Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt (4)

Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets
Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284
Moodle: parool sp2011
Eksam Moodle’is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test
http://www.socialpsychology.org/
Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus
Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu

• SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia , 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid : mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid …
  
• Esimesed uurijad : prantslane Gustave LeBon ( 1841 - 1931 ), itaallane Gabriel Tarde (1843- 1904 ). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/ spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda.
  
• Wilhelm Wundt ( 1832 – 1920) ja Völkerpsychologie – rahva moraal , tavad, õiglustunne …
  
• 20 sajandi algul inimsuhted , grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks .
  

LeBon Kurt Lewin
II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks.
Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 – 1960
20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia.
Kurt Lewin (1890 – 1947)

• K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog.
  
• Saksa juut, siirdus USA-sse.
  
• Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema.
  

nt Lewin ja ta kolleeg jälgisid ettekandjaid, kes mäletasid, mis klientidel maksmata oli, kuid unustasid kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja.

• Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum .
  
• Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli …
  

20. sajandi II pool

• Tarbepsühholoogia pealetung .nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
  
• SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus ( spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus ( humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad)
  
• 1980dad – SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika .
  
• Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus , keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne
  
• Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid , tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt .
  

Inimsuhete ajalooline areng
Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse.
Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb sellest, milline ta teistele tundub). Lisaks sellele eristab inimest loomast ka kultuur (elukorraldus, suhted, toimetused).
evolutsioon – arengutee
evolutsionism- elu on ise tekkinud
kreatsionism – arusaam, et inimene on loodud
antropogenees – inimese kujunemislugu

• Meie tänapäevased suhtlemustrid on suhteliselt pika ajavahemiku produkt.
  
• Eneseteadvus ei ole alati inimest iseloomustanud – see on suhteliselt hiline nähtus. Oma suhtelises ajaloos on inimene nn grupiloom. Eneseteadvus ja iseenda avastamine on arenenud ühises ajaloos.
  

Rühmale allumine (võtmeotsused – kellega abielluda , kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine …). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm-rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt.
Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine

• Evolutsioonipsühholoogia – kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid ( abistamine , allumine, jäljendamine, agressiivsus …) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis!
  
• Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
  
• Olulised erinevused kultuuriti , ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine …
  

Tsiviliseerumisprotsess

• Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria. ’’Tsiviliseerumisprotsess’’
  
• Idee: keelatakse seda, mis on levinud. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil
  

Muutused lauakommetes, agressiivsuses, privaatsuses. Sülitamine, ninanuuskamine, loomulikud vajadused

• Elias kirjeldab inimeste käitumise normistamist. Normistatus = tsiviliseeritus.
  

Välimine norm muutub sisemiseks sunniks.

• inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks
  

Väärtusruum

• Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus – kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb …
  
• Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria.
  
• Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas.
  

Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi ellujäämiseks(töökoht, elukoht, materiaalne osa) või olulisemaks väärtuseid, mis on seotud inimese isikuga (realiseerimine, unikaalsus , edu)
Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund.
Eneseteadvus. Mina. Identiteet .

• Eneseteadvus, mina- kontseptsioon (self conciousness, self concept ): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one’s experience , including one’s relations to other people. It organize’s past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast.
  
• Teadmine endast (self- knowledge ): knowledge about one’s own characteristics , abilities, opinions , thoughts, feelings , motives etc. Teadmine enda kohta. – spetsiifilised, üksikud omadused.
  
• Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object , just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele.
  
• Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale
  
• Eneseväärtustamine (self- esteem ): attitude towards oneself along a positive -negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas – püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
  
• Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals . Iseenda juhtimine.
  
• Sotsiaalne identiteet (social identity ): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine.
  
• Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus(teistest erinemine, unikaalsed omadused)
  
• Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract , internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise! – mina kaudu enese määratlemine. Iseendast pildi kujunemine.
  
• Sõltuv, kuuluv mina (interdependent self): self constructed as socially embedded and defined predominantly in terms of relationships with others , group memberships and social roles. Mina kui osa suuremast rühmast.
  

Eneseteadvuse kujunemine

• Vernant ’i hüpotees
  

Püüab seletada seda, kuidas tekkis soov ennast kõrvalt vaadata. Kuidas tekkis eneseteadvus.
Hüpotees: Vana-Kreekas toimus kiire muutus mõttemaailmas, mille põhjuseks oli igapäeva elu organiseerimise viis, kus inimesed hakkasid kogunema linnaväljakule ning arutama ühiseid asju. Varasemalt aga arvati, et jõud oli kellei kõrgema käes. Siis hakkas aga inimene ennast ka tähtsaks pidama ning oma võimu,iseseisvust tunnetama.
Surmahirm tekkis paralleelselt eneseteadlikkuse väljakujunemisega.

• Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool(1500-2000) – inimese eneseavastamise buum
  

Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis(indiviidi areng)

• Vastsündinul ei ole eneseteadvust
  
• Eneseteadvus kujuneb internaliseerimise kaudu.
  

• Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. (nt ’’Tere’’ peab ütlema!)
  
• Juhtumid : sotsiaalse eraldatuse mõju (nt inimene on üles kasvanud väljaspool inimühiskonda -> käitumisnormid on sellised nagu tema kasvamise keskkonnas)
  
• Katsed:
  

1) peeglikatse – inimene näeb peeglis kas iseennast või võõrast inimest. (nt pannakse otsaette plekk ja vaadatakse, kas inimene katsub seda peeglist nähes ennast või peeglit; šimpansid ja orangutangid katsuvad ennast, gorillad aga peeglit)
2) kommikatse. Mõte: uurida, kas laps või noor inimene reflekteerib oma mõtlemist(mõtleb selle peale, et ta mõtleb) . Lapsele näidatakse kommikarpi ja küsitakse mis siin sees on. Laps ütleb kommid . Karbis on hoopis värvipliiatsid. Küsitakse uuesti. Laps ütleb värvipliiatsid. Küsitakse, et mis sa esimene kord mõtlesid, et mis siin karbis olid.Väike laps ütleb et värvipliiatsid. Need, kes mõtlevad oma mõtlemise üle, ütlevad kommid.

• Sotsialiseerumine – kogu protsess, mille jooksul inimene võtab omaks need grupinormid ja väärtused, mis võimaldavad tal pärast ühiskonnast osa võtta.
  

* kultuurierinevused - keskkond, mille suhtes inimene sotsialiseerub, loob nii eneseteadvuse kui isiksuse.
Inimese Mina
Mina (self) – eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab, identifitseerib.
Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale).
George Herbert Mead: peegelmina teooria
Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus, kuidas teised inimesesse suhtuvad.
Erving Goffman: mina presenteerimine Spontaanne ja refleksiivne käitumine. Eneseesitluse funktsioonid.
Spontaanse käitumise puhul inimene ei pane tähele, kuidas ta käitub. Refleksiivne – vastupidi.
Mida edasiarenenud ühiskond, seda rohkem inimesed ennast presenteerivad.
Funktsioonid:
1) tunnustus ( peegeldamine )
2) enese kindlustamine (nt läbikukkumise ohu korral enese esitlemine kui peoloom)
3) gruppi kuulumine
4) unikaalsuse näitamine
Mina ja roll.
Roll – ühiskonnas väljakujunenud käitumismudelid, mis on põlvest põlkve edasi antavad ja aktsepteeritud.
Roll täidab mingisugust funktsiooni ühiskonnas(nt laps, ema, poliitik )
Kui inimene võtab rolli omaks, peab ta norme ja etikette järgima.
Rollikonflikt – 2 erinevat rolli ei sobi omavahel kokku või kui rolli ootus ja rolli täitmine ei sobi kokku.
Küpse isiksuse tunnus: võimekus rolli vahetada
Mina komponendid
füüsiline – kere , omandid (maja, pintsak jms), millega inimene ennast samastab
vaimne – mõtted, ideed, seisukohad, millega inimene ennast samastab
sotsiaalne - rühmad, kuhu inimene kuulub
Enesehinnang

• Inimene peegeldab ennast (mina-pilt, identiteet) + annab hinnangu
  

Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse (social comparision) teooria
Idee: meil kõigil on vajadus ennast määratleda, võrdluspartnerite otsimine.
Üldiselt võrreldakse ennast nendega, kes on inimesel sarnased. Sealjuures peetakse tähtsaks neid tunnuseid või omadusi, mis eeldatakse, et inimesel endal on tugevamad.

• Fundamentaalne - püüdlus positiivse enesekäsitluse suunad – eneseväärikus, eneseaustus (self-esteem).
  

Enesehinnang kui probleem

• Enesehinnang ei ole adekvaatne, vaid subjektiivne e muudetav.
  
• M. Csikszentmihalyi – flow e kulg. Inimene elab kahes režiimis: 1) flow – tegustemine, toimetamine jm, inimene ei mõtle, ta on nö voolavas elus sees; 2) inimesele saab tema ise mureks ja probleemiks, kui ta sellest voolust välja astub . Kulgemisest väljumine juhtub tavalselt siis, kui väljast poolt surutakse inimesele peale mingisugune informatsioon või hinnang tema enda kohta.
  

Tema kohaselt on kõge õnnelikumad eluperioodid, mil endale ei pea üldse tähelepanu pöörama.
Liigne tähelepanu iseendale, liigne võrdlemine on halb.

• enesekaitse – edu tähtsustamine, ebaedu unustamine.
  

Identiteet

• Identiteet kui tervikkonstruktsioon iseendast. Püsitunnused, millega inimene ennast kategoriseerib indiviidi ja rühmaliikmena. Identiteeti ei saa valida, ei saa muuta nagu enesehinnangut.
  

Identititeedi osasse kuuluvad: füüsiline indentiteet, pärilik(kultuur, perekond), professionaalne identiteet jne

• Henry Tajfel . Sotsiaalne ja personaalne identiteet.
  

Sotsiaalne: kuulumine mingisse rühma
Personaalne: vältimatud, mulle iseloomulikud tunnused. nt välimus.

• Identiteet on karkass, mille peale iga inimene joonistab pildi iseendast. Eneseteadvuse element. Uurijad on täheldanud sama tendentsi nagu enesehinnangu puhul – kui ma olen ennast klassifitseerinud, siis on selge tendents hinnata neid kohti, kuhu kuulun , positiivsemalt.
  
• Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivuse, stabiilsuse kadumisele. (nt kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala)
  

Kui inimene satub olukorda, kus tema positsioon muutub totaalselt, on võimalikud toimetulekustrateegiaid:
1)eraldumine (nt kontakti vältimine inimestega, kes võiksid teemat üles võtta; varjamine )
2)konflikt – konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine )
3) möödavaatamine
4) kohanemine – uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine).

• Meie-nemad dimensioon
  

Grupiidentiteet paneb inimesi vaatama kuuluvusgruppi positiivse pilguga, teisi gruppe pigem negatiivse piguga.
Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad.
Ohud identiteedile. Stigma (Goffman)

• Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest)
  
• Stigma ja stigmatiseerimine
  

3 tüüpi stigmat:
1) füüsiline. nt pikkus, puue
2) isiksuslik – stigma kui isiksuse eripära: nt veidrad kalduvused, homoseksuaalsus
3) grupistigma – teistsuguse grupi liige, kus seda tüüpi inimesi tavaliselt ei ole

• Stigma on suhtumine, seda ei ole looduses olemas.
  

Mõnes kultuuriruumis peetakse teatud stigmasid heaks ja neid ülistatakse

• Stigma loob tähelepanu, mida inimesele tema eripära tõttu ostutatakse. Tegelikult ükski inimene ei taha seda tähelepanu, sest see on peale surutud.
  
• Goffmani arust on stigma puhul kõige olulisem enesepresenteerimine e kuidas inimene sellises olukorras ise käitub
  
• Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad:
  

1) varjamine – eripära peitmine, mitte näitamine
2) katmine – püüab situatsioone, kus stigma võiks välja tulla, vältida
3) aktsepteerimine (+ irooniline reflektsioon) – inimene vaatab ise ka olukorda kõrvalt. Selliselt postisioonilt stigmaga hakkamasaamine on kõige tulemuslikum .

• Normaalsuse piirid on laienenud (nt homoseksuaalsus, naine jne)
  

Mõõtmisinstrumendid:

• Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad . Näited:
  
  • A Collective Self-Esteem Scale : Self-Evaluation of One's Social Identity
    
  • Self-evaluation scale
    
  • UCLA Loneliness Scale
    
  • Subjective Happiness Scale
    
  • Beck Depression Inventory
    
  • Miller Social Intimacy Scale
    

Sotisaalne taju
Inimene suhtub, hindab, näeb inimesi väga erinevalt.
Taju sotsiaalsus

• Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel.
  

1) Inimese puhul on taju vastastikune, mis tingib erineva käitumise ja vaatamise.
2) Oluline on intentsionaalsust - kui teist inimest vaadata, siis ma tean, et lisaks sellele, mida ma tajun, on olemas ka varjatud külg (nt iseloom, kavatsused)
3) ajas püsivuse muutumine. Mõtted, soovid, hirmud jm muutub sotsiaalsel objektil, füüsilisel objektil on muutused oluliselt väiksemad

• Maailmanägemine vahendatud kultuuri*, keele** ja kogemusega***.
  

*Kultuur – see, mida teiste juures tähele pannakse, millele tähelepanu pööratakse, mida peetakse tähtsaks, on kultuuriti erinev. (nt läänelikus kultuuriruumis on kombeks teises inimeses märgata/kirjeldada individuaalsete, temale omaste tunnuste alusel; hindudel pööratakse tähelepanu materiaalsele, sotsiaalsele positsioonile, hierarhiale.)
**Keel – sõnad, mõisted, millega keskkonda ja teisi inimesi kirjeldatakse. (nt kurt – vaegkuulja; neeger – pruunlane)
***Kogemus – seoste otsimine teistega
Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine

• Isikutaju : pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid .
  

Kõigepealt kategoriseeritakse partner välimusele toetuvate tunnuste põhjal(sugu,vanus,tervis,hoolitsetus, isiksuseomadused ). Paikapanek lõpeb atraktiivsuse skaalal(meeldib/ei meeldi).
Järgmiseks sammuks on kontakt ja vastastikune infojagamine e kompimine. Püütaks ennast ja teist paika panna üksikute tunnuste järgi. Tüüpiliselt käib see nii, et võetakse mitteisiklikud teemad(nt ilm) ja hiljem tullakse isiklike teemade juurde. Kombitakse inimene läbi sellistes teemades, mis on neutraalsed, kus ei ole ohtu konfliktiks või ebamugavaks olukorraks; otsitakse midagi ühist.

• Grupitaju: pilt eri rühmadest
  
• Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus!
  

Stereotüübid ja eelarvamused
Kui teine inimene on paika pandud, läbi kombatud, on olemas mingisugune pilt, suhtumine.
Püsiv üldistatud suhtumine mingisse gruppi, inimtüüpi, mis põhineb varasematel kogemustel ning ei arvesta indiviidi eripärasusi.

• Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
  
• Solomon Aschi pildikatsed
  

Kõikidel inimestel on stereotüübid. Stereotüübi uurijad on välja toonud hulgaliselt funktsioone, mida stereotüübid täidavad:
1) lihtsustavad maailmataju
2) on viisiks, kuidas lapsel kujuneb pilt sotsiaalsest ümbrusest
3) pinnapealsustavad taju
4) hoiavad kokku energiat – taju ökonoomika
5) oluline tunnus – rühma fenomen – taastoodab rühma identiteeti
Miinus: ei võta arvesse individuaalseid erinevusi

• Stereotüüpide reflekteerimine – oma hinnangute kõrvalt vaatamine
  
• Eelarvamused – stereotüüp on nii tugev, et klassifitseerib ära kõik inimrühmad
  

!Erinevus stereotüüpide ja eelarvamuste vahel: stereotüüp varieerub hinnanguliselt positiivsest negatiivseni; eelarvamused on ainult negatiivsed uskumused ja arvamused, sisaldavad tugevat emotsionaalset komponenti.
Tüüpilised eelarvamused on rassistlikud, seksistlikud, homofoobilised, erinevate inimgruppide suhtes(nt koplis elavad inimesed)
Eelarvamused on omasemad autoriteeti austavatele inimestele; inimestele, kes on psüühiliselt ebakindlad.
Situatiivsed tajuvahendajad
Tendentsid, mis nihutavad teatud situatsioonis meie hinnanguid ja mõistmist teiste inimeste kohta

• Järgnevusefekt – esmapilt, esmane kokkupuude on ajas püsivam.
  
• Priming - eelnev iskilik kogemus mõjutab seda, kuidas me inimesi tajume. (nt kui inimene tuleb vanglast, siis tajub ta nagu kõik vaataksid tema kui kurjategija peale)
  
• Enesekesksus. Kõik inimesed tajuvad erinevalt, ent sageli ei mõisteta teiste tajusid. Teiste tajude mõistmine on üks küpsuse tunnuseid.
  
• Oreooli efekt - üldmuljet mõjutavad inimesele üksikult antud hinnangud , omadused.
  
• Projektsiooniefekt – tendents näha teistes iseennast. Inimene projetseerib enda muresid , probleeme teistele, süüdistab teisi.
  

Varjatud inimesekäsitlused
Arusaam selle kohta, et meil oma elukogemuse põhjal on kõigil välja kujunenud üldised hoiakud inimeste kohta.
Millised on inimesed?
3 dimensiooni:
1) Usaldusväärsed vs salakavalad
2) Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed(emotsionaalsest seisundist tulenevad)
3) Ühetaolised vs erinevad
Fikseerunud eeldused. Lahtine ja kinnine taju.
Küpse isiksus reflekteerib neid varjatud isiksusekäsitlusi ja hoiab oma taju lahtisena e mõistab oma eelarvamusi, stereotüüpe ja korrigeerib oma hoiakuid vajadusel.
Emotsioonid ja isikutaju

• Emotsioon : organismi reaktsioon stiimulile ja selle väljendus.
  

Komponendid: füsioloogiline(nt käte higistamine ), käitumuslik(žestid, väljendused), subjektiivne(tunne)
Emotsioon võib tugevalt mõjutada taju. Nt kui varem päeva jooksul on inimesel olnud tugev negatiivne reaktsioon, näeb ta ka hiljem toimuvaid olukordi negatiivsetena.

• Paul Ekman – 6 põhiemotsiooni, mis on universaalsed kõigis kultuurides - rõõm, hirm, kurbus , viha, üllatus, vastikus.
  

Empaatia

• Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi.
  

Empaatia ja apaatia peaks olema tasakaalus.
Fritz Heider
Atributsiooniteooria (atributsioon – omistamine )
Teooria räägib sellest, kuidas me seletame teiste inimeste käitumist, kuidas inimesed omistavad teiste käitumisele põhjuseid.

• Inimese jaoks kõige ebamugavam seisund on määramatus ning see tingibki põhjuste omistamise (atributeerimise), mis vähendab määramatust või ületab selle.
  

Põhjused jaotatakse:
Personaalsed(asetatakse inimesesse endasse) vs situatiivsed põhjused
Ajutised vs püsivad põhjused

• Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine
  
• Atributsioonitendentsid:
  

egotsentrism(tüüpiline viis iseenda suhtes atributeerida on see, et kui läheb midagi hästi, asetatakse põhjus iseenasse. Kui midagi läheb halvasti, asetatakse põhjus situatsiooni);
ohver;
füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega;
sooerinevused (nt naisautojuht teeb liiklusõnnetuse, seda atributeeritakse mitte situatsiooni vaid soostereotüübiga)
Grupitaju, keskkonnataju

• Grupieelarvamused ja stereotüübid. Meie-nemad.
  
• Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Sotsiaalne taju kandub üle isikutelt füüsilisele keskkonnale.
  
• Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis.
  

Hoiakud
Hoiak ja väärtus
Hoiak – püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti. Tugev emotsionaalne komponent . (nt meeldib T. Mägi; eelistan reformierakonda; armastan hiina toitu jms)
Väärtus – püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi (nt kollektivism -individualism; tranditsioon-muutus jne)
Shalom Shwarts, R. Inglehart – ühed tuntumad väärtuste uurijad psühholoogia kontekstis.
Hoiaku ehitus
60ndatel, 70ndatel oli hoiak psühholoogia valdkonnas üks uuritavamaid teemasid .
!!! Hoiak koosneb:
1) kognitiivne e tunnetuslik komponent (pilt või teadmine)
2) emotsionaalne komponent (suhtumine, emotsioon)
3) käitumuslik komponent (käitumine, käitumisvalmidus negatiivselt/positiivselt käituda)

• Tavakäsitlus. Tavakeeles suhtutakse hoiakusse kui verbaalselt väljendatud suhtumisse(see, mida ma ütlen)
  

Hoiak on aga pilt+suhtumine+tegu
Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni
Tugeva hoiaku tunnused: ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info on subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega.
Hoiaku kujunemine
Paljud uurijad arvavad , et inimeste maailmapilt koosnebki hoiakutest, on üles ehitatud hoiakupõhiselt. Hoiakud jaotavad asjad maitsvateks/mittemaitsvateks; sümpaatseteks/mittesümpaatseteks jne.

• Hoiakud arenevad välja sotsiaalses keskkonnas, kus paljud hoiakud internaliseeritakse(perekond, kool, olulised teised)
  
• Kuuluvusrühmas levikud hoiakute internaliseerimine
  
• Isiklik kogemus määrab samuti suhtumise.
  
• Toodetud, ühtsustatud hoiakud – hoiakud, mida luuakse sihipäraselt nt meedia, propaganda kaudu.
  

Mis toetab hoiaku tekkimis ?

• Zajonc(1968) - hoiak ja tuntus – mida tuttavamaks saab stiimul, seda positiivsemaks muutub hoiak.
  
• Hoiaku keskne tunnus – ajaline püsivus -> maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus. Inimestele on sisse programmeeritud stabiilsus, mis püüab välja kujunenud hoiakuid hoida. Inimene püüdleb alateadlikult püsiva, stabiilse, väikese määramatusega maailmapildi suunas. Kõik, mis seda pilt lõhub või määramatust tekitab, võideldakse vastu.
  

Hoiaku funktsioonid

• Katz (1960)
  

funktsioonid:
1) teadmine – oluliste asjade klassifitseerimine, määramatuse vähendamine.
2) utilitaarsus – ennustatavus.
3) eneseväljendus – enese määratlemine hoiakute väljendamise kaudu.
4) kuuluvuse väljendamine – oma arusaama presenteerimine ühiskonnas
5) enesekaitse – püsiv hoiakusüsteem on viis, kuidas inimene ennast kaitseb kõikvõimalike mõjude eest, mis püüavad teda muuta.
Hoiakute ühe-ja kahedimensiooniline teooria

• Ühedimensiooniline käsitlus: hoiak on kas positiivne või negatiivne.
  
• Kahedimensiooniline käsitlus: hoiak liigub mööda kahte skaalat (positiivne ja negatiivne). Kahedimensioonilise lähenemise järgi võib suhtumine objekti sisaldada korraga nii positiivseid kui ka negatiivseid hoiakuid.
  

Hoiak ja käitumine

• Hoiaku kaudu saab ennustada käitumist.
  

nt kui küsida, kuidas sa suhtud mingisse erakond, on võimalik ennustada, mida teeb see inimene valimistel.
(Tänapäeval selles enam nii kindel ei olda.)

• Richard LaPiere(1930)
  

Reisis Hiina abielupaariga läbi Ameerika. Tol ajal oli hoiak Hiinlastesse Ameerikas küllaltki negatiivne. Ent ometi võeti nad vastu kõigis hotellides peale 1. Kui aga LaPiere saatis hiljem hotellidesse küsimused, et kas nad majutaksid Hiina abielupaari, vastas 90% hotellidest “ei”.
Hoiakust käitumiseni on veel mõned sammud astuda ning sinna vahele jäävad erinevad barjäärid.
Hoiakut on lihtsam väljendada mittepersonaalselt.
Hoiaku seos käitumisega on mitmeplaaniline, sõltub hoiaku objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seotud hoiakutel seos nõrgem) sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring – kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm)
Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60

• Ajzen Fishbein. Kaalutletud tegevuse mudel
  

hoiak ↘
käitumisvalmidus → käitumine
subjektiivne norm ↗

• Chaiken Eagly. Liitmudel.
  

Hoiaku ja käitmuse seose mõjureid on palju, kuid need ei ole seotud vahetult ja üksüheselt
H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang …
Hoiakute püsivuse tagamine
Inimese põhipüüdlus on hoiakute süsteemi püsivusele ja ka hoiakute mõtestamisele.

• Püüd homogeensusele, mittevasturääkivusele
  
• Püüd mõtestatusele (atributsioonid)
  
• Püüd hoida hoiak ja käitumine kooskõlas
  
• Vastupanu hoiakut kõigutavatele jõududele:
  

1) infovalik – valitakse välja see info, mis toetab olemasolevaid hoiakuid. (nt mida inimesed ajalehest loevad )
2) meeldejätmine/unustamine – inimestele jääb see meelde, mis kinnitab väljakujunenud hoiakuid ja unustab selle, mis neid hoiakuid küsimärgi alla seab.
3) info konstrueerimine - osalisele infole lisatakse juurde oma hoiakuid (nt kuulujuttude levik)
4) stereotüübid, eelarvamused – kord väljakujunenud stereotüüp laseb läbi ainult selle info, mis kinnitab juba varem väljakujunenud hoiakuid.
üldtendents: näen maailma viisil, mis kinnitab olemasolevaid hoiakuid.
Hoiaku muutumine: dissonants
Leon Festinger (1956). Kognitiivse dissonantsi teooria (tunnetuslik ebakõla)

• Ebakõla(ühest küljest on positiivne hoiak, teisest küljest on negatiivne elamus ) inimese teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi ja organismis on mehhanism , mis püüab seda pinget vähendada(nt atributeerimine). Tekib tugev ületamissoov.
  

• Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine
  
• Dissonantsi kasutamine hoiaku muutmiseks. Dissonantsi teadlik tekitamine on üks viis hoiakuid muuta.
  

Idee: Vastuolu hoiakute vahel või vastuolu teadvuse ja käitumise vahel inimene ei talu ja selleks hakkab inimene tegema samme selle nimel, et seda dissonantsi maandada.
Hoiaku muutmine: assimilatsioon
Musafer Sherif :

• Igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on nõus hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria.
  
• Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism , järeleandlikkus, allumine. Situatsioon, kus inimene satub surveolukorda.
  
• Üks hoiaku muutmise viise on panna inimene hoiaku vastaselt käituma.
  

Hoiakute mõõtmine
Otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures)

• Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid. (nt küsitlusel)
  

Oht: hoiaku ja normi konflikt (nt ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist)

• Kaudne . IAT(Implicit Assosciation Test, Geenwald 1998). – Positiivsete-negatiivete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed soolitse hoiakute uuringus , assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega jne). Ka mitteverbaalse käitumise jälgimine jms.
  

Inimestevahelised suhted

• Inimsuhted – püsivad vastastikku teadvustatud rollid üksteise suhtes (nt sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlane jne)
  
• Suhete kõige üldisemad määratlused on seotud kahe terminiga: kuuluvus(suhtegruppi kuulumine) ja tõmme(subjektiivne osa)
  
• Formaliseeritud suhted - suhterollid, rolliootused ja rollikäitumine on enne paika pandud, määratud.
  

Formaliseerimata suhted

• Olulised on püsivad suhted ja püüdlus nende suunas. Suhete maailmas otsivad inimesed püsivust, selgust ja suhetes olemist. Igaühel on vajadus suhtevõrgustikku kuuluda ja omada püsivaid seoseid. Suhetest väljakukkumine on subjektiivselt ebamugav.
  
• Püsivad suhted=määratletud keskkond.
  
• Suhtevõrgustikust väljalangemine.
  

Üksindus, üksildus.

• Suhtevõrgustiku loomisel otsitakse esmalt ühiseid tunnuseid, hiljem liigutakse isikuomaduste tundaõppimise suunas.
  

Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi
John Bowlby (1907-1990). Kiindumusteooria.
Idee: Vastsündinutel kaasasündinud küündimussüsteem, mille sihiks on hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvaline keskkond.

• Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda.
  
• Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu …
  
• Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate tagajärgedega eraldamine (haigla, lastekodu ) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid
  
• Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus!
  

Sama loomariigis: Konrad Lorenz . Vermimine - loomadele on instiktiivne vajadus käia oma pesakonnal või vanematel järgi. See on eeldus ellujäämiseks.
Suhete klassifikatsioon : formaalne

• Partnerite arvude järgi:
  

Diaad – kahe inimese vaheline seos. Kõige olulisem, emotsionaalsem.
Triaad – kolme inimese suhtevõrgustik.
Grupisuhted – üle 3 suhetevõrgustikud. Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus
Võrgustikud – toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad.
Agregaat – inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne.
Suhete klassifikatsioon sisu järgi

• Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud.
  

nt: austan vanemaid/allun ohvitserile

• Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend suhtevälise eesmärgi saavutamiseks.
  
• Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist , pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad suhted. Fokusseeritud teisele inimesele kui isikule. Sõprus, armastus..
  
• Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. nt tere ütlemine taaskinnitab tutvust, näitab seost/kuuluvust.
  

Suhtevaegus

• Üksindus
  

Weiss:
1) emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid/katkenud lähisuhted). Tulemuseks osa kiindumusvajaduste häirumine. Nt vajadus füüsilise kontakti järele.
2) sotsiaalne üksndus (pole sõpru, kuulumist sotisaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse(tunnustus, infovarustus, toetus) madal tase, millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele.
* kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri?
Isiklike suhete arengurada

• B.Murstein (1970 )mudel: stiimul -> väärtus -> roll
  

1) Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine. Sarnase otsimine. Ei eelda suhtemist
2) Väärtuste lugemine: perekond, ellistused, veidrused, hoiakud. Sarnasus-erinevus
3) Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased. Tekib vastastikku tunnetatud rollijaotus.
Mis määrab sobivuse?

• Theodore Newcomb (1961) Sarnasusteooria.
  

Kas sarnaste kirjeldustega inimesed tõmbuvad omavahel?
Püsivaid suhteid omavahel loovad sarnased inimesed.
Sarnasused seisnevad välimuses, isiksusetüübis, hoiakutes ja väärtustes.

• Vahetusteooria . Sobivad need, kellel on teineteisele midagi anda. Igal inimesel on mingisugune kapital , mida ta suhtesse kaasa võtab (oskused/omadused/esemed) ning suhtes tuleb neid vahetada.
  
• Avanemise /sõltuvuse teooria. Suhete ja suhtearengu rada on muuhulgas ka iseenda avamine ja teine tundmaõppimine/info saamine. Avamine tähendab paralleelselt ka sõltuvust. Mida rohkem ma end teisele avan, seda rohkem olen partnerist sõltuv. Liigne avanemine on ohtlik.
  

nt kõige emotsionaalsemad konfliktid tekivad siis, kui inimesed ennast teisele avavad.

• Devendra Singh. P/P suhe – vööümbermõõt 70% puusaümbermõõdust -> naised, kellel nii on, on suurem tõenäosus sünnitada.
  

Suhete mõjurid

• Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus.
  

Freud: Rahulolematus iseendaga jne suunab inimest otsima suhteid; iseendaga mitte hakkama saamist kompenseeritakse suheldes teistega.
Sullivan: Enesekindlus on eelduseks heade,püsivate suhete loomisel.
Kui inimesel on madal enesehinnang, ootab ta suhetest ennekõike tunnustust. Madala enesehinnanguga inimesed ei talu kriitikat.

• Motivatsioonitüüp
  

Osad inimesed otsivad suhteid, sest neil on lähedusvajadus(nint – need for intimicy) ja teised, sest neil on kuuluvusvajadus(naff). Ühed mõtlevad suhetega rahulolu all kindlat inimest, intiimsuhet; teised peavad oluliseks kuuluvust.
Mõned uurijad on täheldanud, et mõned kultuuris kultiveeritakse rohkem nint’I ja mõnes rohkem naff’I (nt kirjanduse ja traditsioonide kaudu).

• Sotisaalne ebakindlus /ärevus(social anxiety ) kui suurim suhtevaenlane.
  

Inimese omadus, kus inimene tunneb ennast ebamugavalt end teistele inimestele esitledes. Lähedussuhetes avaldub see mitteavamises, kinnisuses. Takistab inimesi püsisuhteid loomast, hoidmast.

• Füüsiline lähedus.
  

Suhetesse astumise ja suhete püsimise põhiline alus on füüsiline lähedus. (nt naabrus)

• Iluideaalid. Toodetud atraktiivsus.
  

Teatud inimtüüpe toodetakse kui etalone ja selle järgi otsivad inimesed omale suhteid.
Erich Fromm
Armastuse käsitlused
Populaarne käsitlus 70ndatel.

• Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu. Vabaduseihaldus ja vabadusehirm.
  
• Armastus kui seisund, suhtumine maailma
  
• Armastuse liigid: ligimesearmastus – suunatud kõigele elavale; emaarmastus; erootiline armastus; enesearmastus ; jumalaarmastus.
  

Üldine ligimesearmastus on eelduseks teistlaadi armastuste tekkimiseks.

• Armastuse õppimine. Armastus on õpitav oskus.
  

Helen Fisher
Armastuse keemia (tänapäevane perspektiiv)

• Armastus ei ole inimese vaba tahte produkt, vaid inimesele on sisse programmeeritud läheduse suhte loomise vajadus ja see, kes objektiks satub, on juhuslik. See on suunatud protsess.
  
• Jõud mis vajadust tekitab on ajus teatud keemiliste ainetena: dopamiin , noradrenaliin, serotoniin .
  

Armunud aju: FMRI – functional magnetic resonance imaging
Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas

• Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised , kooselu – mitteabielu, nukleaarperekond, eemaldumine kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtsustamine…
  
• Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud
  
• Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus
  
• Paradoks : inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku?
  

*naff, nint
Inimsuhete ruumiline mõõde
Ruum ja inimsuhted
Ruumiteema tuli psühholoogiasse 1960ndatel aastatel

• Ruum
  

1) puhas ruum (nt maailmaruum)
2) piiritletud ruum (nt piirikontrolli järjekord)
3) tähenduslik ruum (nt lahingu toimumispaik)
4) sotsiaalne ruum (nt kellegi lähedal istumine , ruumiline asetus )

• Inimestevahelised suhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruumiliselt paiknemine ei ole juhuslik. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator .
  
• Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad.
  

Idee arengulugu

• Eelkäijad – etoloogid. 1920ndatel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine, pesitsus, paaritus , toitumisterritooriumid.
  

Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne

• Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis.
  
• Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek , eraldumisvõimalus.
  

Ruumiteema saabumine psühholoogiasse

• Kurt Lewin – eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud.
  
• Edward Hall, Robert Sommer , Albert Mehrabian – füüsiline ruum
  
• Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud
  
• Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks.
  
• Viimased ca 40-50 aastat – püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi.
  

Distants
Inimestevaheline vahemaa

• Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi . Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus.
  
• Edward Hall “hidden dimension”
  

Oma igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi.
1) intiimne - 0 -20 cm – väga lähedane inimene. Suhtlemine partneriga sellisel viisil, kus inimesed on otseses füüsilises kontaktis või väga lähevad.
2)personaalne – 50-100 cm - tuttav
3) sotsiaalne - 120-180 cm - suhtlemisel võõraste inimestega
4) avalik distants – 3-4-..m - tüüpiline vahemaa suhtlemisel suurema inimrühmaga või kõrgemate aukandjatega.
Distants kui suhete indikaator.

• Ebasobiv distants – tajutakse ebamugavust või üritatakse seda kompenseerida (nt ühistranspordis ei vaata silma)
  
• !!! Distantsi abil reguleeritakse informatsiooni detailsust ja täpsust, mida inimene endast välja annab/mida saab (nt žestid, miimika , lõhn jne)
  

Distantsi kultuurierinevused

• Kontaktkultuurid, distantskultuurid
  
• Distantsi reguleerimine toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga . Kui distants on väike, on see sageli saadetud füüsilisest kontaktist. Paljudes kultuurides on füüsiline kontakt teade heast suhtumisest. Otsene silmkontakt – mis viisil ja kui kaua toimub silmavaatamine.
  
• Kust on erinevad distantsinormid pärit? Elukorraldusest
  

Orientatsioon
Inimeste asend üksteise suhtes
varieerub näost näkku situatsioonist selg selja vastu olukorrani

• Toimib koos distantsiga – ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. (nt liftis )
  
• Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist.
  

R. Sommeri katsed – kohavalik kohvikus .

• Orientatsioon kui suhtlemise mõjur
  
• Orientatsioon kui suhete indikaator
  
• Rakendamine: ruumikujundus – nt töölaudade asend
  

Personaalne/isikuruum

• Distants, orientatsioon – situatiivsed reguleerijad
  
• Personaalne ruum – püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga.
  

R.Sommer – inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi kui oma enda füüsilise keha osa (keha laiendina). Sellesse sisenemist peetakse ebasobivaks, pealetükkivaks, agressiivseks.

• Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste härete all kannatavatel isikutel on kalduvus , et nad ei salli, kui keegi nende selja taga personaalses ruumis on.
  
• Grupiruum. Tajutud grupi ruum varjatud normina. (nt kahe vestleva inimese vahelt ei minda läbi)
  

Territoriaalsus – territooriumi personaliseerimine – kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina.

• Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad.
  

Käitumine sõltub paiga “kuuluvusest”

• Inimsuhete püsiva ruumilise korraldamise viis.
  

Privaatsus
Idee: inimene reguleerib oma avatust-suletust sotsiaalse keskkonna suhtes.

• Irwin Altman . Privaatsushüpotees.
  

Kõik inimesed ja kultuurid jagavad oma elu avatud ja suletud osaks. Varieerub see, mida eraldatakse; universaalne on piiritõmbamine avatud ja suletud eluvaldkondade vahele.
Privaatsuse saamise või avaldumise viisid erinevad kultuuriti, kuid kõigis kultuurides püütakse avatust ja suletust reguleerida.

• Privaatsus kui vajadus olla eraldatud, suletud, piirata endast väljaantavat infot
  
• Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatud saavutatakse .
  
• Tihelioleku stress – püsiv eksponeeritud. Stressi allikas kooselavatel rühmadel nt haiglas, ühikas, tänapäeval linlastel.
  

Tihelioleku ületamise(privaatsusnormi taastamise) viisid – suhtlemise äralõikamine, persioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine .
Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine

• Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Nii füüsiline kui verbaalne rünne.
  

vägivald – füüsiline agressiivne rünne
instrumentaalne agressiivsus – inimene on teise suhtes agressiivne eesmärgi saavutamiseks
vaenulik agressiivsus – suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse
individuaalne(ühe inimese agressiivne käitumine) ja kollektiivne(vahest kultuurinorm) agressiivsus.

• Prosotsiaalsus: teiste toetamine , abistamine, huvide arvestamine
  

Sotsiaalpsühholoogia käsitleb neid teemasid kui inimestevaheliste suhete omadusi/mõõteid. Mis neid põhjustab? kuidas seletada? kuidas mõjutada?
Agressiivsuse bioloogilised seletused

• Konrad Lorenz(etoloog). Aurukatla mudel (loomadel, laieneb inimestele)
  

Meil kõigil on looduse poolt sisseprogrammeeritud jõud, mis vajab väljaelamist ja selle energia vallandab välisstiimul.

• Sigmund Freud – agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel.
  
• Agressiivsus kui geneetiline tunnus(kaksikute agressiivsuse tase on sarnane); agressiivsuse hormonaalne regulatsioon (nt testosterooni tase veres on seotud agressiivse käitumisega)
  
• Keskkond vs pärilikkus
  

Agressiivsuse evolutsiooniline kontekst
D. Buss
Evolutsioonilises kontestis on välja toodud motiivid, mis võivad olla agressiivse käitumise põhjusteks.

• Motives for aggression: Status, reputation, honor and sexual jealousy as key motives for aggression.
  
• Adaptive problems “to which aggression might have evolved as a solution ”:
  
  • Co-opting resources held by others
    
  • Defending against attack
    
  • Inflicting costs on intrasexual rivals
    
  • Negotiating status and power hierarchies
    
  • Deterring rivals from future aggression
    
  • Deterring long-term mates from sexual infidelity
    
  • Reducing resources expended on unrelated children .
    

nt tüüpiliseks motiiviks on hierarhia kehtestamine
Neal Miller (1909-2002)
Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees (1939)

• Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust.
  
• Frustratsiooni käsitletakse sellise seisukorrana, kus inimesel on mingi tegevuste ahel, kuid see blokeeritakse, takistatakse väliste tegurite poolt
  
• Frustratsioon loob pingeseisundi, mis vajab lahendust.
  
• Frustratsioon toetab agressiivsust, kuid ei tooda seda!
  

Leonard Berkowitz
Kognitiivne assotsiatsioonimudel

• Agressiivsust toetab mitte ainult frustratsioon, vaid igasugune ebameeldiv sündmus või seisnud – valu,stress, rünne – millega kaasneb negatiivne emotsionaalne seisund
  

Õpitud agressiivsus

• Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/ kinnitused
  
• Jäljendav õppimine.
  

A.Bandura katsed Bobo nukuga.
Katse seisnes selles, et väiked lapsed pandi tuppa, kus oli suur ekraan, millel jooksis film elusuurusest nukust, keda hakati filmis lööma, taguma. Pärast seda viidi nad teise tuppa, kus oli samasugune nukk päriselt.
Sama katse tehti ka teise rühma lastega, kuid nukku ei hakatud mitte peksma, vaid tema eest hoolitsema
Käitumisviis, mida lapsed nägid, seda hakkasid nad jäljendama.

• Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud , pehme rollijaotus.
  

Ühiskond ei ole väga orienteeritud hierarhiale, vaid igapäevastele naudingutele.

• Agressiivsus ja rahva elutsükkel.
  

Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees.
Viktimiseerimine – victimizatsion.
Teatud rühmaliikme kujunemine püsivate rünnete objektiks.

• Leitud seaduspärasused:
  

Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretentsioonidega.
Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon.
Mõjurid, kuidas viktimiseerimisest n-ö pääseda: rühma hoiak(kas erinevad positsioonid või ühtne arvamus), viktimiseeritu positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile , distantseerumine rühmast.
Agressiivsuse mõjurid

• Anonüümsus
  
• Ründed – inimene hakkab agressiivselt käituma reaktsioonina agressiivsele käitumisele.
  
• Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra). Üle 20 kraadi puhul tapetakse statistika põhjal rohkem inimesi, kui külmemate kraadide korral.
  
• Vanus, sugu. Füüsiline rünne vanuse kasvades väheneb, verbaalne kasvab. Meestel füüsilist rünnet rohkem, naistel verbaalset.
  
• Meedia. Uurijad on kahel meelel . Ühed leiavad, et vägivalda ei tohiks propageerida filmide kaudu, sest see põhjustab jäljendamist. Teised leiavad aga, et vägivaldsete filmide vaatamine maandab pingeid.
  
• Alkohol, narkootikumid . Mõlemate tarvitamisel esineb nii prosotsiaalset kui ka agressiivset käitumist.
  
• Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon .
  

Agressiivsus kui sotsiaalne probleem

• Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald…
  
• Posttraumaatiline stress – agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid
  
• Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus
  
• Agressiivsuse kontrolli mehhanismid : sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine , eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport )
  

Prosotsiaalne käitumine
Prosotsiaalsus – antisotsiaalsus
Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm – altruism

• Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine
  
• Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid.
  
• Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Võime asetada ennast teise inimese positsioonile.
  

Abistamise motiivid
Tulenevad kas väljaspoolt(nt norm) või inimese enda seest(nt emotsionaalne erutus )

• Normi järgimine
  
• Positiivne enesehinnang.
  
• Emotsionaalne erutus. Eriti empaatiliste inimeste puhul. Reaktsioon emotsionaalsele seisundile on abistav käitumine.
  
• Tunnustuse otsimine
  
• Kasu saamine. nt poliitika puhul: valimiskampaaniad.
  
• Ühtekuuluvus. Abistatakse sarnaseid, neid, kes on mingi tunnuse alusel inimesega sarnased. Abistamine kui ühtekuuluvuse väljendus.
  
• Abistamine ja sugulussuhted.
  
• !! Abistav käitumine sõltub sellest, kuivõrd suur on potentsiaalsete abistajate hulk. nt kui abistajaid on läheduses palju, on väiksem tõenäosus, et inimene abistab .
  

A. Batson. 4 põhimotiivi
4 põhimotiivi:

• Egoism (self- benefit ): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor – e.g., gaining rewards, avoiding punishment
  
• Altruism (benefiting other individual): Prosocial acts contribute to the welfare of other people – no implication for reciprocation
  
• Collectivism (benefiting a group): Prosocial acts contribute to the welfare of a social group – e.g., family, ethnic group, community (may lead harm to an outgroup)
  
• Principalism (upholding a moral principle): Prosocial acts follow from a moral principle – e.g., “ greatest good for the greatest number” – linked with moral reasoning (Underwood & Moore, 1982)
  

Sotsiaalne mõju
Sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse mõju uurimise kaudu: püüe mõista ja seletada, kuidas tunded, mõtted ja käitumine on mõjutatud teiste inimeste tõelise või kujutletava kohaloleku poolt.
Juuresoleku mõju

• R.Zajonc
  

Teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuste tulemuslikkust; vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul. Ilmneb spordis , esinemisel, eksamil …
Seega on juuresoleku mõju mitmeplaaniline ja sõltub tugevalt isiksusetüüvist, tegevusest ja situatsioonist.
Normidega vahendatud mõju
! Teiste inimeste juuresolek aktualiseerib norme e paneb meid normikohaselt käituma

• Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda.
  
• Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine või sotsiaalne kohustus(kirikus ilma peakatteta)
  
• Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele.
  
• R. Cialdini (1990)
  

nt prügi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi tänaval juba on.

• M. Sherif(1936). Autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad.
  

Sotsiaalse mõju liigid:
1) konformism
2) järeleandlikkus
3) allumine
Konformism

• Konformism on kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Puudub otsene mõju.
  

Väline konformism – teen nii nagu teised, ehkki seda ise õigeks ei pea(see on kasulik, ei taha vastuollu minna vms)
Sisene konformism – enamuse positsiooni omaksvõtmine ja järgimine.

• Konformismi vastandid:
  

sõltumatus
antikonformist – põhimõtteline teisiti tegemine, arvamine

• Solomon Aschi konformismikatse (1951) – konformismiuuringute alusepanija.
  

10 katsealust pannakse järjest istuma. Kõigil lastakse pilti vaadata ning määrata ühesuguste joonte pikkus. 9 esimesega lepitakse vale vastus kokku ja vaadatakse, mida ütleb 10. 10. inimesel tekib dilemma, kas lähtuda enda tajust või teiste arvamusest.
Tulemus: 1/3 on need, kes ütlevad sõltumata enda tajust seda, mida teised on enne teda öelnud.

• Mis mõjutab konformset käitumist?
  

Grupi suurus: üle 5 inimese – oluliselt tugevam mõju
Liitlased – vähemalt 1 teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju
Staatus – kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust
Sugu – naised on veidi konformsemad kui mehed
Järeleandlikkus

• Järeleandmine otsesele survele/mõjule/soovile
  
• Järeleandlikkuse saavutamise viisid.
  

“ efektid ” – jalg ukse vahele, ülepingutamine(nt küsid alguses 100 eurot, aga pärast küsid 10), löök allapoole vööd, vastutasu pakkumine, viitamine autoriteedile, rollisuhetele viitamine, emotsionaalne surve jne

• Järeleandlikkus kui isiksuseomadus . On teatud inimtüübid, kes on järeleandlikumad ja mõjutatavamad.
  

Allumine

• Allumine survele. Käsutäitmine.
  
• Stanley Milgrami eksperimendid : allumine autoriteedile (1963)
  
• Tagapõhi: II MS ja massilised, mõistetamatud allumisnäited.
  

Katse sisu:

• Vabatahtlik laboratooriumisse
  
• Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli
  
• Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga
  
• Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid
  
• Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra. Maksimum 450 volti .
  
• Õpilane (eksperimendis osaleja) reageerib elektrilöögile: algul (kuni 75V) häälitsusega, siis (kuni 150V) sõnaline kaeblemine, edasi (üle 150 V) palub luba lahkuda, lõpuks (üle 285V) röögib ja nutab .
  
• Kui õpetaja kahtleb ja kõhkleb, kas jätkata, käsib eksperimentaator tal seda teha
  
• Tegelikult: õpilane elektrilööke ei saa. Uuritakse, kui kaugele “õpetaja” läheb
  
• Variatsioonid : a-õpetaja ei kuule õpilase reaktsioone; b- sõnaline tagasiside;
  
• c-õpilane samasse ruumi; d-füüsiline kontakt (õpetaja peab õpilase kätt suruma elektroodile)
  

Järeldus: inimene hakkab ennast käsitlema mitte subjekti, vaid vahendina.
Kontrollikese , õpitud abitus

• Julian Rotter. Kontrollikesksuse skaala.
  

Internaalid: usuvad subjektiivse taju põhjal, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub.
Eksternaalid : määravad on välised mõjud – teised inimesed, saatus, õnn…

• Martin Seligman . Õpitud abitus.
  

Seisund, mis haarab inimest olukorras, kus tema püüdlused/kavad/soovid ei saavuta tulemust. Inimene loobub eesmärke seadmast; depressiivne seisund; enesekindlus langeb. Puudub seos kavatsuse ja tulemuse vahel.
! Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust.
Mõjustamise psühholoogia

• R. Cialdini. Mõjustamisvõtted
  

Grupid ja gruppidevahelised suhted

• Grupp – teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad ühiseid hoiakuid, väärtusi, rolle. Need rühmad on olemas sedavõrd kuivõrd on olemas ühisosa grupi liikmetel.
  

nt: perekond, sõpruskond, ususekt jne
Grupikuuluvust peetakse üheks inimese põhivajaduste hulka kuuluvaks vajaduseks.

• Sotsiaalpsühholoogia uurib grupi mõjuallikaid, grupisurvet, -sõltuvust, -mõtlemist, -konflikte jne.
  
• Ajaloo vältel on grupikuuluvus muutunud. Mida kaugemale, seda integreeritum, kooskõlalisemad olid inimrühmad, kes koos elasid.
  

Gruppide jaotus
Rühmasid võib jagada väga erineval viisil:

• Sotsioloogiline :
  

nominaalsed - inimesi ühendab ühine nimetus. nt veregrupp , vanusegrupid
tüpoloogilised – seost inimeste vahel ei ole, aga inimesed on rühma kuulumisest teadlikud. ‘’meie’’ nt üliõpilaskond
assotsiatsioonid – Inimeste vahel formaliseeritud seos.
organisatsioonid – suhted sinna kuuluvate inimeste vahel on kindlad, kirja pandud.

• Psühholoogiline
  

väike grupp – isiklik seos
sotsiaalne grupp – ilma isikliku seoseta
ajutised/spontaansed grupid. Ajutine grupp, kuid võivad teatud situatsiooni kestel suhelda.
töörühmad/tiimid

• Sotsiaalpsühholoogiline
  

lähedusgrupid – nt perekond
eesmärgigrupid – nt spordivõistkond
sotsiaalsed rühmad – nt vähemused
juhuslikud kooslused – nt pealtvaatajad
Grupi mõju

• Sotsiaalse mõju kanalid on kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine tuleneb sellest, et inimene väärtustab gruppi kuulumist ning järgib neid käitumismalle, mis talle ette on antud.
  
• Grupikuuluvus loob turvatunnet.
  
• Alternatiiv grupikuuluvusele on üksindus. Statistiliselt on inimesele meeldivam kuuluda ebameeldivasse/vägivaldsesse gruppi kui olla üksinda.
  

Grupimõtlemine

• keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp genereerima sisemist homogeensust. Grupi turvatunne saavutatakse sel teel, et kõik nö valed mõtted lükatakse kõrvale. Tulemuseks on irratsionaalne käitumine ja otsustused.
  
• Grupimõtlemist toetavad nt isoleeritus , vastasseis, autoritaarsed liidrid , ebakindlus.
  
• Grupimõtlemist takistavad kriitiline mõtlemine, liikmete sõltumatus ja mobiilsus , vahetuv liider, kokkulepitud väliskriitika…
  

Grupimõtlemine ja grupipaanika

• Ajutised/spontaansed grupid (nt seltskond ümber liiklusõnnetuse; kinokülastajad; trammiootajad jne)
  
• Spontaane grupp hakkab tegutsema kui tekib huvi, hirm, paanika, viha
  
• Massipsühholoogia
  

G. LeBon – domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus.

• Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus.
  

Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine.

• Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes.
  
• Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema.
  

Rassism , natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu.

• Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega – vihjed, naljas, eelistused …
  
• Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon(ebakindluse väljaelamine)
  
• Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid …
  

Eksperimentaalne grupidünaamika.
!! M.Sherifi katsed. Grupikonflikti teooria
Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest – vastandlikkusest. Kas tekitatud gruppe saab välise manipuleerimise abil panna konflikti ja seda konflikti leevendada?
Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine , tulemuste mõõtmine.
!!! Järeldused: vastandutakse nendele gruppidele, kellega isiklik konflikt puudub. Mida erinevamad on huvid, eesmärgid, seda suurem on konflikt/vastanduvus.
Minimaalsed konfliktitingimused
H.Tajfel. 1971
Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted?
Tajfeli ‘’mininal group paradigma’’

• Gruppidevahelise suhtluse puudumine
  
• ühiste eesmärkide puudumine
  
• ei tea, kes teise gruppi kuuluvad, puuduvad isiklikud suhted
  

Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine
Vastumürk: vaenlasega tutvumine, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid .
Grupipsühholoogia praktika: grupiloome: team building

• Vajadus luua tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist.
  
• Grupiloome protseduurid: eesmärgid -> liikmete valik -> rollijaotus -> isiksuste harmoniseerimine -> treening -> vastatikune toetus - > ressursikasutuse efektiivsus -> kommunikatsioon.
  

*Roteeruv liider – ei ole ühte kindlat liidrit , vaid liidrid muutuvad.
Suhtlemine
Suhted – püsivad, fikseeritud rollisuhted
Suhtlemine – informatsiooni vahetus. infoliikumine inimeste vahel. (allikas/ saatja -> teade -> kanal -> vastuvõtja)

• Infot kannab märk - sõna, žest vm, millele saatja ja vastuvõtja omistavad sellele sama tähenduse
  
• Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne; vahetu ja vahendatud; personaliseeritud ja anonüümne
  
• Termonoloogia : kommunikatsioon(+inimesepoolne subjektiivne emotsioon) ja interaktsioon(vastastikune mõjutamine)
  

Mitteverbaalne suhtlemine

• Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga; mitteverbaalne universaalne – nt emotsioonide lugemine.
  

Edward Hall – suhtlemine loomariigis – verbaalselt vähe.

• Mitteverbaalse suhtlemise kanalid:
  

Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja
Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus)
Pantomiimika – poosid , liigutused, kehakeel . Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana

• Dr. Heba Najef. Kairo Ülikool
  

mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat

• Albert Mehrabiani ( 1970ndad ) hüpotees
  

3 tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel
Hoiakute ja tunnete edasiandmise vahekord:
7% sõnad
38% hääletoon
55% kehakeel

• Paul Ekman : 6 põhilist näoväljendust, mis on kultuuriuniversaalsed
  

rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus
Mitteverbaalsed märgid:

• staatusemärgid
  
• seotusemärgid (nt distants)
  
• suhtumismärgid (nt sõprus)
  

okuleesika – silmside uurimine
haptics – the study of touch
Suhtlemismängud
Edastatavad ja varjatud sõnumid. Valjetajad, mängurid, valedetektorid.
Eric Berne. 1980-90ndad.
Inimene vajab transaktsiooni, tal on suhtlemisvajadus ; stiimulinälg.
Mäng – transaktsioonide ahel, kus osalejatel on kindel positsioon, korduv sisu ja etteaimatav tulemus. Perioodiliselt korduvad suhtlussituatsioonid kui igapäevaelu sisustamine .
Liider
Liidriomadused
liidri põhiskaalad: usaldusväärsus, empaatia, ???
Liidri teooriad
Kuidas liidrid tekivad? Kes ja kuidas saab liidriks ?
Isiksuseomaduste teooria
käitumuslikud teooriad
situatsioonipõhised käsitlused
funktsionaalsed teooriad
transformatsiooniline liider
Käitumuslik liidrikäsitlus
Liider võib olla mitmel erineval moel.
Liider võib olla orienteeritud tulemusele/lõppseisundile või inimestele, kes rühma kuuluvad.
Situatsiooniteooriad
Inimesest ei sõltugi nii palju, vaid sõltub olukorrast, mis ootab teatud tüüp inimest.
Erinevad olukorras ‘’ootavad ja loovad’’ erinevat tüüpi liidreid.
Erinevates situatsioonides tõusevad esile erinevat tüüpi inimesed.
Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupis olevate inimeste omaduste kokkulangemisest.
Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb:

• Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor)
  
• Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider)
  
• Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid)
  

Funktsionaalsed teooriad
Liidriroll on rühma tegevuse korraldamine. Oluline on, kuidas on rühma tegevus korraldatud, mitte see, kes seda teeb.
Liidri eesmärgid:
1) meeskonnatöö korraldamine
2)liikmete motiveerimine
3)ülesande sooritamine
Transformatsiooniline liidrikäsitlus
Idee: liider mitte ainult ei korralda grupi tegevust, vaid ka muudab gruppi. Uued hoiakud, käitumised, väärtused. Liider ja järgijad.
4 tunnust:
1) isiklik kontakt ja eestvedamine ( mentor , õpetaja)
2) intellektuaalne panus (uued ideed, seletused)
3) motiveerimine ( visioon , kindlustunne, eesmärgid)
4) rollimudeli pakkumine (soov saada liidriga sarnaseks, identifitseerimine)
Jacob Moreno
Sotsiomeetria ja psühhodraama
Idee: Me kõik jaguneme maailmas püsivalt suhtlevateks väiksemateks rühmitusteks, millel on kujunenud välja oma hoiakud, väärtused, suhtumised ning mille sees on kujunenud välja ka teatud hierarhia.
Grupis toodetud olulised normid, väärtused on omavahel jagatud.
Moreno arvetes on mitmetes situatsioonides on oluline ja hea teada, millised grupid on olemas (nt lasteaedades sitatsioonides, kus õpetaja tahab midagi selgeks teha ja selleks on vaja gruppi mõjutada selle liidri kaudu).
Sotisomeetria on protseduur/meetod, millega üritatakse väikeseid gruppe mõõta, teada saada nende hierarhia.
Liider ja juht
Erinevus:
Juht on formaalne, juhtimine sisaldab võimupositsiooni.
Liider toetub isiklikule mõjule ja autoriteedile.
Liidritüübid
Liidritüübid ja juhitüübid – levinud uurimisvaldkond
Liidritüübid:

• Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad)
  
• Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest)
  
• Mittesekkuvad liidrid ( laissez -faire, eemalehoidjad, delegeerijad)
  

Sarnased juhtimisstiilid: paternalistlik (suure pere isa), autokraatlik , demokraatlik, mittesekkuv
Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt “head” liidrit pole olemas
Liidrite tootmine
Liidrit on võimalik sihipärase treeningu ja õpetuseda luua ja toota.
Liidripangad, liidriotsingud…
Kultuurierinevused selles osas on suhteliselt ernevad.
1) kultuuridevaheline erinevus on seotud võimudistantsiga – kuivõrd liider on üks meie hulgast/meist eraldiseisev.
2) kollektiivsus - kas liider on kollektiivile orienteeritud või eraldiseisev.
Sotsiaalpsühholoogia arendused ja rakendused
Sotsiaalpsühholoogiline inimesekäsitlus

• Sotsiaalne (vahendatud) taju. Stereotüübid ja eelarvamused
  
• Püsivad hoiakud, vastupanu muutustele
  
• Atributsioonid ja positiivne enesehinnang. Identiteet, rollid ja presenteerimine
  
• Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus.
  
• Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine
  
• Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine
  
• Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud
  

Tuntumad humanistlik ja positiivne psühholoogia
Humanistlik psühholoogia

• Kujunes 1950datel reaktsioonina biheiviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile
  
• Fookus subjektiivsel kogemusel , holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel
  
• Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi
  

Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm
A.Maslow

• “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133)
  
• “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116).
  
• “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137)
  

Eneseteostus

• Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “ Motivatsioon ja isiksus”
  
• “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246)
  
• Maslow meetod
  

Ennast teostav inimene:
Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumise probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused , inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika , abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus , vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia

• Psühhopatoloogia allikad: takistused põhivajaduste rahuldamisel, sellekohased hädaohud ja ähvardused
  
• Head inimsuhted kui parim psühhoteraapia
  
• 5 põhiideed: terviklikkus , unikaalsus, eneseteadvus, vastutus, eesmärgipärasus
  

Psühhoteraapia

• Psühhoteraapia: tegevuste ja võtete kogum, mille abil üks inimene (psühhoterapeut) vähendab teise inimese ( patsient ) pingeid ja vastuolusid, pakub probleemidele lahendusi. Tavaliselt toetub see tegevus kindlale psühholoogilisele teooriale või käsitlusele. Eeldab vastavat koolitust ja litsentsi.
  
• Igapäevaelu psühhoteraapia!
  
• Toimub kas individuaalselt või grupiteraapiana
  

Idee: peamine mõjuallikas – teine inimene. Seda teades ja ära kasutades on võimalik aidata. Seletuste pakkumisega, veenmisega, alternatiividele osutamisega . Grupiteraapias – ühistegevuse ja (suunatud) grupisuhete kaudu mõjutada inimese enesehinnangut ja enesekäsitlusi (tõrjutus, frustreeritus, depressiivsus), lahendada vastuolusid ja pingeid (peresuhted), internaliseerida norme (AA), pakkuda uusi eesmärke (narkomaanid).
Võtteid
Idee: inimene uude situatsiooni, suhtevõrgustikku, normistikku + kontrollitud/suunatud mõjuallikad. Välja tuua allasurutud hirmud, mured, vastuolud, ilmajäetused ja hädaohud. See maailm, mille “ tsivilisatsioon ” on alla surunud.
Näiteks:

• Rollimängud, rollide vahetamine (töötu roll)
  
• Valikute teadvustamine (mahajäetud)
  
• Psühhodraama (Moreno! Allasurutud emotsioonide väljaelamine uues rollis)
  
• Kognitiivne teraapia (asjadele teistmoodi vaatamine – kaotus võib olla ka võit)
  
• Mänguteraapia (laste puhul ka dignoosivõimalus)
  

Positiivne psühholoogia

• Martin Seligman ja Mihaly Csikszentmihalyi aastal 2000: psühholoogia peab toetama inimeste optimismi, eneserealisatsiooni ja positiivset ellusuhtumist.
  
• Arendada nn positiivset psühholoogiat
  
• Kontekst: mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju
  
• 2006: Positiivse psühholoogia kursus Harvardi ülikoolis kõike populaarsem
  

Positiivse psühholoogia 3 uurimisvaldkonda:

• Positiivne ellusuhtumine - Pleasant Life, or the "life of enjoyment", examines how people optimally experience, forecast, and savor the positive feelings and emotions that are part of normal and healthy living (e.g. relationships, hobbies, interests, entertainment, etc.).
  
• Haaratud tegutsemine - the study of the Good Life, or the "life of engagement", investigates the beneficial affects of immersion, absorption, and flow that individuals feel when optimally engaged with their primary activities . These states are experienced when there is a positive match between a person's strength and the task they are doing, i.e. when they feel confident that they can accomplish the tasks they face .
  
• Väärtustatud osalemine - inquiry into the Meaningful Life, or "life of affiliation", questions how individuals derive a positive sense of well-being, belonging, meaning, and purpose from being part of and contributing back to something larger and more permanent than themselves (e.g.  nature , social groups, organizations, movements, traditions, belief systems)
  

Kuidas olla positiivne:

• Hooliv avatus - mindfulness, defined as actively searching for novelty, is also characterized as non-judging, non-striving, accepting, patient , trusting, open , letting go, gentle, generous, empathetic, grateful, and kind. Its benefits include reduction of stress, anxiety, depression, and chronic pain
  
• Kulgemine - flow or a state of absorption in one's work , is characterized by intense concentration, loss of self-awareness, a feeling of control , and a sense that "time is flying." Flow is an intrinsically rewarding experience, and it can also help one achieve a goal (e.g. winning a game) or improve skills (e.g. becoming a better chess player)
  
• Vaimsus - spirituality is associated with mental health, managing substance abuse, marital functioning, parenting, and coping . It has been suggested that spirituality also leads to finding purpose and meaning in life.
  
• Enesetõhusus - self-efficacy´is one's belief in one's ability to accomplish a task by one's own efforts. Low self-efficacy is associated with depression high self-efficacy can help one overcome abuse, overcome eating disorders , and maintain a healthy lifestyle. High self-efficacy also improves the  immune system, aids in stress management , and decreases pain.
  
• Õpitud optimism - learned optimism is the habit of attributing one's failures to causes that are external (not personal), variable (not permanent), and specific (limited to a specific situation). For example, an optimistic person attributes his/her failures to external causes (the environment or other people), to variable causes which are not likely to happen again , and to specific causes that will not affect his/her success in other endeavors. This explanatory style is associated with better performances (academic, athletic, or work productivity), greater satisfaction in interpersonal relationships, better coping, less vulnerability to depression, and better physical health.
  
• Lootus ja positiivne tulevikupilt - hope and positive futures - a learned style of goal-directed thinking in which the person utilizes both  pathways thinking (the perceived capacity to find routes to desired goals) and  agency thinking (the requisite motivations to use those routes.
  

Emotsionaalne intelligentsus

• Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida  enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus.
  
• Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 “Emotional Intelligence”
  
• Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus)
  

Emotsionaalse intelligentsuse mudeli kohaselt inimesed erinevad oskuste ja võimekuse poolest oma emotsioonidega ümber käia ning ka teiste omi mõista. EI koosneb 4 võimekusest:

• Emotsioonide vastuvõtmine — the ability to detect and decipher emotions in faces, pictures, voices, and  cultural artifacts - including the ability to identify one’s own emotions. Perceiving emotions represents a basic aspect of emotional intelligence, as it makes all other processing of emotional information possible.
  
• Emotsioonide kasutamine — the ability to harness emotions to facilitate various cognitive activities, such as thinking and problem solving. The emotionally intelligent person can capitalize fully upon his or her changing  moods in order to best fit the task at hand.
  
• Emotsioonide mõistmine — the ability to comprehend emotion language and to appreciate complicated relationships among emotions. For example, understanding emotions encompasses the ability to be sensitive to slight variations between emotions, and the ability to recognize and describe how emotions evolve over time.
  
• Emotsioonidega toime tulemine — the ability to regulate emotions in both ourselves and in others. Therefore, the emotionally intelligent person can harness emotions, even negative ones , and manage them to achieve intended goals.
  

Funktsioonid:

• Self-awareness — the ability to read one's emotions and recognize their impact while using gut feelings to guide decisions .
  
• Self-management — involves controlling one's emotions and impulses and adapting to changing circumstances.
  
• Social awareness — the ability to sense, understand , and react to others' emotions while comprehending social networks
  
• Relationship management— the ability to inspire, influence , and develop others while managing conflict
  

Milleks emotsionaalse intelligentsuse uurimine?

• P.Shaver, M.Ainsworth (California Ülikool): suheteprobleemid ca pooltel ameeriklastel. Nende uuringu kohaselt:
  
• ca 25% nn “suhetevältijad”: ebamugavus seoses emotsionaalse lähedusega, raskused teise usaldamisega, ja tunnete jagamisega, kalduvad tundeid maha suruma. Raskused lähisuhete ehitamisel
  
• Ca 20% nn “suhtesõltlased”: lähisuhetes närvilised, kahtlused partneri siiruses, kartlik klammerdumine, hirm majajäetuse ees, ebakindlus
  
• Ca 55% nn “kindla kiindumisstiiliga”: tunnevad end lähedastes suhetes mugavalt , valmis teisi arvestama, näevad ennast kiindumist väärt olevana, usaldavad ja heade kavatsustega
  

Sotsiaalne intelligentsus

• D.Coleman 2006: Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus inimestevahelistes suhetes.
  
• Sotsiaalne intelligentsus sisaldab kahte elementi: sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset osavust
  
• Sotsiaalne teadlikkus viitab skaalale , mis ulatub kellegi sisemise seisundi kohesest tajumisest kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukatest sotsiaalsetest situatsioonidest arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad:
  
  • Esmane empaatia (teistega koos tundmine , mitteverbaalsete signaalide tajumine)
    
  • Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine , teise lainele häälestumine)
    
  • Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine)
    
  • Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib)
    

Sotsiaalne osavus

• Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad:
  
  • Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil)
    
  • Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine)
    
  • Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine)
    
  • Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine
    

Koolipsühholoogia
Alfred Binet

• Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
  

Tegeles järgmiste teemadega: erivajadustega õpilased, koolivägivald ja tõrjutud, konfliktid koolis
Organisatsioonikäitumine
Max Weber

• Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu
  

Teemad: Personali valik, koolitus, edutamine, tunnustamine, vallandamine; organisatsiooni strateegia ja arendamine; organisatsioonide liitmine ja reform.
Tarbimispsühholoogia

• Keskkonnahoiakud ja säästev mõtteviis. Õigused keskkonna suhtes.
  
• Tarbimine: instrumentaalne ja sümboolne
  
• Vajaduste tootmine ja vajaduste rahuldamine
  
• Tarbijakäitumise mõjutamine
  

14