivne võimekus ei 
ole selleks suuteline. 
Sotsiaalne looderdamine (social loafing) 
Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama.  
Sotsiaalne  soodustamine  või  pärssimine  esinevad,  kui  hinnatakse  üksikisikut,  ent 
looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö. 
Ringelmanni  efekt  –  mida  rohkem  liikmeid  grupis,  seda  väiksem  on  individuaalne 
pingutus. 
Latane´i katse: inimesed karjusid kinniseotud silmadega – ühtedele öeldi, et karjuvad 
suurema grupiga, teistele, et ühe kaaslasega. Grupis karjujad panustasid vähem. 
Vastutuse hajumine ( diffusion of responcibility) 
Grupis tunnevad indiviidid end tegude eest isiklikult vähem vastutavana. Nt teiste 
abistamise puhul, samuti kollektiivne agressiivsus. 
On leitud, et keerulise ülesande lahendamisel grupis ei ole üksikisikute sooritus 
kehvem. Jackson ja Williams  (1985) palusid katseisikutel paaris lahendada keerulist 
ülesannet. Ühele katsegrupile öeldi, et nende tulemust hinnatakse individuaalselt, 
teisele, et tulemust hinnatakse kahe peale kokku ega vaadata eraldi  kummagi  panust 
töösse. Tulemused vastupidised sotsiaalsele looderdamisele:  ilmnes , et katseisikud, 
kelle panust EI HINNATUD individuaalselt, said paremad tulemused. Nähtust on 
põhjendatud selliselt, et kui raske ülesande individuaalsel sooritamisel teiste ees võib 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
inimene sattuda ärevusse ja saada halvemad tulemused ( hirm hinnangute ees), siis 
grupisoorituse korral on ärevus väiksem.  
Vt slaidilt joonis 
Juht ja juhtimine 
Juht on grupi mõjukaim ja tähtsaim liige, kes tavaliselt määrab grupi eesmärgid. 
Vt slaid - video erinevatest juhtimisstiilidest 
Liidrid  mõjutavad  meid  nii  otse  kui   kaudselt   –  nt  juhtides  riiki  või  olles  meie 
ülemused. 
Mis teeb juhist juhi? 
Traditsioonilises plaanis on  juhtideks  saanud väljapaistvad indiviidid, kelle isiksus on 
sobilik juhtimaks teisi. Siiski on väga oluline osa keskkonnal.  
•  Isiksuseomadused 
Üldise  uskumuse  kohaselt  on  juhil   spetsiifilised   isiksuseomadused,  tänu  millele 
suudab  ta  teisi  mõjutada.  Nt   Margaret   Thatcher,  kellele  tema  jõulisuse  tõttu  pandi 
hüüdnimeks  Iron Lady, omadused aitasid tal oma võimu saavutada ja seda hoida. 
Empiiriline tõestusmaterjal: 
•  oma  juhiomadustes  enesekindlad  inimesed  on  teiste   silmis   suurema 
tõenäosusega  potentsiaalsed  juhid (nt sõjaväekadetid, kes hinnati professorite 
poolt pigem juhtideks) 
•  mida  jutukam  on  inimene,  seda  suurema  tõenäosusega  nähakse  temas  juhti, 
kuna ta püüab enam tähelepanu; 
•  juhtidel  kaldub  olema  üle  keskmise  intelligentsus  –  nad  peavad  suutma 
lahendada grupi probleeme kiiresti ja efektiivselt; 
•  füüsiline  karakteristika  –  juhid  on  leitud  olevat  veidi  pikemad  ja  füüsiliselt 
atraktiivsemad kui järgijad 
Samuti  on  leitud,  et  Suure  Viisiku  isiksuseomadustest  on  juhtimisega  positiivses 
korrelatsioonis  kõige  enam  ekstravertsus,   avatus   kogemustele  ja  meelekindlus, 
negatiivses korrelatsioonis aga  neurootilisus .   
Vaatamata  eelnimetatud  tõestusmaterjalile  on  teooriat,  mille  kohaselt  on  juhtidel 
teatud kindlat tüüpi isiksus (palju kritiseeritud): 
•  mitmed uuringud ei ole leidnud seost isiksuseomaduste ja juhtimise vahel; 
•  valdavalt ei säilita juhid oma positsiooni igavesti 
Nt   karismaatiline   Suurbritannia   peaminister   Tony   Blair   oli   populaarne ,  mil  tuli 
võimule  (1997),  ent  2006.  aastaks  oli  populaarsus  oluliselt  kahanenud  ja  tema 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
juhioskused seati  kahtluse  alla. Situatsioonilisteks faktoriteks olid sealjuures 9/11 ja 
terrorismivastane sõda. 
•  Situatsioonilised tegurid 
Sotsiaalpsühholoogias  usutakse  valdavalt,  et  juhi  karakteristika  ja  situatsiooniliste 
tegurite interaktsioon määrab edukuse juhtimises.  
Näiteks  leiti  300  lahingut  uurides,  et  kindralite  karakteristika  (kogemus,  edukus 
eelmistes  lahingutes)  ennustas  võitu  lahinguväljal.  Samuti  oli  oluline  roll 
situatsioonilistel  teguritel  ( armee   suurus  ja  struktuur),  mis  olid  positiivses  seoses 
hukkunute arvuga vastaste seas. 
Indiviidi karakteristika ei pruugi teha temast head juhti igas situatsioonis. Nt  Winston  
Churchill  oli  edukas  juht  Teises  maailmasõjas,  ent  rahuajal  ei  olnud  tema 
kangekaelsus enam soosivaks teguriks. Sobivad  juhiomadused  varieeruvad kultuuriti: 
kollektivistlikes  ühiskondades  on  parimateks  juhtideks  inimesed,  kes  soodustavad 
kooperatiivsust,  individualistlikes  aga  need,  kes  keskenduvad  eesmärgile,  mitte 
grupidünaamikale.  
Juhtimisstiilid  
Juhtimisstiilid jagunevad autokraatseks, demokraatseks ja minnalaskvaks.  
Lippitt ja White (1943): katse, kus õpetati osalistele eelmainitud kolme  juhtimisstiili . 
Need,  keda  õpetatud  autokraatseteks  juhtideks  jäid  keskenduma  tegevuste 
organiseerimisele  ning  jagasid  grupiliikmetele  käsklusi.  Demokraatlikud  juhid 
kaasasid  liikmeid  arutlusse  tegevuskava  üle.  Minnalaskvad  juhid  aga  ei  huvitunud 
grupi tegemistest ning lasksid grupil iseseisvalt organiseeruda.  
Juhid  said  proovida  kõiki  juhtimisstiile;  hiljem  hinnati  neid  vastavalt  sellele,  kui 
sümpaatsed  nad  olid,  millise  atmosfääri  suutsid  luua  ning  kui  produktiivseks  osutus 
nende grupp. Leiti, et demokraatlikud juhid olid kõige  populaarsemad , autokraatsed ja 
minnalaskvad vähem. Täpsemini – autokraatsed lõid vaenuliku õhkkonna, kus grupp 
oli   produktiivne   vaid  juhi  kohalolekul,  minnalaskvad  aga  lõid  meeldivama,  kuid 
ebaproduktiivse õhkkonna (mis muutus produktiivsemaks, kui juhti polnud kohal). 
Üesandele orienteeritud vs sotsioemotsionaalne  juhtimisstiil  
Juhtimisstiilid  jagunevad  veel  ülesandele  orienteeritud  ja  sotsioemotsionaalseks 
stiiliks. 
Ülesandele  orienteeritud  juhid  –  keskenduvad  produktiivsusele  ja  eesmärkidele; 
direktiivsed ja efektiivsed, ent grupiliikmetest (emotsionaalselt) kauged . 
Sotsioemotsionaalsed  juhid  –  tähelepanu  grupidünaamikal,  loovad  kohesiivse  ja 
sõbraliku  grupi.  Juhid  on  sõbralikud,  empaatilised  ja  suudavad  lahendada 
grupisiseseid probleeme. 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
Ideaalses  grupis  võiks  olla  kaks   liidrit   –  üks  liider  ei  saa  olla  korraga  ülesandele 
orienteeritud  ja  sotsioemotsionaalne.  Lippitt  ja  White  vaidlevad  aga,  et 
demokraatlikud  juhid  SAAVAD  olla  ühtaegu  ülesandele  orienteeritud  ja 
sotsioemotsionaalsed.  Autoritaarsed  juhid  on  ülesandele  orienteeritud  ning 
minnalaskvad pigem sotsioemotsionaalsed. Vt slaidilt joonis 
Ümberkujundavad  juhid  (transformational  leaders)  –  eriti  mõjuvõimsad  ja 
motiveerivad, suudavad hästi mõjutada oma grupi liikmete hoiakuid ja käitumist. Nii 
ülesandele 
orienteeritud 
kui 
sotsioemotsionaalsed 
juhid 
võivad 
olla 
ümberkujundavad. Nt  Bill  Gates,  Jeesus . Vt slaid – video Martin Luther King „I have 
a deram“ 
Ümberkujundavate juhtide omadused: 
•  karismaatilisus  –  suudavad  motiveerida,  inspireerida.  Grupiga  suheldes 
vaatavad silma, kasutavad mitteverbaalseid tehnikaid; 
•  individuaalne  tähelepanu   liikmetele   –  kohtleb  grupi  igat  liiget  austusega, 
delegeerib neile olulisi ülesandeid; 
•   intellektuaalne  stimulatsioon – julgustab liikmeid leida probleemidele uudseid 
ja efektiivsemaid lahendusi 
Ei  loeta  alati  parimaks  viisiks  –  kasulik,  kui  ebastabiilsed  ajad,  ent  rahulikel 
perioodidel on funktsionaalsem demokraatlik juhtimisstiil. 
Jim  Jones  ja Jonestowni  veresaun  vt slaid - video 
Ususekti juht „Peoples  Temple “ 
Massisuitsiid 1978 
Situatsiooni ja juhtimisstiili teooriad 
Juhi-situatsiooni  interaktsioon  –  efektiivne  juhtimine  sõltub  juhtimisstiili  sobivusest 
situatsiooniga.  Situatsiooniteooria  kohaselt  on  juhtidel  kalduvus  olla  püsivalt  kas 
sotsioemotsionaalne või ülesandele orienteeritud.  
Fiedler  ja  kõige  vähem  eelistatud  kaastöötaja  skaala  ( least   preferred  co- worker ; 
LPC): eesmärk teha kindlaks juhi juhtimisstiil. Lasti hinnata kõiki kaastöötajaid: kui 
kõige  vähem  meeldinud  kaastöötajat  hinnati  suhteliselt  positiivselt,  oli  tegu  kõrge 
LPCga juhiga ja vastupidi.  
Stiili efektiivsuse määravad: 
•  juhi-liikme suhted – kas  harmoonilised või mitte; 
•  grupi ülesannete struktuur – kas eesmärgid on hästi defineeritud; 
•  seaduslik/õigustatud võim grupiliikmete üle 
Mida paremad/suuremad eelnevad on, seda efektiivsem on juhtimine. 
Samuti sõltub efektiivsus situatsioonilisest kontrollitusest: 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
•  madal – ülesandele suunatud juht; 
•  keskmine – sotsioemotsionaalne juht 
•  kõrge – ülesandele suunatud juht 
Teooriat kritiseeritakse selle jäikuse pärast: juhid ei pruugi olla ainult kas sotsem. või 
ül.or.  
Juhi ja grupi vaheline interaktsioon 
Juhi-liikme  vaheliste  suhete  teooria  ( leader -member   exchange   theory)  –  edukas 
juhtimine  sõltub  grupi  juhi  ja  liikmete  vahelistest  suhetest.  Madalakvaliteediliste 
suhete  puhul  on  juhid  liikmetest  kauged  ja  vastupidi,  suhe  säilib  mingi  kohustuse 
tõttu.  Kõrge  kvaliteediga  suhete  juures  vahetatakse  vastastikku  psühholoogilisi 
ressursse  (au,  usaldus  jne)  ja  materjale  (võim,  staatus).  Kõrge  kvaliteediga  suhete 
puhul on alluvad juhile lojaalsemad, nende töö on efektiivsem. 
On  ka  leitud,  et  mida  prototüüpsemad  grupi  liikmed  on  juhid,  seda  efektiivsemaks 
neid peetakse. Kui juht on saavutanud grupiliikmete poolehoiu, ei pea ta olema enam 
prototüüpne, et säilitada liikmete  austust  enda vastu. 
Vt slaid – skeem teema kohta 
 
 
12. Gruppidevahelised suhted, Liina Adov, 11.04 
 
Tagasivaade – sotsiaalne soodustamine ja pärssimine (vt slaid) 
 
Gruppide vahelised suhted 
Sherif, 1966 
Ei pea terve grupp tundma sidusust, piisab mõnest grupi liikmest 
 
Kategoriseerimine 
Prototüüp kui koondettekujutus/skeem grupi liikmest 
Prototüüp, mitte isiku individuaalne omapära, võib määrata suhtlemist teise  isikuga  
 
Grupi identifikatsiooni komponendid 
-  kognitiivne – oleme teadlikud, et kuulume gruppi 
-  hinnanguline – teadlik olek on seotud hinnangulise varjundiga 
 
Inimesed on gruppi emotsionaalselt investeerinud, seetõttu ka grupiga seostamine. 
 
Kuuluvus – grupi  eelistus  
- In-group  eelistused  
-  W.  Sumner,  1906  –  inimesed  on  liik  paljude  teiste  hulgas,  kes  oma  loomuselt 
kogunevad   gruppidesse   ja  meil  on  tendents  eelistada  oma  gruppe,  püüame  enda 
gruppi väärtustada, esile tõsta 
- Suurte gruppide korral nimetatakse seda etnotsentrismiks 
 
Meie – nemad 
-  Kellega on seos, kelle hulka kuulutakse 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
-  Sotsiaalse identiteedi teooria, Taijfel, rakendab in-group ja out-group eristamist 
selle  seletamiseks,  kuidas  kujuneb  inimese   ettekujutus   iseendast.  See  on 
sotsiaalne, sest ta toimub läbi seostamise teiste gruppidega. 
 
Sotsiaalse identiteedi teooria, Henri Taijfel ja John  Turner  
-  Sotsiaalne  identiteet  –  mil  määral  inimese  minapilt  tuleneb  tajutud  seotusest 
olulise sotsiaalse grupiga. 
-  Edasiarendusena enese-kategoriseerimise teooria 
 
Seesmine ja välimine kuuluvus 
-  Seesmine – ise tuntakse, et kuulutakse kellegi hulka 
-  Väline – teised tajuvad, et kuulute kellegi hulka 
 
Mõlemad  kuuluvused  on  olulised.  Piisava   kinnituse   korral  võib  jõuda  väline 
kategoriseerimine ka sisemiseks. 
 
Gruppide vahelist käitumise  eelduseks  on välise kuuluvuse taju, teine on teine. 
 
Esimesed uurimused gruppide vahelistest suhetest 
Sherif’i suvelaagri uurimused – jagati kahte gruppi 12 a poisid, ei puutunud kokku, 
olid  näinud.  Juba  selles   staadiumis   oli  näha,  kuidas  toimus  gruppidesse  jaotamine. 
Edasi  pandi  2  gruppi  omavahel  võistluslikesse  mängudesse.  Oli  näha  tugevat 
vaenulikku  käitumist.  Kolmandas  staadiumis  toodi  nad  kokku  ühise  eesmärgi  alla, 
vaenulikkuse  vähendamine.  Anti  ülesanne,  mille  lahendamiseks  pidid  grupid 
koostööd tegema. Vähenes vaenulikkus, tugevnesid gruppide vahelised sidemed. 
Eksperiment  kinnitas  realistliku  grupi  konflikti  teooriat  –  võistluslik  olukord 
ressursside pärast suurendab gruppide vahelise eelarvamusi ja vaenulikkust. 
 
Minimaalse grupi  paradigma (MGP) 
Henri  Taijfel  –   eksperimentaalsed   otsingud,  et  leida  minimaalne  olukord,  kus  tekib 
meie/nemad eristus. 
 
Paul Klee vs  Wassily Kandinsky 
Pidid hindama pilte, kumba pildid rohkem meeldivad. Tendents anda rohkem punkte 
enda  grupile  vaatamata  sellele,  et  varasem  kontakt  puudus  ja  kategooriad  olid 
mõttetud. 
 
Minimaalse grupi paradigma 
Viitab ,  et  eelarvamuste  aluseks  on  psühholoogiline  komponent,  mis  on  kaugemal 
majanduslikust, poliitilistest või ajaloolistest faktoritest. 
 
MGP  seletused  
Kategooria  eristamise  mudel  –  kategoriseerimine  viib  kategooriate  vaheliste 
erinevuste  ja  kategooria  siseste  sarnasuste  rõhutamisele.  Eksperiment  –  gruppide 
eristamise  maksimeerimine  (25/21 vs 7/1 punkti). Enda grupile anti rohkem punkte, 
eelistati olukorda kus sai anda 7/1 punkti ehk suurendada erisust. 
 
Enda grupi eelistamist seletatakse sotsiaalse identiteedi teooriaga (Taijfel ja Turner, 
1979). inimesed püüdlevad positiivse mina-pildi poole, oma grupi paremaks tegemine 
tõstab ka enda enesehinnangut.  Eelistame hoida enda positiivset mina-pilti, üks neist 
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 
on  läbi  grupi  liikmelisuse  positiivse  identiteedi.  Oleme  motiveeritud  oma  gruppi 
nägema paremana kui teiste gruppi, et säilitada enesehinnangut.  Vt slaidilt joonised 
 
Enese  kategoriseerimise  teooria  kohaselt  mõjutab  grupis  toimuv  depolarisatsioon, 
grupi  normide  omaksvõtt  ja  enese  stereotüpiseerimine  teiste  gruppide 
stereotüpiseerimist  ja  diskrimineerimist  (Turner,  Hogg,  Oakes,  Reicher,  Wetherell, 
1987). 
 
Oluline on subjektiivse ebakindluse vähendamine (Hogg, 2001). 
 
Mina-pidepunkti  teooria  kattub  projekteerimisega,  mille  kohaselt  inimesed 
kalduvad  kaaslaste  mõtteid,  tundeid  ja  käitumist  ennustama  enda  mõtete,  tunnete  ja 
käitumise põhjal (Cadinu, Rothbart, 1996). 
 
Hirmu  juhtimise  teooria  -  üheks  olulisimaks  motiveerivaks  jõuks  on  hirm  surma 
ees.  Kultuurist  tuleneva  maailmavaate  omaksvõtt  aitab  hirmu  vastu  (Greenberg, 
Pyszczynski,  Solomon,  1986).  Limitatsioon  –  tegemist  võib  olla  üldise  ohuga 
(keerulisem  eristada  sotsiaalse  identiteedi  teooriast)  ja  küsitav,  kui  tihti  ollakse 
teadvustatud võimalikust surmast (vaikimisi viited). Inimesed, kes tunnevad rohkem 
hirmu, on enam negatiivselt meelestatud teiste gruppide suhtes. 
 
Gruppidevaheliste suhete parandamine 
 
Ühise ingrupi identiteedi mudel 
- rekategoriseerimine – mitme grupi asemel nähakse ühist gruppi. Nt koostöö 
-  dekategoriseerimine  –  inimesed  ei  kasuta  kategooriaid,  et  teisi  mõista.  Lähenevad 
individuaalselt. 
 
Rassidevaheline efekt 
Erinevatest rassidest inimeste pilte esitati kuuluvusega ja kuuluvuseta (kategoriseeriti 
ülikooli põhjal).  Kadus  ära kategoriseerimise efekti rassi baasil. Vt slaidid 
 
Kattuv kategoriseerimine 
kKsutatakse kahte kategooriat korraga, nt rassi ja sugu Me ei saa olla kallutatud nende 
vastu, kui neid ei ole, sest me suudame eristada vaid meid.. Limitatsioon – võib muuta 
ka teised kategooriad märgatavaks ja sealt võivad tulla hoiakud ning stereotüübid, mis 
omakorda võivad mõjutada.  
 
Mitmene kategoriseerimine 
Mitmete erinevate omaduste ja kategooriate arvestamine. Tähelepanu eemal erisustest 
ja sarnasuste laiendamine. Viime tähelepanu sarnastustele, positiivsetele omadustele. 
Muudab sotsiaalse kategooria paindlikuks, voolavaks ja dünaamiliseks.  
Crisp , Hewstone,  Rubin  (2001) – uuring, kus üliõpilased hindasid tudengeid teistest 
ülikoolidest.  Eelistati  siiski  oma  ülikooli,  kuid  erinevus  eelistustes  vähenes.    Vt 
slaidilt joonis 
Sotsiaalse identiteedi kompleksus – viitab inimese subjektiivsele arusaamale, et tema 
erinevad  identiteedid  (ema,  õpilane,  õde  jne)  on  omavahel  seotud/kattuvad.  Kõrge 
kompleksus  –  identiteedid  kattuvad  –  suurem   tolerantsus .  Ainult  üks  tunnus  ei 
defineeri inimest.  
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018