Psühholoogia rakendused Positiivne psühholoogia · Martin Seligman ja Mihaly Csikszentmihalyi aastal 2000 · psühholoogia peab toetama inimeste optimismi, eneserealisatsiooni ja positiivset ellusuhtumist. · mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju · Ruut Veerhoven, Selingman ,,Õnne komponendid"
kaasnev turvalisuse tunne. Pessimisti jaoks on mõttetu isegi proovida ja vaeva näha teades, et võimalus läbi kukkuda on liiga suur. Näiteks kui mitte kutsuda inimest, kes mulle meeldib, välja siis ma küll väldin murtud südant, aga samas pole mul iial võimalust siis leida partnerit. Peale mõnda uurimist, märkasin ma, et olen isegi pessimist. “,,Alati pole lihtne aru saada, kas oled pessimist ja … neid on palju rohkem, kes ei saa isegi aru, et elavad selle varjus.” Martin Seligman” (Tomley, 2018). Soovitan kõigil kindlaks teha, kas ta on optimist, realist või pessimist, kuna kui on võimalik õppida pessimismi, siis on ka võimalik õppida optimismi, ütleb Martin Seligman ning muutudes optimistiks teed iseendale suure teene (Tomley, 2018). Juhul kui inimene on pessimist, selleks et muutuda realistiks või isegi optimistiks, on palju võimalusi. Iga inimene on erinev, seetõttu soovitan ise uurida võimalusi kas siis internetist või leida asjakohaseid raamatuid
Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon
oma käitumist. 12. Mälumahu graafik 13. Ice-breaker harjutus, ülesanne inimeste vaheliste barjääride lõhkumiseks. 14. Saboteerimine jalgealuse õõnestamine. Psüh. täh. mitu mind, kes tahavad erinevaid asju. Teadlik saboteerimine: tean küll, aga ei tee. Mitteteadlik saboteerimine: tean küll aga unustan. 15. Mis on viha on tunnete jäämäe nähtav tipp, selle põhjustavad mitmed ebameeldivused. 16. Õpitud optimist Martin Seligman : Pigem seletada oma ebaõnnestumist optimistlikult ning minna edasi, kui hoida kinni pessimistlikust seletusviisist ja enam üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist
FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09
suhtlemispartneritel on vastandlikud hoiakud Küsimuse tekst Tagasiside Õpitud abituse konstrukti pakkus välja ... Õige vastus on: olulise eesmärgi saavutamine on Vali üks: blokeeritud. a. David Goleman Küsimus 41 Küsimuse tekst b. Martin Seligman Instrumentaalsed suhted inimeste vahel põhinevad ... c. Stanley Milgram Vali üks: d. Julian Rotter a. kasusaamisel Tagasiside b. rituaalidel Õige vastus on: Martin Seligman. c. normidel ja traditsioonidel Küsimus 36
east, tavaliselt paanikahoogude tekkel. tekivad mõnest foobiad? traumaatilisest kogemusest. On Näiteks võib üldtunnustatud inimene, keda , et foobiad väiksena tekivad väliste hammustas sündmuste ja koer, karta sisemise seepärast eelsoodumuste alateadvusliku kombinatsioon lt terve elu il. Martin koeri. Seligman, Sotsiaalsetel kuulus foobiatel ja Ameerika agrofoobial on psühholoog, keerulisemad avastas oma põhjused, mis katsetes, et pole meile osadel asjadel siiamaani nagu näiteks täielikult ussidel on teada.Ollakse geneetiline seisukohal, et eelsoodumus pärilikkus, olla seostatud geneetika ja hirmuga. ajukeemia Paljud kombineeritun konkreetsed a foobiad elukogemuste
- Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet.
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine
GEORG MEAD: peegelmina, tõlgendades teiste suhtumisi, loon pildi endast, samuti tõlgendades kuulusgrupi suhtumist. NEWCOMB- suhete sarnasusteooria TAIFEL: Uuris sotsiaalset identiteeti. Identiteet tuleneb kuuluvusgrupist(sealhulgas võimalus läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda, kui tekib oht selle psüivusele ny soorollile mittvastav töökoht. Sommer, personaalne ruum. Personaalne ruum jaguneb individuaalne ja grupi ruum SELIGMAN- ,,õnneuurija", õpitud abituse uurija. ÕPITUD ABITUS- seisund, milles inimese püüdlused ei anna tilemust. KATSE: pedaaliga aetakse rott sedadusse Shalom Schwartz-väärtuste uurimine SHERIF ,,assimilatsioon ja hoiakute muutumine". Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima. Sherifi realistliku konflikti teooria- suvelaagri katse alusel tõi välja, et
iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, tugev soov situatsioonist lahkuda, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, urineerimistung ja nii edasi. Paljud nendest sümptomitest võivad jääda märkamatuks. Sümptomite subjektiivne tegevus võib tekitada lihtsalt ebamugavustunnet ja samuti võib tekkida väljakannatamatu paanikahoog. 1 Martin Seligman on teinud kuulsa katse. Ta katsetas klassikaliste meetoditega, et tuvastada ning võrrelda reaktsioone madude ja lillede peale. Tulemuseks oli see, et kui inimesed nägid pilti maost, ehmatasid nad selle peale palju rohkem, kui lille pildi peale. Siit saab järeldada seda, et mõned objektid põhjustavad meis geneetilist hirmu ning see on loomulik. Millal pöörduda arsti juurde? Ebamugavustunne ja ebakindlustunne teatud objekti või situatsiooni suhtes võib olla normaalne ja tavaline
väga piiratud ulatuses. Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor. Depressiooni kognitiivne mudel (T. Beck 1967) Varajane kogemus, ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine, kriitiline sündmus → eelduste aktiveerumine → negatiivsed automaatmõtted → depressiooni sümptomid → käitumuslikud, motivatsioonilised, afektiivsed, kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda
Täielikult funktsioneeriv in: avatus kogemusele: emots sügavus, paindlik, spontaanne, usaldada kogemusi, loomingulisus. A. Maslow (1908-1970): vajaduste hierarhia: puudusega seotud, olemuslikud, tippelamus. Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased, puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus
- ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed) *meil on piiramatu arengupotensiaal, oleme kõik unikaalsed ISIKSUSE UURIMINE
Täielikult funktsioneeriv in: avatus kogemusele: emots sügavus, paindlik, spontaanne, usaldada kogemusi, loomingulisus. A. Maslow (1908-1970): vajaduste hierarhia: puudusega seotud, olemuslikud, tippelamus. Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased, puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus
Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused 1871 rajati Suurbritannias Royal Antropological Instutute, mis avaldas juhiseid antropoloogide informantidele Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R. Rivers, Charles G. Seligman - eesmärgiga uurida kohalikku elu, sotsiaalset struktuuri, kultuuri, jne. Esimene tõeline antropoloogiline välitöö (kuigi mehed ei olnud antropoloogid). Tulemusena liiguti üleilmselt kohalikule (nt religioonilised paralleelid vs kindla kogukonna uurimine) Tekkis uus faktide seostumise alus kohalikud assosatsioonid ning kontekst Uued metodoloogilised jooned nt geneaoloogiline meetod Antropoloog hankis info kohalikelt otse, mitte sekundaarselt
empaatia, olulised teised, fully functioning person. • Maslow: eneseaktualisatsioon – tippkogemused, motivatsiooni hirerarhia • Kelley: personaalsed konstruktid – mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel • Seligman, Csujszentmihaly -‐ Positiivne psühholoogia: voorused ja karakteri tugevused -‐ tegeleb inimeste heaolu edendamisega grupi tasandil. -‐ Tegutseb kolmes eri ajaühikus: minevik, olevik, tulevik. -‐ Seotud inimeste tervisega. -‐ Peaks rääkima tugevustest.
maine kaitstud. Tööandja peaks tegema kindlaks õimalikud ettevõtte töötajaid ohustavad ohutegurid ning hinnata, missugused töötajate grupid on ohustatud. 11 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid KASUTATUD KIRJANDUS http://www.stressivastu.ee/index.php?id=66 PE Konsult, www.pekonsult.ee Zapf, D., Holz, M. (2006.a.) Seligman, M. E. P., Csikszentmihalyi, M. (2000.a.) Positive Psychology. An Introduction. American Psychologist, Jaanuar 2000.a. TÖÖKESKKONNA KÄSIRAAMAT (12. oktoober 2009.a.) Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis - uuringu lõpparuanne (Centar, 2009.a.) 12
Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele
Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele
, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne- valem, (20.03.2009) 26 Sealsamas 9 muudavad ajapikku ameti endale kutsumuseks ja saavutavad häid tulemusi. Kes ei ole töökohas õnnelikud, nende töötulemused pole head ja nad lahkuvad töölt. Kauaaegne APA president Martin Seligman on oma uuringus välja toonud kolm lihtsat põhjust, miks inimesed töökohal õnnelikud pole. Inimesed tunnetavad tööl tugevat konkurentsi, neil on vähe otsustusvõimalusi ja töökohal valitseb pessimistlik meeleolu. Samal ajal on näiteks USA iseseisvusdeklaratsioonis õnne otsimine kuulutatud ameeriklaste pühaks õiguseks. Eestlaste põhiseadus sellist asja ette ei näe. 27 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?
more internal locus of control than poorer people with job problems - Majority culture people have a more internal locus of control than minority people, esp. when discrimination is present - Children in smaller families have a a more internal locus of control than children in larger families Internaalid vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. "Condition resulting from the perception we have no control over the environment". Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: "... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later feelings of
o aktsepteerige ultimaatumeid o avaldage ärisaladusi, vaid üldtuntut Läbirääkimiste hindamine: · Kokkuleppe arukus · Usaldus, autentsus, kokkulepetest · Protsessi tõhusus kinnipidamine · Osalejatevahelised suhted · Suhte jätkuvus · Osalejate kahepoolne võidutunne Internaalne ja eksternaalne kontrollikeskus (Martin Seligman) Kas olukord kontrollib sind või sina olukorda? Eksternaalsed näevad end olustikust ja keskkonnast sõltuvana, lüüasaamine lõpeb passiivsusega, veendumus õpitud abitusena. Inimene, kes selgitab, et olukorda lahendada pole võimalik ei tee midagi ka siis kui olukord muutub. Meie õpitud, ehk kognitiivne kogemus on väga oluline. Kes tahab edu saavutada, peab tegutsema. Tuleb uskuda, et meie tegevus võib muuta asjade käiku. Meie tulemused ei ole teistest sõltuvuses
control and responsibility. • Overly internal people who lack competence, efficacy and opportunity can become neurotic, anxious and depressed. In other words, internals need to have a realistic sense of their circle of influence in order to experience 'success'. • Externals can lead easy-going, relaxed, happy lives Internaalid – vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus – seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. “Condition resulting from the perception we have no control over the environment”. Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: “... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later
Eesmärgid tekitavad pingeid, mille alandamiseks liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Nende järgi annavad eesmärgid tegevusele vajaliku energia ja vältimatu suuna. Eesmärgid võivad pärineda (a) kehalistest vajadustest, (b) õpitud kogemusest & (c) mõtlemisest või (d) eelneva komboga. 3) Motivatsiooni püsivuse päritolu Motivatsiooni (võimalik) püsivus on see, mis teda teistest nähtustest eristab. Püsivust peetakse tegevuse edukuse ennustamisel peamiseks (Seligman, 1990); isegi intelligentsusest olulisemaks Varasematest seletustest sisukam näib käitumise püsivuse seletamisel Deci & Ryani (1991) idee, mille kohaselt käitumise püsivus tuleneb seesmisest motivatsioonist, hüvituseks kujuneb meisterlikkuse või kompetentsuse saavutamine, mida kogedakse lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991)
tingimustest, millega indiviidi frustreeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Dollarid ja tema kolleegid püstitasid oma mudeli väga selgepiiriliselt, väites, et frustratsioon viib alati agressiivse käitumiseni. Seda ideed kritiseeris Bandura (1977), kes osutas, et kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel. Kuigi mõned neist reaktsioonidest on agressiivsed, võivad teised olla märksa passiivsemad. Näiteks Seligman (1975)näitas, kuidas jätkuv frustratsioon võib viia passiivsesse seisundisse, mida ta nimetas õpitud abituseks ja milles ta nägi depressiooni tuuma. Berkowitz (1978) kritiseeris sammuti frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi, väites, et uuriad kasutavad sageli sõna ,,agressiivsus" väga erinevate nähtuste kohta. Nad väitsid, et paljud inimese ,,kaasasündinud" agressiivsust propageerivad teooriad hankisid tõendeid üsnagi
miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel Lazarus eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa) emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks Pidev tajutud kontrolli puudumine õpitud abituse kujunemine (Seligman) Toimetulekuviis ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda Õnnelikkus subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000) Õnne emotsioon motiveerib planeerima, saavutades isikliku kontrollitunde 8. SJ tunnetuspsühhi II visuaalne töömälu kordamine Ajataju Impulsiivsus kui ülehinnatud aeg. 9. loeng Normaalsus ja ebanormaalsus 1) subjektiivne norm lähtepunkt iseendast 2) normatiivne norm lähtepunkt ideaal
Brownlee, 1987) Enesemonitooring · Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje ("ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha"). · Kõrge enesemonitooringu tasemega inimeste sotsiaalsed hoiakud on vahend kohandumiseks (Snyder & DeBono, 1989) · Kultuurilised mõjud tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman, 1997, Zimbardo, 1993) Kultuurikontekst Suur osa uuringuid angloameerika keskklassile suunatud. Aafrika filosoofiline traditsioon individuaalne "mina" on paigutatud hõimu või rahva kollektiivse "mina" sisse. Euroopalik ellujäämine kõige kohanenumatele, kontroll looduse üle Aafrika hõimu ellujäämine, ühtsus loodusega Kultuurikontekst Sõltumatu Vastastikku sõltuv Minakäsitlus on midagi isiklikku, mis s õltub indiviidi
· c-õpilane samasse ruumi; d-füüsiline kontakt (õpetaja peab õpilase kätt suruma elektroodile) Järeldus: inimene hakkab ennast käsitlema mitte subjekti, vaid vahendina. Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter. Kontrollikesksuse skaala. Internaalid: usuvad subjektiivse taju põhjal, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn... · Martin Seligman. Õpitud abitus. Seisund, mis haarab inimest olukorras, kus tema püüdlused/kavad/soovid ei saavuta tulemust. Inimene loobub eesmärke seadmast; depressiivne seisund; enesekindlus langeb. Puudub seos kavatsuse ja tulemuse vahel. ! Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust. Mõjustamise psühholoogia · R. Cialdini. Mõjustamisvõtted Grupid ja gruppidevahelised suhted · Grupp teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad ühiseid
(Bourne 2000: 70). Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinat- sioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Tysen: 2012) Martin Seligman, Ameerika psühholoog, õppejõud ning eneseabiraamatute autor, on teinud kuulsa katsetuse. Ta näitas inimestele kahte pilti, ühel pildil oli lill ning teisel madu. Enamikule inimestest pakkus võigastust madu kujutav pilt. See tekitas neis halbu ning hirmutavaid emotsioone. Lillega pildi peale ehmatavaid reaktsioone aga ei tulnudki. (Tysen: 2012) Sellest võib järeldada, et inimestel on hirmudest kujunenud eelarvamused ja eelsoodumused
· (Esialgsed tulemused.) Toitumise ja kehalise aktiivsuse mõju psüühikahäiretele · KA ja depressioon jm psüühikahäired · Toitumine ja psüühikahäired Positiivne vaade · Tervis WHO definitsiooni järgi on /.../ vaimse ja füüsilise heaolu seisund, mitte lihtsalt haiguste puudumine. · Positiivne psühholoogia ja selle eelkäijad on püüdnud leida "positiivse tervise" ennustajaid. · Antonovsky (1987): sidususe-tunne (sense of coherence). Positiivne psühholoogia · Martin Seligman (APA president, 1999) kõne APA kongressil: psühholoogia peaks muutma rõhuasetust, haiguste ravi asemel (või: kõrval)tuleks (rohkem) tegelda inimese potentsiaali arendamisega · 2000: American Psychologisti erinumber, toim.: Csikszentmihaly (loe: chick-sent-me-high) & Seligman · 2006: Journal of Positive Psychology (Taylor & Francis) Subjektiivse heaolu põhjused · Päritavuse-uuringud: subjektiivse heaolu päritavuskoefitsient kipub olema 0,4-0,5 ringis, jagatud perekeskkonna osa 0,1
Veel klassikalisest tingimisest Kutsumine Spontaanne taastumine Stiimuli üldistumine Eristamine Maitse vältimise õppimine Operantne tingimine: vorminime Järkjärguline lähendamise meetod Latentne õppimine Edward C Tolman (Tolman on tuntud oma uuringute tõttu labürinte kasutavate rottide kohta.) Õppimisega kaasneb muudatus teadmistes aga mitte käitumises. Õpitud abitus Martin Seligman 1975 - Ameerika Ühendriikide psühholoog, õpetaja ja eneseabiraamatute autor. Tema loodud on teaduslike ja kliiniliste psühholoogide seas populaarne õpitud abituse teooria. Õpitud abitus (inglise keeles learned helplessness) on seisund, milles loom või inimene, olles pandud eelnevalt ebameeldivasse keskkonda, mida ta oma käitumisega ei saa mõjutada, ei muuda oma käitumist ka siis, kui
science... dozens of systematic replications with a 1000 subjects from as diverse backgrounds as possible...." Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter kontrollikese/locus of control. · Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub · Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn ... · Martin Seligman õpitud abitus/learned helplessness. Katsed rottide ja koertega. · Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust · Subjektsus ja kontroll Mõjustamise psühholoogia Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited. Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana Nappus: hirm ilma jääda KOKKUVÕTTEKS 36
kogum · Stressi mudel: · Alarmeerimise, ehk mobilisatsiooni faas · Vastupanu staadium · Kurnatuse staadium Stressorite subjektiivne tajumine · Et inimesed kogeksid sündmust stressitekitavana, peavad nad tajuma seda kui hirmutavat ja neil peavad puuduma ressursid sellega effektiivseks toimetulekuks. · Kui inimesed tunnevad, et nad suudavad olukorda kontrollida, vähenevad stressireaktsioonid tunduvalt. Õpitud abitus, Seligman · Õpitud abituse korral inimesed otsustavad, et pole seost selle vahel, mida nad teevad ja tekkivate tagajärgede vahel. Selline seisukoht muutub nii sissejuurdunuks, et nad ei püüagi olukorda parandada isegi juhul, kui neil oleks tegelikult teatud kontroll. Stressiga toimetulek · Kaitsemehhanismide kasutamine - reaktsioonid, mis säilitavad kontrollitunde ja eneseväärikuse reaalsuse moonutamise või eitamise teel. · Emotsioonidele keskendunud toimetulek
hulgas auväärt 72. kohal. Riigi õnneindeksi arvutamisel kasutatakse koondhinnangut mitmest komponendist: SKT elaniku kohta, korruptsiooni tajumine, sotsiaalne toetus, vabadus ise oma elu määrata, tervena elatud aastad jne. Seda võiks pidada üheks riigi arengu põhiliseks indikaatoriks ja näiteks Bhutanis kasutatakse senise sisemajanduse kogutoodangu asemel rahvusliku õnne indeksit. 2) Õnnelikkuse ja õpitud optimismi uurija Martin Seligman väidab, et ainult visalt raskusi ületavad inimesed saavad olla tõeliselt õnnelikud. (Elise - oluline on just areng, mitte vaid tulemus ise Hermann Hesse: "Igaühel meist on vaid üks tõeline kutsumis - leida tee iseenese juurde." Õnn ja raha 1970. aastatel uuris õnne ja raha vahelist seost ning paradokse USA teadlane Richard Easterlin. Easterlini sõnul ei ole raha ja õnne seos muutunud ka nüüd 30 aastat hiljem. «Õnne ja raha seos on läbi aegade samaks jäänud
- Introvent - inimene, kes eelistab seltskonnale sagedamini üksindust, kuid üksiolemine ei tee neid tingimata õnnetuks. - ARAS - süsteem, mis aktiveerib ajukoort, ja tema üheks funktsiooniks on une-ärkveloleku tsükli kontrollimine. Mida väiksem on muudest, mittepärilikest faktoritest tingitud populatsioonisisene muutlikkus, seda suurem saab olla päritavus. — 36 Uurimine koeradega (M. Seligman): Õpitud abituseks - olukorras, kus loom on oma füüsiliste ja vaimsete võimete poolest võimeline vältima ebameeldivat olukorda, käitub ta abitult, loobudes isegi võitlemast oma elu eest, kui see on ohus. Põhjus on olukorra kontrollimatus. 37 Hans Jürgen Eysenck (1961 - 1997) - Ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) - introvertide ja ekstravertide erinevus teooria.
määral Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias avaldub: Ekstravertsus ja introvertsus Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suur viisik enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus) Kognitiiv-käitumuslikud A, Bandura, J. Rotter, W. Mischel, M. Seligman rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus isksuse kujunemisel. Humanistlikud C. Rogers, A. Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Intelligentsustestid vaimse võimekuse, arukuse teada saamiseks IQ - intelligentsuskvootsient Valiidsus näitab seda, millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused
Arvab, et teatud isiksuseomaduste kujunemisel geenidel suur roll. Suure viisiku kontseptsioon. Analüüsides ja üldistades suurt hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujutavadki endast isiksuse baas-seadumusi. Nendeks on: avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lähedus/seltsivus, neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Teooriate autorid (Bandura, Seligman) rõhutasid sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvatustingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu.
VI uurimustöö, analüüs Psühhoteraapia vs nõustamine · Psühholoogiaalane kirjandus ei ole siiani tõmmanud selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele. Seda ilmselt seetõttu, et nõustamine ja psühhoteraapia sisaldavad enam sarnaseid kui erinevaid jooni. Corsini & Wedding, 2000 Mis on psühhoteraapia ? Psühhoteraapia on aktiivne koostööprotsess, milles klient ja terapeut mõlemad koos töötavad, et kliendi probleemidega toime tulla. Rosenhan & Seligman, 1989 Psühhoteraapia Strawbridge & Woolfe, 1996 · Teraapia, mis leiab aset kabinetis kliendi ja terapeudi vahel. · Teraapia laiemas sotsiaalses kontekstis. Milline on hea psühhoteraapiateooria ? · Vastab kokkuhoiuprintsiibile · Empiiriliselt tõestatav · Seletab terapeutilise sekkumise efektiivsuse · Seotud praktikaga · Piisavalt avatud uute tehnikate loomiseks, kuid säilitab seejuures kindla raamistiku. Beck, 1979
siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2) Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. Positiivse psühholoogia sünniaastaks peetakse aastat 2000, kui ilmus Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) ajakirja American Psychologist esinumber, mis oli pühendatud positiivsele psühholoogiale. Positiivse psühholoogia rajajaks on Martin Seligman, kes asus 1998. a APA presidendi ametikohale. Tema ning tema mõttekaaslaste sõnum oli selge: selle asemel, et psühholoogias keskenduda liigselt negatiivsele, tuleks uurida, mis teeb inimese õnnelikuks ja aitab tal elus hakkama saada. Positiivne psühholoogia on mõtteviisilt seotud humanistliku psühholoogiaga, kus rõhutatakse, et inimene on oma olemuselt hea ja täiuslikkuse poole püüdlev, kusjuures inimese arenguks vajalik ressurss peitub inimeses endas.
praktiliste ja/või teoreetiliste õigusala küsimustega seostatuna. Seega on täiesti lubatav lisaks valitud artiklile kasutada ka iseseisvalt leitud teemakohast teaduskirjandust, millele ka tuleks siis viidata 3.aprill Isiksuse teooriad: *kognitiiv-käitumuslikud teooriad- mismoodi inimene ehitab enda jaoks üles maailmamudeli ja iseenda kohta mudeli ja kuda ta seda tõlgendab, inimesed töötlevad infot eri moodi. - sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Mischel, Seligman)- info omandamisele keskendutakse- kuda inimene õpib, normativne käitumine ka. Agressiivse käitumuse eeskuju jääb külge. Arvutimängud, animafilmid jne. See põhjustab agressiivsema käitumise neid indiviidides, kes rohkem puutuvad kokku nendega. Omandatakse see teadmine, et nii saab ja nii tohib teha, et teised võivad nii teha, järelikult see pole hälve vaid norm. Nii on kergem seda omandada. Lubatavus ja normatiivsus
Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule. Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv. Ootused – tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele. Subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus – sarrustuse „kaal“
Konformsus – Frustratsioon – psüühiline pinge seisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM Psühhopatoloogia – psüühikahäirete ja anormaalse funktsioneerimise mustrite olemuse ja arengu uurimine Psüühikahäire tunnused (Rosenhan & Seligman, 1989): 1. Kannatus 2. Halb kohastumus 3. Silmatorkav ja ebatavaline käitumine 4. Ennustamatus ja kontrolli puudumine 5. Irratsionaalsus ja mõistetamatus 6. Vaatleja ebamugavus 7. Moraali ja ideaali standardite rikkumine Psüühikahäire tunnused (Comer, 2001): 1. Hälve – ühiskonnas mitteaktsepteeritav mõtlemine ja käitumine 2. DistressDiagnostic and Statistical Manual of Mental 3. Düsfunktsioon 4. Ohtlikkus
Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman) o Kognitiivne stiil (witkin (varda ja raami test), Gardiner, Klein) o · Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (rogers, Maslow, Kelly) · Neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadumuste ja ajuprotsesside seaosed) · Psühhobioloogilised geneetilised teooriad (Plomin, Bouchard, Zuckerman) William H. Sheldon (1898-1977): Isiksus väljendub tema kehatüübis (somatotüübis):3 tüüpi:
ested in changing their situations, I began looking for the reasons underlying their behaviors. And I found them. Psychologists and scholars have spent many years researching the psychology of success and the psychology of failure. And most of the studies conclude that there are two major mental blocks that hold people back. The first is what Dr. Martin Seligman of the University of Pennsylvania, in his book, Learned Optimism (Knopf, 1990), calls “learned helplessness.” According to his re- search, this attitude afflicts fully 80 percent of the population to some degree, and for many people it is their major obstacle to success and fulfillment. ■ FEELING TRAPPED As the result of childhood experiences, especially destructive criti-
Inimese seletusstiil ei mõjuta mitte ainult teistega suhtlemist, vaid ka tema enda emotsionaalset seisundit Me kohtame ka õpilasi, kes näivad oma käitumisega ütlevat: „Sa ei saa mind sundida!“ või: „Ma ei ja heaolu (Bernard 1990; Seligman 1991; Rogers 1996, 2002). pea su käsku täitma...“ Ma olen näinud, kuidas mõned väikelapsed viivad oma õpetajad tõsiselt rööpast välja, pöörates pilgu kõrvale ja keeldudes otsa vaatamast, kui õpetaja on selleks just Kui kogeme pingelisi sündmusi, siis pole see ainult või lihtsalt pingeline sündmus ise, mis mõjutab korralduse andnud: „Bronson (...) Bronson (...), vaata mulle otsa. Vaata-mulle-otsa!
1995. Sinule, ema. Tallinn. Ravitch, D. 1985. The Great School Debate. New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid. TPS diplomitöö. Käsikiri. Ristikivi, K. 1996. Viimane vabadus. Tartu. Rothenberg, J. 1989. The open classroom reconsidered. - The Elementary School Journal, 90, 1. Rousseau. 1995. Uitaja mõtisklused. Tallinn. Rubinstein, S. 1967. Bõtije i soznanije. Moskva. Saat, M. 2004. Surija üksildusest. Tallinn. Saat, M. 2009. Lasnamäe lunastaja. Tallinn. Seligman, M. 2008. Ehe õnn. Tallinn. Seneca moraalikirjad Luciliusele. 1996. Tartu. Schumacher, E. 1979. A Guide for the perplexed. London. Simonov, P. 1981. Emotsionalnõi mozg. Moskva. Singer, I. 1995. Saatan Gorais. Patukahetseja. Tallinn. Solzenitsõn, A. 1992. Templetoni loeng. Eesti Kirik, 10. Steinbeck, J. 2001. Hommiku pool Eedenit. Tallinn. Stenson, J. 2009. Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele. Tallinn. Stephens, L. 1974. The teachers Guide to Open Education. New York. Reest, J
120 Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded: s?stemaatiline enesehindamine Nõustaja palub ühel vabatahtlikul rääkida tegevusest, mis talle erilist huvi pakub. Edasi psühholoogia liikumisele (Seligman & Csikszentmihalyi 2000), hakkasime me uurima, minnakse umbes nii nagu mustrite kindlakstegemise harjutuse puhul: küsitakse aja kohta, kuidas saab voo mõistet rakendada karjääri arendamises (Niies & Amundson 2008). mil kõik läks väga hästi, ja aja kohta, mil esines probleeme. Rühma liikmetel palutakse jutustaja ümber asuda ja arutelu tähelepanelikult jälgida. Arutelu lõpul palutakse neil ka võimalikke lisaküsimusi esitada
serious second thought to the use of the rejection-then-retreat procedure. Research indicates, however, that these victim reactions do not occur with increased fre- quency when the rejection-then-retreat technique is used. Somewhat astonish- ingly, it appears that they actually occur less frequently! Before trying to understand why this should be, let's first look at the evidence. Here's My Blood, and Do Call Again A study published in Canada (Miller, Seligman, Clark, 8( Bush, 1976) throws light on the question of whether a victim of the rejection-then-retreat tactic will follow through with the agreement to perform a requester's second favor. In addition to recording whether target persons said yes or no to the desired request (to work for two hours a day without pay in a community mental health agency), this experi- ment also recorded whether they showed up to perform their duties as promised.
annaabi.ee 
