Aja paradoks Mis on aeg? Kas tõesti ruumi neljas mõõde või teame me sellest ka midagi enamat? Võtame aega kui alguse ja lõpuga telge, mis on kindlaksmääratud sündmuste jada. Me liigume sellel teljel minevikust tulevikku ja oleme alati ühes kindlas punktis. Kas on ka võimalik sellel teljel hüppeliselt edasi või tagasi liikuda ehk siis ajas reisida? Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised tagajärjed võivad olla mingisuguse "ajamasinaga" teistlaadsel kursil liikumisel? Oletame, et tahame minna minevikku ja seal midagi muutes ka olevikku ja tulevikku muuta. Eelneva ajakäsitluse kohaselt oleks see võimatu. Miks? Muutes midagi MINEVIKUS, peaks see muutus juba praeguses hetkes kajastunud olema. Sest aeg on sellest hetkest juba möödunud. Kui minevik, olevik ja tulevik on fikseeritud, peavad fikseeritud olema ka nendes toimuvad "muutused". Ehk siis kõigi aj...
Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks F. Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus", kujutab endast Sonja Semjonovna Marmeladova vaikset ja alandatud kõrvaltegelast, kuid mitte vähem tähtsamat kui teised osatäitjad. Ta on leidnud hingerahu, oma korduvalt asetleidvale kuritöödele, mida saab nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki.
on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= loAja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem.
Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning halvad eluolud võisid väga lihtsalt inimese masendusse ajada ning see omakorda viia kuriteoni. Raskolnikovi enda majanduslik olukord ei olnud kiita ning ka seepärast võis ta olla valmis inimest tapma. Ta arvas ka, et üks kuritegu on põhjendatud, kui sellega tehakse head väga paljudele teistele inimestele. 2. Sonja kõlbeline paradoks. Kas see on võimalik vaid teoses? Sonja on teoses väga hea inimene. Ta küll tegeleb prostitutsiooniga, kuid sedagi üllal eesmärgil, et oma peret toita. Raskest olukorrast ja hirmsast ametist hoolimata oli Sonja hing puhas. Ta uskus jumalasse, kes andis talle jõudu, et olla üle muserdavatest asjadest elus ning edasi liikuda. Ma arvan, et see ei ole võimalik ainult teoses. Iga inimene võib olla hea, kui ta vaid ise soovib. Nigelad eluolud ning suur vaesus ei pea
Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ................................................................................................................
maailmaprotsesside lahtiseletamisel teesi, antiteesi ja sünteesi vasturääkivused mõtlemises (Hegeli dialektika). Seda on piisava põhjalikkusega käsitletud filosoofias, gnoseoloogias ja dialektilises loogikas, mistõttu puudub vajadus selle veelkordseks esituseks. Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne, mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse. Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b) arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida. Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise endal habet ei aja
3. MIKS VÕETI KASUTUSELE RELATIIVSUSTEOORIA? Selle võttis kasutusele A.Einstein. See seisneb selles, et kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis intersiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. See teooria võeti vastu seepärast et Newtoni teooriaga ei saa kirjeldada valgusekiirusel liikuvaid kehasid, sest siis võib kiirus ületada valgusekiiruse, aga valguskiirusest suuremat valgust pole olemas. Oli vaja uut teooriat! 4. MILLES SEISNEB KAKSIKUTE PARADOKS? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks. Aga teoreetiliselt võib kaksik vananeda lõpmatult, kuid praktiliselt on see kaduv väike. 5. KUIDAS OLENEB KEHA MASS TEMA KIIRUSEST? Kiiruse suurenedes liitub see eelnevaga. Seega liikuva keha mass suureneb kiiruse kasvamisel
Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt monopolistlik konkurents kaubavahetuse monopolistliku konkurentsi mudel - väliskaubanduse gravitatsioonimudel
taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem.
karikloomad. (2) Zooplankton. (7) 4.Bakterioplankton Bakterioplankton on süstemaatiliselt ja fülogeneetiliselt väga erinevate mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele, näiteks valgus ja mineraaltoitained, esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis. Planktoni paradoksi teeb vastuoluliseks, et konkurentsi välistamise reegli järgi peaks kahest liigist, kellel on sarnased ressursinõudlused, ellu jääma üks mitte mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on
kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja asukoha muutusest 20. Mis on horisondiline paradoks? Hulk, mille all paistab Maa raadius taevakehast vaadatuna 21. Mis on aasta paradoks? Nurk, mille all paistab maa orbiidi pikem külg 22. Miks me näeme Kuu ühte külge? Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu
geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Multiresistentsuplasmiid pTP10: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena! *DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis
Sofistidesse suhtutakse kriitiliselt -> nende jaoks polnud oluline tõde, vaid veenmisoskus Sofism - kaval järeldus, pettejäreldus, mis tundub esmapilgul õige olevat, kuid kubiseb loogilistest vigadest. Paradoksid - seisukoht, mis võib olla õige kui ka väär Järeldused: a)tulemus võib olla vastuolus kaine mõistusega Absoluutset tõde pole olemas, on ainult suhteline ehk relatiivne tõde, mis on antud hetkel kasulik. b)võivad viia vastuoluliste tulemusteni nt: valetaja paradoks ,,Ma valetan'' - samaaegselt võib olla nii õige kui väär Habemeajaja paradoks Küla habemeajajale esitatakse nõudmine: ta peab habet ajama ainult neil isikutel, kes endal ise habet ei aja. Kas ta endal ise habet võib ajada? *sofistide plussid - õpetasid inimesi kahtlema, õpetasid neid kasutama kriitikameelt sofistide miinused - viisid kriitikameele absurdini, mitte midagi pole tõest. Protagoras(480-410 eKr) ,,Inimene on kõigi asjade mõõt
kui x on täisarv, siis x-le järgnev arv (x+1)on samuti täisarv. 3. Kahel erineval täisarvul x ja y on erinevad järgnevad arvud 4. 0 ei järgne ühelegi arvule 5. Matemaatilise induktsiooni printsiip. Eeldame, et mingi väide A kehtib arvu 0 kohta. Kui asjaolust, et väide A kehtib täisarvu x kohta, saab tuletada, et A kehtib ka arvu x+1 kohta, siis kehtib A kõigi täisarvude kohta. (Tamme, Tammet, Prank 1997) Russelli hüpotees ja Russelli paradoks Russelli hüpotees on oletus, et maailm tekkis viis minutit tagasi koos fossiilidega, mäluga jms põhjuslike jälgedega. Ta esitab selle raamatus "The Analysis of Mind" (1921, lk 159160), et illustreerida meie teadmise piire. Russelli paradoks on Bertrand Russelli poolt 1901. aastal avastatud paradoks, mis näitab, et Cantori ja Frege naiivne hulgateooria on vastuoluline. Russell pakkus sellest välja ka lihtsama versiooni, mis on tuntud kui Russelli habemeajaja paradoks.
seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine annaks matemaatikale täiesti ranged alused ja tagaks ühtlasi matemaatika meetodite usaldatavuse. Loogiline empirism. Russelli paradoks. Sellest lähuvalt tõi Russell välja ka Russelli habemeajaja paradoksi. See seisneb selles Habemeajaja paradoks räägib linnast, kus on niisugune meeshabemeajaja, kes ajab iga päev habet igal selle linna mehel, kes ise endal habet ei aja, ja mitte kellelgi teisel. Eelnevast järeldub, et Kui habemeajaja ei aja täna endal habet, siis ta on niisugune selle linna mees, kes täna endal ise habet ei aja, järelikult ajab habemeajaja tal, seega iseendal, täna habet
Teised prantslased Charles de Montesquieu · Sai väga hea hariduse, õppis õigusteadust · Oli filosoof · Boudeaux' parlamendi president · Prantsuse Akadeemia liige · Liberalismi isa · Lõi geograafilise keskkonnateooria · Võimude lahususe printsiip · Huvitus teadusest ja kirjandusest · Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks · Tõlkis Kreeka ajalugu · Originaalne, uljas mõtleja · 3 kuud vangis · Osales Entsüklopeedia kirjutamisel · Teosed: · ,,Nunn" · ,,Rameau' vennapoeg" · ,,Näitleja paradoks" · Kirjad Sophie Vallandile" Daniel Defoe · Londoni lihakaupmehe poe...
väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst. Ühesugused. Teisiti öeldes on kõik in.süst. samaväärsed selles mõttes, et mitte mingisuguste katsetega,
Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje. Kaksikute paradoks:1 lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmosesse ja 2 jääb koju. Kui 1 kaksik Maale naaseb, on tema jaoks aeg kiiremini läinud ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. See tuleneb aja dilatatsioonist ehk aja aeglustumisest, see toimub suurtel kiirustel, kuna valgus läbib siis suurema teepikkuse. Seisumass: paigal oleva kehamass. Seisuenergia:seisva keha energia. Koguenergia: koosneb keha seisuenergiast ja liikumises või asendist tulenevast energiast
6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10. kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt. Kui üks kaksikutest läheb kosmosesse pooleks aastaks ning maale naastes pole vennad enam ühe vanused, kosmoses olev vend on noorem kui maal olnud vend. 11. pikkuse kontraktsioon – pikkuse lühenemine kiirusel 12. erirelatiivsus postulaat- pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 13. massi olenevus kiirusest- mida suurem on kiirus seda suuremaks muutub mass 14. seisumass – vastab seisuenerga 15
1. ERT I printsiip. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neid kulgevate loodusnähtuste kirjeldamisel samaväärsed 2. ERT II printsiip. Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski inertsiaalsüsteemis ja on kõikides inerstiaalsüsteemides ühesugune. 3. Mis järeldub ERT II printsiibist? Valguse kiirus ei sõltu suunast. 4. Milles seisneb kaksikute paradoks? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks 5. Aja sõltuvus keha liikumise kiirusest. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7
Prometheus on üks titaanidest. Zeus saatis enamus titaaane tartarusse (allmaailma) et karistada neid selle eest et nad tema vastu võitlesid titanomahhias, aga kuna prometheus oli teise generatsiooni titaaan, kes ei pooldanud oma onusid ja tädisid siis zeus halastas tema peale. Ta tahtis et promethes looks inimese maast ja veest, mida ta ka tegi. Kuid selle käigus hakkasid inimesed talle meeldima. Zeusile aga ei meeldinud ja ta ei tahtnud et inimesed saaksid võimu eriti tule üle. Prometheus aga hoolis inimestest nii et ta varastas tuld zeusi välgust ja tõi selle inimestele. SELLEST KA TULI TEMA PEA KOHAL Sellega ei lõppenud prometheuse zeusi petmine. Kui inimesed rituaale pidasid, siis nad ohverdasid loomi jumalatele. Prometheus tegi nii, et ta jagas looma osad kahte, ühes oli härja liha ja sisikond , mis oli pakitud selle makku. Söögiks kõlbmatud kondid pani ta aga selle rikkaliku rasva. Ta andis zeusile valida, mida see soovib ning zeu...
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² ma...
1) ERT 1.printsiip: Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neis kulgevate protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 2) ERT teine printsiip: Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski süsteemis ja on kõikides inertsiaal süsteemides ühesugune. 3) ERT 2.printsiibist järeldub aja suhtelisus ja valguse kiirus ei sõltu suunast Näide: Rongiga seotud taustsüsteemis jõuab valgus samal ajal rongi algusesse või lõppu, ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6) Milline suurus ERT ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valem Valguskiirus
Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine Desarmeerima-relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama Drastiline-tugevasti mõjuv, rabav Dotatsioon-pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele Duplikaat-dokumendi teine eks...
Ryle ,,Abstraktsioonid" Filosoof üritab artiklis selgusele jõuda miks ei suuda inimene seletada abstraktseid mõisteid hoolimata sellest, et ta teab ise väga hästi, mida need tähendavad ja oskab neid sõnu ka igapäevaelus kasutada. Mõismine ja seletamine on kaks eri asja. Inimene mõistab mõistet, kuid ei suuda vastata abstraktsetele küsimustele selle kohta. Ometi on faktilistele küsimustele abstraktsete asjade kohta vastamine palju lihtsam. Autori jaoks on see paradoks. · Abstraktne väide on oluliselt keerulisem kui konkreetne väide. · Tõestamaks, et abstraktsete asjade mõistmine ja nende seletamine on kaks eri asja, toob ta Augustinuse näite, kes teadis kõike ajaga seonduvat, kuid ei osanud öelda, mis on aeg iseenesest. · Oma arutluses jõuab ta järeldusele, et abstraktsed asjad pole üheselt määratud ja seepärast ei suuda inimene erapooletult ja üheseltmõistetavalt abstraktseid asju seletada. Oma väite
enda eluga peale hakata ning nüüd see jätkub, sest on vaja ennast muuta ja teha ,,sobilikuks" antud tegevuse jaoks. Minu arvates asjaolu, et mõni inimene ei pruugigi jõuda püstitatud eesmärgini ei tähenda üldsegi seda, et mõni protsess oleks kas toimumata või vahele jäänud, sest üritamine on ja tahtmine kuhugi jõuda on juba omaltpoolt eneseleidmine, loomine ning ületamine. Hariduse paradoksid · Harjumine ja uskumused On hämmastav paradoks, et peamist tulevikku suunatud inimelu sfääri, haridust peetakse kõige konservatiivsemaks valdkonnaks. Muutumise eest kaitsevad kooli visad harjumused. Niisugused, et haridus tähendab peamiselt teadmisi, haridus peab olema reglementeeritud riiklikult ja viimase üksikasjani, haridus tähendab standardeid, haridus peab olema kõigile ühesugune. Harjumisest kasvavad uskumused: kool on peamine õppimise koht ja mällu
17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused. Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj. feodalismi ja kiriku vastu; kui uute vaadete tutvustaja; filosoofiline Defoe "Robinson Crusoe"
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt...
Relatiivsusteooria- teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul. Jaguneb 2ks:1)Üldrel.teooria käsitleb aja,ruumi ja grav. vahelisi seoseid.2) Erirel.teooria käsitleb ühtlast ja sirget liikumist.Tugineb 2le printsiibile:1)relatiivsusprintsiip,mis väidab et kõik füüsika seadused on kõigis inertsiaalsüsteemides samad.(inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, kus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.In.süsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on 0 ja selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha lii...
MA TEAN, ET MA MIDAGI EI TEA "Ma tean, et ma midagi ei tea," on iidvana mõte, mille on kunagi ammu välja öelnud tuntud filosoof Sokrates, kes oli omal ajal ilmselt kõige targem mees planeedil maa. Siiski, selle väitega ei saa mind päris nõus olla- lähenetud on liiga radikaalselt. Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea. Samas võrdeliselt teadmiste suurenemisega suureneb ka mitte teadmine. Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(...
analüüsida raadioteleskoopidelt saadud signaale ning leida võimalikke märke maavälisest mõistuslikust elust · Puerto Ricos Arecibo raadioteleskoobi juures salvestatakse andmed suure tihedusega lintidele, seda koguneb umbes 35 gigabaiti päevas, seejärel saadetakse need postiga Berkeleysse. Seejärel jagatakse info osadeks, mis SETI@home serveri kaudu üle Interneti saadetakse inimestele kogu maailmast analüüsida. Maaväline elu Fermi paradoks · Vastuolu võimaliku suure arvu potentsiaalsete tsivilisatsioonide olemasolu ja täieliku tõendite puudumise vahel nende olemasolust on viinud Fermi paradoksi sõnastamiseni. See küsib lihtsamas versioonis, et kus nad siis ometigi on? · On 2 võimalikku vastust TÄNAN KUULAMAST!
olukorda parandada, muutes ühepoolselt vaid oma strateegiat. · Probleem: kõigi jaoks tervikuna eksisteeriks parem strateegia, aga mõnikord selleni ei jõuta, takistab näiteks egoism, kommunikatsiooni või usalduse puudus. · Praktiliseks näiteks ka: ärilised otsused (konkurents VS koostöö) · Teisisõnu: tasakaal võib olla ebamugav Braess'i paradoks · Dietrich Braess, saksa matemaatik, 1968 · Kasutajate poolt optimeeritud võrgustikus võib uue ühenduse / lingi loomine viia vood tasakaalust välja ja lõpuks kaotavad kõik kasutajad · Ehk näiteks transpordi vallast: uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte New York 42nd street: tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge ,,Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne" Pigou-Knight-Downs'i paradoks
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ül...
Essee Inimene otsib õnne Iga inimene sünnib siia ellu üks kord. Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgi...
Saatana ball meie keskel Bulgakovi „Meistrit ja Margaritat“ peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis köidab lugejat oma maagiliste tegelaskujude ja sümbolistliku süžeega. Tuntud teosele kohaselt seda kas armastatakse või vihatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Kui jätta hetkeks kõrvale tõsiasi, et minust ei saanud selle raamatu suurt fännitari, siis Bulgakovi looming on ideaalne raamat tõmbamaks jooni meie tänapäeva ühiskonnaga. Saatana ball ei olnud esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi liikuda inimeste keskel ja võtta ette nii-öelda inimprojekte, püüdes seeläbi muuta nende ja teiste iskikute arusaamu ning käitumist. Veel toodi välja Wolandi ning võimu seost. Tema, kelle käsutu...
Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi
kui 60 - 70 eluaastateni tööl. Vanaemad ja vanaisad mängivad elus palju rolli , nad hoiavad teid koguaeg , loevad teile muinasjutte ja aitavad teid alati. Lapselapsed on aga pigem rõõm. Vanema põlvkonna esindajatel on tingimata õigus nende kasvatusse sekkuda nii palju, kuivõrd nad seda tahavad. Samas on kaasaegsed vanaemad ja vanaisad ise sageli teises või kolmandas abielus. Elavad lastest eraldi ning mõned neist kulutavad kogu oma aja ja jõu oma uue pere heaks. Tekib paradoks. Vanem põlvkond tahab elada teisiti, uut moodi. Nende lapsed aga tahavad hoida traditsioonilisi ettekujutusi vanemate kohustustest perekonnas. Noored vanemad on sageli solvunud -- nad vajavad abi, ega saa seda. Tegeledes lastelastega võivad vanavanemad parandada neid vigu, mida omal ajal tegid oma lapsega suheldes. Kui seda võimalust ei kasutata, võib seesama traumeeriv mudel uuesti tekkida ning provotseerida uue valuliku konflikti
rõhule st vesi läheb keema madalal temperatuuril. p=p0+ρ*g*h (pρ*g*h (p0 – vedeliku kohal olev rõhk, ρ – tihedus, g – raskuskiirendus (m/s2), h – sügavus). Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt, siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks – kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng – veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon.
" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse m...
Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne täispinna heledusega. Termodünaamiline paradoks- temperatuur peaks olema ühtlustunud Gravitatsiooniline paradoks Universum peaks olema juba kokkutõmbunud enda raskuse tõttu Kosmoloogiline mudel - universumi arengut kirjeldav füüsikalis-matemaatiline teooria. Einsteini-Friedmanni kosmoloogia Üldrelatiivsusteooria järgi peab ainet ja energiat sisaldav ruum olema positiivse
Seemidest- elementaartähendused: Neid on mõnikümmend kuni mõnisada. Lekseemidest ehk semeemidest: neist saab moodustada proportsioone. NT. «Nähtamatu jumal lõi nähtava maailma» Semantika võib olla nõrk või tugev. Signifikatiivne e. nõrk semantika on keel om reeglite ja semantikaga. Läbi ajaloo on püütud luua keelt, mille grammatika välistaks mõttetuse ja vale. Paraku ei ole sellist süsteemi luua õnnestunud. Iga vähegi mitte-triviaalne süsteem loob paradokse. PARADOKS väide, mis on õige ainult siis, kui ta on vale, ja vale ainult siis, kui ta on õige ning ainult sellepärast õige, et ta on vale ja ainult sellepärast vale, et ta on õige. Matemaatik Kantori paradoks: Kõikide hulkade hulk peab sisaldama iseennast, kuid ei saa sisaldada iseennast. NT Toolide hulk, sisaldab toole aga ei saa sisaldada toolide hulka. Vana kreeka paradoks: ühes külas oli habemeajaja, kes ajas haebt kõigil, kes iseeendal habet ei ajanud. Kas ta ajas iseenda habet?
VÕÕRSÕNAD 1. Otsi ja kirjuta sõnade eestikeelsed sünonüümid. AFERIST- õnnekütt, pettur, afäärimeister AFISS- müürileht, kuulutus, plakat ANNULLERIMA- tühistama, kehtetuks tunnistama BANAALNE- labane, maotu, äraleierdatud, lame BARELJEEF- madalreljeef BLAMEERIMA, BLAMAAZ - häbistama, naeruvääristama; häbi(asi), naeruvääristus BLUFF, bluffima - ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade; blufiga eksiteele juhtima BOHEEMLANE - korrapäratu, muretu eluviisiga haritlane DEFEKT - puue, viga, rike DEFITSIIT - vajak, puudujääk, nappus DEKADENTS - langus, allakäik DELEGAAT - esindaja, saadik -DEMOGRAAFILINE, demograafia - demograafiaga seotud, rahvastiku- ; rahvastikuteadus DILETANT, DILETANTLIK asjaarmastaja ; asjaarmastajalik DISTSIPLIIN - kindlaksmääratud kord ; korrale allumine ENTSÜKLOPEEDIA - teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos FAMILIAARNE - pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune FI...
infotehnoloogia susteemide disainimisest, kasutamisest ja tagajargedest, mis arvestab seejuures IT-susteemide moju/koostoimet asutustepohises ja kultuurilises kontekstis. 2. Produktiivsus, sh produktiivsuse paradoks. Siiani vaieldakse ning uuritakse, kas ning mismoodi tehnoloogia suurendab produktiivsust. Tehnoloogia uksi ei asenda sotsiaalset ning majanduslikku edu, vaartust. Ettevotetele ei tahenda arvuti-susteemidesse suurte summade
Seega tekib vastuolu: S tootmise suurendamine nõuab rohkem kapitali, kuid T sektori kokkutõmbumisega vabaneb hoopis tööjõud. Seega on turul liigne tööpakkumine esialgse palgataseme juures ja liigne kapitalinõudlus esialgse renditaseme korral. Tasakaalu tekkimiseks peab palk langema ja rent tõusma. Stolper-Samuelsoni teoreem -- tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Leontieffi paradoks -- Heckscher-Ohlini teooria empiirilisel kontrollil tekkinud paradoks. W. Leontief kontrollis H-O teooria põhiseisukohta USA eksporditööstusharude kapitali/tööjõu suhtarvu nende tööstusharude kapitali ja tööjõu suhtega, kus valmistati USA impordiga analoogseid tooteid. Katse näitas, et USA ekspordib töömahukamaid kaupu kui impordib. Selgitused: 1) USA nõudluse suunatus kapitalimahukamate kaupade suhtes (USA nõudlus on moondunud
Kindlasti oli tendents laiem Kuna sotsialismi ajal olid eelistatud traditsioonilised kunstiliigid (figuratiivne maal, graafika, pronksskulptuur), siis on nüüd tuntav väsimus kujutavatest ja representeeritavatest kunstidest. Selle asemel eelistatakse abstraktset laadi ja kunsti, mis väljub näitusesaalide pidulikust õhkkonnast. Nii on ka Eestis just elitaarsemas kunstis populaarsed installatsioonid ja happening'id. Nõukogude ajal oli populaarne loosung ,,KUNST KUULUB RAHVALE". Paradoks on selles, et nüüd, kui kunst tõepoolest tuleb rahva sekka, hakkab seesama rahvas protestima. Pole raske märgata, et paljud meil levinud tendentsid ja vaidlused meenutavad kunsti seisu Läänes 1960. aastatel. Tõenäoliselt seisavad meil veel ees sellised asjad nagu politsei sekkumine tänavatele toodud aktsioonidesse või nagu oli Joseph Beuysi ja tema radikaalidest õpilaste poolt Düsseldorfi Kunstiakadeemia hõivamine.
Kõige viljakam periood, kuigi andis ainult kaks suurt autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Ehtbeethovenlik stiil, romantiline ja heroiline. Valmis suurem osa kogu loomingust: 8 sümfooniat, pooled klaverisonaadid ja kvartetid, kolm klaverikontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jne. IV periood, Viin (1813-1815): kriis. Depressioon, majanduslikud ja perekonnaprobleemid. Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas
Antioksüdandid Mis on aga vabad radikaalid ning miks on nende liig tervisele ohtlik? · 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks ehk organismi oksüdatsiooniprotsessideks, mille käigus tekib paratamatult vabu radikaale. · Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad va...
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloo...
Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 18. Temperamendi tüübid