Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili)
võtab normaalse/ebanormaalse hindamisel aluseks mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud tuginedes erialastele tähelepanekutele ja uruimustööle? V: KLIINILINE NORM 3. Teadusliku psühholoogia sündi dateeritakse esimese eksperimentaalpsühholoogia labori rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7
c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel seesmine kontrollikese põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. ÕIGE! Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel väline kontrollikese võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. ÕIGE! Küsimus 5 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Motivatsioon on: Vali üks: a. inimese iha teatud sündmuste ja asjade järele b. konkreetne asjaolu, mis paneb meid tegutsema
.. (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta 3 MOODULI KT 1. Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku. Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll mediaanne kontrollikese on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. Õige on väline kontrollkese Küsimus 2 Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Vali üks: a. Käitumises ja füsioloogias b. Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses c. Subjektiivses kogemuses ja füsioloogias Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st
Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. · Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal väline kontrollikese · Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. Seesmine kontrollikese 8) Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel inimene tegutseb. Õige 9) Mil viisil inimesed võivad reageerida, kui neil tekivad erinevad takistused oma vajaduste rahuldamisel? Inimene võib kasutada kõiki siin mainitud variante
Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants.
Mõlemal poolel on äärmused ja norm. Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses. Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti. Et tervisekäitumist muuta, peab mõtlema oma isiksuse omadustele. - Kontrollikese Pärineb Rotter, 1966 Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat. Sisemine. Saatus, maailm kontrollib mu elu. Välimine. Kaldudatakse emma kumma poole. Multidimensionaalne tervisekontrollikese K. A. Wallston 1976 Üldistatud ootus saavutuste ja ebaedu kohta. Põhineb elukogemuse põhjal välja kujunenud arvamusest. Mis on põhjuslikud tegurid, mis tema elu ja tegevust määratlevad. Internaalsem kontrollikese sõltub endast, ei õppind piisavalt.
Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja · käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted
Käitumishäiretega laste mõistmine: Õpetajate eraldatus, kolleegide toetav suhtumine, põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus.
konkurentsivõime faasid Tööjõuturule sisenemine. Positsioneerimine Töökoha säilitamine. Atraktiivsus tööandjale Valmidus võtta vastu uus töö Tunnetatud konkurentsivõime Personaalne kohanemisvõime Karjääri identiteet Sotsiaalne- ja inimkapital TÖÖOTSIMISKÄITUMINE Töö otsimise etapid Entusiasm Stagnatsioon Frustaratsioon Apaatia Formaalsed ja mitteformaalsed tööotsimiskäitumised Töö otsimisega seotud individuaalsed erinevused Töötuse kestvus Kontrollikese Meelelaad ja optimism Töötusele omistatavad põhjused (individuaalsed, sotsiaalsed, fataalsed) Tunnetatud konkurentsivõime TÖÖ OTSIMISE EDUKUS (C.R. Wanberg, R.Kanfer) Motiivid tööle pühendumine rahalised raskused Oskused ja omadused: tunnetatud võimekus motivatsiooni kontroll emotsioonide kontroll Piirangud kehv tervis lapsehooldamine transport vähene sotsiaalne toetus Töö otsimise intensiivsus Uuesti tööle siirdumise edukus staatus kvaliteet KLIENDI RAHULOLU
iseendast sõltuvaks. Usuvad, et on ise oma elu kulgu määravad. Iseloomustab algatusvõime- Otsuste langetamisel on kaalutlevad ja uurivad. Välise e eksternaalse kontrollkesmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest. Alluvad kergesti mõjutustele. Usuvad, et tulevik on ette määratud, mis tõttu nad ei pinguta karjääri ja eesmärkide saavutamise nimel. Inimese kontrollikese võib muutuda vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele. ALBERT BANDURA SOTSIAALSE ÕPPIMISE TEOORIA Uurib kuidas käib õppimine eeskujude najal. Kui laps näeb oma vanema käitumist, mis leiab tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid.
Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu,
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne
kohusetunne. Need on antud konteksti jaoks "Uriko suur viisik", mitte segamini ajada psühholoogia suure viisikuga, mis on tulnud faktoranalüüsist. Goldberg, Strycker (2002) isiksuse ja toitumusharjumise käitumise seos. Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse: 1) internaalne tugev uskumine, et inimene ise kontrollib oma tervisega seonduvat 2) eksternaalne tugev uskumus, et välised jõud mõjutavad enam tervisega seonduvat kui isik ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid.
Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory; Dweck & Legget, 1988; Ames, 1992; Nicholls, 1984; Midgley et al. 1998; Elliot & Harackiewicz, 1996) Meisterlikkusele versus sooritusele suunatud eesmärgid Erinevad standardid, millele tuginedes inimesed hindavad oma sooritust, edu ja ebaedu Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) Võimekus Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine Sisemine versus väline kontrollikese, püsivus, kontrollitavus 9 Eristatakse üldist akadeemiline enesetaju ja eduootused konkreetse ülesande suhtes, aga eriti nt algklassilaste juures on need väga tugevalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib
Neid jälgitakse aja jooksul. Nt suitsetajad ja mittesuitsetajad. Retrospektiivne uuring. Sel puhul on enamasti tegemist longituuduuringutega ja kasutada on eelnevate uuringute andmed. Miks selline seos võis tekkida? Analüüsitakse varasemaid andmeid,et leida seoseid ja põhjuseid. Katsed. Enamasti ravimkatsed. Kuidas teatav ravim toimib? Tervisekäitumine Internaalne ise Eksternaaalne midagi teist: saatus, õnn jm Võimukad teised meedikud Internaalne kontrollikese vs eksternaalne: Aktiivsem info otsimine keskkonnast (on seotud eesmärgi saavutamisega); Internaalse puhul suurem spontaansus saavutustele orienteeritud tegevustes (otsin ise midagi, et tervist parandada): enam valitakse väljakutsuvaid ülesandeid; lepitakse tasu edasilükkamisega (ka kinnituse edasilükkamisega e kui kohe ei saa kinnnitust), eksternaalne võtaks pigem valuvaigisti, et saaks ruttu kinnitust; Suuremad ja järjekindlamad püüded ennetada
paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Bürokraatia kui ühiskonna ülekorrastumine. SOLIDAARSUS. L. FESTINGERI SOTSIAALSE VÕRDLUSE TEOORIA Grupi püsivuse, atraktiivsuse ja tema liikmete omavahelise sarnasuse vahel valitseb seos. Inimese jaoks on atraktiivsemad grupid, mille liikmed on temaga sarnasemad (välimuse, käitumise, mõtlemise jm. poolest). Endaga sarnaste inimeste seltskonnas saab inimene end teistega võrreldes suurema rahulduse. Gruppides, mis on atraktiivsed ja püsivad muudel
Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu,
441. · võimumeeste, ametnike, juhtide 442. Suhtes 443. PROFI ISIKSUS 444. Saavutusvajadus orienteeritus edu saavutamisele, 445. mitte ebaedu vältimisele 446. Mõõtmiseks sobib CMPS töömotivatsiooni testi modifikatsioon 447. (adapteeritud TTÜ-s) 448. Neli töötajatüüpi proff, ametnik, valitseja, juht 449. Mõõtmiseks sobib ADIZES isiksuse test (adapteerimisel TPÜ -s) 450. Isiksuse kontrollikese (Locusof Control) kuivõrd töötaja usub 451. oma võimetesse, eesmärkide saavutatavusse 452. saatuse ettemääratusse või juhusesse, mis teeb mõttetuks 453. omapoolse pingutuse 454. Mõõtmiseks sobib LC-test (adapteeritud TTÜ-s) 455. Isiksuse mõtlemistüüp ratsionaalne või intuitiivne mõtlemine 456. Mõõtmiseks sobib MBTI-test Myers-Briggs Type Indicator 457. valitseja manager proff liider
jms. individuaalsed põhjused: isiksuslikud omadused, mh A-tüüpi isiksus hoiakud ja väärtussüsteem, ideaalide kokku kukkumine messiakompleks - inimene tunneb, et tema saab asjadega kõige paremini hakkama, nii ei ole mõtet neid teiste hoolde jätta. soolokompleks - inimese tunnetus, et ta peab ise kõigega hakkama saama. töövälise toetuse puudumine, nn isiklikud probleemid kontrollikese: sisemine vs väline tänamatuse tunne - positiivse tagasiside puudus vastutuse probleem. Tunnused: Füsioloogilised - igasugused muutused inimese tervises. Psühholoogilised - rahulolematus, pinge, ärevus, närvilisus, tüdimus Käitumuslikud - muutused töö produktiivsuses, aga ka muutused toitumisharjumustes, suurenenud suitsetamine, alkoholi tarbimine, unehäired. = läbipõlemine. 37. Stressiga toimetuleku strateegiad
vabast tahtest: 1) primaarsus: inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele ja inimene ise tunnetab seda nii 2) kooskõlalisus: inimese mõte on tegevusega vastavuses (ei erine) ja inimene ise tunnetab seda nii 3) eksklusiivsus: inimese mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjuseks ja inimene ise tunneb seda nii kuri tahe ehk süü – inimene saab aru oma teo iseloomust ja kahjulikkest tagajärgedest ning soovib nende saabumist internaalid – selle isiku tegevuse kontrollikese asub tema enda mõtetes ja otsustamist tagavates psüühika süsteemides eksternaalid – isik usub, et aktiivust kontrollivad välised jõud TAHTLUS: tahtlus – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine kuriteo eest tohib isikut karistada ainult siis, kui see on tahtlikult toimepandud kavatsetus – isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine otsene tahtlus – isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule
hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks. Eksternaal Tunneb, et tema aktiivsust kontrollib väline jõud. välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed. Fatalistliku elukäsitluse pooldajad. TUNDMUSED JA EMOTSIOONID
o Frustaratsioon – soov loobuda ja viha o Apaatia – iseloomulik väljalangemine tööotsingu protsessist. Formaalsed ja mitteformaalsed tööotsimiskäitumised form – sisaldavad ametlike kanalite kasutamiset (töötukassa, kuulutused); mitteform- sõprade sugulate tuttavate kaudu v otse pöördudes tööd leida. Töö otsimisega seotud individuaalsed erinevused o Töötuse kestvus o Kontrollikese o Meelelaad ja optimism o Töötusele omistatavad põhjused (individuaalsed, sotsiaalsed, fataalsed) o Tunnetatud konkurentsivõime 54 TÖÖ OTSIMISE EDUKUS (C.R. WANBERG, R.KANFER) KLIENDI RAHULOLU Kliendi rahulolu = tajutud kvaliteet/ vajadused, soovid ja ootused Ootuste kinnitamatajätmine
tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks. Eksternaal Tunneb, et tema aktiivsust kontrollib väline jõud. välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed. Fatalistliku elukäsitluse pooldajad. TUNDMUSED JA EMOTSIOONID
ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE
ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 5. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS (iseloomulik tavaük-le) ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS (tugineb indiviidide erinevusele). Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. See tähendab ühtse normisüsteemi kokkuvarisemist. SARNASTUMISTUNG TÖÖJAOTUSE ASTE Kõrge madal mehaanil s (jäigad normid, kriminaalõigus)
pimesi. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, mis satuvad liidri või grupiaru mõju alla. Spetsiifilise asja põhjalikuks uurimiseks. Ebakompetentsus, grupivaim. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS – ülemused saavad luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Pikalt töötades; puudub omaalgatus. BÜROKRAATIAL ENDAL POLE VAHENDEID NENDE VASTU VÕITLEMISEKS 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus (diskrimineerimine, TUMIS-
Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju,
One guard at his trial in Nuremberg famously quoted he was not to blame as he was doing as he was told therefore he should not be held accountable. The role of buffers: If you were asked to press the button to release weapons of mass destruction onto another country .. this would be easier ... as you would not have to see the consequences of your actions.. the distance acts as a buffer. Asking you to pull the trigger of a gun may cause you more issues. Mõju isiksuslikud faktorid: kontrollikese Julian Rotter (sünd 1916 USA-s, juudi immigrantide perekonnas) kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck,
- individuaalsed õpiraskused: võivad olla ajutised, püsivad, meditsiinilise taustaga, teatud õpioskused on õigel ajal omandamata ja raskused süvenevad - personaalsed suhtumised ja väärtused (kooli suhtes): 'haridust ei ole vaja' selle välja juurimine nõuab aega - madal enesehinnang: seotud õpiraskustega, tunneb,et erineb teistest - mittekohane käitumine koolis: Dreikursi eesmärkide rühmad - väline kontrollikese: motiveerib kõik see, mis tuleb väljast, hinded, taskuraha, kasu - vähene seotus kooliga: ennekõike emotsionaalselt, psühholoogiliselt, eraldiolemise tunne - internaliseeritud käitumine/probleemid: need lapsed, kes kergesti silma ei jää, vb jäävadki 2 silma vahele 2) kiusamisega seotud Kiusaja: - impulsiivsus, koleerilisus - dominantne isiksus - puudub empaatia
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
Negatiivne (eesmärgiks Oluline täiskasvanute Eesmärgiks mitte näha ebaõnnestumise vältimine), puhul, eesmärgiks mitte end halva võimekusega halvad tulemused unustada õpitut Motivatsiooni mõjutab enda arusaam õnnestumise/ebaõnnestumise põhjustest ◦ Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) ▪ 4 peamist põhjust: võimekus, pingutus, ülesande raskus, õnn ▪ sisemine vs välimine kontrollikese – kas põhjus tuleneb endast või välistest teguritest? ▪ Püsivus – kas põhjus muutub ajas? ▪ Kontrollitavus – kas põhjus on kontrollitav? ▪ Vanemad, õpetajad mõjutavad oluliselt seda, millistele põhjustele laps omistab Saavutuste ootuste-väärtuste mudel (Eccles&Wigfield): ◦ mida lähemal rohelisele kastile, seda rohkem mõjutab saavutust
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Rotteri käsitlusele tuleb kellegi käitumise ennustamiseks teada inimese ootusi,eelistusi ning eesmärke,mida see inimene soovib saavutada.Tavaliselt kujuneb varasema elukogemuste põhjal välja terviklik ootuste süsteem,mis on stabiilsed ja reguleerivad käitumist kõigis sarnastes olukordades.Rotteri järgi on üks keskseid generaliseeritud ootusi inimese hoiak selles suhtes,kas tema käitumine on kontrollitud seesmiselt(internaalselt) või keskkonna poolt(eksternaalselt).Sisemine kontrollikese tähendab uskumist,et inimese tulevik,saatus sõltub eelkõige temast endast,tema oskustest ja pingutustest.Väline kontrollikese aga eeldab vastupidiselt,et inimese tulevik sõltub mõjukatest teistest inimestest,saatustest või juhusest.Inimesed sattuvad olukordadesse,valikusituatsioonidesse varem välja kujunenud ootustega võimalikest resultaatidest,mida nende käitumine kaasa toob,on oluline ka kuritegevuse lahtimõtestamisel.Rotteri veendumuse
lühiajalist kuid aga kui defi peetakse silmas ikka püsivat. Õnne mõjutab mingisugused objektiivsed näitajad, muutujad püsivat õnneseisundit ei määra. Määravad sotsiaalsed suhted, rahulolu oma sotsiaalsete lähi suhetega, need inimesed on õnnelikud kes seda püsivalt tunnevad, kudi sellele lisandub kaks asja.+ 1)Peab olema ka rahul iseendaga, positiivne endasse suhtumine/adekvaatne enesehinnang 2)mul peab olemine kontrollikese sisemine- ei pea väliseid asjaolulisi oma tegemiste põhjsuteks. Olen ise oma õnne sepp. Test- kuuldud sõna taastab emotsionaalse mälestuse armastus lõbu, arv valu, üksindus lamp aken, haav, paber 9,12 loeng Staatus sümbolid noorukiealistel? - Erandlik teema. 1.Staatussümbolid ja nende funktsioonod 2.Kõne kui staatussümbol 3.Materiaalsed väärtused kui staatussümbolid raha kohta tehtud uuringud Eestis noorukiealiste seas. 4
organiseerida ja täide viia tegevusi, mis on vajalikud teatud tüüpi eesmärgi saavutamiseks. Mina-pildi üks oluline osa. Enesehinnang ja enesetõhusus on Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 omavahel positiivselt seotud. Tervis on parem, tööl produktiivsemad. Kujunemise juures on suur osa sotsiaalsel keskkonnal usaldusväärsus hinnangute kohta. Vastavalt tagasisidest korrigeeritakse enesehinnangut ja enesetõhusust. - Kontrollikese, Rotter 1966 enda arvamus sellest kes ja kuidas on vastutav selle eest mis teiega juhtub. Võib olla sisemine või välimine. Sisemini - inimene on kindel et juhib ise oma elu, kõik mis temaga juhtub sõltub tema enese kavatsustest ja tegevusest. Neil on palju kasu sees. Ärevus madalam, stressiga parem toime tulek. Väline inimene süüdistab kõiges väliseid jõude, saavutused ja ebaõnnestumised on juhuslikud. Õpilastel madalamad hinded, töötavad
ROTTER (1916- ) Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon. Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule. Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
