Sümboliseerimisvõime kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine. Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid laused 2. Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks. Kui inimene oskab keelt, siis tajudes tähistajat, teab ta, et signaali tähendust. 3. Ikoonid tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab verbaalsed loodushääled (näu, sulisema, määgima jne) mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid Indeksid loomulikul viisil seotud nähtusega verbaalsed: asesõnad (mina, tema; eile, praegu jne) mitteverbaalsed : norskamine=magamine, haigutamine=igavus Sümbolid seos kokkuleppe alusel verbaalsed: enamik sõnu tähistaja ja tähendus on kokkuleppelised mitteverbaalsed: tähendus kokkuleppeline, ära õppida: &, §, 4
Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus
Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus
Kontakti loomine Kontakti loomiseks on erinevaid viise. Et seda teha hästi ja luua inimesele positiivne esmamulje tuleb osata iseend kontrollida ja tunda. Kontakti loomine jaguneb väga mitmeks: 1. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Kontakti loomiseks kasutatakse silmsidet, lahket näoilmet, korrektset kehahoiakut ja valitakse suhtlemiseks sobiv vahemaa. 2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest. Müüja rollis ei pruugi rangelt järgida arusaama, et esimesena tervitab ruumi siseneja. 3. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kauba müümisel. Kauba müümisel on vajalikud vahendid, millega näidatakse ostja ärakuulamist (peamiselt silmside, pealiigutused, näoilmed ja kehahoiak)
Klientide ootused ja vajadused. *Maslon vajaduste hierarhia: - eneseaustuse vajadus tuvastus vajadus ühtekuuluvus vajadus turvatunde vajadus fisioloogilised vajadused. *Kliendil on kahte liiki vajadusi olemas- 1) olemasolevaid vajadused- mida klient tunnistab ja suudab väljendada. 2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess: - kliendil otsuste tekkimine on keerukas protsess, milles avaldavad mõju: - kliendist endast teistest inimestest ettevõtte tegevusest tingitud mõjurid. *Kliendist tingitud mõjurid: - senised kogemused samalaadsete teenuste kasutamisest. hinnangud seniste kogemustele hoiakud vajadused- soovid laetu,õpitu,meedia sh internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja...
Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Millest võib aga perevägivald olla tingitud ja mis võiks olla selle eesmärk? Kui üks
probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses,
1.2 Eneseavamine - Loogiline argumenteerimine - Rahustamine · Avatud ala - Kolmeteistkümnes teesulg · Pime ala · Varjatud ala · Tundmatu ala 1.3 Suhtlemistasandid: · Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid: · Suuline kõne, kirjalikkõne · Paralingvistika - Häälekõrgus - Hääletugevus - Tämber - Artikulatsioon e väljahääldus - Tempo - Rütm - Metasõnum - Paus Mitteverbaalsed väljendusvahendid : · Silmside · Näoilme · Häälevalitsemine - Naeratus
Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed, literaalsed, reaalsed, konsensuaalsed. Ühekülgsed 1 pool kohustatud, teine õigustatud. Kahekülgsed mõlemad nii õigustatud kui kohustatud. Kehtivuse tingimused: Nõusolek oluline KÕIKIDE lepingute juures. Objekt käibeline asi. Kooskõlas heade kommetega. Alus (eesmärk). Sisu. Kehtetu, on jõu või ähvardusega sõlmitud. Pettus kehtetu. Error faktiline kehtetu, õigusnormides kehtiv. Ofert ja aktsept
Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada suhtlemisel klientidega.
konkreetseid teadmisi · Kontrolltööd ja eksamid Tuntumaid intelligentsusteste Wechsleri intelligentsusskaalad · David Wechsler'i (1896-1981) välja töötatud skaalad intelligentsuse mõõtmiseks · Nt täiskasvanutele mõeldud WAIS ja lastele mõeldud WISC · 11 alaskaalat · Ülesanded muutuvad järjest keerukamaks · Eesmärgiks määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole enam suuteline eksimatult lahendama Wechsleri intelligentsusskaalad · Verbaalsed testid mõõdavad: · Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele kahjulik?) · Informeeritust (mitu päeva on aastas?) · Sõnavara (defineeri mõisted jalgratas ja karvkate) · Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamise oskust (kui 3 pliiatsit maksab 63 krooni, siis kui palju maksab 24 pliiatsit?) · Arvuridadega ümberkäimist (korda järgnevat numbrijada vastupidises järjekorras: 5, 2, 7, 4, 9) · jne Wechsleri intelligentsusskaalad · Mitteverbaalsed testid mõõdavad:
Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt verbaalsed ähvardused eakaaslaste suhtes (narritamine ja pilkamine) ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga (teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või lõhkumine). Vaimne vägivald on samaväärne füüsilise vägivallaga kuna see mõjutab õppimist ja elukvaliteeti. Füüsiline vägivald seisneb kaasõpilasele kehalise valu tekitamises. Uudistes kajastatakse
Culpa liigid Culpa astmed Tegevuses Raske hooletus Tegevusetuses Kerge hooletus Puudub nõutud hoolsus Abiliste valikul Kergeim hooletus Järelvalve teostamisel Lepingud Lepingute süsteem Vormivaba kokkulepe Kindlas vormis kokkulepe Nimetud lepingud Paljas kokkulepe Verbaalsed Vahetus Kohtulikku kaitse omavad Literaalsed Sobing Lepingu täiendav
" Kuigi andekas laps võib olla andekas mitmes valdkonnas, siis teeb ta ikkagi oma valikud vastavalt oma soovidele ja asjatundjate suunamisel. · Matemaatika veidrikud on kõige hullemad. Vastupidi. Uurimused on näidanud, et need noorukid, kes on andekad matemaatika valdkonnas, on väga populaarsed oma eakaaslaste hulgas ja omavad enda sõpruskonda. Vähem populaarsed on need, kellel on kõrged verbaalsed võimed. Teadlased on ka öelnud, et need, kellel on kõrged võimed matemaatika valdkonnas, võivad seda varjata ja tagaplaanile hoida, aga need, kellel on kõrged verbaalsed võimed, paljastavad selle üsna pea, kui nad rääkima hakkavad. · Klassi vahelejätmine rikub sinu elu. Aktseleratsioon koolis võib olla mitut moodi. Akadeemilised kasud on aktseleratsiooni puhul selged ja kasulikud, küll aga
Jean Piaget Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Se...
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5
Meeste jaoks on tähtis, mida nad on teinud, kui kaugele jõudnud, naistele see, kui vajaliku teistele tunnevad nad end olevat. · Uudishimu- mees tahab katsetada uut, otsida, riskida. Kui mehel on valikuvõimalus käituda kas järeleproovitud viisil või võtta omaks suuri võimalusi tõotav uus, riskib mees uue kasuks. Intellektuaalsed erinevused: Tüdrukute intellekt areneb sõnade kaudu (hakkavad keskmiselt varem rääkima kui poisid, sõnavara täieneb kiiremini, verbaalsed võimed paremad kui poistel) Meelde jätmiseks piisab reeglina lugemisest ja kuulmisest. Naistel üldse parem kuulmismeel ja kõik sellega seonduv, ka koordinatsioon. Meestel enam arenenud nägemismeel, ruumiline taju, abstraktne mõtlemine. Meeste intellekt enam mobiilne: meelde jätmiseks peavad nad vahetult kogema (nägema, katsuma, lahti võtma, kokku panema). See intellektitüüp aitab toime tulla varem tundmata ülesannetega.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne,
käsitletava küsimuse osas. · Ekspertvalim. Kui uurimuse eesmärk on saada kõnealuse küsimuse kohta võimalikult palju asjatundlikku teavet. · Laste ja noorte valimid. Siin on tingimata vajalik vanemate nõusolek (laste puhul). Kasutama peaks palju köitvaid abivahendeid (tahvlid, joonistused, fotod, rollimängud, hüpoteetilised situatsioonid), et võtta maha pingeid ja luua avatud mugav õhkkond. Moderaatoril peavad olema väga head verbaalsed ja mitte-verbaalsed oskused. · Lapsevanemate valim. Ühest või mitmest perekonnast koosnev grupp, keda huvitab sama temaatika. Selliste gruppide modereerimine on väga raske, eriti väga tugevalt traditsionaalsete peredega (võim sageli antud ühele pereliikmele). Et liigset probleemikesksust või konflikte vältida, peab grupi modereerimine soodustama avatud ja kerget meeleolu, isegi lõbusust. Rollimängud, kus pere senised rollid pea peale
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused.
Vaene lühimälu tekitab raskusi nädalapäevade, telefoninumbrite, korrutustabeli meeldejätmisel, raskusi esineb objektide nimetamisel, tahvlilt või raamatust mahakirjutamisel. Düsleksiat kirjeldatakse samuti kui erinevusi õppimisstiilides. Düslektikud võib jagada 3 gruppi: · need, kellel on kõrgelt arenenud võimed visuaalses/ruumilises mõtlemises ja kes on verbaalselt vähem võimekad; · need, kellel on kõrgelt arenenud verbaalsed oskused ja kes on vähem võimekad sellistes oskustes, mis nõuavad visuaalset/ruumilist teadlikkust; · need, kellel on nõrgad ja tugevad küljed mõlemas valdkonnas. Sageli on düsleksia seotud teiste kommunikatiivsete häiretega. Tugev seos on kõne hilise arengu ja düsleksia vahel. Düsleksia väljendub lugemisvilumuse arengu häirumises, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega
86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE - standardiseerimine - sooritus varasema valimi normidega võrreldes - reliaablus - valiidsus INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST - üldine vaimne võimekus *kliinilised testid - spetsiifiliste võimekuste testid *akadeemilise võimekuse testid *sooritustestid - praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused *loodud on ka mittesõnalisi teste - John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste u...
vaid selle dominantne funktsioon. Kõigis teistes verbaalsetes toimingutes on see teisejärguline. Tegeledes poeetilise funktsiooniga ei saa keeleteadus piirata end poeesia valdkonnaga. Väidetakse, et poeetilise funktsiooni lingvistilisel uurimisel tuleks ületada poeesia piirid; samas ei saa poeesia sellekohane uurimine end piirata poeetilise funktsiooniga. Eripärad eri poeetikazanrites toovad kaasa (koos dominantse poeetilise funktsiooniga ) erinevad teised verbaalsed funktsioonid (nt lüürika emotiivse funktsiooni). Püüdes vastata küsimusele: ,,Mis on asendamatu joon igas poeesiapalas?", tuuakse esile verbaalses käitumises kasutatavad põhikorraldusviisid - valik ja kombinatsioon. ,,Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." Ekvivalentsus on tõstetud järgnevust loovaks vahendiks: luules - üks
2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites
mõjutavad suurt osa indiviidi elus. Sündmused, mis või mittetäielik. konkreetse sündmusena ei mõjuta kogu rahvast, võivad inimest mõjutada pikki aastaid. Selliseks sündmuseks • Nõrgalt arenenud on eelkõige arengueas omandatavad võib olla vanema surm lapse varases eas, raske oskused ehk üldist intelligentsust mõjutavad vaimsed, haigestumine või puudega lapse sünd. Nad võivad verbaalsed, motoorsed ja sotsiaalsed võimed. esineda ka õnnelike sündmustena nagu äkiline • Jaguneb astmeteks, mida hinnatakse standarditud rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused intelligentsustestidega. võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Need võivad põhjustada palju stressi normatiivsete sündmustega võrreldes, sest isikud ei ole selleks valmis ja nad võivad
lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse? Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid. Lihtlaused seotakse liitlauseks 5 loogikatehte abil, millest 4 on binaarsed, 1 on unaarne ja selleks on eitus. Millised on lausearvutuse loogikatehted? Nende tähistused ja verbaalsed tähendused? Verbaalne esitus: Formaalne tähistus: Eitus: Mitte P, pole õige, et P. ~P, on ka teisi alternatiive. Ühe alternatiivi kehtimise nõue: PvQ P või Q Tingimuste samaaegse kehtimise nõue: P &Q P ja Q Järeldumine: P->Q Kui P siis Q Samaväärsus: P<->Q P ainult siis, kui Q Millist tehet nimetatakse binaarseks? Millised loogikatehted on binaarsed?
Kontrollimine (review) Individuaalne Eksperdiarvamus, tulemused eksperdihinnang Andekust on liigitatud nii üksikute psüühiliste protsesside (mälu, mõtlemine), üldvõimete (intelligentsus, loovus) kui ka ainevaldkondade (matemaatika, muusika, keeled) järgi (Häidkind, Kuusik 2009). F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi: intellektuaalsed (vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008). Intellektuaalse andekusega lastel näiteks on täheldatud kõrgemat tundlikkust välismaailma
Rollimängud aitavad mõista teiste inimeste käitumist, nende rõõmude või kurbuse põhjuseid. (allikas: dots. Jüri Liivamägi) Probleemid autismi korral Vanemate probleemid: - Mida saame me teha oma lapse heaks? - Kuidas seda teha? - Kui kaua tuleb seda teha? - Milliste abinõudega? - Mis saab hiljem, milline on prognoos? Autismiga lapse probleemid: - Piiratud kontakteerumis-, emotsionaalsete suhete loomise võime. - Puudulikud verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvõimed. - Motoorika häired: "puisus", stereotüüpiad jne. - Kognitiivsete võimete fikseerumine vaimse arengu madalamatele astmetele. 8 - Kompulsiivne püüd säilitada endine olukord. - Intensiivsed ebaloogilisena näivad hirmud, autoagressiivsus vm. Autismist Autism on pervasiivne arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine
kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada. Pragmaatiline pädevus tähendab oskust olukorra kohaselt reageerida, nt hoiduda hinnangutest ja mõttetust kriitikast, valida hoolikalt vahendeid oma kriitika väljendamiseks või parntneri mõjutamiseks. Kõnetegu e kõneakt- kõnelõik, millel on kõneolukorras teatav eesmärk ja mida nii kõneleja kui kuulaja seovad kontekstsituatsiooniga ühtmoodi. 3 kõneaktitüüpi- lokutiivne(info edastamine, mingi tõdemus
Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurid...
häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte- verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut).
ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte-verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja 3 liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut).
Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist. Esinevad tugevad vaimuhood. Avaldub sünni momendil. Esineb rohkem poistel. Väldivad pilt kontakti. Veider kõnd, jooks ja hoiakud. Aspergi autism kõrgemad verbaalsed hoiakud. Suudavad rohkem rääkida. IQ keskmisel tasemel. Info on samasugune kui nad räägivad. Võivad olla, kuid ei pruugi olla kohmakad. Neil esinevad spetsiifilised huvid. Ei tunne mingit huvi sotsiaalsetele kontaktide vastu. Mõned nendest on väga targad. Atüüpiline autism sümptomite avaldumine väga hiline. Kõiki autismi tunnuseid ei ole. RET-i sündroom esineb ainult tüdrukutel. Väänlevad ja pigistavad liigutused tulevad normaalsete liigutuste asemel
Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mu...
6. Esteetilised vajadused (vajadus kogeda ilu ja luua uut) 7. Eneseteostamise vajadus (arendamine ja jõuvarude kasutamine). Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2. Motivatsioonifaktorid vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Suhtlemise olemus ja roll organisatsioonis Verbaalsed suhtlemisvahendid on kõne kiirus, rütm ja paus jutu vahel ning intonatsioon ja häälitused nagu naer, nutt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on miimika ja zestid, silmad ja silmside, distants. Suhtlemisprotsessil on 3 alamprotsessi: 1. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine 2. Suhtlemispartneri ja situatsiooni tajumine 3. Suhtlemispartneri mõjutamine Konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus, informatiivne, annab
ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 - varase sõnavara arengu indikaator) Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt. Lapse pilgu suund (7k), lapse tegevus (10k), tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k). Isa roll: kiindumus vanematesse erineb! · Füüsilised müramismängud · Verbaalsed mängud · Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja · Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt 3. elukuuks). Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada.
planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905. esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala, et eristada kooli Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu
kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed?
küsimus nende valiidsusest ja reliaablusest. ➧Kõigis vanustes sobivad laste uurimiseks standardiseeritud testid, mis on just selles vanuses laste uurimiseks välja töötatud. ➧Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on vaatlusel. ➧Lisaks vaatlusele saab kasutada ka mitteformaalseid hindamisprotseduure, nt anda lapsele täita erinevaid mängulisi ülesandeid. ➧Küll aga tuleb laste uurimisel piirata küsitlusmeetodi kasutamist, kuna laste verbaalsed oskused on veel vähesed. Samas saab küsitleda lapse vanemaid, kellelt saab olulist lisainfot lapse senise arengu kohta ning lapse koduse käitumise kohta. ➧Vahendite valikul arvesta, et pisemad lapsed tegutsevad põhiliselt reaalsete objektidega, millele võivad lisanduda ka pildid, kuid need ei tohiks uurimisvahenditena domineerida. ➧Viiendast eluaastast võib kasutada suures osas pilte, mis algul peaksid olema reaalsetele asjadele võimalikult sarnased. Laste vanuse kasvades võivad
Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist.
Kui g- d on vähe, on inimene raskustes igasuguste ülesannetega (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.4. VOOLAV JA KRITSLLISEENUD INTELLIGENTSUS Voolav intelligentsus tähistab võimet hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega. See hõlmab vaimsete operatsioonide teadlikku ja juhitud teostamist. Seda vormi vajatakse olukorras, kus probleemi lahendamisel ei saa toetuda sisseharjunud rutiinile. Kristalliseerunud intelligentsus hõlmab omandatud teadmisi. Siia alla kuuluvad verbaalsed teadmised ja oskused, mis tulevad kasusks selliste probleemide puhul, millega ollakse juba kokku puutunud. Voolava ja kristalliseerunud intelligentsuse vahel on ilmne seos. Kõrge voolava intelligentsusega inimene on tõenäoliselt kiire õppija ning omandab seetõttu kerge vaevaga need oskused ja teadmised, mis on aluseks kristalliseerunud intelligentsusele (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.5. INTELLIGENTSUSE ELEMENDID Intelligentsust mõjutab vaimne kiirus
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned p...
Pikaajaline mälu: episoodiline mälu · Isiklikud kogemused · Areng koolieelses eas oluline · Sündmused; episoodid · ---- autobiograafiline mälu, enesetunnetus, semantiline mälu Semantiline mälu · Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel) · Nii mälu kui mõtlemise ühikud · Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid · Seostamine situatsioonidega, kogetuga · Seostamine tegevustega · Seostamine emotsioonidega · Grupeerimine hierarhilistesse kategooriatesse · Kokkusurumine · Märkmete tegemine · Subjektiivne grupeerimine Vanuselised iseärasused
person anticipate events” Kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi. Interpretatsioon – inimese käitumine on konstruktide kontrolli all. I SÜNDMUSE KONSTRUEERIMINE: „A person anticipates events by construing their replications.“ Ülesituatsioonilised omadused (püsivus) Toimunud sündmused. Sarnasused ja erinevused. Konstrukti kommunikatsioon: verbaalsed ja mitteverbaalsed märgendid. II KONSTRUKTI VALIK: „A person chooses that alternative in a dichtomized construct though which he or she anticipates the greater possibility for extension and definition of his or her system.“ Konstrukt ja konstrukti poolus. Täpsustamine – valitakse see, mis ennustas minevikus sündmusi paremini. Vähem sündmusi, rohkem detaile. Konservatiivne strateegia. Laiendamine – valitakse see, mis ennustab uusi sündmusi või tuttavaid
7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik.
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
