PUHASTUSTEENINDUSE INFOKANALID PUHASTUSIMPORT PIRJE PUHASTUSIMPORDI ÄRIIDEED · Tegutsedes asjatundliku meeskonnana, aitame leida lahendusi nõudlikule puhastustööde teostajale, arvestades klientide arenguvajadusi. TEENUSED · klientide nõustamine · koolitus · hooldus · kaupade kohaletoimetamine TOOTED · PUHASTUSAINED : pesuained, hooldusained, põrandavahad, hügieenitooted · kiehli puhastus- ja hooldusained. puitpõranda hooldusprogramm. · kiehil puhastus- ja jooldusained. · pekal suurköögi, pesumajade ja puhastusained · dosaatorpumbad ainetele · KORISTUSTARVIKUD · põrandakuivatajad, klaasipesurid- kuivatajad, vahendivarred, teleskoopvarred, harjad, mopialused, koristuskärud · koristusrätikud, põrandapesemiseks mopid, koristuskindad, puhastuskettad, kraab...
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega.
8. Mõnadel pole isiklikke telefone 9 9 9. Ei ole võimalust arvutit kasutada 11 10 21 10. Puudub kontrollsüsteem erinevate osakondade vahel 9 9 11. Teatud infot ei peeta oluliseks 5 19 1 20 12. Info ei ole korrektselt sõnastatud 7 13 20 13. Info ei jõua kõigile, infokanalid ebapiisavad 17 18 35 14. Pole kindel mis info peaks jõudma kelleni 5 5 15. Puudub inimene kes vastutab info liikumise eest 6 15 21 16. Hirm teavitada teisi teatud asjaoludest 4 4 17. Nõrk probleemi teadvustamine 8 8 18. Puudub teemakohane kompetents 10 10 19
..... 4 Teine Eesti punane raamat............................................................................................ 4 Kolmas Eesti punane raamat........................................................................................ 5 Neljas Eesti punane raamat.......................................................................................... 5 Eesti punane raamat internetis..................................................................................... 5 Kasutatud infokanalid...........................................................................................................6 2 Mis on punased raamatud? Punased raamatud on trükitud punased nimistud ehk punased nimekirjad, inglise keeles nimistu ,,red list" ja raamatud ,,red data books". Punane nimistu on lihtsamalt öeldes andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või
hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-> vägivalla vähenemine -30 000 represseeritut mõisteti õigeks -lõppes võimupagulus (vabamalt mõtlemine) Side Läänemaailmaga -välisraadiojaamad (infokanalid) -teadlaste kontaktid välismaailmaga -Soome TV saated -laev Georg Ots (arvukalt turiste, jõudis Lääne kultuuri ja tarbesemeid) Kuldsed 60ndad -lõppeb Praha kevadega -iseloomulik: olude liberaliseerimine / rahvuskommunistid (usuti, et praegust poliitika reziimi saab inimlikustada, demokratiseerida) / noorte aktiivsus (tegutsesid EÜE Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev & EÕM Eesti Õpilasmalev) / kujuneb eestlaste poliitiline liit Venestamine 1978 -Karl Vaino parteijuhiks
............................................................................................ 5 Baeri preemia............................................................................................................... 6 Baeri tänav................................................................................................................... 6 Baeri monument........................................................................................................... 6 Kasutatud infokanalid....................................................................................................... 7 2 Karl Ernst von Baer (1792 1876) Foto: K.E von Baer portree http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer Sissejuhatus ja elulugu Üks silmapaistvamaid teadlasi Eesti ajaloos. Ta on Eestis sündinud. Tema oli see kes avastas imetajatel munaraku
-vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teaduse ja hariduse väärtustamine -riigil ülesandeid rohkem -uued sotsiaalsed klassid -massikultuur Infoühiskond: -uued infokanalid -vabam töökorraldus -innovaatilisus -oht keskkonnale 4)Võim - inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. iseloomustab domineerimine ja on ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ¤Ainelised(omand ja kapital) ¤Vaimsed(teadmised, kogemused) 5)Mõisted: Võim - vt ülalt ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete ja institutsioonide kogum.
kuulsus, kes käib korra valeinimesega korra väljas, saab endale kogu ajakirjanduse tähelepanu. Seepärast võib väita, et meelelahutuse huvides pakutakse kuulsustest palju lugemisainet. Meedia mõjul on rohkem negatiivseid pooli, kui positiivseid külgi. Avaldatakse lugusid, mis on uus ja huvitav, mitte uudiseid, mis on vajalikud. Ajakirjandus manipuleerib lugejatega, tehes esmaseid valikuid, mida avaldada. Kuid samas on infokanalid vajalikud, et hoida maailma toimuvaga kursis. Jällegi pööratakse suurem osa tähelepanust meelelahutusele. Meedia mõju on mitmekülgne.
kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud. Minu arvates on selline arusaam väär. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Üsna kahjulik on, kui inimesed võtavad tõe pähe kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud . Eriti negatiivseks jooneks ajakirjanduse juures tuleb pidada mõju, mida ta avaldab lastele. Praeguses Eesti ühiskonnas on mudilastele veel üsna kättesaadavad mitmed ajakirjad ja portaalid, mida tohiks näha vaid täiskasvanud. Sellised infokanalid peaks olema keelatud või raskesti kättesaadavad sest on ju teadatuntud tõde, et lapsed usuvad ja teevad seda mida näevad. Meenub kondoomireklaam televisioonist, kus räägitakse katastroofist maal aastal 2012 ja küsitakse siis küsimus "Kas sina oled juba seksinud?". Kas ei ole mitte sellised üleskutsed põhjuseks, et lapsevanemateks saadakse juba 12 aastaselt? Meedia on meie kui ühiskonna liikmete teatud sorti diktaatoriks. Ta on meile nii kasulik kui ka kahjulik. Ta annab meile
Sõnumi strateegia 6.3.1 1. Info kogumine auditooriumi kohta 2. Põhisõnumid sihtrühmadele kindlal ajaperioodil 3. Sõnumi taktikaline ajakava sõnumikampaania ning üksiksõnumi osas 4. Sõnumidistsipliini reeglistik (kes, millal, millist infot edastab) Aeg koht kontekst 4 töötajad avalik, sisemine või konfidentsiaalne info infokanalid sõnumi formuleerimise rutiin sanktsioonid sõnumidistsipliini eiramisel Info auditooriumi kohta 6.3.1 Auditooriumi mõistmine: · miks on see sihtrühm organisatsioonile oluline mida soovitakse oma sõnumitega selles auditooriumis saavutada · millised on selle rühma võimalikud ootused ja soovid organisatsiooni suhtes · milline on selle sihtrühma kommunikatsiooni stiil, väärtushinnangud, mitteformaalsed
Tugeva organisatsiooni kultuuriga firmas on raske muuta missiooni, eesmärke, poliitikat või strateegiat organisatsiooni kultuuriga vastupidises suunas. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. 15. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis · Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine, suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt
19. augustil teatati, et Gorbatsov ei saa haiguse tõttu oma presidendikohustusi täita ja need kohustused läksid üle asepresidendile ja Riikliku Julgeolekukomitee liige Gennadi Janajev. Teatati, et kehtestatakse erakorraline olukord. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt GKTsP liidrite tegevuse omavaheline nõrk koordineeritus ning asjaolu, et riigipöörajad ei suutnud kehtestada erakorralise olukorra meetmeid õiges järjekoras ja õiges mahus infokanalid ja infrastruktuur jäi nende kontrolli alt välja. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Boriss Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. 23. august 1991 keelati NLKP Jeltsini poolt ja Gorbatsov pidi peasekretäri kohast loobuma. Gorbatsov astus 25. detsember 1991 olematu riigi presidendi ametist tagasi.
Tööga seotud hoiakud: tööga rahulolu(vs rahulolematus), tööga seotus, organisatsioonile pühendumine. 24. Enesehinnang ja selle seos organisatsioonikäitumisega. Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab. 25. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine, erinevad infokanalid. Ametlik suhtlemine- eesmärk on kindlustada, et ametlik teave jõuaks sinna, kus seda on tarvis, ja sel ajal, kui tarvis. Vertikaalne kahesuunaline suhtlemine. · ülalt alla- info, kuidas ja millised ülesanded tuleb täita ja tagasiside alluvate töö kohta. · Alt üles- teavitatakse asjadest, mis puudutavad kellegi vastutusvaldkonda, kõrvalekaldumisi plaanidest, kaebusi, ettepanekuid. Horisontaalne suhtlemine- osakondade vaheline, peamiselt mitteametlik
2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt, Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: ühine indeks ja börsiettevõtete nimekiri, ühine turuinfo veeb ja muud infokanalid, ühtlustatud reeglistik ja lihtne ligipääs 2005 Vilniuse börs võttis kasutusele kauplemissüsteemi SAXESS ning ühines Balti turu põhimõtetega 2008 NASDAQ OMX Group Inc. moodustamine 2010 Kauplemissüsteemi INET kasutuselevõtt 7 börsil 15.Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Aktsiad: Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks. Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse. Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?).
Kõik ministeeriumid on üles ehitatud funktsionaalsuse alusel, sest nende ülesanded seonduvad ühe või väheste omavahel seotud konkreetsete valdkondadega. See struktuuritüüp on küllaltki jäik, mistõttu ta sobib stabiilsesse keskkonda. Funktsionaalse struktuuriga organisatsioonis ei liigu teave otse, vaid alluvalt ülemusele, sealt teisele ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid). Seetõttu on reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik. Funktionaalse struktuuri neli põhilist iseloomustavat joont on järgmised: · Kõrge standardiseeritus ja formaliseeritus · Kõrge tsentraliseeritus · Kõrge arenenud vertikaalne hierarhia · Funktsionaalne osakondadesse jaotamine Funktsionaalse struktuuri näiteks on toodud Kultuuriministeeriumi struktuur. Organisatsiooniskeemilt on näha, et
Kõik ministeeriumid on üles ehitatud funktsionaalsuse alusel, sest nende ülesanded seonduvad ühe või väheste omavahel seotud konkreetsete valdkondadega. See struktuuritüüp on küllaltki jäik, mistõttu ta sobib stabiilsesse keskkonda. Funktsionaalse struktuuriga organisatsioonis ei liigu teave otse, vaid alluvalt ülemusele, sealt teisele ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid). Seetõttu on reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik. Funktionaalse struktuuri neli põhilist iseloomustavat joont on järgmised: · Kõrge standardiseeritus ja formaliseeritus · Kõrge tsentraliseeritus · Kõrge arenenud vertikaalne hierarhia · Funktsionaalne osakondadesse jaotamine Funktsionaalse struktuuri näiteks on toodud Kultuuriministeeriumi struktuur. Organisatsiooniskeemilt on näha, et üksusteks jaotamine toimub valdkondade (sport, kunst,
Kui aga interneti teel ei ole võimalik vajaminevat infot kätte saada, siis võiks pöörduda otse omavalitsuse poole ja sealt seda infot küsida. Reeglina on seal olemas info elanikkonna arvu ja iseloomu kohta, samuti on olemas info selles piirkonnas tegutsevate ettevõtete ning nendes töötavate inimeste arvu kohta. Igasuguse info kogumisel ja kättesaamisel peaks katsuma hästi laialt mõelda, et millised võiks üldse olla infokanalid ja kuidas oleks mõistlik nendeni jõuda, et te saavutaksite oma eesmärgi. Kindlasti saate siis vajaliku info kätte, sest tegelikult on meie ümber väga palju infot, mida me esmapilgul üldse märgata ei oska. Peale selle on oluline välja selgitada, kui paljud selle piirkonna klientidest võiks olla meie poolt pakutava toote tarbijad. Peab iseloomustama meie klienti. Toitlustusasutuse kliendiks võiks määratleda 20 - 40 aastast keskmise sissetulekuga inimest, kellele
jagamine. Kõik ministeeriumid on üles ehitatud funktsionaalsuse alusel, sest nende ülesanded seonduvad ühe või väheste omavahel seotud konkreetsete valdkondadega. See struktuuritüüp on küllaltki jäik, mistõttu ta sobib stabiilsesse keskkonda. Funktsionaalse struktuuriga organisatsioonis ei liigu teave otse, vaid alluvalt ülemusele, sealt teisele ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid). Seetõttu on reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik. Funktionaalse struktuuri neli põhilist iseloomustavat joont on järgmised: · Kõrge standardiseeritus ja formaliseeritus · Kõrge tsentraliseeritus · Kõrge arenenud vertikaalne hierarhia · Funktsionaalne osakondadesse jaotamine TUGEVUSED: · mastaabiefekt · süvendab töötajate spetsialiseerumist, nende oskusi ja kontrolli nende üle. Suunatud professionaalsete eesmärkide saavutamisele
Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Joonis 3. Tarbija ostukäitumine Ostusoov Varasemad Info otsimine kogemused Valik erinevate väärtushinnangud infokanalid võimaluste vahel Ostuotsus Rahulolu või rahulolematus KOKKUVÕTE Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis
Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group 4 Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: ühine indeks ja börsiettevõtete nimekiri, ühine turuinfo veeb ja muud infokanalid, ühtlustatud reeglistik ja lihtne ligipääs 2005 Vilniuse börs võttis kasutusele kauplemissüsteemi SAXESS ning ühines Balti turu põhimõtetega 2008 NASDAQ OMX Group Inc. moodustamine 2010 Kauplemissüsteemi INET kasutuselevõtt 7 börsil 15. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Miks viiakse börsile aktsiad? Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks. Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse. Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?)
Mitteametlik suhtlemisvõrk kujuneb välja iseenesest, organisatsioon liikmete tööalase seotuse ja isiklike suhete põhjal. Kahepoolne suhtlemine 1. Idee ilmumine- kui idee pole väärtuslik, on kõik ülejäänu kasutu. 2. Kodeerimine- mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi 3. Edastamine- mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis. Edastaja peab püüdma hoida infokanalid vabadena suhtlemisbarjääride või segamiste eest, et sõnum saaks häireteta jõuda vastuvõtjani ja äratada tema tähelepanu. 4. Vastuvõtt- kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja, kirjalikul suhtlemisel peab sõnumit sisaldav paber kohale jõudma, faksi ja arvutiside puhul peab tehnika olema korras. Dekoreerimine- on teabe muutmine arusaadavaks
Kui ettevõtte juhid on põhimõtted heaks kiitnud, tuleb need kommunikatsioonikanalite, koolituste jm kaudu viia kõigi töötajateni. 35 Dokumendi koostamisel tuleb jälgida, et põhimõtted oleksid kokkuvõtlikud, lihtsad ja arusaadavad kõigile ettevõtte töötajatele. Dokumendis võiks kirjeldada, kuidas ettevõttes info liikumine toimub, millised on infokanalid, kuidas ja millisel juhul tuleb neid kasutada, kuidas info kanalitesse jõuab, milline on iga töötaja roll ja vastutus protsessis ning kes infoliikumist koordineerib. Töötaja roll ja vastutus info liikumisel Tähtis on, et info omanik teadvustab oma rolli nii info jagaja kui ka tarbijana. Töötajad peavad mõistma, et nad osalevad ettevõtte sisekommunikatsioonis, on alati mingi info omanikud ja nende valduses olev info võib olla vajalik kolleegidele
Minimaalsed konfliktitingimused H.Tajfel. 1971 Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli `'mininal group paradigma'' · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · ühiste eesmärkide puudumine · ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tutvumine, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid. Grupipsühholoogia praktika: grupiloome: team building · Vajadus luua tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. · Grupiloome protseduurid: eesmärgid -> liikmete valik -> rollijaotus -> isiksuste harmoniseerimine -> treening -> vastatikune toetus - > ressursikasutuse efektiivsus -> kommunikatsioon. *Roteeruv liider ei ole ühte kindlat liidrit, vaid liidrid muutuvad. Suhtlemine
jõudmast. Kaupluses viibitud aeg. Naine poes koos naissoost seltsilisega: 8 min ja 15 sek. Naine koos lastega : 7 min ja 19 sek. Naine üksinda: 5 min. ja 2 sekundit, Naine koos mehega 4 minutit ja 41 sekundit. Kontaktimäär – Kaupluse töötajaga kontaktis olevate klientide protsent. Näide - Rõivakaupluste kett ja kontaktimäär 25%. See oli põhigarantiiks, et kauplused töötasid alla oma võimete. Ooteaeg – ostjat sunnitakse liiga kaua ootesabas ootama. Kauplusesisesed infokanalid – sildid. Esmalt tuleb mõõta , kui palju inimesi seda vaatas. Siis tuleb hinnata, kas nad jõudsid selle ka läbi lugeda, sest kui nad seda ei loe, siis pole ka parimal sildil mingit mõtet. Kogemata heidetud pilgu ja läbilugemise vahe võib olla 2 kuni 3 sekundit. 6.3 EKSPERIMENT Eksperiment on meetod , millega uuritakse põhjuslikke seoseid ühe või mitme muutuja varieerimise teel, säilitades ülejäänud muutujad konstantsetena.
Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" · Gruppidevahelise suhtluse puudumine · Ühiste eesmärkide puudumine · Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome · Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond .. · Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening, vastastikune toetus, ressursikasutuse efektiivsus, kommunikatsioon. Roteeruv liider. · Team building kui SP rakendusvaldkond! Kokkuvõtteks · Kirju grupimaailm.
korrapärastumist. Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Struktuuri eesmärgid: · määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted · struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril · on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused; · struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiisemaks muutmiseks
Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli "Minimal Group Paradigm" Gruppidevahelise suhtluse puudumine Ühiste eesmärkide puudumine Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome Vajadus tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond .. seltskond, kes aitab neid, kellel on vaja luua midagi. Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening, vastastikune toetus, ressursikasutuse efektiivsus, kommunikatsioon. Roteeruv liider.
Minimaalsed konfliktitingimused (H. Tajfel, 1971) Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli “Minimal Group Paradigm” • Gruppidevahelise suhtluse puudumine • Ühiste eesmärkide puudumine • Ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tuttvaks, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid Grupipsühholoogia praktika: grupiloome • Vajadus – tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi x saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. Projektitiim, reisiseltskond .. • Grupiloome protseduurid: selgeks eesmärgid, liikmete valik, rollijaotus, isiksuste harmoniseerimine, treening, vastastikune toetus, ressursikasutuse efektiivsus, kommunikatsioon. Roteeruv liider. • Team building kui SP rakendusvaldkond! Kokkuvõtteks
Sellised on ,,oma keskkonna inimesed", kelle deviis on ,,mõelda nagu kõik, olla nagu teised". Nad ei armasta milleski teistest maha jääda ega ka esiletõusmist. Igapäevases elus lähtuvad sellised noorukid sageli mõtteteradest ja loosungitest, millele raskel hetkel toetuvad. Konformsus on seotud hämmastava ebakriitilisusega, sest tõeks peetakse kõike, mida pakub lähiümbrus ja tavapärased infokanalid. Püüdes igati oma ümbrusega kohaneda, ei suuda konformsed isiksused selle mõjudele vastu seista.Lapsepõlves konformsed jooned silma ei hakka ja tõmbavad endale tähelepanu alles noorukieas. Sellised noorukid kiinduvad väga oma kohta eakaaslaste grupis ja tihti jätkatakse näiteks õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Grupiga vastuollu minek kujutab endast rasket psüühilist traumat.Initsiatiivi puudumise tõttu on konformseid noorukeid kerge kaasa tõmmata
keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid suunatud konkreetsele tegevusperioodile. Eesmärgid peavad olema konkreetselt sõnastatud, mõõdetavad, realistlikud ja ajastatud. 16. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis Ametlik suhtlemine- eesmärk on kindlustada, et ametlik teave jõuaks sinna, kus seda on tarvis, ja sel ajal, kui tarvis. Vertikaalne kahesuunaline suhtlemine. · Ülalt alla- info, kuidas ja millised ülesanded tuleb täita ja tagasiside alluvate töö kohta. · Alt üles- teavitatakse asjadest, mis puudutavad kellegi vastutusvaldkonda, kõrvalekaldumisi plaanidest, kaebusi, ettepanekuid.
ajalise intervalliga, see peab olema rohkem kui 2 aastat (reeglina 5 aastat). Reaalselt kaob osa respondente teise uuringu ajaks 5) Fokuseeritud intervjuu - eesmärk on uurida subjekti reaktsioone teatavatele stiimulitele. Enne intervjuu läbiviimist lülitatakse respondent mingisse situatsiooni ja allutatakse erinevate stiimulite toimele - nt. näidatakse filmi, lastakse kuulata raadiot ja pärast seda tehakse intervjuu - eesmärk - millised infokanalid avaldavad respondendile suuremat mõju ja jätavad ta mällu suurema jälje 6) Suunitlemata intervjuu - initsiatiiv on respondendi käes, uurija laseb respondendil end tühjaks rääkida püüdes suunata respondendi monoloogi teda huvitavas suunas. Sellise lausteksti mõte on selles, et jutus leidub mõnikord infot, mida poleks võimalik teiste meetoditega kätte saada.
annaabi.ee 
