Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seo...
läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda, kui tekib oht selle psüivusele ny soorollile mittvastav töökoht. Sommer, personaalne ruum. Personaalne ruum jaguneb individuaalne ja grupi ruum SELIGMAN- ,,õnneuurija", õpitud abituse uurija. ÕPITUD ABITUS- seisund, milles inimese püüdlused ei anna tilemust. KATSE: pedaaliga aetakse rott sedadusse Shalom Schwartz-väärtuste uurimine SHERIF ,,assimilatsioon ja hoiakute muutumine". Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima. Sherifi realistliku konflikti teooria- suvelaagri katse alusel tõi välja, et võõitlussitruatsioonis tekib rohkem eelarvamusi, diskimineerimistl Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga. Zajonk- mida tuttavam on stiimul, seda positiivsem
vähemalt seni kuni teadvustatakse endale oma eksistentsi olenemata vääratest uskumustest objekti uskumusüsteemis. 2. Milles on marslaste mõttelise eksperimendi mõte? Võrdleb variueeruvaid hoiaku vahendeid. Intentsionaalne hoiak lubab ära tunda mustreid, mis muidu jääksid märkamata füüsilise hoiaku suhtes. Mustrid, mis on eristatud füüsilisest hoiakust kuni intentsionaalse hoiakuni, kuid arvestades, et kakluleerimised, mis baseeruvad füüsilisel hoiakul, on pikad ja tüütud; ja kalkuleerimised, mis baseeruvad intentsionaalsel hoiakul, on lühemad ja praktilisemad. Kui kasutada intentsionaalset hoiakut, siis saab ära tunda kindla üksikasja liikumise või käitumise(üksikasja tüübi tegu) ja siis saab teha ennustusi, mis baseeruvad nendel tüüpidel. Kui arvestada marslast, siis marslane, kasutades füüsilist hoiakut, peab eelkõige jälgima üksikasja füüsilisi komponente liikumises(mida on palju), ja siis tegema ennustused vastavalt
positiivsel või negatiivsel viisil. Hoiakud on suhteliselt püsivad. Hoiakud sõltuvad ka olukorrast. Hoiakuid analüüsitakse käitumusliku segmentimise all. Hoiak peegeldab hinnangulist suhtumist. Positiivne hoiak paneb inimese rohkem tarbima. Hoiaku vaste on attitude. Hoiak tuleneb inimese psühholoogiast. Inimesed üldistavad hoiakute põhjal. 5.2. Millised on hoiakute omadused ja funktsioonid? Hoiaku omadused: x Hoiakul on oma objekt x Hoiakul on suund (pos/neg), aste (nt 3, 7, 10) ja sügavus x Hoiakul on oma struktuur Hoiakute funktsioonid: x Kasulikkuse funktsioon (Utilitarian function) ka meelepärasus x Egokaitse funktsioon (Ego-defensive function) kaitse välisohtude eest, ebakindluse vähendamine x Teadmise funktsioon (Knowledge function) - arusaamine ümbritsevast: inimestest, keskkonnast x Väärtust väljendav funktsioon (Value-expressive function) hoiak kujuneb sellest, kuidas see annab
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...
tungide ehk käitumismõõde seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme hoiaku objekti suhtes. Samas viitab Sats (2004) Krechi, Crutchfieldi ja Ballachey antud definitsioonile hoiakute kohta, mille järgi on hoiakud kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete subjektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad. Satsi (2004) arvates tuleks vahet teha eelarvamusel ja hoiakul. Tema arvates on eelarvamus fikseerunud, ettevalmistatud hoiak. Eelarvamuslik suhtumine kellesegi ei luba tema hindamisel kaaluda alternatiivseid võimalusi ega seletusi, pigem on teise isiku hindamise tulemus ette ennustatav ja otsustatud mõne suvalise tunnuse alusel, mida objekt omab. Kuulmislangusega laps tunneb end tavaklassis erinevana, kuna kannab kuulmisabivahendeid ning tema jaoks võib olla suhtlemine eakaaslastega raskendatud (Reilson, 2005). Mitmed autorid
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
· ressursside jagamine see tähendab, hea töökohad, preemiafond seda kõike jagub vaid piiratud inimeste hulgale · lapsepõlv Nesdale (2002) analüüsib eelarvamuste kolme põhjust, mis ulatuvad lapsepõlve. Need on emotsionaalne rahuldamatus, sotsiaalne õppimine ja identiteedi kujunemine. Kui ka teine osapool tahab, on tal raske eelarvajaga suhelda, sest suhe ei rajane tegelikkusel, vaid väljakujunenud hoiakul. · kelle hulka me kuulume kuna me seome oma enesehinnangu gruppidega, millesse me kuulume, püüame oma gruppe näidata võimalikult heas valguses. Eelarvamus kujundab konflikti kliimat, see tähendab emotsionaalset õhustikku, milles konflikt toimub. Eelarvamuse võimalikuks toimemehhanismiks on ärrituse ülekandmine ehk viha väljavalamine kellegi või millegi peale. Konflikti lahendamise
Terviseharjumuste muutmine Need teooriad aitavad näha probleeme ja põhjusi, miks probleemid tekivad. Lisaks aitab teooriate kasutamine sekkumisi planeerida. Kõik ei ole kõigi puhul kasutamiseks. Terviseharjumuste muutmine 1 Baasiks on alati hoiak. Hakkame muutma hoiakuid. Hoiak kindel arvamus või seisukoht; tendents hinnata või väärtustada objekti poolehoiuga või mitte poolehoiuga. Hoiak toetub uskumusele. Uskumus = tajutud seos/seosed objekti ja tema tunnuste vahel. Hoiakul on ka A-B-C mudel: A afektiivne komponent (emotsionaalne, tunded objekti ja suhtumise osas, nt suitsetamine on nauditav vs suitsetamine on vastik); B behavior-käitumine (käitumuslikud reageeringud sisaldavad tahte pingutust, nt ma ei suitseta); C kognitiivne (uskumused objekti ja suhtumise osas, nt ma suitsetan, sest see rahustab mind). Otsest seost hoiakute ja käitumise vahel on leida raske. Suitsetamine on paha, aga ikka suitsetan. Ambivalentsed suhtumised.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
Festinger, Carlsmith (1959) katse: Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiakute muutmine: assimilatsioon Mustafa Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Musafer Sherif igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline (mitte kardinaalne) liikumine. Nt ütled vanaemale et taimtoidulisus on jama asi. Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine
vähendada(nt atributeerimine). Tekib tugev ületamissoov. · Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine · Dissonantsi kasutamine hoiaku muutmiseks. Dissonantsi teadlik tekitamine on üks viis hoiakuid muuta. Idee: Vastuolu hoiakute vahel või vastuolu teadvuse ja käitumise vahel inimene ei talu ja selleks hakkab inimene tegema samme selle nimel, et seda dissonantsi maandada. Hoiaku muutmine: assimilatsioon Musafer Sherif: · Igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on nõus hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria. · Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine. Situatsioon, kus inimene satub surveolukorda. · Üks hoiaku muutmise viise on panna inimene hoiaku vastaselt käituma. Hoiakute mõõtmine Otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) · Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid. (nt küsitlusel)
Teades, et tegu on kunstiga võtab inimene selle suhtes erilise hoiaku. Jerome Stolnitz ütleb, et esteetiline hoiak on nö huvitu sümpaatia, see pole mingist agendast motiveeritud. See seisukoht tuleneb omakorda Immanual Kantilt, kes vastandab 3 praktilisele eesmärgipärasele huvile huvituse. George Dickie jaoks pole aga tavaliselt elamusel ja esteetilisel hoiakul mingit vahet. Kunstiteose omadused Arthur Danto järgi: 1) kunstiteos on millegi kohta 2) see visandab mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga
Õpitavus: hoiakud omandatakse kas isikliku kogemuse abil, teiste inimestega suhtlemise käigus või massimeedia vahendusel. Objekt: hoiakud saavad esineda üksnes millegi suhtes. Objekt võib olla üldistatud (profisport) või spetsiifiline (elukutseline poksija), abstraktne (üliõpilaselu) või konk- reetne (loengus osalemine). Hoiakut saab defineerida üksnes kindlalt määratletud objekti suhtes. Polaarsus ja tugevus: hoiakul on alati kindel poolus poolt või vastu, see ei ole kunagi neutraalne. Hoiakud jaotuvad tugevuse järgi (teatrisse võidakse suhtuda nega- tiivselt, neutraalselt, positiivselt või väga positiivselt). Stabiilsus: hoiakud ei vaheldu kergesti. Kord kujunenud hoiak kinnistub aja jooksul järjest tugevamini. Mida kauem hoiak püsib, seda raskem on seda muuta. Üldistamine: inimesed tavatsevad hoiakuid üldistada. Näiteks hästi teenindava kelneri
Hoiaku muutumine: dissonants Leon Festinger (1956): kognitiivse dissonantsi teooria. Igasugune ebakõla teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi. Ületamissoov. Näited: riigikogulane rikub põhiseadust, aktivist spikerdab, politseisaate juht ületab kiirust, uus info hambapasta kohta... Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine... Dissonantsi kasutamine H muutmiseks Hoiaku muutmine:assimilatsioon Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel.
• lootusetu • domineeriv – räägib ise, ei kuula teisi • süüdistaja „Keegi mind niikuinii ei taha, mulle sobivat tööd „Riik ei tee midagi, tööandjad on röövlid …” polegi, järelikult pole mõtet üritatagi.” Efektiivne ja lahenduste otsimisele orienteeritud eluhoiak on mina olen OK / sina oled OK. See põhineb positiivsel ellusuhtumisel ja proaktiivsel hoiakul (ei otsita väliseid põhjusi ega takistusi, mida enamasti ei saa muuta, vaid keskendutakse sellele, mida saab ise teha probleemi lahendamiseks). 56 Karjäärinõustamine Teised hoiakud ilmnevad enamasti stressisituatsioonis. Nende põhjused on aga märksa süga- vamad ning võivad peituda kasvatuses. Neid hoiakuid illustreerib “hoiakute mägi” (IV osa Kasulikud lisamaterjalid). Transaktsionaalne analüüs
käitumisviiside osa teiste kahjuks ehk eelistatakse Hoiak inimese, eseme, nähtuse suhtes on tarbija suhteliselt püsiv kalduvus hinnata seda teatud viisil käituda. Selle valikuga kaasneb hinnang positiivselt või negatiivselt. antud nähtusele ning seepärast võime öelda, et hoiakuid väljendatakse kasutades sõnu "meeldib"/ "ei meeldi". Igal hoiakul on kolm komponenti: mõtetega (uskumused jne) seotud ehk tunnetuslik, emotsioonidega seotud ehk afektiivne ja käitumisega seotud. Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent hõlmab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet antud nähtuste kohta. Samuti hinnatakse sel juhul keskmisest kõrgemalt ka saadavat informatsiooni ja üllataval kombel ka interjööri. Kontakti tuleb alustada siis, kui ostja on selleks valmis ehk teisisõnu kohanenud.
järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD • 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. • Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp • Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiaku muutmine:assimilatsioon • Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria • Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane … • Uus info ja vaikne muutumine • Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine • H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) • Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit
Hoiakuid iseloomustavad järgmised tunnused: · Õpitavus: hoiakud omandatakse kas isikliku kogemuse abil, teiste inimestega suhtlemise käigus või massimeedia vahendusel. · Objekt: hoiakud saavad esineda üksnes millegi suhtes. Objekt võib olla üldistatud (profisport) või spetsiifiline (elukutseline poksija), abstraktne (üliõpilaselu) või konkreetne (loengus osalemine). Hoiakut saab defineerida üksnes kindlalt määratletud objekti suhtes. · Polaarsus ja tugevus: hoiakul on alati kindel poolus - poolt või vastu, see ei ole kunagi neutraalne. Hoiakud jaotuvad tugevuse järgi (teatrisse võidakse suhtuda negatiivselt, neutraalselt, positiivselt või väga positiivselt). · Stabiilsus: hoiakud ei vaheldu kergesti. Kord kujunenud hoiak kinnistub aja jooksul järjest tugevamini. Mida kauem hoiak püsib, seda raskem on seda muuta. · Üldistamine: inimesed tavatsevad hoiakuid üldistada. Näiteks hästi teenindava kelneri suhtes kujunenud
14. Tugevatele külgedele osutamine Kas selle põhjuseks on miski, mida mina teen?" See tehnika põhineb ideel, et kliendile näidatakse kätte tema tugevad küljed, mitte 17. Enesepaljastus ebaõnnestumised. Rõhuasetus on kindlal käitumisel või hoiakul, mida klient eitab, kuid mis teie tähelepanekute kohaselt on olemas. Paljud inimesed alahindavad ennast ja neile tuleb Enesepaljastuse kaudu jagate te oma isiklikke kogemusi teistega. Enesepaljastus võib olla (konkreetsete käitumist puudutavate tähelepanekute põhjal) meelde tuletada tugevaid külgi, kasulik varjatud emotsioonide (viha, hirm jne) vallapäästmiseks, kui klient ei tunnista neid, mis neil olemas on
Kui mitmed õpilased hõiguvad, tuleb tund peatada – blokeeriva käega – libistada pilk üle ruumi klassis õpetaja abi õiglaselt saada (alates lk 74). ja oodata vaikust: „Kuulge (...), mitmed teist hõiguvad üle klassi (...) [põgus kirjeldus]. Meil on Kasulik oleks ka omada mõningaid varupastakaid (siniseid ja punaseid), varujoonlaudu, harilikke klassireegel. Tänan.“ Seejärel pöördub õpetaja positiivsel, ootaval hoiakul poolelijäänud arutelu pliiatseid, kustutuskumme ning joonelist (ja valget) A4 paberit, lihtsalt igaks juhuks. Alguses juurde tagasi. „Pole oluline, kumb käsi, peaasi, et teil on käsi püsti [õpetaja naeratab]. Hästi õpetaja ei tea, kas ilma pastakata õpilane on tülikas, laisk, ükskõikne või loomupäraselt haja- ... hakkame peale ...“. Seda tuleks eelistada sõnumitele nagu: „Ärge hõikuge...“, „Te ei peaks meelne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
