Kõrgem ja madalam tee Goleman tõi välja kaks teed, mille kaudu info ja emotsioonid ühelt inimeselt teisele või teistele liiguvad ning üle kanduvad. Ta jagab inimese sotsiaalse ajutegevuse kaheks: madalam ja kõrgem tee. Madalam tee tähistab automaatseid reaktsioone ja instinkte, sinna hulka kuulub ka empaatiavõime ja hoolivus. Kõrgem tee on tegevused, mis nõuavad rohkem analüüsimist ja aega, need on reaktsioonid ja tegevused, mida me ise teadlikult mõjutame. Golemani tähelepaekud kõrgema ja madalama tee osas: Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee- kõrgem varjab aga madalam paljastab. Madalam tee töötab selleks, et meid kaitsta. Võib öelda, et madalam tee on emotsiooniderohke, kõrgem tee seevastu jahedalt ratsionaalne. Kõrgem tee töötab teadliku kontrolli all, nõuab pingutust ja teadlikku tahet ning liigub aeglasemalt. Selleks ajaks kui madalam tee on juba läbi käidud, ei...
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted..............................................................................................................8
........................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide
KI EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?..........................................................6 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.................................................6 Vägivallatu suhtlemine.................................................................................................. 7 Tunnete "inventarinimekiri"...........................
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteet...
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemi...
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(2) oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral; koostöö erinevates olukordades; kriitika talumine; reeglite ja piirangute järgimine; konfliktide korral oskus minna kompromissile. Kasutatud kirjandus http://www.rajaleidja.ee/84480/ Goleman, D.(2007). Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus suhetes. OÜ Väike Vanker Tänan kuulamast!!!
põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus
Ärisuhtlus ja läbirääkimised Konspekt Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldav...
Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmu...
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uu...
1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõlt...
kui näiteks tekivad kokkupuuted sõbraliku lambakoeraga, kellega koos saab isegi mängida. Siia 5 saabki tuua näiteks Sheila ja Torey suhte. Neiu usaldamatus ja usaldus vaheldusid küll väga suurte tõusude ja mõõnadega, aga lõpptulemusena saavutas Sheila Torey abiga rahu oma minevikuga. Väidab ka Goleman, et õigete kogemuste saamisel võib häire leevenduda; “ tugevad emotsionaalsed mälestused ja mõttekäigud ning reaktsioonid, mida nad esile kutsuvad, võiva aja jooksul muutuda.“. Tiina kuidas sulle tundub see raamat? Soovitan sinulgi seda lugeda. Minu arvates väga paeluv, emotsioone esile kiskuv ning mõtlema panev. Mind on raamatu algusest peale saatnud mõte, et mida oleks saanud, teha, et olukord Sheilaga poleks kunagi nii kaugele jõudnud. Mulle tundub,
Kolm Emotsionaalsuse Koostöö Taset Ära tee viga: emotsionaalselt intelligentsed inimesed ei tee emotsionaalset intelligentset meeskonda. Iga tiim võtab enda karakteri. See vajab rohkem emotsionaalselt intelligentse käitumisega inimesi. Tiimis peab olema oma atmosfäär. Tiimi emotsionaalne intelligentsus on hoopis teistsugune kui üksikinimese emotsionaalne intelligentsus. Et aru saada vahet,vaatame Daniel Goleman'i raamatust ühte osa. Tema raamatus, ,,Emotsionaalne Intelligentsus", Goleman seletab peakaratirismi kellegi kohta kellel on suur emotsionaalne intelligentsus; ta tunnetab emotsioone ja on võimalik neid reguleerida ja see tunnetus ja regulisatsioon on kokku seotud ühte tervikusse, ja väljund on "Personaalne Pädevus," Golemani sõnades, tuleb tunnetus ja regulisatsioon emotsiooni üle. "Sotsiaalne Pädevus" on tunnetus ja regulisatsioon teiste emotsioonide jaoks. Meeskonnad on aga erineval tasemel. Ta peab olema tähelepanelik enda meeskonna
kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus
vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Liberaalne juhtimine on aga sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse ja ebakindluse tulemuseks. Autokraatne juhtimine väärtustab korraldused, kontrolli ja juhipoolse domineerimise. Demokraatlik juhtimine väärtustab aga koostööd ja juhtimises osalemist, mis võimaldab teha tasakaalustatud otsuseid. Goleman (2000) väidab, et edukas juht peaks valdama laia juhtimisstiilide skaalat. Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Kui enne peeti oluliseks pigem stabiilsust, toetumist hierarhilisele struktuurile ja kalduvust autokraatliku juhtimisstiili poole, siis uuem mõtteviis arvestab pidevate muutustega, eelistab võrgutaolist struktuuri ja eelistab autokraatset juhtimisstiili.
Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985. aastal kolmekomponendilise intelligentsusteooria. Selle teooria põhiaspektid olid: 3 1
· Intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi (tavaliselt korrelatsioon vahemikus 0,30 kuni 0,50) · Paljude ametite puhul on näidatud vaimse võimekuse seotust tööedukusega (tavaliselt vahemikus 0,20 kuni 0,70) · Mida keerukam töö, seda olulisem on vaimse võimekuse tase · Vaimne võimekus ei ole ainus edukust määrav tegur! Sissetuleku ja vaimse võimekuse seos Emotsionaalne intelligentsus · Daniel Goleman · Võime enda emotsioone ära tunda, neid hallata, ennast motiveerida, teiste emotsioone ära tunda, luua ja hoida suhteid teistega, hiljem lisandus teooriasse stressitaluvus, impulsikontroll ja iseloom ehk karakter · Suur osa Golemani emotsionaalsest intelligentsusest on tuntud isiksuseomadused · Uuringud näitavad, et tunnete äratundmiseks on vaja samu vaimseid operatsioone, mis on tarvilikud intelligentsustestis hea tulemuse saamiseks
Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel
13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel kompetentsidel stiil
olulise eesmärgi saavutamine on blokeeritud Õige vastus on: kõiki kolme nimetatud isikut. Küsimus 35 d. suhtlemispartneritel on vastandlikud hoiakud Küsimuse tekst Tagasiside Õpitud abituse konstrukti pakkus välja ... Õige vastus on: olulise eesmärgi saavutamine on Vali üks: blokeeritud. a. David Goleman Küsimus 41 Küsimuse tekst b. Martin Seligman Instrumentaalsed suhted inimeste vahel põhinevad ... c. Stanley Milgram Vali üks: d. Julian Rotter a. kasusaamisel Tagasiside b. rituaalidel
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Ka organite haigused avaldavad emotsioonidele oma mõju. Südamega seotud haigustega tekivad südamepekslemine, unetus, häirivad unenäod, põhjuseta naermine ja nutmine, meelesegadus jms. Maksaga seotud sündroomide korral ilmnevad depressiivsus, ärritatus, ohkamine, roidekaarealused valud, lämbumistunne kurgus, korrapäratud menstruatsioonid ja valu või tükid rindadesse jne. Emotsioonid on tähtsad Emotsionaalse intelligentsuse (EQ) gurud nagu Daniel Goleman ja Jeanne Segal väidavad, et enamik tavalisi inimesi ei ole piisvalt ettevalmistatud efektiivselt emotsioonidega toimetulekuks. Põhjus on selles, et kogu meie elu intelligentsust ja IQ-d väärtustatakse rohkem kui võimet mõista, reguleerida ja kasutada oma emotsioone. Praegusel ajal on EQ kuum teema ning leitakse, et emotsionaalne intelligentsus on kriitiline elamaks õnnelikku, tervet elu. Me kõik oleme tundelised inimolendid ning vajame oma emotsioone. "Emotsioonid
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜS...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja
mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapit...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Ma olen täitsa nõus sellega, et organisatsiooni juhtimisel on väga tähtis, et püstitatuid eesmärke ka täidetaks, nii juhid ise kui ka kõik töötajad. Ainult sellisel juhul võib ettevõte edukalt eksisteerida turu peal konkurentsi võimeliselt. Juhtimine eesmärkide kaudu 15 Kasutatud allikmaterjalid 1. Alas, Ruth, Juhtimise alused, Külim 2004 2. Goleman D.,Boyatzis R., McGee A, Loomulik juhtimine, OÜ Väike Vanker, 2003 3. Habakuk, Madis, Eesmärk otsus juhtimine, Tallinn ,,Valgus", 1976 4. Heller, Robert, Meeskonna juhtimine, Koolibri, 2000 5. Leimann J., Skärvad P-H., Teder J., Strateegiline juhtimine, Külim 2003 6. Pearson, Gordon J., Strategic Thinking, Prentice Hall International (UK) Ltd, 1990 7. Remmelg, Teeli, Juhi Idee Laegas, Äripäeva Kirjastuse AS, 2006 8
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
ja pühendun sellel ja ainult sellele. Tundub, et see peabki paika. Kahjuks on see nii, et sageli me mõistame me liiga hilja mis on siin elu tähtis. Üks tundmatu autos on öelnud, et beebi sünnib siia ilma käsi rusikas, inimene sureb pihud lahti. Elul on omadus muuta tarbetuks kõik ,mida oleme nii tähtsaks pidanud. Pole olnud veel ühtegi inimest maamunal kes oleks öelnud oma surivoodil, et ma oleksin pidanud pühenduma tööle rohkem. Kasutatud kirjanus: ,,Loomulik juhtimine" Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGree. Kasutatud ka Kehra koguduse juhtumis nõuandeid. Mirjam Korbe SR103 2011 Page 5
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Irina Rozanova B26778 REFERAAT ,,EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE" Juhendaja dotsent S. Dzalalov NARVA 2012 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................... 1 Emotsioon ja selle liigid ......................................................................................... 2 Emotsionaalsed seisundid ja nende eristamine .................................................... 3 James-Lange teooria ............................................................................................ 4 Cannon-Bardi teooria ............................................................................................ 4 Darwini teooria...................
Kasutatud kirjandus: 1. Strenberg, R.J., Forsythe, G.B., jt. Praktiline intelligentsus argielus. Tallinn: Külim. 2003 2. Bowell, R.A. Vaimse intelligentsuse 7 sammu. Tallinn: Külim. 2006 3. Nugin, K. 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn. 2007. 4. Liik, K. Arengupsühholoogia. Õpimaterjalid. 2008. 5. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn: Väike Vanker (tõlk.). 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus 7. www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Intelligentsus%20ja%20selle %20mõõtmine2.rtf 8. www.annaabi.com/otsing-intelligentsus 9
konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. IQ on seotud inimese õppimisvõimega, siia alla kuuluvad loogiline mõtlemine, analüüsivõime ning matemaatilised ja keelealased võimed. 25. Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence) - ehk EQ on oma emotsioonide tundma õppimine, nende emotsioonide juhtimise õppimine, teiste inimeste emotsioonide äratundmine ja nendega hakkama saamine. EQ-d on uurinud D. Goleman, kes väidab, et käitumise käivitajaks on tunne ning ainult analüüsides ja mõistes oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida. 26. Vaimne intelligentsus (spiritual intelligence) - ehk SQ, ehk Spiritual Synapse Quotient ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda
,,Et kõiki oma jõude liikvele sundida, peab inimene võtma endale mõne õilsa eesmärgi, mis suudaks teda vaimustada". Mohandas Karamchand ("Mahatma") Gandhi, 1869-1948 - oli India poliitiline liider. ,,Seaduslik on vaid tegevus, mis ei tekita osapoolte vahel ebameeldivat konflikti". 28 LISA 2 MIS ON EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS? EQ tuntuim populariseerija on teadagi Daniel Goleman, kelle suurim väärtus on sellele olulisele teemale massilise tähelepanu tõmbamises. EQ juured asuvad aga Peter Salovey ja John Mayeri töödes 1980-ndatel aastatel. Nende algupärane EQ definitsioon kõlab järgmiselt: EQ on võime tajuda oma ja teiste tundeid, neid eristada ja kasutada seda informatsiooni oma mõtlemise ja käitumise juhtimisel. Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGee toovad välja oma 2002.a.ilmunud raamatus ,,Primal Leadership
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. - Ladestunud (kristalliseerunud) intelligentsus - areneb elu jooksul teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. Charles Spearman (1863 - 1945) - Üldfaktori teooria. Robert Sternberg (1949 - …) - Intelligentsuse osad: analüütiline, kreatiivne ja praktiline. Daniel Goleman - «Emotsionaalne intelligentsus» (1995) 41 Kultuur ja sotsiaalne käitumine - Kultuur - eraldi seisav või eristuv tervik, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu. Kultuurierinevused inimeste väärtuseelistuses (- Hofstede):
Kõige parem elu on siis, kui inimesed on rikkad ja õnnelikud ning see ei riku loodust. 52 2: Roheline on kõige parem, pruun halvem Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 "Emotional Intelligence" Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus) Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words and (literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding, processing, or describing their emotions. Viewed as a
Autoritaarne, enesekeskne või lihtsalt rumalavõitu juht on iga alluva õudusunenägu. Karjun-käsen-poon-ja-lasen-stiilis juhid võiksid ju olla praeguseks juba välja surnud, aga siiski selliseid isendeid veel kohtab. Tark tippjuht või firmaomanik vahetab nad loomulikult kiiresti välja, sest nende tekitatav kahju töökeskkonnale on tunduvalt suurem kui nende kupjameetoditest tekkiv tulu. Daniel Goleman toob raamatus ``Töö emotsionaalse intelligentsusega`` välja uuringu tulemused neljakümne kahe muidu väga eduka tippjuhi mõningatest levinumatest ja väga kalliks maksma minevatest hädadest. Analüüs hõlmas juhte osakonnajuhatajatest tegevdirektoriteni, kuid sarnased probleemid ilmnesid iga positsiooni puhul. Pime ambitsioon. Peab võitma või jääma ``õigeks`` iga hinna eest, eelistab võitlemist
Kokkuvõte SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele 7-38-55 E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne 14. SP rakendusi Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 "Emotional Intelligence" Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus) Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words and (literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding, processing, or describing their emotions. Viewed as a spectrum
J.C. Raven Mittesõnaline, järjest keerulisemad ülesanded (kokku 60); ei nõua mingeid eelteadmisi. Vastaja õpib testi tehes-raskemate ülesannete lahendamiseks peab olema aru saanud kergemate loogikast Mõõdetakse järelduste tegemise oskust, analüüsivõimet Eraldi lastele ja täiskasvanutele Eestis laste testimiseks olemas veel Kaufman-ABC (Assessment Battery for Children) Emotsionaalne intelligentsus Edukus sõltub rohkem just sellest, Daniel Goleman EQ osad: Võime enda ja teiste emotsioone ära tunda Võime enda emotsioone reguleerida Võime emotsioone mõtlemisse ja otsustamisse kaasata Võime luua ja hoida suhteid Saanud suure kriitika osaliseks - kordusuuringud enamasti ei kinnita teooriat - Osa EQ on tuntud isiksuseomadustena: nt hallata oma emotsioone = emotsionaalne stabiilsus/neurootilisus - Osa on seotud üldise intelligentsusega: emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
niivõrd alluvast ja et eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. Postmodernistlikud eestvedamise teooriad on aktuaalsed 80-ndatest, 90-ndatest ehk 20.saj. viimastest kümnetest kuni käesoleva ajani. Mõned autoreist on kujunenud täna oma revolutsioonilistele ideedele ja juhtimisõetusele legendideks ja nö. elusateks klassikuteks juba tänaseks: P.Drucker, T.Peters, P.Senge, C.Handy, E.Goldratt, S.Covey, D. Goleman ja nimekirja saab jätkata vaadates ringi raamatupoodides, sest mitmeidki neist autoreist on tõlgitud eesti keelde korduvalt. Postmodernistlikele teooriatele on omane, et need ei seisne enam otseselt mudelite välja pakkumises vaid pigem kas kirjeldavad teatud käitumis-/mõtlemisviise (nagu juhtimisgurud Covey, Goldratt näiteks) või siis ei räägi otseset juhtimisest vaid organisatsioonist ja töö tegemisest laiemalt muutuvas maailmas (näiteks Handy, Edvinsson). Viimasied võiks
Activities Handbook for the Teaching of Psychology. American Psychological Assotsation. · Christiani. A. (2004). Arenda võimeid. Ilo Print. · Clarke, R. (2005). Superajud. Kirjastus Valgus. · Cialdini, R. (2005). Mõjustamise psühholoogia. Pegasus. Kasutatud kirjandus · Boeree, G. C. (2009). General Psychology. http://webspace.ship.edu/cgboer/genpsysyl.html. · Dewy, R. (2007).Introductory Psychology Textbook. http://www.intropsych.com/index.html · Goleman, D.(1997). Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ; Tõlge eesti keelde OÜ Väike Vanker. · Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Mondo. · Kidron, A.(2005). Isiksus. Mondo. · Kidron, A. (2007). Elustiil ja heaolu. Eluviis, tegevusstiilid ja subjektiivne heaolu. Akadeemia Nord. · Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. (Tõlk. Luuk, A.) Tallinn, Külim. · Luuk, A.(1994). Ülevaade psühholoogiast: Konspekt õpikust: R
hoolitsemist partneri eest; Kirg tähendab seksuaalvajadusega seotut- füüsilist veetlust; Pühendumine ehk otsustus tähistab ratsionaalsust - mõtted partneri ja suhte püsimise või lõpetamise kohta. 82. Emotsionaalne intelligentsus. Mis on emotsionaalneintelligentsus (EI)? Oskus ära tunda enda ja teiste emotsioone, oskus end motiveerida ning oskus juhtida enda ja teiste emotsioone. Goleman (1995), Emotional Intelligence EQ- Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. H
NB! optimismi järjestuses oluliselt kõrgemale positsioonile just seetõttu, et mitmetes EL riikides on inimeste tulevikupilt satume me oluliselt tumedam kui hinnang tänasele olukorrale. 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II Emotsionaalne intelligentsus • Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. • Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 “Emotional Intelligence” • Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus) • Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words λέξις and θυμός (literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding, processing, or describing their emotions
Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i. Liiki: keeleline, loogilis-matemaatiline, musikaalne, ruumiline, kehaline, enesetunnetuslik, suhtlemisalane · Robert Sternberg on olemas kolme liiki i.: analüütiline i., loov ehk kretiivne i. ja praktiline i. (igapäevaeluline). · Daniel Goleman viimasel ajal populaarsust kogunud EQ ehk emotsionaalse inetlligentuse teooria, mis koosneb eri komonentidest, nagu enda emotsioonide äratundmine, nende kontrollimine, iseenda motiveerimine, teiste emotsioonide äratundmine, enda suhete hoidmine, empaatiavõime jne. 19. Keel. Lapse kõne areng. Keel on inimestele omane häälikul põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
