Millises erakonnas ma oleksin Eesti on palju erakondi ning igal inimesel on võimalus leida endale sobiv ja meelepärane. Hetke seisuga on Eesti 22 erakonda ning riigikokku kuulav nendest Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Need jagunevad omakorda veel parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need, mis ellu viiakse on mingi konksuga. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. Minu arvates on see liialt pealetükkiv. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakon...
pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
jutupliiats''. Kõige rohkem tuntust ongi ta kogunud saatest ''Onu Raivo jutupliiats'', tänu sellele on ta hüüdnimeks kujunenud Onu Raivo. Tema saade oli suur lastelemmik, ta joonistas terve muinasjutu ühele paberile ise samal ajal lugu jutustades. Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, neist tuntuim ''Kurjam ja Nurjam''. Ka Leopold on tema joonistatud. Alates 1998. aastast on ta tegutsenud ka poliitikas. Esialgu erakonnas Mõõdukas, aastast 2002 Reformierakonnas. 2003. aastal sai ta Riigikogu liikmeks. Tal on ka poeg, eelmisest abielust. Temast jäi maha abikaasa Tatjana Järvi. Raivo suri 2012. aasta 17.juunil peale pikka ja rasket haigust verevähki. Ta ise oma haigusest avalikkusele ei rääkinud. Oma lühikese elu jooksul väljastati talle 2001. aastal Valgetähe teenetemärgi medal. Kuulus ka Eesti Kunstinke Liitu. Oskas nii vene, soome kui ka inglise keelt.
väike, jäi umbkaudselt 1% juurde või alla selle. Kose valla valimisaktiivsus oli samuti madal. Kuigi nüüd said ka hääletada 16. ja 17. aastased, siis andmete põhjal on näha, et see ei muutnud midagi ning väga paljud noored ei käinud hääletamas. Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses
esindada ja kaitsta valijate huve. * tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. * avatud nimekiri peale häälte lugemist * vahendada võimudele kodanike nõudmisi reastub erakonnas kandidaatide järjekord * harida kodanikke ümber(vastavalt häälte arvule) * suletud nimekiri peale häälte lugemist VALIJATE KÄITUMIST MÕJUTAVAD jääb järjekond samaks ja koalitsiooni saavad
Hetkel on Eestis sellised erakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Reformierakond, IRL, Konstitutsioonierakond, Vene Erakond Eestis, Keskkerakond, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit. Mulle meeldib isiklikult kõige rohkem Reformierakond. Seda sellepärast, et nende mõtted on kõige loogilisemad. Nad on enamus oma lubadusi, mis nad enne valimisi lubanud on ka tõeks teinud. Reformierakond on palju teind Eesti elu parandamiseks. Selles erakonnas on ka sellised poliitikud kes ei aja lolli mõla. Nagu näiteks Keskerakonnas paljud. Alati kui midagi ebaseaduslikku või muud taolist toimub on seal mängus Keskerakond ja Savisaar. Seda mees on mai tea... Minu sellise arusaama tekkimist on mõjutanud kõigerohkem enda arusaam asjast ja meedia. Perekond ja sõbrad pole üldse mjutanud. Raadios,ajalehtedes ja uudistes tuleb ikka iga päev juttu erakondade teemal. Sealt ikka saab teada millega milline erakond on jälle hakkama saanud.
Nii nagu on majoritaarses valimissüsteemis oma plusse ja miinuseid, nii on seda ka proportsionaalses. Suurimaks miinuseks pean ma valimissüsteemi keerukust. Tavaline inimene, kes poliitikast suuremat ei tea, ei saa aru, miks näiteks enim hääli saanud kandidaat ei pääse kohale, sest hääl läheb erakonnale ja kohale pääseb erakonna nimekirja alusel. Inimesed valivad küll kandidaati, aga häälte ülekandmisega jagunevad hääled siiski erakonnas teisiti. Seega võivad paljud kandidaadid olla vaid häältepüüdjateks erakonnale ning see teeb tegelikult lõpliku valiku. Selline olukord võib olla ka põhjuseks, miks valimas käimine ei ole nii populaarne, kui võiks. Samas on meie valimissüsteemi plussiks see, et ringkonnast edasipääsevate kandidaatide arv sõltub piirkonna hääleõigluslik kodanike arvust. Seega on kõik võrdselt jagatud ning iga valija hääl on sama kaalukas
Tarmu Tammerk ütles kunagi: Valimised on ajakirjaniku jaoks nagu olümpiamängud sportlastele." Valijatest rääkides, õnneks on meie rahvas hakanud ka valimiste sisust aru saama, kuid siiski liiga tihti leidub neid, kes arvavadki, et antud hääl läheb rahvasaadikule, kelle poolt ta hääletas, mitte aga erakonnale, kuigi see nii aga on. Kahju kuulda kui tänaval näiteks 2 vanemat daami vestlevad omavahel, et mida mingi poliitik seal erakonnas kandideerib kui ise on öelnud et Riigikokku ei lähe. Kohati ongi need riigikoguvalimised üks tore absurdikomöödia teisalt aga lihtrahva lollitamine, et saada võimule, hakata poliitikat tegema ja käske jagama. Siinkohal saab tuua ka demokraatia üldistatud erinevuse diktatuurist: nimelt Charles Bukowski on öelnud: ,,Erinevus demokraatia ja diktatuuri vahel on
Kui Riigikogu valimised võidaks erakond, keda pooldavad mitte-eestlased, siis see oleks päris halb. Õnneks saavad kodakondsuseta isikud valida üksnes kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid mitte Riigikogu valimistel. Keskerakond kasutab valesid vahendeid. Alles hiljuti oli uudistes teema, et Tõnu Trubetski astus Keskerakonda. Selles on kindlasti raha mängus (see on küll minu arvamus). Ju see partei loodab, et saab nii punkareid hääletama meelitada, kui nende nii öelda iidol ka seal erakonnas on. Keskerakonnal ei oleks viga midagi kui nad viiksid oma lubadused täide ja edendaksid Eesti elu. Tühjad lubadused ei vii meid kuhugi. Peab tegutsema ja mis peamine, ausalt! Keskerakond ei tegutse ausalt ja just sellepärast ma seda parteid ei pooldagi.
siiski Varvara tapja. Artiklis on juhtumi arengu kohta antud vägagi põhjalik ülevaade ja enamik asju oli seal ilmselt ka kirjeldatud. http://www.postimees.ee/3642081/voimalik-varvara-tapja-tegi-enesetapu Tarmo Pikner: Toobal tembutab taas 4. aprill 2016 13:59 Tarmo Pikner räägib oma arvamusloos halvustavalt Priit Toobalist ja tema sahkerdamistest. Toob välja, et ei ole õige, et süüdimõistetud inimene on erakonnas peasekreter, kuigi peaks ta olema erakonnast lahkunud hoopis. Lisaks on Toobal õhutanud sisetüli ja üritanud Mailis Repsile kohta kätte näidata, kuid see ei ole õnnestunud. Artiklis on ausalt ja otsekoheselt kirjeldatud Toobali sahkerdamisi poliitikas. Minu arvates on kriitika vägagi õigustatud ja taoliste inimeste hoidmine poliitikas muudab selle paljugi vähem läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks. http://arvamus.postimees.ee/3642309/tarmo-pikner-toobal-tembutab-taas
Reformierakond on sellele vastanud, et neil ei ole erinevat poliitikat eestlaste ja venelaste jaoks ning nii see ka tegelikult ka olema peaks, kuid enne seda peavad venelased saama Eestis eestlastega võrdseks. Venelased peaksid õppima ära eesti keele ning lülituma eestikeelsesse meediaruumi. Pärast seda oleks võimalik ka sama poliitika kõigi jaoks. Praegu on aga välja kujunenud olukord, kus Keskerakond valitseb täielikult venekeelses meedias ning teised erakonnas selle vastu midagi ette ei võta. Kindlasti muutub olukord siis, kui toimub põlvkonnavahetus, sest noored venelased oskavad eesti keelt juba tunduvalt paremini ning on seega ka poliitikaga paremini kursis. Teiste parteide jaoks on see ka väga tundlik teema, sest kui hakatakse vaatama venelaste poole, kaotatakse kohe ka eestlaste hääli, seega peaks venelastele lähenema ettevaatlikult, mitte oma eestimeelsust kahtluse alla seada. Näiteks vene
riigikogu saali kohalegi. Sellise olukorra parandamiseks tuleks anda palka vaid neile, kes aktiivselt istungitel osaleb. Näiteks iga oma arvamuse avaldamise eest väljastatakse poliitikule teatud summa. Samuti pole mõtet kaasata riigikokku inimesi, kes pole piisavat haridust saanud. Näiteks võime hetkel kohata istungitel lauljaid, sportalasi ja teisi liikmeid, kes pole spetsialiseerunud eiralale, mida on vaja riigikogus töötamiseks. Muidugi peab erakonnas olema omad reklaaminäod, kes rahva usaldust võidaks, kuid need võiksid moodustada vähemuse nii umbes üks-kaks inimest erakonna kohta. Samuti hariduse omamise kõrvalt tuleks uute liikemete juurde valimisel arvestada ka sellega, kui akriivne isik on. Poliitikasse tuleks kaasta juurde ambitsioonikaid noori ning tekitada värskeid erakondi. Kuna uusi liikmeid riigikokku eriti tihti ei valita, siis kaob istungitel konkurents, kuna prioriteedid on juba paigas
Keskerakonna reklaamiga. Minu arvates on selle erakonna ainukeseks plussiks üks erakonnaliikmetest, nimelt räägin ma Peeter Võsast, ja varandus mida jagatakse headel päevadel tänavatel-särgid, pastapliiatsid, kruusid jne. Miks just Peeter Võsa? Just seepärast, et mulle meeldib tema "pohhuism" . See kuidas ta oskab paljusid niivõrd lihtsa ja geniaalse katse või ütlusega paika panna. Ja päris tõsiselt ma ei saa aru mida ta teeb selles erakonnas üleüldse. Minu arvates väga vale koht tema jaoks. Hakates seda memot tegema ei ole mul hetkekski olnud kahtlust, millisest erakonnast ma seda teen. Teades ennast, tean et mul kukub negatiivse väljatoomine palju paremini välja, nii et valik ei olnud kuigi raske. Kuigi ei ole selle erakonnaga otseselt kokku puutunud, ei oma see erakond mitte grammigi austust ega meeldivust minult. Võib-olla seisneb selle negatiivsuse taga just see, et seda erakonda juhib Edgar Savisaar
Viimased kaks põhjust, miks mulle just see erakond meeldib, on see, et Reformikate eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus, ehk siis et arvestatakse teiste inimeste huvide ja vajadustega. Ehk siis kui mina oleksin firma, siis ma jälgiksin mida on vaja toota mis teenuseid või tooteid keegi vajab, mitte et oleks monopoolne tootmine kus pakutakse vaid neid tooteid ja teenuseid mida arvatakse, et rahvas vajab. Ehk siis selles erakonnas kuulatakse inimest ennast, mitte ei üldistata ega oletata. Kõige tähtsama põhjuse, miks see erakond on mulle meelepärane jätsin viimaseks see on sallivus. See on vabadus, jõukus ja inimväärikus, mis ei tunnista rahvuslikke piire. Minu otsust selle erakonna hüvanguks ei ole keegi mõjutanud peale minu enda. Ühel hetkel Kuressaare Linna Noortevolikogu juhatusse sattunud, otsustasin ennast poliitikaga täpsemalt kurssi viia. Siis otsisingi välja enamuste erakondade kohta
sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond. Konstantin Pätsi Maaliidust kasvas välja põhiliselt parempoolne erakond Põllumeestekogud, mis esindas jõukamate talunike huve. Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond. Juba 1921.a aastal astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas seal elavat tegevust, mille peaeesmärk oli Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine. Eestist sai Rahvasteliidu lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja. Näiteks pani Rahvasteliidu komisjon Johan Laidoneri juhtimisel 1925. Aastal paika Türgi-Iraagi piiri. Idaturule orienteeritud tööstusel on Eestis suur tulevik. Eesti Pank jagas tööstusele heldelt laene ja näis, et Eesti kujunebki tööstusriigiks
ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE). Kutseliidud koondavad kokku ühe elukutse esindajad, kes seisavad oma õiguste eest nt. Arstide Liit, Õdede Ühing jne. Sotsiaaldialoog- ametiühingute ja erakondade omavaheline suhtlemine, tööliste elujärje parandamiseks. Kui arutelu vilja ei kanna, võivad inimesed hakata streikima, mis peab toimuma seaduste piires. Kodanikuosalus on näiteks heategevusüritused, keskkonna -ja rahu liikumine jne. See jätab inimestele rohkem vabadust, kui erakonnas olek: ta võib üritustelt puududa ning võib kuuluda mitmesse organisatsiooni, samuti on see vanusepiiranguta. Protestimass on seadusega lubatud ning ka sellega saab poliitkasse sekkuda. Kui see häirib linna elu tuleb selleks luba taotleda linnavalitsuselt. Protest ja streik ei tohi olla vägivaldne. Vabatahtlikud on inimesed kes teevad/aitavad kaasmaalasi vabast tahtest mitte sunniviisiliselt, nad ei saa rahalist kasu ning tegevus toimud väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise
«Pealegi tasuta kõrgharidus, kas see on parempööre? Kust see piir täna üldse jookseb?» küsis Kallas IRLi algatatud kõrgharidusreformile viidates. «Minu sügav veendumus ja ka vahepeal omandatud rahvusvaheline kogemus näitab, et need riigid, kus kombineeritakse edukat turumajanduslikku ettevõtluspoliitikat paindliku sotsiaalpoliitikaga, on olnud kõige edukamad,» lisas ta. Pelgalt ,,värvi" pärast ühtegi erakonda vaikimisi välistada ei maksa. Igas erakonnas on tublisid inimesi; samas on ka neid, kelle väljaütlemised teevad ettevaatlikuks, millega tuleb samuti arvestada. Eesmärk peab olema, ja ongi, leida parim koostöövorm, et Eesti areneks võimalikult kiiresti ning et inimeste elu jätkuvalt paremaks läheks. Koalitsioonipartneriks saab erakond (või erakonnad), millega suudetakse leida suurima ühisosa ning optimaalseima plaani Eesti edasiseks arenguks. Kindlasti saab uues koalitsioonileppes olema fikseeritud
humaanse sisuga rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Sellega tagab Eesti vajaduse korral abi ÜRO-lt samade probleemide lahendamisel Eestis jne. Õpilane peab tooma välja vähemalt ühe põhjenduse, see võib olla ka mingi konkreetne näide. 2. Riigikogu 4 p 1) Mitu meest ja mitu naist valiti riigikogusse? 1 p Naisi 24 Mehi 77 2) Mis erakonna naiste ja meeste osatähtsus riigikogus on võrdne? 1 p Eestimaa Rahvaliit 3) Mis erakonnas on meeste osatähtsus protsentuaalselt kõige suurem? 1 p Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 4) Mis erakonnas on naiste osatähtsus protsentuaalselt kõige suurem? 1 p Eestimaa Rahvaliit 3. Valimised Eestis 4 p 1. Kui vanalt saab Eesti kodanik kandideerimisõiguse: 1) kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 18-aastaselt 2) riigikogu valimistel 21-aastaselt 3) riigi presidendiks kandideerimisel 40-aastaselt 2. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? 18-aastaselt
Sotsiaalpoliitika kodune töö Erakonna analüüs Valisin just selle erakonnas, sest arvasin, et enamik teeb, kas Reformi erakonnast või Keskerakonnast, sest nendest räägitakse ka rohkem. Kuna Isamaa ja Res Publica Liidust võrreldes eelneva kahe erakonnaga nii palju ei räägita otsustasingi tutvuda selle erakonnaga lähemalt. Üldised eesmärgid sellel erakonnal Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), tegutseb selle nime, et Eesti rahval läheks hästi nii sellel, kui ka järgmistel põlvkondade. Nende sooviks on näha Eestit maana, kus igal inimesel on tore
Oktoobis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised, asjaolu, mis mõjutab kõikide inimeste elu, olgu nad siis poliitikast huvitatud või mitte. Järsku on välja hüpanud paarsada kandidaati, kellele võiks varsti anda auhinna “Aasta metseen” mitte ainult kultuurivaldkonnas. Tallinna, Eesti pealinna võitmine oma kätesse on iga erakonna unistus. Selleks, et inimesed neid valiks ollakse mõnes erakonnas seisukohal, et on vaja läbi viia suuri projekte, näiteks üheks neist on Tallinna ettevõtlus ameti 72 000 euro eest tellitud kampaania, millega reklaamitakse lastaaedadesse rajatud uusi mänguväljakuid. Tallinna linnaeelarvesse oli “Uus mänguväljak igale lasteaiale” projekti jaoks planeeritud miljon eurot. (Delfi, 2013)Seda prooviti näidata, kui heategevuslikku projekti, mis viidakse läbi Tallinna linnavalituse poolt, kuid tegelikult oli see puhtalt poliitiline
hoidumine. Tuletame meelde näiteks vanasõnu: ,,Tasa sõuad, kaugele jõuad!", Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!", ,,Kaua tehtud kaunikene!" Üks mõte, mis mul seoses selle ütlusega veel tekib on tingitud ilmselt meie meediakanalitel suurt ekraani ja leheruumi täitvast poliitilisest võimuvõitlusest. Erakonnad reklaamivad vahendeid valimata iseennast ning ühtlasi arvustavad teisi erakondi. Osavaid poliitikuid, kes teavad kuidas rahva poolehoidu võita on igas erakonnas ning tihtipeale tundub kord ühe siis jälle teise targa mehe jutt õige. Kuni lõpuks väsid enda peal tehtavatest inimkatsetest ja vahetad kanalit või ajaleheveergu. Kellel on siis õigus ehk kelle jutt on siis puhas kuld ja kelle jutt lihtsalt hiilgab nagu kuld. Tänasel päeval, kui kogu riigi majanduslik olukord on raske, on poliitikul kerge võita lühiajaliselt rahva poolehoidu. Oletame näiteks, et keset rahalisi raskusi ja tööpuudust tõuseb kõnetooli poliitik, kes
Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti Riigikogus on hetkel Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Parlamendi poliitilises ülesehituses eristatakse veel koalitsiooni ehk võimuparteisid ning opositsiooni, mille ülesandeks on kritiseerida valitsuse tegevust ning pakkuda alternatiive.
rahvusvahelises suhtlemises · Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: · Spetsiaalsed asutused ja instituitsioonid · Riigi bürokraatia (inimesed, kes on koolitatud valitsusülesannete täitmiseks) · Kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid võimuinstituitsioonide ja rahva vahel) Tänapäeval eelistatakse mõlemaid, sest nad on ühiskonnas omavahel seotud (autoriteet nt erakonnas ja sund nt vang) Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia · Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · Erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Oska seletada olulisemaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus?
Rahatrahvid vanematele, meeste ülekaal, rahvastiku vananemine. Hiina võimude repressioonid sajandivahetusel 1999 aasta massirepressioonidel tapeti ligi 2700 Falun Gongi liiget ning enam kui 100 tuhat saadeti sunnitöölaagritesse. Budistlike munkade ülestõus Tiibetis. India 20. sajandi alguses. India oli Ühendriikide koloonia. I Maailmasõja ajal lubati Indiale omavalitsus, mille tagajärjel tekkis Rahvuskongress. Ühte suunda erakonnas juhtis Mahatma Gandhi(1869-1948) Algatas kodaniku allumatuse kampaania: Kampaania keelas järgnevaid asju: seaduste rikkumine, koostöö inglastega, alkoholi tarbimine, Inglise kaup, Inglise koolid, tööseisakud ja meeleavaldused. Mahatma Gandhi (paremal) koos Jawaharal Nehruga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India esimene peaminister. India Vabariik 20. sajandi keskel. 1935. a India valitsemisseadus: 1947. a jagati India kaheks: Pakistan ja India
parlamendi laiali saata- vetoseadus g)tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule Parlamentarism: a)rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ning hääletab ametisse ja ka tagandab valitsuse b)valitsus annab aru parlamendile c)presidendil on esinud ül d)valitsus pandakse ametisse peale parlamendi valimisi d)valitsuse moodustamine: *president nim peaministri kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud, sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon-
Liikmete arv on kehtestatud selleks, et ei tekiks meeletult palju erinevaid erakondi. Igal erakonnal on oma põhimõtted ning vaateväljad ja kui neid erakondi oleks tohutult palju, millest näiteks pooled oleksid veel väga väikesed erakonnad, muudaks see poliitika vägagi keeruliseks. 8. Miks tohib isik olla samaaegselt ainult ühe erakonna liige? Põhjendage. Kuna inimene ei saa mängida erinevatel pooltel ehk kui valitav on nii ühes kui ka teises erakonnas ja mõlemad osutuvad valituks siis tekitaks see valijates suurt segadust, kumma erakonna huve hakatakse siis esindama. Samuti on selge, et inimesed vajavad vahetust. Kui üks inimene kuulub nii mitmesse erakonda, kaotaks kogu valimine oma põhimõtte, sest too inimene, olenemata erakonnast, pääseks ju nagunii edasi. 1) Kust saab erakond rahalisi jm vahendeid oma tegevuseks? Nimetage kõik legaalsed allikad. 1) Erakonna põhikirja alusel kehtestatud liikmemaksudest.
· Jaguneb kaheks: o Nimekirjavalimised (kasutusel Eestis) Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole ning saab suurema tõenäosusega parlamenti Suletud nimekiri hääle saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele, kuid parlamenti pääseb see, kes on erakonnas paigutatud nimekirja etteotsa o Üksiku ülekantava hääle meetod valija annab hääle üksikule kandidaadile, kuid tema häält on võimalik vajadusel ka üle kanda kandidaadile, kes märgiti valija poolt teiseks eelistuseks Valimised Eestis Kolme tüüpi regulaarseid valimisi: 1. Riigikogu valimised Iga 4 aasta tagant Valida saavad üle 18-aastased (k.a.) EV kodanikud
· tänapäeval enamasti kvalifitseeritud enamusega ületatav veto · nõrkuseks võib olla diktatuuri teke · seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolud (seadusandlikkus võimul vastaspartei, ei jõua kokkulepeteni) Poolpresidentalism · president peab jagama valitsusjuhi rolli peaministriga · valitsuse töö eest vastutab peaminister, kui president võib sekkuda · rahvas valib nii presidendi kui parlamendi · president ja peaminister tavaliselt samas erakonnas Parlamentalism · põhitunnuseks valitsuse moodustamine · seadusandlik ja täidesaatev pole lahus · parlamendienamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes · kohtuvõim on mõlemast lahus · riigipea ehk erapooletu vahevõimu kohustused on a) täita tseremoniaalseid ja dekoratiivseid ülesandeid (vabariigi aastapäev) b) teostada poliitilist erapooletust nõudvaid toiminguid (nimetab ametisse kohtunikke)
Valimislubadusi kuulatas jäi mulje, et erakonnad pole enam enda ametlikus maailmavaates kindlad ning lähevad „kindla peale“, andes populistlikke lubadusi. Keskerakond lubas tõsta miinimumpalga 1000 euroni, kuid vastamata jäi küsimus, kust selle jaoks raha võetakse. Seega peaksid erakonnad läbi mõtlema uuesti, mis on nende eesmärgid ning kuidas neid saavutada teiste mahategemiseta. Samuti on levinud ühest erakonnast teise liikumine ehk poliitikud ei ole kindlad ühes erakonnas, vaid liiguvad sinna, kus neil parasjagu kasulikum on. See tekitab valijas aga rohkem segadust. Lisaks on levinud „poliitbroilerid,“ kelle poolt hääletatakse ebapoliitilistel põhjustel. 2015. Aasta Riigikogu valimistel osutusid valituks teiste seas ka saatejuhid Maire Aunaste ja Heidy Purga, kelle eelnevat poliitilist tegevust pole kuskil näha. Erakondade käitumine ja suhtumine mõjutab otseselt poliitilist kultuuri ning siin on arenguruumi veel palju.
Kokkuvõte 15 Eesti peaministriteks on olnud Edgar Savisaar, Mart Laar, Andres Tarand, Tiit Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts ja Andrus Ansip. Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud. 4. 16 Kasutatud Kirjandus [1] 9.klassi ajaloo raamat II osa, lk 125 [2] - http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip
Suhte inimene -> Riik põhilised konstitueeritud vormid on: Kodakondsus Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist. Valmisõiguse kaudu (parlament, riigipea valik, kohaliku omavalitsuse esinduskogu Rahvahääletus ja küsitlus ja rahva algatus. Korporatiivse tegevuse õiguse ja vabaduse kaudu (erakonnas, poliitilises liikumises osalemine) Koolikohustus Eesti riigiõiguslik areng 1917-1992 Eelkkonstitutsioonideks loetakse: Maanõukogu 15(28nov) 1917 otsust kõrgeimast võimsust 24 veebr 1918 kuulutatud manifest kõigile Eestimaa Rahvastele (nn iseseisvusmanifest) Asutava kogu poolt 4 juunil 1919 vastuvõetud Eesti Vabariigivalitsemise ajutne kord. Pädevus: 1)ÜL ( fuksioonid) 2) Vastutus 3)kohustused 4)Õigused
Tagatud inimõigused. Tagatud isiksuse vaba eneseteostus. Ülimuslik on põhiseadus ja seadus. Suhte inimene- riik põhiline vorm on: kodakondsus maksud( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943) 2) totalitaarselt Totaritaarses riigis sekkutakse räigelt tavainimese ellu. Püütakse suunata suunata nende vaateid ja tõekpidamisi. Riigi tunnused : 1- Teritoorium. 2- Rahvas. 3-Avalik võim.
Ministril tuli välja töötada toimiv pensioni ja lastetoetuste süsteem. Aastal 1996 tehti Siiri Oviirile ettepanek kandineerida presidendiks, seda just Keskerakonna vajadusi silmas pidades. Siiri Oviir on kindel, et Keskerakonnas tulevad muutused ja praegune Keskerakonna juht Edgar Savisaar on ennast ammendanud. Aeg on võrreldes aastaga 1990 muutunud ja vanadest mõttemallidest enam kinni hoida ei saa. Siiri on seisukohal, et Keskerakonna programm on inimest väärtustav, erakonnas on väga palju tublisid ja ausaid inimesi ning mõttekaaslasi, kellega koos saab muutusi läbi viia. "Tahan, et erakonnal, mille liige ma esimestest päevadest olen olnud, oleks võimalik teha taas koostööd kõigi teiste poliitiliste jõududega, et meie erakond saaks jälle partneriks, kellega teised erakonnad oleksid nõus ühise laua taha istuma". Siiri Oviir: Keskerakonna praegune juht on end ammendanud. www.delfi.ee 12.08.2011
kujunemisel, kuid peamine tegur, mis mõjutab indiviidi osalust, on tema tunne, et ta on ühiskonna liige ning tema aktiivsusest sõltub riigi poliitika. Osalusvormid jagunevad kahte alagruppi: otsedemokraatlikeks ja esindusdemokraatlikeks. Otsedemokraatlikud osalusvormid on streikimine, protestid, poliitiline tarbimine. Esindusdemokraatlikute osalusvormide alla kuuluvad hääletamine valimistel, osalemine valimiskampaanias ja töö tegemine erakonnas, suhtlus saadiku või ametnikuga. Lisaks jagunevad osalusvormid veel omakorda rahumeelseteks ja vägivaldseteks. Seoses poliitilise osaluse vormide moderniseerumisega on muutunud ka tavakodaniku roll poliitikakujundamises. Tänasel päeval on inimesel võimalik poliitikat mõjutada eri tasanditel ning rollides. Poliitika sisendina saab indiviid hääletada, teha tööd erakonnas või osaleda kodanikeühendustes. Poliitika
Kuid kas riik võtab midagi ette, et seda ohtu vähendada või muuta hoopis uute võimaluste allikaks? Ma ei räägi praegu integratsioonikavast, sest keeleõpe või abi tööturul iseenesest ei tee inimesest aktiivset kodanikku. Muret tekitab, et Eesti riigimehed ei näe venelastes poliitilist ressurssi. Kui ma arutan seda küsimust erakondade esindajatega, siis püüavad nad kas tagasihoidlikult teemat vahetada või kõlab vastuseks umbes selline fraas: "Aga meie erakonnas on ju palju tublisid vene inimesi, kes osalevad aruteludes ja on väga teretulnud!" Suurepärane, aga kes teab nende inimeste nimesid? Kas neil on tõesti võimalik mõjutada otsustusprotsessi? Kas erakonnal on oma järjepidev poliitika, mis näitaks vene valijale, et tema on siin tõesti teretulnud? Äraantud infoväli Teatud erandiks on Keskerakond, kuid ka seal ei ole vene päritolu poliitikutel erilist mõjuvõimu
14 16.10.2016 Kasutatud kirjanduse loetelu vormistus 2 · Konverentsiettekanne: Mõis, V. (1999). Kodutute hoiakud Tallinna linnavõimude suhtes. 7. Linnauringute Aastakonverents, Tallinn, Eesti, 19.01 20.01. · Teise üliõpilase BA või MA töö: Kuusk, U. (2004). Osalusdemokraatia erakonnas Res Publica. (Avaldamata bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, Politoloogia osakond, Tartu. · Raport, dokument internetist: Terk, E. (1999). Eesti tulevikustsenaariumid. Tallinn: Eesti Tulevikuuuringute Instituut. Võrgulehel http://www.tuleviku-uuringud.ee/erl345/ (28.02.2012) · Andmebaas internetis: Eurostat (2005). Võrgulehel http://epp.eurostat.cec.eu.int (01.03.2005). · Intervjuu (kui pole tegemist anonüümse intervjuuga). Kübar, U. (2007)
ametikoha loomist raskes olukorras tõsis poliitikasse uus jõud selleks oli paremäärmuslik Eesti vabadussõjalaste keskliit esialgu kuulusid sinna ainult vabadussõja veteranid alguses oli eesmärgiks veteranide majandusliku olukorra parandamine ja vabadussõja kangelaste mälestuse jäädvustamine hiljem ka muud eesmärgid nad hakkasid rahva hädades süüdistama teisi erakondi nad esitasid väga populistlikke seisukohti vapside hulka hakati võtma kõiki soovijaid peagi oli erakonnas üle 20 000 liikme vapside juhid olid A.Larka ja A.Larka poliitilist kriisi üritati parandada uue põhiseadusega riigikogu poolt esitati rahvahääletusele kaks põhiseadust mõlemad kukkusid rahvahääletusel läbi sest vapsid olid vastu rahvahääletus kiitis heaks kolmanda vapside poolt esitatud põhiseaduse see hakkas kehtima jaanuaris 1934 riigivanem valiti rahvapoolt 5 aastaks tal oli õigus laiali saata riigikoguja ära keelata riigikogu
tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 2 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast
Ka osalejatest ei pruugi paljud teha mingil põhjusel õ i g e t valikut - mõnel on paha tuju, mõnel on liiga hea tuju, aga mõni on lihtsalt loll!" Kui aga püüda Platoni seisukohalt hinnata näiteks Eesti riigi senist arengut (viimase 10 aasta jooksul), siis tundub, et valitsevaks riigikorraks on mingi segu demokraatiast (seda muidugi halvas mõttes), oligarhiast ja isegi timukraatiast, kusjuures nende täpne vahekord oleneb parajasti võimuloleva koalitsiooni koosseisust. On ju mõnes erakonnas lausa silmatorkavalt palju rumalaid ja võimuahneid isikuid, mõnes aga rohkesti üksnes majanduslikele hüvedele mõtlejaid ning on ka timokraatlike kalduvustega tegelasi, kusjuures igas erakonnas võib leida nimetatud gruppidesse kuuluvaid inimesi. Tõelisi aristokraatlikke valitsejaid (kellesse Platon paremini suhtus), on meil olnud vaid üks - ekspresident Lennart Meri. Õnneks puudub meil uuemast ajast türannia kogemus, kuigi 90-ndate algul oli oht selleks üsna reaalne -
Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel. Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi
Osatäitjateks olid Taavi Eelma, Mari Abel, Juhan Ulfsak ja Mart Koldits. 12. detsembril 2014, esilinastus ka TV3-s televersioon samast näidendist. (http://www.uusteater.ee/?page_id=3740, http://elu24.postimees.ee/3024493/galerii-mihkel-raua-viimne-voor-glamuurne- eellinastus) 17 5. POLIITIKUKARJÄÄR Mihkel Raud astus poliitikasse 21. aprillil, 2014, liitudes Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, samas erakonnas on ka tema abikaasa Liina Raud. Sotsiaaldemokraatlik Erakond tekkis 7. veebruaril, aastal 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees on Sven Mikser. Selle erakonna põhiväärtusteks on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja tööd väärtustav majandusmudel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaaldemokraatlik_Erakond) Mihkel sõnastab enda parteivalikut järgmiselt: ,,"Olen erinevate ühiskondlik-
Reps. “Pean ütlema, et olen käinud paljudes kogudes ja me oleme palju rääkinud teemal, kuidas suurendada inimeste hulka, kes võtavad Eesti kodakondsuse— praegu võetakse hoopis rohkem Venemaa kodakondsust, mis on väga ahvatlevaks tehtud,” rääkis Reps. “Aga keele küsimust ei ole tõstatatud, ei ole kuulnud küll, et keegi oleks sellest tõsiselt rääkinud,” ütles Reps, viidates, et kakskeelsuse idee erakonnas väga populaarne pole. www.delfi.ee , 19.11.2009 Keskerakonna esindus sõidab Ühtse Venemaa kongressile Delegatsiooni kuuluvad erakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikogu liikmed Ain Seppik ja Mailis Reps ning Savisaare nõunik Moonika Batrakova, teatas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Raag.
Nähtavasti toimus partei juhtivate jõudude seas tõepoolest teatud nihe ja ka naised ise olid varasemast aktiivsemad. Kuna nad said ka ühe inimese kohta senisest rohkem hääli, võib eeldada, et naised poliitikas hakkavad pisitasa muutuma normaalseks nähtuseks. Naised parteiliikmena. Registreeritud parteide liikmeskonnas on mehi küll rohkem (54,5%), kuid naiste osakaal on ometi ootamatult suur. Näiteks Koonderakonnas on naisi 30,5%, Eesti maarahva Erakonnas 31,8%, Reformierakonnas 28,5%, Isamaalidus 30,4%. Kuigi ka Keskerakond ja Mõõdukad on tugevad parteid, on nende ridades naisi oluliselt rohkem (vastavalt 47,5% ja 41,5%). Naise rolli poliitikas on Eesti ühiskonnas välja kujunenud väärtussüsteemis raske muuta. Kergem on muuta seda ühiskonna teadlikuma osa partei liikmete ja juhtkonna enesemuutmise kaudu. Partei volikogus ja juhatuses istuvad aga mehed ja nende hääl on kõlanud tugevasti üle naiste häälte.
Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald. - Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased
Puujumal Fetis 8. Poliitiline riigiusund; preesterkuningad jne. Riik ja religioon: Mõnel pool on riigikirikud (Inglise kirik, Taani kirik jt), kirik kui riigi institutsioon. Kirikuriik (Vatikan, dalai-laama & Tiibet) Riigi ja kiriku lahutatus: revolutsioonid Prantsusmaal, Ameerikas 18.sajandi lõpul. Religioon ja väärtused: kultuurisõjad. Rahvuslus ja religioon: identiteet. Religioossed erakonnas ja liikumised: kristlikud erakonnad, Muslimi Vennaskond jne Sisepoliitika ja välispoliitika: inimõigused ja usuvabadus; religioon ja turvalisuspoliitika. Vestfaali rahu 1648 ususõdade lõpp Euroopas. Rahvusvahelise poliitika ja religioon lahutamine. Külm sõda inimõigused, usuvabadus. 11.sepetember 2011 religiooni naasmine rahvusvahelisse poliitikasse Usuvabadus: Eesti Vabariigi põhiseadus par 40: Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja
Suletud nimekiri - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM 1. Isikumandaat – Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab otse Riigikokku 2. Ringkonnamandaat: * Erakond on ületanud 5% valmiskünnise. * Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. * Mandaatite arv on võrdne sellega, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid), arvu ei ümardata. * Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 3. Kompensatsioonimandaadid: * Erakond on ületanud 5% valimiskünnise.
komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes kehtivad eri maades erinevad nõuded. Suurbritannias nõutakse talt täielikku poliitilist neutraalsust, mis tähendab ka parteilise kuuluvuse peatamist ametiajaks. Mandri- Euroopas jääb spiiker edasi partei liikmeks, kuid pole erakonnas juhtival kohal. USA-s ja Indias aga onparlamendi esimees 10 Valitsemine ja avalik haldus ühtlasi ka oma erakonna juhtiv tegelane. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ametissehääletamine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Tava kohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni.
Ühenderakondade ideoloogia kujunemist on uurinud mitmed poliitikateadlased (Sanders 1996, Smith 1999, Taylor 2008), ometi lähtuvad need analüüsid pigem Lääne-Euroopa kogemusest. Ida-Euroopas, kus parteid on nooremad ja maailmavaateliselt palju raskemini määratletavad (Horowitz 2009), on ühenderakondade ideoloogilisi transformatsioone vähem vaadeldud. IRLi ideoloogiline pale on jätkuvalt küsimusi tekitanud ka Eesti meedias ja sisevastuolude käes vaevlevas erakonnas endaski. • Uurimiseesmärk: – Uurida IRL-i poliitika vastavust konservatismi ideoloogiale ja selle alavooludele? • Uurimisküsimus – Kuivõrd vastavad IRLi 2007. aasta ja 2011. aasta valimisprogrammides välja toodud valdkonnapoliitikad konservatismi ideoloogiale või tema alavooludele? • Alauurimisküsimused: – Millised on IRL-i pere-, haridus- ja sotsiaalpoliitika vastavused konservatismi üldistele alusväärtustele ja alavooludele 2007. a. ja 2011. a. valimisprogrammides?
vaikne suunaandja Blake, Mouton: liider sõltuvalt sellest, kas tähelepanu suunatud inimestele või asjale (eesmärgile, toodangule, produktile Situatsiooniteooriad Lähtepunkt: erinevad olukorrad "ootavad ja loovad" erinevat tüüpi liidreid. Herbert Spencer (1884): the times produce the person and not the other way around Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas, malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis ... Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli: Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine
- Kokku 7 kohta (miinus Reformierakonna 1 isikumandaat). Erakonnasisestest kandidaatidest tehakse nimekiri, kus eesotsas on kõige rohkem hääli saanud ning edasi saavad esimesed. Tartus oli 8 mandaati (üks koht jäi jagamata). - 2011. aastal 68 Riigikogu liiget ringkonnamandaadiga! - Kompensatsioonimandaadid: Piirangud: - 5% üle riigi (erakonnas) - Vähemalt 5% isikukvoodist ringkonnas - Tähtis on koht erakonna hierarhilises nimekirjas(paigas enne valimisi, u. kuu aega) - Avalikkus pole kursis, kuidas hierarhia paika pannakse ning kahtlustatakse erinevaid vandenõusid. - Enamasti hierarhia tipus on esimees, kes on ka peaministrikandidaat (erand oli Rohelised, kus esimees oli Marek Strandberg, aga peaministrikandidaat oli Kaarel Tarand).
annaabi.ee 
