SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades)
omadustega polüfunktsionaalsed aromaatsed happed. Sünteesi- ja analüütilisi uuringuid toetavad kvantkeemilised modelleerimisuuringud. Teostatakse uute ainete farmakoloogilisi uuringuid 1.3 Töö eesmärk Eksperimentaalselt välja selgitada rea looduslike prostanoidide ja steroidide lipaas-, reagendist ja substraadi struktuurist; nimetatud reaktsioonide kvantkeemilistes molekulaarmodelleerimisuuringutes arvuti abil pöörata erilist tähelepanu ensüüm/substraat süsteemis mittesteeriliste interaktsioonide uurimisele. Selgitada mõningate fütosteroolide ja desoksüsuhkrutega nii inimorganismis kui ka toiduainete töötlemisel katalüütilise atsüleerimise/deatsüleerimise kemo-, regio- ja stereoselektiivsus sõltuvalt lipaasist, keskkonnast toimuvate (toimuda võivate) lipaas-katalüütiliste muundumiste ja lipaas- katalüütiliselt vallanduvate (vallanduda võivate) reaktsioonikaskaadide iseloom võttes eriti arvesse lipaaside võimet aktiveerida desoksüsuhkruid nende detsükliseerimise teel
• Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika
● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid
Mõiste ,,kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi silmas peeti transport sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade saatjalt vastuvõtjale; taha. sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete eesmärgiga tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, tähendusi; kõige süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon olulisem tegelane on ,,saatja sõnumite Niimoodi kommunikatsioon on protsess, kus sõnumeid loomine through-puti abil
- Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus) Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine) Teemade hulk (nt kõigest) Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed) Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet - Interaktsioonide, - läheduse /selle puudumise , - mina-pildi, - suhte kohta. Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt – sõnumi “tegelik” sisu Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave faktidele orienteeritus, instrumentaalne Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid
instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse kogemine Materiaalne, instrumentaalne toetus, mis viitab konkreetsete teenuste osutamisele, emotsionaalne toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed
konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e
1. Sünökoloogia aine ja põhimõisted Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Tähtsaim mõiste on kooslus, mille uurimisega tegelevad sünökoloogia, koosluste ökoloogia ja biotsönoloogia. Põhimõisteid äkki veel- konkurents. 2. Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud Biootiliste interaktsioonide tüübid: Konkurents- ühe organismi mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Kisklus- rööv- ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate
· tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks
· tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel
arenguni. Füs ja keemilised tegurid kujundasid Maa atmosfääri), keemiline evolutsioon(maa varane atmosfäär kujunes kosmilistest ja vulkaanilistest gaasidest) · 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1. suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2. komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks, 3. energiaallikas (Päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö, 4. tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu. · Oletatakse, et DNApõhistele rakkudele eelnes RNA-maailm. Üleminek DNA-maailmale võis toimuda alles pärast seda, kui RNA ja valkude basil olid kujunenud rakutaolised süsteemis, mis olid keskkonnast isoleeritud lipiidse membraaniga.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool ENSÜMAATILINE KALGEND. VÕI. Protokoll Teostaja: Üliõpilaskood: Juhendaja:Signe Adamberg Tallinn 2013 Sissejuhatus Piima valk (kaseiin) kalgendub ensümaatiliselt ja happe toimel. Need on põhimõtteliselt erinevad protsessid, mille tulemusel tekkivad kalgendid on erinevate omadustega. Sünerees – protsess, mille käigus kalgendist eraldub vesifaas – vadak. Protsesside erinevuse tulemusena on ka erinevatest kalgenditest eralduv vadak erineva koostisega. Sünerees on soovitav mõnedes tehnoloogiates (juust, ka kohupiim), kuid ebasoovitav hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parame...
algoritmi tööaeg on rangelt piiratud, 3) paralleelsus ehk samaaegselt töötavad protsessid on normaalne tööreziim, 4) sisendite ja väljundite korrektsus sõltub peale sisulise kooskõla veel mõõtmise või mõjutuse ajahetkest. Igal programmil on oma aeg, kui töötab kümme programmi, siis tuleks rääkida ka kümnest erinevast ajakomplektist. Kõik programmid on omavahel seotud ja neid on võimalik jälgida, sest programmide arv on lõplik. Omavaheliste interaktsioonide kirjeldamiseks tuleb teada kõigi interaktsioonis osalevate programmide ajakomplekte. Ajamudel peaks olema nii lihtne ja loetav kui võimalik. Reaalajasüsteemid Ajastamist iseloomustavad jõudlushinnangud, muutujate ja sündmuste kehtivusaegade hindamine ja üksikute huvipakkuvate osade interaktsioonide ajalise korrektsuse hindamine.
Proteoomika rakendused • Tevetete ja patoloogiliste kudede võrdlus • diagnostiliste markerite identifitseerimine • märklaudvalkude identifitseerimine • patoloogilistes protsessides esinevate radade uurimine • Ravimitega töödeldud ja kontrollkudede võrdlemine • Biokeemiliste radade uurimine • Farmakoloogiliste mehanismide selgitamine • Toksikoloogia, kõrvaleffektide leidmine • Kineetiliste parameetrite määramine • Valk-valk interaktsioonide identifitseerimine NUKLEIINHAPPED 1. Nukleotiid, nukleosiid, deoksüriboos Nukleotiid = nukleosiidfosfaat = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5’- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2.
muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena
muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena
3. Empaatiline inimene suhtleb teise inimesega nii, et too tunneb, et teda aktsepteeritakse ja mõistetakse. Suhtlemispsühholoogia konspekt Õppejõu .pptx Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst. Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine
Tüüpilised mittekovalentsete sidemete energiad jäävad alla 40 kJ/mol, tavaliselt 4 40 kJ/mol Sidemete nõrkus võimaldab: ·pöörduvaid, tasakaalulisi interaktsioone ·pidevat tekkimist ja re-formeerumist juba mõõduka temperatuuri juures ·dünaamilisi makromolekulaarseid struktuure ·interakteeruda makromolekulidel erinevate partneritega Mittekovalentsed interaktsioonid hõlmavad: ·laeng-laeng interaktsioon ·van der Waalsi interaktsioonid ·vesinikside Mittekovalentsete interaktsioonide tüübid Laeng-laeng interaktsioon Kahe elektrilaengu vaheline interaktsioon Coulomb`i seadus: F = k D-1q1 q2 r-2 k = 1/(4 0). 0 on vaakumi dielektriline läbitavus (8,85x10-12 J-1C2m-1) Dielektriline konstant D näitab mitu korda on elektrostaatiline interaktsioon antud keskkonnas nõrgem kui vaakumis Vesi D = 80, orgaanilised solvendid D = 1 - 10 Coulomb´i seadus elektrostaatilise interaktsiooni energia U (J) jaoks: U = k D-1q1 q2 r -1
Transmissioonimudelit(=protsessikoolkond 1) ja ,,Rituaalset vaadet"(3). Niklas Luhmann Süsteemiteoreetilist kommunikatsioonikäsitlust(4). Protsessikoolkonna ja semiootikakoolkonna erinevused: P's uuritakse protsessi, kus üks isik mõjutab teise käitumist/meeleolu, S's uuritakse teksti ja kultuuri(tähenduste loomist ja vahetamist) 3 lähenemisviisi kommunikatsioonile: mehhaaniline-sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale(realistlik) Sotsiaalkonstuktsionistlik-komm on interaktsioonide tulemus, mille käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi(konstruktivistlik) Süsteemne-komm on sõnumite loomine through-puti abil. Mis toimub sõnumitega kui need ringlevad inimeste seas ning neid interpreteeritakse ja reinterpreteeritakse(konstruktivistlik) Realism - me võime nimetada midagi ,,tõeliseks" ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule ,,objektiivsele" reaalsusele. Teadvuse ja reaalsuse suhet nähakse pildikujulisena Kartesianism Descartesi ladinakeelsest nimest
Сравнить Канбан и Скрам Scrumikokkuvõte The Product Owner sets the Product Backlog During the Sprint Planning, the Product Owner determines a piece of the top of that list –the Sprint Backlog –and decide how to mplement itThe Team has a time-box to reach this goal: the sprint Each day, the Team measures its progress during a 15 minutes meeting: the Daily Scrum Meeting During the whole project, the Scrum Master ensures that the Team is still focused on its objective At the end of the Sprint, the completed work has to be potentially shippable The Sprint ends with the Sprint Review and the Retrospective. The Scrum process is completed when all Stories making up the Product Backlog are implemented, or the budget is consumed, or when the time is over. Kanbani võimalikud eelised Scrumi ees Lihtsus Puudub suurte Backlogide haldamine Puudub“time boxing” Sprint Backlogide jaoks Puuudub arendamise edukuse hindamine ja mõõtmine Scrum Boar...
Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste „kommunikatsioon“ tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutavad hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada. Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. Süsteem – omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt käsitletakse elemente jagamatutena. Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab
On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ,,kommunikatsioon" tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutavad hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada. Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. Süsteem omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt käsitletakse elemente jagamatutena. Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab
32. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius? a) 0,017 nm b) 17 nm c) 0,17nm Aromaatse tuuma van der Waalsi raadius R on 0,17 nm. 33. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? b) 10 korda suurem Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on E=RT = 298 K x 8,314 J/K mol = 2478 J/ mol ehk 2,5 kJ/mol Tugeva vesiniksideme energia on maksimaalselt 40kJ/mol ehk 16 korda suurem. 34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on 2,5 kJ/mol. Tüüpilised van der Waalsi jõud on nõrgad, dipoolide ja indutseeritud dipoolide osalusel toimuvad molekulisisesed ja molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilis...
liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt eraldatud. Geenid – kromosoomide osad, mis kodeerivad valkude ehitust. Kooslus (community, biolocigal community) – sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogum. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise seesmise ühetaolisuse ja ökoloogiliste interaktsioonide poolest. Suktsessioon (succession) – koosluste muutumine ja vahetumine nende loomuliku arengu käigus. Tugiliik (keystone species) – liik, millel suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata on koosluste funktsioneerimise ja selle struktuuri hoidmise seisukohalt suur tähtsus ja mille kadumisel koosluse struktuur muutub. Muutjaliik (transforming species, ecosystem engineer) – liik, mis muudab oma tegevusega aktiivselt ja oma arvukuse kohta ebaproportsionaalselt palju keskkonda.
keerulisematel juhtudel võib aegruum olla isegi kuni 24-mõõtmeline. Kuigi see võib esmapilgul tunduda ületamatu takistusena, on kõige lihtsamas mudelis kuus dimensiooni kümnest nii väikesed (kokku pakitud väga väikesesse ruumiossa), et jäävad märkamatuks. Madalatel energiatel (nagu igapäevane maailm) oleks ruum tajutav ikkagi vaid kolmemõõtmelisena nii, et vastuolu siit ei teki. Superstringiteooria sobivust elementaarosakeste ja nendevaheliste interaktsioonide maailma kirjeldamiseks peavad näitama juba kaugemas tulevikus läbiviidavad katsed. 1984. aastal tõusis stringiteooria jälle huviorbiiti, kuna ei suudetud tõestada, et supergravitatsioon oleks lõplik või et ta suudaks seletada selliseid osakesi, mida me vaatleme. Stringiteooria kallale asus hulk värskeid jõude ja töötati välja stringiteooria uus versioon nn heterootiline string. See paistis lubavat asjalikult seletada selliste osakeste olemasolu mis ka tõesti olemas on
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine)
müeliiniga kaetud aksonis 120 m/s { Psühholoogilised protsessid tekivad suure hulga omavahel ühendatud neuronite { Sclerosis multiplex (nägemishäired, (närviringe või närvivõrgustike) kontrolli kadumine liikumise üle, interaktsioonide tulemusena tasakaaluhäired) hävitab müeliinkihi { Ühe neuroni suhtlemine teise neuroniga aksonite ümber ning häirib kiiret toimub virgatsainete vahendusel läbi närviülekannet sünapsi
Spektrofotomeerilise aparatuuri põhilised koostisosad: Lamp,detektor,difraktsioonivõre Kromatograafia põhimõte: Eraldamise meetod, mis põhineb ühe või mitme analüüsitava aine vastastikusel toimel erinevate faasidega; Liikuv faas- gaas või vedelik, mis läheb läbi kolonni, Statsionaarne faas-tahke aine või vedelik, mis ei liigu. Proovi komponendid kantakse liikuva faasiga läbi statsionaarse faasi; Erinevaid komponente hoitakse statsionaarses faasis kinni, erinevate interaktsioonide tõttu: - pindadsorptsioon, - suhteline lahustuvus, - laeng. kromatograafia on meetod, mille abil saab segusid üksikuteks komponentideks lahutada, teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse (liikumatu) faasiga. Kromatograafilise lahutamise pôhiidee : mitmekordne sorbtsioon/desorbtsioonMobiilne faas e. eluentStatsionaarne faas e. kolonni täidismaterjalAine retensiooniruumala ; mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik poole aine koguse elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid:
Sissejuhatus Tänapäeval räägitakse üha julgemini robotite kasvavast rollist meditsiinis. Need võimaldavad teha kirurgilisi protseduure täpsemalt ja kiiremini, leevendavad vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Mobiilsed robotid toimetavad patsientidele kindlatel kellaaegadel ravimeid, transpordivad haiglakompleksides meditsiinivarustust või koristavad protseduuriruume ja koridore. Eesti meditsiinis on abiks vaid üks robot, nimelt kõnnirobot Lokomat. Robot- assistent Penelope Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 200...
Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt tuumaenergia) - Riskide individualiseerimine: igapäevaelus tulenevad riskid sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemisega kaasneb riskide individualiseerumine. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 2: Majandus ühiskonnas Ühiskond - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon, võimaldab määratleda indiviidi või grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Kultuur - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt
Valgud denatureeruvad kõrgetel temperatuuridel pöördumatult ning sadenevad lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei sadestu denatureerunud valk lahusest välja. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures võrdub valgumolekuli summaarne laeng nulliga. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid ning sadestuvad lahusest välja. Madalama pH-ga keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ning valk-valk interaktsioonide lakkamisel väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan 2 ml munavalgu lahust kahte katseklaasi. Ühte neist lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Kuumutan katseklaase keeval vesivannil. Järeldus Äädikhappeta lahusesse tekkis valge sade, seega valgud sadestusid kõrge temperatuuri mõjul lahuses välja. Äädikhappega lahus jäi samasuguseks ka pärast kuumutamist, seega pH alandamine tingis valkude mitteväljasadestumise. 1.1.8.Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
- polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: • suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. • Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. • Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö. • Tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu. 4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki
- polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: · suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. · Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. · Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö. · Tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu. 4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki
Joone pealt saab näha, kui suur saab olla taim teatud tiheduse juures. Looduslikes kooslustes on ülekaalus isehõrenemise seadus. Taimed kasvavad suuremaks, kuid samas nende tihedus väheneb. Liigisisesest konkurentsist tingitud suremus. J.Weiner & viljakülvi teema kõige kasulikum on külvata suvaliselt (juhuslikult), mitte reas. Siis ei ole viljataimede vahel nii tihedat konkurentsi ja umbrohi lämmatatakse kiiremini ja efektiivsemalt. 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 1) [O O] Neutralism, interaktsioon puudub. 2) [ - - ] Konkurents, mõlemad saavad kahju. 3) [ + + ] Mutualism, kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. eksam 2. Mis on tarkvaratehnika? 3. Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses. 4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27....
TALLINNA TEENINDUSKOOL KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET...........................................................................................
Antakse müügiluba. - IV faas – Ravitulemuste hoolikas dokumenteerimine ja edasine patsientide jälgimine. Tõsiste kõrvalefektide ilmnemine üksikutel patsientidel. - I – III faasis on vajalik patsiendi nõusolek, aga kui patsient pole võimeline seda andma (vaimuhaiged, lapsed). - Patenteerimine – ei tohi olla avalikustatud enne. - - - - L7: Ravimidisain ja ravimi-sihtmärgi interaktsioon - Milliseid võtteid kasutatakse ravim-sihtmärk interaktsioonide optimeerimiseks? - Asendusrühmade varieerimist (nt alküülrühmade asendamist), - CH3-, CH3CH2-, CH3CH2CH2- jt kasutatakse ajela pikkuse ja sidumise mahu uurimiseks. Raske vahetada. Suurem maht võib tähendada suuremat selektiivsust retseptori suhtes (täidab tasku nt), väiksemad kõrvalnähud. Nt Adrenaliin vs Isoprenaliin. - - Varieerimine aromaatse tuuma asendajate puhul (aktiivsuse suurenemine, rühma asukoha muutus),
Repeats – 24-47 bp Spacers – 26-72 bp CAS – CRISPR-associated proteins Erinevalt konserveerunud Konserveerunud kõigis (cas) Ainult osades (cs) Cse – cas subtype E. coli Bakteriofaagi fenotüüp Faagide puhul saab nende fenotüüpi kirjeldada faagi ja peremeesraku interaktsioonide kaudu Üks põhilisi tunnuseid on faagi laikude morfoloogia Faag nakatab tardsöötmele külvatud baktereid ja lüüsib need – tekivad rakuvabad laigud (plaagud) Laigud võivad olla erineva suurusega, servadega (säbrulised või ühtlased), läbipaistvusega (selged või hägused) Bakteriofaagide fenotüüp Faagilaikude morfoloogia: Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud
jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis KULTUUR – ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja
kogumi vahel, nt promootorite kogumi ja distaalsete regulatoorsete elementide kogumi vahel. Ehk võimaldab analüüsida interaktsioone mitme valitud lookuse vahel. Hi-C – all by all analüüs Andmete interpreteerimine – 3C ja 4C annab lineaarsed profiilid piki kromosoomi. 3C meetod annab andmeid lookuste lähedal paiknemise kohta, kuid ei erista funktsionaalseid mittefunktsionaalsetest. 3D andmed esindavad suuremat interaktsioonide summat üle raku populatsiooni. 5C ja HiC interaktsioonikaardid – mida tumedam värv, seda tugevam interaktsioon. 8 Eelised Võimaldab detekteerida genoomseid interaktsioone. Need interaktsioonid võivad paljastada geeniekspressiooni regulatsiooni detaile. 5C võimaldab konstrueerida komplekseid interaktsioone spetsiifilistes lookustes. Miinused
Elu päritolu Biosfäär, Maad ümbritsev õhuke elukile on avatud ja juhul, kui inimene vahele ei sega, miljonite aastate jooksul oma seaduspärasuste järel arenev ja muutuv süsteem. 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1) suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2) komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks, 3) energiaallikas (Päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö, 4) tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu. Elu tekkele Maal eelnes keemiline evolutsioon, mis lõi eeldused elu tekkeks. Keemiline evolutsioon kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Maakoor oli rahutu, esines vulkaanipurskeid, maapinnale tungisid magmavoolud
Spektrofotomeeria rakendusi- Spektrofotomeerilise aparatuuri põhilised koostisosad- Kromatograafia põhimõte- Eraldamise meetod, mis põhineb ühe või mitme analüüsitava aine vastastikusel toimel (interaktsioonil) erinevate faasidega; Liikuv faas- gaas või vedelik, mis läheb läbi kolonni, Statsionaarne faas-tahke aine või vedelik, mis ei liigu. Proovi komponendid kantakse liikuva faasiga läbi statsionaarse faasi; Erinevaid komponente hoitakse statsionaarses faasis kinni, erinevate interaktsioonide tõttu: - pindadsorptsioon, - suhteline lahustuvus, - laeng. kromatograafia on meetod, mille abil saab segusid üksikuteks komponentideks lahutada, teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse (liikumatu) faasiga. Kromatograafilise lahutamise pôhiidee : mitmekordne sorbtsioon/desorbtsioonMobiilne faas e. eluentStatsionaarne faas e. kolonni täidismaterjalAine retensiooniruumala ; mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik poole aine koguse elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
