Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes.
läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda, kui tekib oht selle psüivusele ny soorollile mittvastav töökoht. Sommer, personaalne ruum. Personaalne ruum jaguneb individuaalne ja grupi ruum SELIGMAN- ,,õnneuurija", õpitud abituse uurija. ÕPITUD ABITUS- seisund, milles inimese püüdlused ei anna tilemust. KATSE: pedaaliga aetakse rott sedadusse Shalom Schwartz-väärtuste uurimine SHERIF ,,assimilatsioon ja hoiakute muutumine". Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima. Sherifi realistliku konflikti teooria- suvelaagri katse alusel tõi välja, et võõitlussitruatsioonis tekib rohkem eelarvamusi, diskimineerimistl Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga. Zajonk- mida tuttavam on stiimul, seda positiivsem
vähemalt seni kuni teadvustatakse endale oma eksistentsi olenemata vääratest uskumustest objekti uskumusüsteemis. 2. Milles on marslaste mõttelise eksperimendi mõte? Võrdleb variueeruvaid hoiaku vahendeid. Intentsionaalne hoiak lubab ära tunda mustreid, mis muidu jääksid märkamata füüsilise hoiaku suhtes. Mustrid, mis on eristatud füüsilisest hoiakust kuni intentsionaalse hoiakuni, kuid arvestades, et kakluleerimised, mis baseeruvad füüsilisel hoiakul, on pikad ja tüütud; ja kalkuleerimised, mis baseeruvad intentsionaalsel hoiakul, on lühemad ja praktilisemad. Kui kasutada intentsionaalset hoiakut, siis saab ära tunda kindla üksikasja liikumise või käitumise(üksikasja tüübi tegu) ja siis saab teha ennustusi, mis baseeruvad nendel tüüpidel. Kui arvestada marslast, siis marslane, kasutades füüsilist hoiakut, peab eelkõige jälgima üksikasja füüsilisi komponente liikumises(mida on palju), ja siis tegema ennustused vastavalt
positiivsel või negatiivsel viisil. Hoiakud on suhteliselt püsivad. Hoiakud sõltuvad ka olukorrast. Hoiakuid analüüsitakse käitumusliku segmentimise all. Hoiak peegeldab hinnangulist suhtumist. Positiivne hoiak paneb inimese rohkem tarbima. Hoiaku vaste on attitude. Hoiak tuleneb inimese psühholoogiast. Inimesed üldistavad hoiakute põhjal. 5.2. Millised on hoiakute omadused ja funktsioonid? Hoiaku omadused: x Hoiakul on oma objekt x Hoiakul on suund (pos/neg), aste (nt 3, 7, 10) ja sügavus x Hoiakul on oma struktuur Hoiakute funktsioonid: x Kasulikkuse funktsioon (Utilitarian function) ka meelepärasus x Egokaitse funktsioon (Ego-defensive function) kaitse välisohtude eest, ebakindluse vähendamine x Teadmise funktsioon (Knowledge function) - arusaamine ümbritsevast: inimestest, keskkonnast x Väärtust väljendav funktsioon (Value-expressive function) hoiak kujuneb sellest, kuidas see annab
funktsionaalsuses(miks peaks objektiivne vaatamine andma asja olemuse), kogemusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine(mis tüüpi tunnetus see on, mis liiki teadmist e- hoiaku sissevõtmisest loodetakse). Sotsiaal-bioloogiline õigustamine e-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda. Probleemid sellega e-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed(samas on moraalne esteet); inimesed, kes hädas suudavad kõige vähem maailma esteetiliselt võtta. Nälja näpistus ja võlakinga pitsitus takistab huvitut kogemist. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada". Esteetiline hoiak distantseeritud ja huvituseta(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi.
Probleemid – miks peaks „objektiivne vaatamine“ andma asja olemuse? Funktsionaalsete artefaktide (tööriistada) olemus seisneb nende funktsionaalsuses. Jt probleemid. 2) sotsiaal-bioloogiline õigustusviis E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda. Probleemid: 1. E-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed (nii isiku, kui liigi mõttes): „eksinud polaarlendur“, „Bulloughi udu“, „valed“ objektid (vägistamine jms). What fuck. 2. Inimesed, kes hädas suudavad just kõige vähem maailma esteetiliselt võtta. Nälja näpistus ja võlakinga pitsitus takistab huvitut kogemist. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut „kuritarvitada“.
- afektiivne, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes,kas ta hindab seda positiivselt,neutraalselt või negatiivselt - kognitiivne- tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist,tema objektiivne määratlus - käitumuslik- kuidas isik tegelikult reageerib hoiaku objektile, millised on tema toimingud suhtes. Hoiakutel on isiksuse jaoks mitmed olulised funktsioonid, Kõigipealt on hoiak motivatsioonili nähtus. Hoiakud mõtestavad kogemusi ja annavad aluse hinnangutele. Hoiakul on kommunikatiivne funtksioon ja selle abil aitab hoiak suhelda ja teavet vahetada. Hoiakul on minakaitse funktsioon. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühhologilised ökonoomia. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad veenmise tulemuslikkust. - Asjatundja poolt tehtud veenmine on tulemuslikum kui antud teema osas asjatundmatu isiku või grupi poolt tehtud veenmine ja seda isegi juhul, kui nad esitavad samad argumendid või sama teksti.
tungide ehk käitumismõõde seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme hoiaku objekti suhtes. Samas viitab Sats (2004) Krechi, Crutchfieldi ja Ballachey antud definitsioonile hoiakute kohta, mille järgi on hoiakud kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete subjektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad. Satsi (2004) arvates tuleks vahet teha eelarvamusel ja hoiakul. Tema arvates on eelarvamus fikseerunud, ettevalmistatud hoiak. Eelarvamuslik suhtumine kellesegi ei luba tema hindamisel kaaluda alternatiivseid võimalusi ega seletusi, pigem on teise isiku hindamise tulemus ette ennustatav ja otsustatud mõne suvalise tunnuse alusel, mida objekt omab. Kuulmislangusega laps tunneb end tavaklassis erinevana, kuna kannab kuulmisabivahendeid ning tema jaoks võib olla suhtlemine eakaaslastega raskendatud (Reilson, 2005). Mitmed autorid
vastu, millest meil oma praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda: "üsna pea me õpime oma karmis elukoolis, et kui iganes suur soov ega tahte ponnistus ei ole piisav, et tuua tagasi lahkunud sõpra, taastada kadunud vooruseid, heastada halba ja tekitatud valu. Ainult tõelise esteetilise vaatepunkti kultiveerimises võime saavutada kasuliku vahendi nende olukordadega toimetulekuks." 6. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada"! E-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed (nii isiku, kui liigi mõttes)! "Thalese kaev", "Eksinud polaarlendur", "Bulloughi udu", "Valed" objektid: Vägistamine, Piinamine, Mõrvad. 7. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi! Moraalne õigustamine: E-hoiaku määratlused on sageli moraalselt laetud: ,,esteetiline hoiak (aesthetic attitude, sks äesthetische Einstellung) Distantseeritud ja huvituseta
Hoiakute mõju käitumisele võib olla väga tugev ja väga nõrk. Hoiak kui molekul sisaldab nii kognitiivseid kui ka afektiivseid representatsioone. Hoiaku afektiivses komponendis sisaldub automaatne käitumisvalmidus. Hoiak, kui ennustus ootus-väärtus mudel. Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede seostest (ootused) ning hinnangud tagajärgedele (väärtused). Margihoiakud kujunevad reklaami ja toote poolt esile kutsutud tundeelamuslike seisundite mõjul. Hoiakul on ka hedooniline (meeldiv ei meeldi)komponent Talletatud vs genereeritud hoiakud Definitsioon psühholoogiline kalduvus, väljendatud kui eraldiseisev idenditeet (olemus), milles sisaldub natuke soosingut ja ebasoosingut (Eagly & Chaiken). Genereeritud hoiak sõltub kontekstist, talletatud mitte. Reklaamipsühholoogia lähtub kahest põhisuunast: 1. Olemasolevate hoiakute ärakasutamine. Selleks on vaja head ettekujutust nendest tarbijatest
· ressursside jagamine see tähendab, hea töökohad, preemiafond seda kõike jagub vaid piiratud inimeste hulgale · lapsepõlv Nesdale (2002) analüüsib eelarvamuste kolme põhjust, mis ulatuvad lapsepõlve. Need on emotsionaalne rahuldamatus, sotsiaalne õppimine ja identiteedi kujunemine. Kui ka teine osapool tahab, on tal raske eelarvajaga suhelda, sest suhe ei rajane tegelikkusel, vaid väljakujunenud hoiakul. · kelle hulka me kuulume kuna me seome oma enesehinnangu gruppidega, millesse me kuulume, püüame oma gruppe näidata võimalikult heas valguses. Eelarvamus kujundab konflikti kliimat, see tähendab emotsionaalset õhustikku, milles konflikt toimub. Eelarvamuse võimalikuks toimemehhanismiks on ärrituse ülekandmine ehk viha väljavalamine kellegi või millegi peale. Konflikti lahendamise
Terviseharjumuste muutmine Need teooriad aitavad näha probleeme ja põhjusi, miks probleemid tekivad. Lisaks aitab teooriate kasutamine sekkumisi planeerida. Kõik ei ole kõigi puhul kasutamiseks. Terviseharjumuste muutmine 1 Baasiks on alati hoiak. Hakkame muutma hoiakuid. Hoiak kindel arvamus või seisukoht; tendents hinnata või väärtustada objekti poolehoiuga või mitte poolehoiuga. Hoiak toetub uskumusele. Uskumus = tajutud seos/seosed objekti ja tema tunnuste vahel. Hoiakul on ka A-B-C mudel: A afektiivne komponent (emotsionaalne, tunded objekti ja suhtumise osas, nt suitsetamine on nauditav vs suitsetamine on vastik); B behavior-käitumine (käitumuslikud reageeringud sisaldavad tahte pingutust, nt ma ei suitseta); C kognitiivne (uskumused objekti ja suhtumise osas, nt ma suitsetan, sest see rahustab mind). Otsest seost hoiakute ja käitumise vahel on leida raske. Suitsetamine on paha, aga ikka suitsetan. Ambivalentsed suhtumised.
Rahuldamatuse tunne partneriga 9. Lähisuhete loomise ja kestmise probleem 10. Riskantne või vägivaldne teinud midagi moraalselt olulist – loonud pinna (kui iganes väikese) tegevuse moraalseks hindamiseks. Moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu jms käsitlemine (nt seksuaalne käitumine. Firth 1952). Seega E-hoiakut saab moraalselt õigustada seeläbi, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu “huvitus” ja “erapooletus”: E-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline 46. Esitage vähemalt kaks kaalutlust kahjule tuginevate kaalutluste vastu. Mõju määramatuse kaalutlus: 1. Tõsi, paljud mehed kes on toime pannud naiste vastaseid kuritegusid on tarbinud ühisosa
Festinger, Carlsmith (1959) katse: Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiakute muutmine: assimilatsioon Mustafa Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Musafer Sherif igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline (mitte kardinaalne) liikumine. Nt ütled vanaemale et taimtoidulisus on jama asi. Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine
vähendada(nt atributeerimine). Tekib tugev ületamissoov. · Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine · Dissonantsi kasutamine hoiaku muutmiseks. Dissonantsi teadlik tekitamine on üks viis hoiakuid muuta. Idee: Vastuolu hoiakute vahel või vastuolu teadvuse ja käitumise vahel inimene ei talu ja selleks hakkab inimene tegema samme selle nimel, et seda dissonantsi maandada. Hoiaku muutmine: assimilatsioon Musafer Sherif: · Igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on nõus hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria. · Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine. Situatsioon, kus inimene satub surveolukorda. · Üks hoiaku muutmise viise on panna inimene hoiaku vastaselt käituma. Hoiakute mõõtmine Otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) · Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid. (nt küsitlusel)
Teades, et tegu on kunstiga võtab inimene selle suhtes erilise hoiaku. Jerome Stolnitz ütleb, et esteetiline hoiak on nö huvitu sümpaatia, see pole mingist agendast motiveeritud. See seisukoht tuleneb omakorda Immanual Kantilt, kes vastandab 3 praktilisele eesmärgipärasele huvile huvituse. George Dickie jaoks pole aga tavaliselt elamusel ja esteetilisel hoiakul mingit vahet. Kunstiteose omadused Arthur Danto järgi: 1) kunstiteos on millegi kohta 2) see visandab mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga
Õpitavus: hoiakud omandatakse kas isikliku kogemuse abil, teiste inimestega suhtlemise käigus või massimeedia vahendusel. Objekt: hoiakud saavad esineda üksnes millegi suhtes. Objekt võib olla üldistatud (profisport) või spetsiifiline (elukutseline poksija), abstraktne (üliõpilaselu) või konk- reetne (loengus osalemine). Hoiakut saab defineerida üksnes kindlalt määratletud objekti suhtes. Polaarsus ja tugevus: hoiakul on alati kindel poolus poolt või vastu, see ei ole kunagi neutraalne. Hoiakud jaotuvad tugevuse järgi (teatrisse võidakse suhtuda nega- tiivselt, neutraalselt, positiivselt või väga positiivselt). Stabiilsus: hoiakud ei vaheldu kergesti. Kord kujunenud hoiak kinnistub aja jooksul järjest tugevamini. Mida kauem hoiak püsib, seda raskem on seda muuta. Üldistamine: inimesed tavatsevad hoiakuid üldistada. Näiteks hästi teenindava kelneri
Hoiaku muutumine: dissonants Leon Festinger (1956): kognitiivse dissonantsi teooria. Igasugune ebakõla teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi. Ületamissoov. Näited: riigikogulane rikub põhiseadust, aktivist spikerdab, politseisaate juht ületab kiirust, uus info hambapasta kohta... Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine... Dissonantsi kasutamine H muutmiseks Hoiaku muutmine:assimilatsioon Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel.
• lootusetu • domineeriv – räägib ise, ei kuula teisi • süüdistaja „Keegi mind niikuinii ei taha, mulle sobivat tööd „Riik ei tee midagi, tööandjad on röövlid …” polegi, järelikult pole mõtet üritatagi.” Efektiivne ja lahenduste otsimisele orienteeritud eluhoiak on mina olen OK / sina oled OK. See põhineb positiivsel ellusuhtumisel ja proaktiivsel hoiakul (ei otsita väliseid põhjusi ega takistusi, mida enamasti ei saa muuta, vaid keskendutakse sellele, mida saab ise teha probleemi lahendamiseks). 56 Karjäärinõustamine Teised hoiakud ilmnevad enamasti stressisituatsioonis. Nende põhjused on aga märksa süga- vamad ning võivad peituda kasvatuses. Neid hoiakuid illustreerib “hoiakute mägi” (IV osa Kasulikud lisamaterjalid). Transaktsionaalne analüüs
käitumisviiside osa teiste kahjuks ehk eelistatakse Hoiak inimese, eseme, nähtuse suhtes on tarbija suhteliselt püsiv kalduvus hinnata seda teatud viisil käituda. Selle valikuga kaasneb hinnang positiivselt või negatiivselt. antud nähtusele ning seepärast võime öelda, et hoiakuid väljendatakse kasutades sõnu "meeldib"/ "ei meeldi". Igal hoiakul on kolm komponenti: mõtetega (uskumused jne) seotud ehk tunnetuslik, emotsioonidega seotud ehk afektiivne ja käitumisega seotud. Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent hõlmab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet antud nähtuste kohta. Samuti hinnatakse sel juhul keskmisest kõrgemalt ka saadavat informatsiooni ja üllataval kombel ka interjööri. Kontakti tuleb alustada siis, kui ostja on selleks valmis ehk teisisõnu kohanenud.
järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD • 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. • Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp • Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiaku muutmine:assimilatsioon • Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria • Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane … • Uus info ja vaikne muutumine • Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine • H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) • Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit
Hoiakuid iseloomustavad järgmised tunnused: · Õpitavus: hoiakud omandatakse kas isikliku kogemuse abil, teiste inimestega suhtlemise käigus või massimeedia vahendusel. · Objekt: hoiakud saavad esineda üksnes millegi suhtes. Objekt võib olla üldistatud (profisport) või spetsiifiline (elukutseline poksija), abstraktne (üliõpilaselu) või konkreetne (loengus osalemine). Hoiakut saab defineerida üksnes kindlalt määratletud objekti suhtes. · Polaarsus ja tugevus: hoiakul on alati kindel poolus - poolt või vastu, see ei ole kunagi neutraalne. Hoiakud jaotuvad tugevuse järgi (teatrisse võidakse suhtuda negatiivselt, neutraalselt, positiivselt või väga positiivselt). · Stabiilsus: hoiakud ei vaheldu kergesti. Kord kujunenud hoiak kinnistub aja jooksul järjest tugevamini. Mida kauem hoiak püsib, seda raskem on seda muuta. · Üldistamine: inimesed tavatsevad hoiakuid üldistada. Näiteks hästi teenindava kelneri suhtes kujunenud
14. Tugevatele külgedele osutamine Kas selle põhjuseks on miski, mida mina teen?" See tehnika põhineb ideel, et kliendile näidatakse kätte tema tugevad küljed, mitte 17. Enesepaljastus ebaõnnestumised. Rõhuasetus on kindlal käitumisel või hoiakul, mida klient eitab, kuid mis teie tähelepanekute kohaselt on olemas. Paljud inimesed alahindavad ennast ja neile tuleb Enesepaljastuse kaudu jagate te oma isiklikke kogemusi teistega. Enesepaljastus võib olla (konkreetsete käitumist puudutavate tähelepanekute põhjal) meelde tuletada tugevaid külgi, kasulik varjatud emotsioonide (viha, hirm jne) vallapäästmiseks, kui klient ei tunnista neid, mis neil olemas on
Kui mitmed õpilased hõiguvad, tuleb tund peatada – blokeeriva käega – libistada pilk üle ruumi klassis õpetaja abi õiglaselt saada (alates lk 74). ja oodata vaikust: „Kuulge (...), mitmed teist hõiguvad üle klassi (...) [põgus kirjeldus]. Meil on Kasulik oleks ka omada mõningaid varupastakaid (siniseid ja punaseid), varujoonlaudu, harilikke klassireegel. Tänan.“ Seejärel pöördub õpetaja positiivsel, ootaval hoiakul poolelijäänud arutelu pliiatseid, kustutuskumme ning joonelist (ja valget) A4 paberit, lihtsalt igaks juhuks. Alguses juurde tagasi. „Pole oluline, kumb käsi, peaasi, et teil on käsi püsti [õpetaja naeratab]. Hästi õpetaja ei tea, kas ilma pastakata õpilane on tülikas, laisk, ükskõikne või loomupäraselt haja- ... hakkame peale ...“. Seda tuleks eelistada sõnumitele nagu: „Ärge hõikuge...“, „Te ei peaks meelne
annaabi.ee 
