Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku (0)

3. Eneseteadvus.

• Peamine suhtepartner – mina ise. Kõige rohkem mõtlen, kaalutlen, hindan, muretsen, rõõmustan, kurvastan
  
• Inimese suhe iseendaga SP-s: eneseteadvus, enesehinnang, eneseregulatsioon
  
• Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust!
  
• Mina (self) – eneseteadvuse väljendus , see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab
  

• Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept ): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one’s experience , including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast.
  
• Teadmine endast (self- knowledge ): knowledge about one’s own characteristics , abilities, opinions , thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta.
  
• Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object , just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine
  

• William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve” (1890)
  
• Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon
  
• George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi
  
• Koos individualiseerumisega – vastupanu välisele survele
  

• Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas
  
• Lapse, tudengi , trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle
  
• Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid
  
• Zimbardo eksperiment: jaotumine vangideks ja vangivalvuriteks, 15 USD päev. 3 päeva lõbusalt, 2 nädalat vaenulikkust
  
• Kes ma olen – mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine?
  

• Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast – identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ...
  
• Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel
  
• Sotsiaalne identiteet (social identity ): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine.
  
• Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus.
  

• Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane
  
• John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon,
  
• Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti
  
• Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv!
  

• Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang – fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks
  
• Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale.
  
• Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive - negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas
  

• William James (1890): EH = edu/pretensioonid
  
• Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria
  
• LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega, olulisemaks seda, kus/mis minul tugev, võrdluspartnerite teadlik otsimine
  
• “One strategy for this is downward self- comparison à comparing oneself to people who are worse off than us ( contrast to upward social comparison). This, and other self-enhancement strategies, may lead to inflated opinions of ourselves à positive biases”
  
• Läänemailmas - püüd positiivse enesekäsitluse suunas – selle alusel eneseväärikus, eneseaustus, enesekindlus . Enesehinnang kui “sotsiaalne vaktsiin” ebaõnnestumiste vastu
  
• Kultuurimallid: I’m fine, läheb normaalselt
  

• Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi – inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow!
  
• Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse : tähtsustan edu ja unustan ebaedu
  
• Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine. Tunnustuse otsimine ja pakkumine
  
• Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli, edukas, õnnelik. Tähtede draamad.
  
  • Nartsissistlik enesekäsitlus: “a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.”
    
• Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang?
  

• Self-presentation
  
• Stigma, stigmatization, coping with stigma
  

• Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life
  
• Inimese igapäevategevus kahel viisil:
  
  • Spontaanselt (ei refleteeri)
    
  • Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin)
    
• Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane)
  
• Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane , moslem)
  

• Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust)
  
• Kuuluvuse demonstreerimine (kampsunid ja pintsakud)
  
• Mõjutamine (kaastunnet tekitada)
  
• Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit – panin pidu, ei maganud)
  
• Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses )
  
• Mis on “päris” Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks
  
• Küps isiksus – kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone
  

• Stigma – märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal
  
• Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse
  
  • Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused)
    
  • Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm)
    
  • Grupistigma (endine vang)
    
• Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane)
  
• Erving Goffman Stigma, Penguin Books , 1968
  

• Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale
  
• Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon):
  
  • varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset),
    
  • kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste )
    
  • distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus , naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv)
    
• Irooniline reflektsioon – küpseim regulatsiooniviis
  

• Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris
  
• Lääne kultuuriruumis trend – normaalsuse piirid laiemaks
  
  • Psüühikahäired saanud vaimseteks erivajadusteks (keskajal hoiti ketis)
    
  • Nahavärv pole probleem (pikka aega oli)
    
  • Seksuaalne orientatsioon murrab normaalsuse hulka
    
  • Ratastooliga saab kooli, poodi ja kontserdile
    

• Igaüks loob pildi iseendast, hindab ja väärtustab ennast, üritab ennast juhtida ja vajalikul viisil teistele esitleda
  
• Mina - kombinatsioon välisvaatest, enda kogemusest, rollidest, identiteedielementidest. Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena
  
• Püüd positiivse enesehinnangu ja eneseväärtustamise suunas
  
• Milline on “õige” Mina? Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed
  
• Sotsiaalpsühholoogia ja isiksusepsühholoogia
  
• W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982)
  

• Don’t worry about failure , rejection, humiliation as much
  
• Have a clearer, more confident understanding of their identity (who am I?)
  
• Less likely to change opinions and attitudes in the face of persuasion
  
• Positive affect
  
• Positivity bias— rate others more positively
  

• Worry more about failure, rejection, and humiliation
  
• Too much desire to succeed
  
• look for ways to avoid failures, rejections, and setbacks
  

• Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited:
  
  • A Collective Self-Esteem Scale : Self-Evaluation of One's Social Identity
    
  • Self-evaluation scale
    
  • UCLA Loneliness Scale
    
  • Subjective Happiness Scale
    
  • Beck Depression Inventory
    
  • Miller Social Intimacy Scale
    

4. Sotsiaalne taju

• Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt.
  
• Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks?
  
• Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine
  
  • Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid
    
  • Grupitaju: pilt eri rühmadest
    
  • Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus!
    
• Meie - sotsiaalse taju filtrid
  

• Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ...
  
• Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine
  
• Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti!
  
• Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele!
  

• Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
  
• Solomon Aschi pildikatsed
  
• Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine
  
• Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks
  
• Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe?
  
• Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi
  

• Uurimused 1970datel:
  
  • Kandiline lõug – tahtejõulisus
    
  • Kõrge laup – tark inimene
    
  • Lapselik nägu – kutsub hoolitsema
    
  • Tüsedad – heatahtlikud
    
  • Väiksekasvulised – võimuahned
    
  • Pikad naised – intellektuaalsed
    
  • Tugev karvakasv – jõulised, brutaalsed
    

• Eelarvamus ( prejudice ) – teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud. Eelarvamus – püsiv negatiivne stereotüüp, “teiste” kategoriseerimise viis. Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt stereotüübist)
  
• The Nature of Prejudice (Allport, 1954) “The human mind must think with the aid of categories…. once formed, categories are the basis for normal prejudgment. We cannot possibly avoid this process. Orderly living depends on it.”
  
• Eelarvamused: rassism, natsionalism, seksism, homofoobia ... Nemad on sellised!
  
• Seletused: jäänuk ajalooliselt meie-nemad vastasseisust, viis enesekehtestamiseks ja eneseväärtustamiseks kuuluvusgrupi kaudu. Isiksusetüübiti – ebakindlad ja autoritaarsed isiksused eelarvamuslikumad. Kompensatsioonimehhanism.
  

• Stereotüüp - Stereotypes
  
  • Domineerib - Cognitive component
    
  • Generalization in which identical characteristics are assigned to all members
    
• Eelarvamus - Prejudice
  
  • Domineerib - Affective component
    
  • Hostile or negative attitude toward people just because they are a group member
    
• Diskrimineerimine - Discrimination
  
  • Domineerib - Behavioral component
    
  • Unjustified negative or harmful action toward a group member because of their membership
    

• Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi
  
• Empaatia indikaatorid
  
• Empaatia kui probleem, empaatia õppimine ja tootmine
  
• Miks eurooplane abistab aafriklast, kas vägivaldne naaber on minu probleem. Prosotsiaalsus
  
• Probleemsed äärmused
  

• Vahendajaks igal inimesel väljakujunenud veendumus selle kohta, millised inimesed üldiselt on.
  
  • Usaldusväärsed vs salakavalad
    
  • Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed
    
  • Altruistid vs enesekesksed
    
  • Ühetaolised vs erinevad
    
• Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju.
  

• Emotsioon: reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Komponendid: füsioloogiline , käitumuslik, subjektiivne üleelamine
  
• Emotsioonide lugemine
  
• Paul Ekman – 6 põhiemotsiooni - rõõm , hirm, kurbus , viha, üllatus , vastikus.
  
• Emotsioon kui isikutaju kultuuriuniversaal
  
• Emotsionaalne seisund taju vahendajana: kas ema ehetest suppi keetnud laps on nutikas või tüütu?
  

• Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid.
  
• Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane.
  
• Personaalsed vs situatiivsed põhjused
  
• Ajutised vs püsivad põhjused
  
• Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine
  
• Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)…
  
• Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ...
  

• Interpret behavior of others as a characteristic of the individual rather than the situation and behavior of self as due to situation
  
  • Person unemployed must be a bad worker , if I lose job, bad boss
    
  • If my friend gets a low grade: dumb or lazy friend, if I get low grade: hard exam !
    
• Maintain stereotypes:
  
  • Attribute confirmatory examples to the individual
    
  • Ignore /attribute to the situation examples which don’t fit or stereotype
    

• Järgnevusefekt. Kord kujunenud mulje jääb püsima.
  
• Enesekesksus. Eeldame, et kõik näevad asju nii nagu meie
  
• Oreooli efekt. Üldhinnang mõjutab üksikomaduste hindamist
  
• Projektsiooniefekt. Kompenseerime iseenda muresid ja ebakindlust.
  

• Pilt teisest inimesest tähendab kategoriseerimist, kindlasse klassi asetamist
  
• Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine. Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese “lugemine” - verbaalselt, mitteverbaalselt.
  
• Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp
  
• Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab-tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad).
  
• Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid – kuri-sõbralik, soe-külm, avatud-suletud
  
• Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond (inimestevahelised suhted)
  

• Grupieelarvamused ja stereotüübid
  
• Meie-nemad
  
• Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Tubade jaotus korteris, lilled naabri peenral!
  
• Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis
  

• Taju sotsiaalsus. Kognitiivne paradigma sotsiaalpühholoogias, tegelikkuse konstrueerimine.
  
• Taju vahendatus: stereotüübid, eelarvamused, situatsioon, varjatud inimesekäsitlused, emotsioonid, empaatia,
  
• Kalduvus omistada põhjuseid, fundamentaalne atributsiooniviga
  
• Atributsioonitendentsid
  
• Fritz Heider (1896-1988), Solomon Asch (1907-1996), Paul Ekman (1934)
  

5. Hoiakud

• Hoiak: püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti
  
• Väärtus - püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi
  
• Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu….
  
• Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus … vt S.Shwartz, R.Inglehart jt
  
• Hoiak – psühholoogia?, väärtused – sotsioloogia?
  

• Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt)
  
• Emotsionaalne komponent (suhtumine)
  
• Käitumuslik komponent (tegu)
  
• Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen)
  
• SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu
  
• Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?)
  
• Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty , 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega
  

• Affect (How I feel about it) plus
  
• Behavioural tendency (Conative), plus
  
• Cognitions (what I think or know ) about likely consequences of behaviour
  

• Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal
  

• Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised
  
• Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine naabrisse, Tallinn vs Tartu.
  
• Isiklik kogemus. Reis Indiasse!
  
• Toodetud hoiakud – sihipärane mõjutamine, meedia, propaganda
  
• Hoiak ja tuntus: Zajonc (1968) – mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak
  
• Hoiaku keskne tunnus – ajaline püsivus, siit maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus
  
• Domineerivad hoiakud – veendumused, eelarvamused?
  

• Hoiakute funktsioonid ( Katz 1960): knowledge, utility, ego-defence, value expression
  
• Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid
  
• Utilitaarne : objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne-negatiivne maailm)
  
• Ego-kaitse: sisemiste vastuolude vältimine , tasakaal
  
• Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine
  
• Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest . Rohelised.
  
• Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine
  
• Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti “kasulikkus”) ja eneseväljenduslikeks (aluseks objekti seos minu väärtuste ja enesemääratlusega)
  
• Hoiakud – maailmapildi ehituskivid
  

• Ühedimensiooniline käsitlus : H on kas positiivne või negatiivne, H “liigub” mööda ühedimensioonilist skaalat
  
• Kahedimensiooniline käsitlus: H “liigub mööda kahte skaalat: positiivset (positiivsete elementide hulk) ja negatiivset (negatiivsete elementide hulk)
  
• Kahedimensioonilise lähenemise järgi suhtumine objekti x võib sisaldada korraga nii positiivseid kui negatiivseid elemente – tegu hoiakulise ambivalentsiga
  
• Näit: suhtumine kiirtoitu, arvutimängudesse …
  
• Ambivalents – sisemine dissonants
  

• Kas H ennustab käitumist?
  
• Richard LaPiere (1930) – koos Hiina abielupaariga läbi Ameerika, peatusid 250 hotellis . Hirm: negatiivne hoiak, ei teenindata. Tegelikult: probleem vaid ühes kohas
  
• Hiljem: kirjad kõikidesse hotellidesse: kas teenindate aasia päritolu kliente. 90% - ei!
  
• H seos käitumisega mitmeplaaniline, sõltub H objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring – kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm)
  
• Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60
  

• Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja
  

• Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel)
  
• H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine , subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang …
  
• Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt
  

• Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus
  
• Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele
  
• Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!)
  
• Püüd hoida H ja käitumine kooskõlas
  
• Vastupanu H kõigutavatele jõududele
  
  • Infovalik
    
  • Meeldejätmine/unustamine
    
  • Info konstrueerimine
    
  • Stereotüübid, eelarvamused
    
  • Üldtendents: näen maailma viisil, mis kinnitab olemasolevaid hoiakuid
    

• Leon Festinger (1956): kognitiivse dissonantsi teooria.
  
• Igasugune ebakõla teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi. Ületamissoov.
  
• Näited: riigikogulane rikub põhiseadust, aktivist spikerdab, politseisaate juht ületab kiirust, uus info hambapasta kohta…
  
• Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine…
  
• Dissonantsi kasutamine H muutmiseks
  

• Festinger, Carlsmith (1959) katse:
  
• Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD
  
• 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid.
  
• Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp
  
• Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust
  

• Muzafer Sherif : hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria
  
• Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane …
  
• Uus info ja vaikne muutumine
  
• Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine
  

• H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures)
  
• Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist)
  
• Kaudne – IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete-negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs …
  
• H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse
  

• Hoiakud ja väärtused
  
• Hoiaku kolm komponenti
  
• Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse
  
• Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine.
  
• Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon
  
• Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988)
  

6. Sotsiaalne mõju

• Inimese iseseisvus- sõltuvus
  
• Ajalugu = individualiseerumine, rühmaseosed nõrgemaks. Kaugele keegi jõudnud?
  
• Täna: mida teeme subjektina, mida teiste mõjul. Kus on piir? N: otsus õppima asuda , abielluda, elukohta vahetada!
  
• SP defineeritud sotsiaalse mõju uurimise kaudu: “social psychology – an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings” (Gordon Allport, 1954).
  
• SP: sotsiaalse mõju liigid: juuresoleku mõju, sihipärane mõjutamine. Mõju tulemus: konformism (conformity), järeleandlikkus (compliance), allumine (obedience)
  

• R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuse tulemuslikkust + vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul (1965). Ilmneb spordis , esinemisel, eksamil …
  
• Juuresoleku mõju mitmeplaaniline: motiveerib, pärsib (rambipalavik), hajutab vastutust, loob kindlustunnet …
  
• Juuresoleku mõju tugevalt sõltuv isiksusetüübist, tegevusest, situatsioonist …
  
• Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Stress ?
  

• Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda
  
• Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga)
  
• Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele
  
• R. Cialdini (1990) – prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on
  
• M. Sherif (1936) – autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad
  
• Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma
  

• Konformism – kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige)
  
• Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti)
  
• Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog , konformismiuuringute alusepanija
  
• Konformismikatsed 1950-60datel
  

• Grupi suurus: kui üle 5 inimese – oluliselt tugevam mõju
  
• Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju
  
• Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust
  
• Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed
  

• Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile
  
• Järeleandlikkuse saavutamise viisid
  
• “Efektid” – jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd
  
• Järeleandlikkus kui isiksuseomadus
  

• Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele
  
• Klassika: Stanley Milgram ’i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile
  
• Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited
  

• Vabatahtlik laboratooriumisse
  
• Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli
  
• Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga
  
• Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid
  
• Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra. Maksimum 450 volti.
  
• Õpilane (eksperimendis osaleja) reageerib elektrilöögile: algul (kuni 75V) häälitsusega, siis (kuni 150V) sõnaline kaeblemine, edasi (üle 150 V) palub luba lahkuda, lõpuks (üle 285V) röögib ja nutab.
  
• Kui õpetaja kahtleb ja kõhkleb, kas jätkata, käsib eksperimentaator tal seda teha
  
• Tegelikult: õpilane elektrilööke ei saa. Uuritakse, kui kaugele “õpetaja” läheb
  
• Variatsioonid: a-õpetaja ei kuule õpilase reaktsioone; b- sõnaline tagasiside;
  
• c-õpilane samasse ruumi; d-füüsiline kontakt (õpetaja peab õpilase kätt suruma elektroodile)
  

• Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. “Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts”.
  
• Eksternaalid: määravad on välised mõjud – teised inimesed, saatus, õnn. “Individual believes that his/her behavior is guided by fate , luck , or other external circumstances”
  

• As people get older they tend to become more internal, males tend to be more internal than females
  
• People higher up in organizational structures tend to be more internal
  
• Healthier people have a more internal locus of control than people dealing with illness
  
• Economically stable people ( good job, good financial state) have a more internal locus of control than poorer people with job problems
  
• Majority culture people have a more internal locus of control than minority people, esp. when discrimination is present
  
• Children in smaller families have a a more internal locus of control than children in larger families
  

• Internals can be psychologically unhealthy and unstable.  An internal orientation usually needs to be matched by competence, self-efficacy and opportunity so that the person is able to successfully experience the sense of personal control and responsibility. 
  
• Overly internal people who lack competence, efficacy and opportunity can become neurotic, anxious and depressed.  In other words , internals need to have a realistic sense of their circle of influence in order to experience ' success '.
  
• Externals can lead easy- going , relaxed, happy lives
  

• Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited.
  
• Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine
  
• Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana
  
• Nappus: hirm ilma jääda
  

• Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!)
  
• Mõju mehhanismid ja võtted
  
• Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll
  
• R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman
  

7. Inimestevahelised suhted

• Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid
  
• Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction)
  
• Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!)
  
• Püsivad suhted = määratletud keskkond
  
• Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus
  

• Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks
  
• Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel
  
• Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus
  
• Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome
  
• Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne
  

• Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile.
  
• Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus?
  
• Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad.
  
• Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus.
  

• Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks:
  
  • Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus füüsilise kontakti järele
    
  • Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele
    
• Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri
  
• Vabatahtlik üksindus – klooster, üksielamine?
  

• B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll
  
• Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine … Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist
  
• Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud … Sarnasus-erinevus
  
• Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased …
  

• Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused
  
• Vahetusteooria
  
• Avanemise/sõltuvuse teooria
  
• Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?!
  

• Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus.
  
• Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused.
  
• Sotsiaalne ebakindlus /ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane.
  
• Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad.
  
• Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus.
  

• Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm.
  
• Armastus kui seisund, suhtumine maailma
  
• Armastust ei määra “objekt”!
  
• Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus
  
• Armastuse õppimine
  
• Vt E. Fromm “ Escape from Freedom ” (1942), The Art of Loving” (1964)
  

• H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006
  
• Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging)
  
• Armastus on vajadus
  
• Armastuse “kandjad” ajutegevuses: dopamiin , noradrenaliin , serotoniin
  
• Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”.
  

• Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine
  
• Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud
  
• Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus.
  
• Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku?
  

• Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes
  
• SP: suhete liigid, suhete arengurajad, sobivuse ja suhete mõjurid, armastuse teooriad
  
• Vastuolulised tendentsid ühiskonnas: välja (piiravatest) suhtevõrgustikest, samas suhted peamiseks rahulolu kujundajaks
  
• J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher
  

8. Inimsuhete ruumiline mõõde

• Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel
  
• Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub)
  
• Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator
  
• Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad
  

• Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus , paaritus, toitumisterritooriumid.
  
• Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne.
  
• Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
  
• John Christian (1960) – üleasustuse mõju hirvede populatsioonile
  
• John Calhoun (1960dad) – rotilinn
  
• Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus
  
• Loomariigis liigiti välja kujunenud nn ruumikäitumise normid, mida loomulikus olekus üritatakse järgida. Normi rikkumine = häired populatsioonis
  
• Kas nii ka inimesel?
  

• Kurt Lewin – eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud.
  
• Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer , Albert Mehrabian
  
• Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud
  
• Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks
  
• Viimased ca 40-50 aastat – püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele …
  

• Distants – inimestevaheline vahemaa
  
• Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi . Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus
  
• Edward Hall’i “ hidden dimension”: intiimne (väga hea sõber), personaalne (tuttav), sotsiaalne (ametnik), avalik distants ( president )
  
• Distants kui suhete indikaator
  
• Ebasobiv distants – tajutakse ebamugavust, üritatakse kompenseerida
  
• Mida distantsi abil reguleeritakse?
  

• Kontaktkultuurid, distantskultuurid
  
• Distants toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga: vrdl araabia ja Eesti
  
• Puudutus ja lõhn kui distantsi komponendid
  
• Liikuvad suhtlejad – erinevad distantsinormid
  
• “ Paradiis ilma inimesteta on põrgu”
  
• Kust on erinevad distantsinormid pärit?
  

• Orientatsioon – inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani
  
• Toimib koos distantsiga – ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift !
  
• Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed – kohavalik kohvikus
  
• Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus
  
• Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus.
  
• Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused …
  
• Orientatsioon kui suhete indikaator!
  

• Distants ja orientatsioon – situatiivsed reguleerijad
  
• Personaalne ruum – püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer – inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena.
  
• Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt – kui lähedal olekut tajutakse normaalsena
  
• Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed
  
• Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused …
  

• Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina.
  
• Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?!
  
• Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga “kuuluvusest”.
  
• Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika …
  
• Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb?
  
• Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter , individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine
  
• Territoriaalsus – inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis. Praktikas realiseerivad - arhitektid, ruumikujundajad, iga inimene ise …
  

• Tähelepanek: inimsuhete ruumilise regulatsiooni vormid omavahel seotud, toimivad kooskõlaliselt.
  
• Näited: distants + orientatsioon + silmkontakt (bussis, liftis, tantsupeol), distants + personalisatsioon (distants väiksem personaliseeritud paigas)
  
• Idee: inimene reguleerib oma avatust-suletust sotsiaalse keskkonna suhtes.
  
• Seda kirjeldav konstrukt – privaatsus
  
• Privaatsus kui vajadus olla eraldatud, suletud, piirata endast väljaantavat informatsiooni
  
• Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatus saavutatakse
  
• Irwin Altman – privaatsushüpotees. Kõik inimesed ja kultuurid jagavad oma elu avatud ja suletud osaks. Varieerub see, mida eraldatakse, universaalne on piiritõmbamine avatud ja suletud eluvaldkondade vahele
  

• Kultuurierinevused: maailma suletuim ja kõige avatum rahvas?
  
• Privaatsusvajaduse rahuldamise mõju – eraldumisvõimalus parandab suhteid. Astronautide individuaalne toru. Püsivad ja ajutised “torud”
  
• Püsiv eksponeeritus – tihelioleku stress (crowding stress). Tiheliolek – stressi allikas kooselavatel rühmadel, haiglas, ühikas, tänapäeva linlastel
  
• Tihelioleku ületamise (privaatsusnormi taastamise) viisid – suhtlemise äralõikamine, perioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine …
  

• Ruumiuuringute mõju Mina-käsitlustele: keskkondlik mina. Viis, kuidas inimene ehitab ennast ümbritsevasse maailma.
  
• Kus jookseb piir minu ja maailma vahel? Mida tajun endana, mida välisena?
  
• Võttes kriteeriumiks taju – piire mitu
  
• Privaatsuspiir: avatud ja suletud Mina
  
• Kontrollipiir: minust sõltuva ja sõltumatu maailm
  
• Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun
  
• Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma!
  
• Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos
  

• Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist
  
• Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus
  
• Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda
  
• E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930)
  

9. Grupid ja gruppidevahelised suhted

• Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt.
  
• Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm …
  
• Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus.
  

• Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus.
  
• Grupimõtlemine .
  
• Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine.
  
• Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine.
  
• Grupiloome ( team building ).
  
• Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse
  

• Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid
  
• Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid
  
• Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad)
  

• Homo sapiens sapiens – grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud.
  
• Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond
  
• Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine.
  
• Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine .
  
• Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad . Riik ja ühiskond.
  
• Täna – kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes.
  
• Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi
  

• Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine.
  
• Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast … ?
  
• Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist?
  
• Alternatiiv grupikuuluvusele – üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis?
  

• Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis (USA, 1918-1990).
  
• Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda
  
• Näited: Challenger (1986), Sigade Laht (1961) …
  
• Grupimõtlemist toetavad (isoleeritus, vastasseis, autoritaarsed liidrid , ebakindlus) ja takistavad (kriitiline mõtlemine, liikmete sõltumatus ja mobiilsus , vahetuv liider, kokkulepitud väliskriitika) asjaolud
  
• Grupimõtlemine: grupimõju mudel!? Liikmetest saavad grupi vangid?
  

• Illusion of invulnerability –Creates excessive optimism that encourages taking extreme risks.
  
• Collective rationalization – Members discount warnings and do not reconsider their assumptions.
  
• Belief in inherent morality – Members believe in the rightness of their cause and therefore ignore the ethical or moral consequences of their decisions.
  
• Stereotyped views of out-groups – Negative views of “enemy” make effective responses to conflict seem unnecessary.
  
• Direct pressure on dissenters – Members are under pressure not to express arguments against any of the group’s views.
  
• Self-censorship – Doubts and deviations from the perceived group consensus are not expressed.
  
• Illusion of unanimity – The majority view and judgments are assumed to be unanimous.
  
• Self-appointed ‘mindguards’ – Members protect the group and the leader from information that is problematic or contradictory to the group’s cohesiveness, view, and/or decisions.
  

• Ajutised/spontaansed grupid: seltskond ümber liiklusõnnetuse, kinokülastajad, trammiootajad …
  
• Spontaanne grupp hakkab tegutsema – huvi, hirm, paanika, viha
  
• Massipsühholoogia: G.LeBon – domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus. Kollektiivne hing!
  
• Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Raadio, gripiviirus, teater …
  
• Mood kui grupipaanika !? Moe utilitaarne käsitlus (tootjate huvisid esindav instrument ), moe psühholoogiline käsitlus (mood kui enesepresenteerimine)
  

• Zimbardo 1969 distinguished between individual behavior, which is rational and conforms to acceptable social standards and deindividuated behavior, which is based on primitive urges and does not conform to society's norms. People normally refrain from acting in aggressive manner partly, because there are social norms inhibiting such uncivilized behavior and partly because they are easy identifiable.
  

• Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema
  
• Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu
  
• Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega – vihjed, naljad, eelistused …
  
• Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine),
  
• Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised …
  
• Konfliktilahendamine kui elukutse!
  

• Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest – vastandlikkusest
  
• Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine
  
• Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist?
  
• Tulemuseks – M.Sherifi grupikonflikti teooria
  

• 1. Ingroup formation (Intragroup interaction)
  
• 2. Intergroup conflict (intergroup competitive interaction)
  
• 3. Restoring inter-group harmony (intergroup non-competitive interaction
  

• 11-12 year old boys who signed up for a summer camp . All from similar backgrounds, no behavioural/psychological problems; from same geographical location and matched for physical characteristics and abilities
  

• Brought together in small groups
  
• Interacted exclusively with own group
  
• Engaged in co-operative tasks
  
  • Tent pitching, carrying canoes, building rope bridges
    
• clear signs of group formation (e.g., ingroup identities “Eagles” –v- “Rattlers”, own jargon, flags, favourite swimming holes )
  

• Competitive games between the two groups (e.g., tug of war, baseball , treasure hunts)
  
• Trophy + individual rewards for winning team
  
• increased competition and animosity between the groups (e.g., name calling , stealing flags, raiding outgroups’ cabins
  
• ingroup favouritism
  

• Intergroup co-operation for achievement of mutually desired outcomes
  
  • Fixing water supply
    
  • Getting bus started
    
  • Joint meals and cooking
    

• Decrease in in-group favouring attitudes and outgroup hostility:
  
  • Significantly greater % of boys had a best friend in out-group
    
  • Name-calling and physical confrontations disappeared
    
  • Shared the same bus home, and prizes!
    

• Negative intergroup attitudes arise from conflictual group-based relationships
  
• Intergroup co-operation and hostility are a consequence of factors external (rather than internal) to individuals
  

• Group members’ intergroup attitudes and behaviour reflect the objective interests of the groups
  
  • Compatible group interests à intergroup harmony
    
  • Incompatible group interests à antagonism and hostility
    

• Gruppidevahelise suhtluse puudumine
  
• Ühiste eesmärkide puudumine
  
• Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted
  

• Vajadus – tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond ..
  
• Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening , vastastikune toetus, ressursikasutuse efektiivsus, kommunikatsioon. Roteeruv liider.
  
• Team building kui SP rakendusvaldkond!
  

• Kirju grupimaailm.
  
• Grupikuuluvus kui taju vahendaja Grupikuuluvus kui turvalisuse faktor
  
• Grupieelarvamused, grupikonfliktid ja nende lahendamine
  
• Grupiloome
  
• K.Lewin, M.Sherif, I.Janis, G.LeBon
  

9a Zimbardo vanglaeksperiment

• Took off their stocking caps
  
• Ripped off ID numbers
  
• Barricaded the door
  
• Cursed guards
  

• Prisoner #8612 began suffering from acute emotional disturbance.
  
• He wanted to leave but Zimbardo reacted like a prison governor. He offered him security if he became a snitch.
  
• #8612 began spreading a message among the prisoners that it was real and they couldn’t leave.
  
• The line between role play and reality became further blurred.
  
• #8612 began to act “ crazy ” to the extent that Zimbardo released him
  

• Guards heard rumors about a planned escape from the prisoners, released prisoner #8612 was going to come back and liberate them.
  
• After several plans they moved the prisoners to another part of the building. Zimbardo waited for the liberators to come.
  
• Instead he had a visit from a colleague and he realized that he was no longer acting like a psychologist but rather a governor.
  
• The rumor turned out to be a rumor and the liberation never happened.
  
• The guards took it out on the prisoners and stepped up their controls and harassment.
  

• Guards were escalating their abuse.
  
• Christina Maslach, a recent Stanford Ph.D questioned the morality of the study when she visited making it clear that it needed to be ended.
  

• "It's terrible what you are doing to these boys!"
  

• Some tried being good prisoners.
  
• Four broke down emotionally.
  
• Some tried rebelling against the guards.
  
• One developed a rash.
  

• Illustrated affects of majority influence.
  
• Illustrated how the prison system operates.
  
• Showed that power of behaviour can have an effect on peoples behaviour. No one is ‘good’ or ‘bad’, but can be shaped to ‘good’ or ‘ evil ’.”
  

10. Liider grupis

• Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime?
  
• Sotsiaalse maailma püsiv sisemine hierarhia. Mõjutajad ja allujad, eestvedajad ja järgijad. Väljendused: juht, ülemus, pealik , eestvedaja , autoriteet, liider …
  
• Liider = peamine mõjuallikas grupis. Loomulikud liidrid (ei tee pingutusi liidriksolemiseks), teadlikud liidrid (liidriksolemise taktika ja võtted).
  
• Liidri roll: ahvatlev ja hirmutav. Tunnustusvajadus. Võimalus ja vastutus. Kõik oleme teatud suhetes liidrid.
  

• Kes on liider? Mis iseloomustab liidrit , kuidas liider kujuneb, kes saab liidriks ?
  
• Liidriksolemine ( leadership ), liidri mõju – positiivne ja negatiivne
  
• Liidri ja juhi positsioon. Liider ja juht organisatsioonis
  
• Liidritüübid
  
• Sotsiomeetria
  
• SP panus juhtimiskäsitlustesse ja organisatsiooniteooriatesse
  

• Karismaatiline/Charismatic authority
  
• Traditsiooniline/Traditional authority
  
• Õiguslik-ratsionaalne/Rational- legal authority
  

• Isiksuseomaduste teooria
  
• Käitumuslikud teooriad (stiiliteooriad)
  
• Situatsioonipõhised käsitlused
  
• Funktsionaalsed teooriad
  
• Transformatsiooniline liider
  

• Karisma, isiklik sarm
  
• Energia, motiveeritus, tahe (strong man)
  
• Koostööoskused, eestvedamine
  
• Optimism
  
• Usk eesmärkide võimalikkusse
  
• Ettevõtlikkus
  
• Nutikus
  

• Liidreid on erinevaid, mitte ainult “strong man”
  
• Liidreid eristab stiil, käitumisviis.
  
• Liider võib olla nii rahvamees kui tark, nii oma tahte jõuga pealesuruja kui vaikne suunaandja
  
• Blake , Mouton: liider sõltuvalt sellest, kas tähelepanu suunatud inimestele või asjale (eesmärgile, toodangule, produktile)
  

• Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor)
  
• Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider)
  
• Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid)
  

• Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine
  
• Protseduuride määratlemine (tööjaotus, hindamine)
  
• Grupisuhete ülevalhoidmine
  

• Isiklik kontakt ja eestvedamine (mentori, õpetaja positsioon)
  
• Intellektuaalne panus (uued ideed ja seletused, loomingulisus)
  
• Motiveerimine (visiooni ja kindlustunde pakkumine, eesmärkide selgitamine, julgustamine)
  
• Rollimudeli pakkumine (soov saada liidriga sarnaseks, identifitseerimine)
  

• Tegelik ja illusoorne väike grupp
  
• Grupinormid, grupikuuluvus kui väärtus
  
• Sotsiomeetriline test
  
• Liider väikeses grupis
  
• Grupi mõjutamine liidri kaudu
  

• Managers focus on systems; leaders focus on people.
  
• Managers administer; leaders innovate.
  
• Managers ask how and when; leaders ask what and why.
  
• Managers do things right; leaders do the right things.
  
• Managers maintain; leaders develop.
  

• Managers rely on control; leaders inspire trust.
  
• Managers have short- term perspective; leaders have long-term perspective.
  
• Managers accept the status -quo; leaders challenge the status-quo.
  
• Managers have an eye on the bottom line; leaders have an eye on the horizon.
  
• Managers imitate; leaders originate.
  
• Managers emulate the classic good soldier ; leaders are their own person.
  
• Managers copy ; leaders show originality
  

• Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad)
  
• Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest)
  
• Mittesekkuvad liidrid (laissez-faire, eemalehoidjad, delegeerijad)
  

• Täna (erinevalt Weberist) – liidrist sõltub väga palju. Liider võtmeteema poliitikas, äris, hariduses …
  
• Kust leida tulemuslikke liidreid?
  
• Liidripangad, liidriotsingud, liidritreeningud.
  
• Tulemus: erinevates kultuurikontekstides tulemuslikud erinevad liidritüübid
  

• The six most important words: "I admit I made a mistake."
  
• The five most important words: "You did a good job."
  
• The four most important words: "What is your opinion."
  
• The three most important words: "If you please ."
  
• The two most important words: "Thank you,"
  
• The one most important word: "We"
  
• The least most important word: "I"
  

• Populaarne valdkond . Liidri- ja juhiteema segunenud, kirju pilt. Mitteformaalne liider ja formaalne juht, juhtimine ja liidriksolemine.
  
• Otsitakse tunnuseid inimesest, situatsioonist, organisatsioonist …
  
• Liidri mõju ja tulemuslikkus – situatsiooni ja grupispetsiifiline
  
• Liidrite tootmine
  
• J.Moreno (1889-1974)
  

11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine

• Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus.
  
• Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine , huvide arvestamine
  
• Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu
  
• Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald …
  
• Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud …
  
• SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada?
  

• El Salvador – 55
  
• Lõuna Aafrika – 39
  
• Venemaa – 17
  
• Leedu – 9
  
• Läti – 9
  
• Eesti – 7
  
• Soome – 3
  
• Saksamaa – 1
  
• Jaapan – 0,5
  

• Lõuna-Aafrika – 32
  
• Kesk Ameerika – 29
  
• Lõuna Ameerika – 26
  
• Kesk Aafrika – 22
  
• Põhja Ameerika – 16
  
• Ida Euroopa – 8
  
• Maailm – 7,6
  
• Aasia – 3
  
• Lääne Euroopa – 1,5
  

• Agressiivsus – eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne
  
• Vägivald – füüsiline agressiivne rünne
  
• Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks – raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus ( suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse)
  
• Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati.
  

• Motives for aggression: Status, reputation, honor and sexual jealousy as key motives for aggression.
  
• Adaptive problems “to which aggression might have evolved as a solution ”:
  
  • Co-opting resources held by others
    
  • Defending against attack
    
  • Inflicting costs on intrasexual rivals
    
  • Negotiating status and power hierarchies
    
  • Deterring rivals from future aggression
    
  • Deterring long-term mates from sexual infidelity
    
  • Reducing resources expended on unrelated children.
    
• Buss, D. M., & Shackelford, T. K. (1997). Human aggression in evolutionary perspective. Clinical Psychology Review, 17, 605–619.
  
• Duntley, J. D., & Buss, D. M. (2004). The evolution of evil. In A. G. Miller (Ed.), The Social Psychology of Good and Evil. New York: Guilford
  

• B.Olweus: 15-17 year-old boys with high testosterone higher in aggression:
  
  • Linked with irritability
    
  • Anger is a prime emotion of aggression
    

• Females rats or monkeys injected with testosterone are more aggressive.
  
• Sensitive periods for testosterone: 5 months after conception and adolesence
  

• Neal Miller (1909 – 2002) Frustratsiooni – agressiivsuse hüpotees (1939, Yale)
  
• Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust
  
• Frustratsioon – olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud
  
• F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust .
  
• Agressiivsuse ülekandmine - teisele objektile, teistsugune reaktsioon.
  
• F – agressiivsust toetav, mitte tootev seisund
  

• Leonard Berkowitz (1926) – kognitiivne assotsiatsioonimudel
  
• Agressiivsust toetab mitte ainul frustratsioon, vaid igasugune ebameeldiv sündmus või seisund – valu, stress, rünne – millega kaasneb negatiivne emotsionaalne seisund
  
• Inimese reaktsioonid sellises olukorras kahesugused: viha + agressiivsus või hirm + eemaldumine
  

• Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused
  
• Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga
  
• Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus
  
• Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees
  

• V – rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks
  
• Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega
  
• Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon
  
• Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast …
  

• Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!)
  
• Ründed
  
• Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra , tiheliolek)
  
• Vanus, sugu
  
• Meedia
  
• Alkohol , narkootikumid
  
• Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon?
  

• Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl …
  
• Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired …
  
• Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
  
• Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused …
  
• Koolivägivalla mõjurid?
  

• Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus
  
• Altruism vs egoism
  
• Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine …
  
• Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid
  
• Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus.
  

• Normi järgimine
  
• Positiivne enesehinnang
  
• Emotsionaalne erutus
  
• Tunnustuse otsimine
  
• Kasu
  
• Ühtekuuluvus
  

• Egoism (self- benefit ): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor – e.g., gaining rewards, avoiding punishment
  
• Altruism (benefiting other individual): Prosocial acts contribute to the welfare of other people – no implication for reciprocation
  
• Collectivism (benefiting a group): Prosocial acts contribute to the welfare of a social group – e.g., family, ethnic group, community (may lead harm to an outgroup)
  
• Principalism (upholding a moral principle): Prosocial acts follow from a moral principle – e.g., “ greatest good for the greatest number” – linked with moral reasoning (Underwood & Moore, 1982)
  

• Keda millal abistatakse. Vastutuse hajumine suures rühmas
  
• Kultuurierinevused: US individualism + filantroopia. Eesti?
  
• Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt
  
• Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade?
  
• Vihajuhtimise treening (anger management training) – agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha
  

• Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused
  
• Biloogilised, individuaalsed, situatsioonist ning kultuurist/ühiskonnast johtuvad mõjurid
  
• Agressiivsuse pärssimine ja prosotsiaalsuse toetamine
  
• Konrad Lorenz (1903-1989), Sigmund Freud ( 1856 -1939), Albert Bandura (s 1925)
  

12. Suhtlemine I

• Info liikumine inimeste vahel: allikas – teade – kanal – vastuvõtja
  
• Mis kannab infot: märk ja tähendus
  
• Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu ja vahendatud, personaliseeritud ja anonüümne
  
• Terminoloogia : kommunikatsioon ja interaktsioon
  

• Märk ja tähendus. Müra.
  

• SP “hõivanud” osa kommunikatsiooniuuringutest
  
  • Mitteverbaalsed suhtlemiskanalid
    
  • Petlik kommunikatsioon
    
  • Suhtlemismängud
    
  • Nõustamine
    

• Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne – näit emotsioonide lugemine! Edward Hall – suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe!
  
• Mitteverbaalse suhtlemise kanalid
  
• Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja
  
• Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus)
  
• Pantomiimika – poosid, liigutused, kehakeel . Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana
  

• Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest
  
• Puudutused – kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp – puudutus = mulje aususest ja siirusest
  
• Lõhn – loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad?
  
• Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud.
  
• Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed . Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid?
  
• Unistus – luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik!
  

• Dr. Heba Najef (Kairo Ülikool) – mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat
  
• “Listen not to what a man says but rather to what he does not” (Jibran K. Jibran)
  
• Kas on kultuurierinevusi?
  

13. Suhtlemine II

• Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees
  
• Kolm tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel
  
• Hoiakute ja tunnete edasiandmisel vahekord:
  
  • 7% sõnad
    
  • 38% hääletoon
    
  • 55% kehakeel
    
• Eri kanalite mittevastavus kui probleem!
  

• Staatusemärgid
  
• Seotusemärgid
  
• Suhtumismärgid
  
• Kehakeele lugemine. Mitteverbaalse suhtlemise õpetamine. Eriti kultuuridevaheliseks suhtluseks
  

• Edastatav ja varjatud sõnum. Valetajad. Mängurid. Valedetektorid.
  
• Eric Berne, 1980-90dad. Suhtlemismängud. Stiimulinälg sama mis toidunälg. Inimene vajab transaktsiooni.
  
• Mäng – transaktsioonide ahel, kus osalejatel kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine
  
• Mängud: haige laps, alkohoolik, loll jt
  

• SP huvi kommunikatsiooni ja suhtlemise valdkonnas selektiivne
  
• Tugev rõhk mitteverbaalsele suhtlemisele
  
• 7-38-55
  
• E.Hall, P.Ekman, A.Mehrabian (1939), E.Berne
  

14. SP arendused ja rakendused

• Sotsiaalne (vahendatud) taju. Stereotüübid ja eelarvamused
  
• Püsivad hoiakud, vastupanu muutustele
  
• Atributsioonid ja positiivne enesehinnang. Identiteet, rollid ja presenteerimine
  
• Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus.
  
• Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine
  
• Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine
  
• Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud
  
• Mida selle tarkusega peale hakata? Erinevad katsed inimesekäsitlust sünteesida ja sõnumeid pakkuda. Tuntumad - humanistlik psühholoogia, positiivne psühholoogia.
  

• Kujunes 1950datel reaktsioonina behaviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile
  
• Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel
  
• Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi
  
• Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm
  

• “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133)
  
• “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116).
  
• “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137)
  
• Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism?
  
• Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele?
  

• Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “ Motivatsioon ja isiksus”
  
• “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246)
  
• Maslow meetod!
  
• Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi?
  

• Psühhopatoloogia allikad: takistused põhivajaduste rahuldamisel, sellekohased hädaohud ja ähvardused
  
• Head inimsuhted kui parim psühhoteraapia
  
• 5 põhiideed: terviklikkus, unikaalsus, eneseteadvus, vastutus, eesmärgipärasus
  

• Psühhoteraapia: tegevuste ja võtete kogum, mille abil üks inimene (psühhoterapeut) vähendab teise inimese (patsient) pingeid ja vastuolusid, pakub probleemidele lahendusi. Tavaliselt toetub see tegevus kindlale psühholoogilisele teooriale või käsitlusele. Eeldab vastavat koolitust ja litsentsi.
  
• Igapäevaelu psühhoteraapia!
  
• Toimub kas individuaalselt või grupiteraapiana
  

• Acceptance and commitment therapy(ACT)
  
• Adlerian therapy
  
• Adventure therapy
  
• Art therapy
  
• Attack therapy
  
• Attachment therapy
  
• Autogenic training
  
• Behavior modification
  
• Behavior therapy
  
• Biodynamic psychotherapy
  
• Biofeedback
  
• Bionomic psychotherapy
  
• Body psychotherapy
  
• Brief therapy
  
• Classical Adlerian psychotherapy
  
• Chess therapy
  
• Child psychotherapy
  
• Client -centered psychotherapy
  
• Co-counselling
  
• Cognitive analytic psychotherapy
  

• Cognitive behavior therapy
  
• Coherence therapy
  
• Collaborative therapy
  
• Concentrative movement therapy
  
• Contemplative psychotherapy
  

• Conversion therapy
  
• Core process psychotherapy
  
• Dance therapy
  
• Depth psychology
  
• Developmental Needs Meeting Strategy
  
• Dialectical behavior therapy
  
• Dreamwork
  
• Drama therapy
  
• Dyadic Developmental Psychotherapy
  
• Emotion Focused Therapy
  
• Emotional Freedom Techniques
  
• Encounter groups
  
• Etiotropic Trauma Management
  
• Experiential Therapy
  
• Existential therapy
  

• Rollimängud, rollide vahetamine (töötu roll)
  
• Valikute teadvustamine (mahajäetud)
  
• Psühhodraama (Moreno! Allasurutud emotsioonide väljaelamine uues rollis)
  
• Kognitiivne teraapia (asjadele teistmoodi vaatamine – kaotus võib olla ka võit)
  
• Mänguteraapia (laste puhul ka dignoosivõimalus)
  

• Martin Seligman ja Mihaly Csikszentmihalyi aastal 2000: psühholoogia peab toetama inimeste optimismi, eneserealisatsiooni ja positiivset ellusuhtumist.
  
• Arendada nn positiivset psühholoogiat
  
• Kontekst: mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju
  
• 2006: Positiivse psühholoogia kursus Harvardi ülikoolis kõike populaarsem !
  

• Positiivne ellusuhtumine - Pleasant Life, or the "life of enjoyment", examines how people optimally experience, forecast, and savor the positive feelings and emotions that are part of normal and healthy living (e.g. relationships, hobbies, interests, entertainment, etc.).
  
• Haaratud tegutsemine - the study of the Good Life, or the "life of engagement", investigates the beneficial affects of immersion, absorption, and flow that individuals feel when optimally engaged with their primary activities. These states are experienced when there is a positive match between a person's strength and the task they are doing, i.e. when they feel confident that they can accomplish the tasks they face.
  
• Väärtustatud osalemine - inquiry into the Meaningful Life, or "life of affiliation", questions how individuals derive a positive sense of well-being, belonging, meaning, and purpose from being part of and contributing back to something larger and more permanent than themselves (e.g. nature, social groups, organizations, movements, traditions, belief systems)
  

• Hooliv avatus - mindfulness, defined as actively searching for novelty, is also characterized as non-judging, non-striving, accepting, patient , trusting, open, letting go, gentle, generous, empathetic, grateful , and kind. Its benefits include reduction of stress, anxiety, depression, and chronic pain
  
• Kulgemine - flow or a state of absorption in one's work, is characterized by intense concentration, loss of self-awareness, a feeling of control, and a sense that "time is flying ." Flow is an intrinsically rewarding experience, and it can also help one achieve a goal (e.g. winning a game ) or improve skills (e.g. becoming a better chess player)
  
• Vaimsus - spirituality is associated with mental health, managing substance abuse, marital functioning, parenting, and coping. It has been suggested that spirituality also leads to finding purpose and meaning in life.
  

• Enesetõhusus - self-efficacy´is one's belief in one's ability to accomplish a task by one's own efforts. Low self-efficacy is associated with depression high self-efficacy can help one overcome abuse, overcome eating disorders, and maintain a healthy lifestyle. High self-efficacy also improves the immune system, aids in stress management, and decreases pain.
  
• Õpitud optimism - learned optimism is the habit of attributing one's failures to causes that are external (not personal), variable (not permanent), and specific (limited to a specific situation). For example, an optimistic person attributes his/her failures to external causes (the environment or other people), to variable causes which are not likely to happen again, and to specific causes that will not affect his/her success in other endeavors. This explanatory style is associated with better performances (academic, athletic , or work productivity), greater satisfaction in interpersonal relationships, better coping, less vulnerability to depression, and better physical health.
  
• Lootus ja positiivne tulevikupilt - hope and positive futures - a learned style of goal-directed thinking in which the person utilizes both  pathways thinking (the perceived capacity to find routes to desired goals) and agency thinking (the requisite motivations to use those routes.
  

15. Subjektiivne heaolu

• Euroopa Liidu liikmesriikide ning kandidaatriikide elanike eluga rahulolu ja selle muutusi pildistab Eurobaromeeter, kus küsitakse nii:
  
• „Mõeldes oma elule tervikuna, kas sa oled oma eluga väga rahul, üldiselt rahul, mitte eriti rahul või üldse mitte rahul?“
  

• http://www.happyplanetindex.org/list.ht m
  

16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II

• Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida  enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus.
  
• Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 “Emotional Intelligence”
  
• Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus)
  
• Kontekst: Peter Sifneos 1973 alexithymia - from the Greek words λέξις and θυμός ( literally "lack of words for emotions") is a term to describe people who appeared to have deficiencies in understanding, processing , or describing their emotions. Viewed as a spectrum between high and low EI, the alexithymia construct is strongly inversely related to EI.
  

• Perceiving emotions — the ability to detect and decipher emotions in faces, pictures, voices, and cultural artifacts - including the ability to identify one’s own emotions. Perceiving emotions represents a basic aspect of emotional intelligence, as it makes all other processing of emotional information possible.
  
• Using emotions — the ability to harness emotions to facilitate various cognitive activities, such as thinking and problem solving. The emotionally intelligent person can capitalize fully upon his or her changing  moods in order to best fit the task at hand.
  
• Understanding emotions — the ability to comprehend emotion language and to appreciate complicated relationships among emotions. For example, understanding emotions encompasses the ability to be sensitive to slight variations between emotions, and the ability to recognize and describe how emotions evolve over time.
  
• Managing emotions — the ability to regulate emotions in both ourselves and in others. Therefore, the emotionally intelligent person can harness emotions, even negative ones , and manage them to achieve intended goals.
  

• Self-awareness — the ability to read one's emotions and recognize their impact while using gut feelings to guide decisions.
  
• Self-management — involves controlling one's emotions and impulses and adapting to changing circumstances.
  
• Social awareness — the ability to sense, understand, and react to others' emotions while comprehending social networks
  
• Relationship management— the ability to inspire, influence, and develop others while managing conflict
  

• P.Shaver, M.Ainsworth ( California Ülikool): suheteprobleemid ca pooltel ameeriklastel. Nende uuringu kohaselt:
  
• ca 25% nn “suhetevältijad”: ebamugavus seoses emotsionaalse lähedusega, raskused teise usaldamisega, ja tunnete jagamisega, kalduvad tundeid maha suruma. Raskused lähisuhete ehitamisel
  
• Ca 20% nn “suhtesõltlased”: lähisuhetes närvilised, kahtlused partneri siiruses, kartlik klammerdumine, hirm majajäetuse ees, ebakindlus
  
• Ca 55% nn “kindla kiindumisstiiliga”: tunnevad end lähedastes suhetes mugavalt, valmis teisi arvestama, näevad ennast kiindumist väärt olevana, usaldavad ja heade kavatsustega
  

• D.Coleman 2006: Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus inimestevahelistes suhetes.
  
• Sotsiaalne intelligentsus sisaldab kahte elementi: sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset osavust
  
• Sotsiaalne teadlikkus viitab skaalale, mis ulatub kellegi sisemise seisundi kohesest tajumisest kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukatest sotsiaalsetest situatsioonidest arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad:
  
  • Esmane empaatia (teistega koos tundmine , mitteverbaalsete signaalide tajumine)
    
  • Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine)
    
  • Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine)
    
  • Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib)
    

• Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad:
  
  • Sünkroonsus ( ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil)
    
  • Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine)
    
  • Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine)
    
  • Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine
    

• Esimene: Alfred Binet
  
• Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
  
• Erivajadustega õpilased
  
• Koolivägivald ja tõrjutud
  
• Konfliktid koolis
  

• Esimene koolipsühholoog?
  

• Algus: Max Weber
  
• Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu
  
• Personali valik, koolitus, edutamine, tunnustamine, vallandamine
  
• Organisatsiooni strateegia ja arendamine
  
• Organisatsioonide liitmine ja reform
  
• TLÜ MA õppekava!
  

• Keskkonnahoiakud ja säästev mõtteviis. Õigused keskkonna suhtes.
  
• Tarbimine: instrumentaalne ja sümboolne
  
• Vajaduste tootmine ja vajaduste rahuldamine
  
• Tarbijakäitumise mõjutamine
  

• Ühised alusteadmised koos valdkondliku diferentseerumisega
  
• Positivistlik mõõtmine ja humanistlik mõistmine. Laboratoorium ja nõustamiskabinet
  
• Teaduslik ja tarbepsühholoogia
  
• Akadeemiline ja turupsühholoogia
  

17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.

• Uurimismeetodid: protseduurid usaldusväärse teadmise saamiseks inimestevaheliste suhete kohta
  
• Mida/keda uskuda?
  
• Uurimistöö: kontrollitavate sammude jada küsimusest usaldusväärse vastuseni
  
• Konstruktid, faktid ja teooriad
  

• Vaatlus. Visuaalne infokogumine, salvestamine , töötlemine, analüüs
  
• Dokumentide analüüs. Sisuanalüüs.
  
• Verbaalsed uurimismeetodid. Intervjuu , küsitlus, fookusgrupp, eksperthinnang
  
• Standardiseeritud verbaalsed uurimismeetodid. Skaala. Test.
  
• Eksperiment. Loomulik eksperiment, laboratoorne eksperiment.
  

• Mida tohib/ei tohi teha haritum, teadjam, kompetentsem inimene?
  
• Teadja positsioon sisaldab alati ohtu – ärakasutamiseks, manipulatsiooniks, oma huvide realiseerimiseks
  
• Eetikanõuded nii uurivale psühholoogile kui praktilisele psühholoogile
  
• Erialasisesed kokkulepped, vabatahtlik enesepiirang. Olemas enamikes professionaalse tegevuse valdkondades
  

• "The social psychology of this century reveals a major lesson: often it is not so much the kind of person a man is as the kind of situation in which he finds himself that determines how he will act”
  

• “We exaggerate the extent to which our actions are voluntary and rationally chosen- or, put differently, we understate the power of the situation. My claim is not that individuals are incapable of criminal culpability; rather, it is that, like the horrible behavior brought out by my experiment in good, normal young men, the situation and the system creating it also must share in the responsibility for illegal and immoral behavior.”
  

• Principle C: Integrity
  Psychologists seek to promote accuracy, honesty, and truthfulness in the science, teaching, and practice of psychology. In these activities psychologists do not steal , cheat , or engage in fraud, subterfuge, or intentional misrepresentation of fact. Psychologists strive to keep their promises and to avoid unwise or unclear commitments. In situations in which deception may be ethically justifiable to maximize benefits and minimize harm, psychologists have a serious obligation to consider the need for, the possible consequences of, and their responsibility to correct any resulting mistrust or other harmful effects that arise from the use of such techniques.
  
• Principle D: Justice
  Psychologists recognize that fairness and justice entitle all persons to access to and benefit from the contributions of psychology and to equal quality in the processes , procedures, and services being conducted by psychologists.
  
• Principle E: Respect for People's Rights and Dignity
  Psychologists respect the dignity and worth of all people, and the rights of individuals to privacy, confidentiality, and self-determination.
  

• Tegutsemine oma kompetentsi piirides
  
• Informeeritud nõusolek (informed consent). Osalemiseks, salvestamiseks, tulemuste kasutamiseks
  
• Füüsiliste ja vaimsete kannatuste vältimine
  
• Konfidentsiaalsus. Ei levita kogutud informatsiooni
  
• Privaatsuseaustus. Ei sunni inimest ennast avama - vastu tahtmist, sunnitult
  
• Selgitamine (debriefing), eriti peale katteloo kasutamist
  
• Õigus loobuda
  
• Plagiaadi vältimine
  
• http://www.apa.org/ethics/code/index.aspx
  
• Inimuuringute eetikakomisjonid