MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil toetab kõige enam lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut? Auroriteeti omavad - anodized on eakohased, mõistikud, järjepidevad, arvestavad lapee arvamusega, julgustavad iseseisvuma. 7.Miks on esimesed eluaastad lapse (inimese) arengus nii olulised? Bowlby, Erikson, Freud Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9. Inimese psüühika osad, id, ego ja superego, Freudi järgi. Mida need sisaldavad? ID (tema)-alateadlik osa, sünnib kaasa, loomalik instinctive osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
väljatoomine. Mitte kõik teadurid pole Mahleriga päri, vastupidi- on seda meelt, et kiindumus hoidjasse hakkab kujunema vahetult peale sündi, ilma autismietapita. Sel põhjusel ei pea nad vajalikuks autismiperioodi eraldi välja tuua. Just seetõttu tuleb järgmises alapeatükis juttu Bowlbyst, kes uuris lähemalt lapse ja ema vahelise kiindumussuhte kujunemist. Bowlby Ema-lapse suhte kvaliteet oli Bowlby jaoks äärmiselt oluline tegur. Tema tähelepanu köitsid sotsiaalsed suhted vanema ja lapse vahel ning nende roll isiksuse ja vaimse heaolu kujundamisel. Bowlby seotusteooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet.
sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Teadusliku distsipliinina huvitub see peamiselt teadmiste päritolust ning enesealgatuslike ja sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele. Suur osa kaasaegsetest uurimustest tugineb Piget', Võgaotski ja Bowlby teooriatele või on neile vastureaktsiooniks. Nende ideid hinnatakse põhjalikumalt järgnevates peatükkides, kus antakse ülevaade kaasaja avastustest arengupsühholoogia kognitiivsetes, sotsiaalsetes ja rakenduslikes aspektides. Kuigi teooriate põhirõhk on erinev, ühendab neid kõiki eeldus, et areng toimub astmelisel. Piaget' teooria käsitleb eelkõige intellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab meil mõista,
Stiimul-reaktsioon. Tõi arengust. arengus, lähima arengu kuskile paigutada. ulatub. psühholoogiasse sisse tsoon. matemaatika. E. H. Erikson K. Z. Lorenz B. F. Skinner H. Harlow J. Bowlby M. Ainsworth 1902-1994 1903-1989 1904-1990 1905-1981 1907-1990 1913-1999 Räägib EGOst, peab Etoloogia esindaja. Sotsiaalse õppimise Kiindumuspsühholoogia, 1958 Uuris samuti kiindumust. Bowlby õpilane.
Kiindumusteooria sai populaarseks pärast ettekannet Maailma tervishoiu organisatsioonist, 1951. aastal, millal John Bowlby pakkus: "What is believed to be essential for mental health is that the infant and young child should experience a warm, intimate and continuous relationship with his mother... The long period of helpless infancy of the human species entails serious risks, so it is of crucial importance to survival, that the child and its mother should become attached." See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus.
Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel. Max Weber - kolm autoriteedi liiki: karismaatiline, traditsiooniline, õiguslik-ratsionaalne. Jacob Moreno - sotsiomeetria.
ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne k...
Plaani osad mõjutavad üksteist, kuid neid ei pea ellu viima mingis kindlas järjekorras,vaid vastavalt vajadusele. INTER- Põhineb Bowlby Terapeut ja klient Eesmärgiks on Teraapia ehitatakse Ei sobi paranoiliste, PERSONAA kiindumusteoorial, mis sõlmivad parandada kliendi üles arvestades iga skisoidsete LNE väidab,et inimestel on omavahel lepingu, suhteid teiste kliendi patsientide raviks, PSÜHHO- instinktiivne ja bioloogiline milles pannakse inimestega, eriti tema individuaalseid kuna teraapia kestab
Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure. Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9. Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.
STRESS Termini võttis kasutusele 1926.a kasutusele Hans Selye. Stress organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused: Stressi tekitajat nim stressoriks. Negatiivne pinge distress Positiivne pinge eustress Stressi võib tekitada: 1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus - töökoha kaotus - tõsine konflikt jm 2) Pidev mõjutus -...
Teisel juhul sai piima ainult froteekuju küljest. Harlow mõõtis, kui palju aega veedavad ahvibeebid kummagi kuju juuures. Tulemus: mõlemal juhul veetsid ahvibeebid froteest ema juures palju rohkem aega kui traatema juures. Kiindumise tekkimisest on oluline roll turvalisust pakkuval kontaktil, mitte söögil. Kas kindlustunne (ja mitte söök) on olulisim ka inimlaste kiindumise puuhul? Selle andis vastuse briti psühhiaater John Bowlby. Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte (ja imiku puhul koha), milles laps tunneb end turvaliselt. Laps kasutab seda tugipunkti pelgupaigana, kuui tunneb end ohustatuna ja Bowlby väitel annab see lapsele turvatunde, mis lubab tal keskonnaga tutvust teha. Laps saab ette võtta seiklusi tundmatusse, uudistada ja ’ppida, sest ta teab,
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Lapsed tahavad aru saada, mida neilt tahetakse, vaid mitte ei süvene ülesandele Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid
5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti, laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist, eelistab ema häält ja lõhna, lisaks naeratamine. Põhjuseks hirm tundmatu ees, hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977)
Anna ema leiab, et Anna peab sellistest inimestest eemale hoidma. Toomas on väga õnnetu, sest isa põhjal otsustatakse ära ka tema enda iseloom. Lugu lõppeb sellega, et Kalju viskab Toomase kodust välja, sest ta polnud nõus minema tööle. Õnneks saab Toomas omavalitsuse toetusel koha õpilaskojas, kus ta saab normaalselt edasi elada. Antud loo puhul saab kõige paremini analüüsida lapse ja vanema suhte mõjusid ning vanemlikke stiile. Briti arengupsühholoog John Bowlby leidis, et vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele. Videost küll ei saanud teada, milline oli poisi ja ema suhe lapse varaste eluaastate jooksul, kuid võib järeldada, et esines nii üht kui teist. Poiss oli koolis väga edukas ja sai oma eakaaslaste ja tüdrukuga hästi läbi, seotud kõrge positiivse sünkroonsusega (Harris jt., 1994, Karton 2015)
arenemiskalduvusele ja sisemistele psühholoogilistele vajadustele · Inimene on arengule orienteeritud organism · Inimesed motivatsiooniliselt erinevad, KUID kool saab mõjutada positiivses suunas · Psühholoogiliste vajaduste rahuldamine sõltub ümbritsevatest nõudmistest, takistustest ja võimalustest · Kolm põhivajadust, mille rahuldamine viib heaolule Seotus · Seotus soov olla koos teistega, kuuluda teiste hulka. · Bowlby kiindumus (attachment) · Turvaliselt kiindunud imikud, väikelapsed · Kui seotus kõrge (õpilased tunnevad õpetajat soojana ja tunnevad end klassis julgelt), siis on seesmine motivatsioon ka kõrge. Õpilased julgevad proovida. Kompetentsus · Kompetentsust defineeritakse standardi või referendi kaudu, mida kasutatakse selle hindamisel. Tunne, et mõistetakse maailma ja ennast · Kompetentsust defineeriv standard võib olla eri inimeste jaoks erinev
interaktsioon. lähima arengu taseme teooria (ZPD) erinevus probleemide lahendamisel üksi ja teiste abiga. Selgitused lapsele suunavad ta intellektuaalsete protsesside juurde, mis põhinevad keelel. Sots.suhted mõjutavad keelt ja keskkonda, milles laps õpib. Kult.arengu üldine geneetiline reegel on arengumuster, milles intell.protsessid muutuvad sotsiaalsetest internaalseteks. (kõik funkts.d ilmnevad 2tasandil: 1sotsiaalsel (in.vahel) siis psühholoogilisel (lapse sees). John Bowlby huvitus aga emotsionaalsest arengust. Seotuseteooria emots.seotus emaga pakub kindlus- ja turvalisustunnet, mis on aluseks psüh.lt tervele arengule. Astmete teooriad ja arengulised üleminekud J.Flavell arengustaadiumi def.i kriteeriumid: 1.Staadiume eristavad kvalit.muutused- teisiti tegemine (käpuli, püsti liikumine). 2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired
· Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator) · Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt lapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Seotus · Sigmund Freud lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969) "söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria · Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti · Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist · Ema hääle ja lõhna eelistamine · Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) · Põhjuseks hirm tundmatu ees · Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Lapse kiindumus hooldajasse
mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon 1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat) - oraalne faas (sünd – 1 aasta) naudingute saamise vahend on suu *suu *agressiivne/passiivne - anaalne faas (1-3 aasta)
toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi
Konrad Lorenz+hanupojad. Kiindumus- lohutus, lähedusvajadus, jääb ema pikaks ajaks kodu põhiliseks sümboliks. Varane kiindumussuhe häirimine- emotsionaalselt ebakindel (Bowlby). Kui see puudub puuduvad mängulised oskused, oskus vastata agressioonile, · Jagatud tähelepanu- juba 6k jälgib ema pilku, näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks · John Bowlby "söögilaua armastuse" teooria vastu, emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus nt ahv puuris koos kahe asendusemaga . Kalduvus otsida täiskasvanuga otselt kontakti, naeratamine, hirm tundmatu ees, hirm tekib ema äraolekul, ema hääle ja lõhna eelistamine · Isa roll kui eelistet mängukaaslane füüsilised müramismängud, ema- lohutaja; kihistamine isaga ja naermine emaga
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
Sternbergi järgi kohtus saab ka kahesugune olla: kui mõeldakse pika- ja lühiajalistest tagajärgedest. Püsivamad pikaajaliste tagajärgedega. George Levinger analüüsis Sternbergi armastuse kontseptiooni. Levingeri järgi on lähedus võimalik ainult siis, kui suhted muutuvad sümmeetriliseks. Võrdsus. Armastussuhteid vaatles laiemas kontekstis, teiste suhete taustal. Vaadelda barjääri armastussuhete ja teiste suhete vahel. Phillip Shaver jt tema käsitlus põhineb John Bowlby käsitlusel. Al 1989 Bowlby teooriast lähtumine. Armastus kui käitumisakt Shaveri järgi. Täiskasvanud isiksuse jooned. Suhete muster pärineb väga varajasest lapsepõlvest, ema ja lapse lähedastest suhetest. Kiindumuskäitumine lapsed. Shaveri käsitlus täiskasvanud armastuse kohta täiskavasnud kaldauvad armastuskäitumises kaasa võtma lapsepõlves omandatud armastuse jooni. 24 Mary D.S
juhendamisel saavutatavat sooritust - Lapes teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas teiste poolse juhendamise kogemuse kaudu Peamised mõisted - Sensomotoorne, preoperatsionalane, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide periood; postformaalne mõtlemine - Representatsioon, skeem, assimilatsioon j akohandamine - Harjutamisemeetod - Sotsiaalne areng John Bowlby seotusteooria - Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist tegelikult ei pea olema ema ega naisterahvas aga laps eelistab harjumust o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk - Põhjuseks hirm tundmatu ees
varasalve ning on mõtlemise „tööriist“. Võgotski teooria keskne idee on seotud lähima arengu tasemega. Seda võidakse defineerida kui erinevust selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. Üks peamisi erinevusi Piageti´ ja Võgotski vahel puudutab nende vaateid keelele ja mõtlemise suhtele. John Bowlby – inglise lastepsühhiaater Bowlby teooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda (esmaste seotussuhete kujunemine imiku ja ema vahel inimesele kohandatud etoloogilistest printsiipidest lähtuvalt). Kõik need uurijad said mõjutusi Darwini evolutsiooniteooriast, mis seletab ära ka nendevahelise sarnasuse.
.. a) Sisemine koodeks Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. Üldinimlikud normid ja väärtused .Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega.Tähtis on teo motiiv 8. Kiindumusteooria olemus Autorid J. Bowlby, M. S. Ainsworth Katsed lastega 2. eluaastal– võõra situatsiooni katse 3 tüüpi kiindumust: Kindlalt/turvaliselt kiindunud Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt ema käitumisele– kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. Ebakindlalt/ärevalt kiindunud Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda.
kiindumussuhe emaga. 2 19.10.2017 Kiindumusteooria Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada: • Autorid: J. Bowlby, M. S. Ainsworth • Lapse vajaduste rahuldamise kiirus sünnist alates Katsed lastega 2. eluaastal - võõra situatsiooni katse (jälgitakse, kuidas laps käitub võõras situatsioonis emaga, võõra inimese • Füüsiline lähedus, silmside sisenemisel, ema lahkumisel mõneks ajaks ja ema tagasitulekul). Laste käitumise järgi eristati 3 tüüpi kiindumust: • Lapsega suhtlemise optimaalsus (liiga vähe -
Mina teised. Sotsiaalsete väärtuste vahetuse teooria grupis olek annab kasu, kuid tekitab ka kulusid. Grupis olemise kasu (profit) = tasu kulud Rahulolu grupiga ja grupist sõltuvus (Kelley & Thibault 1959) kui saadav kasu on suurem, kui arvame olevat õiglase või normaalse, siis oleme rahuldatud Suhte säilitamine sõltub võrdlustaseme (CL) ja alternatiivide võrdlustaseme (CLalt) suhtest (Thibaut & Kelley 1959) Sotsiobioloogilised teooriad (nt. Bowlby, 1958)ellujäämine on tõenäolisem grupis (Baumeister ja Leary, 1995).Soodumus sideme loomiseks geneetiliselt tingitud. Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita
sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968)
e. Isiklikud reeglid, millele vastavalt kujundatakse oma käitumine – Personaalsed reeglid f. Kehtivad hoolimata autoriteedi arvamusest – Moraalireeglid ja prudentsiaalsed reeglid g. Kui autoriteet algatab muutmise, võetakse kasutusse uus reegel – Konventsioonid 5. Võgotski seletas sümbolilist mängu kui – Rekvisiidi identiteedi ajutist asendamist sümboliseeritava objekti identiteedi aspektidega 6. Bowlby väitis, et kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse
Imik otsib lähedust esmase hooldajaga Distress esemasest hooldajast lahutamisel Rõõmustamine taaskohtumisel Hooldaja reaktsiooni otsimine kui laps kohtub uue stiimuliga vaatab kõigepealt, mis nägu ema teeb ja siis on ise vastavalt selline. Oma käitumusmustri valimine on ka seotussuhte tunnuseks. Seotus (2). Seotus tekib S. Freudi meelest, et ema rahuldab lapse esmaseid bioloogilisi vajadusi (baasvajaduste rahuldamine). John Bowlby ei olnud Freudi ,,söögilaua-armastuse" teooriaga rahul ja ütles, et emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisuse vajadus, et ema süles tunneme end turvaliselt, hoitud ja hästi. Seega, kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud. Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses. Harlow tegi katse ahvidega, et tõestada kumb on õige, kas Freudi või Bowlby väide
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
U-kujuline areng - mingi oskus on lapsel alguses olemas, siis mingil hetkel kaob ja tekib uuesti täiustunud kujul, nt vastsündinud imiteerib laual hoides käimisliigutusi, siis see refleks kaob ja umbes 1-aastaselt hakkab laps kõndima etoloogia - loomulikus keskkonnas toimuva käitumise uurimine Ajalugu Piaget - kognitiivne areng Võgotski - keeleline areng, juhendamine omab lapse arengule olulist mõju Bowlby - lapse suhe emaga määrab tema arengu, sotsiaalne seotus alus arengupsühholoogiale 19. sajandil, pärast tööstusrevolutsiooni alusepanijaks Darwin, 19.saj lõpus artikkel oma pojast. 1882 - Preyer - "Lapse psüühika" - esimene ulatuslik teos laste arengust Binet - I IQ-test 19. saj lõpp Pavlov - 20.saj algus, tingitud reaktsioonid ja õppimine Sünnieelne areng germinaalstaadium (teise nädalani) - munaraku jagunemine ja emakasse kinnitumine
Kiindumusteooria. Idee: Vastsündinutel kaasasündinud küündimussüsteem, mille sihiks on hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvaline keskkond. · Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. · Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu ... · Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate tagajärgedega eraldamine (haigla, lastekodu) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid · Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Sama loomariigis: Konrad Lorenz. Vermimine - loomadele on instiktiivne vajadus käia oma pesakonnal või
Kiindumussuhte läbi saab laps esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maaailma temasse suhtub ja kuidas peaks tema maailmaga suhtlema, õpib ootuseid seadma. Aju areng ja kiindumussuhe: Turvaline seotussuhe paneb aluse kiirele kohandumisele. Mäng tagab ema ja lapse seotussuhte, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu ning tervisliku arengu, mis omakorda aitavad kaasa vastupanu- ja kohanemisvõime arengule. Mary Ainsworth oli Bowlby õpilane, jätkas tema ideede arendamist. Läbi seotussuhte tekib internaalne töömudel, mis on vaimne esitatus iseenda ja maailma mõistmiseks vastavalt seotussuhtele näeb inimene maailma ja iseend. Võõra situatsiooni katse vaatas, kuidas laps reguleerib oma emotsioone, kui valmis on ta avastamiseks: Iga episood on 1 minut, valimis 1aastased lapsed, osalejad ema ja laps ja tkv võõras. I ema ja laps on võõras ruumis II ruumi siseneb võõras, ema lahkub
K. von Frisch - uuris loomade meelelundite eripära K. Lorentz - Vastandus biheivoristidega indiviid ei reageeri laboris loomulikult - katse hanedega sünnijärgselt võimeline õppime emale tunnuslike omadusi o Verminmine - teatud sensitiivne periood, kus organism õpib kogemuse seotult stiimuliga ja see kinnistub. - N. Tinbergen - Eksperimentaalse etoloogia rajaja J. Bowlby - Piaget'i mõjutaja - Arendas edasi sensitiivsuse teooriat, kiindumus ema ja lapse vahel, kui periood saab läbi siis kiindumust ei teki Etoloogilise teooria neli peamist ideed ·Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine ·Evolutsiooniline vaatenurk ·Õppimise eelsoodumus ·Etoloogiline metodoloogia KONTEKSTUALISM Lev Võgotski (1896-1934)
- Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga. Bowlby- briti arengupsüh
Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad ... Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Püsivad suhted = määratletud keskkond Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu ... Sama loomariigis vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate
Sternbergi armastuse kolmnurk. Intiimsus + pühendumus + kirg = täielik armastus. Meeldivus = lähedus Kirglik armastus = kirg Tühi armastus = kohustus Romantiline armastus = lähedus + kirg Liitlaslik armastus = kohustus + lähedus Sisutu armastus = kirg + kohustus Mis võimaldab püsivat armastust? Kiindumus. Kiindumine – tugev ja püsiv emotsionaalne side lapse ja tema hooldaja vahel; on aluseks suhetele inimese hilisemas eas. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda! John Bowlby kiindumusteooria. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis võib laps kannatada pikaajaliste tagajärgede all. Kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli – uskumused ja ootused selle kohta, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad. Kiindumisstiilid. Turvaline – inimene väärtustab ennast ja eeldab,et teised vastavad tema armastusele. Positiivne nägemus enesest ning üleüldine hea suhtumine teistesse.
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna e...
tagajärjed. Isa tähtsuse ,,unustamises" võime vahest kõige enam süüdistada briti etnoloogi John Bowlbyt (1951; 1969), kelle kiindumusteooriaga on isa tähtsust vähendavaid seisukohavõtte sageli põhjendatud. Tema arvates on ema lapse kiindumuse esimene ja tähtsaim objekt ning laps püüab tema lähedust kogu aega säilitada. Rääkides ema asendaja kehvadest väljavaadetest sõlmida lapsega täisväärtuslikku suhet, Bowlby isegi ei maini isa kui ema võimalikku asendajat. 18 Isa tähtsus. Paljud 1960. ja veel 1970. aastatelgi tehtud arengupsühholoogilised interaktsiooniuurimused toetusid nendele ideedele, kuni märgati, et laps loob juba varakult suhte isaga ning isa ei ole mingi ,,võõras täiskasvanu" ega isaga veedetud aeg ,,võõras olukord". Vanemluse tähtsus naisele ja mehele
magamaminek, palgapäev, jõulud. 2) suhtesarrustus - iga mingisuguse konkreetse tegevusega seotud sarrustus. 3) juhusarrustus - sarrustuste ajavahe pidevalt muutub, need on pidevalt ootamatud. See on kõige tõhusam, näiteks kõik mängurlus on selle peale üles ehitatud. 2. Rida 1) Mille poolest erineb Gilligani ja Kohlbergi moraalse arengu käsitlus? (1. rea kümnes küs.) 2) Mis teooriaga seostad Bowlby nime? - Kiindumusteooria: 1) Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühesse kindlasse kiindumusobjekti; 2) Laps peab oma kiindumusobjektilt saama pidevat hoolitsust vähemalt 1-3 esimese eluaasta jooksul; 3) Emalikul deprivatsioonil võivad olla pikaajalised tagajärjed lapse arengule (n: madalam intelligentsus, õigusrikkumised alaealisena, kõrgenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia); 4) Lapse kiindumussuhe
• Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid • Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) • Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) • Püsivad suhted = määratletud keskkond • Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu … Sama loomariigis – vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine.
laiem ja toimub ülelaiendamine (kõik asjad on autod), omandab konkreetse sõna tähenduse. KIINDUMUS K. Lorenz- vaatlused linnupoegadega H.Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- süüa ei saa. Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
• olulise - ebaolulise eristamine Mälu • domineerib äratundmine, meenutamine raske • muutub mälu maht • mälustrateegiad paranevad • parem teadmine oma mälust • teadmised maailmast • Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Emotsionaalne areng • areneb välja 3 eluaasta paiku • impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) • empaatia - kuidas mõjub minu käitumine teistele J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte, milles laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Kiindumise erinevused: • Kindlalt/turvaliselt kiindunud • Ebakindlalt/ärevalt kiindunud- Nad ei vaata ringi isegi siis, kui ema on kohal ja muutuvad ärevaks, kui ema on lahkunud. • Vältivalt kiindunud- Ema juuresolekul on nad eemalolevad, kui ema lahkub, siis nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
