Aja paradoks Mis on aeg? Kas tõesti ruumi neljas mõõde või teame me sellest ka midagi enamat? Võtame aega kui alguse ja lõpuga telge, mis on kindlaksmääratud sündmuste jada. Me liigume sellel teljel minevikust tulevikku ja oleme alati ühes kindlas punktis. Kas on ka võimalik sellel teljel hüppeliselt edasi või tagasi liikuda ehk siis ajas reisida? Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised tagajärjed võivad olla mingisuguse "ajamasinaga" teistlaadsel kursil liikumisel? Oletame, et tahame minna minevikku ja seal midagi muutes ka olevikku ja tulevikku muuta. Eelneva ajakäsitluse kohaselt oleks see võimatu. Miks? Muutes midagi MINEVIKUS, peaks see muutus juba praeguses hetkes kajastunud olema. Sest aeg on sellest hetkest juba möödunud. Kui minevik, olevik ja tulevik on fikseeritud, peavad fikseeritud olema ka nendes toimuvad "muutused". Ehk siis kõigi aj...
Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks F. Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus", kujutab endast Sonja Semjonovna Marmeladova vaikset ja alandatud kõrvaltegelast, kuid mitte vähem tähtsamat kui teised osatäitjad. Ta on leidnud hingerahu, oma korduvalt asetleidvale kuritöödele, mida saab nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki.
on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= loAja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem.
Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning halvad eluolud võisid väga lihtsalt inimese masendusse ajada ning see omakorda viia kuriteoni. Raskolnikovi enda majanduslik olukord ei olnud kiita ning ka seepärast võis ta olla valmis inimest tapma. Ta arvas ka, et üks kuritegu on põhjendatud, kui sellega tehakse head väga paljudele teistele inimestele. 2. Sonja kõlbeline paradoks. Kas see on võimalik vaid teoses? Sonja on teoses väga hea inimene. Ta küll tegeleb prostitutsiooniga, kuid sedagi üllal eesmärgil, et oma peret toita. Raskest olukorrast ja hirmsast ametist hoolimata oli Sonja hing puhas. Ta uskus jumalasse, kes andis talle jõudu, et olla üle muserdavatest asjadest elus ning edasi liikuda. Ma arvan, et see ei ole võimalik ainult teoses. Iga inimene võib olla hea, kui ta vaid ise soovib. Nigelad eluolud ning suur vaesus ei pea
Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ...............................................................................................................
maailmaprotsesside lahtiseletamisel teesi, antiteesi ja sünteesi vasturääkivused mõtlemises (Hegeli dialektika). Seda on piisava põhjalikkusega käsitletud filosoofias, gnoseoloogias ja dialektilises loogikas, mistõttu puudub vajadus selle veelkordseks esituseks. Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne, mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse. Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b) arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida. Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise endal habet ei aja
3. MIKS VÕETI KASUTUSELE RELATIIVSUSTEOORIA? Selle võttis kasutusele A.Einstein. See seisneb selles, et kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis intersiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. See teooria võeti vastu seepärast et Newtoni teooriaga ei saa kirjeldada valgusekiirusel liikuvaid kehasid, sest siis võib kiirus ületada valgusekiiruse, aga valguskiirusest suuremat valgust pole olemas. Oli vaja uut teooriat! 4. MILLES SEISNEB KAKSIKUTE PARADOKS? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks. Aga teoreetiliselt võib kaksik vananeda lõpmatult, kuid praktiliselt on see kaduv väike. 5. KUIDAS OLENEB KEHA MASS TEMA KIIRUSEST? Kiiruse suurenedes liitub see eelnevaga. Seega liikuva keha mass suureneb kiiruse kasvamisel
taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem.
Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt monopolistlik konkurents kaubavahetuse monopolistliku konkurentsi mudel - väliskaubanduse gravitatsioonimudel
karikloomad. (2) Zooplankton. (7) 4.Bakterioplankton Bakterioplankton on süstemaatiliselt ja fülogeneetiliselt väga erinevate mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele, näiteks valgus ja mineraaltoitained, esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis. Planktoni paradoksi teeb vastuoluliseks, et konkurentsi välistamise reegli järgi peaks kahest liigist, kellel on sarnased ressursinõudlused, ellu jääma üks mitte mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on
kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja asukoha muutusest 20. Mis on horisondiline paradoks? Hulk, mille all paistab Maa raadius taevakehast vaadatuna 21. Mis on aasta paradoks? Nurk, mille all paistab maa orbiidi pikem külg 22. Miks me näeme Kuu ühte külge? Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu
geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Multiresistentsuplasmiid pTP10: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena! *DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis
Sofistidesse suhtutakse kriitiliselt -> nende jaoks polnud oluline tõde, vaid veenmisoskus Sofism - kaval järeldus, pettejäreldus, mis tundub esmapilgul õige olevat, kuid kubiseb loogilistest vigadest. Paradoksid - seisukoht, mis võib olla õige kui ka väär Järeldused: a)tulemus võib olla vastuolus kaine mõistusega Absoluutset tõde pole olemas, on ainult suhteline ehk relatiivne tõde, mis on antud hetkel kasulik. b)võivad viia vastuoluliste tulemusteni nt: valetaja paradoks ,,Ma valetan'' - samaaegselt võib olla nii õige kui väär Habemeajaja paradoks Küla habemeajajale esitatakse nõudmine: ta peab habet ajama ainult neil isikutel, kes endal ise habet ei aja. Kas ta endal ise habet võib ajada? *sofistide plussid - õpetasid inimesi kahtlema, õpetasid neid kasutama kriitikameelt sofistide miinused - viisid kriitikameele absurdini, mitte midagi pole tõest. Protagoras(480-410 eKr) ,,Inimene on kõigi asjade mõõt
3. Kahel erineval täisarvul x ja y on erinevad järgnevad arvud 4. 0 ei järgne ühelegi arvule 5. Matemaatilise induktsiooni printsiip. Eeldame, et mingi väide A kehtib arvu 0 kohta. Kui asjaolust, et väide A kehtib täisarvu x kohta, saab tuletada, et A kehtib ka arvu x+1 kohta, siis kehtib A kõigi täisarvude kohta. (Tamme, Tammet, Prank 1997) Russelli hüpotees ja Russelli paradoks Russelli hüpotees on oletus, et maailm tekkis viis minutit tagasi koos fossiilidega, mäluga jms põhjuslike jälgedega. Ta esitab selle raamatus "The Analysis of Mind" (1921, lk 159160), et illustreerida meie teadmise piire. Russelli paradoks on Bertrand Russelli poolt 1901. aastal avastatud paradoks, mis näitab, et Cantori ja Frege naiivne hulgateooria on vastuoluline. Russell pakkus sellest välja ka lihtsama versiooni, mis on tuntud kui Russelli habemeajaja paradoks.
seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine annaks matemaatikale täiesti ranged alused ja tagaks ühtlasi matemaatika meetodite usaldatavuse. Loogiline empirism. Russelli paradoks. Sellest lähuvalt tõi Russell välja ka Russelli habemeajaja paradoksi. See seisneb selles Habemeajaja paradoks räägib linnast, kus on niisugune meeshabemeajaja, kes ajab iga päev habet igal selle linna mehel, kes ise endal habet ei aja, ja mitte kellelgi teisel. Eelnevast järeldub, et Kui habemeajaja ei aja täna endal habet, siis ta on niisugune selle linna mees, kes täna endal ise habet ei aja, järelikult ajab habemeajaja tal, seega iseendal, täna habet
· Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks · Tõlkis Kreeka ajalugu · Originaalne, uljas mõtleja · 3 kuud vangis · Osales Entsüklopeedia kirjutamisel · Teosed: · ,,Nunn" · ,,Rameau' vennapoeg" · ,,Näitleja paradoks" · Kirjad Sophie Vallandile" Daniel Defoe · Londoni lihakaupmehe poeg · Usult protestant · Ajakirjanik · Pandi vangi ja avalikku häbiposti · 1685 osales J. Gothi vastasel protestantide mässus · Teosed: · ,,Robinson Crusoe" (Aleksander Selricu põhjal) · ,,kapten Cingleton" · ,,Kolonel Juck" · ,,Essee projektidest" Charles de Montesquieu'd peetakse liberalismi isaks.
väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst. Ühesugused. Teisiti öeldes on kõik in.süst. samaväärsed selles mõttes, et mitte mingisuguste katsetega,
Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje. Kaksikute paradoks:1 lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmosesse ja 2 jääb koju. Kui 1 kaksik Maale naaseb, on tema jaoks aeg kiiremini läinud ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. See tuleneb aja dilatatsioonist ehk aja aeglustumisest, see toimub suurtel kiirustel, kuna valgus läbib siis suurema teepikkuse. Seisumass: paigal oleva kehamass. Seisuenergia:seisva keha energia. Koguenergia: koosneb keha seisuenergiast ja liikumises või asendist tulenevast energiast
6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10. kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt. Kui üks kaksikutest läheb kosmosesse pooleks aastaks ning maale naastes pole vennad enam ühe vanused, kosmoses olev vend on noorem kui maal olnud vend. 11. pikkuse kontraktsioon – pikkuse lühenemine kiirusel 12. erirelatiivsus postulaat- pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 13. massi olenevus kiirusest- mida suurem on kiirus seda suuremaks muutub mass 14. seisumass – vastab seisuenerga 15
1. ERT I printsiip. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neid kulgevate loodusnähtuste kirjeldamisel samaväärsed 2. ERT II printsiip. Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski inertsiaalsüsteemis ja on kõikides inerstiaalsüsteemides ühesugune. 3. Mis järeldub ERT II printsiibist? Valguse kiirus ei sõltu suunast. 4. Milles seisneb kaksikute paradoks? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks 5. Aja sõltuvus keha liikumise kiirusest. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7
rikkalikum väljanägemine. Zeus karistas teda sellega et tegi haiget tema vennale ja inimestele ATLAS Peale selle tegi prometheus ka teisi asju zeusi vastu . ta ei hoiatanud zeusi nümf thetise kohta(poeg saab isast vägevamaks)siis võttis ta asja isiklikumalt ja aheldas ta mäe külge. PILDIL ON NÄHA KETTE KOTKAS - tema taga, kes Prometheuse maksa sööb, mis iga õhtu tagasi kasvab, on näha verd põlvel. See on tavaliselt jumalikkuse sümbol. AHELAD-see on nagu paradoks- ta on kiviseina külge aheldatud, ei saa liikuda, lamada või kasutada oma käsi, kuid tema vaim on vaba, ta ei pea alluma Zeusile, kui ei soovi.
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde
1) ERT 1.printsiip: Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neis kulgevate protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 2) ERT teine printsiip: Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski süsteemis ja on kõikides inertsiaal süsteemides ühesugune. 3) ERT 2.printsiibist järeldub aja suhtelisus ja valguse kiirus ei sõltu suunast Näide: Rongiga seotud taustsüsteemis jõuab valgus samal ajal rongi algusesse või lõppu, ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6) Milline suurus ERT ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valem Valguskiirus
Kommünikee-ühisavaldus, ametlik teadaanne Kompetentsus-asjatundlikkus, pädevus Konjutuurtus- Korruptsioon-altkäemaksu võtmine Koteerima-maj noteerima; ülek hindama Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur Memorandum-(diplomaatiline) märgukiri; kirjalik meeldetuletus äriasjas Metseenlus-metseenina tegutsemine modernne-moodne, ajakohane. Ortograafia- õigekiri Ortodoksne-õigeusklik; ametlikult õigeks peetav. Postulaat-põhilause, tõestuseta aktsepteeritav alusväide Paradoks-näilikult mõistusvastane väide v nähtus Pretensioonikas-paljunõudlik Prognoos-(kindlail andmeil rajanev) ennustus. Promotsioon-promoveerimine, doktorikraadi andmine Pompoosne-toretsev, liiga suurejooneline Referendum-rahvahääletus; rahvaküsitlus Spionaaz-salakuulamine Talent-(vaimu)anne; andekas inimene Tsempion-meister, meistrivõistluste võitja Stsenaarium-(filmi, balleti, pantomiimi) sündmustiku kirjeldus, tekst Turnee-ringreis. Totalitaarne-totalitarismil põhinev.
Ryle ,,Abstraktsioonid" Filosoof üritab artiklis selgusele jõuda miks ei suuda inimene seletada abstraktseid mõisteid hoolimata sellest, et ta teab ise väga hästi, mida need tähendavad ja oskab neid sõnu ka igapäevaelus kasutada. Mõismine ja seletamine on kaks eri asja. Inimene mõistab mõistet, kuid ei suuda vastata abstraktsetele küsimustele selle kohta. Ometi on faktilistele küsimustele abstraktsete asjade kohta vastamine palju lihtsam. Autori jaoks on see paradoks. · Abstraktne väide on oluliselt keerulisem kui konkreetne väide. · Tõestamaks, et abstraktsete asjade mõistmine ja nende seletamine on kaks eri asja, toob ta Augustinuse näite, kes teadis kõike ajaga seonduvat, kuid ei osanud öelda, mis on aeg iseenesest. · Oma arutluses jõuab ta järeldusele, et abstraktsed asjad pole üheselt määratud ja seepärast ei suuda inimene erapooletult ja üheseltmõistetavalt abstraktseid asju seletada. Oma väite
enda eluga peale hakata ning nüüd see jätkub, sest on vaja ennast muuta ja teha ,,sobilikuks" antud tegevuse jaoks. Minu arvates asjaolu, et mõni inimene ei pruugigi jõuda püstitatud eesmärgini ei tähenda üldsegi seda, et mõni protsess oleks kas toimumata või vahele jäänud, sest üritamine on ja tahtmine kuhugi jõuda on juba omaltpoolt eneseleidmine, loomine ning ületamine. Hariduse paradoksid · Harjumine ja uskumused On hämmastav paradoks, et peamist tulevikku suunatud inimelu sfääri, haridust peetakse kõige konservatiivsemaks valdkonnaks. Muutumise eest kaitsevad kooli visad harjumused. Niisugused, et haridus tähendab peamiselt teadmisi, haridus peab olema reglementeeritud riiklikult ja viimase üksikasjani, haridus tähendab standardeid, haridus peab olema kõigile ühesugune. Harjumisest kasvavad uskumused: kool on peamine õppimise koht ja mällu
17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused. Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj. feodalismi ja kiriku vastu; kui uute vaadete tutvustaja; filosoofiline Defoe "Robinson Crusoe"
*Aeg ja Ruum: Aeg on ühemõõtmeline, st kirjeldatav ühe arvuga. Ruum seevastu kolmemõõtmeline. Punkti asukoha leidmiseks tuumis on vaja kolme arvu tema koordinaate. Punkti käsitlemiseks peame käsitlema nii aega kui ruumi. Seepärast on otstarbekas võtta kokku need üheks mõisteks aegruumiks. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglustumist ehk mitu korda kulgevad protsessid aeglasemalt juhul kui vaadelda neid liikuvas süsteemis. *Aja aeglustumine: (kaksikute paradoks) nähtus, milles igale vaatlejale tundub, et kõigis teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. *Pikkuste lühenemist määrab kinemaatiline tegur. *Kiiruste liitmise eeskiri peab muutuma nii, et ei oleks võimalik saavutada kiiruseid mis ületavad c. *Relatiivsusteooria postulaadid: 1.Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2
on v siis mänguauto kiirus metsa suhtes on u'. Relativistlik kiiruste liitumine - sama mis eelmine,aint suurtel kiirustel.Aja dilatatsioon - nähtus,mille käigus aeg aeglustub suurtel kiirustel.Kell käib seda aeglasemalt,mida suurema kiirusega ta ruumis liigub.St. et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena.Kella käigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab samuti aja ja ruumi omavahelisi seoseid. Kaksikute paradoks - on aja aeglustumise efekt.Kui nt üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja tuleb hiljem Maale tagasi, pole kaksikud enam ühevanused.Kosmoses olnu on noorem kui Maal olnu. Pikkuse kontraktsioon - pikkuse lühenemine suurtel kiirustel.Keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inerts.süsteemides erinev. See on seda väiksem,mida suurema kiirusega keha liigub.Keha pikkuse olenevus tema liikumiskiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab aja ja ruumi vahelisi seoseid
Siiski, selle väitega ei saa mind päris nõus olla- lähenetud on liiga radikaalselt. Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea. Samas võrdeliselt teadmiste suurenemisega suureneb ka mitte teadmine. Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(teadmatus). Siit me saamegi järeldada, et mida rohkem me teame, seda vähem me teame. Sellest saame me jällegi järeldada, et see kes teab vähem, teab rohkem. Ja neid järeldusi oleks võimalik lõputult siia tuua, aga see
analüüsida raadioteleskoopidelt saadud signaale ning leida võimalikke märke maavälisest mõistuslikust elust · Puerto Ricos Arecibo raadioteleskoobi juures salvestatakse andmed suure tihedusega lintidele, seda koguneb umbes 35 gigabaiti päevas, seejärel saadetakse need postiga Berkeleysse. Seejärel jagatakse info osadeks, mis SETI@home serveri kaudu üle Interneti saadetakse inimestele kogu maailmast analüüsida. Maaväline elu Fermi paradoks · Vastuolu võimaliku suure arvu potentsiaalsete tsivilisatsioonide olemasolu ja täieliku tõendite puudumise vahel nende olemasolust on viinud Fermi paradoksi sõnastamiseni. See küsib lihtsamas versioonis, et kus nad siis ometigi on? · On 2 võimalikku vastust TÄNAN KUULAMAST!
olukorda parandada, muutes ühepoolselt vaid oma strateegiat. · Probleem: kõigi jaoks tervikuna eksisteeriks parem strateegia, aga mõnikord selleni ei jõuta, takistab näiteks egoism, kommunikatsiooni või usalduse puudus. · Praktiliseks näiteks ka: ärilised otsused (konkurents VS koostöö) · Teisisõnu: tasakaal võib olla ebamugav Braess'i paradoks · Dietrich Braess, saksa matemaatik, 1968 · Kasutajate poolt optimeeritud võrgustikus võib uue ühenduse / lingi loomine viia vood tasakaalust välja ja lõpuks kaotavad kõik kasutajad · Ehk näiteks transpordi vallast: uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte New York 42nd street: tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge ,,Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne"
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult
Küsimusele, kas antud teos ja katkend „Saatana ball“ mulle meeldis, siis üsna kindlalt vastan eitavalt. Põhjuseks on see, et mulle ei meeldi tunne, kui ma asjadest aru ei saa. Ma arvan, et iga inimene mõistab selle raamatu sisu erinevalt. Positiivne selle teose puhul on eelkõige autori geniaalsus, sest sellist teost ei suuda kirjutada tavaline inimene. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Arvatavasti loen seda teost uuesti kümne aasta pärast, kui mu intelligents on piisavalt kõrge selle raamatu täielikuks mõistmiseks.
tundmatusse õnneni. Õnnelikuks olemise soov on inimesega justkui kaasasündinud. Õnne saab defineerida mitutmoodi. Ei ole ühtegi kindlat väärtust, mis teeks inimese õnnelikuks. Inimene ise loob need väärtused enda jaoks. Vaimsed väärtused võivad teha õnnelikuks, aga ei pruugi aidata leida elu mõtet. Ainelise rikkuseni jõudmine võib olla elu mõtteks, aga selle saavutamine ei tee ilmtingimata õnnelikuks. Selles seisnebki elu mõtte paradoks. Saksa suure looja Goethe peategelane Faust leiab, et omandatud haridusest ei piisa inimene peab seda kuidagi teiste inimeste hüvanguks ära kasutama. Faust aga ei tahtnud nõnda, inimkonda aidates, totaalse õnneni jõuda, ta arvas, et sellist hetke ei tulegi, mil ta saaks aega peatada ja oma elule kokkuvõtvalt tagasi vaadata. Kuid ta eksis: oma teadmised abivajajate hüvanguks tööle rakendanuna oli ta ,,õilsa hetke" leidnud ja Kuradiga sõlmitud kihlveo kaotanud
Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi
kui 60 - 70 eluaastateni tööl. Vanaemad ja vanaisad mängivad elus palju rolli , nad hoiavad teid koguaeg , loevad teile muinasjutte ja aitavad teid alati. Lapselapsed on aga pigem rõõm. Vanema põlvkonna esindajatel on tingimata õigus nende kasvatusse sekkuda nii palju, kuivõrd nad seda tahavad. Samas on kaasaegsed vanaemad ja vanaisad ise sageli teises või kolmandas abielus. Elavad lastest eraldi ning mõned neist kulutavad kogu oma aja ja jõu oma uue pere heaks. Tekib paradoks. Vanem põlvkond tahab elada teisiti, uut moodi. Nende lapsed aga tahavad hoida traditsioonilisi ettekujutusi vanemate kohustustest perekonnas. Noored vanemad on sageli solvunud -- nad vajavad abi, ega saa seda. Tegeledes lastelastega võivad vanavanemad parandada neid vigu, mida omal ajal tegid oma lapsega suheldes. Kui seda võimalust ei kasutata, võib seesama traumeeriv mudel uuesti tekkida ning provotseerida uue valuliku konflikti
keema madalal temperatuuril. p=p0+*g*h (p0 vedeliku kohal olev rõhk, tihedus, g raskuskiirendus (m/s2), h sügavus). 4) Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt, siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. 5) Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon.
" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
rõhule st vesi läheb keema madalal temperatuuril. p=p0+ρ*g*h (pρ*g*h (p0 – vedeliku kohal olev rõhk, ρ – tihedus, g – raskuskiirendus (m/s2), h – sügavus). Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt, siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks – kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng – veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon.
KONSTATEERIMA - nentima, tõsiasjaks tunnistama KONVERTEERIMA - ühest vääringust teise ümber arvestama; teisendama KURIOOSNE - kentsakas, veider, naljakas MILLENNIUM - aastatuhat MISSIOON - vastutusrikas ülesanne MOMENTAANNE- silmapilkne MÄNEDZER- (majandusasjade) juht, korraldaja -NAHAALNE, nahaalsus - häbematu, jultunud; häbematus NIHILISM kõige eitamine, täielik skeptitsism NISS seinatühe; hõivamata koht PARADOKS - näilikult mõistusvastane väide v nähtus PARADOKSAALNE - paradoksi meenutav -PERFEKTNE - täiuslik, täielik POTENTSIAALNE - võimalik, varjatult v varuna olemasolev PRESTIIZ- lugupeetavus, mõjukus, maine PROFESSIONAAL - elukutseline, mitteamatöör PROFESSIONAALNE - (elu)kutseline ; ARGI meisterlik PSÜHHIAATER - vaimuhaiguste arst PSÜÜHIKA - hingeelu, hingelaad -REVANS - kaotuse tasategemine (sõjas, mängus, spordis)
infotehnoloogia susteemide disainimisest, kasutamisest ja tagajargedest, mis arvestab seejuures IT-susteemide moju/koostoimet asutustepohises ja kultuurilises kontekstis. 2. Produktiivsus, sh produktiivsuse paradoks. Siiani vaieldakse ning uuritakse, kas ning mismoodi tehnoloogia suurendab produktiivsust. Tehnoloogia uksi ei asenda sotsiaalset ning majanduslikku edu, vaartust. Ettevotetele ei tahenda arvuti-susteemidesse suurte summade
Seemidest- elementaartähendused: Neid on mõnikümmend kuni mõnisada. Lekseemidest ehk semeemidest: neist saab moodustada proportsioone. NT. «Nähtamatu jumal lõi nähtava maailma» Semantika võib olla nõrk või tugev. Signifikatiivne e. nõrk semantika on keel om reeglite ja semantikaga. Läbi ajaloo on püütud luua keelt, mille grammatika välistaks mõttetuse ja vale. Paraku ei ole sellist süsteemi luua õnnestunud. Iga vähegi mitte-triviaalne süsteem loob paradokse. PARADOKS väide, mis on õige ainult siis, kui ta on vale, ja vale ainult siis, kui ta on õige ning ainult sellepärast õige, et ta on vale ja ainult sellepärast vale, et ta on õige. Matemaatik Kantori paradoks: Kõikide hulkade hulk peab sisaldama iseennast, kuid ei saa sisaldada iseennast. NT Toolide hulk, sisaldab toole aga ei saa sisaldada toolide hulka. Vana kreeka paradoks: ühes külas oli habemeajaja, kes ajas haebt kõigil, kes iseeendal habet ei ajanud. Kas ta ajas iseenda habet?
Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne täispinna heledusega. Termodünaamiline paradoks- temperatuur peaks olema ühtlustunud Gravitatsiooniline paradoks Universum peaks olema juba kokkutõmbunud enda raskuse tõttu Kosmoloogiline mudel - universumi arengut kirjeldav füüsikalis-matemaatiline teooria. Einsteini-Friedmanni kosmoloogia Üldrelatiivsusteooria järgi peab ainet ja energiat sisaldav ruum olema positiivse
Eriti kannatab selle all meie ainus kunstikõrgkool, mis on muutunud konservatismi peamiseks tugipunktiks. Kolmas osa püüab kohaneda avatud maailma elitaarsema kunstielu suundadega. Selles punktis on Eesti vastakuti parem- ja vasakpoolne kunstiideoloogia. Õieti on need kategooriad siinmail lootusetult sassis. Nn parempoolsed kunstnikud väidavad, et iga kunstnik peab end oma tööga ülal pidama ja et riigi käest manguvad raha ainult need, kelle kunstil pole tarbijat. Paradoks on aga selles, et sotsialistlikule ,,vasakpoolsusele" on hetkel kõige võimsamaks vastuargumendiks just elitaarsem ja avangardsem kunst, mida omal ajal ei soositud. Teine binaarne opositsioon oli tekkinud mõistete ,,rahvuslik" ja ,,internatsionaalne" vahel. Konservatiivne leer väitis, et milleks on vaja hävitada kuulsaid eesti maalitraditsioone ja eelistada ainult Läänest tulnud kõiksugu installatsioone ja muud rämpsu. Nimetaks seda leeri
Seega tekib vastuolu: S tootmise suurendamine nõuab rohkem kapitali, kuid T sektori kokkutõmbumisega vabaneb hoopis tööjõud. Seega on turul liigne tööpakkumine esialgse palgataseme juures ja liigne kapitalinõudlus esialgse renditaseme korral. Tasakaalu tekkimiseks peab palk langema ja rent tõusma. Stolper-Samuelsoni teoreem -- tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Leontieffi paradoks -- Heckscher-Ohlini teooria empiirilisel kontrollil tekkinud paradoks. W. Leontief kontrollis H-O teooria põhiseisukohta USA eksporditööstusharude kapitali/tööjõu suhtarvu nende tööstusharude kapitali ja tööjõu suhtega, kus valmistati USA impordiga analoogseid tooteid. Katse näitas, et USA ekspordib töömahukamaid kaupu kui impordib. Selgitused: 1) USA nõudluse suunatus kapitalimahukamate kaupade suhtes (USA nõudlus on moondunud
Kõige viljakam periood, kuigi andis ainult kaks suurt autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Ehtbeethovenlik stiil, romantiline ja heroiline. Valmis suurem osa kogu loomingust: 8 sümfooniat, pooled klaverisonaadid ja kvartetid, kolm klaverikontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jne. IV periood, Viin (1813-1815): kriis. Depressioon, majanduslikud ja perekonnaprobleemid. Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas
37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui
· Katehhiinid on võimsaid antioksüdante (neli polüfenoolset ühendit, mida sageli nimetatakse "tee flavonoidideks"). Katehhiinid on arvestatavad abilised kaitsmaks rakke vabade radikaalide kahjustava toime eest siit tulenevad teaduslikult tõestatud rohelise tee vähivastased ja südant kaitsvad omadused. Katehhiinid omavad ka antimikroobset toimet. · Proantotsüaanid ja antotsüaniidid - võimsad veresoonte kaitsjad viinamarjades, veinis (nn. Prantsuse paradoks). Neutraliseerivad vabu radikaale koevedelikus. · Leidub viinamarjaseemnetes, männikooreekstraktis, viinamarjakestades. Vähesed antioksüdandid, mis suudavad ületada hemato-entsefaalset barjääri, et kaitsta aju ja närvikudesid oksüdatsiooni eest. · Isoflavoonid - kaunviljades ja marjades leiduvad taimsed toitained. Organismis muudetakse fütoöstrogeenideks, hormoonidele sarnasteks ühenditeks mis aitavad blokeerida hormoonsõltuvate vähkkasvajate teket
Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 17. Temperamendi tüübid
annaabi.ee 
