täpsem. Nii sünnivad näiteks välkotsused, mida hiljem kahetseme, just eelkõige selle madalama infokanali info põhjal tehtud järelduste põhjal. Inimese eripäraks võrreldes loomariigiga on ülimalt arenenud kõrgema tee võimekus, madalam tee on see, mis on suures osas loomariigist päritud. Madalam tee töötab automaatselt, väljaspool meie teadvust ja suurel kiirusel. Madalamat teed käiakse kiirelt ja räpakalt, kõrgemat aeglaselt, kuid tähelepanelikult. Goleman lisas veel, et seda sama, madalamat teed, liiguvad ka ,,nakkused" ehk nakkavad emotsioonid, mitte ainult viha või hirm, aga ka naeratus ja rõõm. Vaid väga kibestunud inimesed suudavad krimpsus näoga reageerida, kui lai päikeselise naeratusega nägu neile vastu vaatab. Tänan kuulamast Kasutatud kirjandus: Goleman, D. (2007) Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus suhetes. OÜ Väike Vanker.
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted..............................................................................................................8
.......................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide
KI EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?..........................................................6 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.................................................6 Vägivallatu suhtlemine.................................................................................................. 7 Tunnete "inventarinimekiri"..........................
Näiteks kui vanemad kasvatasid oma lapsi, siis ka nende lapsed kasvatavad oma lapsi. Intelligentsust võib arendada. Lasteaiaõpetajad ja vanemad latel aitavad intelligentsust arendada. Näiteks raamatute lugemine ja loetu üle arutlemine ja analüüsimine; diskussiooni korraldamine; võib olla ekskursioon kunstigaleriisse ja muuseumisse; KIRJANDUS ,,Intelligentsuse psühholoogia" Rene Mõttus, Jüri Allik, Anu Realo ,,Töö emotsionaalse intelligentsusega" Daniel Goleman ,,Sotsiaalne intelligentsus" Daniel Goleman TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemine,saavutamine,initsatiiv,optimism,kergesti mõistetavus
· Loovmajandus (Florida 2002) · Designmajandus (klient ostab emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust, kaasamist (Leppiman 2010)) TUNDED ÄRIKOMMUNIKATSIOONIS: · Tunded on elamusmajanduse keskmes, nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel (Jensen (1999, Pine & Gilmore 1999) · Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist (Goleman 1995) · Tunnetel on taust, neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid o isiksuse individuaalne kogemus (Perttula 2007) o sotsiaalne kogemus (Leppiman 2010) · Tunded sünnivad suhtlemises (Goleman 2006, 83; Forsberg 2007) EQ JA SQ EFEKTIIVSE ÄRIKOMMUNIKATSIOONI EELDUS EQ Emotsionaalne Intelligentsus (Goleman 1995) on võime · ära tunda meis tekkivaid tundeid (eneseteadlikkus)
tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(2) oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral; koostöö erinevates olukordades; kriitika talumine; reeglite ja piirangute järgimine; konfliktide korral oskus minna kompromissile. Kasutatud kirjandus http://www.rajaleidja.ee/84480/ Goleman, D.(2007). Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus suhetes. OÜ Väike Vanker Tänan kuulamast!!!
põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus
x iga kord kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada x sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese Tunded ärikommunikatsioonis. Tunded on elamusmajanduse keskmes (Jensen, Pine&Gilmore): nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel. Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid:
Üks noormees, kelle mandeltuum oli karmide haigushoogude raviks kirurgiliselt eemaldatud, kaotas täielikult huvi inimeste vastu ja eelistas olla omaette ning teistega võimalikult vähe kokku puutuda. Noormees suutis küll vabalt vestelda, aga paraku ei tundnud ta ära oma lähedasi sõpru, sugulasi ning isegi mitte oma ema, ning suhtus täiesti ükskõiklikult lähedaste ahastusse tema osavõtmatuse pärast. Ilma mandelkehata paistis ta olevat unustanud kõik tunded (Goleman, 2000, 31) Emotsioonide vajalikkus ja funktsioonid Vajalikkus Emotsioonid aitavad meil sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada ning seetõttu ei ole inimesel vaja säilitada mälus eluohtlike situatsioonide, kasulike elutingimuste, söödava jne. kõiki tunnuseid (Pinn, 1975, 12). Näiteks juhtumid, mis on tekitanud inimesele tugeva positiivse või negatiivse emotsiooni, meenuvad meile kiiremini ja selgemalt kui need juhtumid, mis on olnud emotsionaalselt neutraalsed (autor).
"Emotional Intelligence" ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa. Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas. Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest. Kui tahad teist inimest õnnelikuks teha, pead olema õnnelik. Kui oled vihane, siis muudad ka teise inimese vihaseks tunne nakatab!
Sellega kaasneb mitte üksnes rahulolematuse pinge, vaid ka enesehinnangu langus (Kidron, 2001). Sellises olukorras sa langedki nagu mingisugusesse musta auku, kust väljapääsu omal jõul on vahel isegi võimatu leida. Et saada aru emotsioonide jõust meie psüühikas, on kõige põnevamad need keevalise tegutsemise hetked, mida me hiljem, kui möll on vaibunud, kahetseme; küsimus on selles, kuidas me nii kergesti arutult käituma võime hakata (Goleman, 2001). Mida enese kehtimapanek õieti tähendab, millistele välistele tingimustele või isikuomadustele see toetub? Arvatavasti leidub küllalt palju neid, kellele see pole mingi probleem nad ei teadvusta enese maksmapaneku vallas midagi puudujäävat. Psühholoogi vaatevinklist pole asjad nii lihtsad. Tihtilugu inimesed lihtsalt libisevad oma enesekehtestamise probleemist üle, ei tee sellest
kui näiteks tekivad kokkupuuted sõbraliku lambakoeraga, kellega koos saab isegi mängida. Siia 5 saabki tuua näiteks Sheila ja Torey suhte. Neiu usaldamatus ja usaldus vaheldusid küll väga suurte tõusude ja mõõnadega, aga lõpptulemusena saavutas Sheila Torey abiga rahu oma minevikuga. Väidab ka Goleman, et õigete kogemuste saamisel võib häire leevenduda; “ tugevad emotsionaalsed mälestused ja mõttekäigud ning reaktsioonid, mida nad esile kutsuvad, võiva aja jooksul muutuda.“. Tiina kuidas sulle tundub see raamat? Soovitan sinulgi seda lugeda. Minu arvates väga paeluv, emotsioone esile kiskuv ning mõtlema panev. Mind on raamatu algusest peale saatnud mõte, et mida oleks saanud, teha, et olukord Sheilaga poleks kunagi nii kaugele jõudnud. Mulle tundub,
Kolm Emotsionaalsuse Koostöö Taset Ära tee viga: emotsionaalselt intelligentsed inimesed ei tee emotsionaalset intelligentset meeskonda. Iga tiim võtab enda karakteri. See vajab rohkem emotsionaalselt intelligentse käitumisega inimesi. Tiimis peab olema oma atmosfäär. Tiimi emotsionaalne intelligentsus on hoopis teistsugune kui üksikinimese emotsionaalne intelligentsus. Et aru saada vahet,vaatame Daniel Goleman'i raamatust ühte osa. Tema raamatus, ,,Emotsionaalne Intelligentsus", Goleman seletab peakaratirismi kellegi kohta kellel on suur emotsionaalne intelligentsus; ta tunnetab emotsioone ja on võimalik neid reguleerida ja see tunnetus ja regulisatsioon on kokku seotud ühte tervikusse, ja väljund on "Personaalne Pädevus," Golemani sõnades, tuleb tunnetus ja regulisatsioon emotsiooni üle. "Sotsiaalne Pädevus" on tunnetus ja regulisatsioon teiste emotsioonide jaoks. Meeskonnad on aga erineval tasemel. Ta peab olema tähelepanelik enda meeskonna
kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus
vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Liberaalne juhtimine on aga sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse ja ebakindluse tulemuseks. Autokraatne juhtimine väärtustab korraldused, kontrolli ja juhipoolse domineerimise. Demokraatlik juhtimine väärtustab aga koostööd ja juhtimises osalemist, mis võimaldab teha tasakaalustatud otsuseid. Goleman (2000) väidab, et edukas juht peaks valdama laia juhtimisstiilide skaalat. Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Kui enne peeti oluliseks pigem stabiilsust, toetumist hierarhilisele struktuurile ja kalduvust autokraatliku juhtimisstiili poole, siis uuem mõtteviis arvestab pidevate muutustega, eelistab võrgutaolist struktuuri ja eelistab autokraatset juhtimisstiili.
Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985. aastal kolmekomponendilise intelligentsusteooria. Selle teooria põhiaspektid olid: 3 1
· Intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi (tavaliselt korrelatsioon vahemikus 0,30 kuni 0,50) · Paljude ametite puhul on näidatud vaimse võimekuse seotust tööedukusega (tavaliselt vahemikus 0,20 kuni 0,70) · Mida keerukam töö, seda olulisem on vaimse võimekuse tase · Vaimne võimekus ei ole ainus edukust määrav tegur! Sissetuleku ja vaimse võimekuse seos Emotsionaalne intelligentsus · Daniel Goleman · Võime enda emotsioone ära tunda, neid hallata, ennast motiveerida, teiste emotsioone ära tunda, luua ja hoida suhteid teistega, hiljem lisandus teooriasse stressitaluvus, impulsikontroll ja iseloom ehk karakter · Suur osa Golemani emotsionaalsest intelligentsusest on tuntud isiksuseomadused · Uuringud näitavad, et tunnete äratundmiseks on vaja samu vaimseid operatsioone, mis on tarvilikud intelligentsustestis hea tulemuse saamiseks
Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel
13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6 juhtimisstiili ja nende mõju organisatsiooni õhkkonnale. Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel kompetentsidel stiil
olulise eesmärgi saavutamine on blokeeritud Õige vastus on: kõiki kolme nimetatud isikut. Küsimus 35 d. suhtlemispartneritel on vastandlikud hoiakud Küsimuse tekst Tagasiside Õpitud abituse konstrukti pakkus välja ... Õige vastus on: olulise eesmärgi saavutamine on Vali üks: blokeeritud. a. David Goleman Küsimus 41 Küsimuse tekst b. Martin Seligman Instrumentaalsed suhted inimeste vahel põhinevad ... c. Stanley Milgram Vali üks: d. Julian Rotter a. kasusaamisel Tagasiside b. rituaalidel
suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 24. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 25. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone
Ka organite haigused avaldavad emotsioonidele oma mõju. Südamega seotud haigustega tekivad südamepekslemine, unetus, häirivad unenäod, põhjuseta naermine ja nutmine, meelesegadus jms. Maksaga seotud sündroomide korral ilmnevad depressiivsus, ärritatus, ohkamine, roidekaarealused valud, lämbumistunne kurgus, korrapäratud menstruatsioonid ja valu või tükid rindadesse jne. Emotsioonid on tähtsad Emotsionaalse intelligentsuse (EQ) gurud nagu Daniel Goleman ja Jeanne Segal väidavad, et enamik tavalisi inimesi ei ole piisvalt ettevalmistatud efektiivselt emotsioonidega toimetulekuks. Põhjus on selles, et kogu meie elu intelligentsust ja IQ-d väärtustatakse rohkem kui võimet mõista, reguleerida ja kasutada oma emotsioone. Praegusel ajal on EQ kuum teema ning leitakse, et emotsionaalne intelligentsus on kriitiline elamaks õnnelikku, tervet elu. Me kõik oleme tundelised inimolendid ning vajame oma emotsioone. "Emotsioonid
tunnevad teatud olukordades samu emotsioone ning toimivad sarnaselt. Referaadi koostamisel lootsin saada erinevamaid vaateid ja vastuseid kuna inimesed paistavad väliselt oma olemiselt ja käitumiselt väga erinevad. 11 KASUTATUD MATERJALID Raamatud: Almann, Sirje. Tea ja toimeta. Tallinn: Ilo, 2003. Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo, 2003. Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn: Valgus, 2002. Goleman, Daniel. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu: Väike Vanker, 2001. Mckay, Matthew., Davis, Martha., Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Tartu: Väike Vanker, 2004. Internet: Vikipeedia. Emotsioon. http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon (22.10.2011) 12
samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 25. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 26. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone
mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja
mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja
Mõjusam on isikupärane ja ilmekas väljenduslaad. 45. Emotsionaalne küpsus ja edu tagavad käitumisvormid Küpsuse-ebaküpsuse kontiinum (Chris Argyris) Ebaküpsuse tunnused _ Passiivsus _ Sõltuvus _ Kitsas käitumise repertuaar _ Pinnapealsed huvid _ Lühiajalised eesmärgid _ Alluva positsioon _ Vähene enesekindlus Küpsuse tunnused _ Aktiivsus _ Sõltumatus _ Rikas käitumise repertuaar _ Sügavad huvid _ Pikaajalised eesmärgid _ Ülemuslik positsioon _ Enesekindlus ja kontroll Goleman (1998) väidab, et emotsionaalne intelligentsus on seotud kompetentsidega, mis eristavad edukaid liidreid vähem edukatest. Emotsionaalse intelligentsuse mõju edule on 80-90%. 21 Käitumised, mis tagavd edu: Oskus ära tunda ja mõista enda meeleolusid ja tundeid. Oma tunnete ja meeleolude põhjuste tundmine ning oskus hinnata oma emotsioonide mõju teistele. Oskus kontrollida häirivaid impulsse ja meeleolusid ning võime
suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 33. IQ ja EQ erinevus Puhas kõrge IQ-ga tüüp on vaimuvaldkonnas andekas, kuid saamatu isiklikus elus. Mees on laiade intellektuaalsete huvidega, auahne, produktiivne ja visa, kuid samal
Ma olen täitsa nõus sellega, et organisatsiooni juhtimisel on väga tähtis, et püstitatuid eesmärke ka täidetaks, nii juhid ise kui ka kõik töötajad. Ainult sellisel juhul võib ettevõte edukalt eksisteerida turu peal konkurentsi võimeliselt. Juhtimine eesmärkide kaudu 15 Kasutatud allikmaterjalid 1. Alas, Ruth, Juhtimise alused, Külim 2004 2. Goleman D.,Boyatzis R., McGee A, Loomulik juhtimine, OÜ Väike Vanker, 2003 3. Habakuk, Madis, Eesmärk otsus juhtimine, Tallinn ,,Valgus", 1976 4. Heller, Robert, Meeskonna juhtimine, Koolibri, 2000 5. Leimann J., Skärvad P-H., Teder J., Strateegiline juhtimine, Külim 2003 6. Pearson, Gordon J., Strategic Thinking, Prentice Hall International (UK) Ltd, 1990 7. Remmelg, Teeli, Juhi Idee Laegas, Äripäeva Kirjastuse AS, 2006 8
loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. 6 · Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus,
Tundub, et see peabki paika. Kahjuks on see nii, et sageli me mõistame me liiga hilja mis on siin elu tähtis. Üks tundmatu autos on öelnud, et beebi sünnib siia ilma käsi rusikas, inimene sureb pihud lahti. Elul on omadus muuta tarbetuks kõik ,mida oleme nii tähtsaks pidanud. Pole olnud veel ühtegi inimest maamunal kes oleks öelnud oma surivoodil, et ma oleksin pidanud pühenduma tööle rohkem. Kasutatud kirjanus: ,,Loomulik juhtimine" Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGree. Kasutatud ka Kehra koguduse juhtumis nõuandeid. Mirjam Korbe SR103 2011 Page 5
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Irina Rozanova B26778 REFERAAT ,,EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE" Juhendaja dotsent S. Dzalalov NARVA 2012 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................... 1 Emotsioon ja selle liigid ......................................................................................... 2 Emotsionaalsed seisundid ja nende eristamine .................................................... 3 James-Lange teooria ............................................................................................ 4 Cannon-Bardi teooria ............................................................................................ 4 Darwini teooria...................
Kasutatud kirjandus: 1. Strenberg, R.J., Forsythe, G.B., jt. Praktiline intelligentsus argielus. Tallinn: Külim. 2003 2. Bowell, R.A. Vaimse intelligentsuse 7 sammu. Tallinn: Külim. 2006 3. Nugin, K. 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn. 2007. 4. Liik, K. Arengupsühholoogia. Õpimaterjalid. 2008. 5. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn: Väike Vanker (tõlk.). 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus 7. www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Intelligentsus%20ja%20selle %20mõõtmine2.rtf 8. www.annaabi.com/otsing-intelligentsus 9
konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. IQ on seotud inimese õppimisvõimega, siia alla kuuluvad loogiline mõtlemine, analüüsivõime ning matemaatilised ja keelealased võimed. 25. Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence) - ehk EQ on oma emotsioonide tundma õppimine, nende emotsioonide juhtimise õppimine, teiste inimeste emotsioonide äratundmine ja nendega hakkama saamine. EQ-d on uurinud D. Goleman, kes väidab, et käitumise käivitajaks on tunne ning ainult analüüsides ja mõistes oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida. 26. Vaimne intelligentsus (spiritual intelligence) - ehk SQ, ehk Spiritual Synapse Quotient ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda
,,Et kõiki oma jõude liikvele sundida, peab inimene võtma endale mõne õilsa eesmärgi, mis suudaks teda vaimustada". Mohandas Karamchand ("Mahatma") Gandhi, 1869-1948 - oli India poliitiline liider. ,,Seaduslik on vaid tegevus, mis ei tekita osapoolte vahel ebameeldivat konflikti". 28 LISA 2 MIS ON EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS? EQ tuntuim populariseerija on teadagi Daniel Goleman, kelle suurim väärtus on sellele olulisele teemale massilise tähelepanu tõmbamises. EQ juured asuvad aga Peter Salovey ja John Mayeri töödes 1980-ndatel aastatel. Nende algupärane EQ definitsioon kõlab järgmiselt: EQ on võime tajuda oma ja teiste tundeid, neid eristada ja kasutada seda informatsiooni oma mõtlemise ja käitumise juhtimisel. Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGee toovad välja oma 2002.a.ilmunud raamatus ,,Primal Leadership
Motiiviks isiklik väärikus Emotsiooniks süütunne vs Kollektivistlik Ida- häbitunne Motiiviks enda no säilitamine Emotsiooniks häbitunne 76. Sternbergi armastuse kolmnurk. 3 erinevat? v 3 segu? Intiimsus, kirg, pühendumine nurkades Romantiline armastus, toetav(seltsiline), rumal (pime, passion+commitment, ei saa küll aru, mis selles rumalat on..) külgedes 77. Emotsionaalne intelligentsus. Goleman- võime ära tunda enda ja teiste emotsioone, adekvaatselt emotsioone väljendada, võime juhtida enda ja teiste emotsioone, võime monitoorida 78. Stressiga toimetulek. Õpi ütlema "ei", tea oma piire, probleemi re-freim, kohanda standardeid, ära ole perfektsionist, väljenda tundeid jne 79. Stress H. Selye järgi. 3 stressifaasi: 1.alarm (inimene, keskkond, auto jne) 2.vastuhakk (rakendatud kõik bioloogilised ja vaimsed ressursid, et toime tulla) 3
otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. - Indikaatorite indiferentsuse reegel - reegel, mille kohaselt kõik vaimsete võimete alltestid on omavahel oluliselt seotud, kuivõrd sisaldavad ühisosana kõigile alltestidele omast üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g-faktoriks. Emotsionaalse intelligentsuse osad (- D. Goleman) 1) Võime enda emotsioone ära tunda. 2) Võime hallata oma emotsioone. 3) Võime ennast motiveerida. 4) Võime teiste emotsioonide ära tunda. 5) Võime luua ja hoida suhteid teistega. 6) Stressialuvus, kontroll oma kihude üle ja iseloom (karakter). - Neurootilisus - emotsionaalse stabiilsuse puudumine. — Wechsleri intelligentsusskaalad - eesmärgiks on määratleda ülesannetekeerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama:
Kõige parem elu on siis, kui inimesed on rikkad ja õnnelikud ning see ei riku loodust. 52 2: Roheline on kõige parem, pruun halvem Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 "Emotional Intelligence" Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus) Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words and (literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding, processing, or describing their emotions. Viewed as a
Autoritaarne, enesekeskne või lihtsalt rumalavõitu juht on iga alluva õudusunenägu. Karjun-käsen-poon-ja-lasen-stiilis juhid võiksid ju olla praeguseks juba välja surnud, aga siiski selliseid isendeid veel kohtab. Tark tippjuht või firmaomanik vahetab nad loomulikult kiiresti välja, sest nende tekitatav kahju töökeskkonnale on tunduvalt suurem kui nende kupjameetoditest tekkiv tulu. Daniel Goleman toob raamatus ``Töö emotsionaalse intelligentsusega`` välja uuringu tulemused neljakümne kahe muidu väga eduka tippjuhi mõningatest levinumatest ja väga kalliks maksma minevatest hädadest. Analüüs hõlmas juhte osakonnajuhatajatest tegevdirektoriteni, kuid sarnased probleemid ilmnesid iga positsiooni puhul. Pime ambitsioon. Peab võitma või jääma ``õigeks`` iga hinna eest, eelistab võitlemist
Kokkuvõte SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele 7-38-55 E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne 14. SP rakendusi Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 "Emotional Intelligence" Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus) Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words and (literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding, processing, or describing their emotions. Viewed as a spectrum
J.C. Raven Mittesõnaline, järjest keerulisemad ülesanded (kokku 60); ei nõua mingeid eelteadmisi. Vastaja õpib testi tehes-raskemate ülesannete lahendamiseks peab olema aru saanud kergemate loogikast Mõõdetakse järelduste tegemise oskust, analüüsivõimet Eraldi lastele ja täiskasvanutele Eestis laste testimiseks olemas veel Kaufman-ABC (Assessment Battery for Children) Emotsionaalne intelligentsus Edukus sõltub rohkem just sellest, Daniel Goleman EQ osad: Võime enda ja teiste emotsioone ära tunda Võime enda emotsioone reguleerida Võime emotsioone mõtlemisse ja otsustamisse kaasata Võime luua ja hoida suhteid Saanud suure kriitika osaliseks - kordusuuringud enamasti ei kinnita teooriat - Osa EQ on tuntud isiksuseomadustena: nt hallata oma emotsioone = emotsionaalne stabiilsus/neurootilisus - Osa on seotud üldise intelligentsusega: emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone
4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.
niivõrd alluvast ja et eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. Postmodernistlikud eestvedamise teooriad on aktuaalsed 80-ndatest, 90-ndatest ehk 20.saj. viimastest kümnetest kuni käesoleva ajani. Mõned autoreist on kujunenud täna oma revolutsioonilistele ideedele ja juhtimisõetusele legendideks ja nö. elusateks klassikuteks juba tänaseks: P.Drucker, T.Peters, P.Senge, C.Handy, E.Goldratt, S.Covey, D. Goleman ja nimekirja saab jätkata vaadates ringi raamatupoodides, sest mitmeidki neist autoreist on tõlgitud eesti keelde korduvalt. Postmodernistlikele teooriatele on omane, et need ei seisne enam otseselt mudelite välja pakkumises vaid pigem kas kirjeldavad teatud käitumis-/mõtlemisviise (nagu juhtimisgurud Covey, Goldratt näiteks) või siis ei räägi otseset juhtimisest vaid organisatsioonist ja töö tegemisest laiemalt muutuvas maailmas (näiteks Handy, Edvinsson). Viimasied võiks
Activities Handbook for the Teaching of Psychology. American Psychological Assotsation. · Christiani. A. (2004). Arenda võimeid. Ilo Print. · Clarke, R. (2005). Superajud. Kirjastus Valgus. · Cialdini, R. (2005). Mõjustamise psühholoogia. Pegasus. Kasutatud kirjandus · Boeree, G. C. (2009). General Psychology. http://webspace.ship.edu/cgboer/genpsysyl.html. · Dewy, R. (2007).Introductory Psychology Textbook. http://www.intropsych.com/index.html · Goleman, D.(1997). Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ; Tõlge eesti keelde OÜ Väike Vanker. · Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Mondo. · Kidron, A.(2005). Isiksus. Mondo. · Kidron, A. (2007). Elustiil ja heaolu. Eluviis, tegevusstiilid ja subjektiivne heaolu. Akadeemia Nord. · Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. (Tõlk. Luuk, A.) Tallinn, Külim. · Luuk, A.(1994). Ülevaade psühholoogiast: Konspekt õpikust: R
hoolitsemist partneri eest; Kirg tähendab seksuaalvajadusega seotut- füüsilist veetlust; Pühendumine ehk otsustus tähistab ratsionaalsust - mõtted partneri ja suhte püsimise või lõpetamise kohta. 82. Emotsionaalne intelligentsus. Mis on emotsionaalneintelligentsus (EI)? Oskus ära tunda enda ja teiste emotsioone, oskus end motiveerida ning oskus juhtida enda ja teiste emotsioone. Goleman (1995), Emotional Intelligence EQ- Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. H
NB! optimismi järjestuses oluliselt kõrgemale positsioonile just seetõttu, et mitmetes EL riikides on inimeste tulevikupilt satume me oluliselt tumedam kui hinnang tänasele olukorrale. 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II Emotsionaalne intelligentsus • Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. • Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 “Emotional Intelligence” • Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus) • Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words λέξις and θυμός (literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding, processing, or describing their emotions
Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i. Liiki: keeleline, loogilis-matemaatiline, musikaalne, ruumiline, kehaline, enesetunnetuslik, suhtlemisalane · Robert Sternberg on olemas kolme liiki i.: analüütiline i., loov ehk kretiivne i. ja praktiline i. (igapäevaeluline). · Daniel Goleman viimasel ajal populaarsust kogunud EQ ehk emotsionaalse inetlligentuse teooria, mis koosneb eri komonentidest, nagu enda emotsioonide äratundmine, nende kontrollimine, iseenda motiveerimine, teiste emotsioonide äratundmine, enda suhete hoidmine, empaatiavõime jne. 19. Keel. Lapse kõne areng. Keel on inimestele omane häälikul põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust:
annaabi.ee 
