Prosotsiaalne käitumine Käitumine, millega tehakse midagi head või kasulikku ilma tasu ootusetta. -Hoolimine -Tunnustamine -Teabealane toetus ja abi -Füüsiline abi -Sõbralikkus ja teretulnuks pidamine Vaimne heaolu -Rahulolu iseendaga -Õnnelikkus (head sõbrad) -Positiivsete mõtete ja tunnete ülekaal (tulen kooli hea tundega, sest nkn peab kooli minema) -Tõhus hakkamasaamine ettetulevate nõudmiste ja muutustega Stress …on pingeseisund, millega inimene üritab kohaneda. --Hea stress -enne Kt’d, eksamit, jne -enne töövestlust -enne spordivõistlust -päkapikud, sünnipäevad --Halb stress -mõeldakse asju üle, nii, et ei suudeta tegutseda Stressi põhjustajad -Kt’d, eksamid, jne -Haigused ja tervis -Rasked elusituatsioonid (töökaotus, haigestumine, suhete katkemine, jne) -Füüsiline keskkond (tihedalt koosolemine, müra, temperatuur, eraldatus) Stressi väljendumine -Närvilisus -Väsimus -Lihasepinged -Peavalu ...
Suhtlemisparadigmad VÕIDAN-VÕIDAD (mina võidan ja sina võidad) on niisugune vaimu- ja hingelaad, kus kõigis inimsuhtluse olukordades taotletakse alati vastastikust kasu. See tähendab, et kokkulepped või lahendused on kõigile osapooltele kasutoovad ja vastastikku rahuldavad. Võidan-võidad lahenduse korral suhtuvad kõik osapooled saavutatud otsusesse soosivalt ning tunnevad, et tegevusplaan on nende jaoks siduv. Võidan-võidad põhineb arusaamal, et kõigile jätkub küllaga ja ei ühe edu pole saavutatud kellegi teise arvel. See tähendab, et igasugustes tegevustes koos teise inimesega saama me mõlemad ühesugust tulu, et ettevõtmine on mõlemale osapoolele edukas ja teine inimene ei kasuta sind kuidagi ära. See ei ole mitte üksnes äris, vaid ka tavalistes inimsuhetes ja koostöös VÕIDAN-KAOTAD mõtteviis on eelnevale alternatiiviks. See mõtteviis ütleb, et kuna mina võidan, siis sina kaotad. Juhtimisstiilis tähendab see autokraatset lähenemist. V...
inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng Kolm kiindumuse tunnust Vaimne töömudel *Emotsionaalsed reaktsioonid Sotssiaalne referents *Suhted eakaaslastega Vastastikus(järje üle võtmien) Prosotsiaalne käitumine Düaadisuhte eelistused Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine *Individuaalsed erinevused sotsiaalses kompetentsuses Ühine tähelepanu; emotsioonide regulatsioon Imiteerimine; füüsilise maailma põhjustest arusaamine; kõne areng(sümboolne zest) kõik eelnev võrdub harmooniline interaktsioon) 08.12.2017 Sissejuhatus: Pro- ja antisotsiaalne käitumine
vähendamine tõstab ühtlasi prosotsiaalset käitumist. Viha kontrollimise programmi ,,Kontrolli all" (In Control) tulemused näitavad, et kognitiiv-käitumuslik sekkumine aitab riskigrupis noorukitel toime tulla viha tunnetega ja agressiivse käitumisega, asendades see 6 prosotsiaalse käitumisega. Selle konkreetse uuringprogrammi üks avastusi oli, et osalejatel, kel vähenes agressiivne käitumine, suurenes prosotsiaalne käitumine. (Kellner jt, 2008) Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. Motiiviks võib olla egoism ehk aitamine enda kasusaamise eesmärgil või altruism ehk aitamine teise heaolu nimel isegi siis, kui ise midagi vastu ei saa. (Iiris Luiga loengumaterjal) Uuringute käigus on leitud, et õpetaja enda täiendamine ja teadlikkus selles valdkonnas suurendab õpilastel sotsiaalsete oskuste omandamist. (Kamps jt, 1995; viidatud Kellner jt, 2008 järgi)
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
nagu näiteks: Vanemate kasvatusstiil(mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste eeskujul õppinud seda, et kõige tõhusamalt võib saada oma tahtmist teisi alla surudes ja sõnaliselt rünnates.); Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega (vanemliku eeskuju puudumine või lausa lapse hooletussejätmine); Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine 8. Prosotsiaalne käitumine. Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik ehk õpitud käitumine, mille eesmärk on teisele inimesele kasu tuua ja head teha. Prosotsiaalne käitumine on hoolitsemine teise inimese eest, koostöö, sõbralikkus, abistamine, vastutusvõimelisus, usaldatavus.
- Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm, eemaletõugatud hakkasid kohe matkima ja efektiivsust mõõdeti teiste meeldivuse järgi - Enesejälgimine – kõrgemad enesejälgijad osavamad matkijad, matkimine võib olla prosotsiaalse käitumise mõjutaja matkija suunas – matkija on prosotsiaalne Prosotsiaalne orientatsioon/suundumus - Ashton-James jt – matkitud inimesed on sotsiaalsemad - Maddux – matkimisel hinnati ühist tulemit oluliselt kõrgemalt - Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
Koolis vägivallaga hakkamasaamiseks on mitmeid võimalusi. Enamasti kehtestatakse reeglid ja karistused. Väga tähtis on ka õpetaja aktiivsus ja õpilaste endi tegevus. Kõige rohkem vägivalda esinebki koolis. Koduümbruses vägivallaga hakkamasaamiseks on samuti tähtis enda tegevus. Näiteks eakaaslased aitavad ja astuvad vahele. Koduümbruses saab ka järelevalve (politsei) palju ära teha. Vägivalla ärahoidmise üldised võimalused on iseenda prosotsiaalne käitumine, teiste inimeste tegevus, karistused ja reeglid ning kodu ja kasvatus. Interneti küsitlusest selgub, et 41% õpilastest on nõus aktiivselt protestima vägivalla vastu: korraldama koosolekuid või kampaaniaid, protestima plakatite, loosungite või siltide levitamisega või tegema vägivallavastaseid telesaateid, reklaame või näidendeid. Veel toodi välja tauniv suhtumine vägivalda. Seega, võti vägivalla ärahoidmiseks, ja veelgi enam, vägivallaga hakkamasaamiseks,
pakkus artikkel väga palju huvitavat informatsiooni. On niivõrd palju tegureid, mis mõjutavad noorte haridusteed. Kõige olulisemale kohale jääb siiski kodu, perekond ja suuresti ka sõbrad, sind ümbritsevad inimesed. Minu arust on suur mõju sellel, kuidas vanemad last kasvatavad, suhtlevad ja kas ning kuidas suunavad kooliteel. Lapsevanemad peaksid toetama noorte kognitiivset arengut, mis on õppimisel oluline, kuid samuti on koolis väga tähtis lapse kõlbeline areng, näiteks prosotsiaalne käitumine grupitööde puhul. Huvitav oli minu jaoks osa artiklist, kus toodi välja kui suuresti mõjutab isa puudumine lapsi, eriti poisslapsi. Kurb on aga tõdeda, et haridusteel on määrav ka sotsiaalne päritolu. Mulle meeldib, et artiklis on andmed ka tabelitena välja toodud, tekib parem arusaam asjast. Ehkki autor on uurinud probleemset käitumist ja soolist ebavõrdsust Ameerika Ühendriikide hariduses, siis arvan, et põhjused on üsna sarnased ka Eestis.
Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused massipsühhoos. ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine
· On osa igapäevasest sotsiaalsest elust nt Hofling, 1966, haiglaeksperiment · kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seiskohad erinevad käsuandja omadest · kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega · käsule mitteallumine võib tähendada elukäigu kehvemaks muutumist... Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. · Motiiviks võib olla · Egoism · Altruism · Inimesed on oma käitumises siiski enamasti ratsionaalsed ja enda heaoluga arvestavad. · "Väärilise põhjuse" korral oleme sageli üsna abivalmid Nt raha kerjamine, Darley & Latané, 1970 Agressiivsus
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii tän...
Ülesandesidus käitumine kätkeb endas: Töö-ja ülesandespetsiifilisi oskusi, mitteülesandespetsiifilisi oskusi, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskus, juhtimise ja juhendamise oskusi, administratiivseid oskusi. Kontekstisidusat käitumist esineb kahes vormis: organisatsiooni stabiilsuse ja toimimise säilitamisele suunatud käitumine; altruism, kohusetundlikkus, sotsiaalne tundlikkus, vastutulelikkus, pühendumus, prosotsiaalne käitumine (teiste abistamine, org. kaitsmine) töö ja organisatsiooni protsesside parendamisele ja muutmisele suunatud käitumine. ennetav käitumine (initsiatiiv, arvamuse avaldamine, vastutuse võtmine) Tööalase Individuaalsetekäitumise reguleerimine erinevuste perspektiiv Baasküsimus: Millised inimesed on tulemuslikumad? Baaseeldused: Motivatsioon ja isiksuseomadused. Tööalane kogemus Tulemuste parandamise viisid: Väljaõpe ja koolitus Personalivalik
1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemu...
kõnes põhjalikumalt ja täpsemalt kirjeldama aja ja ruumi iseärasusi, keskkonda, milles mäng toimub, samuti üksikasjaliselt määratlema rolle. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid potentsiaalsed mänguvahendid. Eristatakse kolme verbaalset mänguliiki: · Spontaansed riimid ja sõnamäng · Absurdimäng · Vestlusmäng Mängus metakommunikatsioon võib toimuda ka kõne abita ( müramismängud). 7.Mäng ja sotsiaal- emotsionaalne areng ( sotsiaalne kompetentsus, prosotsiaalne ja agressiivne käitumine) Sotsiaalne- emot. Areng- lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, Võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalselt kui kognitiivses arengus. Piaget- kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas Soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Laste mäng on täis kõige erinevamaid emotsioone: imestust, erutust, rõõmu, vaimsust jne
27. Usutavus, millest oleneb Usutavus on retsipiendi poolt loodud konstrukt, mitmemõõtmeline konstrukt. Usutavus oleneb kontekstist. On dünaamiline nähtus. Allskaalad: Kompetentsus (informeeritud, koolitatud, tark, intelligentne, kval) Usaldatavus (aus, avatud, õiglane, moraalne, siira, altruistlik,õiglane) Heatahtlikkus (hooliv, arvestab minu huve, ei ole enesekeskne, tundlik) 28. Valetamine, selle liigid 1. Prosotsiaalne eesmärgiks kellegi kaitsmine. 2. Enesekasu eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine. 3. Isekas eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul. 4. Antisotsiaalne eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine. 5. Teadlik sageli demagoogia kasutamine. 6. Alateadlik väikelapsed valetavad tegude mitte tunnete kohta. 29. Meeldimine, millest oleneb · Füüsiline lähedus nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad,
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
seisukohtadele, käsitletakse üldistatult sotsiaalsete oskustena alljärgne- vaid oskusi: Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes76 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenur- gast arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida); 2) suhtlemine eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega); 3) prosotsiaalne käitumine (abistamine, jagamine). Sotsiaalsete oskuste areng lapse üldise arengu kontekstis. · Toimub laste sotsiaalsuse areng õppimise kaudu, mitte ei juhtu iseenesest. · Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, õdede-vendade ja ea- kaaslastega suheldes ning täiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades. · Laste sot- siaalse võimekuse areng on tugevas seoses eelkõige kognitiivse arenguga. · Sotsiaalsed skused ei arene iseenesest.
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud . vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. kuritegevuse alged) VALETAMINE esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) ; teravdatud sotsiaalne taju, viha ; aktiivne kujutlemine (nooremad) .Valetamise tüübid : Antisotsiaalne, Kaitsevaletamine, Prosotsiaalne valetamine. Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevad . TUNDEELU HÄIRED Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna nende kahe häire vahel puudub otsene seos. Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia . Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla. ENUREES/ENKOPREES - Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) . P seas rohkem; vanus 5-7a
Mõtlemine Probleemi analüüs ja süntees Järjestamine- pildid, algoritmid Võrdlemine- sarnasused, erinevused Kategoriseerimine Assotsiatsioon ehk seoste leidmine ja loomine Kriitilise mõtlemise arendamine Eelnevate teadmiste eristamine ja seostamine uutega NELJAS SEMINAR Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas mõju poolest neutraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see "altruismist", mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingi kulu. Laiemas tähenduses võib prosotsiaalseks käitumiseks nimetada abistamist, lohutamist ja jagamist.
oskused on selleks vanuseks täielikult väljaarenenud. Põhirõhk on mõtlemise arengul. Lasteaiaõpetaja võimalused toetada ja suunata laste sotsiaalseid oskusi on järgmised: 1. Sotsiaalne mõistmine e. teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste seisukohti aktsepteerida 2. Suhted eakaaslastega e. oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega 3. Prosotsiaalne käitumine e. abistamine ja jagamine Sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed Oluline roll on koolieelsel sotsiaalsete oskuste tasemel, mis just ajalises dimensioonis näib mõjutavat akadeemilist toimetulekut, st et paremate sotsiaalsete oskustega lapsed saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed
siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski
· toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine · aktiivne kuulamine · ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa räägid.) 2. Õpetada kõigile asjaosalistele prosotsiaalset käitumist Kui antisotsiaalne käitumine tahtlik, prosotsiaalne käitumine ka tahtlik. Kui on antisotsiaalne käitumine, prosotsiaalset ei ole. Kuidas õpitakse: 1. Käitumise kinnitamine 2. Mudelite järgi (jagamine, kaasmine, hoolitsemine) Mina-sõnum vs sina-sõnum. Mina-sõnumi eelis: · Õpetaja vastutab tunnete eest. · Ei kahjusta tundeid. 1) Kirjeldab hinnanguvabalt (mittesüüdistavalt) probleemi. 2) Mõju mulle
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
..........................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1
Oerteri pikaajalised uurimused on näidanud, et lapsed tahavad väga omaealiste või vanemate lastega mängida. Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib ainult siis saada, kui juhtival lapsel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses. Õppimine toimub kolmes järgus: vea sisseviimine (näiteks teesklemine, et minnakse maksmata ära); vea kindlakstegemine (näiteks metakommunikatsioonis); vea parandamine ning õigete toimingute kättenäitamine. Prosotsiaalne käitumine ja mäng Sotsiaalset käitumist võib mõista interaktsioonina suhtluspartnerite vahel üldiselt aktsepteeritud põhimõtete (näiteks õiglus, ausus) alusel. Prosotsiaalse käitumise all mõeldakse käitumist, mis seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata. Kaasaja mängupedagoogika üheks olulisemaks eesmärgiks on saanud kooperatsiooni ja
superego, südametunnistus pole väljaarenenud 2.vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. Kuritegevuse alged) ·Oht muutuda probleemseks piirid, abi Valetamine Miks? -esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) -teravdatud sotsiaalne taju, viha -aktiivne kujutlemine (nooremad) Valetamise tüübid · Antisotsiaalne · Kaitsevaletamine · Prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevadKP-d Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: · Nende kahe häire vahel puudub otsene seos · Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia · Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid · Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad · Erinevused vanuseti, T >P · Aluseks sündmus, hinnang · Individuaalsed erinevused
koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang käitumisele) Caldarella & Merell (1997) sotsiaalsed oskused Sotsiaalne mõistmine – teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast. Arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida. Suhtlemine eakaaslastega – oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega. Prosotsiaalne käitumine – abistamine, jagamine Sotsiaalse kompetentsi areng Sotsiaalselt kompetentse lapse arendamiseks olulised valdkonnad: 1) Emotsionaalsus ja emotsioonide kontrolli tõhusus 2) Käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhusus 3) Sotsiaalne mõistmine, sotsiaalne info töötlemine 4) Sotsiaalsete reeglite mõistmine Sotsiaalsed reeglid: Sotsiaalsed tavad – sõltuvalt kontekstist tõekspidamised, kuidas on kombeks. Rikkumise
infot · Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatud saavutatakse. · Tihelioleku stress püsiv eksponeeritud. Stressi allikas kooselavatel rühmadel nt haiglas, ühikas, tänapäeval linlastel. Tihelioleku ületamise(privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, persioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Nii füüsiline kui verbaalne rünne. vägivald füüsiline agressiivne rünne instrumentaalne agressiivsus inimene on teise suhtes agressiivne eesmärgi saavutamiseks vaenulik agressiivsus suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse individuaalne(ühe inimese agressiivne käitumine) ja kollektiivne(vahest kultuurinorm)
need siis teooriast, vaatlusest, korrelatsioon- või eksperimentaalsetest uurimustest. Samas, mõnes ühiskonnas mängivad lapsed vähe, kuid arenevad ikkagi normaalselt. Olgu lõplik otsus milline tahes, see ei kahanda mängu mõnu, nii osaleja kui vaatleja seisukohast. See iseenesest annab mängule väärtuse, milline iganes selle arenguliste tagajärgede ulatus ka on. Teiste aitamine ja moraalne areng Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see „altruismist“, mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingit kulu. Näiteks suurendab täiskasvanu eeskuju tõepoolest jälgiva lapse altruisimi ilmnemise tõenäosust.
2. sõprus ja meeldivus mida meeldivam on inimene, seda rohkem tahetakse temaga nõustuda 3. pühendumine/püsivus järgitakse enam pühendunud isikuid 4. kasinus väärtustatakse väheseid võimalusi 5. võimu austus 6. sotsiaalne valiidsus tuleb teha seda, mida arvataks eolevat õige antud olukorras Näited nõustumise tehnikatest (vt slaid) "Uksega näkku tehnika" pöördutakse suurema sooviga, mida vähendatakse. Töötab kui: palve on prosotsiaalne, mitte egoistlik; teine palve järgneb esimesele kohe vahetult; nõudmiste vähenemine peab olema tajutud vastutulekuna. "Jalg ukse vahel tehnika" pöördutakse väikese sooviga, kui see heaks kiidetakse, esitatakse järgmine soov suurema ja tähtsama nõudmisega. Nt tolmuimejate müüja. Millal tekib konformsus? Normatiivse mõju korral on 3 põhilist faktorit: - grupi kohesiivsus e ühtehoidvus mida ühtehoidvam, seda kiiremini tekib, nt usulahk
2. põhifaas: analüüs ja lahenduste katsetamine ning strateegilised valikud, 3. lõppfaas: valitud strateegia kasutamine ja hindamine ning kliendi poolt edukalt kasutatavate võtete hulka arvamine. R.R.Ross, R.D.Ross (1997) PROSOTSIAALSE KOMPETENTSUSE EDENDAMINE: Kognitiivsed oskused, mis omandatakse kas elukogemusest või tänu interventsioonile, aitavad indiviididel oma keskkonnaga paremini kohaneda ja vähendavad kriminaalse elustiili omaksvõtmise võimalusi, kui prosotsiaalne elustiil näib olevat võimatu. Põhieeldus: iga kognitiivsete puudujääkidega indiviid on kriminogeenses keskkonnas suuremas kriminaalse kohanemise ohus. NB-ka mittekurjategijad võivad "puudulikult" mõelda ja vastupidi: edukas mõtlemine ei taga seaduskuulekat käitumist. NB-kognitiivne oskus ei ole see, mida mõõdetakse IQ testiga. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS - mõista ja hinnata käitumise tulemust kommunikatsioonis osalejate huvide seisukohalt.
adjusted life years), olemus, tüübid, peamised sümptomid, pärilikkus, võimalikud mehhanismid. XIV LOENG Kuidas me teistest olenditest, sh inimestest, kõnekeelt kasutamata aru saame? Mis on empaatia, kaastunne ja vaimuteooria (Theory of Mind e ToM)? Kuivõrd kattuvad/erinevad vaimuteooria ja empaatia? Kuidas egotsentrism eelnevaga seotud on? Kuivõrd prosotsiaalne käitumine empaatia ja vaimuteooriaga seotud on, kuivõrd üks või teine prosotsiaalset käitumist ennustab? Miks ja mille puhul kaastunde (compassion) treening võiks kasuks tulla? Millised on olulisemad sotsiaalse töötluse eest vastutavad ajupiirkonnad ? (Mõnda võiks teada) Kuivõrd "selgeltnägemine" antud teema alla käib? (Artiklist selget vastust ei saa, kuid kasutage loogilist mõtlemist
Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 29 7. AGRESSIIVSUS JA PROSOTSIAALNE KÄITUMINE Probleem Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Tegutsemine, mille eesmärgiks on teiste abistamine ja toetamine Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald ...
Kohlberg kõigepealt mõistab laps, mida sooline identiteet tähendab, siis saab teada, kuidas üks korralik naine käitub, mis on kultuurilised ootused, siis hakkab alles neid jäljendama. Sellest tulenevalt tekib sarnasus samasoolise vanemaga ja ka eriline kiindumus temasse. Seega kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvatute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vaenamsse. Prosotsiaalne käitumine. Oluline on teada, mis on empaatia võime kaasa tunda teisele; see on kaasasündinud. Nt kui imik kuuleb vastsündinud lapse kisa, siis ta hakkab ka kisama. Peetakse põhjuseks, miks me teisi inimesi abistame (abistav käitumine). Heateod ehk positiivsed teod on eneseohverdamine; altruistlik käitumine (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud). Empaatia
sotsialiseerumisprotsessid. o Lapse õige arusaam vanema sõnumist sagedase ja järjekindla väärtushinnangu väljendamise kaudu vormis, mis on kohane kognitiivsele tasemele. o Selle väärtushinnangu aksepteerimine kogedes, et see on mõistlik ja kohane ning olles valmis sõnumit kuulama, ja omades teatud arusaama enda algtetudtegevustes. · PROSOTSIAALNE KÄITUMINE KOOLIS JA EAKAASLASTE GRUPIS Boulton jt leidsid, et lapsed, kellel on samaga vastav parimsõber on hulga tõenäolisemalt kaitsetud sotsiaalse väljaarvamise agressiivsete tegude eest eakaaslaste grupi poolt. See avastus osutab sellele, et retsiprooksete sõprussuhete kontekstis on lapsed motiveeritud üksteist aitama eakaaslastega suhtlemise raskustes.
kuid vahepeal ka tekitavad negatiivseid tundeid. Me valime sõbraks sellise inimese, kes on meiega võrdsel tasemel, mitte meist parem!!!??? Kas ma talun seda, kui sõber on milleski parem, mis mulle on olulisem? Aga samas sõber peaks olema sellinne, keda oleks „uhke” seltskonnas näidata. • turvalisuse väärtus – ohutus, usalduslikkus; • kasulikkuse väärtus – abi ja koostöö igapäevaste vajaduste rahuldamisel, maailmapildi avardamine. - prosotsiaalne käitumine SÕPRUSE KULGU mõjutavad: - lähedus (proximity) – pole mõeldud emotsionaalset lähedust, vaid geograafilist lähedust. Sõpruse tekkimisel hakkab mõjuma see, mil määral inimesed puutuvad kokku. Nt. lähedane suhe pinginaabriga, või toakaaslasi ühikas. - järjepidevalt inimesega kokku sattumine informaalselt, mitte spetsiaalselt selleks plaane tehes. Kui on mugav kokku puutuda, siis tekib sõprussuhe. - võimalused jagada oma ideid ja tundeid Meeldimist mõjutab:
eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. c)ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Sellistel puhkudel on need kulutused, mida inimene teeb selles suhtes püsimiseks suuremad kui tasud, mis ta saab
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
territoorium mis on märgistatud, vb sissetungimine kaasa tuua vägivalla. Jäik hierarhia. Tänava ja siseruumide jõugud formeeruvad nad nendest noorukitest, kes on klassi sotsiaalsetest suhetest hiearhias tõrjutud. Kõikidele nendele gruppidele on iseloomulikud sotsi grupis valitsevad hiearhilised suhted. Kuid need mitteformaalset grupi ei ole need hiaerhiad jäigad, nad nii on aga jäävad. Sotsiaalne staatus- igas grupis kas mitte forma või form grupp on noorukil oma staatus. Liider- prosotsiaalne kaasamineja tõrjutu- antisotsiaalselt käituvad inimesed(moodustavad oma ette kampasi.) iseleeritu vastuoluline Kõige tugevamad korrelatsioonid selle vahel missuguses ekstreemisollakse liider või tõrjutud on seotud antisotsi käitumisega. Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud. Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit
Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. Ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Sellistel puhkudel on need kulutused, mida inimene teeb selles suhtes püsimiseks suuremad kui tasud, mis ta saab
vähendame situatsiooni faktorite mõju: käituja-vaatleja seisukohtade erinevus käituja - situatsioonilised faktorid vaataja - sisemised faktorid (põhjused on isiksuses) automaatsed oletused, mõtlemata Halo-efekt: esmamulje/üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele. Võib olla positiivne või negatiivne. Prosotsiaalne käitumine - käitumine, mis vastab sotsiaalse grupi vajadustele ja funktsioonidele. Sisaldab selliseid käitumisviise nagu: teiste eest hoolitsemine, kooperatsioon, sõbralikkus, teiste abistamine, vastutusvõimelisus, viisakus, altruism. 40 Kõrvalvaataja sekkumine - vastuse hajutatus -isikliku vastutuse tunne väheneb kui suureneb inimeste arv
Seega on püüdlus õnnele inimestele universaalselt omane kvaliteet. See on inimliku ellujäämise ja evolutsiooni keskmeks. Ehk teisiti öeldes motiveerib õnne emotsioon meid planeerima. Kuna inimesed on tugevasti motiveeritud oma gruppi elusana säilitama, motiveerib neid ka kindlustunne selles osas, et informatsioon oleks edasi antud järgmistele põlvkondadele. See pole lihtsalt altruism, vaid toimiv prosotsiaalne emotsioon, mis iseka emotsiooni sarnaselt on inimese ellujäämise ja evolutsiooni keskmeks (Buck, 1999). Väidetakse, et iga järgnev põlvkond viimistleb neile antud teadmist ja edastab selle siis järgmisele põlvkonnale. Selle protsessi motiiviks on "ühine saatus". Seega pole meie tänased inimlikud omadused sugugi mitte geneetiliselt tagatud, vaid kujutavad endast ühist teadmistepagasit. Seda kõike nimetatakse kultuuriliseks evolutsiooniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
