Prosotsiaalne käitumine Käitumine, millega tehakse midagi head või kasulikku ilma tasu ootusetta. -Hoolimine -Tunnustamine -Teabealane toetus ja abi -Füüsiline abi -Sõbralikkus ja teretulnuks pidamine Vaimne heaolu -Rahulolu iseendaga -Õnnelikkus (head sõbrad) -Positiivsete mõtete ja tunnete ülekaal (tulen kooli hea tundega, sest nkn peab kooli minema) -Tõhus hakkamasaamine ettetulevate nõudmiste ja muutustega Stress …on pingeseisund, millega inimene üritab kohaneda. --Hea stress -enne Kt’d, eksamit, jne -enne töövestlust -enne spordivõistlust -päkapikud, sünnipäevad --Halb stress -mõeldakse asju üle, nii, et ei suudeta tegutseda Stressi põhjustajad -Kt’d, eksamid, jne -Haigused ja tervis -Rasked elusituatsioonid (töökaotus, haigestumine, suhete katkemine, jne) -Füüsiline keskkond (tihedalt koosolemine, müra, temperatuur, eraldatus) Stressi väljendumine -Närvilisus -Väsimus -Lihasepinged -Peavalu ...
kohe asja ei saa ning samuti abikaasat. Võidan-võidad põhimõte on edu aluseks kõigis meie suhetes. See on vastastikuses sõltuvuses viie eludimensiooniga. See saab alguse iseloomust, liigub suhete suunas ja jõuab kokkulepeteni. Ta toetub struktuurile ja süsteemile, mis toetuvad põhimõttele võidan-võidad. See kõik kätkeb endas protsessi. Iseloom on võidan-võidad mõtteviisi vundamendiks, mis seisneb kolmes olulises iseloomuomaduses ausameelsus, julgus ja hoolivus. Prosotsiaalne käitumine Ühiskonnasõbralikku käitumise arengut saab soodustada: Eeskuju kaudu on tõestatud katseliselt, et kui lapsed näevad nende poolt aktsepteeritud täiskasvanuid teisi abistamas või lohutamas, tugevneb ka laste soov samalaadseks e siis ühiskonnasõbralikuks käitumiseks. Palju abi on ka diskussioonidest ja rollimängudest. Uuringud kinnitavad õigete käitumismudelite suuremat mõju laste käitumisele, kui laste karistamine või kiitmine
inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng Kolm kiindumuse tunnust Vaimne töömudel *Emotsionaalsed reaktsioonid Sotssiaalne referents *Suhted eakaaslastega Vastastikus(järje üle võtmien) Prosotsiaalne käitumine Düaadisuhte eelistused Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine *Individuaalsed erinevused sotsiaalses kompetentsuses Ühine tähelepanu; emotsioonide regulatsioon Imiteerimine; füüsilise maailma põhjustest arusaamine; kõne areng(sümboolne zest) kõik eelnev võrdub harmooniline interaktsioon) 08.12.2017 Sissejuhatus: Pro- ja antisotsiaalne käitumine
vähendamine tõstab ühtlasi prosotsiaalset käitumist. Viha kontrollimise programmi ,,Kontrolli all" (In Control) tulemused näitavad, et kognitiiv-käitumuslik sekkumine aitab riskigrupis noorukitel toime tulla viha tunnetega ja agressiivse käitumisega, asendades see 6 prosotsiaalse käitumisega. Selle konkreetse uuringprogrammi üks avastusi oli, et osalejatel, kel vähenes agressiivne käitumine, suurenes prosotsiaalne käitumine. (Kellner jt, 2008) Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. Motiiviks võib olla egoism ehk aitamine enda kasusaamise eesmärgil või altruism ehk aitamine teise heaolu nimel isegi siis, kui ise midagi vastu ei saa. (Iiris Luiga loengumaterjal) Uuringute käigus on leitud, et õpetaja enda täiendamine ja teadlikkus selles valdkonnas suurendab õpilastel sotsiaalsete oskuste omandamist. (Kamps jt, 1995; viidatud Kellner jt, 2008 järgi)
oma kaitsmine • Eetilisuse ja moraalsuse mõistmine, ühiskonna normid • Suhted: • Sõprus kui vastastikune jagamine, lähisuhete loomine ja hoidmine • Käitumise ennustamine – konfliktide ennetamine • Oskused: • Koostöö- ja juhtimisoskused • Tõhusad abistamisoskused • Enese kehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine KÕLBELINE ARENG Lugemiskontroll. 1. Prosotsiaalse käitumise ja altruismi vaheline erinevus on selles, et… a) prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid altruism mitte. 2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest. VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad
nagu näiteks: Vanemate kasvatusstiil(mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste eeskujul õppinud seda, et kõige tõhusamalt võib saada oma tahtmist teisi alla surudes ja sõnaliselt rünnates.); Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega (vanemliku eeskuju puudumine või lausa lapse hooletussejätmine); Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine 8. Prosotsiaalne käitumine. Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik ehk õpitud käitumine, mille eesmärk on teisele inimesele kasu tuua ja head teha. Prosotsiaalne käitumine on hoolitsemine teise inimese eest, koostöö, sõbralikkus, abistamine, vastutusvõimelisus, usaldatavus.
- Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm, eemaletõugatud hakkasid kohe matkima ja efektiivsust mõõdeti teiste meeldivuse järgi - Enesejälgimine – kõrgemad enesejälgijad osavamad matkijad, matkimine võib olla prosotsiaalse käitumise mõjutaja matkija suunas – matkija on prosotsiaalne Prosotsiaalne orientatsioon/suundumus - Ashton-James jt – matkitud inimesed on sotsiaalsemad - Maddux – matkimisel hinnati ühist tulemit oluliselt kõrgemalt - Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana
26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud avalik
Koolis vägivallaga hakkamasaamiseks on mitmeid võimalusi. Enamasti kehtestatakse reeglid ja karistused. Väga tähtis on ka õpetaja aktiivsus ja õpilaste endi tegevus. Kõige rohkem vägivalda esinebki koolis. Koduümbruses vägivallaga hakkamasaamiseks on samuti tähtis enda tegevus. Näiteks eakaaslased aitavad ja astuvad vahele. Koduümbruses saab ka järelevalve (politsei) palju ära teha. Vägivalla ärahoidmise üldised võimalused on iseenda prosotsiaalne käitumine, teiste inimeste tegevus, karistused ja reeglid ning kodu ja kasvatus. Interneti küsitlusest selgub, et 41% õpilastest on nõus aktiivselt protestima vägivalla vastu: korraldama koosolekuid või kampaaniaid, protestima plakatite, loosungite või siltide levitamisega või tegema vägivallavastaseid telesaateid, reklaame või näidendeid. Veel toodi välja tauniv suhtumine vägivalda. Seega, võti vägivalla ärahoidmiseks, ja veelgi enam, vägivallaga hakkamasaamiseks,
pakkus artikkel väga palju huvitavat informatsiooni. On niivõrd palju tegureid, mis mõjutavad noorte haridusteed. Kõige olulisemale kohale jääb siiski kodu, perekond ja suuresti ka sõbrad, sind ümbritsevad inimesed. Minu arust on suur mõju sellel, kuidas vanemad last kasvatavad, suhtlevad ja kas ning kuidas suunavad kooliteel. Lapsevanemad peaksid toetama noorte kognitiivset arengut, mis on õppimisel oluline, kuid samuti on koolis väga tähtis lapse kõlbeline areng, näiteks prosotsiaalne käitumine grupitööde puhul. Huvitav oli minu jaoks osa artiklist, kus toodi välja kui suuresti mõjutab isa puudumine lapsi, eriti poisslapsi. Kurb on aga tõdeda, et haridusteel on määrav ka sotsiaalne päritolu. Mulle meeldib, et artiklis on andmed ka tabelitena välja toodud, tekib parem arusaam asjast. Ehkki autor on uurinud probleemset käitumist ja soolist ebavõrdsust Ameerika Ühendriikide hariduses, siis arvan, et põhjused on üsna sarnased ka Eestis.
Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused massipsühhoos. ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine
· Allumine autoriteedi käsklusele · On osa igapäevasest sotsiaalsest elust nt Hofling, 1966, haiglaeksperiment · kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seiskohad erinevad käsuandja omadest · kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega · käsule mitteallumine võib tähendada elukäigu kehvemaks muutumist... Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. · Motiiviks võib olla · Egoism · Altruism · Inimesed on oma käitumises siiski enamasti ratsionaalsed ja enda heaoluga arvestavad. · "Väärilise põhjuse" korral oleme sageli üsna abivalmid Nt raha kerjamine, Darley & Latané, 1970 Agressiivsus
Söömishäirete kujunemine on seotud meid ümbritseva kultuuri mõjuga. Lubamatu on halvustada teiste kehakuju, kuna selliseid märkuseid võivad vallandada söömishäire. Pilet 7 1) Turvalisus ja riskikäitumine Turvalisustunne on üks suurimaid väärtusi inimese elus. Kuidas turvatunnet suurendada? *Heatahtlik ja sõbralik käitumine, sallivus ja koostöö Riskikäitumine = Kahju inimese endale või teistele, negatiivsed tagajärjed Prosotsiaalne käitumine = Kasu endale ja teistele inimestele, positiivsed tagajärjed Riskikäitumine *Tervisega seotud riskikäitumine Kahjulik peamiselt endale (Vigastusi tekitav käitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus, mitteturvalised seksuaalsuhted) *Teisi kahjustav riskikäitumine (Varastamine, väljepressimine, vägivaldne käitumine) Enamasti on riskikäitumise liigid omavahel seotud Oskused, mis aitavad kontrollida riskikäitumist: *Sotsiaalsed toimetulekuoskused e
Ülesandesidus käitumine kätkeb endas: Töö-ja ülesandespetsiifilisi oskusi, mitteülesandespetsiifilisi oskusi, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskus, juhtimise ja juhendamise oskusi, administratiivseid oskusi. Kontekstisidusat käitumist esineb kahes vormis: organisatsiooni stabiilsuse ja toimimise säilitamisele suunatud käitumine; altruism, kohusetundlikkus, sotsiaalne tundlikkus, vastutulelikkus, pühendumus, prosotsiaalne käitumine (teiste abistamine, org. kaitsmine) töö ja organisatsiooni protsesside parendamisele ja muutmisele suunatud käitumine. ennetav käitumine (initsiatiiv, arvamuse avaldamine, vastutuse võtmine) Tööalase Individuaalsetekäitumise reguleerimine erinevuste perspektiiv Baasküsimus: Millised inimesed on tulemuslikumad? Baaseeldused: Motivatsioon ja isiksuseomadused. Tööalane kogemus Tulemuste parandamise viisid: Väljaõpe ja koolitus Personalivalik
Sageli on teema viidud kokku vägivallaga, et lastele selgeks teha, mis on tõene ja mis mitte. See on lapsi liitev ja ühendav ja ühendav mäng. Täiskasvanute juures võimaldab see näidata oma füüsilist üleolekut teisest mängiast. 13.Agressioon ja mäng. Agressiivne käitumine on tahtlik teisele inimesele kahju või haiget tegemine või ebameeldivuse valmistamine. Agressioon on füüsiline, verbaalne(sõnaline), emotsionaalne vägivald. 14.Prosotsiaalne käitumine ja mäng. Prosotsiaalne käitumine valmisolek teisi omakasupüüdmatult toetamine, hoolitsus teiste eest. Konkrentsi mängud ja kooperatsiooni mängud (üheskoos eesmärgi saavutamine , kaaslase aitamine) nendes mängdes puudub individuaalse kasu võimalus. Mängijad ei püüa vastastikku üksteist mängust eemaldada, ega ise finisisse esimesena jõuda. Koostöömängud: * soodustavad ühist võidu planeerimist *leiab aset mängijate vaheline mõttevahetus *on põhiliseks mõisteks üheskoos. 15
kõnes põhjalikumalt ja täpsemalt kirjeldama aja ja ruumi iseärasusi, keskkonda, milles mäng toimub, samuti üksikasjaliselt määratlema rolle. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid potentsiaalsed mänguvahendid. Eristatakse kolme verbaalset mänguliiki: · Spontaansed riimid ja sõnamäng · Absurdimäng · Vestlusmäng Mängus metakommunikatsioon võib toimuda ka kõne abita ( müramismängud). 7.Mäng ja sotsiaal- emotsionaalne areng ( sotsiaalne kompetentsus, prosotsiaalne ja agressiivne käitumine) Sotsiaalne- emot. Areng- lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, Võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalselt kui kognitiivses arengus. Piaget- kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas Soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Laste mäng on täis kõige erinevamaid emotsioone: imestust, erutust, rõõmu, vaimsust jne
27. Usutavus, millest oleneb Usutavus on retsipiendi poolt loodud konstrukt, mitmemõõtmeline konstrukt. Usutavus oleneb kontekstist. On dünaamiline nähtus. Allskaalad: Kompetentsus (informeeritud, koolitatud, tark, intelligentne, kval) Usaldatavus (aus, avatud, õiglane, moraalne, siira, altruistlik,õiglane) Heatahtlikkus (hooliv, arvestab minu huve, ei ole enesekeskne, tundlik) 28. Valetamine, selle liigid 1. Prosotsiaalne eesmärgiks kellegi kaitsmine. 2. Enesekasu eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine. 3. Isekas eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul. 4. Antisotsiaalne eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine. 5. Teadlik sageli demagoogia kasutamine. 6. Alateadlik väikelapsed valetavad tegude mitte tunnete kohta. 29. Meeldimine, millest oleneb · Füüsiline lähedus nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad,
Lapsevanemate roll ja vastutus, kasvatuslikud võimalused ja nende mõjud. Omavaheliste suhte tähtsus ja mõjud (vahetu mõju ja kaugmõjud). Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud. Eakaaslastega suhte tähtsus. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. Sõprussuhete kujunemine. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Prosotsiaalne käitumine. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus. Miks need on olulised? Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana. Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 53-78 5
seisukohtadele, käsitletakse üldistatult sotsiaalsete oskustena alljärgne- vaid oskusi: Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes76 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenur- gast arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida); 2) suhtlemine eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega); 3) prosotsiaalne käitumine (abistamine, jagamine). Sotsiaalsete oskuste areng lapse üldise arengu kontekstis. · Toimub laste sotsiaalsuse areng õppimise kaudu, mitte ei juhtu iseenesest. · Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, õdede-vendade ja ea- kaaslastega suheldes ning täiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades. · Laste sot- siaalse võimekuse areng on tugevas seoses eelkõige kognitiivse arenguga. · Sotsiaalsed skused ei arene iseenesest.
Usutavus oleneb kontekstist. Usutavus on dünaamiline nähtus. 28. Valetamine, selle liigid Teadlik sageli demagoogia kasutamine Alateadlik 3 aastaselt on enamik lastest võimelised valetama, väikelapsed valetavad tegude, mitte tunnete kohta Tundeid on võimelised teesklema 10 aastased lapsed Mõned lapsed ja täiskasvanud valetavad isegi siis, kui selleks ei ole vajadust Kui isik teab, et suhtlemisakt säilib, valetab ta vähem Valede liigid: Prosotsiaalne eesmärgiks kellegi kaitsmine Enesekasu eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine Isekas eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul Antisotsiaalne eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine 29. Meeldimine, millest oleneb Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi: minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida sinna on panustatud (turusituatsioon). Erand pikaajaline sõprussuhe
Sümbolilises mängus pannakse esemed ,,esindama" teisi asju (antakse vabadus kujutusvõimele). Soorollid u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid, u 3a valivad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi. Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta
Mõtlemine Probleemi analüüs ja süntees Järjestamine- pildid, algoritmid Võrdlemine- sarnasused, erinevused Kategoriseerimine Assotsiatsioon ehk seoste leidmine ja loomine Kriitilise mõtlemise arendamine Eelnevate teadmiste eristamine ja seostamine uutega NELJAS SEMINAR Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas mõju poolest neutraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see "altruismist", mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingi kulu. Laiemas tähenduses võib prosotsiaalseks käitumiseks nimetada abistamist, lohutamist ja jagamist.
oskused on selleks vanuseks täielikult väljaarenenud. Põhirõhk on mõtlemise arengul. Lasteaiaõpetaja võimalused toetada ja suunata laste sotsiaalseid oskusi on järgmised: 1. Sotsiaalne mõistmine e. teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste seisukohti aktsepteerida 2. Suhted eakaaslastega e. oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega 3. Prosotsiaalne käitumine e. abistamine ja jagamine Sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed Oluline roll on koolieelsel sotsiaalsete oskuste tasemel, mis just ajalises dimensioonis näib mõjutavat akadeemilist toimetulekut, st et paremate sotsiaalsete oskustega lapsed saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed
siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski
· toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine · aktiivne kuulamine · ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa räägid.) 2. Õpetada kõigile asjaosalistele prosotsiaalset käitumist Kui antisotsiaalne käitumine tahtlik, prosotsiaalne käitumine ka tahtlik. Kui on antisotsiaalne käitumine, prosotsiaalset ei ole. Kuidas õpitakse: 1. Käitumise kinnitamine 2. Mudelite järgi (jagamine, kaasmine, hoolitsemine) Mina-sõnum vs sina-sõnum. Mina-sõnumi eelis: · Õpetaja vastutab tunnete eest. · Ei kahjusta tundeid. 1) Kirjeldab hinnanguvabalt (mittesüüdistavalt) probleemi. 2) Mõju mulle
Operantne tingimine – premeeritakse agressiivsuse eest (lapse puhul: olin agressiivne, sain mänguasja endale). Mõjutavad faktorid: ● Ebameeldivad kogemused (ebameeldivad tunded, valu, palavus, ruumipuudus jne) ● Kuumal ajal rohkem vägivalda kui külmal ajal ● Vägivalla vaatamine suurendab agressiivsust vähese intelligentsuse ja sotsiaalsete oskustega inimestel. ● Grupi mõjud (konformusus, vastutuse jagamine/hajumine, jne) Prosotsiaalne käitumine. Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. Vastastikune altruism – aitame teisi, sest hiljem aitavad nemad meid Miks aidata? ● Geenid. Geenid suunavad meid aitama neid, kellega on sarnased geenid. Mitte inviidi, aga geenide säilitamine! ● Kultuuri roll. Sotsiaalne õppimine. Sotsiaalsed normid (kollektivistlikkes kultuurides on aitamist rohkem kui individualistlikkes). ● Psühholoogilised motiivid
.........................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1
Oerteri pikaajalised uurimused on näidanud, et lapsed tahavad väga omaealiste või vanemate lastega mängida. Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib ainult siis saada, kui juhtival lapsel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses. Õppimine toimub kolmes järgus: vea sisseviimine (näiteks teesklemine, et minnakse maksmata ära); vea kindlakstegemine (näiteks metakommunikatsioonis); vea parandamine ning õigete toimingute kättenäitamine. Prosotsiaalne käitumine ja mäng Sotsiaalset käitumist võib mõista interaktsioonina suhtluspartnerite vahel üldiselt aktsepteeritud põhimõtete (näiteks õiglus, ausus) alusel. Prosotsiaalse käitumise all mõeldakse käitumist, mis seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata. Kaasaja mängupedagoogika üheks olulisemaks eesmärgiks on saanud kooperatsiooni ja
superego, südametunnistus pole väljaarenenud 2.vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. Kuritegevuse alged) ·Oht muutuda probleemseks piirid, abi Valetamine Miks? -esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) -teravdatud sotsiaalne taju, viha -aktiivne kujutlemine (nooremad) Valetamise tüübid · Antisotsiaalne · Kaitsevaletamine · Prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevadKP-d Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: · Nende kahe häire vahel puudub otsene seos · Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia · Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid · Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad · Erinevused vanuseti, T >P · Aluseks sündmus, hinnang · Individuaalsed erinevused
koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang käitumisele) Caldarella & Merell (1997) sotsiaalsed oskused Sotsiaalne mõistmine – teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast. Arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida. Suhtlemine eakaaslastega – oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega. Prosotsiaalne käitumine – abistamine, jagamine Sotsiaalse kompetentsi areng Sotsiaalselt kompetentse lapse arendamiseks olulised valdkonnad: 1) Emotsionaalsus ja emotsioonide kontrolli tõhusus 2) Käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhusus 3) Sotsiaalne mõistmine, sotsiaalne info töötlemine 4) Sotsiaalsete reeglite mõistmine Sotsiaalsed reeglid: Sotsiaalsed tavad – sõltuvalt kontekstist tõekspidamised, kuidas on kombeks. Rikkumise
infot · Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatud saavutatakse. · Tihelioleku stress püsiv eksponeeritud. Stressi allikas kooselavatel rühmadel nt haiglas, ühikas, tänapäeval linlastel. Tihelioleku ületamise(privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, persioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Nii füüsiline kui verbaalne rünne. vägivald füüsiline agressiivne rünne instrumentaalne agressiivsus inimene on teise suhtes agressiivne eesmärgi saavutamiseks vaenulik agressiivsus suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse individuaalne(ühe inimese agressiivne käitumine) ja kollektiivne(vahest kultuurinorm)
need siis teooriast, vaatlusest, korrelatsioon- või eksperimentaalsetest uurimustest. Samas, mõnes ühiskonnas mängivad lapsed vähe, kuid arenevad ikkagi normaalselt. Olgu lõplik otsus milline tahes, see ei kahanda mängu mõnu, nii osaleja kui vaatleja seisukohast. See iseenesest annab mängule väärtuse, milline iganes selle arenguliste tagajärgede ulatus ka on. Teiste aitamine ja moraalne areng Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see „altruismist“, mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingit kulu. Näiteks suurendab täiskasvanu eeskuju tõepoolest jälgiva lapse altruisimi ilmnemise tõenäosust.
2. sõprus ja meeldivus mida meeldivam on inimene, seda rohkem tahetakse temaga nõustuda 3. pühendumine/püsivus järgitakse enam pühendunud isikuid 4. kasinus väärtustatakse väheseid võimalusi 5. võimu austus 6. sotsiaalne valiidsus tuleb teha seda, mida arvataks eolevat õige antud olukorras Näited nõustumise tehnikatest (vt slaid) "Uksega näkku tehnika" pöördutakse suurema sooviga, mida vähendatakse. Töötab kui: palve on prosotsiaalne, mitte egoistlik; teine palve järgneb esimesele kohe vahetult; nõudmiste vähenemine peab olema tajutud vastutulekuna. "Jalg ukse vahel tehnika" pöördutakse väikese sooviga, kui see heaks kiidetakse, esitatakse järgmine soov suurema ja tähtsama nõudmisega. Nt tolmuimejate müüja. Millal tekib konformsus? Normatiivse mõju korral on 3 põhilist faktorit: - grupi kohesiivsus e ühtehoidvus mida ühtehoidvam, seda kiiremini tekib, nt usulahk
2. põhifaas: analüüs ja lahenduste katsetamine ning strateegilised valikud, 3. lõppfaas: valitud strateegia kasutamine ja hindamine ning kliendi poolt edukalt kasutatavate võtete hulka arvamine. R.R.Ross, R.D.Ross (1997) PROSOTSIAALSE KOMPETENTSUSE EDENDAMINE: Kognitiivsed oskused, mis omandatakse kas elukogemusest või tänu interventsioonile, aitavad indiviididel oma keskkonnaga paremini kohaneda ja vähendavad kriminaalse elustiili omaksvõtmise võimalusi, kui prosotsiaalne elustiil näib olevat võimatu. Põhieeldus: iga kognitiivsete puudujääkidega indiviid on kriminogeenses keskkonnas suuremas kriminaalse kohanemise ohus. NB-ka mittekurjategijad võivad "puudulikult" mõelda ja vastupidi: edukas mõtlemine ei taga seaduskuulekat käitumist. NB-kognitiivne oskus ei ole see, mida mõõdetakse IQ testiga. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS - mõista ja hinnata käitumise tulemust kommunikatsioonis osalejate huvide seisukohalt.
adjusted life years), olemus, tüübid, peamised sümptomid, pärilikkus, võimalikud mehhanismid. XIV LOENG Kuidas me teistest olenditest, sh inimestest, kõnekeelt kasutamata aru saame? Mis on empaatia, kaastunne ja vaimuteooria (Theory of Mind e ToM)? Kuivõrd kattuvad/erinevad vaimuteooria ja empaatia? Kuidas egotsentrism eelnevaga seotud on? Kuivõrd prosotsiaalne käitumine empaatia ja vaimuteooriaga seotud on, kuivõrd üks või teine prosotsiaalset käitumist ennustab? Miks ja mille puhul kaastunde (compassion) treening võiks kasuks tulla? Millised on olulisemad sotsiaalse töötluse eest vastutavad ajupiirkonnad ? (Mõnda võiks teada) Kuivõrd "selgeltnägemine" antud teema alla käib? (Artiklist selget vastust ei saa, kuid kasutage loogilist mõtlemist
Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 29 7. AGRESSIIVSUS JA PROSOTSIAALNE KÄITUMINE Probleem Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Tegutsemine, mille eesmärgiks on teiste abistamine ja toetamine Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald ...
Kohlberg kõigepealt mõistab laps, mida sooline identiteet tähendab, siis saab teada, kuidas üks korralik naine käitub, mis on kultuurilised ootused, siis hakkab alles neid jäljendama. Sellest tulenevalt tekib sarnasus samasoolise vanemaga ja ka eriline kiindumus temasse. Seega kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvatute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vaenamsse. Prosotsiaalne käitumine. Oluline on teada, mis on empaatia võime kaasa tunda teisele; see on kaasasündinud. Nt kui imik kuuleb vastsündinud lapse kisa, siis ta hakkab ka kisama. Peetakse põhjuseks, miks me teisi inimesi abistame (abistav käitumine). Heateod ehk positiivsed teod on eneseohverdamine; altruistlik käitumine (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud). Empaatia
sotsialiseerumisprotsessid. o Lapse õige arusaam vanema sõnumist sagedase ja järjekindla väärtushinnangu väljendamise kaudu vormis, mis on kohane kognitiivsele tasemele. o Selle väärtushinnangu aksepteerimine kogedes, et see on mõistlik ja kohane ning olles valmis sõnumit kuulama, ja omades teatud arusaama enda algtetudtegevustes. · PROSOTSIAALNE KÄITUMINE KOOLIS JA EAKAASLASTE GRUPIS Boulton jt leidsid, et lapsed, kellel on samaga vastav parimsõber on hulga tõenäolisemalt kaitsetud sotsiaalse väljaarvamise agressiivsete tegude eest eakaaslaste grupi poolt. See avastus osutab sellele, et retsiprooksete sõprussuhete kontekstis on lapsed motiveeritud üksteist aitama eakaaslastega suhtlemise raskustes.
kuid vahepeal ka tekitavad negatiivseid tundeid. Me valime sõbraks sellise inimese, kes on meiega võrdsel tasemel, mitte meist parem!!!??? Kas ma talun seda, kui sõber on milleski parem, mis mulle on olulisem? Aga samas sõber peaks olema sellinne, keda oleks „uhke” seltskonnas näidata. • turvalisuse väärtus – ohutus, usalduslikkus; • kasulikkuse väärtus – abi ja koostöö igapäevaste vajaduste rahuldamisel, maailmapildi avardamine. - prosotsiaalne käitumine SÕPRUSE KULGU mõjutavad: - lähedus (proximity) – pole mõeldud emotsionaalset lähedust, vaid geograafilist lähedust. Sõpruse tekkimisel hakkab mõjuma see, mil määral inimesed puutuvad kokku. Nt. lähedane suhe pinginaabriga, või toakaaslasi ühikas. - järjepidevalt inimesega kokku sattumine informaalselt, mitte spetsiaalselt selleks plaane tehes. Kui on mugav kokku puutuda, siis tekib sõprussuhe. - võimalused jagada oma ideid ja tundeid Meeldimist mõjutab:
eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. c)ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Sellistel puhkudel on need kulutused, mida inimene teeb selles suhtes püsimiseks suuremad kui tasud, mis ta saab
Kollektiivne ratsionaliseerimine ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine
Kollektiivne ratsionaliseerimine – ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse – me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali – tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur – grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) – altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria – mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine
kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang · Emotsionaalne erutus · Tunnustuse otsimine · Kasu · Ühtekuuluvus A
territoorium mis on märgistatud, vb sissetungimine kaasa tuua vägivalla. Jäik hierarhia. Tänava ja siseruumide jõugud formeeruvad nad nendest noorukitest, kes on klassi sotsiaalsetest suhetest hiearhias tõrjutud. Kõikidele nendele gruppidele on iseloomulikud sotsi grupis valitsevad hiearhilised suhted. Kuid need mitteformaalset grupi ei ole need hiaerhiad jäigad, nad nii on aga jäävad. Sotsiaalne staatus- igas grupis kas mitte forma või form grupp on noorukil oma staatus. Liider- prosotsiaalne kaasamineja tõrjutu- antisotsiaalselt käituvad inimesed(moodustavad oma ette kampasi.) iseleeritu vastuoluline Kõige tugevamad korrelatsioonid selle vahel missuguses ekstreemisollakse liider või tõrjutud on seotud antisotsi käitumisega. Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud. Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit
Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. Ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Sellistel puhkudel on need kulutused, mida inimene teeb selles suhtes püsimiseks suuremad kui tasud, mis ta saab
vähendame situatsiooni faktorite mõju: käituja-vaatleja seisukohtade erinevus käituja - situatsioonilised faktorid vaataja - sisemised faktorid (põhjused on isiksuses) automaatsed oletused, mõtlemata Halo-efekt: esmamulje/üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele. Võib olla positiivne või negatiivne. Prosotsiaalne käitumine - käitumine, mis vastab sotsiaalse grupi vajadustele ja funktsioonidele. Sisaldab selliseid käitumisviise nagu: teiste eest hoolitsemine, kooperatsioon, sõbralikkus, teiste abistamine, vastutusvõimelisus, viisakus, altruism. 40 Kõrvalvaataja sekkumine - vastuse hajutatus -isikliku vastutuse tunne väheneb kui suureneb inimeste arv
Seega on püüdlus õnnele inimestele universaalselt omane kvaliteet. See on inimliku ellujäämise ja evolutsiooni keskmeks. Ehk teisiti öeldes motiveerib õnne emotsioon meid planeerima. Kuna inimesed on tugevasti motiveeritud oma gruppi elusana säilitama, motiveerib neid ka kindlustunne selles osas, et informatsioon oleks edasi antud järgmistele põlvkondadele. See pole lihtsalt altruism, vaid toimiv prosotsiaalne emotsioon, mis iseka emotsiooni sarnaselt on inimese ellujäämise ja evolutsiooni keskmeks (Buck, 1999). Väidetakse, et iga järgnev põlvkond viimistleb neile antud teadmist ja edastab selle siis järgmisele põlvkonnale. Selle protsessi motiiviks on "ühine saatus". Seega pole meie tänased inimlikud omadused sugugi mitte geneetiliselt tagatud, vaid kujutavad endast ühist teadmistepagasit. Seda kõike nimetatakse kultuuriliseks evolutsiooniks
annaabi.ee 
