Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal; preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast; pea paljaks ajamine. Surm: surnu tuhastamine Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus Sekulariseerumine ja individualiseerumine religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonna ja inimese elus teaduse ja tehnika arengu tulemusel. Keskne tees: mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni; lõpuks kaob religioon sootuks. Sekulariseerumine Vastuväited: maailm on religioossem kui iial enne; religiooni kadumist on ennustatud juba 300 aastat; võitlust religiooni ja teaduse vahel pole; sekulariseerumine pole pöördumatu; ajaloost leiab küllaga näiteid, et jumalateenistustest osa ei võeta.
poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on
poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on
Inimese arenguetapid Looteetapp Sünd ja varane areng. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva
V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab riiki jägima pigem rahvusvahelisi tavasid. Samuti võib globaliseerumine endaga kaasa tuua nt kapitali väljavoolu või kapitali ümberpaigutamist, mis võivad kõigutada riigi majanduslikku turvalisust. Tihti on globaliseerumisest tulenevalt vähenenud riigi võimekus toetada rakendamata tööjõudu, heitunuid ning invaliide või v...
talu, kaubandus. Pärast keskmes aurumootor. tarbimiskapitalism (rõhk linnade teket tsunftid, gildid Monopoolne kapitalism tarbimisel, mitte tootmisel), Ressurss: maa, inimkäsi, 19.-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
kodanike võimu ühepoolselt või iseseisvalt tegutseda; seab ohtu majandusliku autonoomia. Samuti globlaliseerumise tagajärjel erastatakse riigiturud, mis tekitab rahvusvahelist konkurentsi välisinvesteeringutes, see sunnib riiki reageerima rahvusvahelisele, mitte siseriiklikule tarbijaskonnale. Näiteks vähendatakse globaliseerumise tagajärjel makse, et riigiväline kauplemine oleks tõhusam. Selle tagajärjel aga riigisisene olukord kehveneb, jäävad saamata sotsiaaltoetused jms. b) individualiseerumine Individualiseerimist kiirendas avalike teenuste, hariduse ja sotsiaalabi, pakkumine. See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks, reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses. Individualiseerimise tulemusel vabastatakse indiviid
Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas
Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": -sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine
Poliitiline kapitalism – private property and profit-and-loss accounting are at work, unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel
ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) – Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus
kapitalismi tõusu. Järelikult on kultuuritööstuse eesmärgiks lahti saada ehtsatest vajadustest. Luuakse ja täidetakse võltsvajadusi. · Kõiksugused kaubad on muutunud kättesaadavaks ja saavad seepärast inimese teadvuse üle pareminivalitseda. · Kultuuritööstuse toodetud kaupade üle valitseb vaaduse nende väärtust turul realiseerida- kultuurilise toomise ühtsustamine, mida individualiseerumine varjama peaks. Võltsvajadused lk 98 marcuse näitel Inimese loomulikud vajadused- olla loov, sõltumatu, iseseisev, määrata oma saatust ise. Võltsvajadusse püüavad tõelisi vajadusi eitada Benjamin ja F.K kriitika Benjamin essee eesmärk 126 Popkultuuri populaarsus tingitud mõnust. Zanrid ja korralikult organiseeritus on , nende abil publik teab, et ta saab seda, millega tuttav juba. 121 ?- 101 Semiootika ja strukurialismi mõistete erinevus 134.
6. SLAID Lainemine Tehnoloogia areng, mis ühelt poolt võimaldab lastele ja lapsevanematele parema juurdepääsu infole enam ei ole kool ainuke teadmiste allikas ning teisalt annab lapsevanematele järjest rohkem võimaluse töötada kodus. Seega on vanemad oma ajakasutuselt järjest vähem piiratud ning neil on vabadus tegelda oma lapse harimisega. Ühiskonnas kasvav üleilmastmine ja sellest tekkiv individualiseerumine iga inimene ja tema valikud on järjest individuaalsemad, enam ei lepita sellega, et kõik teatud vanuses lapsed peavad õppima ühel ajal sama asja ligilähedaselt samade meetoditega. Seega on koduõppe levimine märk sellest, et vanemad on teadlikumad ja valmis võtma rohkem vastutust oma lapse tuleviku eest. Üks peamisi vastuväiteid koduõppele on lapse sotsialiseerumine see jääb justkui olemata, kui laps koolis ei käi
Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... POSTMODERNISM............................................................................................ POSTMODERNISM TUNNUSED...................................................................... ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS...................... KOKKUVÕTE...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida ...
(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus: Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng
eluvaldkondades. Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia. o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena
taevaseks eluks. taevaseks eluks. 5. Giddens ja Beck: 10. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks,
Noefreudistid pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler peab liikumapanevaks jõuks veel inimese võimutungi, tahet vägevusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada. Fromm kasutab ,,vabaduse eest põgenemise" mõistet. Põgenemise mehhanismideks on: 1. autoritaarsus- püüe valitsemisele ja võimule, teiste allutamisele, aga ka masohhism ja sadism; 2. destruktiivsus- püüe purustamisele, tingituna jõetus- ja isoleeritustundest; 3. konformism- püüdlusmugandumisele ja teistega samastumine.
struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust - Riskide definitsioonikonfliktid: Millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt tuumaenergia) - Riskide individualiseerimine: igapäevaelus tulenevad riskid sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemisega kaasneb riskide individualiseerumine. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 2: Majandus ühiskonnas Ühiskond - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon, võimaldab määratleda indiviidi või grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
Globaliseerumisdebatt pooldajad, kelle arvamuse kohaselt on maailm ,,globaalne küla" ja kelle eesmärgiks on piirideta maailm, vastased, kes arvavad, et see ohustab rahvusriikide suveräänsust, kultuuri. · Riskiühiskonda iseloomustab turvatunde kadumine, toodetud riskide kuhjumine. Riske ei ole võimalik ette näha. Eristatakse toodetud riske, looduslike riske, keskkonnariske. Tteadmised ja tehnoloogiad on samuti riski allikaks. U.Beck globaalne riskiühiskond. · Individualiseerumine inimene on ise vastutav oma elu, käe käigu eest, inimene loob ise oma identiteedi. Riskiühiskond on individualiseeritud inimeste ühiskond, kus igal inimesel on oma elutee. Inimene peab pingutama kogu aeg, et jõuda elus edasi, või et säilitada olemasolevat elustiili. · Fragmentaarsus katkendlikud karjäärid, staatused, haridustee, elukohad. · Paindlikkus vajadus kohaneda turbulentse keskkonnaga
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
etapiks: · Looteetapp · Sünd ja varane areng. Väga olulised inimese arengu seisukohalt on üleminekud ühest elukaare etapist või perioodist teise. Näiteks öeldakse isegi, et inimese elu kõige ohtlikum moment on tema sünd. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Mudilase etapp (3-7 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus,
• Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel
• Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. (Keskkonnaministeerium 2005) Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub 1. Globaliseerumisprotsesside jätkumine ja süvenemine 2. Lokaalne identiteet väärtustub 3. Rahvastikupilt diferentseerub, individualiseerumine süveneb. 4. Tarbimisühiskonna jätkumine, heaoluühiskonna mudeli leviala laienemine. 5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1. Euroopa Parlament (2015) Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas. http://www.europarl.europa
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
kultuuri kontekstis ja on ajas muutuv. Lapsevanematele on esitatud tänapäeval väga mitmekesiseid väljakutseid: · Majanduslik stress ja vaesus · Perekonnaüksuste isoleerumine · Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised · Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste individualiseerumine ISADUS Kirjandusest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsust laste elus. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonda juurde tulnud mõisted, nagu aktiivne isadus, isapuhkus, naistenõudlate juures töötavad emadekoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud 2 perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam tulevasi isasid. Kõrgelt
Areng toimub primitiivsemalt astmelt täiuslikkuse suunas. Fukntsionalistlik vaade: Ka teise lähenemiste pooldajad näevad muutumisi, sh ka funktsionalistid, kes jälgivad rohkem kaasaega, aga panevad ka siiski muutusi tähele. Malinowski: Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsiilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Malinowski sõnul on kultuur muutuv nähtus. Robert Redfield (1941): individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon Uuuris külakogukondi ja leidis, et väikesed, isoleeritud külakogukonnad satuvad järjest suuremasse kogukonda ning toimub individualiseerumine, üksikisik tõuseb järjest rohkem esile. Kultuurimuutuste liigid 1 · Innovatsioon kultuurimuutused toimuvad läbi innovatsioonide, uuenduste. Mõeldakse välja midagi uut, laenatakse kusagilt teisest ühiskonnast mingi
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
Mina kujunemine ajaloos vt I.Kon Mina avastamine (eesti ja vene keeles!) Avastamine tähendas: siseelu kujunemist, privaatsusvajaduse teket, iseotsustamist, formaalseid õigusi (puutumatus, vägivald, alandamine), eripärade talumist (füüsilised ja vaimupuuded, elustiilid ...) Institutsionaliseeritud Mina inimõigused, sallivus Individualiseerumise erinevad "staadiumid" tänapäeval. Vrdl abiellumisotsuse iseseisvust!? Tsiviliseerumisprotsess Rühmast vabanemise (ka individualiseerumine, individuatsioon) kaasnähe - normide internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine. Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud tsiviliseerumine
arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv propaganda ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse Kokkuvõte Hoiakud ja väärtused Hoiaku kolm komponenti Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine. Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988) 1. Sotsiaalne mõju Probleem Inimese iseseisvus-sõltuvus Ajalugu = individualiseerumine, rühmaseosed nõrgemaks. Kaugele keegi jõudnud? Täna: mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir? N: otsus õppima asuda, abielluda, elukohta vahetada! SP defineeritud sotsiaalse mõju uurimise kaudu: "social psychology an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings" (Gordon Allport, 1954).
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
''Tsiviliseerumisprotsess'' · Idee: keelatakse seda, mis on levinud. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Muutused lauakommetes, agressiivsuses, privaatsuses. Sülitamine, ninanuuskamine, loomulikud vajadused · Elias kirjeldab inimeste käitumise normistamist. Normistatus = tsiviliseeritus. Välimine norm muutub sisemiseks sunniks. · inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Väärtusruum · Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea- halb ... · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria. · Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese
arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid. Klassikaline tingimine (I. Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast"
keeruline ülesanne, sest võimalikud erimeelsused ja vastuolud pole veel maha maetud. Need probleemid on röövinud palju aega. Sellest tulenevalt on algselt planeeritud intervjuude asemel kasutatud üksnes kirjalikke allikaid. Töö ülesehituse tutvustus Esimene peatükk jaguneb kolmeks suuremaks osaks: esimene osa annab ülevaate Euroopa religioonimaastikul domineerivatest trendidest ning kuidas need mõjutavad kirikuid. Märksõnadeks on sekulariseerumine ja individualiseerumine, eriti just kirikute vaatenurgast ja nende arengutega seotud kirikureformid, mis näitavad kiriku püüet kohaneda muutuvate ühiskonna oludega ja individuaalse religioossusega. Teine osa tutvustab luteri kirikuid maailmas, kirikutevahelisi organisatsioone, teoloogilisi ühendusi ja lepinguid. Kolmas osa tutvustab konkreetsemalt Euroopa luterlikke kirikuid, millega EELK on ühel või teisel moel viimastel aastakümnetel olnud seotud (antakse ülevaade liikmeskonnast,
hakkavad tahtma erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi- lõppkokkuvõttes ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarsust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja .- rätsep vajab kingseppa, kingsepp pagarit, pagar autojuhti jne . Seega toob spetsialiseerumine ja individualiseerumine paradoksaalsel kombel üksteisest sõltuvuse kasvava tööjaotuse tingimustes pole indiviidil või pisikesel grupil enam võimalik ühiskonnata hakkama saada. Sellist, erinevusest tingitud, kuid vastastikusel sõltuvusel põhinevat solidaarsust 4 nimetab Durkheim "orgaaniliseks solidaarsuseks", mis justkui
Kokkuvõte • Hoiakud ja väärtused • Hoiaku kolm komponenti • Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse • Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine. • Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon • Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988) Muzafer Sherif (Muzaffer Şerif Başoğlu 1906-1988) 6. Sotsiaalne mõju Probleem • Inimese iseseisvus-sõltuvus • Ajalugu = individualiseerumine, rühmaseosed nõrgemaks. Kaugele keegi jõudnud? • Täna: mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir? N: otsus õppima asuda, abielluda, elukohta vahetada! • SP defineeritud sotsiaalse mõju uurimise kaudu: “social psychology – an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings” (Gordon Allport, 1954).
Muutunud töösuhted ja karjäärid: lühiajalisus, muutlikkus, paindlikkus, ebakindlus - prekaarsus Mittetraditsioonilised enesemääratluse viisid (nn ‘globaliseeruvad biograafiad’) Mittetraditsioonilised perekonnatüübid Inimsuhete demokratiseerumine (vähemalt ideaalina) Traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemine – emantsipeeriv – kuid! – kaasneb riskide individualiseerumine Institutsionaliseeritud individualiseeritus (Beck, Beck-Gernsheim) Industriaalühiskonna kindlustunde mõranemine -> individuaalne vajadus ja vastutus uue sotsiaalse kindlustunde leidmiseks (Beck, Giddens, Lash 1994); “Enesestmõistetavad“ valikud eluteel on asendumas uue individualismiga – pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Struktuursete põhjustega kriisid ja ühiskondlikud vastuolud – tajutud kui personaalne
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
uuringuprojektides või väliskonverentsidel. Sotsiaalsed muutused pärast Berliini Müüri langemist 1989.mõjutasid noorteuuringuid tugevasti. Vaatamata sellele, et noored etendasid tähtsat osa velvetrevolutsioonides kaotasid nad senises kommunistlikus ideoloogias ja sotsiaalpoliitikas privilegeeritud positsiooni. • Sarnaselt arenenud turuühiskondadele pikenes nooruse aeg ning järsud piirid vanuserühmade vahel ähmastusid, süvenes noorte individualiseerumine. Enamuse Kesk- ja Ida-Euroopas maades domineeriv liberalistlik ideoloogia rõhutas individualismi ühiskondlikku rolli ning osundas, et sõltumata vanusest võib kõigi inimeste ettevõtlikkus leevendada nende kõiki sotsiaalseid probleeme. • Noori ei nähtud enam riigi eeskoste vajajatena, see mida nad vajasid olid võrdsed võimalused. Teiseks oluliseks muutuseks oli endiste ametlike noorte massiorganisatsioonide kadumine
Evolutsionistlik vaade: · metslus barbaarsus tsivilisatsioon · animism polüteism monoteism Funktsionalistlik vaade Malinowski: ,,Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise." Robert Redfield (1941): individualiseerimine ja kultuuriline desorganisatsioon. Kultuuriline ühtsustunne kaob, kollektiivne kultuur kaotab tähtsuse urbaniseerumine, individualiseerumine. Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu. · Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine. Nt põlisrahvaste muutumine kultuurikontaktides tulenevalt
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
