Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid. Kolmanda eksperimendi ajal andsid kõik ,,teesklejad" vale vastuse. Kokku tehti 18 katset ja millest 12-l korral andsid ,,teesklejad" vale vastuse. Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas ,,teesklejatel" õnnestub katseisikute vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2). Kaardid 1 Aschi eksperiment Kaardid 2 Aschi eksperiment
“Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.
suguhaiguste eest; hoiak kaitsmata vahekorra suhtes. Katsealused täitsid küsimustiku, mis sisaldas küsimusi sõltumatute muutujate kohta. Sõltuvad muutujad ilmnesid testi vastustena. 7)Kontrollgrupid 1; 2; 4 uuringus olid alkoholijoobes katseisikutele kontrollgrupiks kained. 1. uuringus määratleti katsealused joobes ja kaineteks vastavalt sellele, millise joobeastme nad ise enda kohta määratlesid 9 punkti skaalal (kaine väga purjus). Katseisikud jaotati gruppideks alates 5. punktist (keskmine joove). 1,4 uuringus mõõdeti alkoholisisaldust veres väljahingatava õhu kaudu. 3. uuringus oli platsebogrupile kontrollgruppideks kained ja joobes katsealused. Mõõdeti alkoholi sisaldust veres. Ma arvan, et need katsealused, kelle joove on alla keskmise ei ole kained. Korrelatiivses uuringus peaks olema kuuluma kainete gruppi ainult need kellel kerge joove. Kahjuks ei ole teada millised punkiti olin skaalal.
2. Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali käsitlemisel, huvi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning milliseid tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? Katseisikud olid vastamisi klassikalise visuaalse otsingu katsega: neile esitati arvutiekraanil kas kolm või kuus objekti - põhiliselt ringid ja lisaks üks ellips. Katseisikud pidid ellipsi võimalikult kiiresti leidma, et võimalikult kiiresti vastata, kas see oli horisontaalne või vertikaalne. Kena trikk katse juures seisnes selles, et enne otsinguobjektide esitamist näidati lühidalt (125 ms) filmiklippi, milles oli näha objekt, mis suurenes just nagu lähenedes
räägib mobiiltelefoniga, siis on ta tähelepanu hõivatud kõnega ja jääb vähem ressursse tee jälgimiseks. Seda hoolimata sellest, et meil on "kogu pilt kogu aeg silme ees". Oluline pole mitte pilt silme ees, vaid see, et tänaval toimunule pöörataks tähelepanu, muidu on juhil funktsionaalses mõttes (või pärast tähelepanematusest tekkinud õnnetust) pilt taskus: 1) pärast sõidusimulaatoris sõitmist teevad hands-freega rääkinud katseisikud mälutestis enam kui kaks korda rohkem vigu kui sõidule keskendunud katseisikud. Seda isegi siis, kui testis küsitud objektideks on mitte ebaolulised, vaid liiklemiseks olulised objektid nagu väike laps, eakad, liiklusmärgid jms. 2) see juhtub isegi siis, kui hands freega rääkivad katseisikud neid objekte sõidu ajal näiliselt vaatavad, st nende silmad neile objektidele fikseeritud on. Seega on tegu funktsionaalse pimedusega, mis on tekkinud tähelepanematuse tõttu.
· Eksperimentaalkäsitlus imbub kontrollgruppi (lapsed ei suuda suud pidada) · Kontrollgrupil tekib ,,näitamise efekt" pingutavad tugevasti või vastupidi: Kontroll- grupp löödud teiste parematest võimalustest. Ohud, mis ähvardavad uurimuse sisemist valiidsust: 6 · Ajalugu eksperimendi kestel pole katseisikud hermeetiliselt eraldatud välismaailmast, viimases toimuvad ajaloolised sündmused (majanduskriis, valimisvõitlus jms.) võivad omada suurt mõju sõltumatule muutujale · Individuaalne areng (maturation) uurimuse kestel arenevad ja muutuvad katseisikud oma loomulikul viisil · Statistiline regressioon peamiselt mõõtmisinstrumendi (nt.testi) vähesest reliaablusest tingitud mõõtmistulemuste koondumine keskmise suunas (nt. eeltestil parima tulemuse
1968).Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. 49. Kirjelda konformsuse tekkimist ja selle uurijate (nimed!) eksperimente Konformsus ehk mugandumine on oma käitumise või veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena gruppi sobimiseks. Esimeste seas pööras sellele tähelepanu Muzafer Sherif (1937), kes näitas, et ebamäärases olukorras võtsid katseisikud omaks teiste inimeste hinnangud. Sherif kasutas taju illusioon (liikumatu punkt näib pimedas liikuvat) ja palus katseisikuil hinnata, kui palju punkt liikus. Individuaalselt testitud inimesed andsid väga erinevaid vastuseid. Kuid teistega koos testimisel kujunesid välja ,,grupi normid" ja katseisikud hoidsid neist kinni isegi siis kui neid testiti uuesti individuaalselt. Tuntumad on Solomon E. Asch'i uurimused, kes leidis (1951), et katsealused annavad pigem teistega
keskkond, kust ta tuleb. 10) Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued paradigmad? Sotsiaalsete uuringute uued paradigmad ei ole nii piiratud kui varasemad rangelt biheivioristlik metodoloogia (õpetus teadusliku uurimuse meetodeist) ja rõhutab iseloomulike joontena aruannete analüüsi ning osalusuuringuid. See võtab ka väga erineva seisukoha oma uurimisobjekti suhtes: KÄSITLETAKSE NII: ,,Osaleja" psühholoogilistest uurimustest osa võtvad inimesed. ,,Katseisikud" vähem manipuleeritava käitumisega inimesed 11) Stanfordi vangide/vangivalvurite katse http://www.youtube.com/watch? v=rmwSC5fS40w&feature=related 12) Mina-kontseptsioon ja selle kujunemine, selleks vajalikud tingimused. Mina- konseptsioon ehk mina-käsitus inimese idee või ettekujutus endast, mis sisaldab nii hinnangulist kui ka kirjeldavat mõõdet. Kujunemine mina- konseptsioon kujuneb indiviidi sotsiaalsete suhete ja teiste
jälgi. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. 2.Ettevalmistus Marss on alati inimesi paelunud. Viimaste aastakümnetega on lootus planeeti külastada saanud realistlikuks. 1960. aastatest on inimesi Marsi-reisi tõttu pandud raskelt proovile. Katseisikud pressiti mõneruutmeetristesse lukustatud teraskonteineritesse, kus neil polnud vett, toitu ega hapnikku. Need isolatsioonikuud on andnud teadlastele hindamatuid teadmisi sellest, kuidas tulevikuastronaudid kitsas kosmoselaevas reageerivad, kui neil pole võimalik väljastpoolt abi saada. 2.1 Ajalugu Inimese kosmoselaeva tingimuste jäljendamise katsetuste ajalugu algas 50 aastat tagasi Siberis.
Teadvustatid – pigem kaalutlev 10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus 11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G) on keerulisem õiges järjekorras meeles pidada kui erineva kõlaga tähejada (nt K W Y L R Q). Kui paluda osalejatel taolise katse jooksul pidevalt öelda mõnd sõna, siis see efekt kaob, sest ..... (kaks sõna) tõttu ei saa katseisikud visuaalselt esitatud materjali sisekõne abil viia töömälu fonoloogilisse komponenti. 12. Kui lektor näitab loengus tekstirohket slaidi, võib osa tema jutust kuulajate tähelepanuta jääda, kuna nende töömälu fonoloogiline komponent on slaidil olevast tekstist ülekoormatud. Kui slaidil on aga põnev foto, töötleb seda ennekõike töömälu visuaal-ruumiline komponent ning lektori jutu jälgimine on lihtsam. Kui lektor esitab aga väga palju uusi mõtteid lühikese
Eitus ebameeldivate olukordade või sündmuste mahasalgamine Asendamine agressiivsed impulsid surutakse sobivamatele objektidele TEST Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks Isiksusetestid: Objektiivsed võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid lähtuvad eeldusest, et katseisik kasutab ül lahendamisel oma omadusi. 1. Hinnangtestid: katseisikud peavad hindama nt värve. Värvuste järgi saab kirjeldada kõiki isiksusetüüpe. 2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima mida ta seal näeb, mis sellega meenub jne. 4. Assotsiatsioonimetoodika: inimene peab vastama mingile sõnale esimese
• Negatiivsed valikud • Sotsiogramm: suhtevõrgustik, liikmete positsioonid VÄÄRTUS JA KASUTUSALAD • Tunnustusvajadus ja kuulumistunne • Kasutusalad: nõustamine, kasvatusprotsess, mõjustamine…. • Kriitika: tänane ühiskond heterogeensem, vahetu grupisurve väiksem • Palju kuuluvusgruppe, grupivahetus EKSPERIMENT • Reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele • Laboratoorne eksperiment: katseisikud teadlikud, keskkond erinev igapäevasest • Loomulik eksperiment: loomulik keskkond, katseisikud ei ole teadlikud JAMES LIND 1747 • Laevaarst: ravida skorbuuti • 12 meest paaridesse, igale 2 nädala jooksul erinevat toiduslisa • Küüslauku, merevett, veini, sidrunit, siidrit, soodat • 2 paranesid, 4 - samaks, 6 - haigus süvenes • Eksperiment: kontrollitud muutuja(te) mõju määramine GRUPID JA MUUTUJAD
- Projektiivtest Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika - Eetikakomisjoni luba - Uuritava informeerimine kõikidest võimaliket ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info Empiirilise psüh teadusartikli sisu - Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid - Meetod ( katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - Tulemused - Diskussioon ( järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 2. tund 08.09.14 Kesknärvisüsteem. Aju ehitus. Inimene kui bioloogiline olend: 1. Refleks 2. Instinkt 3. Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem
on saavutamatu 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Moraalirelativismi ja moraaliabsolutismi mõiste. - Üheks võimalikuks moraalse käitumise seletuseks on eneseammendumise (ego depletion) mudel (Muraven ja Baumeister, 2000). Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Selles mõttes toimib moraal otsustamine sarnaselt lihase tegevusele. Autorid leidsid, et need katseisikud, kes pidid ohjeldama oma negatiivseid tundeid või langetama moraalseid otsuseid, olid järgmiste moraalsete ja intellektuaalsete ülesannete täitmisel suhteliselt vähem edukad kui moraalsete valikute ees mitteseisnud katseisikud. Eneseammendumine ei toiminud, kui inimeste jaoks oli tegemist eksistentsiaalselt olulise otsustega, instinktipõhiste otsustega (vastuseis intsestile näiteks) või kui teatud liiki otsuste langetamine oli kujunenud nende jaoks harjumuseks.
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4
Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaalukas. sapp(chole) koleerik tugev, liikuv, tasakaalustamata.
6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: · Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest
paremad testitulemused olema seotud parema hakkamasaamisega Hea müüja võiks olla kohusetundlik Ei piisa lihtsalt ekspertarvamusest Peame kontrollima, kas kõrgeid kohusetundlikkuse skoore saavad müüjad on tõepoolest oma töös paremad, nt petavad vähem Kas me oskame hinnata tundmatu isiksuseomadusi? · Michigani Ülikoolis korraldatud katses (N=84) jagati osalejad gruppidesse, kus ühes grupis olevad katseisikud ei olnud üksteisega varem kokku puutunud · Iga grupi liige hindas kõigi teiste isiksust (nt kui jutukas, kergesti ärrituv, närviline, kohusetundlik jne ta on) · Test täideti ka iseenda kohta · Korrelatsioonid enda ja teiste hinnangute vahel ulatusid 0,38-ni pole väga suur täpsus, kuid inimesed olid täiesti võõrad Üsna täpselt suudeti hinnata ekstravertsust, kohusetundlikkust ja kultuursust Isiksuseomaduste liigitamine
o Miller - 5 - 9 känki suudetakse hoida meeles. o Simon - Suuremate känkide puhul suudetakse vähem känke meeles hoida · Cowan (2000) - kui katsealused ei saa vahepeal harjutada nimekirja ja kasutada pikaajalist mälu enda töö hõlbustamiseks, siis jäetakse meelde ainult 4 känki. · Recency effect- Hiljutine efekt - Need sõnad, numbrid, mida pidi meelde jätma viimasena, tulevad alati esimesena meelde · Peterson ja Peterson (59) - Katseisikud pidid jätma meelde 3-kohalise kombinatsiooni ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. · Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid.
nähtu kohta küsimusi, sh sõidukiirusest. Üks võimalik küsimus: ,,Kui kiiresti sõitsid autod, kui nad teineteise vastu sööstsid?" ja teine variant: ,,Kui kiiresti sõisid autod, kui nad teineteise vastu põrkasid?". Esimesele küsimusele vastajad ütlesid auto kiiruse oluliselt suurema, kui teisele küsimusele vastajad. Kui küsiti, kas nad nägid ka purunenud klaasi, siis esimest küsimust kuulnud katseisikud vastasid teist küsimust kuulnutest üle kahe korra sagedamini, et nad nägid purunenud klaasi, ehkki purunenud klaasi filmilõigus tegelikult polnud. Tuntumad seaduspärasused tajuväliste tegurite mõjust tajule ja aistingutele Tajuväline tegur Mõju tajule 1. Janu, nälg Näljaperioodi alguses sensibilatsioon
- test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused) - juhtumianal©s UURIMISEETIKA - eetikakomisjoni luba - uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava informatsiooni uuringu kohta EMPIIRILISE PSÜHHOLOOGILISE TEADUSARTIKLI SISU - sissejuhatus (sh eesmärk, hüpoteesid) - meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid:
5. DISKUSSIOON Uuring näitas, et kergemini tuntakse ära eksternaalset depressiooni, seda peeti ka tõsisemaks ja selle üle tunti muret. Need tulemused kordavad varasemaid uuringuid. Mõnevõrra üllatav oli, et hooldajad suutsid ära tunda ka need, kellel esines depressioon (internaliseeritud või eksternaliseeritud ja eristada neid probleemideta vastanutest. Eksternaliseeritud juhtumit peeti kõige tõsisemaks. Internaliseeritud juhtumi puhul näitasid katseisikud mõningast ebamäärasust. Üllatav oli tulemus, et paljud vastanud pidasid ka kontolljuhtumit probleemiks, st arvasid, et sellel oleval karakteril on depressiooni tunnuseid. Piirangutena tuleks mainida, et vastused võisid olla mõnevõrra kallutatud, sest uuritavad teadsid, et nad peavad leidma vaimse tervise hädasid. Teiseks võis see olla tingitud sellest, et kontrollvinjetil ei olnud kujutatud probleemivaba noort, vaid tüüpilist noort.
ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu. Tänapäeval aga ei usu enam keegi seda, et ünenäosümbolid tähendaksid kõigi inimeste puhul üht ja sedasama, kuigi püshhiaatrite juures käiakse vilkalt. Unenägude kohta on küll kirjutatud palju raamatuid, aga enamasti on need moodsad unenägudeseletajad või psühhiaatria erialateosed. Juba 35 aastat on unenägudelaborites agaralt katsetatud. On uuritud seda, kas katseisikud näevad und, ja kui näevad, siis kui sagli ja mida. On uuritud, kuidas unenägude kestvus ja liigid olenevad une ja unenägude ajal kulgevatest füüsilistest ja psüühilistest protsessidest. Sellealased katsed võimaldavad unenägusid seletada hoopis teisiti. 2 MIS ON UNI? Vajadus une järele tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Kui see nii ei oleks, oleksid loomad loomuliku valiku teel unest juba vabanenud, sest isegi piinalise
Aschi uuring näitas milline jõud oli konformsusel väikestes gruppides, kus inimesed pidid hindama joonte pikkust; ülesanne oli tehtud ülilihtsaks. Rohkem kui kolmandikus katsetes mugandusid katsealused enamusega, isegi kui nende hinnang oli ilmselgelt vale. Ei soovitud saada teiste pilealuseks, mistõttu oli lihtsam nõustuda enamike arvamusega. Milgrami uuringu eesmärgiks oli teada saada, kui kaugele on inimesed valmis minema, täites autoriteedi korraldusi. Vabatahtlikud katseisikud olid katses õpetajarollis ja nad pidid andma elektrisokke teistele katses osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrisokkide saamist. Katseisikud uskusid, et iga vale vastuse korral sai õpilane päriselt elektrilöögi. Janisi uuringud: grupi diskussioon parandab otsuste vastuvõtmist. Grupimõtlemine- grupi liikmete kalduvus.... (sorry ei osanud tõlkida , vt lk. 121) 27
naine 10 6 12 naine 13 15 11 Analüüs - Korduvmõõtmiste ANOVA NB! Sugu on katseisikute vaheline (between subject) faktor. Tegemist on seega segatüüpi disainiga faktor ,,sõnade tüüp" on kõikidel katseisikutel sama, faktor ,,sugu" jaotab katseisikud kahte gruppi. Normaaljaotuse kontroll - Enne parameetrilise testi tegemist tuleks kontrollida muutujate normaaljaotust - SPSS'is on selleks kaks testi: Shapiro Wilki test (väiksemate valimite puhul, kuni 2000) ja Kolmogorov Smirnov (n > 2000) - Analyze -> Descriptive Statistics - > Explore -> Plots - Kui p > .05 siis on normaaljaotusega (st nullhüpotees on normaaljaotusega) - NB! kui asümmeetriakordaja (ingl. k. skewness) ja ekstsess (ingl. k
oojas (punases) ruumis. Soojadeks toonideks loetakse ka oranzi, kollast ja roosat ning külmadeks rohelist, musta, lillat ja valget. Siinkohal võiks näiteks tuua ühe Saksamaal sooritatud katse: kahest täpselt ühesugusest kontoriruumist värviti üks sinakasroheliseks, teine oranzikaspunaseks. Seejärel hakati kraadhaaval toatemperatuuri alandama, et välja uurida, kas soojustunnetuse ja keskkonna värvi vahel on seos. 15°C juures kaebasid türkiissinises ruumis töötanud katseisikud külma üle. Ruumi, mis oli värvitud oranzikaspunaseks, võis jahutada 11°C, alles siis tundsid inimesed end külmetavat. VALGE Valge värv tähendab helgust, puhtust, tagasihoidlikkust, õiglust. Valget kasutavad sageli kriitilise iseloomuga veidi külmad inimesed. Hea värv neil, kes tahavad silma paista, kuid siiski mõjuda veidi ligipääsmatult. Valge värv ruumis on kõige valgusküllasem. Valgel taustal hakkavad kõik teised värvid
põhjustavad seisundi muutumise ärkvelolekuseisundist hüpnoosiks (Whitehouse, 2007). Hüpnoosiseisund luuakse kasutades erinevaid tehnikaid, mida kutsutakse induktsioonideks. Hüpnoosi induktsiooni tehnikaid on lugematul määral. Klassikaline tehnika seondub lõõgastumise ja unelaadse seisundi loomisega. Vastandina on olemas ka aktiivne-ergas (active-alert) induktsioonitehnika.Sellisel juhul sõidavad katseisikud näiteks sisejalgrattaga (S. Kallio, 2004). Võrreldud on ka klassikalist lõõgastumistehnikat ja aktiiv-ergast induktsiooni. Mõlemas saavutati hüpnotiseeritud seisund, kuigi tehnikate mõjususes oli erinevusi (E. I. Banyaia, 1976). Hüpnoosi Uurimine Hüpnoosi mõju inimese kehale on kindlalt tõendatud positronemissioontomograafiaga (PET), funktsionaalse magnetresonanttomograafiaga (fMRT), mõningate immunoloogiliste testidega ning uurides soolestiku liikumist (S
vähem vastutavana. Nt teiste abistamise puhul, samuti kollektiivne agressioon. On leitud, et keerulise ülesande lahendamisel grupis ei ole üksikisikute sooritus kehvem. Jackson ja Williams (1985) palusid katseisikutel paaris lahendada keeruline ülesanne. Ühele katsegrupile öeldi, et nende tulemust hinnatakse individuaalselt, teisele, et tulemust hinnatakse kahe peale kokku ega vaadata eraldi kummagi panust töösse. Tulemused vastupidised sotsiaalsele looderdamisele: ilmnes, et katseisikud, kelle panust EI HINNATUD individuaalselt, said paremad tulemused. Nähtust on põhjendatud selliselt, et kui raske ülesande individuaalsel sooritamisel teiste ees võib inimene sattuda ärevusse ja saada halvemad tulemused ( hirm hinnangute ees), siis grupisoorituse korral on ärevus väiksem. 21. Millised on altruistliku käitumise mõjutajad sõjaolukorras? - "õiged on a ja c, aga mitte b"
See viiski uurijad mõttele, et määravaks võib olla kriitiline riba. Katse tulemused kinnitasid hüpoteesi. Kõrgemates oktaavides muutub asi veel paremaks - seda kuuleme,sõrmitsedes edasi klaveri klahve. Kuidas saadakse arv, mis näitab konsonantsi määra? Plomp ja Levelt antisid katseisikutele kuulata kahest siinustoonist koosnevat kompleksheli ja muutsid katseseeria käigus siinustoonide sageduste omavahelist erinevust. Katseisikud hindasid 7 -pallisüsteemis kuivõrd konsonantne tundus neile esitatav heli. Kõver saadi siinustaoonide põhjal. Et muusikalised helid sisaldavad alati küllaldaselt ülemtoone, võib tekkida olukord, kus põhisagedused annavad küll tugeva dissonantsi, kuid ülemtoonidel on dissonantsi määr hoopis väiksem. Seetõttu kõlavad muusikalised helid samasuguste intervallide puhul vähem dissonantsetena kui puhtad siinustoonid.
inimesed, kui teised on kohal, mis tõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt abistama, pidades end vähem vastutavaks. - Konformsus (mugandumine) (- Sherif) - toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - Autokineetiline efekt - hüpliku liikumise illusioon valgustäpi vaatamisel täiesti pimedas ruumis. Sotsiaalse mugandumise protsessid (- Kelman): 1) Nõustumine. 2) Internaliseerimine - katseisikud nõustuvad sellega, et enamuste vaated on kõige enam kehtivad. 3) Identifitseerumine (samastumine) - muudavad oma hoiakuid, et muutuda kellegi teise sarnaseks, keda and austavad või imetlevad. - Nõustumine (- Moscovici) - protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, ning on otseselt seotud faktiga, et enamuse poolt on jõud, mida see saab kasutada hüvituste ja sanktsioonide teel. - Ümberpööramine - vähem otsene ja on vähemuse poolt enamuse mõjutamise viisiks
Kui nüüd neile inimestele aga eelnevalt teatataks, mida neilt tahetakse, siis me ei saa inimloomuse kohta midagi reaalset teada. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 4 Psühhoteraapia puhul on hädavajalik, et kliendid avaksid end ravi käigus. Selleks peab aga nõustaja olema küllaltki usaldusväärne. Nõustajad peavad olema objektiivsed ja julgustama klienti. Kogu konfidentsiaalset infot tuleb hoida saladuses. Katseisikud, kes osalevad eksperimendis, neil peab olema õigus, et... 1) nende privaatsus oleks tagatud. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avaldada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijaid oma tulemusi esitama nii, et konkreetseid isikuid ei oleks võimalik nende andmete alusel ära tunda, kindlaks teha. Uurimises osalejate heaolu kaitsmine. Konfidentsiaalsus ja anonüümsus: · Konfidentsiaalsus uurija teab katseisiku andmeid, kuid ei avalikusta neid.
palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu. 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia". Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet. Usulise kogemuse struktuur: esmasteks komponentideks on intuitiivne mõtlemine ja minafunktsioon (loovkogemuse sarnane elamus, milles adutakse jumalikku tegelikkust
2) indiviidide vahemine - kahe inimese või grupi võrdlus. 3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond. 4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne. Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik. Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid. Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine. Kunstlik sisevaatlus on näiteks küsimuste esitamine, ehk siis mõtte suunamine. Veel meetodeid: *) longituudsed ehk pikaajalised uurimused - uuritakse samu katseisikuid aastate või
täpsem. Eksperimendi käigus muudab uurija oma tahte kohaselt protsessi (nähtuse) kulgu sellesse mingite uute mõjutegurite sisseviimisega. Seega on eksperiment erilist liiki uurimismeetod, mille ülesandeks on selgitada rakendatavate uute mõjurite ja võtete võrdlevat tulemuslikkust. Eksperimendi läbiviija peab olema antud temaatikas pädev, teadma eksperimenteerimise aluseid ja eksperimendi teostamise ajal peab olema suunav ja tegevusele aktiviseeriv. Eksperimendis osalevad katseisikud peavad olema ühtlustatud teadmistega antud valdkonnas. Eksperimente liigitatakse uuritavate koguse järgi : - ühe grupi eksperiment kasutatakse väga harva, kuna tulemusi ei ole kellegiga võrrelda; - kahe grupi eksperiment üks rühmadest on katserühm (eksperimentaalrühm) ja teine kontrollrühm, kellega tulemusi võrreldakse. Eksperimendi kõige levinum vorm on eksperimentaal- ja kontrollrühmade katse, mille
vähendada. Kasutades katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi, ka ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks Ohud uurimuse sisemisele valiidsusele ajalugu (ajaloolised sündmused mõjutavad sõltumatut muutujat), individuaalne areng (katseisik areneb ajas isikuliselt), statistiline regressioon(mõõtmistulemused kogunevad keskmiste suunas), testimine (katseisikud taipavad alateadlikult eesmärki ja võivad hakata selle kas vastu või kaasa töötama), mõõtmisinstrument (instrumendi ja ka vaatleja usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu), katseisikute valik (individuaalsed erinevused mõjutavad)ja võimalik väljalangevus (surm, kolimine ja siis pikaajaliste uurimuste puhul muutub katserühm ja tulemused ei ole usaldusväärsed). Välist valiidsust mõjutavad sõltumatute muutujate ebaselge määratlemine,
suursugusena, tume hallikassinine võib kergesti hakata rõhuma ja tekitada masendust. Sinine kunstmaterialist põrand võib mõjuda sileda ja külmana, sinine vaip seevastu astumiskindlana ja peaaegu soojalt. Sinise täielik puudumine sisustuses, eriti akendeta ruumis, on võrreldav hingamisõhu puudumisega. (9) Uuringud on näidanud, et sinise tonaalsusega ruumis tunnevad inimesed ennast hästi. Rahu tunne valdas isegi neid katseisikud, kes kompisid sinist seina suletud silmadega. Sinine on töömiljöösse hästi sobiv värv ka seetõttu, et see ei väsita silmi. Sinine pakub psühholoogiliselt väga hea tööatmosfääri - meeled rahunevad, närvid lõõgastuvad ja kasvab keskendumisvõime. Murtud sinised toonid loovad sobiva tausta sügavateks mõtisklusteks ja ideede realiseerimiseks. Kuna inimese liigutused muutuvad aeglasemaks, siis jääb tal ka aeg lühemaks. Selline ümbrus aitab kergemini hingeliste muredega toime
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
suursugusena, tume hallikassinine võib kergesti hakata rõhuma ja tekitada masendust. Sinine kunstmaterialist põrand võib mõjuda sileda ja külmana, sinine vaip seevastu astumiskindlana ja peaaegu soojalt. Sinise täielik puudumine sisustuses, eriti akendeta ruumis, on võrreldav hingamisõhu puudumisega. (9) Uuringud on näidanud, et sinise tonaalsusega ruumis tunnevad inimesed ennast hästi. Rahu tunne valdas isegi neid katseisikud, kes kompisid sinist seina suletud silmadega. Sinine on töömiljöösse hästi sobiv värv ka seetõttu, et see ei väsita silmi. Sinine pakub psühholoogiliselt väga hea tööatmosfääri - meeled rahunevad, närvid lõõgastuvad ja kasvab keskendumisvõime. Murtud sinised toonid loovad sobiva tausta sügavateks mõtisklusteks ja ideede realiseerimiseks. Kuna inimese liigutused muutuvad aeglasemaks, siis jääb tal ka aeg lühemaks
reflektiivsed lapsed aga käituvad palju ettevaatlikumalt ning langetavad oma otsuse alles kõigi alternatiivide analüüsimise järel. 7. Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? Nn raami ja varva test, kus pimendatud ruumis istuvale katseisikule näidatakse valgustatud ruudukujulise raami tasutal varba, mille ta peab pöörama vertikaalseks. Väljast sõltuvad katseisikud lasevad end raamist rohkem mõjutada kui väljast sültumatud ning eksivad viimastest rohkem varvale õige asendi andmisel. 8. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? Ei. Näiteks tõid Witkin jt (1977) välja, et toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla negatiivsed tagajärjed. Nad viitavad vähemasti
ootuste ja normidega. Konformsuse puhul ei esine ebakindlust. Aschi konformsuse katsed, 1951 7 inimest ja tahvel, kus on pilt 4-st joonest. Peab ütlema, millise joonega standardjoon sarnaneb kõige rohkem. Hinnang tuli avaldada kohe, teiste kuuldes. Teistele olid antud juhised vastamiseks. Ilma mõjutuseta eksis vaid 1%. Kokku tuli hinnata 18 korda, kahel h'juhul vastasid teised õigesti ja ühel juhul valesti said sellised instruktsioonid. Vaadati kuidas minnakse kaasa. Katseisikud läksid grupi valehinnanguga kaasa 36%. 76% eksis vähemalt korra. Konformususe juures on oluline roll informatiivsel ja normatiivsel mõjul. Informatiivse korral ei omata piisavat infot ja pöördutakse teiste poole, et seda infot saada, tegemist on konversiooniga e võetakse ka tegelikult omaks esitatav positsioon või vaatekoht, võib hõlmata olulisi muutusi inimese vaadetes, toimub tegelik seesmine omaksvõtt (nt religioon, islami terrorism, seksuaalkäitumises on olemas
käitumise hindamisele. Sellele lisandub erinevates usupraktikates ka veendumus, et Jumal näeb, tunneb ja teab, mida inimene teeb. Üheks võimalikuks moraalse käitumise seletuseks on eneseammendumise (ego depletion) mudel (Muraven ja Baumeister, 2000). Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Selles mõttes toimib moraal otsustamine sarnaselt lihase tegevusele. Autorid leidsid, et need katseisikud, kes pidid ohjeldama oma negatiivseid tundeid või langetama moraalseid otsuseid, olid järgmiste moraalsete ja intellektuaalsete ülesannete täitmisel suhteliselt vähem edukad kui moraalsete valikute ees mitteseisnud katseisikud. Eneseammendumine ei toiminud, kui inimeste jaoks oli tegemist eksistentsiaalselt olulise otsustega, instinktipõhiste otsustega (vastuseis intsestile näiteks) või kui teatud liiki otsuste langetamine oli kujunenud nende jaoks harjumuseks.
68. Otsustamise olemus. Inimene ei otsusta ega lahenda probleeme teadlikult, vaid me saame oma otsustest teadlikuks hoopis peale ebateadliku protsessi toimumist. 69. Luchinsi katse mõte. Abraham Luchins uuris teaduslikult Einstellungi nähtust. Nähtuse iva on lühidalt selles, et mõnikord on kogemused probleemide lahendamisel mitte kasuks, vaid takistuseks. Luchins demonstreeris seda nähtust veepurkidega. Tal oli kolm eri suuruses purki ning katseisikud pidid ainult neid purke kasutades välja mõõtma kindla koguse vett. Seega kolm purki esimesse mahub 21 ühikut, teise 127 ühikut ja kolmandasse 3 ühikut vett. Ülesanne on välja mõõta täpselt 100 ühikut vett. Nuputage. Võin vihjata, et vaja on nelja käiku. Luchins'i veeanumate katse: 3 kannu, eesmärgiks saada teatud kogus vett Eesmärk A B C 99 14 163 25 5 18 43 10 20 23 49 3
astakuid saab oma andmestikust ka ise tekitada. Selleks: Transform Rank Cases. Korduvmõõtmsite ANOVA (Repeated measures ANOVA) on sarnane tavalise ANOVA-ga (One Way ANOVA). Tavalise ANOVA-ga võrdlesime erinevusi sõltumatute gruppide vahel. Korduvmõõtmiste ANOVA-ga saame võrrelda erinevusi sõltuvate gruppide korral. Eksperimentaalpsühholoogias kohtab seda analüüsi üsna sageli, sest eelistatakse kasutada katsedisaine, kus kõik katseisikud teevad kõik tingimused läbi (sõltuvate gruppidega katsedisain). Avage andmefail recall_data.xlsx. Selles katses esitati inimestele erinev emotsionaalse väärtusega sõnu ja paluti neid hiljem meenutada. Näeme andmestikus, et iga katseisik on läbinud kõik katsetingimused (,,Pos" positiivse väärtuseg sõnad, ,,Neg" negatiivse väärtusega sõnad, ,,Neu" neutraalse väärtusega sõnad).
Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline,
Inimaju on tervik, kuid selle osasid on võimalik eraldi mõjutada.» Uurijad näitasid katsetes osalenud isikutele videoklippi ning hindasid katseosaliste tuju enne ja pärast klipi nägemist. Osale katsealustest näidati lõiku koomikute esinemisest, teistele aga õppevideot põrandakatte paigaldamisest. Klippide vaatamise järel paranes koomikuid näinud inimeste tuju tunduvalt. Õppevideot näinute meeleolus erilisi muutusi ei täheldatud. Pärast klippide vaatamist tegid kõik katseisikud mälutesti. Selleks loeti neile kiires tempos ette numbreid ning pärast seda paluti meenutada, millised olid viimased kuus numbrit. Komöödiat vaadanud heatujulised katseisikud said mälutestis märkimisväärselt kehvemaid tulemusi kui teise grupi liikmed. «Mälu võib lõbusas meeleolus küll halvemini talitleda, aga heal tujul on loomulikult ka oma plusspool,» lohutas Martin. «Heas tujus inimesed suudavad loovalt mõelda ning probleeme lahendada.»
Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline,
LIBLIKAS, ning siis, lisaks eksplitsiitsetele küsimustele, või alternatiivina, neid testida ülesandega, milles nad peavad täitma lüngad sõnades, milles mõned tähed puuduvad nagu "_ U _ _ _ L _ P _" ja "V _ _M_ _ _R_". Huvitaval kombel said Warringtoni ja Weiskrantzi poolt uuritud amneesikud (kellel oli muidu suuri raskusi õppimisjadas esinenud sõnade äratundmisega) sõnalünkade täitmise ülesandega sama hästi hakkama nagu terved inimesed. Mõlemat liiki katseisikud, amneesikud ja terve mäluga inimesed, sooritasid loomulikult sealjuures sõnalünkade täitmise ülesande palju paremini sõnadega, mida nad olid hiljuti näinud (näiteks kõik sõnad õppimisjadas). Tähendab, nad toetusid oma mälule! See avastus, et amneesikute mälu võib olla väga hea kui seda erinevalt testitakse, oli täiesti ootamatu ja sellepärast jahmatav. Kuigi see tähelepanek oli avaldatud parimas ja loetavaimas ajakirjas, oli
tingimused? Sotsiaalne looderdamine on psühholoogias kasutusel olev mõiste, mis kirjeldab indiviidide produktiivsuse langust grupis töötades. Latané, Williams ja Harkins (1979) leidsid oma katsete käigus, et sotsiaalse soodustamise asemel tähendas grupis olemine mõnel juhul, et inimesed pingutasid vähem. Näiteks palusid nad ühes katses teha inimestel nii tugevat müra kui nad vähegi suudavad. Selgus, et koos tegutsedes olid katseisikud oluliselt vaiksemad kui üksinda. Seda, sotsiaalsele soodustamisele sisuliselt vastupidist efekti teatakse kui sotsiaalset looderdamist. Selle kohaselt on inimestel kalduvus ,,viilida" kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata.
- Tõestuseks – analoogide kasutamise seaduspärad (Thargard) - Solomon – induktiivsel järeldamisel olulsied 2 protsessi: o Assotsiatiivne süsteem – automaatsed järeldused sarnasuse alusel o Reeglite põhine süsteem – teadlik otsustamine mis tugineb reeglitele - Induktiivset järeldamist ja selle arengut uuriti varem mõistete kujundamise ülesannetega nt Bruner. Eksperimentaator esitas eri suuruse, kuju, värvusega kujundeid ja katseisikud pidid tegema järeldusi missugust kujundit nimetatakse mingi väljamõeldud nimega. - Leiti et eksisteerib verification bias Wason võttis kasutusele 2-4-6 ülesande, mis modelleerib teaduslikku mõtlemist - Reegel on eksperimentaatori välja mõeldud - Näited on positiivsed või negatiivsed – nagu teadusliku katse korral - Katseisikud kontrollivad hüpoteese ning saavad nende õigsuse kohta tagasisidet
annaabi.ee 
