5. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Singer, P. 2008. Kõik loomad on võrdsed (rmt. Keskonnaeetika võtmetekste) 1.Võrdsuse põhiprintsiip miks see ei nõua kõigi võrdset kohtlemist igas olukorras? 2.Miks ei ole faktilised kirjeldused inimeste erinevatest võimetest rassismi ja seksismi vastu argumenteerimisel olulised? 3.Võrdsuse utilitaarne tõlgendus, seosta see loengul õpitud utilitarismi teooriaga. 4.Spetsiesismi mõiste, kuidas autor spetsietsismi kummutab? 5.Kannatusvõime kui võrdse arvestamise elutähtis tunnus (Benthami järgi) 6.Autori argumendid tõestamaks, et ka loomad tunnevad valu 7.Mittespetsiesistlik argument selle kasuks, et loomade peal teaduskatsete tegemine põhjustab vähem kannatusi kui täiskasvanud inimeste peal katsetamine? 8
teda kui vahendit) Deontoloogiline õiguste ja kohustuste printsiip: see on Õigus teada (õigus informeeritusele) Õigus privaatsusele (saladusele) Õigus omandusele Õigus turvalisusele Õigus isiklikule vabadusele Isiklikud kohustused (usaldusväärsus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd) Elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus) Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o. teleoloogilise printsiibi järgi) Utilitaarne kahju minimeerimise printsiip Eetiline valik Võtta vastu lõplik otsus (sh leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks) Leida , kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus
S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja Sarlott magus vormiroog Sartöös liköör Serbett idamaine karastusjook Soppen õllekann Sveitser uksehoidja Z Zartinjöör pärl Zelee tarretis Zest viibe Zalusii - U Ubrik Ulukiliha metslooma liha Usanmjan Aasia maitseainesegu Utilitaarne kasust lähtuv V Vaakumpakend Vaalima rullima (pesu-tainast) Vaarak kohupiimasai Vormiriie Ö Önoloogia veiniteadus Ööbima Ööpäev
Prognoos-(kindlail andmeil rajanev) ennustus. Promotsioon-promoveerimine, doktorikraadi andmine Pompoosne-toretsev, liiga suurejooneline Referendum-rahvahääletus; rahvaküsitlus Spionaaz-salakuulamine Talent-(vaimu)anne; andekas inimene Tsempion-meister, meistrivõistluste võitja Stsenaarium-(filmi, balleti, pantomiimi) sündmustiku kirjeldus, tekst Turnee-ringreis. Totalitaarne-totalitarismil põhinev. Triumviraat-aj kolmemehevalitsus Vana-Roomas; ülek kolme isiku ühendus Utilitaarne-kasust lähtuv; puhtpraktiline Võõrsõnade tunnused: 1) sõnas on võõrhäälikud(f, s, z, z), näiteks seflus 2) järgsilp on rõhuline (eesti sõnades on pearõhk teatavasti esimesel silbil), näiteks elekter 3) sõna algul on b, d, g, näiteks banaan 4) sõna algul on konsonantühend , näiteks traktor 5) järgsilpides on o või pikki täishäälikuid. näiteks kino, televisioon
· Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme sellega ning anname seda teada/tunda. (R. Wiener) · Informatsioon on seos uue olukorra ja varemkogetu vahel, mis vähendab olukorra määramatust ning võimaldab teha 'õigeid' ennustusi ja valikuid käitumiseks. Meedia funktsioonid on: · Informeerimine (teatud kindla info edastamine) Operatiivne (mida suurem kriisiolukord, seda suurem vajadus) Utilitaarne Hariv · Reguleerimine Organiseeriv Väärtustav · Kultuur · Meelelahutus Meedia taastab ühiskonnaliikmete vaimset ja füüsilist tervist. Teabelevi protsess: nn. Loswelli ahel · Et saata teade edukalt ning nii, et ta avaldaks ka mingit mõju, tuleb vastata järgmistele küsimustele: Kes teatab? Mis eesmärgil? Mida? Missuguse kanali kaudu? Kellele? Millise efektiga? · Teate edukaks edastamiseks on vaja tähelepanu fikseerida.
kokkuvõttes võibki öelda, et alternatiiv on leitud selle näol, mis on lükanud utilitaristlikud kindlad põhimõtted kõrvale teenimaks paremini lepingulise õigluse teooria eesmärkide püstitusi. Asjaolu, et John Rawls koostas õigluse printsiibi ülesehituse ja õigustamise ,,skeemi", võttes aluseks eelkõige just utilitaristlikud põhimõtted ,on ilmselge, et õigluse teooria fundamentaalseks aluseks ongi just utilitaarne põhimõte olla ühiskonna teenivaks teguriks, mis üritab tagada enam kasutoovat õiglust, mis paneks inimesi tundma rohkem võrdsetena.
Istekõrgus Ik 12. Peamiste antropoloogiliste punktide nimetused ja asukohad. 13. Mida mõistetakse rõiva all? V: Rõivasteks nim. kehakatteid, mis kaunistavad inimest ning kaitsevad tema keha väliskeskkonna mõjutuste eest: päikese, tuule, vihma, lume ja mehaanilise ärrituse eest. 14. Kaasaegse rõivastuse peamised funktsioonid. ➔ Utilitaarne ehk praktiline - kaitsefunktsioon, hügieeniline ja ergonoomilinr funktsioon, rõivaaluse mikrokliima seisund. ➔ Sotsiaalne funktsioon - religioossed, professionaalsed, sümboolsed ja tavandilised funktsioonid. ➔ Esteetilis(perioodi stiil ja suund)-informatiivne(maitse) funktsioon - sisaldab kunstilis- kujunduslikku ja puht esteetilise funktsiooni. 15. Rõivaste klassifikatsioon. Alaklassid.
ebaõiglane mistahes situatsioonis Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest eelised, mida saab orjapidaja ei korva orjapidamise puudusi nii orja kui ka ühiskonna tarvis. Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Õigluse teooria fundamentaalseks aluseks ongi just utilitaarne põhimõte olla ühiskonna teenivaks teguriks, mis üritab tagada enam kasutoovat õiglust, mis paneks inimesi tundma rohkem võrdsetena. Tänan tähelepanu eest !!!
probleeme pole varem esinenud siis ka kindlustama tulevikus igati turvalise ostu ja vabaajakeskuse oma klientidele. Austuse printsiip Iga kaubanduskeskus peaks eelkõige austama oma klienti ja tema turvalisust, sest tema on see kes toob raha ja jõukuse, et saaks võimalikuks laienemine. Deontoloogiline õiguste ja kohustuste printsiip Igal külastajal on õigus turvalisusele Õigus isiklikule vabadusele Elukutselised kohustused (professionaalsed ehitajad, turvatöötajad) Utilitaarne kahju minimeerimise printsiip Isiklikult minna ja vabandada (mida tehti kirja teel) toimunu pärast ning kompenseerida lapsele tekitatud valu, mida tehti viie kinkekaardi näol. Eetiline valik Elektrilöögi saanud lapsele tuleks hüvitada tekkinud kahju ning välja selgitada täpsed asjaolud õnnetuse kohta. Taoliste juhtumite vältimiseks tuleks tagada järelvalve, et inimesed ei peaks muretsema oma turvalisuse päras
räägiks oma sõpradega sellest.oma Tv-test:Mina arvan,et tema asemel ei avaldaks kõige laiemale üldsusele,kuna mu lei oleks ju õigust vaid õigus oli kontrollijal.Lõhna test:Lahend lõhnab päris halvasti kuna teda ei olnudki leitud.Teise-nahas-olemise-test:Raske öekda kuna tol ajal lahendust eetiliste poolest ei olnudki leitud.Turu-test:Sellest juhtumist kui turupoolest ei tohiks rääkida kuna ta ei olnud turuga seotud.Mis sõltub printsiibidest ,siis selle juhtumile ma annaks Utilitaarne printsiib.Sellepärast,et utilitaarse printsiibi ülesandeks kahju minimiseerimise(valida tegevus ,mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalse kahju).Minu juhtumis oli samamoodi,et kontrollija üritas leida sellist lahendust,kus oleks kõikidele hea,aga lihtsalt tüdruk ei saanud sellet aru ja hakkas tekkitada konflikti.Mis puutub eetilise valikust,siis mina otsustaks,et võib olla oleks võimalik olukorda parandada,kui tüdruk ei
Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest. Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures. Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks. PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI Erahariduse osakaal on järjekindlalt suurenenud nii täiskasvanu - ja kõrg - kui gümnaasiumi- ja alushariduses
olemas. Probleemiks on siin, et kliendi arusaamine sellest. Nõudmine hüvitise väljamaksmiseks on mõistetav, aga mitte täiesti õigustatud. Ettevõtte seisukohalt ei ole otstarbekas maksta kompensatsiooni, sest tõenäoliselt leidub reklaami ohvriks sattunud inimesi teisigi, ning kui ka nemad hakkaksid nõudma kompensatsiooni, siis ettevõttel tekiks kahjum ning tõenäoliselt tuleks oam tegevus lõpetada. 3. Turu-test on sisuliselt kiireloomuline utilitaarne (enamasti egoistlik ) kaalutlus. Vastus oleneb sellest, kas me taotleme suurt lühiajalist või stabiilset pikaajalist kasu. Esialgu tundub, et majanduslikult oleks kasulikum ettevõttel keelduda kompensatsiooni väljamaksmisest. See võib aga kaasa tuua reaktsiooni, mille tagajärjel võib Bakker Holland jääda ilma mitmetest klientidest. Seega otsustamisel peaks kaaluma, kui oluline see klient ettevõttele edaspidi olla võib. Eetilised printsiibid
Saadjärve ääres. Samas on Vooremaa Looduskeskus vahetus läheduses järvega ning teab selle olukorda paremini kui kuskil linnas asuv keskkonna ekspert, kes püüab täita vaid seadust, olenemata olukorrast. Seega Vooremaa Looduskeskuse nahas olles, tuleks läbi kaaldua kõik võimalused ning ohud, mis võivad tekkida paisu rajamisega ja selle mitte rajamisega. 5. Sobivad eetilised printsiibid Utilitaarne printsiip: tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult vähese kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele. Paisu mitterajamine annaks kasu Saadjärve äärsetele elanikele, kuna jääks ära oht nende maade üleujutamisele, samuti ka ei peaks Vooremaa Looduskeskus tegema kulutusi paisu rajamisele. Samas tekitab paisu mitte rajamine kahju järvele ning ka
pardal kummutid tähtajaks. See oli nii ka juhul, kui kaunistus tehnika oli sobimatu keskmise; ees üks ellujäänud kuus pardal rind on täielikult kaetud madalreljeefne nikerdamist tüüpiline neljateistkümnes. Kuus pardal kummutid tunduvad olevat haruldane, piiratud varasel perioodil, kuid see võiks olla, sest ellujäänud kummutid on palju tõenäoliselt on need, mis olid rikkalikult kaunistatud ja hoolikalt väärikas läbi aegade, mitte utilitaarne artikleid, mida kasutati enne katki, siis ära visata. 6 Viking kirst Viking kirst on väga sarnane kuus pardal rinnus. Kaks otsad laienevad alla moodustavad plaat jalad, tõstes rinnus maha põrandale (või laeva tekil). Selle asemel, et lihtsalt kattuvad disain kasutatud kuus pardal rinnus, mille taga on löödud otsaosal, Viking kummutid on nii esi- kui ka otsaosal
meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne, vulgaarne massikultuur, mis hävitab religioosse loomingu. On usk, et tänapäevane massikommunikatsioon ja suurte ,,religioossete" teoste reprodutseerimine hävitavad esteetilisi väärtusi. Seetõttu on kirik vastu ,,kunst kunsti pärast", samuti on realistliku kunsti vastu, kuna see on liialt utilitaarne ja liialt keskenduv maistele probleemidele. Neotomismile on vastuvõetamatu nii realism kui modernism, kuid pigem pooldatakse modernismi, kuna selles on palju sümbolismi, irratsionaalseid vorme. See aga võimaldab nautida ilu. Üldistades neid erinevaid lähenemisi esteetika ajaloos, võime järeldada, et esteetika teooria on subjektiivne ning ideaalse orientatsiooniga. Esteetikale kui teadusele andis 1883 aastal nimetuse esteetika Baumgarten A.G. ja määratles seda kui teadust
· Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev kirjandus: parteide ja muude huvigruppide lendlehed, valimisloosungid ja -platvormid, propaganda jmt
bussijuht kui ka reisibüroo ehk bussi omanik, kuna nemad peavad vastutama, et buss oleks sõitjate jaoks ohutu ja turvaline. Ka võimuorganid võiksid sellist juhtumit uurida, kuna lahtised esemed bussis viitavad tehnilisele mittevastavusele. Teleoloogilise printsiibi järgi määrab teo moraalse õiguse see, kui palju ta toob kaasa hüve. Seega peaks reisibüroo kompenseerima õpetaja ravikulutused. Mis iseenesest ei olekski nagu hüved vaid pigem õigus. Utilitaarne kahju minimeerimise printsiip- see printsiip taotleb suurimat hüve suurimale arvule inimestele. Õige oleks tegu, mis suurendab üksikisiku või ühiskonna mõnu, see oleks kompensatsioon kliendile ja teadmine ühiskonnale, et sarnaste juhtumite korral tulevikus, saavad nende valud leevendatud. Eetiline valik Loo kirjelduse järgi tundub, et vedaja endal süüd ei näe ja oma viga ei tunnista. Vedaja on kindlasti
anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama väärks Hobbes'I teesi loodusliku olukorra võimatusest. 68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame. Kui ümberjagav maksusüsteem on seega ebaõiglane. Selle vastu: me ei tooda ainult oma andest, vaid ka ressurssidest: seega võib meid mõjutada. 69. kommunitarism (Sandel,Walzer) Peavad kogukondlikke huvisid isiklikest tähtsamaks.
Telefoni teel öeldigi lugupidavalt, et kui pole raha, siis fiibrist elektri välja ei saa lülitada. Kuna antud probleem jäi ka nende vastutusalast välja, siis ei olnud see tehniliselt nende muregi, mida lahendada vaid kliendi enda. Küll aga on nad nende eetikakoodeksi juures kirjas, et usuvad, et selle mitte järgmine võib kahjustada nende mainet. Ometi aga juhinduti ka praeguses olukorras koodeksist, kuid maine sai siiski kahjustada. 4. Eetika printsiibid a) Utilitaarne printsiip 1)Egoistlik analüüs · "Kas Eesti Energia käitumine tõi talle kuidagi kasu?" Kuna osaline A viis asja edasi meediasse, siis nende maine pigem alanes. Kasulikum oleks olnud leida kohe leida mingi kompromiss, kuid kuna lähtuti ainult seadusest ja vastutusalast ning ei mõeldud suuremalt, said nad ise lõpuks sellest kahju. ·"Kas Eesti Energia käitumine toob talle kasu ka tulevikus?"
Teine arvamus - Väärtushinnang ei ole kunagi objekiivne ainult subjektiivne. Me omastame objektile väärtust, kui ta võib meile midagi anda. 34Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Atropotsentrism- peab kõige tähtsamaks inimest, kõik on loodud inimese jaoks, kõik ressursid on tema tarbimise jaoks. Iseväärtus on inimesel, loodusel on utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja 35Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filisoofia traditsioonist: Jumal lõi inimese oma kuju järgi ning kõik muu on vaid inimese tarbeks 36Inimesel on iseväärtus, loodusel utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja 37Kirjelda biotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 38Biotsentrismi järgi pole evolutsiooni tipuks mitte inimene (mis on antropotsentristlik seisukoht), vaid bioloogiline elu.
lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga (suhtelisusega) - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses,
· ühekorrapakend mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Pakendiseadus § 3, lg 2. Pakendimaterjali liigid klaas, plastik, paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong, metall, puit ja muu materjal. Pakendiseadus § 3, lg 3. 2.1. Pakendamine Pakendamiseks võib nimetada igasugust tegevust, mis kas mahutab või mähib endasse toote. Pakendi kasutamine teenib kolme eesmärki: · Pakend kaitseb toodet kahjustumise eest, hõlbustab transporti ning ladustamist (pakendi utilitaarne funktsioon). · Pakend on osa toote turundustegevusest. See avaldub järgnevas: - pakendi abil saab toodet teistest eristada ja seeläbi luua konkurentsieelise, - pakend soodustab müüki (ostukohal töötab pakend on kui vaikiv müüja), - pakendi töötab kommunikatsioonikanalina (näit. reklaamina). Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 6
Faktilist uurimist kasutas Durkheim, et koguda teadmisi ühiskonna kohta, viies läbi statistilisi uurimusi mitmetest sotsiaalsetest nähtustest, mis eksisteerisid eri tüüpi ühiskondades. See aga tõi tema seisukohtadele palju kriitikat, sest laialdaselt aktsepteeritud psühholoogia valdkonda kuuluv seisukoht oli, et indiviid on ühiskonna keskpunkt ja seega ka ühiskonnateooria keskpunkt. Seda toetasid ka laialdaselt aktsepteeritud J.S.Milli ja J.Benthami utilitaarne sotsiaalne teooria (utilitarian social theory) ning G.Trade ühiskonnateooria (theory of society). Durkheimi ideedele vastandlikud seisukohad Utilitaristide sotsiaalse käitumise doktriini järgi kõik inimese käitumisaktid on täiesti autonoomsed ja enese määratletud (self determend), millede aluseks on kavatsus. Viimane omakorda tuleneb isikliku kasu motiivist edendada oma huve. Sellega aga utilitaristid Durkheimi järgi jätsid kahe silma vahele sotsiaalsete reeglite üldisema
omadusi muutmata; · veopakend ehk kolmandane pakend mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsistemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi. 1.1. Pakendi funktsioonid Pakendeid kasutatakse väga mitmesuguste toodete puhul ja küllaltki erinevatel eesmärkidel. Kolm üldisemat eesmärki on järgnevad (Mauring 10.03.2009: 23): · pakend kaitseb toodet kahjustumise eest, hõlbustab transporti ning ladustamist (utilitaarne funktsioon); · pakend on osa toote turundustegevusest (pakendi abil saab toodet teistest eristada ning seeläbi luua konkurentsieelise, pakend soodustab müüki, pakend töötab kommunikatsioonikanalina); · pakend loob tarbijakasu (ostja saab esteetilise naudingu, võib pakendit hiljem kasutada teistel eesmärkidel jms). Pakendi funktsioone võib aga ka pikemalt lahti seletada (Roose 2004: 39-40):
valmistatud üleminek. Tallinna ja Tartu ülikoolide sotsioloogide läbiviidud uuringust selgus aga, et eesti keele äraõppimist ei peeta piisavaks, saavutamaks vastastikust usaldust ja võrdset positsiooni eestlastega. Vastavalt 38 ja 2 3 protsenti vastanutest nõustuvad, et see suurendab usaldust ning aitab saavutada võrdset positsiooni. Teiselt poolt on säilinud ja tugevnenud eesti keele õppe utilitaarne tähendus inimesed tunnetavad, et eesti keelt on vaja saamakssäilitamaks töökohta. Üleminek eestikeelsele kõrgharidusele on muutnud venekeelse üldhariduse suures osas hariduslikuks tupikuks, kuna venekeelse gümnaasiumi või keskkooli lõpetanul on edasised valikud piiratud. See kehtib eelkõige nende venekeelsete noorte kohta, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et jätkata õpinguid eestikeelsetes kõrgharidusinstitutsioonides.
ECO -semiootilise sfääri reallsus -sellest allpool mittesemiootilised nähtused. Me ei arva, et neil oleks semiootilisi omadusi. (see lävi on aja jooksul nihkunud) -AL( alumine lävi) Mis hetkest on ese semiootiline? Praktiline tasand. ( on öeldud, et see ei ole semiootiline. Miks?) sest seal on liiga otsene. Miks osaliselt sellele vastu vaieldakse? -asjad iseeneslikult on tähenduslilkud, sest neid kasutatakse just nimelt mingil viisil, neid kasutavad mingid teatud inimesed. Utilitaarne-kasutaja hindab asju kasutusväärtuse järgi. Denotatiivne- asi tähendab meie jaoks seda, mis on tema kasutusväärtus. Kui me läheme pesumasina kvaliteeti nt hindama. eelteadmised on ebausaldusväärsed. Semiootiline on kõik see, mida saab kasutada valetamiseks. Kommertsiaalne märk: vahetusväärtus, palju raha saab kallid asjad ja odavad asjad Kommertsiaalsus ... hakkab mõjutama kvaliteeti, kallid asjad on kvaliteetsemad kui odavamad.
lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses,
Moraalijuhtimise eetika põhimõte on «Kas see tegevus, otsus või käitumine on meie ja kõigi asjaosaliste jaoks õiglane?» 3. Ebamaraalne juhtimine: Selline juhtkonna eetika on moraalse ja ebamoraalse juhtimise eetika vahel. Juhid reageerivad isiklikule ja õiguslikule eetikale ainult juhul, kui nad seda nõuavad; vastasel juhul puudub eetiline taju ja teadlikkus. Juhtimiseetika puhul on olemas kolm lähenemisviisi (Tanjua 2018): 1. Utilitaarne lähenemine: Selles lähenemisviisis juhid analüüsivad nende otsuste mõju inimestele, keda need otsused mõjutavad. Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja juhtimismeetmed on õigustatud, kui positiivsed tagajärjed kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Reostuse standardid ja reostuse mõju ühiskonnale analüüsimine on
poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut tarbimist füüsilist tarbimist - Tarbimine annab üldjuhul otsest - Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu majanduslikku kasu - Alluvad turuseadustele - Ei allu üldjuhul turuseadustele
välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut tarbimist füüsilist tarbimist - Tarbimine annab üldjuhul otsest - Tarbimine ei anna üldjuhul otsest majanduslikku kasu majanduslikku kasu - Alluvad turuseadustele - Ei allu üldjuhul turuseadustele
üldse moraaliprobleemide üle mõelnud. Tuntud on järgmised testid. Ema-test: kas avaldaksite oma otsuse oma kõige lähedasemale inimesele. TV-test: kas te julgeksite oma otsuse avaldada (enda nimel) kõige laiemale üldsusele. Lõhna- test: kas lahend ,,lõhnab" hästi, s.t tundub hea ja õige. Teise-nahas-olemise-test: kas teile meeldiks lahend, kui seaksite enda teise (vastas- osaleja) kohale. Turu-test: kas teie otsus annab teile turul eelise. Sobivad eetilised PRINTSIIBID: a) utilitaarne kahju minimeerimise printsiip b) deontoloogiline õiguste ja kohustuse printsiip, s.o · õigus teada; · õigus privaatsusele; · õigus omandusele; · õigus turvalisusele; · õigus isiklikule vabadusele; · isiklikud kohustused; · elukutselised kohustused; c) hinnang vastavalt tagajärjele: · egoism; · utilitarism; d) hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile: · vastavuse printsiip · austuse printsiipi Eetiline VALIK:
a) kasum või kahjum; b)ainult kahjum; c) ainult kasum. 70. Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske a) pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada; b)kindlustavad kindlustusfirmad; c) saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 72. Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a)väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b)väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. 73. (Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel põhjusel a)õigusemõistmine on seadusetähes kinni;
c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 86.,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b)tuleneb erialasest ettevalmistusest; c)tuleneb üldharidusest. U 72.Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a) väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b) väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. a) V 81.Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu;
· muutuste haldus 110. Steganograafia põhimõtted. kaks põhivõtet. Steganograafia on informatsiooni peitmise tehnika 1. Ühe teabekogumi peitmine teise teabekogumi sisse. On steganograafia ajalooline kasutusvaldkond, kus teabe olemasolu tuleb peita 2. Andmekogumine eemaldamatu digivesimärgi lisamine. On autoriõiguse tagamisest tingituna kaasajal väga oluline: ei võimalda teabekogumi kasutajal selle autorile viitavat eemaldada ilma, et andmete utilitaarne väärtus kaoks 111. Nõuded konteinerfailile Konteiner on kaasajal tavaliselt mingi kindla semantilise sisuga, eesmärgiga ning kindlas vormingus digitaalne teabekogum(fail) Lisaks võib aga konteiner olla aga ka: · prinditud materjal, · ringhäälingusaade, · analoogsalvestil lindil või plaadil vm Lähtealus: enamike praktiliste teabekogumine semantiline sisu jääb pisimuudatuste tegemisel samaks ning pisimuudatused ei häiri
eesmärkidest ja etteantud kriteeriumidest. Tõhusus tegevussüsteemide ja -protsesside produktiivsuse mõõtmise kriteerium Uskumus on isiklik tõesusele pretendeeriv otsus, mida uskuja peab olema valmis kaitsma - tuues esile veenvaid põhjusi või tõendeid. Kuigi suhtumised omandatakse üldiselt teistelt, moodustuvad uskumused suhtumiste alagrupi, mida me isiklikult tõeseks peame. Öeldes, et me usume, et miski on tõsi, ei tähenda veel, et me teame kindlasti, et see on tõsi. Utilitaarne kalkuleerimine tegevuse või toimimisviisi poolt tekitatud õnnetunde mõõtmine. Selle kontseptsiooni võttis tarvitusele J. Bentham oma utilitarismi versioonis, millele mõnikord viidataks kui psühholoogilisele hedonismile, kuna ta käsitleb püsivate naudingutunnete saavutamist. Kaasaegsete majandusteadlaste püüdlused mõõta "elu kvaliteeti" lähtuvad sageli Benthami mõttekäigust. Utilitarism teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust.
Miks? Käitu teiste suhtes nii, nagu soovid, et teised su suhtes käituksid. Mõkemad, kuid deontol. rohkem. Utilitaristlik sellepärast, et mul on peaaegu põhjendatud lootus saada midagi oma heategu eest. Deontol. sest, et näitab, kuidas üldiselt hästi või halvasti käituda. 7.Mis on positiivne õigus, mis negatiivne? Positiivne - garanteeritud; negatiivne - ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik 8.Kumb lähenemine kaldub rohkem moraatsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline? Miks? Deont. lähenemine, sest erinavad ühiskonnad olid isoleeritud ning igaühes neist olid omad ainuõiged reeglid. Religioossed ja territoriaalsed konfliktid lahendati vägivalla abil. Ei tahetud vaadata probleemi mõlemalt poolt, igaühel oli tema arvates suurim õiglus. 9.Mis on universalism? Kas teleol. või deontol. eetika alla? Tegu hindamine absoluutsete headuse mõtete põhjal; Deontol.(kategooriline imperatiiv) 10
Max Weber "inimühiskondi ei saa uurida loodusteaduslike meetoditega, inimühiskonda tuleb üritada mõista." Kapitalismi vaim raha teeb raha. Elu eesmärk on raha soetamine.. ka aeg on raha. Kui ei kasuta aega produktiivselt või nii, et vähendab järgmise päeva produktiivsust, siis on see halb, raha kaotamine, mida olkes võinud teenida. Iga raisatud hetk on raisatud raha. Usaldus on raha. Kellegi teise raha hoidmine näita end töötamas ja mitte mängimas. Utilitaarne eetika. Jokk-skeem. Ausus ja voorus on head, kuna ärile head. Kapitalism teenib inimkonda, pakkudes talle kaupu ja kindlustades töökohtadega. 19.- 18 sajandil tähendas vaba aeg seisvat majandust. Vaba aeg patu tee. Töölisklassi kaitsti patuteelt. Ei antud liiga palju vaba aega. Naudinguid otsiv vaba aeg ohtlik. Tootlikkus vaba aega vaja, et tööst taastuda, töötaja tingimused halvad haigused -- teeb viletsat tööd. Uue töötaja koolitamine madal tõhusus
põhjendused on järgmised: signaalid ei jõua vastuvõtjateni või nendeni, kellele need mõeldud olid, teadetest ei saada aru selliselt, nagu need olid saadetud, kanalis on liiga palju ületamatut müra või ei .toimu meedia vahendusel Alternatiivne paradigma Erinev nägemus ühiskonnast, mis ei aktsepteeri valdavalt liberaal-kapitalistlikku korda kui õiglast või möödapääsmatut või parimat võimalikku, mida patusele inimkonnale soovida võiks. Ka ratsionaalsele arvestusele tuginev/utilitaarne sotsiaalse elukorralduse mudel ei ole sobiv. Aluseks sotsialism ja .marksism, frankfurdi koolkond Väljaarendatum käsitlus meedia sisu ideoloogilise külje kohta Meedia sisus ei eksisteeri fikseeritud tähendusi, mis teadete vastuvõtul viiksid prognoositava ja .mõõdetava mõju kujunemisele .Ühesuunaline kommunikatsiooni mudel enam ei kehti .Ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamine ,Edastamise mudeli eitamine kommunikatsioonis
Struktuurne info haarab endasse kõik objekti füüsilised omadused, nagu materjal, konstruktsioon, kujundus, vorming, kaudne info, seisund, heli, lõhn ja maitse. See on info, mida on võimalik meeltega tajuda ja füüsikalis-keemiliste uurimismeetoditega uurida. Funktsionaalne info viitab artefakti kasutusele. Funktsioon sõltub oluliselt sellest, kas tegemist on praktilise või kommunikatiivse artefaktiga. Praktiline e. utilitaarne funktsioon väljendab objekti füüsilist kasutamisfunktsiooni igapäevaelus. Paljude objektide puhul oluline ka nende väljanägemine ning nad täidavad ka teatud esteetilist funktsiooni. Sümboolne funktsioon viitab millelegi objektist väljaspool asuvale: kas juhtunule, abstraktsele ideele, tähendusele jms. Objektid tähendavad midagi, talitlevad teatud märgina. Objektidel on ka väärtuseline funktsioon: teatud objektide omamine näitab haritust, rikkust, kõrget staatust ja prestiizi
saadakse jääkide kahjutustamisel uus Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse alluvad, kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele absolutismi kas utilitaarne või deontoloogiline 2.alluvad kahtlustavad, et keskastmejuht ajab omapoolse tasandab. organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või lähenemine? Miks
Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10
lähedasemale inimesele; TV-test kas julgeksite selle avaldada (oma nimel) kõige laiemale üldsusele; Lõhna- test kas lahend ,,lõhnab" hästi, st tundub hea, õige; Teise-nahas-olemise-test kas teile meeldiks lahend, kui seaksite ennast teise (vastasoleja) kohale; Turu-test kas teie otsus annab teile turul eelise. 3. Sobivad eetilised PRINTSIIBID: 26 3.1 UTILITAARNE kahju minimiseerimise printsiip (vali tegevus, mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalset kahju) 3.2 DEONTOLOOGILINE ÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE printsiip: · õigus teada (info-õigus) · õigus privaatsusele · õigus omandusele · õigus turvalisusele · õigus isiklikule vabadusele · isiklikud kohustused (ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd, usaldusväärsus, vägivaldsusetus) · elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus)
Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10
Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10
Meile on sisseehitatud väike masin, mis püüab hoiakute süsteemi hoida muutumatuna, stabiilne hoiakute muutumise suhtes. Hoiaku funktsioonid Hoiakute funktsioonid (Katz 1960): knowledge, utility, ego-defence, value expression Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid Teadmise omandamine/saamine hoiaku abil klassifitseerime olulisi asju ja selle kaudu korrastame maailmapilti. Utilitaarne: objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne- negatiivne maailm) Utilitaarne Ennustamine, kui oleme fikseerinud hoiakud, siis teame, mis nt toit, nähtus on. Tean kust on oodata head, halba Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest. Rohelised. Eneseväljendus määratlen ennast.
Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi väärtusi; ajalooliselt oluline rada - üks Eesti esimesi. 3. Odumi mudel Loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle
8. Esitage vähemalt kolm mitte-esteetilise vaatamise põhjendust Rowe järgi. See pilt on väärt tervet varandust. See pilt on pimesi maalitud. See pilt oli asitõend kuulsal kohtuistungil. Selle pildi maalis minu esivanem. See pilt on minu oma. Sellel pildil on minu maja. V. Esteetiline hoiak II 1. Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine? Hoiakute vaheline õigustamine võib maailma suhtes võtta erinevaid hoiakuid: utilitaarne, moraalne, isiklik, esteetiline. E-hoiaku õigustamine tähendab E-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine keskendutakse eksklusiivselt E-hoiakule. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E-hoiaku e-hoiaku objektiks olgu loodusobjekt, inimesed, kunstiteosed, muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise.
(hieroglüüf), seda positiivsem hoiak Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus Domineerivad hoiakud veendumused, eelarvamused? Hoiaku funktsioonid Hoiakute funktsioonid (Katz 1960): knowledge, utility, ego-defence, value expression Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid Utilitaarne: objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne-negatiivne maailm) Ego-kaitse: sisemiste vastuolude vältimine, tasakaal Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest. Rohelised. Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti "kasulikkus") ja
2. kohustus – keegi käsib (nt õpetaja) Shakespeare'i lugeda. 3. uhkeldamine – tahan uhkeldada, et ma olen kõiki Shakespeare'i teosed lugenud. 5. ESTEETILINE HOIAK II 1. Kuidas erineb E-hoiaku hoiakutevaheline ja hoiaku-sisene õigustamine? Hoiakutevaheline õigustamine tähendab siin e-hoiaku õigustamist võrdluses teiste võimalike hoiakutega (nt moraalne, kognitiivne, isiklik, utilitaarne jne). Hoiakusisene õigustamine keskendub eksklusiivselt e-hoiakule ehk millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse e-hoiaku – olgu selleks e-hoiaku objektiks inimesed, kunstiteosed, loodusobjektid või muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. 1) episteemiline õigustusviis E-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. 1
Käitumuslik (konatiivne) kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes. Hoiakute funktsioonid: Motivatsiooniline nähtus (kuulub käitumist motiveerivate ja suunavate tegurite hulka) Kognitiivne funktsioon (inimene püüdleb ennustatavuse ja korra poole, püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi). Ekspressiivne funktsioon: väljendab isiksust ja kirjeldab tema omadusi, eelkõige väärtusi. Kohastumuslik (utilitaarne, instrumentaalne) otstarve: seisneb selles, et sotsiaalselt soovitavaid ja aktsepteeritavaid suhtumisi väljendades saame kasulikke reageeringuid teistelt inimestelt ning meie sobivaid hoiakuid tasustatakse. Kommunikatiivset funktsiooni omades aitab hoiak suhelda ja teavet vahetada. Mina-kaitse (ego-kaitse) funktsioon: hoiakud aitavad vältida meie eneseteadvuse ja eneseväärikuse kahjustamist või vähendavad kahjulikke mõjusid.
annaabi.ee 
