Hoiakute kujunemine ja muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme
eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise seisundi väljendamiseks. Huntide puhul on tähele pandud, et saba erinevatel hoiakutel on kindel tähendus. Küllap on ka rebase sabal mingil määral ülesandeks edasi anda informatsiooni. Saba on suhtlemise vahend. Rebane on ka uudishimulik. Rebase uudishimu ei juhtu hoopiski mitte alati tühjast kõhust. Pigem iseloomustab uudishimu rebase väga aktiivset suhet oma ümbrusega. Uudishimu säilib rebasel ka vanemas eas ja on tema eluliselt vajalik iseloomuomadus. Rebane on levinud kogu Euraasias (v.a. Indo-Hiina) ja Põhja- Ameerikas
mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907. aastal kirjutati alla lepingule, millega jagati mõjusfäärid Aasias. Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit, millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema. Kuigi algselt oli liitude moodustamine loodud sõja ära hoidmiseks, oli just see protsess eelduseks Esimese maailmasõja tekkeks. Oma osa oli ka hoiakutel sõja vastu, mis seda pidem soodustasid. Kõigil olid meelest läinud Napoleoni ajastu õudused pigem mäletati seda au ja kuulsust, mis sellega kaasnes.
annavad lubadusi, mida nad ei suuda täita. Kuid, kui ma seletan majanduskriisi oma sõnadega, on minu arvates majanduskriis nagu viirus, mis on suunatud nii suurtele kui ka väikestele riigidele, mille ravimiseks tuleb võtta hoog maha ja teha väga vajalikud ja ka olulised parandused. Remonti ei vaja ainult majandus, vaid ka meie endi väärtused ja hoiakud, sest igasugustest kriisist väljatulemisel mängivad rolli just väärtustel ja hoiakutel baseeruvad omadused, vähemalt enamasti on nii. Tihti peale on levinud inimeste seas arvamus, et majanduskriis tähendab ainult midagi negatiivset. Sama arvasin ka mina, kui ma ei vaatanud asja teisest nurgast. Jällegi tänu mikro- ja makromajanduse loengutele, kus ma sain oma silmaringi laiendada, sain teada, miks tegelikult majanduskriisil on ka teine ehk positiivne pool. Majanduskriis ongi enamjaolt negatiivne, kuid igas halvas on ka midagi head. Arvan, et
Kui juht jätab töörahulolu unarusse, võib see muutuda väga kiiresti rahulolematuseks. Seetõttu peavad töötajate hoiakud olema pidevalt juhtide tähelepanu all. Juht peab pidevalt püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: Kas on võimalik midagi parandada? Missugused alluvad on pidevalt kõige rahulolematumad? Miks? Missuguseid hoiakuid peale töörahulolu peaks veel uurima? Missugune mõju on alluvate negatiivsetel hoiakutel? Kuidas saada kõige paremini informatsiooni töötajate hoiakutest? Kuidas kasutada neid teadmisi kõige paremini? USA-s on 80% tööjõust oma tööga rahul. Siiski ei saa juhid olla enesega rahulolevad, kuna miljonid töötajad pole siiski rahul. Eestis on üldine rahulolu tase töötajatel oluliselt madalam kui Ameerikas. Peamine põhjus on madalam elatustase, kuid ka asjaolu, et paljud juhid ei teadvusta endale töörahuloluga seotud probleeme.
aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f
See on paljudele inimestele probleemiks, kuid seda on võimalik ravida, selles mõttes, et seda saab tõsta. Ennast tuleb hinnata, kuna meid kõiki on üks ning igas meis on mingi eriline aspekt. Referaati tehes sain teada nii mõndagi ka enda kohta. Olin valinud teema, kus polnud väga palju informatsiooni raamatutes ning seega pidin kasutama ka interneti allikaid. Õnneks need kaks teemat olid omavahel seoses, kuna enesehinnangust sõltub hoiak. Ka hoiakutel, nagu enesehinnangul, on mitu alaliiki. Selge on see, et iga inimene elab oma elu täpselt nii nagu ta seda soovib. Öeldakse küll, et seda inimest ei muuda miski, kuid kõik on tegelikult kinni selles samas inimeses endas just tema mõtlemises. KASUTATUD ALLIKAD: Seamands. D.A 1996. Healing meditations for life. Logos Sõerd. J 1988. Psühholoogia alused. Tallinn: Valgus. Törnblom. M 2009. Enesehinnang. Tallinn: Kirjastus Varrak. Lindenfield. G 2010. Enesehinnang
aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f
vahetamise ja parimate praktikatega tutvumise võimalusega ning investeeringutega teadus- ja arendustöösse; · õppimist soodustav kliima peab soodustama kogemustest ja eksperimenteerimisest õppimist. Seega peaks eksimine olema lubatud. Kõrgema taseme juhid saavad olla eeskujuks, jagades alluvatega oma ideid ja hoiakuid ning lubades alluvatel arvustada nii neid ideid kui ka juhi väärtustel ja hoiakutel põhinevat käitumist; · enesearendamise võimalused kõigile. Õppiv organisatsioon Mis antud loetelu huvitavaks teeb, on see, et Pedler, Bourgoyne ja Boyell on niiöelda teisel tasandil ja jätnud raamide seadmise kogu kollektiivi otsustada ning see kujutab endast mitmesilmuselist õppimist ja keskkonna tähelepanelikku jälgmist kõigi töötajate poolt (Alas, 2002: 97). 1.1
tungid (id). Arengu staadiumid: · hajus identiteet- ei tunne huvi otsingu vastu; pole kindlat seotust.; vanemad on eemalolevad või tõrjuvad. · moratoorium- aktiivne oluliste rollide ja väärtuste (ehk identiteedi) otsing. Pole kindlat suunda ega seotust. teismeline peab selles staadiumis ambivalentset võistlust vanemate autoriteediga · suletud identiteet- tugev seotusetunne, aga kellegi teise hoiakutel ja arvamustel põhinev.; vanemad kipuvad omama noorte üle liigset kontrolli. Toimetulekuks surutakse kõik alla ja eitatakse. · saavutatud identiteet- mõtestatud seotusetunne.; teismeline või noor täiskasvanu võrdleb ja hindab oma erinevusi ja sarnasusi vanematega, saavutatud on piisav sõltumatus. Isa mõju identiteedi arengule on väga tähtis!!! Inimestel on identiteedi konstrueerimisel 3 orientatsiooni: 1
kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907. aastal kirjutati alla lepingule, millega jagati mõjusfäärid Aasias. Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit, millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema. Kuigi algselt oli liitude moodustamine loodud sõja ära hoidmiseks, oli just see protsess eelduseks Esimese maailmasõja tekkeks. Oma osa oli ka hoiakutel sõja vastu, mis seda pidem soodustasid. Kõigil olid meelest läinud Napoleoni ajastu õudused pigem mäletati seda au ja kuulsust, mis sellega kaasnes. Oluline oli ka sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Oma osa mängis selles raudteede ehitamine, mis võimaldas kiiremini vägesid rindele saata ja mobiliseerida. Inglise-Buuri sõjas võeti esimest korda kasutusele raskekuulipildujad. Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) muutusid tavaliseks kiirlaskerelvad
parimate praktikatega tutvumise võimalusega ning investeeringutega teadus- ja arendustöösse; õppimist soodustav kliima peab soodustama kogemustest ja eksperimenteerimisest õppimist. Seega peaks eksimine olema lubatud. Kõrgema taseme juhid saavad olla eeskujuks, jagades alluvatega oma ideid ja hoiakuid ning lubades alluvatel arvustada nii neid ideid kui ka juhi väärtustel ja hoiakutel põhinevat käitumist; enesearendamise võimalused kõigile. (Alas, 2002) 7 Joonis 1 . Traditsiooniline ja õppiv organisatsioon Tipptase Keskaste Keskaste Täitjad Täitjad Täitjad Täitjad Traditsiooniline organisatsioon ja traditsiooniline õppimine: tarkus liigub ülalt alla Tipptase
Sekkumsistrateegiad Põhiprobleemid: 1. Muuta tuleb baas/tuum/primaar-uskumusi – suurendada tuleb teadmist mingisugusest probleemist kuigi teadmised sageli pole üldse käitumisega seotud. Nt on teada et suitsetamine võib tappa aga ikka suitsetatakse.. 2. Muutuda võib kogu uskumuste süsteem ja see pole kontrollitav - tekib ringkaitse Veenmine kommunikatsiooni läbi Hovlandi lähenemine: sotsiaalsete otsustuste teooria - Miinus – nad ei teinud vahet hoiakutel, uskumustel, normidel, kavatsustel ja käitumisel - Plussid: o Allika atraktiivsuse olulisus o Kui sõnum on tugev – ei pea allikas olema atraktiivne o Kui sõnum on hea tuleb leida ka atraktiivne edastaja Hoiakute muutmine toimub läbi otsustuste protsessi. Tõhusus sõltub sellest kudias vastuvõtja otsustab talle edastatud sõnumi üle. Subjektiivsest hoiakust sõltuvalt langetab inimene otusste
seotud indiviidi võimega teha moraalseid otsuseid. (6) Näited spordis: · Jalgpallimängija teab, et tahtlikult vastasmängija vigastamine ei ole õiglane · Mängijale ei meeldi teisi vigastada, aga ta teeb seda, sest treener nõab · Kaks tennisemängijat, kes mängivad ilma kohtunikuta · Mängija, kes on kaotanud kõik eelnevad mängud otsustab võita järgmise mängu 3. Moraali hindamine See põhineb indiviidi moraalsetel väärtustel, hoiakutel ja uskumustel mida keegi omab kui ta teeb vastavaid hinnanguid. 3.1. Neli moraali hindamisega seotud valdkonda, mida võib mõõta spordis Esimene on seotud moraali sisuga (hõlmab hoiakuid, uskumusi ja hinnanguid). See sisaldab ka sportlaste vahelisi suhteid, sest need on ka rajatud paljuski hoiakutele ja uskumustele. Teine on seotud indiviidi kompetentsusega ja orientatsiooniga, mis rõhutab indiviidi moraali koostise tähtsust ja korraldust
- Maal kasvatatakse toitu pigem ise, sest on olemas vajalikud tingimused selleks. - Maapiirkonnas on võimalik tegeleda biolaguneva prügiga paremini kui linnas või eeslinnas. Linnades elab enamik inimesi korterelamutes, ning kompostihunnikut aeda teha pole võimalik. 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel. - Individualistlik paradigma: fookus on toimijatel -indiviididel, nende hoiakutel ja veendumustel; Inimese kogemused ja teadlikkus/probleemi tuntus suunab inimese käitumist; tarbijavalikud/nõudlus suunavad säästliku ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad: inimeste veenmine teavitustööga; i arvesta kontekstuaalseidtegureid, materiaalseid struktuure ja ühiskondlikke suhteid, mis suunavad inimese käitumisvalikuid. - Struktuuriline paradigma: Fookus on tootjatel/riiklikel süsteemidel;
taustamüra, mis omakorda moonutab kõnet. Taustamüra ja kaja tõttu kaovad sõnade lõpukonsonandid (nt. vajaks, vajab, vajas võivad kuulmislangusega lapse jaoks kõlada sarnaselt) (Reilson, 2005). Suhtumine kuulmislangusesse 14 Hoiakud Mari Sats (2004) kirjutab oma magistritöös ,,Tolerantsus Eestis", et hoiakutel väidetakse olevat 3 mõõdet, mis annavad oma panuse tervikusse: tunnetuslik mõõde seotud uskumuste ja ideedega, millised on inimese hoiakud objekti suhtes; afektiivne mõõde seotud sellega, mida inimene tunneb hoiaku objekti suhtes (emotsioonid või emotsionaalsed reaktsioonid); tungide ehk käitumismõõde seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme hoiaku objekti suhtes.
Tol ajal oli hoiak Hiinlastesse Ameerikas küllaltki negatiivne. Ent ometi võeti nad vastu kõigis hotellides peale 1. Kui aga LaPiere saatis hiljem hotellidesse küsimused, et kas nad majutaksid Hiina abielupaari, vastas 90% hotellidest "ei". Hoiakust käitumiseni on veel mõned sammud astuda ning sinna vahele jäävad erinevad barjäärid. Hoiakut on lihtsam väljendada mittepersonaalselt. Hoiaku seos käitumisega on mitmeplaaniline, sõltub hoiaku objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seotud hoiakutel seos nõrgem) sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 · Ajzen Fishbein. Kaalutletud tegevuse mudel hoiak käitumisvalmidus käitumine subjektiivne norm
emotsioonid või emotsionaalsed reaktsioonid. 3) Tungide (käitumismõõde) - seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme hoiaku objekti suhtes. Uskumused on olulisel määral võrdlemisi neutraalsed: nad on lihtsalt väited, mida peetakse tõeseiks. Aga meie hoiakud on hinnengulised: nad näitavad, millised tunded meil käsiteldava asja suhtes on (Fishbeini, Ajzen). - Väärtused - kooskõlalised isiklikud oletused, mida me teeme, teostamaks oma hoiakuid. Hoiakutel on 3 selgelt eristuvat funktsiooni (Smith, Bruner, White): 1) Objekti väärtustamine. 2) Sotsiaalne kohanemine. 3) Eksternaliseerimine. - Objekti väärtustemine - viis, mille kaudu hoiakud võivad juhtida meie reaktsioone ümbritseva keskkonna objektide ja tunnuste suhtes, nii ei pea me nendega uuesti kokku puutudes iga kord reageerimisviisi välja töötama. Eksternaliseerimine puudutab alateadliku motivatsiooni ehk seesmiste seisundite sobitamist inimese vahetus ümbruses toimuvaga.
eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. Mõjutajad: vanus, suguhormoonida tase, eluviis, kultuuriruum kultuur- reeglid, uskumused, normid, traditsioonid ühiskonnas, müüdid, rituaalid. Seksuaalne käitumine määrab ära kas isik kuulub vastavasse kultuuriruumi või selle välja.. Tavadel ja hoiakutel on määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. 17. Psühhoanalüüs Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia käigus üritataksegi jõuda teadvustamata konfliktideni. Psühhoanalüütiline teraapia on tavaliselt väga pikaajaline protsess, see
Tavaliselt siiski üritatakse varjata oma soorollile vastandlikke omadusi. Vastasel juhul paneb ühiskond asjad kähku paika poisse hakatakse kutsuma memmekateks, tüdrukuid poisilikeks. Mõnes mõttes on hoiatustel ka tõepõhi taga näiteks naised, kes saavad aru, et edukaks karjääritegemiseks on tarvis rõhutada mehelikke omadusi, hülgavadki tihti oma naiselikud jooned. 1974. aastal lõi Sandra Bem põhiliselt ameeriklaste hoiakutel põhinedes soorollide küsimustiku, milles oli 20 mehelikkust ja 20 naiselikkust kirjeldavat iseloomujoont. Meeste kohta käisid muu hulgas sellised väljendid nagu agressiivne, analüüsiv, auahne, domineeriv, enesekindel, ennast kehtestav; naiste kohta järeleandlik, kaastundlik, lapselik, kergeusklik, õrn jne. Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid
Seetõttu peavad tööliste hoiakud olema juhtide tähelepanu all nädalast nädalasse, kuust kuusse ja aastast aastasse. Juht peab pidevalt püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: 1. Kas on võimalik midagi parandada? 2. Missugused alluvad on pidevalt kõige rahulolematumad? Miks? 3. Missuguseid hoiakuid peale töörahulolu peaks veel uurima? 4. Missugune mõju on alluvate negatiivsetel hoiakutel? 5. Kuidas saada kõige paremini infot töötajate hoiakutest? 6. Kuidas kasutada neid teadmisi kõige paremini? Töörahulolu tase pole püsiv, vaid see oleneb peale varemkäsitletud motivaatorite ja väliskeskkonna ka muudest teguritest: töötaja vanusest, tasemest ja asutuse suurusest jm. Mida vanem on inimene, seda enam püüab ta rahul olla oma töö ja eluga. Ta on saavutanud oma võimetele ja võimalustele vastava taseme. Vanem inimene vähendab oma ootusi
endali siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. 17 Hoiaku kolmeks olulisekd komponendik on: - afektiivne, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes,kas ta hindab seda positiivselt,neutraalselt või negatiivselt - kognitiivne- tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist,tema objektiivne määratlus - käitumuslik- kuidas isik tegelikult reageerib hoiaku objektile, millised on tema toimingud suhtes. Hoiakutel on isiksuse jaoks mitmed olulised funktsioonid, Kõigipealt on hoiak motivatsioonili nähtus. Hoiakud mõtestavad kogemusi ja annavad aluse hinnangutele. Hoiakul on kommunikatiivne funtksioon ja selle abil aitab hoiak suhelda ja teavet vahetada. Hoiakul on minakaitse funktsioon. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühhologilised ökonoomia. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad veenmise tulemuslikkust.
identifitseerimist ja tundmatute laipade isiku kindlakstegemist. Tätoveering on isiksuse teatud eneseavaldus. Sellega antakse edasi teatavaid hoiakuid, arusaamisi, väärtushinnanguid, püüdlusi ja muud. Neid märgistusi, nende vormi ja sisu ei valita alati sihipäraselt ja teadlikult. Neis võib olla hetkemeeleolude mõju, grupiga kaasaminemist, tätoveeringute valiku piiratust jne., kuid siiski on neis suur osa isiku hoiakutel, ning päris sisutu ja põhjusetu pole ükski tätoveering. 16 1.5. Tatoo ja religioon Paljude kristlaste seas on see keelatud tätoveering suure rõõmuga vastu võetud. Olles inimestel üle kogu keha. Siin pole midagi imestada kuna kristlaste tätoveeringute taga on kristlik rock muusika ühiskond. Jäljendades oma rock –iidoleid, tuhanded noored kristlased on ennast
mooduseid. Näib otstarbekas lähtuda reklaami mõjumehhanismide liigitamisel kolmest momendist: 1. Liigitada mehhanisme sõltuvalt sellest psühholoogilisest protsessist, mis on kandev reklaamiteates sisalduva info psühholoogilisel töötlemisel. Nii saame rääkida tajul, tähelepanul, mälul, kujutlusel (sh. image'il), keeleprotsessidel, mõtlemisprotsessidel, motivatsioonil (vajadustel), emotsioonidel, hoiakutel, eneseteadvusel, eelistuskäitumisel põhinevatest mehhanismidest. 2. Saame reklaamiteate mõjumehhanisme liigitada sõltuvalt sellest, milline on teabetöötlus selle teadvustumise tasemest lähtudes (teadlikult ja väljaspool teadvust toimuvad protsessid, ühes vahepealsete üleminekutega) ning lähtudes sellest, millisele reklaamiteate küljele on selline töötlus suunatud. 18 3
murdeealistest. Ühtne "homoseksuaalne isiksusetüüp" on samavõrra väljamõeldis nagu seda oleks "heteroseksuaalne isiksusetüüp". 4.5. Seksuaalkultuur Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HI-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis. Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe
(perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIVviiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis. Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline
seotud ka isiksusega. Iga väärtuse taga motivats jõud, mida nad väljendavad Väärtuste sisu- indiviidide kui biol organismide vajadused, koordineeritud sots koostöö nõuded, gruppide püsimise tingimused Milton Rokeach (1973) pakkus välja väärtuste definitsiooni: "inimeste arusaamaks sellest, mille poole püüeldakse ja mida tahetakse oma elus". Kuni selle ajani ei tehtudki erilist vahet hoiakutel ja väärtustel. 18 lõpp- ja 18 abistavat väärtust. JAGUNEMINE: terminaal (lõpp)- soovitavad seisundid. Tahetakse elu jooksul saavutada (nt nauding, mugav elu, õnn) instrumentaal (tugiväärtused)- aitavad kaasa lõppväärtuseni jõudmisel (nt julge, korralik jne) Schwartz'i (1992) definitsiooni järgi koosnevad väärtused järgmisest viiest punktist, mida on ka nimetatud varasemas kirjanduses: (1) väärtused on mõisted või uskumused; (2) väärtused puudutavad soovitavat seisukohta
millele toetudes liidetakse välistunnustele teatud isiksuslikke omadusi (näiteks: paksud inimesed on heasüdamlikud, ilusad tüdrukud on rumalad, suure ninaga mehed on joodikud .....) jne. Ükski ülalpool nimetatud mehhanismidest ei ole veatu. Isikutaju nagu üldse on subjektiivne. Me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame. Seega on suhtluspartnei tajumises oluline roll meie endi ootustel, hoiakutel ja eelnevatel kogemustel (vt järgnevat pilti) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 21 Pertseptsioon ehk isikutaju Too iga mehhanismi juurde oma näited ja võrdle neid naabri omadega. Analüüsige, milliseid tajumise vigu võite neid mehhanisme kasutades teha. Missugune on sinu lemmikmehhanism, mida
.. Ambivalents sisemine dissonants Hoiak ja käitumine Kas H ennustab käitumist? Richard LaPiere (1930) koos Hiina abielupaariga läbi Ameerika, peatusid 250 hotellis. Hirm: negatiivne hoiak, ei teenindata. Tegelikult: probleem vaid ühes kohas Hiljem: kirjad kõikidesse hotellidesse: kas teenindate aasia päritolu kliente. 90% - ei! H seos käitumisega mitmeplaaniline, sõltub H objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak->
ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIV-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis. Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline
Hoiak võib endas kujutada teatud häälestatust, ootust, suhtumiste süsteemi, mis kogu inimese eelneva sotsiaalse ja/või praktilise kogemuse mõjul. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindal viisil. Hoiakutel on mitmeid olulisi funktsioone. Üheks selliseks on ego-kaitse, s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidavuse tagamine. Hoiak aitab ka kergemini maailma nähtust teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Hoiaku peamiseks komponendiks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakule).
hoiak ja üks asi mida sõidu käigus psühholoog uuris, oli see, et lasi hiinlased ette poole ja tahtis näha, kas neile öeldakse ära. Kuu aega hiljem saatis broneerimiskirja, millele vastati negatiivselt. Näostnäkku on lihtsam hoiakut väljendada (??). Hiljem: kirjad kõikidesse hotellidesse: kas teenindate aasia päritolu kliente. 90% - ei! H seos käitumisega mitmeplaaniline, sõltub H objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hoiaku seos käitumisega ei ole üksühene Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 R=0,15 korreltasioon praktiliselt puudub
(info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon). Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused. Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi. b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud. Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik, tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused. Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted). Domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon. VI Isiksuse tüübid: Ekstravertne orientatsioon: - Mõtlemise funktsioon – elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav funktsioon on tõrjutud. - Tunnetav funktsioon – emotsionaalne, austab traditsioone ja
endas erineval viisil ümbersõnastamist, ukseavajate kasutamist, täpsustavate küsimuste esitamist jne). Teenindussuhtlemine sisaldab lisaks baasilistele suhtlemisoskustele veel ka oskust püsida rollis. Suhtlemine kui hoiak Nagu eespool olevalt jooniselt (suhtlemise nõiutud ring) juba märkasite, sõltub suhtlemisvahendite valik suuresti sellest, kuidas me mõtleme ja mida tunneme partneri suhtes. Tegemist on hoiakutega. Hoiakutel on kõige suurem mõju tegevuse edukusel, kuid nende kujundamisega tegeletakse kõige vähem ja nende muutmine on kõige aeganõudvam. Paljud hoiakud omandatakse varases eas ja kõige tugevamad ongi just lapsepõlves omandatud hoiakud (baasilised). Teenindusvalmidust soodustab soov teisi abistada, mis omandatakse varase sotsialiseerumise käigus. Hoiak on suhteliselt püsiv, omandatud valmidus
• Ambivalents – sisemine dissonants Hoiak ja käitumine • Kas H ennustab käitumist? • Richard LaPiere (1930) – koos Hiina abielupaariga läbi Ameerika, peatusid 250 hotellis. Hirm: negatiivne hoiak, ei teenindata. Tegelikult: probleem vaid ühes kohas • Hiljem: kirjad kõikidesse hotellidesse: kas teenindate aasia päritolu kliente. 90% - ei! • H seos käitumisega mitmeplaaniline, sõltub H objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring – kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) • Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Hoiak ja käitumine • Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model
Selle eesmärk on tagada tegevuste vahel asetuslik ja kuuluvuslik korrastatus. Mida suurem on ettevõte, seda keerulisem on struktuur. Mitteametliku siseehituse moodustavad tegutsemise käigus tekkivad, kuid ametlikult kehtestamata ajutised ja püsivailmelised koostisosad ning nendevahelised seosed. Eraviisilised kooslused tekivad loomulikul teel tööalase suhtlemise kõrvalsaadusena või ka ühiste erahuvide alusel. Nende tegevus põhineb ühest küljest isiklikel hoiakutel ja käitumisreeglitel, teisest küljest koostöösuhetel ja seltskondlikel tavadel. Mitteametlik siseehitus võib olla ka kaas- või väärorganisatsioon. 20 3.3. Tööjaotus Tööjaotus on ühise tegevuse ja ühiste taotluste tunnus ja vältimatu tagajärg. Tööjaotus on organisatsiooni eesmärkidest tulenevate tegevuste ja ülesannete määramine üksikisikutele ja nende rühmadele.
Tegevused 3. Sotsiaalsed karakteristikud 4. Psühholoogilised karakteristikud Dispositsioonid e. püsivad isiksusejooned. Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus) Minapilt: üldine ja spetsiifiline Kehaline – välimus, sugu, pikkus, kaal, riietus, auto, eluase jne. Akadeemiline – õppimine, omandamine Sotsiaalne - suhtlemine, sõprus Transpersonaalne – suhtlemine tundmatutega ja üleloomulikuga Põhineb – omandatud uskumustel, hoiakutel, harjumustel ja arvamustel. Minapildi tasemed • Kategoriaalne identifikatsioon (4-7 aastat) • Võrdlev hinnang (8-11 aastat) • Interpersonaalne (12-15 aastat) - Avalik “mina”, Privaatne “mina” Susan Harter’i teooria (1987): • Varajases lapse-eas on minapilt muutlik, kuid üldiselt väga positiivne enesehinnang • Keskmises lapse-eas enesehinnang langeb Enesehinnang - Tegeliku mina ja ideaalse mina lahknevus • Lapsed hindavad ennast 5 valdkonnas (1987): 1
näiteks laste ihunuhtlust (Wiehe, 1998). Minevikust pärit müüdid ja uskumused võivad mõjutada inimeste suhtumist lapse väärkohtlemisse või teha preventsiooni ja sekkumise selles vallas raskeks. Nii on uurimistulemused näidanud (Markowitz, 2001), et lapseas kogetud vägivald on seotud täiskasvanueas hoiakuga käsutada vägivalda elukaaslase suhtes ning see hoiak vahendab vägivalla käsutamist laste ja elukaaslase vastu. Inimeste hoiakutel ja suhtumistel on tähtis osa nende tegeliku käitumise mõjutajana seoses perevägivallaga, k.a. lapse väärkohtlemisega. Täiskasvanute käitumist võivad mõjutada minevikust pärit müüdid ja hoiakud seoses lapsekasvatamisega. Näiteks on üheks tänapäeval kehtivaks müüdiks see, et lapsepõlv on õnnelik aeg ning see lõpeb, kui lapsest saab täiskasvanu. Ühiskonnas, kus ei arvestata lapseea keerukust seoses sellega, et
Küll aga läheb lugejal tarvis analüüsivõimet ning julgust endas kahelda ja nõuda põhjendusi ka ilmselgena näivate väidete kohta. See ei ole klassikaline õpik, mis autorite isiklikke arvamusi peites 12 Sissejuhatus annaks ülevaate senistest teooriatest. Vastupidi. Kirjutamise motivat- sioon on algusest peale olnud tõdemus, et käsitletavaid keelealaseid tegevusi juhtivatel hoiakutel, tõekspidamistel ja teooriatel on kuskil mingi lõtk sees. Nad kas põhinevad vaieldavatel eeldustel, on vastuolus empiiriliste uurimistulemustega või sisemiselt vastuolulised, või on teooria mõnes küsimuses nii puudu, et miks-küsimusele jääbki vastus saamata. Eesmärk on panna kokku sisemiste vastuolude ja lünkadeta kirjeldus, miks suhtlus toimib üleüldse ja konkreetselt käsitletud valdkondades, ning saada järeldustena senisest oluliselt vaidlustus-
Kui kvantita- tiivseid kriteeriume mõõdetakse ja järjestatakse vastavalt mõõtmistulemustele, siis kvalitatiivsete kriteeriumide puhul võidakse piirduda hinnangu andmisega. Hinnang on teadagi subjektiivne ja selle juures on suur osakaal hinnangu andja teadmistel, kogemustel, eelistustel ja hoiakutel. Sel põhjusel on soovitatav analüüsida ja hinnata pakkumiste kvalitatiivseid kriteeriume koos töökaaslastega. Kui pakkumiste kõrval hakkab laekuma järjest rohkem informatsiooni ka võimalike tarnija- ettevõtete ning nende kontakt- ja võtmeisikute kohta, tekib pakkumiste hindajal palju täiendavat
annaabi.ee 
