ja keemiliselt eristuvast närviringest: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe Põhiemotsioonid · Emotsioonide näoväljenduste uurimine eri kultuurides · Kõige rohkem toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide teooria, kus on kindlasti kuus põhiemotsiooni, millele hiljem on lisandunud seitsmes põlgus Põhiemotsioonid (Paul Ekmani järgi) · Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus Ekman, P. (1980). Face of Man: universal expression in a New Guinea village Ekmani järgi saame põhiemotsioone ära tunda · järgmiste tunnuste alusel: Universaalse näoväljenduse olemasolu · Emotsiooni esinemine teistel primaatidel · Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused · Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemusena · Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste
eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi. Bok ja Ekman. Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et varjamine on samamoodi vale kui võltsimine, niikaua kui on väljavaade, et varjamine ei toimu. Erinevate abielukohustuste suhtes teavitamine, seejuures ilma küsimata kui ekstraabieluline, afäär on alanud. Oletame, et presidendil oli rabandus ametiaja kestel ja doktorid varjasid seda. Nad pidid toime panema varjamisvale, sest ameeriklased ootavad, et neile räägitakse presidendi tervise
Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943)
Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011). 1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada. Peale mitmeid katseid jõudis Ekman järeldusele, et vastupidiselt kultuurilise emotsiooniteooria tõestamisele, ei kõlba kultuuriline emotsiooniteooria kuhugi. Ekman otsustas oma tulemusi näidata ka Ameerika Antropoloogiaühingule ta jutt naerdi välja. Hoolimata naerupursetest, jäi Ekman lõpuks siiski peale. Nüüdseks tunnistavad enamik uurijaid, et vähemalt mõningaid emotsioone ei ole võimalik õppida,
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed
Emotsionaalne mõtlemine on meie hädaohtu kompivaks radariks: kui me peaksime ootama vastuseid eelnenud küsimustele oma ratsionaalselt mõtlemiselt siis (või meie eellased oleks käitunud niimoodi kauges minevikus), siis me mitte ainult poleks eksiteel, vaid ilmselt ammu surnud. Emotsionaalse käitumise puuduseks on see, et esmase muljed ja intuitiivsed otsused võivad olla ka ekslikud või lähtuda valedest eeldustest, sest nad on tehtud ülikiiresti. Paul Ekman väidab, et kiirus, millega emotsioonid võivad meid vallutada enne, kui me nende toimumahakkamisest ise arugi saame, on erakordselt oluline kohandumise seisukohalt nad mobiliseerivad meid hädaolukorras tegutsema, ilma et peaksime raiskama aega selle üle järele mõtlemiseks, kas ja kuidas reageerida. Ekman konstrueeris emotsioonide jälgimiseks mõõteaparatuuri, millega inimese näoilmes sekundi murdosa vältel toimuvate pisimuudatuste registreerimisega kindlaks teha mikroemotsioone
tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine
Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel. Max Weber - kolm autoriteedi liiki: karismaatiline, traditsiooniline, õiguslik-ratsionaalne. Jacob Moreno - sotsiomeetria.
• Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants)
4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid põhiemotsioonid on: *Õnnelikkus- kui keegi teeb sulle kingituse *Üllatus kui saad ühe suure soovi mida sa oled soovinud eluaeg. *Kurbus- lähedase surm *Hirm- kui keegi ähvardab sind tappa *Viha- kui keegi karjub su peale ja sa vihastud *Vastikus kui surnud loom, haiseb jubedalt 5)põhiemotsioonide mõiste võttis kasutusele.....? Paul Ekman 6)mis on stress? Too välja 5 meetodit, kuidas stressi ennetada 6) stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskonna ulatuslikul muutumisel. stressi saab ennetada järgmiselt: tuleks töödata sobivates kliimatingimustes, tuleks hoiduda liiga raskest kehalisest tööst, tuleks hoiduda liiga raskest vaimsest tööst , tuleks leida inimene kellega saaks jagada oma muresid, tuleks puhata Stress- ärritust esile kutsuv närvipinge, lõhe selle vahel mis
Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus. Suurem emotsionaalsus ja elamused. Väe-evangeelium. Eduteoloogia. Uus-gnostitsim. Hinduismi ja new age mõjutused. Lisandunud on: sisemine tervenemine, vaimulik sõjapidamine, ülistamine ja õnnistamine, hingamine vaimus (’’käte peale panemine’’), naermine vaimus, tantsimine vaimus. 2. Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit. 1994. Liider Albert Türnpu. Organisatsioon Elu Liit (abortide vastu). 3
1844 a. Leiutas sakslane Kellner käiakivi, mille abil käiati kooritud palke käiakivi vastu neid samal ajal veega kastes. Saadi mehhaaniline puidumass (samuti looduslik), millest toodeti paberit. Nimetatakse puitu sisaldavaks paberiks. Puidumassist tehtud paberi miinused (tingitud puitainest, ligniinist): · see kolletub ajaga · pole vastupidav Rootslane Carl Daniel Ekman töötas 1870 aastatel välja sulfitmeetodi. Sulfitmeetodi abil eraldati tselluloosikiud keetes neist happes ligniinained välja. Peale pleegitamist saadake valge mass, millest toodetakse vastupidavat valget paberit. Nimetatakse - puiduvabaks paberiks ja tselluloosipaberiks. Esimene eestimaine paberileht valmis aastal 1632 Tartus (võrdluseks USA-s ehitati esimene paberivabrik alles 1690. aastal). Kasutati peamiselt linast kaltsu. Tänapäevane paber võib olla väga erinev. Et sellele
Kui saadakse vale teada, siis ei tea enam inimesed, kas see inimene, kes ennem valetas räägib antud hetkel tõtt ja nii jääbki olema, kuni nad uuesti saavad tagasi usalduse tema vastu. Samas, kui vale ei avastata, siis läheb peaaegu kõik nii nagu valetaja kavatses. Miks vale võib ebaõnnestuda? Paljud valed ebaõnnestvad. Valed ebaõnnestuvad mitmetel põhjustel. Näiteks valetajaid on sageli reedetud nende poolt, kellele valetaja on usaldanud saladuse. Paul Ekman (mees, kes uuris inimeste psühholoogiat ja emotsioone ja õppis neid lugema) ei ole keskendunud sellist tüüpi põhjustele, vaid neile, millistega valetaja enda käitumisega end reedab. Lühidalt, on olemas kaks põjust, miks vale ebaõnnestub. Esimesel juhul on tegemist mõtlemisega, teisel tundmisega. Valed ebaõnnestuvad kummalgi puhul, kuna valetaja pole adekvaatselt ette valmistunud või emotsioonide väljapaistvusega. Miks on nii raske märgata tõepärasust käitumises?
nagu viha, kurbus ja hirm (nt AX, 1953; Funkenstein, 1956;Schwartz,Weinberger ja Singer, 1981). Teised uurijad väidavad sama, kuid põhjendavad neid peamiselt erinevate näoilmete väljendumisega. Vastavalt nende autorie seisukohtadele, on kehaliselt ja näoilmete kaudu väljenduvad emotsioonid iseloomulikud teatud hulgale erinevatest emotsioonidest, mis on põhilisteks emotsioonideks (Ekman, 1971, 1984; Izard, 1977). Kui nii, siis autonoomne toormaterjal ei võimalda nendel iseenesest muutuda virtuaalselt või emotsionaalselt kogetava varjunditeks, nagu eeldasid Schachter ja Singer. (pildid) 11.6. Kuus põhilist emotsiooni. Fotodel on näidatud näoilmeid, mida mõned uurijad loevad vastavateks kuuele iseloomulikule põhiemotsioonile: (A) õnnetunne, (B) üllatus, (C) kurbus, (D) viha, (E) vastikustunne, (F) hirm
J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria)
kurbuse süvenedes ja depressiooni lähenedes aeglustab keha ainevahetust. On olemas neli põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm. Seda väidet kinnitab San Franciscos asuva California ülikooli teadlase Paul Ekmani uurimus. Ta tegi kindlaks, et neid nelja emotsiooni väljendavad näoilmed on ühtmoodi mõistetavad täiesti erinevatest kultuuridest ja maakera eri paigust pärinevatele inimestele, mis annab tunnistust nende universaalsusest. Näiteks demonstreeris Ekman fotosid inimestest, kelle näoilmed väljendasid nelja põhi emotsiooni Fore suguharu inimestele Uus- Guineas. Tegemist on kiviaja tasemel oleva rahvaga, kes elab mägedes täielikus isolatsioonis. Ometigi tõlgendavad nad näoilmeid samuti nagu inimesed mujal maailmas. Me vajame emotsioone eelkõige selleks, et väljendada oma tundeid. Kui me seda teeme, teavad ka teised inimesed mida me tunneme ja vajadusel on võimalik ka abi saada.
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine
lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: kui prügi on juba maas, visatakse seda sagedamini sinna juurde EKMAN 6 põhiemotsiooni- rõõm, hirm, kurbus, viha, vastikus, üllatus LEON FESTINGER ,,Sotsiaalse võrdsuse teooria" Vajadus ennast määratleda, võrreldes sarnaste teistega. Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim.
1. Universaalsete näoväljenduste olemasolu 2. Emotsioonide esinemine teistel primaatidel 3. Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused 4. Tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena 5. Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel 6. Emotsiooni kiire teke 7. Lühiajaline kestus 8. Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt 9. Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Nende kriteeriumide alusel on P. Ekman põhiemotsioonide hulka valmis lisama veel põlguse, häbi, süü, hämmelduse ja aukartuse. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib ennekõike asjaolu, et enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllatki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone. Pilt 3. 6 põhiemotsiooni- üllatus, rõõm, kurbus, hirm, vastikus, viha. Emotsioonid ja aju Inimese ajus ei ole ühte keskust, mis vahendaks kõiki emotsioone ühekorraga, seega
hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on emotsioonide väljendamine reguleeritud kultuurinormide ja tavade poolt, on tõestanud Paul Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad emotsioonide väljendamisel kehtida oma väljendusreeglid (ingl display rules). Ekman ja Friesen lõid ka 1978.a näoväljenduste kodeerimise süsteemi (Facial Action Coding System, FACS), mis võimaldab mõõta näoväljendusi üksikute komponentide ehk näolihaste liigutuste kaupa. Eesti keeles ja nagu paljudes teisteski keeltes on hulk sõnu, mis kirjeldavad inimese emotsionaalset seisundit. Vastupidi keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Emotsioone osutava sõnavara lahknemine kas negatiivseks või
Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus. Suurem emotsionaalsus ja elamused. Väe-evangeelium. Eduteoloogia. Uus-gnostitsim. Hinduismi ja new age mõjutused. Lisandunud on: sisemine tervenemine, vaimulik sõjapidamine, ülistamine ja õnnistamine, hingamine vaimus (''käte peale panemine''), naermine vaimus, tantsimine vaimus. 2. Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit. 1994. Liider Albert Türnpu. Organisatsioon Elu Liit (abortide vastu). 3. Jehoova tunnistajad
fu = k z 2 z Ekmani hoovuse analüütiliseks kirjeldamiseks antakse ääretingimusena merepinnal z = 0 ette tuulepinge u v x = - k z , y = - k z z z (8.5) Ekmani spiral.Ajalooliselt on Ekmani hoovuse kirjeldamine alguse saanud eelmise sajandi lõpus, mil Nansen pani tähele, et jää triivib tuule suunast 20º-40º paremale. Selgituse leidis Ekman: statsionaarses triivhoovuses on hõõrdejõud ja Coriolise jõud tasakaalus, mistõttu hoovus sügavusega kahaneb, kuid samal ajal sügavuse kasvades pöördub põhjapoolkeral paremale .Üle hõõrdekihi vertikaalselt integreeritud kiirus on tuulega risti . Upwelling ehk süvaveekerge. Ranniku lähedal võivad triivhoovused põhjustada süvaveekerkeid ehk "upwelling'uid". Joonisel 9.2 on toodud skeem, kuidas toimub vee liikumine, juhul kui küllalt pikka aega puhub pikirannikut tuul
uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud,
Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näol, zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende kasutavust varjatud seisundit ja suhtumise avastamiseks. Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne muutmine, abihäälitsused, sõna lõppude ,,ära söömine"(foneetiline reduktsioon) jne. · Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvusekontrolli välised, raskesti
• Diskreetsete emotsioonide geneetilise programmeerituse ideed toetavad kolm uurimistöö liini 1. Universaalselt näidatakse ja tuntakse ära väike arv näoväljendusi. 2. Üle kogu maailma näib lastel emotsionaalne areng ühesuguselt toimuvat. Teatud vanuseni! Miks? Sest kultuur seab normid.. on kultuure, kus ei peeta heaks tooniks oma emotsioone välja näidata. 3. Sünnipäraselt pimedad lapsed, kes pole saanud näoväljendusi teisi vaadeldes õppida, näitavad samu näoväljendusi. Ekman & Friesen, 1975, 1986. • Uurimused Uus-Guinea kirjaoskamatutel mägilastel, iraani hõimudel ja kaasaegsema kultuuri esindajatel. • Õnne, viha, kurbuse, vastikuse, üllatuse, hirmu ja põlguse emotsioonide väljendused on universaalselt äratuntavad sõltumata kultuurist. 7 universaalset emotsiooni- Ekmani teooria leidis kinnitust! • Bioloogiline kommunikatsioon – hoolitsuskäitumise vallandajad. Beebide nutt võib olla väga erinev olenevalt tema vajadusest
armeesse. Nende hulgas oli ka David Ben Gurion, tulevase Iisraeli riigi esimene peaminister. Arthur Koestler kirjeldas Balfouri deklaratsiooni: ,,...dokument, kus üks rahvas lihtsalt lubab teisele rahvale kolmanda rahva maa." (Chapman 1989, 55) Balfouri deklaratsiooni järgi oli Palestiina laiaulatuslik mandaat ehk territoorium, mis hõlmas nii tänapäeva Iisraeli kui Jordaania. Kogu see maa-ala oli seega määratud juutide rahvusliku kodu jaoks. (Ekman 1995, 92) 16 Edwin Monragu, Briti India-küsimuste minister ja juudi anti-sionistliku liikumise liige, kirjutas: ,,Ma oletan, et muhameedlased ja kristlased peavad juutidele ruumi tegema - pange tähele, kuidas uued asukad vanad välja ajavad, võttes endale kõige parema maa... Palestiina on muutumas maailma getoks." (Harms 2008, 71) Sir Henry McMahon, Suurbritannia suursaadik Egiptuses, kirjutas oma kirjas Meka Sherif Husseinile: 24
(ajalugu, üldpõhimõtted, tänapäev ja perspektiivid). Üks psühholoogia rakendamise võimalusi kriminaalmenetluses, kus põimuvad õiguslikud, psühholoogilised, füsioloogilised ja tehnilised küsimused, on emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika. Laiemalt on see valdkond tuntud valedetektori ehk polügraafi kasutamisena. Valedetektori toime täpsuse kohta on teada vähe teaduslikke tõestusi. Autoriteetne ekspert, psühholoog P. Ekman väidab, et ligi 4000 artiklist ja raamatust, mis olid pühendatud sellele küsimusele 1990ndate aastate alguseks, pretendeerisid teaduslikkusele vähem kui 400 ja vastasid minimaalsetele teaduslikele standarditele mitte üle 40. Praktikas täidab aga detektor talle pandud õigustatud lootusi suhteliselt sagedasti. Ajalugu Inimese psüühilise seisundi ja füsioloogiliste näitajate vahelised kindlad seosed on teada juba ammustest aegadest ning neid on ka õigusemõistmisel rakendatud. XX saj
Neljandaks motivatsiooni tekitamine. Igal ühel meist puudub motivatsioon teha midagi, kui on teada, et see võib tuua kaasa halbu tagajärgi. Viiendaks inimene talletab selle informatsiooni endale mällu ja iga kord kui ta peaks lendama minema, tuleb see talle meelde ja paljud hakkavad otsima alternatiivseid reisimis viise, millega ei kaasne negatiivseid emotsioone. 2.Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud viis on viha, rõõm, kurbus, üllatus, vastikus. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda.
Iga emotsiooni jaoks kujunenud evolutsioonis oma näoilme 73. Amügdala funktsioonid. Tähtis emotsioonide tekkes- nii nauding kui valu Tundlik ootamatute signaalide suhtes, reageerib kiiresti Otsustab kas põgeneda v mitte Kui põgenemiseks pole põhjust e stiimul pole ohtlik, läheb info edasi ajukoorde Närviteed viivad otse amügdalasse, ajukoorest mööda,s est viimane on aeglane ja arutlev 74. Kultuuri mõju emotsioonidele. Ekman 1.määrab, mis sündmused põhjustavad emotsioone 2. reeglid emotsioonide avaldumiseks 3. ütleb, kuidas emotsiooni puhul käituda 75. Individualistlik kultuur ja usaldus. Individualistlik lääs- süütunne Motiiviks isiklik väärikus Emotsiooniks süütunne vs Kollektivistlik Ida- häbitunne Motiiviks enda no säilitamine Emotsiooniks häbitunne 76. Sternbergi armastuse kolmnurk. 3 erinevat? v 3 segu?
Inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsioone käsitletakse kui tundmuste konkreetselt läbielamist. Liigitamine: Steenilised ehk aktiivsed tundmused: annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. Positiivsed: uudishimu, inspiratsioon, rõõm, rahuldus, uhkus, armastus, armumine. Asteenilised ehk passiivsed tundmused: nad vähendavad energiat, piiravad tegevust. Negatiivsed: väsimus, kurbus, pettumus, apaatsus, igavus, viha, Paul Ekman põhiemotsioonide avastaja Põhiemotsioonid on: 1.õnnelikkus 2.üllatus 3.kurbus 4.hirm 5.viha 6.vastikus Kõikides kultuurides tõlgendatakse põhiemotsioone ühtemoodi. Dopamiin See on aine, mille kaudu hallid ajurakud omavahel suhtlevad. Osaleb meie ärkveloleku reguleerimises ja tähelepanu suunamises Suurendab uudishimu õppimisvõimet ning fantaasiat ja loovust. Dopamiin on tahtmise molekul, aju vabastab seda virgatsainet alati siis, kui me midagi või kedagi
võivad mõnikord omada täiesti maist ja üldse mitte sügavat psühholoogilist tähendust. 2.1 KEHAKEELEST ÜLDISELT Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine
Natten är dagens mor (1982) Några viktiga författare Sven Delblanc (1931-1992) var en mångsidig författare som debuterade redan på sextiotalet. Han har använt sig av såväl agentromanens som pikareskromanens mönster i sin tidiga produktion och även skrivit rapportböcker. Mest känd är han nog för sina Hedeby-böcker, som filmatiserats för TV. Dessutom har han skrivit en roman som tangerar fantasy-genren; Gunnar Emanuel (1978), en bok som handlar om tidsförskjutning . Kerstin Ekman (1931-) började sin karriär som deckarförfattarinna på sextiotalet. Väl överenstämmande med tidsandan blev hennes första vanliga roman, Menedarna (1970), en dokumentär om Joel Hillströms (Joe Hill) liv. Hon fortsatte med en historisk romanserie om Katrineholms utveckling från bondby till stad, skildrad ur ett kvinnoperspektiv. Även Ekman har skrivit en roman som tangerar fantasy; Rövarna i Skuleskogen (1988) . P C Jersild (1935-) är en av de mest mångsidiga författarna i Sverige
Oletatakse, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras ja negatiivsete emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. Lisaks on paljud uurijad rõhutanud aju parema poolkera erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel, millest tulenevalt näiteks kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama. Nimeta tuntud emotsioonide uurijaid. Jaak Panksepa - Eestlane Paul Ekman Richard Davidson Charles Darwin Milline on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele? Rääkida võib universaalsetest emotsioonidest, mis on kõigile omased ja kultuurispetsiifilistest aspektidest. Näiteks head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, lühi- või pikemaajaline kodust eemal viibimine jne. Nt kui meie jaoks on hea olla paar tundi üksi kodus, siis utku eskimote jaoks Kanada-Artikas tähendab see ennekõike sotsiaalset isolatsiooni, põhjustades kurbust ja üksindust.
) vaja tegevuse resultaadi hindamiseks – see on vältimatult tehtud; Emotsioon on süsteem, mille ülesandeks võib olla organismi kui terviku integratsioon – kas soovitu saamisel kogemuse fikseerimine mälus koos rahuolekuseisundiga või soovitu mittesaamisel uue funktsionaalse süsteemi otsimise ja organismi mobiliseerimisega Peamised alajaotused: Emotsioone jaotatakse kõige sagemini kuueks—need on emotsioonid, mis on näoväljenduste alusel universaalselt äratuntavad (Paul Ekman): viha, vastikus, hirm, kurbus, üllatus, rõõm. Neile lisandus hilisemates töödes põlgus, rahulolu, piinlikkus, erutus, süü, uhkus saavutuste üle, kergendus, rahuldus, sensoorne mõnu ja häbi; üllatus kadus ära Psüühika tervikuna on keele kujunemise aluseks; keeles loome ja talletame individuaalse kogemuse liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on kokkuleppeliste sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis
kohta. - Tegutsemisvalmindus. - Emotsioonide avaldumine - emotsionaalses käitumises. - Regulatsioon - emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimeldatakse tahtlikult. - Emotsioonid - ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka stosiaalne ja kultuuriline komponent. Põhiemotsioonide kriteeriumid (- P. Ekman): 1) Universaalse näoväljenduse olemasolu. 2) Emotsiooni esinemine teisel primaatidel. 3) Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused. 4) Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemustena. 5) Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel. 6) Emotsiooni kiire teke. 7) Lühiajaline kestus. 8) Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt. 9) Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata.
........................................11 14 KIRJANDUS............................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (2.Lk: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine
temaga suhtlemist. Näiteks vihase näoga inimesega suhtlemist pigem tasuks vältida, nutvat inimest aga tahaks lohutada. Seega teatud näoväljendused ei meelita meid selle inimesega suhtlema, teised aga lausa kusuvad meis esile teatud vastureaktsioonid. On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Lõhnad Ehkki inimesed ei ole sedavõrd head lõhnatundjad kui loomad, suudetakse siiski eristada 10 000 - 40 000 erinevat lõhna, professionaalidel võib see arv aga ulatuda 100 000-ni. Teatud määral võib väita, et inimeste lõhnakäitumine ei erine mitte millegi poolest loomade omast, me ainult ei oska seda väga täpselt uurida. Aktiivselt lõhna tajumisega tegelevaid geene on inimestel umbes 350 ringis (kuni 388)
Teoreetiliselt on näiteks nägu kergem kontrollida kui keha. Samas pole see sugugi lihtne mikroväljenduste puhul. Seetõttu võivad valetajad üritada teha varem plaanitsetud kehaliigutusi, mis ei ole spontaansed ning viivad rigiidsuse (jäikuse) ja pidurdatuseni. Sarnaselt näole antakse informatsiooni edasi häälega, mis peaks hästi olema kontrollitav. Tegelikult on selgunud, et mingitel põhjustel ei suuda enamik inimesi oma hääle tooni sugugi nii edukalt kontrollida kui näoilmet (Ekman, 1981). Ilmneb, et ülalnimetatud kolm erinevat lähenemist eeldavad valetamise puhul erinevat käitumist. Kuidas aga juhtub tavaliselt, sellele ei saagi ühetähenduslikult vastata. Näiteks ka tõerääkija võib ilmutada närvilisuse tundemärke, kuid teistel põhjustel kui valetaja. Teisest küljest on vale tuvastamine võimalik üksnes siis, kui ilmnevad valetamisel närvilisuse, kognitiivse koormuse või ülekontrollituse tunnused. Kui neist ükski ei ilmne, jääb vale avastamata
emotsioon on. Komponendid: füsioloogiline, Füsioloogiline nt käed higistavad käitumuslik, Käitumuslik nt väljendab kuute põhiemotsiooni subjektiivne Subjektiivne nt tunne, mis inimest emotsiooni puhul haarab Emotsioonide lugemine Sõltuvalt sellest, milline on minu emotsionaalne seisund, see on filtriks minu nägemisele/tajumisele teisi inimesi. Kui on nt negatiivne emotsioon (ülemus sõimab), siis koju minnes näeb naist halvana, lapsi kiuslikena jne. Paul Ekman 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. 6 põhiemotsiooni on UNIVERSAALSED ning neid võib aru saada ka teistes kultuurides sama moodi. Kultuuriuniversaalid. Emotsioon kui taju vahendaja: armas ja tüütu laps! Empaatia Empaatia võime asetada end teise inimese positsioonile ja näha maailma teise inimese silmade läbi. Vaieldakse, kas see on kaasasündinud või õpitav. Empaatilised inimesed on need, kes suudavad
– Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed – Altruistid vs enesekesksed – Ühetaolised vs erinevad • Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Individuaalsed filtrid: emotsioonid • Emotsioon: reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Komponendid: füsioloogiline, käitumuslik, subjektiivne üleelamine • Emotsioonide lugemine • Paul Ekman – 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. • Emotsioon kui isikutaju kultuuriuniversaal • Emotsionaalne seisund taju vahendajana: kas ema ehetest suppi keetnud laps on nutikas või tüütu? Rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Atributsiooniteooria • Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. • Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks
valvsusega sotsiaalse ähvarduse või vastuolulise informatsiooni suhtes. Sellisel juhul tundsid kuulajad loo rääkija suhtes vastumeelsust. Uurinud aastaid, kuidas me väljendame emotsioone oma näoilmetes, hakkas Paul Ekmanile huvi pakkuma küsimus, kuidas me saaksime valesid tuvastada. Valetamine nõuab teadlikku ja tahtlikku tegevust selles aju osas, kus asuvad täidesaatvad kontrollsüsteemid, mis hoiavad meie sõnu ja tegusid ilusti õigel teel. Ekman osutab, et valetajad pööravad rohkem tähelepanu sõnavalikule, kontrollides seda, mida nad ütlevad, ja vähem näoilme valikule. Selline tõe allasurumine nõuab nii vaimset pingutust kui ka aega. Kui inimene valetab küsimusele vastates, alustab ta oma vastust kahe kümnendiku sekundi võrra hiljem kui inimene, kes räägib tõtt. Edukas valetamine nõuab keskendumist. See on teadlik vaimne pingutus, kuid tähelepanu on piiratud ressurss ja valetades on seda eriti vaja
eelarvamusi, stereotüüpe ja korrigeerib oma hoiakuid vajadusel. Emotsioonid ja isikutaju · Emotsioon: organismi reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Komponendid: füsioloogiline(nt käte higistamine), käitumuslik(zestid, väljendused), subjektiivne(tunne) Emotsioon võib tugevalt mõjutada taju. Nt kui varem päeva jooksul on inimesel olnud tugev negatiivne reaktsioon, näeb ta ka hiljem toimuvaid olukordi negatiivsetena. · Paul Ekman 6 põhiemotsiooni, mis on universaalsed kõigis kultuurides - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Empaatia · Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi. Empaatia ja apaatia peaks olema tasakaalus. Fritz Heider Atributsiooniteooria (atributsioon omistamine) Teooria räägib sellest, kuidas me seletame teiste inimeste käitumist, kuidas inimesed omistavad teiste käitumisele põhjuseid.
c) visuaalne kommunikatsioon (näiteks pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine
tehtud; Emotsioon on süsteem, mille ülesandeks võib olla organismi kui terviku integratsioon – kas soovitu saamisel kogemuse fikseerimine mälus koos rahuolekuseisundiga või soovitu mittesaamisel uue funktsionaalse süsteemi otsimise ja organismi mobiliseerimisega 125 Peamised alajaotused: Emotsioone jaotatakse kõige sagemini kuueks —need on emotsioonid, mis on näoväljenduste alusel universaalselt äratuntavad (Paul Ekman): viha, vastikus, hirm, kurbus, üllatus, rõõm. Neile lisandus hilisemates töödes põlgus, rahulolu, piinlikkus, erutus, süü, uhkus saavutuste üle, kergendus, rahuldus, sensoorne mõnu ja häbi; üllatus kadus ära 126 Psüühika tervikuna on keele kujunemise aluseks; keeles loome ja talletame individuaalse kogemuse liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika).
leheküljed kolmest laulust op.26 Svarta Rosar (,,Mustad roosid"), Men min fågel märks dock ice (,,Aga minu lind on ......") ja Bollspelet vid Trianon (,,Tennis triatlonil "). Üks tema ilusamaid laule, På verandan vid havet (,,Õhtu verandal"), op.38 , andis ta isiklikult, hingetuks jookstuna , üle Ida Ekmannile raudteejaamas, kus teine juba südame pekseldes minuteid lahkumiseni luges" Veidi enne surma kirjutas Ida Ekman kirja Sibeliusele, kus rääkis tolleaegse suure meistri, Johannes Brahmsi külaskäigust muusikakriitik Eduard Hanslicki majja Viinis Ida oli laulnud talle Sibeliuse laulu Sèn har jag ej frågat mera (,,Ma ei küsi rohkem ")op. 17, nr.1 ,,See meeldis Brahmsile niivõrd, et ta tahtis seda veel kuulata ning istus ise Hanslick`i asemel klaveri taha." Kui nad lõpetanud olid, suudles Brahms noort lauljannat laubale ning sõnas: ,,Kui me järgmine kord kohtume, laula rohkem Sibeliust kui mind. "
ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks
truudust murda/ brändi suhtes midagi halba arvata. Hoiak- suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas positiivselt või negatiivselt konkreetsele reklaamiteate selle esitamise hetkel. (Kui midagi on andnud negatiivse hoiaku, siis see bränd on sinu jaoks ebameeldiv, ja jääb ka) Emotsioon tekib, kui olukord on inimese jaoks oluline. Emotsioon määrab minu käitumise, hoiaku. Eristatakse 6 põhiemotsiooni, (Paul Ekman) mis ei sõltu mitte millestki. Need on selgelt ära tuntavad. • Viha • Rõõm • Vastikus • Kurbus • Hirm • Üllatus • Kui reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, siis on see hea • Kui reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, siis on hea • Kui reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti:
annaabi.ee 
