noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia.
omandavad sisu, sellest, kas kaasasünd arhetüüpne struktuur ja keskk võimalikud kogemused omavah sob sült in vaimne tervis ja õnn. J psühhoteraapia taotles isiksuse tasakaalust ja rikast tema sis jõududega tutv teel. InImEsE tUuM (peamised arhet-d): ise- in väidab, et meeldib X, aga mitte Y, oskab f, aga mitte G. Ta leiab oma ise, kuid kui ta teab, et see poel tema ja ta tahab osata G, siis ta tegutseb selle nimel, sest pole veel see kes tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle ligipääsetavamaks, kuid rollide omistamisega hakatakse kadnma maski, mida on raske eest saada. vari- in looduslik, instinktiivne, impulssivne osa-ürgne, kotr.matu, varjatud, ohtlik. Varju ajel võib teha seda, mid amuidu ei teeks. nõrk vari- puudub edasiviiv jõud, tugev- saadab ebaõn, konfliktid. Peab õppima oma varjuga elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista
’’küpsemiseks’’. tulemused oleksid mehhanismi. Kognitiivse arengu normaalne sümbioos, Keskkonnateoreetiline, Küpsemisteooria. paremad. Sotsiaalne astmed- 4 tk, hierarhilised, iga eraldumine ja pärilikkusel pole mitte Oli pärilikkuse interaktsioon on oluline. järgnev toetub alumisele, individuatsioon), ütles, et mingit mõju. pooldaja, eriti Kultuurilise arengu üldine liikumine toimub, sest on mida raskekujulisem on Uurimisobjektiks oli huvitatud oli geneetiline reegel. ebamugavustunne ja sisemine psüühiline hälve, seda psüühika ja õppimine
Valitseja enda tõejanu ja oraakli abil tuleb intsest ilmsiks. Vapustatud ema poob end üles. Oidipus torkab silmad peast ja läheb piinatuna maapakku, truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub Antigone, samuti poeg Haimon ja naine Eurydike. · Müüt · Tragöödia · Saatuse iroonia · Katarsis ( ) · Individuatsioon ja hybris · Intsest Oidipus = Jämejalg? Percy Bysshe Shelley. Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi-peos (membrum virile, meheliige) või Oidi-posthes. Sisuliselt Oidi-phallos ehk Punnt..., Pakst.... Vrd Ithyphallos Jäikt... (Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees). Labdakos (labda, lambda ), Laios (vasak) lonkav jalg
edaspidiste inimsuhete lähtekohaks. Sümbiootiline etapp saab läbi lapse kehapildi kujunemisega, mis on minapildi esimene elamuslik nurgakivi, ning ema ja lapse üheksolemise tunde katkemisega. Siiski, teatud mõttes jätkub sümbioos teise eluaasta lõpuni lapsel esineb kõikvõimsuse tunne, ta usub, et on võimeline oma hooldajat mõjutama. Järgmine etapp saab alguse, kui kõikvõimsuse tunne tasahaaval hääbub. Sümbiootilisele etapile järgnev separatsioon ja individuatsioon jaguneb neljaks faasiks. Esmalt algab eristumisperiood, millega kaasneb võõrastamine ja hirm emast maha jääda. Selle faasi läbinud, hakkab laps jõuliselt oma toiminguid harjutama, mistõttu hakkab ta teravalt tundma iseseisvust, mis toob omakorda kaasa lähenemise ja emasse klammerdumise. Selles faasis algab tervikliku mina kujunemine ning tegib soov identsuse tekkele. Viimase faasini- individuatsioonini- jõudnud laps omab püsivat individuaalsustunnet ning on emast eraldunud.
...........................29 3.2.8. Neuroos....................................................................................................31 3.2.9. Unenäod...................................................................................................32 3.3. Jungi antropoloogia......................................................................................32 3.3.1. Inimesest üldiselt.......................................................................................32 3.3.2. Individuatsioon..........................................................................................34 3.3.3. Jung eetikast..............................................................................................37 3.4. Jungi põhikontseptsioonide seos teoloogiaga.................................................39 3.4.1. Üldine maailmanägemine...........................................................................39 3.4.2. Müüdid kui Jungi teoloogia üks allikaid...............................
Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonnas ja vajadus loomingulistele saavutustele. (5) Igal inimsele on tugev
Põhi turvalisus. Omistab peamiselt positiivset. Halb jääb välja. Sümbioos kestab kuni 2 eluaasta lõpuni. Hoidja mõjutamine ja juhtimine. Eneseväärikuse jaoks on vaja kõikvõimusse tunnet. Laps mõistab, et pole emaga üks ja ei saa valitseda ema. Vanemad hakkavad esitama piiranguid. Tuleb olla järjekindel, muidu laps ei saa kõikvõimsuse tunnet täielikult kogeda. Mida raskekujulisem on psüühiline häire seda varasemasse arengu perioodi see jääb. eraldumine ja individuatsioon Laps märkab, et ta on eraldi , esimesed katsed erineda. Psühholoogiline sünd. 1. eristumine mõistab, et on veel teisi inimesi peale ema. 2. harjutamine (7-10 elukuud) Õpib roomama. Avastab iseennast. Reguleerib oma tegevust. 3. lähenemine (16-19 elukuud) hakkab tekkima selge arusaam oma iseseisvusest. Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne
võimalik veel kirjeldada teise eluaasta lõpul. Seda just mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisel. Näiteks: laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et ta saab hoidjat mõjutada. Eneseväärikuse kujunemiseks ongi vaja sellist kõikvõimsuse tunnet - hüüad ja ema tuleb ja toidab vms. Kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis kui ta saab aru, et ta ei olegi üks vanematega. Hakatakse piiranguid seadma, blaah, siis saab aru, et ei mõjuta kõike. *) eraldumine ja individuatsioon. Selles on omakorda neli faasi: 1) eristumine. Ligikaudu neljas-viies elukuu. Esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. 2) harjutamine. Ligikaudu seitsmes-kümnes elukuu. Aktiivse liikumise õppimine. Tekib autonoomiatunne. Saab ennast iseseisvalt ennast emast kehaliselt eraldada. 3) lähenemine. Umbes 16-19 elukuu. Laps tajub selgemini oma eraldiolekut emast. Seetõttu tekib tugev eraldatatus-ärevus
tükkidest, lauljatest, kangelastest jt. Naiseideaal on killustatud, mehe oma terviklikum. Kui arheotüübid valitsevad: Anima mehe üle: kapriisne, tujukas, hea intuitsioon Animus naise üle: võimukas, valitsemishimuline, jäik. Selle arhetüübi mõju inimesele on v suur. A&A tunneb ära läbi suhete vastassugupooltega. Self mina-keskne arhetüüp, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina - individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida
tükkidest, lauljatest, kangelastest jt. Naiseideaal on killustatud, mehe oma terviklikum. Kui arheotüübid valitsevad: Anima mehe üle: kapriisne, tujukas, hea intuitsioon Animus naise üle: võimukas, valitsemishimuline, jäik. Selle arhetüübi mõju inimesele on v suur. A&A tunneb ära läbi suhete vastassugupooltega. Self mina-keskne arhetüüp, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina - individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida
TÄHTIS ! Sümbioos- 2-5 elukuu: ,,mina ,, ei ole ja imikule tundub, et ta on hoidjaga üks. Selles arengufaasis hakkab toimuma kiindumus naeratus. Oluline: kiindumussuhe paneb aluse edasistele suhetele. Kõikvõimsuse tunne. Mingisuguses vormis kestab kuni 2. a.ni. Meelde jääb hoidja ja see , mis hoidja tegi ( hooldus ) -> lapse psüühilise arengu baas. Näit. olukordade lahendamine. eraldumine ja individuatsioon. -eristumine e difenseerumine : 4-5 kuud, esimesed katsed sümbiootiliselt end eristada. Hakkab aru saama, et ta ei olegi emaga üks. Võõristamine. Ei saa kõike, mida tahab. 2. Harjutamine 7-10 kuu, intensiivistub eraldumine, füüsiline (roomamine) tekib autonoomia ja samaaegset kontroll, piirangud ema poolt-> kõikvõimsuse tunde vähendamine. Eneseväärikus 3. 16-19 lähenemine- laps tajub, et on emast eraldiolev-> tekib ärevus
Üks põhipõhjus on seotuse puudumine (ema ja lapse vaheline suhe) ja teine põhiline põhjus on ärrituste üleküllamine. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsust: turvatunnet jääb vähemaks ja ärrituste üleküllus suureneb. 17. PILET DEPRESSIIVNE ISIKSUS Üldiseloomustus Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde puudumise ees. Aga see sisaldab ka hirmu saada iseseisvaks minaks (individuatsioon). Depressiivsete inimeste põhiprobleem on see, et nad on oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised tüübid. Nii oma valmiduse, armastamisvõime kui ka vajaduse tõttu olla armastatud. Kui keegi inimene vajab teist inimest tungivalt, siis püüab ta seda distantsi nende vahel kõrvaldada, vähendada. Kui võrrelda skisoidse tüübiga, siis skisoidsete joontega isikule tähendab distants kindlus- ja sõltumatustunnet, kuid depressiivsele inimesele tähendab see ohtu ja üksijäämist
aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3
· Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne · Eesmärkide tähtsus; teleoloogia (Freudi arvamus psüühika struktuurist olevat "ebausk") · Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid
hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse sulguma, et uuega toime tulla 2. Normaalne sümbioos laps tunneb, et on oma hooldajaga üks; see annab maailma kontrollimise võime (nt. hüüan ja ema tuleb), turvalisustunde ja hiljem lubab see kellegisse kiinduda (sümbiootilises arengujärgus olev laps süüdistab kõiki teisi, ei näe halba endaga seostuvana vaid ainult head) 3. Eraldumine ja individuatsioon - vajalik selleks, et tekiks ettekujutus oma kehast; sümbioosist peab saama lahti ja peab eralduma; selleks 4 astet: 1) Eristumine emast, võõristamine, ema peab olema lähedal 2) Harjutamine emast eemale mineku harjutamine, autonoomia tunne hakkas suurenema, kuid sümbioos on veel tuntav 3) Lähenemine hakkab tundma eraldiolekut emast, mina idee teke
oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal; toimub arusaam oma kehast; kujutlus oma kehast paneb mina-pildile aluse; laps kujutab, et ta valitseb oma hoidjat; laps kaldub mõistma kõiki asju positiivselt ja eemaldub negatiivsest; teatav sümbioos on 2.eluaasta lõpuni Eraldumine ja individuatsioon 5.-9.elukuul saab alguse Nutt, kui keegi võõras neid puudutab (võõristumine); ema hakatakse teiste isikutega võrdlema ja ema kui tugipunkt (armastusobjekt) Eristumine 5./9.elukuul saab alguse Laps saab aru, et ta pole ema osa, vaid on iseseisev inimene. Laps suudab hoidjast eemale minna; roomamine ja kõndimine
Üks põhipõhjus on seotuse puudumine (ema ja lapse vaheline suhe) ja teine põhiline põhjus on ärrituste üleküllamine. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsust: turvatunnet jääb vähemaks ja ärrituste üleküllus suureneb. Pilet 17. Depressiivne isiksus. Üldiseloomustus Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde puudumise ees. Aga see sisaldab ka hirmu saada iseseisvaks minaks (individuatsioon). Depressiivsete inimeste põhiprobleem on see, et nad on oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised tüübid. Nii oma valmiduse, armastamisvõime kui ka vajaduse tõttu olla armastatud. Kui keegi inimene vajab teist inimest tungivalt, siis püüab ta seda distantsi nende vahel kõrvaldada, vähendada. Kui võrrelda skisoidse tüübiga, siis skisoidsete joontega isikule tähendab distants kindlus- ja sõltumatustunnet, kuid depressiivsele inimesele tähendab see ohtu ja üksijäämist.
Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. 17. Depressiivne isiksus Üldiseloomustus Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde puudumise ees. Aga see sisaldab ka hirmu saada iseseisvaks minaks (individuatsioon). Depressiivsete inimeste põhiprobleem on see, et nad on oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised tüübid. Depressiivsetel inimestel domineerib erineval kujul kaotushirm, hirm lahusoleku, mahajätmise ees ja seetõttu nad püüdlevad hästi lähedase seotuse poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet.
Kon Mina avastamine (eesti ja vene keeles!) Avastamine tähendas: siseelu kujunemist, privaatsusvajaduse teket, iseotsustamist, formaalseid õigusi (puutumatus, vägivald, alandamine), eripärade talumist (füüsilised ja vaimupuuded, elustiilid ...) Institutsionaliseeritud Mina inimõigused, sallivus Individualiseerumise erinevad "staadiumid" tänapäeval. Vrdl abiellumisotsuse iseseisvust!? Tsiviliseerumisprotsess Rühmast vabanemise (ka individualiseerumine, individuatsioon) kaasnähe - normide internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine. Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud tsiviliseerumine
Üks põhipõhjus on seotuse puudumine (ema ja lapse vaheline suhe) ja teine põhiline põhjus on ärrituste üleküllamine. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsust: turvatunnet jääb vähemaks ja ärrituste üleküllus suureneb. 17. PILET DEPRESSIIVNE ISIKSUS Üldiseloomustus Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde puudumise ees. Aga see sisaldab ka hirmu saada iseseisvaks minaks (individuatsioon). Depressiivsete inimeste põhiprobleem on see, et nad on oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised tüübid. Nii oma valmiduse, armastamisvõime kui ka vajaduse tõttu olla armastatud. Kui keegi inimene vajab teist inimest tungivalt, siis püüab ta seda distantsi nende vahel kõrvaldada, vähendada. Kui võrrelda skisoidse tüübiga, siis skisoidsete joontega isikule tähendab distants kindlus- ja sõltumatustunnet, kuid depressiivsele inimesele tähendab see ohtu ja üksijäämist
ebasoovitavat ja seega tõrjutut. Anima ja animus, nagu kõik muudki arhetüübid, pärinevad kollektiivsest alateadvusest ja toimivad alateadlikult projektsioonide kaudu, kui välised objektid või asjaolud (näiteks armumine) neid aktiveerivad. "Self" on psyche terviklikkuse avaldus kõigi psüühilisate aktiivsuste kaudu. Self vahendab head/ kurja, loovust/ hävitust, metsikust/ inimlikkust jne. ning annab võimaluse saavutada kõiksus ehk individuatsioon vastandite ühendamise kaudu. Selfi kohalolekut kogetakse müstilise jõuna, mis on eriti ilmekas arhetüüpide avaldumise korral, mil kollektiivse alateadvuse sisu teadvusse surutakse. Alfred Adleri (1870 1973) isiksusekäsitlus Adlerile on tema individuaalpsühholoogias iseloomulik terviklikkuse idee. See tähendab, et inimese eesmärkide mõistmiseks tuleb vaadelda teda terviklikus sotsiaalses kontekstis. Inimesed valivad
annaabi.ee 
