Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili)
võtab normaalse/ebanormaalse hindamisel aluseks mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud tuginedes erialastele tähelepanekutele ja uruimustööle? V: KLIINILINE NORM 3. Teadusliku psühholoogia sündi dateeritakse esimese eksperimentaalpsühholoogia labori rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7
c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel seesmine kontrollikese põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. ÕIGE! Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel väline kontrollikese võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. ÕIGE! Küsimus 5 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Motivatsioon on: Vali üks: a. inimese iha teatud sündmuste ja asjade järele b. konkreetne asjaolu, mis paneb meid tegutsema
.. (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta 3 MOODULI KT 1. Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku. Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll mediaanne kontrollikese on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. Õige on väline kontrollkese Küsimus 2 Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Vali üks: a. Käitumises ja füsioloogias b. Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses c. Subjektiivses kogemuses ja füsioloogias Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st
Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. · Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal väline kontrollikese · Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. Seesmine kontrollikese 8) Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel inimene tegutseb. Õige 9) Mil viisil inimesed võivad reageerida, kui neil tekivad erinevad takistused oma vajaduste rahuldamisel? Inimene võib kasutada kõiki siin mainitud variante
Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants.
Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses. Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti. Et tervisekäitumist muuta, peab mõtlema oma isiksuse omadustele. - Kontrollikese Pärineb Rotter, 1966 Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat. Sisemine. Saatus, maailm kontrollib mu elu. Välimine. Kaldudatakse emma kumma poole. Multidimensionaalne tervisekontrollikese K. A. Wallston 1976 Üldistatud ootus saavutuste ja ebaedu kohta. Põhineb elukogemuse põhjal välja kujunenud arvamusest. Mis on põhjuslikud tegurid, mis tema elu ja tegevust määratlevad. Internaalsem kontrollikese sõltub endast, ei õppind piisavalt.
Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja · käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted
Käitumishäiretega laste mõistmine: Õpetajate eraldatus, kolleegide toetav suhtumine, põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus.
Eesmärgile suunatud pingutus Sooritus RAHULOLU Sisemised tasud Välised tasud Eesmärgi raskus Eesmärgi aktsepteerimine Organisatsiooni toetus Isiku võimed oskused, omadused Eesmärgile kohustumine/ pühendumine Eesmärgi spetsiifilisus Eesmärgi püstitamine Protsessiteooriate integreeritud mudel TÖÖ OMADUSTE MUDEL (R. Karasek) Töö nõudmiste ja kontrolli mudel Töö omaduste mudel (2) TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese (Work locus of control) Toimetulek sh kohanemine tervis karjäär ametialane sooritus Juhtimine Organistatsioooni keskkonna kontrollimine Erinevad tegevusstrateegiad Juhindumine pikaajalistest strateegiatest Juhtimisttiilid (ümberkujundav vs tehinguline) Otsene, kaudne ja vahendav mõju Edu põhjuste omistamine Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Stabiilne Ebastabiilne Sisemised põhjused Võimed Pingutus Välised põhjused Ülesande raskus Vedamine
iseendast sõltuvaks. Usuvad, et on ise oma elu kulgu määravad. Iseloomustab algatusvõime- Otsuste langetamisel on kaalutlevad ja uurivad. Välise e eksternaalse kontrollkesmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest. Alluvad kergesti mõjutustele. Usuvad, et tulevik on ette määratud, mis tõttu nad ei pinguta karjääri ja eesmärkide saavutamise nimel. Inimese kontrollikese võib muutuda vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele. ALBERT BANDURA SOTSIAALSE ÕPPIMISE TEOORIA Uurib kuidas käib õppimine eeskujude najal. Kui laps näeb oma vanema käitumist, mis leiab tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid.
Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu,
Melanhoolik – (neurootiline introvert) aeglane, tasakaalutu ja pessimistlik. Ta elab minevikus, pole rahul olevikuga ja kardab tulevikku. Hääl on sageli nõrk ja arglik. Tundlik. Ta on õrn ja habras. Koleerik – (neurootiline ekstravert) liikuv, kuid tasakaalutu. Võimalikult juhtiv, teisi takka sundiv ja energiline. Elab tulevikus, olevikku väärtustab vähem. Enesekindel, visa, tahtejõuline, optimistlik, kuid sageli konfliktne. 24.Selgitage mõistet „kontrollikese“. See on kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust.
Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne
kohusetunne. Need on antud konteksti jaoks "Uriko suur viisik", mitte segamini ajada psühholoogia suure viisikuga, mis on tulnud faktoranalüüsist. Goldberg, Strycker (2002) isiksuse ja toitumusharjumise käitumise seos. Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse: 1) internaalne tugev uskumine, et inimene ise kontrollib oma tervisega seonduvat 2) eksternaalne tugev uskumus, et välised jõud mõjutavad enam tervisega seonduvat kui isik ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid.
Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory; Dweck & Legget, 1988; Ames, 1992; Nicholls, 1984; Midgley et al. 1998; Elliot & Harackiewicz, 1996) Meisterlikkusele versus sooritusele suunatud eesmärgid Erinevad standardid, millele tuginedes inimesed hindavad oma sooritust, edu ja ebaedu Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) Võimekus Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine Sisemine versus väline kontrollikese, püsivus, kontrollitavus 9 Eristatakse üldist akadeemiline enesetaju ja eduootused konkreetse ülesande suhtes, aga eriti nt algklassilaste juures on need väga tugevalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib
Neid jälgitakse aja jooksul. Nt suitsetajad ja mittesuitsetajad. Retrospektiivne uuring. Sel puhul on enamasti tegemist longituuduuringutega ja kasutada on eelnevate uuringute andmed. Miks selline seos võis tekkida? Analüüsitakse varasemaid andmeid,et leida seoseid ja põhjuseid. Katsed. Enamasti ravimkatsed. Kuidas teatav ravim toimib? Tervisekäitumine Internaalne ise Eksternaaalne midagi teist: saatus, õnn jm Võimukad teised meedikud Internaalne kontrollikese vs eksternaalne: Aktiivsem info otsimine keskkonnast (on seotud eesmärgi saavutamisega); Internaalse puhul suurem spontaansus saavutustele orienteeritud tegevustes (otsin ise midagi, et tervist parandada): enam valitakse väljakutsuvaid ülesandeid; lepitakse tasu edasilükkamisega (ka kinnituse edasilükkamisega e kui kohe ei saa kinnnitust), eksternaalne võtaks pigem valuvaigisti, et saaks ruttu kinnitust; Suuremad ja järjekindlamad püüded ennetada
paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Bürokraatia kui ühiskonna ülekorrastumine. SOLIDAARSUS. L. FESTINGERI SOTSIAALSE VÕRDLUSE TEOORIA Grupi püsivuse, atraktiivsuse ja tema liikmete omavahelise sarnasuse vahel valitseb seos. Inimese jaoks on atraktiivsemad grupid, mille liikmed on temaga sarnasemad (välimuse, käitumise, mõtlemise jm. poolest). Endaga sarnaste inimeste seltskonnas saab inimene end teistega võrreldes suurema rahulduse. Gruppides, mis on atraktiivsed ja püsivad muudel
Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu,
väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 2. Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi. Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Selgitage mõistet ,,kontrollikese". Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest 5
jms. individuaalsed põhjused: isiksuslikud omadused, mh A-tüüpi isiksus hoiakud ja väärtussüsteem, ideaalide kokku kukkumine messiakompleks - inimene tunneb, et tema saab asjadega kõige paremini hakkama, nii ei ole mõtet neid teiste hoolde jätta. soolokompleks - inimese tunnetus, et ta peab ise kõigega hakkama saama. töövälise toetuse puudumine, nn isiklikud probleemid kontrollikese: sisemine vs väline tänamatuse tunne - positiivse tagasiside puudus vastutuse probleem. Tunnused: Füsioloogilised - igasugused muutused inimese tervises. Psühholoogilised - rahulolematus, pinge, ärevus, närvilisus, tüdimus Käitumuslikud - muutused töö produktiivsuses, aga ka muutused toitumisharjumustes, suurenenud suitsetamine, alkoholi tarbimine, unehäired. = läbipõlemine. 37. Stressiga toimetuleku strateegiad
vabast tahtest: 1) primaarsus: inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele ja inimene ise tunnetab seda nii 2) kooskõlalisus: inimese mõte on tegevusega vastavuses (ei erine) ja inimene ise tunnetab seda nii 3) eksklusiivsus: inimese mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjuseks ja inimene ise tunneb seda nii kuri tahe ehk süü – inimene saab aru oma teo iseloomust ja kahjulikkest tagajärgedest ning soovib nende saabumist internaalid – selle isiku tegevuse kontrollikese asub tema enda mõtetes ja otsustamist tagavates psüühika süsteemides eksternaalid – isik usub, et aktiivust kontrollivad välised jõud TAHTLUS: tahtlus – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine kuriteo eest tohib isikut karistada ainult siis, kui see on tahtlikult toimepandud kavatsetus – isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine otsene tahtlus – isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule
realiseerimine. b) Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks. Eksternaal Tunneb, et tema aktiivsust kontrollib väline jõud. välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed
näited, osade jaoks on mingid nõudmised kõrged teise jaoks on samad nõudmised suhteliselt madalad. Nõudeid käsitletakse üleüldistel tasemetel, mis sisaldavad erinevaid allaspekte. N kui räägime töö kontrollist et kas me arvestame intensiivsust v sagedust ja kas peaksime üldse seda arvesse võtma. TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese (Work locus of control): J.Rotter, millised on ühe v teise inimese uskumused selles osas mil määral ta suudab oma elu kontrollida.(eksternaalid – kuidas toimetada, üritavad vastuseid leida keskkonnast, mingeid seaduspärasusi ja reegleid ja internaalid - otsib vastuseid oma tegevusest mitte keskkonnast, analüüsib oma tegude tagajärgi). Tuleb lapsepõlvest ja kasvatusest. o Toimetulek sh kohanemine tervis karjäär
b. Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks. Eksternaal Tunneb, et tema aktiivsust kontrollib väline jõud. välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed
ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE
ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 5. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS (iseloomulik tavaük-le) ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS (tugineb indiviidide erinevusele). Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. See tähendab ühtse normisüsteemi kokkuvarisemist. SARNASTUMISTUNG TÖÖJAOTUSE ASTE Kõrge madal mehaanil s (jäigad normid, kriminaalõigus)
pimesi. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, mis satuvad liidri või grupiaru mõju alla. Spetsiifilise asja põhjalikuks uurimiseks. Ebakompetentsus, grupivaim. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS – ülemused saavad luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Pikalt töötades; puudub omaalgatus. BÜROKRAATIAL ENDAL POLE VAHENDEID NENDE VASTU VÕITLEMISEKS 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus (diskrimineerimine, TUMIS-
Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju,
One guard at his trial in Nuremberg famously quoted he was not to blame as he was doing as he was told therefore he should not be held accountable. The role of buffers: If you were asked to press the button to release weapons of mass destruction onto another country .. this would be easier ... as you would not have to see the consequences of your actions.. the distance acts as a buffer. Asking you to pull the trigger of a gun may cause you more issues. Mõju isiksuslikud faktorid: kontrollikese Julian Rotter (sünd 1916 USA-s, juudi immigrantide perekonnas) kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck,
- individuaalsed õpiraskused: võivad olla ajutised, püsivad, meditsiinilise taustaga, teatud õpioskused on õigel ajal omandamata ja raskused süvenevad - personaalsed suhtumised ja väärtused (kooli suhtes): 'haridust ei ole vaja' selle välja juurimine nõuab aega - madal enesehinnang: seotud õpiraskustega, tunneb,et erineb teistest - mittekohane käitumine koolis: Dreikursi eesmärkide rühmad - väline kontrollikese: motiveerib kõik see, mis tuleb väljast, hinded, taskuraha, kasu - vähene seotus kooliga: ennekõike emotsionaalselt, psühholoogiliselt, eraldiolemise tunne - internaliseeritud käitumine/probleemid: need lapsed, kes kergesti silma ei jää, vb jäävadki 2 silma vahele 2) kiusamisega seotud Kiusaja: - impulsiivsus, koleerilisus - dominantne isiksus - puudub empaatia
soovimine -> eesmärgi ja vahendite valik -> otsustamine -> tegutsemine Abuulia - see on aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust Apraksia - peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata), kuigi lihasehalvatust ega koordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese - seeon kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega Internaal - kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest Eksternaal - tunnevad,et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud. TEEMA 13 TUNDMUSED JA EMOTSIOONID Tundmused - laiem, üldisem tähendus. Teda kasut. Igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest või siis spontaalselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni (tundeelamuse)
Väljastpoolt keegi ei ole nii täpne. Kellele on mis nõuded kõrged. Rakendades- milline on kvalifikatsioon. Kellele mis on kõrged nõuded. Sama töö puhul ei saa eeldada, et rakendub kõigile erinevalt. Praktikas arvestama individuaalset erinevust. Tööga rahulolu ja töösse suhtumine: Kontrolli tunnetamine: Oluline on, kuidas in kontrolli tunnetab. Tahame tunnetada, aga tahame rohkem ise kontrollida. Tahame selgust ja raamistikku, milline on mänguruum-väljaspoolt antud kontroll. Töökontrollikese: kuivõrd in usub, et kontrollib ise, mis juhtub elus. Või kontrollivad välised jõud. Omadus, mis tähendab, et üks pool on uskumus, et mina ise kontrollin. Teine ots on see, et endast ei sõltu midagi, teised isikud, saatus, välised tegurid kontrollivad. Internaalsus- keskus asub minu sees. Eksternaalsus- keskus asub kusagil väljaspool mind. Kujuneb välja lapsepõlves- nooremas koolieas. Hakkab stabiilseks muutuma uskumuste süsteem.
On practical grounds, people argued that demand characteristics created the high rates of obedience. It was a highly artificial setting and in a prestigious location, but even when Milgram moved the experiment to a downtown location, obedience rates were still alarmingly high. However, Zimbardo defended Milgram and has said his work is "the most generalise in all of social science... dozens of systematic replications with a 1000 subjects from as diverse backgrounds as possible...." Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter kontrollikese/locus of control. · Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub · Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn ... · Martin Seligman õpitud abitus/learned helplessness. Katsed rottide ja koertega. · Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust · Subjektsus ja kontroll Mõjustamise psühholoogia
Negatiivne (eesmärgiks Oluline täiskasvanute Eesmärgiks mitte näha ebaõnnestumise vältimine), puhul, eesmärgiks mitte end halva võimekusega halvad tulemused unustada õpitut Motivatsiooni mõjutab enda arusaam õnnestumise/ebaõnnestumise põhjustest ◦ Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) ▪ 4 peamist põhjust: võimekus, pingutus, ülesande raskus, õnn ▪ sisemine vs välimine kontrollikese – kas põhjus tuleneb endast või välistest teguritest? ▪ Püsivus – kas põhjus muutub ajas? ▪ Kontrollitavus – kas põhjus on kontrollitav? ▪ Vanemad, õpetajad mõjutavad oluliselt seda, millistele põhjustele laps omistab Saavutuste ootuste-väärtuste mudel (Eccles&Wigfield): ◦ mida lähemal rohelisele kastile, seda rohkem mõjutab saavutust
· Kui õpetaja kahtleb ja kõhkleb, kas jätkata, käsib eksperimentaator tal seda teha · Tegelikult: õpilane elektrilööke ei saa. Uuritakse, kui kaugele "õpetaja" läheb · Variatsioonid: a-õpetaja ei kuule õpilase reaktsioone; b- sõnaline tagasiside; · c-õpilane samasse ruumi; d-füüsiline kontakt (õpetaja peab õpilase kätt suruma elektroodile) Järeldus: inimene hakkab ennast käsitlema mitte subjekti, vaid vahendina. Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter. Kontrollikesksuse skaala. Internaalid: usuvad subjektiivse taju põhjal, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn... · Martin Seligman. Õpitud abitus. Seisund, mis haarab inimest olukorras, kus tema püüdlused/kavad/soovid ei saavuta tulemust. Inimene loobub eesmärke seadmast; depressiivne seisund; enesekindlus langeb
6. Abuulia- (kr k kõhklevus) on üldjuhul aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. 7. Apraksia- (kr k-tegevusetus) on peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi(näiteks tuletikku süüdata),kuigi lihasehalvastust ega koordinatsioonihäired ei ole. 8. Kontrollikese- internaal, eksternaal- Internaal-inimesed kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest. Eksternaal-kes tunnevad, et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud. Välise kontrollikeskmega inimesed on oma elu teadlikiul/tahtlikul korraldamisel üldiselt nõrgemad kui seesmise kontrollikeskmega inimesed.Internaalidel on kalduvus ka teisi inimesi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks, eksternaalid seevastu on aga fatalistliku
Rotteri käsitlusele tuleb kellegi käitumise ennustamiseks teada inimese ootusi,eelistusi ning eesmärke,mida see inimene soovib saavutada.Tavaliselt kujuneb varasema elukogemuste põhjal välja terviklik ootuste süsteem,mis on stabiilsed ja reguleerivad käitumist kõigis sarnastes olukordades.Rotteri järgi on üks keskseid generaliseeritud ootusi inimese hoiak selles suhtes,kas tema käitumine on kontrollitud seesmiselt(internaalselt) või keskkonna poolt(eksternaalselt).Sisemine kontrollikese tähendab uskumist,et inimese tulevik,saatus sõltub eelkõige temast endast,tema oskustest ja pingutustest.Väline kontrollikese aga eeldab vastupidiselt,et inimese tulevik sõltub mõjukatest teistest inimestest,saatustest või juhusest.Inimesed sattuvad olukordadesse,valikusituatsioonidesse varem välja kujunenud ootustega võimalikest resultaatidest,mida nende käitumine kaasa toob,on oluline ka kuritegevuse lahtimõtestamisel.Rotteri veendumuse
lühiajalist kuid aga kui defi peetakse silmas ikka püsivat. Õnne mõjutab mingisugused objektiivsed näitajad, muutujad püsivat õnneseisundit ei määra. Määravad sotsiaalsed suhted, rahulolu oma sotsiaalsete lähi suhetega, need inimesed on õnnelikud kes seda püsivalt tunnevad, kudi sellele lisandub kaks asja.+ 1)Peab olema ka rahul iseendaga, positiivne endasse suhtumine/adekvaatne enesehinnang 2)mul peab olemine kontrollikese sisemine- ei pea väliseid asjaolulisi oma tegemiste põhjsuteks. Olen ise oma õnne sepp. Test- kuuldud sõna taastab emotsionaalse mälestuse armastus lõbu, arv valu, üksindus lamp aken, haav, paber 9,12 loeng Staatus sümbolid noorukiealistel? - Erandlik teema. 1.Staatussümbolid ja nende funktsioonod 2.Kõne kui staatussümbol 3.Materiaalsed väärtused kui staatussümbolid raha kohta tehtud uuringud Eestis noorukiealiste seas. 4
organiseerida ja täide viia tegevusi, mis on vajalikud teatud tüüpi eesmärgi saavutamiseks. Mina-pildi üks oluline osa. Enesehinnang ja enesetõhusus on Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 omavahel positiivselt seotud. Tervis on parem, tööl produktiivsemad. Kujunemise juures on suur osa sotsiaalsel keskkonnal usaldusväärsus hinnangute kohta. Vastavalt tagasisidest korrigeeritakse enesehinnangut ja enesetõhusust. - Kontrollikese, Rotter 1966 enda arvamus sellest kes ja kuidas on vastutav selle eest mis teiega juhtub. Võib olla sisemine või välimine. Sisemini - inimene on kindel et juhib ise oma elu, kõik mis temaga juhtub sõltub tema enese kavatsustest ja tegevusest. Neil on palju kasu sees. Ärevus madalam, stressiga parem toime tulek. Väline inimene süüdistab kõiges väliseid jõude, saavutused ja ebaõnnestumised on juhuslikud. Õpilastel madalamad hinded, töötavad
ROTTER (1916- ) Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon. Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule. Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne
annaabi.ee 
