MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil toetab kõige enam lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut? Auroriteeti omavad - anodized on eakohased, mõistikud, järjepidevad, arvestavad lapee arvamusega, julgustavad iseseisvuma. 7.Miks on esimesed eluaastad lapse (inimese) arengus nii olulised? Bowlby, Erikson, Freud Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9. Inimese psüühika osad, id, ego ja superego, Freudi järgi. Mida need sisaldavad? ID (tema)-alateadlik osa, sünnib kaasa, loomalik instinctive osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib
.. a) II. Konventsionaalne 5) Sisemine koodeks periood 6) Üldinimlikud normid ja (10-13 a) väärtused 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord LEV VÕGOTSKI TEOORIA • Arengu suunajad kultuur ja ühiskond • Keele omandamine ja mõtlemise areng • Kool kui muutuste põhjustaja • Lähima arengu taseme teooria Erinevus lapse saavutuses üksi ja abiga Mängu olulisus Lapse vanus mängus BOWLBY KIINDUMUSTEOORIA • Lapse suhe oma ema ja hoidjaga • Kiindumusteooria – oluline on vanemate tundlik reageerimine lapse signaalidele TÄNAN! INFO ALLIKAS: H T T P : / / W W W . LV R K K . E E / K R I S T I I N A / A N U _ L E U S K A / O O / I N D E X . H T M L
väljatoomine. Mitte kõik teadurid pole Mahleriga päri, vastupidi- on seda meelt, et kiindumus hoidjasse hakkab kujunema vahetult peale sündi, ilma autismietapita. Sel põhjusel ei pea nad vajalikuks autismiperioodi eraldi välja tuua. Just seetõttu tuleb järgmises alapeatükis juttu Bowlbyst, kes uuris lähemalt lapse ja ema vahelise kiindumussuhte kujunemist. Bowlby Ema-lapse suhte kvaliteet oli Bowlby jaoks äärmiselt oluline tegur. Tema tähelepanu köitsid sotsiaalsed suhted vanema ja lapse vahel ning nende roll isiksuse ja vaimse heaolu kujundamisel. Bowlby seotusteooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet.
sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Teadusliku distsipliinina huvitub see peamiselt teadmiste päritolust ning enesealgatuslike ja sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele. Suur osa kaasaegsetest uurimustest tugineb Piget', Võgaotski ja Bowlby teooriatele või on neile vastureaktsiooniks. Nende ideid hinnatakse põhjalikumalt järgnevates peatükkides, kus antakse ülevaade kaasaja avastustest arengupsühholoogia kognitiivsetes, sotsiaalsetes ja rakenduslikes aspektides. Kuigi teooriate põhirõhk on erinev, ühendab neid kõiki eeldus, et areng toimub astmelisel. Piaget' teooria käsitleb eelkõige intellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab meil mõista,
Stiimul-reaktsioon. Tõi arengust. arengus, lähima arengu kuskile paigutada. ulatub. psühholoogiasse sisse tsoon. matemaatika. E. H. Erikson K. Z. Lorenz B. F. Skinner H. Harlow J. Bowlby M. Ainsworth 1902-1994 1903-1989 1904-1990 1905-1981 1907-1990 1913-1999 Räägib EGOst, peab Etoloogia esindaja. Sotsiaalse õppimise Kiindumuspsühholoogia, 1958 Uuris samuti kiindumust. Bowlby õpilane.
Kiindumusteooria sai populaarseks pärast ettekannet Maailma tervishoiu organisatsioonist, 1951. aastal, millal John Bowlby pakkus: "What is believed to be essential for mental health is that the infant and young child should experience a warm, intimate and continuous relationship with his mother... The long period of helpless infancy of the human species entails serious risks, so it is of crucial importance to survival, that the child and its mother should become attached." See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus.
Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel. Max Weber - kolm autoriteedi liiki: karismaatiline, traditsiooniline, õiguslik-ratsionaalne. Jacob Moreno - sotsiomeetria.
ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis
- abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne käitumine - sõbra eest seismine - emotsionaalse toetuse pakkumine - enda avamine - salliv suhtumine sõbra teistesse sõpradesse - jne Romantilised suhted Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine Rahulolu suhtega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest) Kiindmusstiilid (J. Bowlby) – kiindumus kui kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel (vastsündinul tugev kalduvus otsida lähedust emalt/hooldajatelt) Hazan C. ja Shaver, P - indiviidi mõtted, tunded ja käitumine intiimsetes suhetes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojade ja sõbralikena. Ärev/ambivalentne kiindumusstiil - vanemaid kirjeldati pealetükkivatena
Plaani osad mõjutavad üksteist, kuid neid ei pea ellu viima mingis kindlas järjekorras,vaid vastavalt vajadusele. INTER- Põhineb Bowlby Terapeut ja klient Eesmärgiks on Teraapia ehitatakse Ei sobi paranoiliste, PERSONAA kiindumusteoorial, mis sõlmivad parandada kliendi üles arvestades iga skisoidsete LNE väidab,et inimestel on omavahel lepingu, suhteid teiste kliendi patsientide raviks, PSÜHHO- instinktiivne ja bioloogiline milles pannakse inimestega, eriti tema individuaalseid kuna teraapia kestab
Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure. Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9. Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.
Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga · Kooli lõpetamine · Tööleminek · Abiellumine · Lapse sünd · Lahutus Arengupsühholoogia ajalugu: Darwin, Pavlovi, Jean Piaget (kognitiivne areng), Lev Võgotski, John Bowlby. Jean Piaget Egotsentrismi periood laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Vee anuma järgi staadiumi kindlaks määramine
Teisel juhul sai piima ainult froteekuju küljest. Harlow mõõtis, kui palju aega veedavad ahvibeebid kummagi kuju juuures. Tulemus: mõlemal juhul veetsid ahvibeebid froteest ema juures palju rohkem aega kui traatema juures. Kiindumise tekkimisest on oluline roll turvalisust pakkuval kontaktil, mitte söögil. Kas kindlustunne (ja mitte söök) on olulisim ka inimlaste kiindumise puuhul? Selle andis vastuse briti psühhiaater John Bowlby. Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte (ja imiku puhul koha), milles laps tunneb end turvaliselt. Laps kasutab seda tugipunkti pelgupaigana, kuui tunneb end ohustatuna ja Bowlby väitel annab see lapsele turvatunde, mis lubab tal keskonnaga tutvust teha. Laps saab ette võtta seiklusi tundmatusse, uudistada ja ’ppida, sest ta teab,
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G
Lapsed tahavad aru saada, mida neilt tahetakse, vaid mitte ei süvene ülesandele Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid
5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti, laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist, eelistab ema häält ja lõhna, lisaks naeratamine. Põhjuseks hirm tundmatu ees, hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977)
Anna ema leiab, et Anna peab sellistest inimestest eemale hoidma. Toomas on väga õnnetu, sest isa põhjal otsustatakse ära ka tema enda iseloom. Lugu lõppeb sellega, et Kalju viskab Toomase kodust välja, sest ta polnud nõus minema tööle. Õnneks saab Toomas omavalitsuse toetusel koha õpilaskojas, kus ta saab normaalselt edasi elada. Antud loo puhul saab kõige paremini analüüsida lapse ja vanema suhte mõjusid ning vanemlikke stiile. Briti arengupsühholoog John Bowlby leidis, et vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele. Videost küll ei saanud teada, milline oli poisi ja ema suhe lapse varaste eluaastate jooksul, kuid võib järeldada, et esines nii üht kui teist. Poiss oli koolis väga edukas ja sai oma eakaaslaste ja tüdrukuga hästi läbi, seotud kõrge positiivse sünkroonsusega (Harris jt., 1994, Karton 2015)
arenemiskalduvusele ja sisemistele psühholoogilistele vajadustele · Inimene on arengule orienteeritud organism · Inimesed motivatsiooniliselt erinevad, KUID kool saab mõjutada positiivses suunas · Psühholoogiliste vajaduste rahuldamine sõltub ümbritsevatest nõudmistest, takistustest ja võimalustest · Kolm põhivajadust, mille rahuldamine viib heaolule Seotus · Seotus soov olla koos teistega, kuuluda teiste hulka. · Bowlby kiindumus (attachment) · Turvaliselt kiindunud imikud, väikelapsed · Kui seotus kõrge (õpilased tunnevad õpetajat soojana ja tunnevad end klassis julgelt), siis on seesmine motivatsioon ka kõrge. Õpilased julgevad proovida. Kompetentsus · Kompetentsust defineeritakse standardi või referendi kaudu, mida kasutatakse selle hindamisel. Tunne, et mõistetakse maailma ja ennast · Kompetentsust defineeriv standard võib olla eri inimeste jaoks erinev
interaktsioon. lähima arengu taseme teooria (ZPD) erinevus probleemide lahendamisel üksi ja teiste abiga. Selgitused lapsele suunavad ta intellektuaalsete protsesside juurde, mis põhinevad keelel. Sots.suhted mõjutavad keelt ja keskkonda, milles laps õpib. Kult.arengu üldine geneetiline reegel on arengumuster, milles intell.protsessid muutuvad sotsiaalsetest internaalseteks. (kõik funkts.d ilmnevad 2tasandil: 1sotsiaalsel (in.vahel) siis psühholoogilisel (lapse sees). John Bowlby huvitus aga emotsionaalsest arengust. Seotuseteooria emots.seotus emaga pakub kindlus- ja turvalisustunnet, mis on aluseks psüh.lt tervele arengule. Astmete teooriad ja arengulised üleminekud J.Flavell arengustaadiumi def.i kriteeriumid: 1.Staadiume eristavad kvalit.muutused- teisiti tegemine (käpuli, püsti liikumine). 2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired
· Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator) · Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt lapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Seotus · Sigmund Freud lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969) "söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria · Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti · Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist · Ema hääle ja lõhna eelistamine · Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) · Põhjuseks hirm tundmatu ees · Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele
mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon 1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat) - oraalne faas (sünd – 1 aasta) naudingute saamise vahend on suu *suu *agressiivne/passiivne - anaalne faas (1-3 aasta)
toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi
· Naeratamine -reaktsioonina sisemisele stiimulile, vallandub kergemeni tuttavale inimesele; sotsiaalne u 3kuuselt, vastastikusus · Imprinting/Vermimine - Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse. Konrad Lorenz+hanupojad. Kiindumus- lohutus, lähedusvajadus, jääb ema pikaks ajaks kodu põhiliseks sümboliks. Varane kiindumussuhe häirimine- emotsionaalselt ebakindel (Bowlby). Kui see puudub puuduvad mängulised oskused, oskus vastata agressioonile, · Jagatud tähelepanu- juba 6k jälgib ema pilku, näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks · John Bowlby "söögilaua armastuse" teooria vastu, emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus nt ahv puuris koos kahe asendusemaga .
regulaarsed menstruaaltsüklid. HPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all. Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused. NÄIDE II: Olen väärtusetu ja teised on hoolimatud, äratõukavad. 1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti.
Sternbergi järgi kohtus saab ka kahesugune olla: kui mõeldakse pika- ja lühiajalistest tagajärgedest. Püsivamad pikaajaliste tagajärgedega. George Levinger analüüsis Sternbergi armastuse kontseptiooni. Levingeri järgi on lähedus võimalik ainult siis, kui suhted muutuvad sümmeetriliseks. Võrdsus. Armastussuhteid vaatles laiemas kontekstis, teiste suhete taustal. Vaadelda barjääri armastussuhete ja teiste suhete vahel. Phillip Shaver jt tema käsitlus põhineb John Bowlby käsitlusel. Al 1989 Bowlby teooriast lähtumine. Armastus kui käitumisakt Shaveri järgi. Täiskasvanud isiksuse jooned. Suhete muster pärineb väga varajasest lapsepõlvest, ema ja lapse lähedastest suhetest. Kiindumuskäitumine lapsed. Shaveri käsitlus täiskasvanud armastuse kohta täiskavasnud kaldauvad armastuskäitumises kaasa võtma lapsepõlves omandatud armastuse jooni. 24 Mary D.S
juhendamisel saavutatavat sooritust - Lapes teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas teiste poolse juhendamise kogemuse kaudu Peamised mõisted - Sensomotoorne, preoperatsionalane, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide periood; postformaalne mõtlemine - Representatsioon, skeem, assimilatsioon j akohandamine - Harjutamisemeetod - Sotsiaalne areng John Bowlby seotusteooria - Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist tegelikult ei pea olema ema ega naisterahvas aga laps eelistab harjumust o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk - Põhjuseks hirm tundmatu ees
varasalve ning on mõtlemise „tööriist“. Võgotski teooria keskne idee on seotud lähima arengu tasemega. Seda võidakse defineerida kui erinevust selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. Üks peamisi erinevusi Piageti´ ja Võgotski vahel puudutab nende vaateid keelele ja mõtlemise suhtele. John Bowlby – inglise lastepsühhiaater Bowlby teooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda (esmaste seotussuhete kujunemine imiku ja ema vahel inimesele kohandatud etoloogilistest printsiipidest lähtuvalt). Kõik need uurijad said mõjutusi Darwini evolutsiooniteooriast, mis seletab ära ka nendevahelise sarnasuse.
.. a) Sisemine koodeks Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. Üldinimlikud normid ja väärtused .Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega.Tähtis on teo motiiv 8. Kiindumusteooria olemus Autorid J. Bowlby, M. S. Ainsworth Katsed lastega 2. eluaastal– võõra situatsiooni katse 3 tüüpi kiindumust: Kindlalt/turvaliselt kiindunud Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt ema käitumisele– kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. Ebakindlalt/ärevalt kiindunud Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda.
kiindumussuhe emaga. 2 19.10.2017 Kiindumusteooria Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada: • Autorid: J. Bowlby, M. S. Ainsworth • Lapse vajaduste rahuldamise kiirus sünnist alates Katsed lastega 2. eluaastal - võõra situatsiooni katse (jälgitakse, kuidas laps käitub võõras situatsioonis emaga, võõra inimese • Füüsiline lähedus, silmside sisenemisel, ema lahkumisel mõneks ajaks ja ema tagasitulekul). Laste käitumise järgi eristati 3 tüüpi kiindumust: • Lapsega suhtlemise optimaalsus (liiga vähe -
Mina teised. Sotsiaalsete väärtuste vahetuse teooria grupis olek annab kasu, kuid tekitab ka kulusid. Grupis olemise kasu (profit) = tasu kulud Rahulolu grupiga ja grupist sõltuvus (Kelley & Thibault 1959) kui saadav kasu on suurem, kui arvame olevat õiglase või normaalse, siis oleme rahuldatud Suhte säilitamine sõltub võrdlustaseme (CL) ja alternatiivide võrdlustaseme (CLalt) suhtest (Thibaut & Kelley 1959) Sotsiobioloogilised teooriad (nt. Bowlby, 1958)ellujäämine on tõenäolisem grupis (Baumeister ja Leary, 1995).Soodumus sideme loomiseks geneetiliselt tingitud. Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita
sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968)
e. Isiklikud reeglid, millele vastavalt kujundatakse oma käitumine – Personaalsed reeglid f. Kehtivad hoolimata autoriteedi arvamusest – Moraalireeglid ja prudentsiaalsed reeglid g. Kui autoriteet algatab muutmise, võetakse kasutusse uus reegel – Konventsioonid 5. Võgotski seletas sümbolilist mängu kui – Rekvisiidi identiteedi ajutist asendamist sümboliseeritava objekti identiteedi aspektidega 6. Bowlby väitis, et kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8
● Sõprussuhetes kehtivad kokkuleppelised reeglid Romantilised suhted. Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine (reproduktsioon; tüüpiline on et nooremad naised valivad paariliseks vanema mehe); mehed otsivad nooremat naist sest fertiilsus kestab kauem ning naised tahavad vanemat meest sest tal on ressursse rohkem. Rahulolu suhetega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest). Kiindumusstiilid(J. Bowlby) – kiindumus kui kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel (vastsündinul tugev kalduvus otsida lähedust emalt/esmaselt hooldajatelt). Hazan, C. Ja Shaver, P. – indiviidi mõtted, tundedja käitumine intiimsetes suhtes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. ● Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojeda ja sõbralikena. ● Ärev/ambivalentne kiindumusstiil – vanemaid kirjeldati pealetükkivatena.
Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell.
Imik otsib lähedust esmase hooldajaga Distress esemasest hooldajast lahutamisel Rõõmustamine taaskohtumisel Hooldaja reaktsiooni otsimine kui laps kohtub uue stiimuliga vaatab kõigepealt, mis nägu ema teeb ja siis on ise vastavalt selline. Oma käitumusmustri valimine on ka seotussuhte tunnuseks. Seotus (2). Seotus tekib S. Freudi meelest, et ema rahuldab lapse esmaseid bioloogilisi vajadusi (baasvajaduste rahuldamine). John Bowlby ei olnud Freudi ,,söögilaua-armastuse" teooriaga rahul ja ütles, et emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisuse vajadus, et ema süles tunneme end turvaliselt, hoitud ja hästi. Seega, kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud. Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses. Harlow tegi katse ahvidega, et tõestada kumb on õige, kas Freudi või Bowlby väide
Enesekontroll väiksem • Emotsionaalsed kriisid • Situatsioonid, milleks pole valmis • Koolis probleeme, õpib halvemini • Hilisküpsed: • Riiakam, nõudlikum • Vaidlushimulisem • Sotsiaalselt vähemadekvaatne SOTSIAALSE ARENGU SEADUSPÄRAD. Varajane areng ja suhted perekonnas Lugemiskontroll 1. Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega: autoriteetsed 2. Järjesta seotussuhte kujunemise etapid (Bowlby, 1969 järgi): 3. Lähedussuhe eelistatud inimesega, võõraste kartus 5. Seotussuhte vähenemine, kujuneb abstraktsem suhte sisemine töömudel 2. Eelistusega kontakt –laps signaliseerib ja orienteerub eelistatud inimsese poole 1. Üldine sotsiaalne kontakt – laps orienteerub ja signaliseerib valikuta 4. Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 3. Nutt ja naer on kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Ei 4
U-kujuline areng - mingi oskus on lapsel alguses olemas, siis mingil hetkel kaob ja tekib uuesti täiustunud kujul, nt vastsündinud imiteerib laual hoides käimisliigutusi, siis see refleks kaob ja umbes 1-aastaselt hakkab laps kõndima etoloogia - loomulikus keskkonnas toimuva käitumise uurimine Ajalugu Piaget - kognitiivne areng Võgotski - keeleline areng, juhendamine omab lapse arengule olulist mõju Bowlby - lapse suhe emaga määrab tema arengu, sotsiaalne seotus alus arengupsühholoogiale 19. sajandil, pärast tööstusrevolutsiooni alusepanijaks Darwin, 19.saj lõpus artikkel oma pojast. 1882 - Preyer - "Lapse psüühika" - esimene ulatuslik teos laste arengust Binet - I IQ-test 19. saj lõpp Pavlov - 20.saj algus, tingitud reaktsioonid ja õppimine Sünnieelne areng germinaalstaadium (teise nädalani) - munaraku jagunemine ja emakasse kinnitumine
selgust ja suhetes olemist. Igaühel on vajadus suhtevõrgustikku kuuluda ja omada püsivaid seoseid. Suhetest väljakukkumine on subjektiivselt ebamugav. · Püsivad suhted=määratletud keskkond. · Suhtevõrgustikust väljalangemine. Üksindus, üksildus. · Suhtevõrgustiku loomisel otsitakse esmalt ühiseid tunnuseid, hiljem liigutakse isikuomaduste tundaõppimise suunas. Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby(1907-1990). Kiindumusteooria. Idee: Vastsündinutel kaasasündinud küündimussüsteem, mille sihiks on hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvaline keskkond. · Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. · Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu ...
Seostusteooria Lorenz, K. (1935) ideed olid vajalikud selleks, et tekikisid edasised mõtted - tõstatas seotussuhte teema. Harlow, H. (1958) kummutas ümber seisukoha, et füsioloogiliste vajaduste rahuldamine põhjustab kiindumussuhte. Lisaks tuli sisse füüsilise kontakti teema ema ja lapse vahel ning lisaks see, et laps vajas õrnust ja armastust. Väitis, et kuigi isa ei taga lapse füsioloogilisi vajadusi (imetamine), tekib ka isa ja lapse vahel kiindumussuhe. Bowlby, J. (1969) viitas samuti oma töödega seiusukohale, et esimene kriitiline periood on kiidnumussuhte loomise periood (maksimum viienda eluaastani). Teda huvitas psühhopatoloogia märkas seaduspära. Leidis, et paljuski on meie käitumine seotud esimese seotussuhtega, mille pealt kujunevad automatismid. Leidis, et seotusuhe võib tekkida ka isaga või hooldajaga hooldajate tihe vahetus tekitab olukorra, et inimene ei oska ennast kellegagi siduda. Leidis ka, et
- Eetika taha jäävad palju uuringud - Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked - Kuidas jagada käitumisvoolu ühikuteks - Kuidas alati loomulikus keskkonnas uurida - Mida vanem on inimene seda raskem on etoloogiale omaseid meetodeid kasutada, sest käitumine muutub kognitiivselt vahendatuks - Kuidas leida käitumine, mis on kõigil liigi esindajatel kuid see poleks eripära - Kasutusel pigem ontogeneesi varasematel astmetel ( vaata Bowlby'it) Ch. Darwin käitumisuuringute põhialused. See käitumine, mis suurendab ellu jäämist jääb alles ja vastupidi, käitumine mis ei suurenda ellujäämist kaob. J.-H. Fabre Kogus loomade käitumise kohta kirjeldusi nende loomulikus elukeskkonnas. C. Lloyd Morgan. - Aitas kõrvaldada antropomorfismi omistati tundeid ja mõtteid objektidele, mis olid elutud. Aitas kõrvaldada loomade käitumise seletamise. Näitas, et
- Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga. Bowlby- briti arengupsüh
Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad ... Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Püsivad suhted = määratletud keskkond Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu ... Sama loomariigis vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate
Sternbergi armastuse kolmnurk. Intiimsus + pühendumus + kirg = täielik armastus. Meeldivus = lähedus Kirglik armastus = kirg Tühi armastus = kohustus Romantiline armastus = lähedus + kirg Liitlaslik armastus = kohustus + lähedus Sisutu armastus = kirg + kohustus Mis võimaldab püsivat armastust? Kiindumus. Kiindumine – tugev ja püsiv emotsionaalne side lapse ja tema hooldaja vahel; on aluseks suhetele inimese hilisemas eas. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda! John Bowlby kiindumusteooria. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis võib laps kannatada pikaajaliste tagajärgede all. Kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli – uskumused ja ootused selle kohta, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad. Kiindumisstiilid. Turvaline – inimene väärtustab ennast ja eeldab,et teised vastavad tema armastusele. Positiivne nägemus enesest ning üleüldine hea suhtumine teistesse.
uurimine- selged vestlustehnika; Eksperiment; mõõtmised. Vaatlus; Longituud uuring; Eksperiment; Küsitlus. Küsitlus. Teooriad, Haan Bowlby; Piaget'; Kohlberg; nimed Ainsworth. Erikson; Piaget' Võgotski. Seadus- Pikkuse ja massi Laps õpib maailma Tiste inimeste tunnete
tagajärjed. Isa tähtsuse ,,unustamises" võime vahest kõige enam süüdistada briti etnoloogi John Bowlbyt (1951; 1969), kelle kiindumusteooriaga on isa tähtsust vähendavaid seisukohavõtte sageli põhjendatud. Tema arvates on ema lapse kiindumuse esimene ja tähtsaim objekt ning laps püüab tema lähedust kogu aega säilitada. Rääkides ema asendaja kehvadest väljavaadetest sõlmida lapsega täisväärtuslikku suhet, Bowlby isegi ei maini isa kui ema võimalikku asendajat. 18 Isa tähtsus. Paljud 1960. ja veel 1970. aastatelgi tehtud arengupsühholoogilised interaktsiooniuurimused toetusid nendele ideedele, kuni märgati, et laps loob juba varakult suhte isaga ning isa ei ole mingi ,,võõras täiskasvanu" ega isaga veedetud aeg ,,võõras olukord". Vanemluse tähtsus naisele ja mehele
Kriitika: M. Donalds- suuremosa laste raskustest mõtlemisel ei ole tingitud loogilisuse puudumisest vaid sellest, et nad ei saa aru täiskasvaute keelest. Ja valitud ülesannetel ei ole nende jaoks erilist tähendust. Katse situatsioonid olid liialt abstraktsed- nad ei seostu lapse igapäevase sotsiaalse kogemusega. Katsed olid natukene valesti üles ehitatud. ETOLOOGIA Ch. Darwin K.Z.Lorenz teatud sensitiivne periood ! Labori eksperimentide vastu. !!!!! J.Bowlby !!!!! Arendas sensitiivsuse teemat. Ema ja lapse vahelise kiindumise arenemine J.B. Watson- armastas labori eksperimente. Etoloogia on teadus, mis uurib liikide evolutsiooniliselt tähtsat käitumist, nendele omases keskkonnas, kuulub bioloogia alla. Tekkis seoses huviga uurida kaasasündinud käitumist. 18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja halastamatult need omadused mis on vajalikud ellujäämiseks
• Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid • Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) • Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) • Püsivad suhted = määratletud keskkond • Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu … Sama loomariigis – vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine.
laiem ja toimub ülelaiendamine (kõik asjad on autod), omandab konkreetse sõna tähenduse. KIINDUMUS K. Lorenz- vaatlused linnupoegadega H.Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- süüa ei saa. Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse
3.etapp- liigutuste aeglustumine 4.etapp- kõhnumine 5.etapp- miimika kadumine, neuroosid, apaatsus Eva Schmidt-Holmer- uuris hospitalismi (lapsi, kes pikemat aega haiglas). Lastel on liikumapanevaks jõuks vajadused. o Peamine kindluse, kaitstuse vajadus (alates 4.elukuust kuni 5. aasta lõpuni eriti vajalik). Kui seda ei kujune, järgneb emotsionaalne tuimus, s.o. nagu lasteasutustes. Bowlby- uuris ka haiglase pandud lapsi ja toob välja sarnased etapid: 1. protest- nutavad, kisavd, taovad pead vastu seina, keelduvad reageerimast ükskõikkelle hoolitsuskatsetele 2. meeleheide- laps kaotanud igasuguse lootuse. Nutavad monotoonselt, nutu möödudes väga endasetõmbunud ja vaiksed. 3. eraldatusega leppimine- hakkavad arvestama ümbritsevate inimeste tähelepanuga ja näivad oma õnnetusest toibunud olevat. Hooldaja külastamisel
Mälu • domineerib äratundmine, meenutamine raske • muutub mälu maht • mälustrateegiad paranevad • parem teadmine oma mälust • teadmised maailmast • Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Emotsionaalne areng • areneb välja 3 eluaasta paiku • impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) • empaatia - kuidas mõjub minu käitumine teistele J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte, milles laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Kiindumise erinevused: • Kindlalt/turvaliselt kiindunud • Ebakindlalt/ärevalt kiindunud- Nad ei vaata ringi isegi siis, kui ema on kohal ja muutuvad ärevaks, kui ema on lahkunud. • Vältivalt kiindunud- Ema juuresolekul on nad eemalolevad, kui ema lahkub, siis nad
annaabi.ee 
