Rõivad kujutasid endast ka sotsiaalset märki. Nad andsid teavet kandjate sotsiaalsest seisundist, perekonnaseisust, east, päritolust jms. Rõivastuse üks funktsioone oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Oluline märk oli peakate, mis tähistas tema naise seisundit: neiu, mõrsja, naine. Neiud käisid paljapäi, juuste kooshoidmiseks ja ehtimiseks peapael või pärg. Abielunaise pea pidi kombekohaselt kaetud olema. Saaremaal, Hiiumaal ja Põhja-Harjumaal kandsid pruudid pruudipärga, Lõuna-Eestis (talve)mütsi, nt Hupeli (1777) teatel kandis mõrsja laulatusest pulmadeni karusnahkse äärega talvemütsi. Pulmatseremoonia keskne sündmus oli mõrsjale naise peakatte pähepanek linutamine ehk tanutamine. On teateid eriliste nooriku (lapseta abielunaise) peakatete kohta, nt Mustjalas kandis noorik kuni lapse sünnini ülli ja seejärel sai tanu.
pärandati põlvest põlve; käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks; töörõivad, mida kanti iga päev ja mis tehti halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid. Täieliku piduliku rõivakomplekti said neiud ja noormehed leeriks, millega tähistati täisealiseks saamist. Vallalise ja abielumehe rõivastuse vahel olulist erinevust polnud, küll aga tehti ranget vahet neiu ja abielunaise ning ka abielunaise ja lese rõivastuse vahel. Töörõivaste puhul oli esikohal praktiline funktsioon, s.o vastupidavus ja mugavus. Kuid ega see polnud kaugeltki alati ühesugune, vaid sõltus konkreetsest tegevusest, oli selleks siis heinategu või viljalõikus, sõnnikuvedu või rehepeks. Väga tähtsal kohal olid ka ehted, mis kuulusid eelkõige pidulike rõivaste juurde, kuid nad ei puudunud täiesti ka igapäevase töörõivastuse juurest. Nii
ning õigusi. See on väga emotsionaalne otsus. Paar armastab teineteist nii palju, et nad on nõus nende piirangutega. Ametlikult tasub abielluda juhul, kui paar on kindel, et veedavad terve oma elu teineteise kõrval. Naistel on eelis, et nad võivad abielus olles ükskõik kellega lapse saada, igal juhul läheb sundviisiliselt see võõras laps mehe lapsena kirja ja abielumees peab kandma poole võõra lapse ülalpidamiskuludest. Selliseid juhuseid on vähe, kui abielumees jätab abielunaise alles, kuna see võõras laps pole tema oma. Kui üks abikaasadest peaks surema mingil põhjusel, siis pärib teine abikaasa igal juhul vara ja tal on õigus samas majas või korteris edasi elada. Minu arust on see väga positiivne, kuna raske oleks uue elu peale edasi minna, kui abikaasa on hukkunud, kuna vaja oleks endale eluase muretseda. Mina arvan, et abielu on positiivne, kuna nende juuresolevad plussid on ülekaalus, kuid on ka palju miinuseid
Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene naine , kes elatus kirjutamisest . ·Erakordselt
19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti sisse kurrud. 19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulisi seelikuid koovad ja kannavad Kihnu naised tänapäevani. Põll: See kuulub ka nagu Mandri-Eestiski abielunaise rõivastusse. 19. sajandi esimesel poolel olid Kihnu naiste põlled valged linased, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma sitspõlli. Vöö: Oli kirjatud kirjaga, värvidest domineerisid ja madarapunane. Õlarätt: See seati murtuna käiste peale, nii et nurk jäi seljale, otsad pisteti ees vöö alla. Tanud: 19. sajandi esiemsel poolel, Kihnu tanudel tikand peaaegu et puudus. Sajandi teisel poolel hakati neid kaunistama. Kujuned omalaadne geometriseeritud lillkiri.
pärandati põlvest põlve; käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks; töörõivad, mida kanti iga päev ja mis tehti halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid. Täieliku piduliku rõivakomplekti said neiud ja noormehed leeriks, millega tähistati täisealiseks saamist. Vallalise ja abielumehe rõivastuse vahel olulist erinevust polnud, küll aga tehti ranget vahet neiu ja abielunaise ning ka abielunaise ja lese rõivastuse vahel. Töörõivaste puhul oli esikohal praktiline funktsioon, s.o vastupidavus ja mugavus. Kuid ega see polnud kaugeltki alati ühesugune, vaid sõltus konkreetsest tegevusest, oli selleks siis heinategu või viljalõikus, sõnnikuvedu või rehepeks. Väga tähtsal kohal olid ka ehted, mis kuulusid eelkõige pidulike rõivaste juurde, kuid nad ei puudunud täiesti ka igapäevase töörõivastuse juurest omades ka lisaks ilule kaitset kurja vastu.
Egiptuses oli noormehel aeg otsida partner ja alustada pereelu kui ta oli küllalt vana, 16 20 aastane. Tütarlapsed olid valmis abielluma peale esimest menstruatsiooni. Kreekas oli tavaline, et 3040 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vaatamata sellele, et varajased ühiskonnad olid meeste domineeritud, oli Egiptuses naistel nii perekonnas kui ma ühiskonnas kõrge positsioon. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Kreekas aga puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus muus suhtes. Naine allus alati oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees domineeriv pool. Nii Egiptuses kui ka Kreekas olid perekonna rollid mõneti sarnased, erinesid üksteisest lihtrahva ja aristokraatide rollid. Lihtrahva perekondades igapäevast elu korraldades, puutusid naine ja mees tihedalt kokku
Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi põlvest põlve ja nad olid väga kallid. Seelikuid hakti kandma
Setu rahvariided. Setude riietuses avalduvad vene kultuuri ja lõunaeestlaste rõivastuste mõjud, kuid siiski säilis paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või ...
Abielunaise tähtsaimaks kohustuseks oli oma abikaasa armastamine. Naine pidi olema eeskujulik minia, truu abikaasa, arukas ema ja kokkuhoidlik perenaine. Meeste ülesandeks oli naiste üleval pidamine naine pidi saama kõike, mida ta vajas. Naise ülesannete hulka kuulus ka laste õpetamine (vähemalt lapse esimeseks õpetajaks oli ema), kuid emade kasvatust ei hinnatud siiski väga kõrgelt. Valitses põhimõte: isa kasvatab ja ema toidab [Setälä, lk. 76]. Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine. Samuti pidid naised looma tasakaalu usulise ja maise elu vahel. Kuna oldi teadlikud sünnitusega seotud riskidest, pidid lapsed oma ema austama. Kasutusel oli ka keisrilõige, kuid seda tehti tavaliselt siis, kui ema oli surnud. Lapse sündi suhtuti enamasti kui rõõmusõnumisse. Laste sünnitamise ja nende eest hoolitsemise kohta olid olemas paljud käsiraamatud, kuid nendes sisalduv oli tihti puudulik ja kohati ka
Seetõttu, kui oli teada, et kui naine sünnitusel ise ellu ei jää ning lapse elu on võimalik päästa, tehti naisele keisrilõige. Kodune majapidamine oli suurelt osalt naiste õlul. Nad hoolitsesid põhilise tervishoiu eest, oskasid kasutada ka maarohtusid. Naise ülesannete hulka kuulus ka laste õpetamine (vähemalt lapse esimeseks õpetajaks oli ema), kuid emade kasvatust ei hinnatud siiski väga kõrgelt. Valitses põhimõte: isa kasvatab ja ema toidab. Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine. Samuti pidid naised looma tasakaalu usulise ja maise elu vahel. Väga oluline oli last õigesti kasvatada. Tähtis oli lastest kasvatada ristiinimesed, kes oleksid tagasihoidlikud ja kõlbelised. Kasvatamine toimus vanemate ja õpetajate hea eeskuju kaudu. Kuna isadel oli tavaliselt vähem aega ning huvi lastega tegeleda, oli laste põhiliseks kasvatajaks ikkagi ema ja hiljem õpetajad koolis
· mees tervitab naist, · käe ulatab esimesena vanem või naine. Euroopalikus suhtlemiskultuuris kehtib tervitamise ja tutvumise puhul viis reeglit: · tõuske püsti, · vaadake silma, · naeratage, · öelge oma nimi, 5 · andke kätt. Arvestada tuleb ka seda, et enam ei pöörata suurt tähelepanu daamide vanusevahele ega abielunaise positsioonile. Vabaabielus olevasse paari suhtutakse sama lugupidamisega nagu ametlikult abielus olevasse paari. Euroopas pole tavaks nimetada naist mehe tiitli või ametinimetusega. Proua professor on seega naine, kes on ise professor, mitte professori abikaasa. Sama kehtib ka teiste kõrgemate ametite puhul. 6 Hüvastijätmine Hüvastijätmisel kehtivad enamvähem samad reeglid mis tervitamisel:
Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu võrdsed. Abiellumisel oli nii mehel kui ka naisel oma eraldi vara, aga ka ühine vara, millest üks kolmandik kuulus naisele. Laste puudumisel päris naine peale mehe surma kogu vara. Võimalik oli ka lahutada. Vaaraod pidasid kümnest naisest koosnevaid haaremeid. Tavaliselt tõusis üks naine neist esile, kes oli peanaiseks. Peanaist kujutati kui vaarao võrdset kaaslast ning vahel rääkis ta ka riigiasjade arutamisel kaasa
Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas väike roll, sest mehed valitsesid neid. Vanas-Egiptuses oli naisel rohkem õigusi kui Mesopotaamias. Perekond koosnes naisest, mehest ja alaealisest lapsest ning seda nimetatakse paarperekonnaks. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega peaaegu võrdne. Vanas-Egiptuses kasvatas naine tütart ja isa poega. Nad õpetasid lastele käitumist, kombeid ja seda, et lapsed olid lugupidavad. Näiteks kui abielu lahutati säilitasid mees ja naine eraldi vara ning ühisest varast võis naine saada ühe kolmandiku ühisvarast. Vanas-Egiptuses oli naise positsioon perekonnas ja ühiskonnas erandlikult kõrge. Vanas-Egiptuses kujutati naisi ka jumalannadena. Kõige kuulsam Egiptuse juma- lanna on Isis
12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Mehe võim naise omandi üle Naise ülesanne abielus oli mehele armastav naine ja hea ema olla Perekond ja lapsed olid keskajal väga tähtsad. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. 17.05.14 5 Perekond ja abielu · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 17.05.14 6 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise.
9. Ramses II oli silmapaistev valitseja. Ta sõdis Süürias hetiitidega, taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle. 1250 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis- Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati ka massiivseid ehitustöid, rajati isegi uus pealinn Per- Ramses. 10. Erinevalt paljudest teistest kultuuridest, oli Egiptuses abielunaise õiguslik seisund peaaegu võrdne mehe omaga ning lausa erandlikult kõrge positsioon ühiskonnas. Tavaline oli mehest, naisest ning nende lastest koosnev paarperekond. Abiellumisel säilitasid nii mees kui ka naine osaliselt eraldi vara ning ühisvarast võis naine pidada enda omaks ühte kolmandikku. Vaarao aga võis pidada suuri haaremeid. Peanaiseks tõusis tavaliselt vaarao õde, keda kujutati vaarao võrdväärse partnerina.
1865 Gustave Flaubert Koostanud E.Valdma Gustave Flaubert´i elu · Gustave Flaubert sündis Roueni arstiperekonda. · Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielunaise Elisa Sclesingeri vastu. · 1843. a. õppis Pariisis juurat. · 1844. a. ilmnes tal närvihaigus, peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma õetütre õpetajanna Juliet Herbertiga. Nad pidasid vahekorda hoolega salajas, ka veel siis, kui Herbert naasis oma kodulinna Londonisse. Suhe püsis
Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... · Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
Linnade ääres eriti toitu 3 ei kasvatatud, seda tehti linnadest kaugemal. Mesopotaamias olid seadused kõigile inimestele nähtavad, aga Egiptuses ei olnud. Mõlemas riigis olid küll seadused olemas. Mesopotaamias olid kuulsaimad hammurapi seadused. Need olid hästi karmid. Peres oli rohkem õigust mehel ja naine pidi kodu korras hoidma ja lapsi kasvatama. Egiptuses oli abielunaise ja mehe seisus peaaegu võrne. Majaemandat austati. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine eraldi vara ja nende ühisest varast, mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Olid olemas erinevad ühiskonna kihid. Kõige kõrgemal oli valitseja ja madalaim oli orjad. Egiptuses kuulusid veel ülemkihti preestrid ja kõrgemad väepealikud. Mesopotaamias täitis väepealiku osa valitseja ise. Kultuur
oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad ja laulud. Noorpaar äratati hommikul laulu ja pillimänguga. Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid. Pruudi riietus, soeng, peakate. Klassikaline pruut on looritatud ja riietatud valgesse ning näeb välja armas ning süütuke. Tänapäeval on pruutkleidid üks vähesid võimalusi naistel end toeliste printsessidena tunda ja uhket kleiti kanda
Ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. · Pikad, rikkalikud ja ülipidulikud pruutkleidid muutusid soosituks 1970-ndate aastate lõpul ja 1980-ndatel aastatel. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. · Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitsite poolt kantav ehe. · Kirjalike kutsete saatmine on tänapäeval üks kindlamaid pulmatraditsioone. Suulist kutsumist ei kasutata. · Algselt sai pulmatseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris
Nii on sidrunkollane uskumatult töömahukas kangastelgedel kootud ,õmmeldud ja tikitud muhu seelik, mille allääres uhke tikitud ai, alles üsna uus nähtus. Särk on linane ning seda ehib tikand. Varem kanti ka käiseid kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses. PÕLL, PEAKATE JA JALANÕUD Oluline on jälgida, millal kantakse põlle ja pannakse pähe tanu. Põll, mis on tihti voodriga, on eeskätt abielunaise kostüümi osa ehkki Saaremaal kandsid 19. sajandi lõpul ka leeriealised neiud ees põlle. Põll on seega nii staatuse märk kui rõivast kaunistav ese. Pidulik põll oli triigitud või siis korraliku murrujoonega keskel. Põlle pikkus lähtub kandja mõõtmetest ega ole kõigi jaoks ühene. Põlle seotakse kaht moodi: põll seotakse vöö peale ja siis jäävad põllepaelad rippuma või põlle peale seotakse vöö ja põllepaelad peidetakse selle alla. Vöö on tavaliselt vaskpandlaga.
mõtteid. Doktori abi, võhikust arst Hobotov, kes unistab Ragini kohast, levitab kuuldusi, et haigla juhataja on ise hulluks läinud. Jutustuse mõte, et elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppimine on kaasaaitamine, peaks jõudma iga lugejani. `'Daam koerakesega'' Jutustuses on kirjanduses uudne lähenemine seotud armastusega. 40-aastane Gurov, kes on perekonnast ja teenistusest ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad lähema tutvuse järel armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on vaid üks järjekordne armuseiklus. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus, sest ta oli abiellunud armastuseta. Aeg annab õiguse naiivsele Annale, mitte kogenud Gurovile, kes mõtles, et kuu möödudes pilt Annast kattub mälus uduga. Armastajad hakkavad pärast kuurordist lahkumist uuesti salaja Moskvas kohtuma. Aegamööda mõistavad
Ühiskond oli peamiselt sabiilne ja sugavalt traaditsioonitruu. Eluolu ja perekond Tegu oli maaühiskonnaga valdav enamik lihtrahvast elas maal. Nad elaid lihtsates savionnides ja nende päeva täitis töö. Ülikud aga elasid luksuslikes kahe või kolmekorrulistes maamajades. veedsid aega külalisrohketel pidusöökidel ja tegelesid delta alal ka jahi pidamisega. Perekond koosnes mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest paarperekond. Pojad asusid täisealistena elama eraldi. Abielunaise õigused olid mehega peaaegu võrdsed. Vara säilitati osaliselt eraldi kuid mehe varast võis naine 1/3 enda omaks pidada. Mehe surma korral päris kogu vara naine kui neil polnud lapsi. Võisid ka lahutada ja siis oli naisel õigus saada oma osa varast. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haarmeid. Üks naine tõusis enamasti esile. Tavaliselt oli see peanaine vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade arutamisel kaasa rääkida. Ka naine võis olla riigi ainuvalitsejaks.
Vöö (üüke). Viljandi naistevööd kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Kirivööde tunnuseks oli reljeefne geomeetriline kiri, mis moodustus piki vööd jooksvatest värvilistest villastest lõngadest ja katmata jäänud linasest põhjast. Viljandi kirivöödel olid äärtes ja keskel erivärvi joonekesed, viimast nimetati südameks. Õlakate (sõba, vaip, tekk). 19. sajandi esimesel poolel kanti kogu Viljandis tumepruune sõbasid, mis olid abielunaise pidulikud õlakatted. Nende kõrval kanti enamikus Viljandi valdades ruudulisi ja triibulisi villaseid õlakatteid. Tanu. Viljandi abielunaised kandsid väikest linasest riidest tanu, mille esiääres oli pits teeniga tanu. Tanu valmistati rööpkülikukujulisest riidetükist, mis murti kokku, õmmeldi üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati. Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi mustast villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool
Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal. Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine, ujumine, oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine, vehklemiskunst, jahipidamine, vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik. Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid Paazid- 7-14aastased (õpipoisid) Relvakandjad- 14-21aastased Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus. Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus. Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja
kõik see ühtekokku vaid tugevdab muljet ääretult õrnast ja delikaaatsest olevusest, kes on heidetud kaldale kui taevane kingitus. Kevad Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline
lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Under ja Ants Laikmaa Saatus viis 38 aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21 aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele ome poolteiseaastase tütrega Moskvast. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine. Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid. Armastuse mõju oli suur
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest...
tugevdab muljet ääretult õrnast ja delikaaatsest olevusest, kes on heidetud kaldale kui taevane kingitus. Joonis 2. Venuse sünd (1485) Kevad Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on
· Tsikuraat + kolm templit · Kitsad, pikad ja kõrged ruumid · Rikkalikud seinamaalid, glasuurornamendid ja reljeefid. 15. Võrdle perekonda Egiptuses ja Mesopotaamias Egiptus Mesopotaamia · Paarperekond- mees+naine+alaealised lapsed · Mehel oli piiramatu võim · Täiskasvanud pojad asusid eraldi elama · Abielu põhines peigmehe ja äia vahelisel · Abielunaise õiguslik seisund oli mehega lepingul peaaegu sama · Sellega määrati kindlasti abielu varalised · Majaemandat austati suhted · Mehel ja naisel oli eraldi vara ja ka ühine · Pruudi kaasavara jäi abielu ajal tema kätte vara · Mees võis abielluda ka mitme naisega
Kuu üldandmed. · Suurus: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt · Kaugus Maast: Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km · Mass: Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg · Pöörlemis- ja tiirlemisperiood: Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. · Raskuskiirendus: Kuu pinnal on 0,17g Välisilme. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt o...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend ...
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid."...
Siiski hakkas valge kleidi populaarsus kasvama alles 19. sajandi lõpupoole. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja pidulikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Tänapäeval on üldiselt kõik vabamaks mutuunud. Pulmariietus pole mingi erand. Pulmakleit ei pea olema kriitvalge, isegi kärtsroosa ja süsimust kleit on küll mitte niiväga Eestis, aga näiteks Ameerika Ühendriikides aeg-ajalt esinev nähtus. Pulmakleidi juurde kuulub traditsiooniliselt ka valge loor. Algselt oli abielunaise peakatet nt tanu, rätik, müts. Kuigi Eestis on pruutpaari levinuim rõivastus tagasihoidlik ja soliidne, on paljudes riikides traditsioonilised rõivad aga väga omapärased ja värvikirevad. Täheldasin, et seda esines just rohkem Aasia riikides ja arengumaades. On selge, et pea igas riigis on just sellele maaile omased ainulaadsed pulmakombed ja tavad ning nendest võiks kirjutama jäädagi. Tooksin välja mõned minule huvitavamad toimingud eri maailma osadest. Näiteks Itaalia pulmas
ERINEVATE MAADE PULMAKOMBED Keiri-Liis Ilves JPJUE17 Eesti pulmakombed · Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. · Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)ke...
Ambla pikk- kuued olid potisinisest villasest riidest ning pikk-kuub tehti nii pikk, et seelik jäi selle alt umbes 10 cm ulatuses paistma. Põhjalik ülevaade anti peakatetest. Nimelt veel 19. sajandi esimesel poolel ja keskpaiku käisid neiud paljapäi. Juuste kooshoidmiseks ja ühtlasi peaehteks kandsid nad võrukujulist pärga. Kuid 19. sajandi esimese poole ja keskpaiga neiurõivastuse juures kanti ühtlase laiusega võrupärgi. Abielunaise pea pidi vana kombe kohaselt olema kaetud. 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. 19. sajandi alguses tuli aga Järvamaal naiste peakattena moodi siidist 22 katteriidega pottmüts. Esialgu kanti neid veel kõrvuti tanudega, sajandi teisel poolel muutus aga pottmüts valitsevaks. Ehteks, mida naised varajasest noorusest peale kandsid, olid ühe või kahe reana tihedasti
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa Avaliku sektori tu...
Planeetide kaaslased ja Kuu Päikesesüsteemis on kaaslased kuuel planeedil Maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun ja puuduvad kahel Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem kaaslasi on neist Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide ...
lauluga. Vana regilaul on just pulmakommetes kõige kauem säilinud. Pulmalaulikud olid need, kes heade rituaalitundjatena pulma juhtisid. Nad pidid olema väga sõnaosavad, et reageerida kõigi külaliste nii halvustavatele kui kiitvatele avaldustele. Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaall. Selles peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna üteldes. Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgneski tanutamisele põlletamine ehk põllelappimine. Pärast põlletamist algas pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus ilmselt viljakus- ja sigivusrituaalide hulka. Tantsitamisel oli esimeseks keegi peigmehepoolsetest sugulastest, kellele pruut pärast kindad kinkis.Kõik, kes pruudiga tantsisid, pidid talle pärast raha peosse panema. Toidulaud Pulmalaua katmisel etendas kollektiivne abistamine tähtsat osa. Selge oli, et ühel talul polnud
Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Kohati juba söömise ajal toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamisega haakub põlletamine. Ka põll oli abielunaise kohustuslik riideese. Alles pärast mitmeid katsetusi leiti pölle õige koht ja seoti see noorikule ette. 4 Pulmade lõpetamine Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine
Peiukodus nõudis saunjarahvas pruuti näha ja hakkas omakorda pruuti otsima. Teisel päeval toimus ka pulmakombestiku keskne rituaal tanutamine: selle käigus pandi pruudile pidulikult pähe abielunaise peakate, mis tegi pruudist nooriku. Tavaliselt toimus see mõnes kõrvalises ruumis nagu aidas või saunas ja ainult kõige tähtsamate pulmategelaste juuresolekul. Harilikult järgnes tanutamisele põlletamine, st. noorikule põlle kui abielunaise kohustusliku riietuseseme ettesidumine. Sellega kaasnes põllelappimine, st. noorikule raha korjamine, mille puhul pidid pulmalised põlle sisse raha viskama. Järgnes nooriku tantsitamine, mis kuulus algselt arvatavasti muistsesse viljakus- ja sigivusrituaali: pärast tanutamist ja põllelappimist viis mõni peigmehe sugulane, uuemal ajal peigmees ise, nooriku esimesena tantsima. Seejärel tantsitasid teda järgemööda teised pulmalised. Teise pulmapäeva õhtul viidi noorpaar
varjutaks Venuse aia igavest kevadet. Mercuriusest paremal poolel on Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kellel on Botticelli täiuseni viinud stiili, kus laineline joon on ülim. Tema põimunud käed, keerukad kangavoldid, lendlevad juuksed, terava kujuga näod, pikad kaelad, kurvikad kõhud ja saledad pahkluud kujutavad renessansiaegse Firenze naiseliku ilu ideaali. Pildil domineerib Venus ehk armastuse jumalanna ning ta kannab Firenze abielunaise iseloomulikku rüüd, mis viitab maali pulmateemale.Venuse parem käsi on üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Ta on ka siin astroloogilise sümbolina kui aprilli ehk kevadkuud valitsev planeet. Venusest paremal pool on lillede jumalanna Flora, kes on maali parempoolse osa juhtfiguur ja tasakaalustab seda. Ta kõnnib kikivarvul üle lilleaasa, olles ilu kehastus ning puistab enda ümber lilleõisi. Flora viitab abielu edasistele rõõmudele ja tal on
Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide hulgast, pruutkleit ei pea olema tingimata kriitvalge. Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate linik, rätik, müts või tanu märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest loorist puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaagu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitside poolt kahtav ehe. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst või elavatest lilledest kaunistusi.
rinnanõelad), valitsevaks hoburaudsõled, mida kanti juba 10. sajandist. Neid kandsid ka mehed, sest need olid eeskätt vajalikud riiete kinnitamisel. Naistel olid veel sõled ja preesid samaks otstarbeks. Vööle olid riputatud pronksplekiga kaunistatud tupes nuga ja nõelakoda. Ehetel oli ilmselt maagiline tähendus. Keskaja rahvarõivas jätkas muinasaja riietumise tava. Kasutusse jäi sõba, naiste uhkeim rõivaese, pronksspiraalid vahetusid tinast naastukestega. Põll, kui abielunaise sõmbol, levis kõikjale. Nuga rippus nii naiste kui meeste vööl. Kasutusel olid lihtsad, iidsetest püstistest kangaspuudest välja arenenud kangaspuud. 13. sajandi algusest tulid rõivamoodi saksa kultuuri mõjutused. Sellele vihjavad rohked laenud rõivastusalases sõnavaras: kört, undruk, volt, mis viitavad kahara, vöö juurest volti seatud seelikule varasema kitsa ümbriku asemel. Samuti sõna püksid, mis seostuvad meeste uute põlvpükste mooditulekuga
Õpipoisi ajale järgnesid rännuaastad ehk VANDERSELLI aastad (vähemalt 1 aasta), et täiendada end teistes linnades teiste meistrite juures. Kodulinna tagasi jõudes pidi ta valmistama meistritöö ehk SEDÖÖVRI. Kui tsunftiliikmed selli töö heaks kiitsid, siis pidi ta veel tsunftiliikmetele ühe korraliku peo välja tegema alles pärast seda oli ta saanud täieõiguslikuks tsunftiliikmeks ehk käsitöömeistriks. 20. Millised olid abielunaise kohustused linnas? Naine pidi olema abikaasa, majaperenaine ja ema. Naise vastutada oli koduse majapidamise juhtimine. Jõuka maja emand käsutas teenijaid ja jälgis, et igaüks oma töö ära teeks. Vaesema pere perenaine tegi ise vajalikud kodutööd ära, st keetis süüa, pesi pesu, koristas, ketras lõnga, õmbles, hoolitses aia ja peenramaa eest. Tähtsaks ülesandeks oli laste eest hoolitsemine ja nende kasvatamine. 21
Noorpaari kohustuseks oli istuda nii kaua söögilauas, kuni kõik pulmalised on söönud. Lauast lahkudes jätsid pulmalised taldrikute alla raha, et tänada kokka. Kõige tähtsamaks toiduks pulmalauas oli leib, mis pidi terve pulma aja laual puutumatuna seisma et tagada noorpaarile leivaõnne kogu eluks. Tanutamine Peale söömist algas pulmade tähtsaim toiming tanutamine. Alles pärast seda kui mõrsjale oli pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse. Tanutamist viidi läbi ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul peiu ema või isamehe naise poolt. Veimevaka jagamine Erinevate allikate järgi toimus veimevaka jagamine kas pulmapea teisel või siis viimasel päeval, kuid üks tähtis toiming oli ta kindlasti. Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat Katrina Viirma BA VI rühm Tartu, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Naise elu keskajal................................................................................................................... 3 Haridus.................................................................................................................................... 4 Haritud naised...............................................................
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond nimi Pealkiri: Pulmad Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed. Valisime selle teema selle pärast, et selle kohta on materjali ja selle töö tegemine tuleb meile kunagi kasuks, selle pärast kunagi peame ise abielluma ja siis on umbkaudu teada mis sugune eelarve peaks olema ja kuidas pulm korralikult käima tõmmata ning lõbusalt ära lõpetada ning, et see pulm oleks mitmekümneks aastatks meeldejääv. Pulma eelarveks on 60 500 kr. Külalisi on kokku 60. Pulmakleit ja ülikond...
18. Oska leida vaste Rooma tähtsamatele jumalatele Kreeka jumalate seast. Teada, milliseid valdkondi nad kaitsesid. Vihik, TV 144 KREEKA JUMAL ROOMA JUMAL kaitsealune valdkond Zeus Jupiter Peajumal, taevajumal, äikesejumal Hera Juno Abielunaise kaitsja , abielu kaitsja Athena Minerba Tarkusejumal, sõjajumalanna Apollon Apollo Valguse ja tõejumal, luule ja muusika kaitsja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
