Kohtumine iseendaga ,,Kohtumine Taageperas" on lugu, kus ei toimu esmapilgul midagi erilist- linnapoiss Hannes läheb koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama. Õunapuu otsas turnides avaeb tema ees äkki uks teistsugusesse reaalsusesse, kus põimuvad mälestused, fantaasia ja peidus olnud mõtted. Temast saab justkui teine inimene, teine Hannes... Lugu algab vägagi tavaliselt. Hannes sõidab koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama, kuid edasi võtablugu täiesti teise pöörde. Poiss märkas õunu korjates, et mingi asi , mis on nagu pilv kord hajub, kord koondub. Tegelikult oli see musträstaste parv, mis koondus järsku üheks poisiks, kes oli täpselt samasugune, nagu oli seda Hannes. Selle üürikesel ajal kaob ,,vana" Hannes ja pääseb valla ,,uus" Hannes. Ma arvan, et mõne hetke lummuses nagu ka selles loos võib jätta inimese hinge sügava jälje kogu eluks. ,,Kohtumine Taageperas" võlub inimesi oma lühidusega, kuhu...
Kõnelus iseendaga Peaksin endalt vist küsima, et miks on minu elu nii läinud ja miks mitte teisiti. Selle põhjuseid on mitmeid ja väga erinevaid. On ka muid asju mida ma peaksin endalt küsima nagu näiteks, et kuidas ma saaksin oma elu paremaks muuta jne. Miks on minu elu nii läinud ja miks mitte teisiti? Sellele küsimusele vastaksin ma nii, et inimene seab ise enda elutee ja mitte keegi teine. Mina olen oma elutee seadnud sellikseks nagu see praeguseks on saanud. Veel ei ole ma kahetsenud oma valikut ja loodan et ei kahetse ka. Miks ma valisin endale sellise elutee? Just sellepärast et mul lihtsalt ei olnud muud võimalus. Elu on igal inimesel raske, ükskõik kas sa oled rikas või vaene, hea südamlik või mitte. Kõikidel inimestel on omad puudused. Osadel on näiteks koolis parem pea kuiteistel jne. Neid näiteid võib tuua mitmeid ja väga erinevaid. Kuidas just mina saaksin oma elu paremaks muuta? See ei ole teg...
Kodukirjand Kõnelus iseendaga On ju olemas mitmeid võimalusi, kuidas iseendaga kõneleda. Kõik me ju mõtleme igapäevaselt erinevatele probleemidele. Eriti värvikatel inimestel võib mõttemaailm kanduda vägagi suureks nii, et isegi ei suuda ära imestada, mida kõike meie aju on võimalik korda saatma. Minul on enda ja ka paljude mu tuttavate arust väga värvikas mõttemaailm. Ma võin tulla täiesti suvalisel ajal, täiesti suvalises kohas väga imelikkudele ideedele. Näiteks võin ma mõelda, et
Kõige tähtsam võitlus on iseendaga. Inimesel on väga raske võidelda iseendaga, kuid ta ikka suudab seda teha ja hakkama saada.Miks on see võitlus nii tähtis inimese jaoks ja paljud ei saa sellega hakkama? Kui hakata mõtlema sõnast ,,võitlus", siis peaks kohe ära mainima, et see toimub kahe poole vahel, hea või halva. Kui inmene peab võitlema iseendaga tähendab see seda , et ta peab oskama ennast kontrollida ja proovima endast välja saada halvad omadused. Näiteks on paljud inimesed laisad, kuid kui nad võitlevad iseendaga ja proovivad saada laiskusest üle, siis on nad selle lahingu võitnud ja saanud endast jagu. Võitlus iseendaga on tähtis, kuid samas väga raske, kuna inimene ei oska talitseda enda tundeid ja ei oska iseendale ,,EI" öelda. Mõned inimhinged on nii enesearmastajad, et nad
Tööleht nr 3 Väide: Andres tegi õigesti, et kutsus Mari pärast Krööda surma perenaiseks. Ma arvan, et Andres ei oleks endale leidnud paremat naist kui seda oli Mari. Kõige rohkem seda laste pärast ja selle pärast, et M ari ...
Ta on austatud ja usaldatud mees. Tema siseelule on tähelepanu pööratud minimaalselt, rõhk on pandud tegudele. Just tegude kaudu avaneb Rehepapi iseloom. Otsest koondportreed ei ole esitatud, üldpilt moodustud paljudest seikadest. Esimest korda kohtub lugeja Rehepapiga kohe raamatu alguses, kui ta kutsuti aitama sulast Jaani, kes oli söönud seepi. Kohe siis saab selgeks Rehepapi pisut vanemlik roll. Tegelase suhe iseendaga Rehepapp oli teadlik oma positsioonist külas. Enesekeskseks ei saa teda pidada. Ta oli alati valmis teisi oma nõu ja jõuga aitama. Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid. Rehepapp ei olnud eriti jutukas mees, ta rääkis täpselt nii palju kui vaja. Omaette mõtiskles rahulikult piipu tehes. Tegelase suhe teiste tegelastega Teistesse tegelastesse suhtub Rehepapp pisut nagu õpetaja õpilastesse. Ta ei pea neid
Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler ...
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" 1. Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi 2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale. 3. Probleemid: Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist. Vaesus ning milleni see võib inimese viia. Prostitutsioon ja selle mõju (Sophia) lähedastele ja sõpradele. · Konflikt romaanis seisneb Raskolnikovi sisemises väitluses iseendaga peale
Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha. Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala enesehinnanguga inimesed, vägivaldsest või vanemate poolt tõrjutud perede lapsed, sotsiaalsed heidikud 3. Sulandutakse seltskonda nn. ,,omad grupid" kus on sarnase sotsiaalse taustaga inimesed, põgenetakse reaalsuse eest.
Tegelase analüüs: (......) Bioloogiline – päritolu ja välimus aspekt Psühholoogiline - mõtted, soovid, lootused Sotsiaalne – amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, suhted teistega Kujundlik – mida ütleb nimi ja välimus tegelase maailmavaate kohta Tegelase suhe loo 1. Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise. jutustajaga, iseendaga, Kuidas esitab jutustaja tegelast? teiste tegelastega, Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda vaid tegevuses? Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? ümbritseva maailmaga Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2. Tegelase suhe iseendaga.
Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegude põhjuseid. Sõda iseendaga lahingu võitsime, sõja võitis siiski keegi meie seest, sest Tema jääb alati peale. Tema on see, kes juhib meid ja järgneb meile kõikjale, Tema eest ei saa põgeneda .. seda ei suuda keegi meist, selles kategoorias erandeid pole. Iseendaga võitlemine ei ole maailmas midagi uut, seda on üritanud paljud ning enamik neist, ka kõige tugevamad, on alla vandunud või lihtsalt lagunevad vaimselt tükkideks. Iga tükike eri kohta ning neid pole enam võimalik kokku korjata inimene
temal seda oli, või siis oleks saanud aru, et suurepäraseid heliloojaid on veel ka peale Mozarti, siis ehk ei oleks maailm teda nõndaviisi isoleerinud. Kõik oli kinni vaid Harrys eneses. Ning just need tema liiga ühekülgsed vaated tõid endaga kaasa nii depressiooni kui ka morbiidsed mõtted, mille tõttu Harry ka üha nõrgemaks muutus. Kuid inimene, kes tahab maailmas püsida, peab olema seesmiselt tugev. Terve elu vältel toimub inimeses võitlus iseendaga. Ning kui võitu ei suudeta enda üle saavutada, on inimesel sageli raske leida kohta ka ühiskonnas, kuna eelkõige on ju tähtis hakkama saada iseendaga. Ja selleks on vaja julgust, millest ,,Stepihundi" kangelasel Harryl aga vajaka jäi. Kui ta oleks suutnud endas säilitada inimese poolt, oleks ta olnud üks õnnelik inimene, kes on armastatud nii iseenda kui ka teiste poolt. Kuid kahjuks ta seda ei suutnud. Temas peituv hunt ei lasknud
Läbipõlemis- sündroom Anna-Maria Aaso Tartu Kunstikool 2018 Burnout ehk läbipõlemissündroom Entusiasmi kadu Töövõime vähenemine Tervise halvenemine Väsimus kasvav rahulolematus enda tööga ja iseendaga kuidas ära tunda seda õiget asja? pidev väsimus apaatsus kergesti ärritumine sagedad pea- ja/või kõhuvalud keskendumise ja mäluga probleeme enda isoleerimine, inimeste, sõprade vältimine pessimism " Olin suure ettevõtte juht aastaid, ettevõte kasvas ja arenes, mina aga põlesin läbi. Tegin aastaid ületunde, isegi puhkuse ajal ei suutnud töölt eemal olla. Viimasel poolel aastal oli asi juba nii hull, et tekkis tahtmatus
kõike uskuma või siis just kõiges kahtlema ning õige pea ei tea enam, milline inimene siis tegelikult ollakse. Iseendaga konfliktis olemine teeb elu keeruliseks ja pingeliseks. Ülisuurte pingetega ei ole aga võimalik elada see võib viia hulluseni. Süükoormaga elamine on raske, sest see tekitab inimeses suuri pingeid, millest on väga raske vabaneda. Painavad mõtted ja tunded on inimesega pidevalt igal pool kaasas ning need võivad viia konfliktini iseendaga või suisa mõistuse kaotuseni. Kõigil inimestel on vähemal või suuremal määral pingeid. Igapäevaseid elupingeid saab maandada jooga, metsajooksu, laulmise või muu lõdvestava ja huvipakkuvaga. Ma ei usu, et see on võimalik väga suurte pingeallikate puhul nagu näiteks mõrva sooritamine. Olles tapnud 2 inimest ei aita vaid metsajooks. Leian, et siis on vaja väga põhjalikult oma elu üle järele mõelda ja saada selgust, miks midagi juhtus ning kuidas nüüd saada paremaks inimeseks
" H.Hesse Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest. Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine. Mida aeg edasi, seda raskem on abi leida ja sellest täielikult vabaneda. ,,Stepihunt" on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga. Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda, inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada. Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema nii palju, et see tema igapäevaelu häirima hakkab? Harry on kaotanud oma seesmiste sisepingete tõttu kõik sõbrad ja ka naise.
sõnastada ei oska. Ometigi pürgime kõik selle ,,teadmatuse" poole ehk ongi see meie elu eesmärk? Inimestel on komme end alati ja igas olukorras teistega võrrelda. Küll tuuakse võrdluse alla nii palganumbreid, välimust, teadmisi kui ka õnne. Me oleme kõik mitmeid kordi mõelnud, miks tundub naabrimees sedavõrd õnnetu olema või miks on koristajatädi täna nõnda õnnetu. Õnn on rahulolu. Õnnelik saab olla vaid inimene, kes on rahul nii iseendaga kui ka ümbritsevaga. Täisväärtuslikuks eluks vajame perekond ja lähedasi. Need on inimesed, kes võtavad meid sellistena, nagu me oleme ning kellele saame igas olukorras loota. Kindlustunne on väga suur osa õnnest. Õnnelik on inimene, kelle töö on tema hobi. Ikka ja jälle räägitakse õnnetutest hingedest, kes vanemate soovil on läinud õppiima õigusteadust või ärindust. Osa neist omandab hiljem ja soovitud eriala, näiteks puutöö. Sedasi on purustatud küll vanemate
Hamlet ihkas kättemaksu oma isa tapjale, kelleks osutus viimase vend ja kaasosaliseks Hamleti ema. See võis kindlasti kuningapojale ränk hoop olla, kui oma kahtlustele kinnituse sai. Sellegipoolest oli Hamlet endast üle ja teenis üht ainsat eesmärki – panna isa mõrvari või mõrvarid kannatama. Ta tappis kogemata ka kantsleri, kuid ei hakanud enda pead vaevama tema kõrvaldamisega, kuna teadis, et mees on palju õelat ja halba korda saatnud. Ta isegi pidi võitlema iseendaga, kaalutles sooritada enesetappu, sest võitles pidevalt ju ebaõigluse ja valede keskel, kuid siiski seda ei teinud, kuna arvas, et muidu poleks ta hing rahu saanud. Don Quijote seevastu aga tahtis muljet avaldada oma südamedaamile. Kujutas end ette rüütlina, kes püüdis kaitsta kõike ja kõiki kurjade jõudude eest. Kõik vägiteod, mida ta tegi, olid mingil määral pühendatud Dulcineale. Näiteks, kui ta vabastas
vahetult joonlaua skaalaga Pikkus kaudne: Saame mõõtarvu arvutuste teel, nt. mõõdame traadi läbimõõtu, keerame traadi 10-20 korda umber pliiatsi ja mõõdame saadud mähise pikkuse ja jagame selle keerdude arvuga. Pindala otsene:leian ristküliku kujulise papitüki pindala, mõõtes iga külje pikkuse ja liites kõik need pikkused kokku. Pindala kaudne: leian ruudukujulise papitüki pindala, mõõdan ühe külje pikkuse ja siis korrutan selle pikkuse iseendaga. Ruumala otsene:Kartuli ruumala leidmiseks sukeldan kartuli mõõtesilindrisse, kus on nt. 20 dm3 vett, asetan vette kartuli, vesi tõusis 0.5 dm3 võrra, seega on kartuli ruumala 0.5 dm3. Ruumala kaudne: Kuubikujulise klotsi ruumala leidmiseks, mõõdan ühe külje pikkuse ja korrutan seda pikkust iseendaga kolm korda, tulemuseks saangi klotsi ruumala. 5. Kiiruse valem, tähised, ühikud ja ühikute teisendamine v=s:t v=kiirus s=teepikkus t=aeg 1km/h : 3.6=m/s ; m/s x 3.6=km/h
Siinkoha peal meenub Sacques Lacan konstrueeritud subjektiivsus. Laps, kes on emaüsa, on algupärane paradiislik ja täiuslik, niipea kui ta sünnib, satub ta sümboolse keele ja märgi maailma. Toimub inimese represeerimise. Keel on võrk mis kattab kogumi ja siseldab reaalsuse sümboolsesse korda. Sellist seletust nimetatakse "le stade du miroir" (mirror stage). Selline võrgustik on paratamatu ning sellest ei pääse keegi, sest vabadus on vangistus. Me ei saa iseendaga üksi hakkama, sest oleme loomu poolest karjaloomad. Me vajame juhti, kes käseks, sest siis on meil suund ja samas ei ole vastutust. Me oleme vabad, aga samas puudub võim. Aga inimene tahabki kõige rohkem just võimu. Selleks, et võiku saada tekivad uued suhted inimeste vahel. Keegi peab hakkama muutma elurütmi, struktuuri harjumusi. Lõhkumine on uue loomine. Sellised käigud on kui puuharud, mis hargnevad aina mitmeks ja mitmeks. Iga jätku kohal on keegi kes juhib
Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast
Joodikuid ja naljahambaid on muidugi alati leidunud, aga autor oskab seda koomilisust eriti huvitavalt kirja panna. Seda kohtab ka tema teistes teostes. Iga inimene mõistab ühte ja sama teost erinevalt. See tuleneb nii vanusest, soost, haridustasemest kui ka isiklikust silmaringist ning ka muudest asjaoludest. Inimesed mõistavad asju erinevalt. Kindlasti on ka minul erinev ettekujutus analüüsitavast teosest kui mõnel teisel. Paljud inimesed leiavad ühes või teises tegelases sarnasusi iseendaga, hakates teda endaga samastama. Noore kauni neiu jaoks tundubki elu olevat üks mäng ja naer. Noormeeste tunnetega mängides maksab see aga endale ühel hetkel valusasti kätte. Nii juhtus ka teose peakangelase Ainoga, kes pidi kibedust tunda, nähes, et ka tema tunnete peale naerdakse, et ka tema võib haiget saada. Tegeliku lugejana samastasin ka mina end, aga mitte niivõrd konkreetsete tegelaste, vaid rohkem situatsioonidega.
Aminohapped on karboksüülhapped mille alküünrühmas on 1 või mitu H aatomit asendatud rühmaga NH2 Üldvalem Keemilise omadused: 1) Reageerivad hapetega NH2 - CH2COOH + HCl->ClNH3CH2COOH(aminoetaanhape) 2) Reageerivad alustega NH2CH2COOH + NaOH -> NH2CH2COONa + H2O 3) Reageerivad iseendaga moodustades kaksikioone H2N - CH2 - COOH H3NCH2COO Füüsikalised omadused: Tahked kristallilised ained, ei lendu, lahustuvad vees kui kehvasti orgaanilises lahustis, kõrge sulamis temperatuur. Leidub: Kõigis elusorganismides, inimese ja loomasööda vältimatu koostisosa, moodustavad valke
Algarvud ja kordarvud Sisukord Sissejuhatus Algarvud ja kordarvud Arvu tegurid ja kordsed Jaguvuse tunnused arvudega 2, 3, 5 ja 10 Kordarvu lahutamine algteguriteks Ajaloolisi andmeid Arvude ühistegurid Arvude ühiskordsed Alg- ja kordarvud Jagaja arv, millega antud arv jagub Arvudel on erinev arv jagajaid: Arv 1 jagub ainult iseendaga; Arvud 2, 3, 5 ja 7 jaguvad arvuga 1 ja iseendaga; Arvudel 6, 8 ja 10 on jagajaid neli; Arvul 24 on palju rohkem jagajaid: 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24; Alg- ja kordarvud Algarv naturaalarv, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise) Kordarv naturaalarv, millel on rohkem kui kaks jagajat Algarvude tabel koostatatud selleks, sest suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg või kordarv; Arvu tegurid ja kordsed Arvu tegur kõik arvud, millega antud arv jagub; Nt. Number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on...
aega välja kujunenud tõed, väga kiiresti. Aga selline kiirus viib ka kiire lõpuni ja siis me avastame , kiirest ja effektiivsest elust ei ole midagi edasi anda võsukestele. Tuleb nooruke juurde ja küsib,"Taat kuidas elada?" ning me kehitame õlgu. Anda näpunäiteid oma elust ei tundu enam siis õige, sest vanaduses meenutades tagasi ei tulegi ju muud meelde , et aega ei olnud ja kiire oli kõik aeg. Niisiis, mõtelgem kuhu meil kiire on? Tuleb leida aega, et olla iseendaga. Selles stressi rohkes ilmas, kus me elame peab vahest aja maha võtama, et olla üksida iseenda ja enda mõttetega. Päevast päeva oleme me sunnitud suhtlema, kontakteeruma inimestega, kas siis tõõl, koolis või mujal. Osadega neist sunniviisiliselt, teistega vabatahtlikult. Päeva lõpuks koguneb meie aju terve suur hulk andmeid, sündmusi jms, aga meil ei ole aega, et neid sorteerida endas, ära visata ebatarvilik ning alles jätta vajalik
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit
15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus. Integraalsus - terviklikkus rahulolu täiustunne. Lapse sisekõne - laps räägib iseendaga, operatsiooni eelnestaadium. Polügeensed omadused - omadused mis on seotud mitme erineva geeni mõjuga inimesele. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali, siis toob käed keha juurde jälle tagasi ja pigistab sõrmed kokku. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%)
Ka tunnustatakse haridust meie ühiskonnas väga ning sellega teenitakse lisaks välja ka teiste inimeste imetlus. Raamatus ,,Tuulte tallermaa" oli Taavi üks poegadest (Jaak) just see inimene, kes ei soovinud teha põllutöid ja teda ei huvitanud taluelu, vaid ta õppis juba varakult lugemise selgeks. Piisavalt vanaks saades läks ta pisikesest maakohakesest end teostama ja täiendama laia ilma. Tagasi tulles austati teda väga ja Taavi poeg oli saavutanud rahulolu iseendaga, mis ongi ju elus üks tähtsamaid eesmärke. Rahulolu iseendaga teeb õnnelikuks. Õnnelikke ning haritud inimesi on siia ilma kindlasti vaja. Haridus võimaldab mõnel väga targal inimesel teostada innovaatilisi mõtteid. Ei oleks ju maailma kultuuri õnnistatud inimestega nagu Mozart, Leonardo da Vinci, Charles Darwin, kui neid ei oleks julgustatud juba väikesest peale. Haridus peakski endale tänapäevases
paar venda. Olen oma peres kõige noorim, aga samas varsti kõige pikem. Minu perekond täidab igasuguseid ülesandeid. Meie ühisteks ülesanneteks on korteri korras hoidmine, nõude ja riiete pesemine, sõõgi tegemine ning üksteise abistamine. Vanemate ülesanne on hoolitseda majandusliku heaolu pärast, mis laseb meil korteris elada, toitu valmistada, riideid osta, huviringidest osa võtta ja turvaliselt elada. Mu vendade ülesanne on iseendaga hakkama saamine ja maailma avastamine. Minu ülesanneteks on koolis käija, häid hindeid saada, käija huviringides, koristada oma järgi, aidata hädasolijaid ning hoolida oma perekonna üle.
Prosotsiaalne käitumine Käitumine, millega tehakse midagi head või kasulikku ilma tasu ootusetta. -Hoolimine -Tunnustamine -Teabealane toetus ja abi -Füüsiline abi -Sõbralikkus ja teretulnuks pidamine Vaimne heaolu -Rahulolu iseendaga -Õnnelikkus (head sõbrad) -Positiivsete mõtete ja tunnete ülekaal (tulen kooli hea tundega, sest nkn peab kooli minema) -Tõhus hakkamasaamine ettetulevate nõudmiste ja muutustega Stress …on pingeseisund, millega inimene üritab kohaneda. --Hea stress -enne Kt’d, eksamit, jne -enne töövestlust -enne spordivõistlust -päkapikud, sünnipäevad --Halb stress -mõeldakse asju üle, nii, et ei suudeta tegutseda Stressi põhjustajad -Kt’d, eksamid, jne -Haigused ja tervis
2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omadused: kõrge keemistemp, mürgised, moodustavad vesikiksidemeid vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed
· Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi · Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist · Kas Eesti on heaoluriik ? · Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega kuid arengu protsess jätkub ning
* Aktiivne kodanikuühiskond * Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel * Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine * Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse * Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel * Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi * Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla * Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks * Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist Heaoluriigi poliitikat edendavad sotsiaaldemokraatlikud parteid.
Sõprus ja armastus Kõik inimesed on tundnud kas sõprust või armastust. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustes, mitte ainult rõõmudest. Tavaliselt kogetakse esimesena sõprust, kuna leiame endale hingesugulase, kellega võib olla lõputult aus ja avameelne. Sõpradega kaasneb alati kohustus, sest peab arvestama tema soovidega ja suruma maha iseenda isekuse. Muidugi peab saama iseendaga hästi läbi, sest ilma selleta ei saa me olla kellegi teisega sõbrad. Arvatake, et armastus ja sõprus on kas väga sarnast tunnet, aga see pole üldse tõsi. Armastus on tundeline ja mõtteline side, mida igaüks vähemlat korra elus tunda saab. Armastust võime nimetada võlusõnaks, mis muudab inimesi, teeb nad elavamaks, kaunimaks ja õrnemaks. Elu saab uue mõtte ja uue väärtuse. Armastus ei ole inimeste jaoks ühesugune,
Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abielu ümber Mitmed seltkondlikud sündmused Köögertali pankrotistumine Traagiline teose lõpp Teose ideestik Naeruvääristab seltkonna elu Raha ümber keerles kõik Armastuse ja õnne otsimine elus Inimeste sisemised heitlused armastuse ja raha suhtes Selle aja kodaniku mentaliteedi hukkamõistmine Tänan tähelepanu eest!
On need kellelegi kasulikud? Peavad olema, kuid enamasti ei too nad mingit kasu, pigem kahju. Vapustavad sündmused võivad esile kutsuda nõrkushoogusid, mil ei suudeta säilitada kontrolli oma välise mina üle, paljastub sisemine tahe, jõud, mõtted, agressiivsus, millest mul võib-olla aimugi ei ole, ja mis võiks nii mulle kui teistele teadmata jääda. Juhuslikult iseennast avastades tunnen tagasilööke, tunnen, et ei olegi nii tugev, kui arvan end olevat, tunnen, et ei saa iseendaga hakkama. Niisiis seisangi iseendaga silmitsi ja pean kohut, süüdistades ja kaitstes iseennast. Tundub, et teisi inimesi on kergem mõista kui iseennast, kuna pinnapealsus on lihtsam. Lihtsam on siiski analüüsida teiste käitumist, Dostojevski "Idioot", miks leidis romaan just sellise lahenduse, miks ei võinud vürst Mõshkin käituda teisiti. Vürst Mõshkin saabus Venemaale pärast oma 20-ndaid eluaastaid, seega oli tema isiksus juba kujunenud
Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. · On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga. · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. · Tarkus on ainus voorus ja harimatus ainus pahe. · Mida vähem on inimesele vaja, seda lähemal on ta jumalatele. · Heade inimeste puhul tuleb usaldada nende sõna ja mõistust, mitte vannet. · Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas. · Ei saa ravida keha, ravimata hinge.
Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. 3. Kolmas reklaam on sotsiaalreklaam. Kasutatud on visuaalset kui auditiivset võtet toomaks tähelepanu reklaamile, muusika, sõnad näitleja ratastoolis. Sõna ratastool ja alati. Reklaam on suunatud ilmselt kõigile kes autoga sõidavad, kuid eeskätt täiskasvanutele. Mõtlema panev, mis võib juhtuda päris elus iseendaga samas situatsioonis. Selle reklaami hoiak on tõsine ja mõtlemisainet pakkuv.
· Kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid Eestis. · Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. ,,Tõde ja õigus" Esimene jagu inimese võitlus maaga Teine jagu inimese võitlus jumalaga Kolmas jagu inimese võitlus ühiskonnaga Neljas jagu inimese võitlus iseendaga Viies jagu tagasi pöördumine, alistumine
hingeseisund hell ja kiiruga on tehtud nii saatuslik otsus. Levinud on ütlus: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud!" Mainitust esimese pärast on inimesed võimelised isegi tapma, kusjuures teise puhul tehakse seda nagunii. Armastus on paljude inimeste üks eneseteostuse viise. Me kõik püüdleme millegi poole, st üritame end kuidagi moodi teostada. Me seame eluteel paika väärtushinnangud, mis osutuvad kas valeks või õigeks. Vajame eneseotsinguid, kus tulemuseks vabadus ning rahulolu iseendaga. Kinnisilmi ei avasta me midagi. On ka eneseteostuse halvem pool- eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et eneseotsingule on liiga palju aega elust kulunud. Vältimaks sellist olukorda ja anda eneseleidmisele vajalik kurss, on vaja prioriteedid juba varakult paika panna. Elu on müstiline ja keeruline. Selle mõistmiseks peab inimene täiel rinnal elama- end leidma, sest elus olemine on tohutu õnnistus ning elu ise ja viis, kuidas me seda elame,
protest oli ühendatud utoopiaga. Omane on ebamäärane katastroofi eelaimus, sõjavastane protest, hirm ja ahastus inimese tuleviku pärast. Eestis-Johannes Semper, Marie Under,Henrik Visnapuu. A.H. Tammsaare: -1878-1940 -sündis albu vallas vetepere külas -romaanid: kõrboja peremees, tõde ja õigus I-V, põrgupõhja uus vanapagan, elu ja armastus, ma armastan sakslast. -Tõde ja õigus: 1 osa- võitlus maaga; 2 osa-võitlus jumalaga; 3 osa-võitlus ühiskonnaga; 4-võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; 5- alistumine(resignatsioon). -vurle,mats: matsi iseloomustab traditsioonilisus, püsivus,visadus,alalhoidvus,mõjukus. Tema arvates on tõeline eurooplane mats, kes peab kinni sellest, mis tal on, on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Ta armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. Vurle on püsimatu, tujukas, loomutu, vormitu, pealetükkiv. Temast saab tujude ajendil üleöö sakslane, venelane, prantslane või inglane
hulgaliselt lugejaid. Raamatud on põnevad, kõigil on ennast huvitav asetada peategelase rolli, hetkeks unustada kooli- ja töömured ning keskenduda ainult teosele. Tänapäeval tuleb lugeda ka väärtkirjandust: ,,Tõde ja õigus", ,,Romeo ja Julia", ,,Kuritöö ja karistus". Need on kirjutatud kirjandusklassikute poolt, kelle teoste tundmine avardab oluliselt meie silmaringi ja nagu Rein Veidemann ütles: ,,See on dialoog iseendaga ja selle dialoogi läbi oma mina ehitamine." Mida rohkem teoseid me oleme lugenud, seda paremini me ennast tundma õpime. Õpilaste elust ei puudu ka õpikud ja teatmeteosed, mis on väga oluline osa hariduse kujundamisel. Õpetajad võivad küll tunnis palju ära rääkida, kuid nad ei suuda kunagi meile edasi anda seda, mis raamatutes kirjas on. Me õpime sõnavara, areneme ja kujundame oma tulevikku tänu infole, mille saame õpikutest.
Sõprus Sõprus on kaht inimest ühendav lähedane vaimne suhe, kuid kui me pole sõber iseendaga, siis ei saa me olla sõbrad kellegi teisega. Sõprus võib esineda nii sama soo esindajate kui ka vastassugupoolte vahel. Kahte inimest, kelle vahel on sõprus, nimetatakse sõpradeks. Sõbrad on üksteisega tavaliselt avameelsed ja hoolivad. Õige sõber kuulab sind ära ka siis, kui tal tegelikult selleks üldse aega ei ole, ei unusta olla su sõber ka siis, kui sinust seltskonnas üldse asja ei ole. Sõbrale ei pea kunagi meelde tuletama, et ta on sinu sõber. Sõber on isik, kellele võib usaldada ükskõik mida, kellega vahel rääkida tõsistest asjadest nagu Teine Maailmasõda ja matemaatilised valemid, vahel paranoiliseks muutuda või näiteks vaime välja kutsuda, vahel rääkida lihtsalt ilmast ja muusikast. Keegi, kellega koos saab end vabalt tunda, reisida maailma lõppu, viimastest tundidest poppi panna ja randa minna, koo...
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3
neil on tunne, et kui asjademaailm saab läbi, saabki elu otsa. Neil pole enam väliseid effekte, millega end teistele tõestada ja nii tundub neile, et nüüd nad polegi enam midagi väärt. Nad on kaotanud elurõõmu, elutahte, huvi oma hobide ja tervise vastu ja tihti nad ei püüagi midagi teha, et leida olukorras positiivset. Väga paljud inimesed on aga aru saanud, et majanduskriis on väga hea aeg end ümber häälestada materiaalselt vaimsele ja nad on asunud tutvust tegema iseendaga. Inimesed käivad erinevatel vaimse sisuga kokkusaamistel, populaarne on Rännaku seanss, mille käigus inimene saab iseenda kohta palju teada. Kui jälgida, millised raamatud on läbimüügi edetabelite tipus, siis peab tõdema, et jätkuvalt on vaimse sisuga raamatud väga menukad ja nii mõnestki raamatust on ilmunud juba uus trükk (Dale Carnegie ,,Ärge muretsege, hakake elama!"). Ja 1. mai ettevõtmised viimastel aastatel: kui inimesed oleksid endiselt keskendunud
kes meid ümbritsevad. Manipulaator Inimene, kes rakendab, kasutab või kontrollib enese maksmapaneku kaudu ennast ja teisi nagu asju Nüüdisaegne manipulaator arenes ajal, mil me orienteerusime turumajandusele. Eric Fromm: esemeid võib tükeldada ja mõjutada neid kahjustamata. Inimest ei saa tükeldada teda hävitamata või kahjustamata Manipuleerimise põhjused Fredrick Perls peab üheks peamiseks põhjuseks inimese igavest konflikti iseendaga. Teadlikult või alateadlikult usub inimene, et tema pääsemine on teiste kätes. Samas ei usalda ta täielikult teisigi. Sarnaneb lapsega, kes sõidab libedast mäest alla, hoides kaaslase hõlmast kinni, püüdes teda seejuures isegi juhtida. Manipulatiivsed süsteemid: Aktiivne- püüab teisi juhtida aktiivsete meetodite abil. Passiivne- kuna tal puudub kontroll elu üle, otsustab ta, et peab alla andma ja laskma aktiivsel manipulaatoril ennast kontrollida
rängalt kätte ja ta ehk ta päästiski oma teo kaudu inimvaresid, kes muidu oleks elus läbi põlenud. Raskolnikovi egoistlik pool jääb minu silmis pigem tahaplaanile ja esile tõuseb kangelaslik külg. Mingil iseäralikul põhjusel jäi mulle tema karakterist isegi imetlusväärne mulje ja läbi teose tundsin talle kaasa ning ei mõistnud teda kunagi päris sajaprotsendiliselt hukka. Tema vastuolulisus iseendaga, kõhklemine ja tegutsemiskindlus, enesekindlus ja ebastabiilsus samal ajal, ei viita egoismile. Raskolnikov oli intellektuaal, kes hävitas ühe täi terve kogukonna heaolu nimel.
kui mind. Rollid vahetusid ja pimedast sai justkui teejuht nägijale. Inimesed, kes on tuuri läbi teinud, lahkuvad näituselt "topeltvalgustatuna". Näitust "Dialoog Pimeduses" on tänaseks külastanud üle 2 miljoni inimese, rohkem kui 100-s erinevas linnas. Ma soovitan igaühel minna ja ise kogeda ning hiljem võtta veidi aega mõtlemiseks meile antud elu ja võimaluste üle. Dialoog pimeduses see pole mitte ainult dialoog sõbraliku giidihäälega, vaid suuresti ka iseendaga. Sarah-Harriet Sonnenberg XI B 2011
Pole lihtne valida elukutset Elukutse ja selle valimine tundub olevat noortele julgetele ent kogenematutele hirmutav. Teadmatus, mis hõlmab juba olemasolevaid mõttealgeid ning kartus neid maha matta, et midagi uut enda jaoks avastada. Miks on elukutse valikut raske sooritada? Iga päevaga aina võimalusterohkemas maailmas on küllaltki keeruline millessegi täielikult süüvida. Haridusmaastikult karjääri sukeldumine toimub enamike noorte jaoks tänapäeval suhteliselt kiiresti, olgu põhjuseks siis rahamure või hoopis midagi muud, aga seepärast ei suudetagi tihtipeale keskenduda tegelikule hinge kutsumusele. Potentsiaali omades on küll valdkonnad külluslikud, kuid varasema ettevalmistuseta iseendaga on kursilt kõrvalekaldumine ning segadusse sattum...
11. Tuglas ,,Poppi ja Huhuu" kui inimmõistus puudub, maailm lendab õhku 12. Gailit ,, Ekke Moor" rändamine, ei talunud rutiini, inimene muutus rännu käigus 13. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu enesetapp väärikuse säilitamiseks. Pidi 2 naise vahel valima. 14. Ristikivi ,,Rohtaed" Tallinn 30'datel, haritlasteema, kaotas isikliku ,,mina", eesmärk kadus/muutus. 15. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" inimese suhe maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Eesti ühiskonna areng. 16. Hamsun ,,Maa õnnistus" 17. Salinger ,,Kuristik rukkis" põhimõtted kastiinimeste vastu, haridus(koolis peab käima, et teada saada enda piire) 18. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" kadunud põlvkond, ei suutnud tagasi vanasse ellu tulla, poisid ei teadnud, mille pärast võitlema peavad, tegid seda lihtsalt sellepärast, et öeldi, et nad peavad. 19. Kross ,,Keisri hull" 20. Coelho ,,Alkeemik" 21. Helbemäe ,,Ohvrilaev" - 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
