Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
omandavad sisu, sellest, kas kaasasünd arhetüüpne struktuur ja keskk võimalikud kogemused omavah sob sült in vaimne tervis ja õnn. J psühhoteraapia taotles isiksuse tasakaalust ja rikast tema sis jõududega tutv teel. InImEsE tUuM (peamised arhet-d): ise- in väidab, et meeldib X, aga mitte Y, oskab f, aga mitte G. Ta leiab oma ise, kuid kui ta teab, et see poel tema ja ta tahab osata G, siis ta tegutseb selle nimel, sest pole veel see kes tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle ligipääsetavamaks, kuid rollide omistamisega hakatakse kadnma maski, mida on raske eest saada. vari- in looduslik, instinktiivne, impulssivne osa-ürgne, kotr.matu, varjatud, ohtlik. Varju ajel võib teha seda, mid amuidu ei teeks. nõrk vari- puudub edasiviiv jõud, tugev- saadab ebaõn, konfliktid. Peab õppima oma varjuga elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
Valitseja enda tõejanu ja oraakli abil tuleb intsest ilmsiks. Vapustatud ema poob end üles. Oidipus torkab silmad peast ja läheb piinatuna maapakku, truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub Antigone, samuti poeg Haimon ja naine Eurydike. · Müüt · Tragöödia · Saatuse iroonia · Katarsis ( ) · Individuatsioon ja hybris · Intsest Oidipus = Jämejalg? Percy Bysshe Shelley. Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi-peos (membrum virile, meheliige) või Oidi-posthes. Sisuliselt Oidi-phallos ehk Punnt..., Pakst.... Vrd Ithyphallos Jäikt... (Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees). Labdakos (labda, lambda ), Laios (vasak) lonkav jalg
edaspidiste inimsuhete lähtekohaks. Sümbiootiline etapp saab läbi lapse kehapildi kujunemisega, mis on minapildi esimene elamuslik nurgakivi, ning ema ja lapse üheksolemise tunde katkemisega. Siiski, teatud mõttes jätkub sümbioos teise eluaasta lõpuni lapsel esineb kõikvõimsuse tunne, ta usub, et on võimeline oma hooldajat mõjutama. Järgmine etapp saab alguse, kui kõikvõimsuse tunne tasahaaval hääbub. Sümbiootilisele etapile järgnev separatsioon ja individuatsioon jaguneb neljaks faasiks. Esmalt algab eristumisperiood, millega kaasneb võõrastamine ja hirm emast maha jääda. Selle faasi läbinud, hakkab laps jõuliselt oma toiminguid harjutama, mistõttu hakkab ta teravalt tundma iseseisvust, mis toob omakorda kaasa lähenemise ja emasse klammerdumise. Selles faasis algab tervikliku mina kujunemine ning tegib soov identsuse tekkele. Viimase faasini- individuatsioonini- jõudnud laps omab püsivat individuaalsustunnet ning on emast eraldunud.
............................29 3.2.8. Neuroos....................................................................................................31 3.2.9. Unenäod...................................................................................................32 3.3. Jungi antropoloogia......................................................................................32 3.3.1. Inimesest üldiselt.......................................................................................32 3.3.2. Individuatsioon..........................................................................................34 3.3.3. Jung eetikast..............................................................................................37 3.4. Jungi põhikontseptsioonide seos teoloogiaga.................................................39 3.4.1. Üldine maailmanägemine...........................................................................39 3.4.2. Müüdid kui Jungi teoloogia üks allikaid................................
Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonnas ja vajadus loomingulistele saavutustele. (5) Igal inimsele on tugev
Põhi turvalisus. Omistab peamiselt positiivset. Halb jääb välja. Sümbioos kestab kuni 2 eluaasta lõpuni. Hoidja mõjutamine ja juhtimine. Eneseväärikuse jaoks on vaja kõikvõimusse tunnet. Laps mõistab, et pole emaga üks ja ei saa valitseda ema. Vanemad hakkavad esitama piiranguid. Tuleb olla järjekindel, muidu laps ei saa kõikvõimsuse tunnet täielikult kogeda. Mida raskekujulisem on psüühiline häire seda varasemasse arengu perioodi see jääb. eraldumine ja individuatsioon Laps märkab, et ta on eraldi , esimesed katsed erineda. Psühholoogiline sünd. 1. eristumine mõistab, et on veel teisi inimesi peale ema. 2. harjutamine (7-10 elukuud) Õpib roomama. Avastab iseennast. Reguleerib oma tegevust. 3. lähenemine (16-19 elukuud) hakkab tekkima selge arusaam oma iseseisvusest. Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne
võimalik veel kirjeldada teise eluaasta lõpul. Seda just mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisel. Näiteks: laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et ta saab hoidjat mõjutada. Eneseväärikuse kujunemiseks ongi vaja sellist kõikvõimsuse tunnet - hüüad ja ema tuleb ja toidab vms. Kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis kui ta saab aru, et ta ei olegi üks vanematega. Hakatakse piiranguid seadma, blaah, siis saab aru, et ei mõjuta kõike. *) eraldumine ja individuatsioon. Selles on omakorda neli faasi: 1) eristumine. Ligikaudu neljas-viies elukuu. Esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. 2) harjutamine. Ligikaudu seitsmes-kümnes elukuu. Aktiivse liikumise õppimine. Tekib autonoomiatunne. Saab ennast iseseisvalt ennast emast kehaliselt eraldada. 3) lähenemine. Umbes 16-19 elukuu. Laps tajub selgemini oma eraldiolekut emast. Seetõttu tekib tugev eraldatatus-ärevus
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
TÄHTIS ! Sümbioos- 2-5 elukuu: ,,mina ,, ei ole ja imikule tundub, et ta on hoidjaga üks. Selles arengufaasis hakkab toimuma kiindumus naeratus. Oluline: kiindumussuhe paneb aluse edasistele suhetele. Kõikvõimsuse tunne. Mingisuguses vormis kestab kuni 2. a.ni. Meelde jääb hoidja ja see , mis hoidja tegi ( hooldus ) -> lapse psüühilise arengu baas. Näit. olukordade lahendamine. eraldumine ja individuatsioon. -eristumine e difenseerumine : 4-5 kuud, esimesed katsed sümbiootiliselt end eristada. Hakkab aru saama, et ta ei olegi emaga üks. Võõristamine. Ei saa kõike, mida tahab. 2. Harjutamine 7-10 kuu, intensiivistub eraldumine, füüsiline (roomamine) tekib autonoomia ja samaaegset kontroll, piirangud ema poolt-> kõikvõimsuse tunde vähendamine. Eneseväärikus 3. 16-19 lähenemine- laps tajub, et on emast eraldiolev-> tekib ärevus
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja-...
aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3
· Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne · Eesmärkide tähtsus; teleoloogia (Freudi arvamus psüühika struktuurist olevat "ebausk") · Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid
hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse sulguma, et uuega toime tulla 2. Normaalne sümbioos laps tunneb, et on oma hooldajaga üks; see annab maailma kontrollimise võime (nt. hüüan ja ema tuleb), turvalisustunde ja hiljem lubab see kellegisse kiinduda (sümbiootilises arengujärgus olev laps süüdistab kõiki teisi, ei näe halba endaga seostuvana vaid ainult head) 3. Eraldumine ja individuatsioon - vajalik selleks, et tekiks ettekujutus oma kehast; sümbioosist peab saama lahti ja peab eralduma; selleks 4 astet: 1) Eristumine emast, võõristamine, ema peab olema lähedal 2) Harjutamine emast eemale mineku harjutamine, autonoomia tunne hakkas suurenema, kuid sümbioos on veel tuntav 3) Lähenemine hakkab tundma eraldiolekut emast, mina idee teke
oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal; toimub arusaam oma kehast; kujutlus oma kehast paneb mina-pildile aluse; laps kujutab, et ta valitseb oma hoidjat; laps kaldub mõistma kõiki asju positiivselt ja eemaldub negatiivsest; teatav sümbioos on 2.eluaasta lõpuni Eraldumine ja individuatsioon 5.-9.elukuul saab alguse Nutt, kui keegi võõras neid puudutab (võõristumine); ema hakatakse teiste isikutega võrdlema ja ema kui tugipunkt (armastusobjekt) Eristumine 5./9.elukuul saab alguse Laps saab aru, et ta pole ema osa, vaid on iseseisev inimene. Laps suudab hoidjast eemale minna; roomamine ja kõndimine
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
ebasoovitavat ja seega tõrjutut. Anima ja animus, nagu kõik muudki arhetüübid, pärinevad kollektiivsest alateadvusest ja toimivad alateadlikult projektsioonide kaudu, kui välised objektid või asjaolud (näiteks armumine) neid aktiveerivad. "Self" on psyche terviklikkuse avaldus kõigi psüühilisate aktiivsuste kaudu. Self vahendab head/ kurja, loovust/ hävitust, metsikust/ inimlikkust jne. ning annab võimaluse saavutada kõiksus ehk individuatsioon vastandite ühendamise kaudu. Selfi kohalolekut kogetakse müstilise jõuna, mis on eriti ilmekas arhetüüpide avaldumise korral, mil kollektiivse alateadvuse sisu teadvusse surutakse. Alfred Adleri (1870 1973) isiksusekäsitlus Adlerile on tema individuaalpsühholoogias iseloomulik terviklikkuse idee. See tähendab, et inimese eesmärkide mõistmiseks tuleb vaadelda teda terviklikus sotsiaalses kontekstis. Inimesed valivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
