Aga ikka ei saa öelda täpselt, mis on kurjus ja lomulikult mis on headus. Me võime teha asi, mille peal me mõtleme, et see on hea, aga samal ajal me võime kahjustada teise inimene, ja ei ole oluline, kas see on füüsiline kahjustamine või emotsioonalne. Kui mõtlema, mis võiks juhtuda, kui ei olnud kurjust, võib teha loogiline järeldus, et ei olnud pole ka headus, ja siin juba palju küsimusi, et kui keegi tappas inimene, mis see on? See on normaalne või ebanormaalne? Aga mis siis on normaalsus või ebanormaalsus? See on mingi mõttes hedaus ja kurjus, aga kui seda ei ole, siis ei saa öelda niimoodi. Kõik tuleb meie tunnusest ehk kui ei ole kurjus ja headus maailmas, siis see tahendab et inimestel ei ole tunnused, emotsioonid. Kui räägida, kas on vaja vähendada kurjus või ei ole, siis jälle tõuseb küsimus, aga mis on kurjus? Iga inimene võib endale otsustuda mis see on, aga suures maastapis praegu see on võimatu,
Sellised inimesed, kes ei kuulu ''normaalsete'' sekka, süüakse välja, alandatakse ning tihtipeale langevad ka ignoreerimise ohvriks. Tänapäeva noored ei võitle enam ühiskonnas iseenda ''mina'' eest ega ürita olla omapärased, vaid pigem samastada end teistega, leides üles omasugused ning muutuda nendega võimalikult sarnaseks, sest teadupärast on võimatu saada üksinda hakkama. Kõik, mis võib tunduda normaalsena ühele kultuurile, tundub teisele kultuurile võõrana. Usun, et normaalsus on subjektiivne ning sõltub pigem ühiskondlikest moraalidest. Sellepärast on ka raske defineerida oma essees, mida tähendab see sõna tänapäeval. Inimesed, kes kardavad eksida, iseloomustavad kõige paremini tänapäeva normaalsust. Meie silmis pole normaalsed inimesed, kes eksivad mistahes tõdemuste vastu, meie silmis on ideaalis loodud pilt normidest ja sellest, millised peaksime kõik olema. See ongi tänapäeva normaalsus
n aine + nlahusti maine 6,67 g M aine * + nlahusti 58,5 g / mol * + 13,75mol Maine 58,5 g / mol M(H2O)=18g/mol 247,58 g nlahusti = = 13,75mol 18 g / mol 4.) Normaalsus M aine 6,67 g E aine = = = 36,5 g / ekv valents 1ekv maine 6,67 naine = = = 0,114ekv E aine 58,5 g / ekv naine 0,114ekv ekv Cn = = 3 = 0,456 Vlahus 0,250 dm dm 3 5
proovi, lisasime indikaatorina metüüloranzi ja tiitrisime 0,1N HCl-ga kuni proovi kollane värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel
6,5 242 7 266 0 7,5 292 0 1 2 3 4 8 317 8,5 343 9 371 Tugeva happe ekvivalentpunkt: (3 9,5 394 Mõõtelahuse normaalsus: 0,1035 10 415 Happe hulk: 0,0039 l*0,1035g*ekv/l=0,000403 Nõrk hape 0 40 Nõrk hape 0,5 41 450 1 43 1,5 51 400
Mööduva kareduse määramiseks pipeteeritakse keeduklaasi 100 cm3 vett, lisatakse 3 4 tilka indikaatorit metüüloranzi ja tiitritakse 0,1 n soolhappega kuni punase värvuseni. Esimese värvi muutumise korral tiitrida edasi väga ettevaatlikult tilga kaupa. Teha kaks määramist. a ×1000 × n Arvutus: = mg ekv/l 100 a1- tiitrimisel kulunud soolhappe kogus ml n1- soolhappe normaalsus Lisasime 2,2 ml HCl - i 2,2 ×1000 × 0,1 = 2,2 mg ekv/l 100 Üldkareduse määramiseks pipeteeritakse koonilisse kolbi 100 cm3 vett, 5 cm3 puhverlahust, lisatakse ca 0,1 g indikaatorit kroomgeenmust ET-00 ja tiitritakse o,05 n triloon-B lahusega aeglaselt sinise värvuseni. Teha kaks määramist. a ×1000 × n
et lahust oleks täpselt 250 cm3. (Lahus sai valmis, V=250 cm3) 7. Mõõdan areomeetriga lahuse tihedus.(=1,0172 g/cm3, sellest väiksem tihedus tabeli g/cm3, sellest suurem tihedus tabelis =1,0197 g/cm3). 8. Leian NaCl protsendilist sisaldust lahuses: 9. Arvutan NaCl massi ning protsendilist sisaldust liiva ja soola segus: ; Suhteline viga (segu B): Muud arvutused n(NaCl) Molaalsus: Molaarsus: Moolimurd: Normaalsus: NaCl konts. (g/dm3, kg/m3): Järeldus Töö oli läbiviidud vastavalt eeskirjale, kuid töö lõpptulemus ei ole piisavalt tõelisele lähedane ebatäpsete mõõdetuste ja tehniliste vigade tõttu. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Meetod
ootasime kui kolonni tööreziim stabiliseerub. 5. Mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võtsime läbi kraani proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 6. Määrasime võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon määrasime 10 ml proovi tiitrimisega 0,1 N HCl-ga indikaatori (metüüloranz) juuresolekul -- proovi kollane värvus läks roosaks. Arvutasime NH3 normaalsus N NH 3 (16) valemi järgi. 7. Muutusime õhu kulu, fikseerisime see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritasime järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. Katseandmed Lahuse kulu L = 0,00515 l/s NH3 ruumal V NH = 10 ml = 0,01 l 3 HCl normaalsus N HCl = 0,1 N Üldrõhk P = 101325 Pa Õhu temperatuur T= 20 0C = 293 K Temperatuur norm. Tingimustel T0 = 25 0C = 298 K Taldriku aukude läbimõõt d0 = 4mm Taldriku paksus s = 4mm
Töö käik AMMONIAAGI VESILAHUSE VALMISTAMINE JA AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Valmistatakse 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett. Lahuse kontsentratsioon määratakse 20 ml proovi tiitrimisega 0,1 N HCl-ga indikaatori (metüüloranz) juuresolekul -- proovi kollane värvus läheb roosaks. NH3 normaalsus arvutatakse: N NH 3 , (16) N V N NH 3 = HCl HCl V NH 3 kus - titrandi normaalsus, N; - titrandi kulu, ml; - tiitrimiseks võetud proovi maht, N HCl V HCl V NH 3 ml.
· 2 mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelis. · C otsitav massiprotsent. C = C1 + (C2 - C1)( - 1) / ( 2 - 1)= = 1,00% + (1,50% - 1,00%) / (1,0050 g/cm3 - 1,0054 g/cm3) * (1,006 g/cm3 - 1,0054 g/cm3) = 0,999925% 5. Arvutan NaCl'i massiprotsendi soola ja liiva segus. CNaCl = mNaCl / msegu = (1,006 g/cm3 * 250 cm3 * (0,999925% /100%)) / 5,01 g 50,1% 6. Liiva ja keedusoola segu molaalsus, molaarsus, moolimurd, normaalsus ja tihedus. Molaarsuse arvutamise lihtsustamiseks viin andmed üle 1L ekvivalendile. mNaCl = Vlahus * lahus * C% / 100% = 1 ,006g/cm3 * 250 cm3 * (0,999925% / 100%)= 2,51 g mNaCl = 2,51 * 4 = 10,04 g Vlahus = 0,250cm3 * 4 = 1 dm3 Cm molaalsus: Cm = naine /mlahusti = (10,04 g / 58,5 g/mol) / 1 kg 0,172 mol/kg CM molaarsus: CM = naine / Vlahus = (10,04 g / 58,5 g/mol) / 0,25 l 0,69 M
• Mis on muhvelahi? - Ahi, mis on mõeldud kõrgetele temperatuuridele, tuhastusahi • Millel põhineb neutralisatsioonimeetod? - Tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega ja vastupidi e. HAPPE + ALUS = SOOL + VESI • Millel põhineb redoksmeetod? - Põhineb oksüdatsiooni astme muutumisel. • Milleks kasutatakse mõõtkolbi? – lahuse valmistamiseks või suurte vedelikehulkade mõõtmiseks, lahjendamiseks • Mis on lahuse normaalsus? - Gramm ekvivalent arv 1000ml-is • Mis on ekvivalentsuspunkt? - Punkt kus ainete kogused on reageerinud, pH=7 • Mis on lahuse tiiter? - Tiiter on lahustunud aine grammides 1ml lahuses T=g/ml • Mis on fiksanaal? - Fiksanaal on kinnistes ampullides, kus on kindel reaktiivikogus, mis on vajalik teatud koguses teatud normaalsusega lahuse saamiseks • Mis on mõõtlahus? - lahus, mille konsentratsioon on teada • Mis on indikaatori pöördeala
rkamaks ellu ja tegemaks mehetegusid. Autor kingib neile vimu ja nitab seda vimuvitlust, kus mitte inimene ei kanna jopet, vaid jope kannab inimest veel rohkem, ta oskab ka rkida. Asjad ja muud loomad/olevused saavad endale vimu, et astuda vastu hiskonnas kehtivate normide vastu suvel kantakse lhikesi pkse, mitte jopet; julukinke toob juluvana, mitte kass ega kilpkonn; puukusud ei ole taunitavad, vaid peavad saama vabaks ja psema kuu peale, puuksulinna. Kik taunitav vetakse raamatus vastu kui normaalsus. Ja mis kige huvitavam, olgugi et vim on suutnud ennast mingil mral kehtestada ja on raamatu kontekstis tiesti normatiivseks peetav, sekkuvad ka nendesse lugudesse vimule vastuhakkajaid. Niteks, kuigi kass suudab testada, et ta on juluvana, tuues pererahvale kinke, satub ta ikkagi ige juluvana ilmudes heks vimule allutatuks. Vim on siin kui tde, mida igaks peaks teada julukinke toobki juluvana, mitte kass vi kilpkonn. Miks Kivirhk rgib lasteraamatus puuksudest ja kakast ning miks ta on nii
proovi, lisasime indikaatorina metüüloranzi ja tiitrisime 0,1N HCl-ga kuni proovi kollane värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel
vastus on aga 70 %. Katsel esineb süstemaatiline viga 1,6%. Selle tekkeks võib olla mitu põhjust: a) NaCl ei lahustunud täielikult lahuses, osa jäi veel liiva ja soola segusse sisse. b) Kogu vedelik ei filtreerunud, võiks kaduma minna mõni tilk. c) Võis areromeetriga tiheduse mõõtmisel tekkida pisikene vaatlemisviga. 9. Arvutan NaCl kontsentratsiooni minule teada olevates kontsentratsiooni väljendusviisides (molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, , Molaarsus: M(NaCl) = 23 + 35,5 =58,5g/mol Molaalsus: Moolimurd: M(HO) = 18g/mol Normaalsus: M(NaCl) = 5 Eksperimentaal töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine 1. Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Töö vahendid
Lahus valda koonilisest kolvist mõõtesilindrisse Lisada nii palju vett et lahust oleks 250 cm3 Mõõta areomeetriga lahuse tihedus Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, arvutada naatriumkloriidi mass ja protsendiline sisaldus liiva ja soola segus Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katseandmed Segu mass m= 6,57 g Mõõdetud tihedus p= 1,014 g/cm3 Sellest väiksem tihedus tabelis p1= 1,0126 g/cm3 Sellest suurem tihedus tabelis p2= 1,0161 g/cm3 Otsitav massiprotsent C%= 2,2 % Massiprotsent, mis vastab tihedusele p1 C%1= 2,00%
kuivatada. 1. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. 2. Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. 3. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: o mõõdetud tihedus 1,020 g/cm3 o 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0019 g/cm3 o 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0054 g/cm3 o C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 0,50 % o C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,50 % o V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
ning kindlasti kuivatada. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0051 g/cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0019 g/cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0054 g/cm3 C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 0,50 % C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,0 % V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian otsitava massiprotsendi C%: C% = C%1 + * ( 1)
Leian tabelist NaCl protsendilise sisalduse lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. Arvutan mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi massi ning NaCl protsendilise sisaldus liiva ja soola segus. Arvutan naatriumkloriidi sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0124 g/cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0090 g/cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0161 g/cm3 C% otsitav massiprotsent 1,98% 2,00% C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 1,50% C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 2,50% V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste elu? Elame pidevalt arenevas ühiskonnas, kus äkilised avastused on kaasa toonud revolutsioonilisi muutusi nii argielus kui ka ühiskonnas kui tervikus. Inimesed on olnud kiired kohanejad ning ümbritsevast on saanud täielik normaalsus. Kas see kõik on aga suutnud muuta ka meie olemust ning kuidas? Vastust otsides peaksime vaatama endale tõsiselt otsa ja hakkama mõtlema, kuhu edasi. Inimene on ju ennekõike organism, liiki kuuluv loom oma lihtsuses ja loomulikkuses, kuid just seda võib pidev areng võltsimaks muuta. Vaimselt oleme tihti keskendunud pseudoprobleemidele, millest loobumine näib võimatu ning heaks näiteks on noorte seas aina levinum depressioon. Väietavalt teeme ka juba füüsilisi muutusi. Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja selgroo asendi muutumine istuva eluviisi tagajärjena. Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emots...
12,5 482 13,0 503 13,5 541 14,0 567 14,5 593 15,0 620 Tugeva happe ekvivalentpunkt: (4.1;152), mõõtelahuse maht1: 4,1 ml=0,0041 l Segu ekvivalentpunktid: (3,4;134) , mõõtelahuse maht2: 3,4 ml=0,0034 l (8,1;232), mõõtelahuse maht3: 8,1-3,4=4,7 ml=0,0047 l Mõõtelahuse normaalsus: 0,1220 n Happe hulk: 1) 0,0041 l*0,1220g*ekv/l=0,0005002g*ekv=0,5002mg*ekv (tugev hape) 2) 0,0034 l*0,1220g*ekv/l=0,0004160g*ekv=0,4160mg*ekv (segu, tugev hape) 3) 0,0047 l*0,1220g*ekv/l=0,0005734g*ekv=0,5734mg*ekv (segu, nõrk hape) Graafikud: Järeldused: Esimene lahus sisaldas 0,5002mg*ekv tugevat hapet ning teine sisaldas 0,416mg*ekv tugevat ja 0,5734mg*ekv nõrka hapet. Tiitrimised on tehtud küllaltki hoolikalt nagu järeldub jooniselt, kus punktid on enamvähem kõik sirgete peal.
kas üldse sellise eesmärgiga?“. Ma arvan, et noored võivad riietuda nii, kuidas nad ise tahavad ja teistel pole õigust, järeldada sellest midagi. On valus kuulata, kui palju on maailmas seksuaalset ahistamist ja, kui seda pooldavad veel kuulsad poliitikud, kellel on maailmas väga palju võimu. Kas me saame sallida seda? Seda, et noori kasutatakse ära ja selle eest ei saada, mingit karistust? Seda, et isa võtab oma tütart, kui objekti? Kas see on uus normaalsus? Mina vastaks ei, ma ei salli seda. Me peame kõik selleks tegema, et meie riigis ei saaks võimule poliitikud, kes sallivad niisuguseid põhimõtteid. Mõtleme enne läbi, mida ütleme, ärme unusta, mis on ilu ja kaitseme noori. Mõelge järele ja olge valvsad, et meie ühiskonnas ei leviks niisugused ohtlikud väljaütlemised, sest neid ei saa sallida.
12,5 351 13,0 380 13,5 402 14,0 429 14,5 452 15,0 479 Graafikud: Nõrga happe ekvivalentpunkt: (5,4; 132), mõõtelahuse maht1: 5,4 ml=0,0054 l Segu ekvivalentpunktid: (4,7;185) , mõõtelahuse maht2: 4,7 ml=0,0047 l (11,2;283), mõõtelahuse maht3: 11,2-4,7=6,5 ml=0,0065 l Mõõtelahuse normaalsus: 0,1023 n Happe hulk: 1. 0,0054 l * 0,1023g*ekv/l=0,5524 mg*ekv (nõrk hape) 2. 0,0047 l * 0,1023g*ekv/l=0,4808 mg*ekv (segu, tugev hape) 3. 0,0065 l* 0,1023g*ekv/l=0,6650 mg*ekv (segu, nõrk hape) Järeldused: Esimene lahus sisaldas 0,5524 mg*ekv nõrgat hapet ning teine sisaldas 0,4808 mg*ekv tugevat ja 0,6650 mg*ekv nõrka hapet. Võib olla tiitrimine läks natukene valesti, sest mõned punktid ei ole sirge peal.
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, mil...
aine masside summaga, siis • Segamise reegel: a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 a•x+b•y=(a+b)•z ------Mis on kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. ------Millise on kontsentratsioonide tüübid? Massikontsentratsioon, molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon ------Kuidas saab kontsentratsiooni väljendada? Normaalsus, molaarsus, moolimurd, moolisuhe, massimurd, massisuhe, tiiter, üleküllastunud lahus ------Praktilised ainete suhtelise sisalduse määramise viisid. Protsent %, Massiprotsent, mahuprotsent, promill, ppm, ppb, ppt, Piirkonsentratsioon ------Massiprotsent. Massiprotsent: lahustunud aine mass sajas massiosas lahuses ------Mahuprotsent. Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent (tähis Pv või C%,vol) on segus ühe komponendi maht 100 mahuühikus segus
Vägivald meis ja meie ümber. Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased. Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks. See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : " Sa oled juba niigi paks !" ; " Sa oled nii mõttetu inimene! " ; " Sinusugust küll keegi enda ellu ei taha ! " Sellised laused saadavad inimest läbi elu, õõnestades enesekindlust ning mõjutades otsuseid. Inimesed, keda on kooli ajal mõnitatud ei ole üldiselt oma elus edukad, kuid on ka erandeid. Nimelt mõni mõtleb ka nii kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Targad ammutavad mõnitustest ning alandamisest en...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpa...
selle olemust. Kuid, kas ühiskonnal on õigust mõista hukka inimeste vahelist kiindumust ainuüksi sellepärast, et see ei vasta niinimetatud normidele. Ometi sellised inimesed ongi, neil on kõige ja kõigi suhtes eelarvamused ning nad ei vaevu asja süvenema, vaid mõistavad kohut ning taunivad seda, sest see ei ole määratud standardite kohane. Maailmas, mis on nii kinni oma normatiivides on peaaegu et võimatu olla õnnelik ja elurõõmus, kuid kas aja jooksul inimestele seatud normaalsus piirangud ka kunagi kaovad püsib müsteeriumina. Kuid kui see peaks millalgi juhtuma, siis saab olla kindel, et ühes sellega kaob ka vihkamine ning sedaaegu saab praegusest maailmast sinimaa.
3,7% kõrgem kui monokultuursel ettevõttel. ISS Eesti 1650 töötajat on 18 erinevast rahvusest, kuna olukord näitab, et eestlased ei soovi teha lihtsamaid, räpasemaid ja ohtlikumaid töid. Võõrtööjõu sisenemine aga lõhestab rahvusriigi ühiskonda, kuna kultuurilised erinevused tekitavad inimeste vahel pingeid. Riigil tuleb suunata ressursse lõimumispoliitikasse ja vähemusrahvuste õiguste tagamisse ning eestlus jääb tahaplaanile. Monokultuurne riik on tänapäeva normaalsus, mis annab indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga
Cm=1000*5,577g/(58,5g/mol*(250cm3*1,014g/cm3-5,577g)=0,385mol/kg Arvutame naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: moolimurd Cx= naine/ (nlahusti+naine) Cx= naine/((Vlahus*lahus- maine)/Mlahusti)+naine) Mlahus=M(H20)=18g/mol Cx=0,095mol/(((250cm3*1,014g/cm3-5,577g)/18g/mol)+ 0,095mol)= 0,095/ (0,095+13,7735)=0,006874=6,874*10-3 Arvutame naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: normaalsus CN=eaine/Vlahus eaine=maine/Eaine Eaine= Maine CN=5,577g/(0,25dm *58,5g/ekv)=0,381ekv/dm3 3 Kokkuvõte Töö jooksul valmistasin lahuse tahketest ainetest, eraldamisin ainet segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, määrasin NaCl protsendilise sisalduse liiva- soola segus. Arvutame katse absoluutne viga, lähtudes NaCl tegelikust massist liivasoola segus tegelik mNaCl=5,5g Ea=saadud mNaCl-tegelik mNaCl Ea=5,577g-5,5g=0,077g ja suhteline viga
Keemia aluste (praktikum) mõistete vastused Lahus-kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud ai...
,,Minu Maroko" Kätlin Hommik-Mrabte Kätlin on noor eesti naine, kes muutis oma usku. Juba lapsest peale tundis ta, et kristlus ei pakku talle tema küsimustele vastuseid, esineb vasturääkivusi. Erinevaid usundeid uurides oli ta välja jätnud islami, sest selle kohta levib igasuguseid arvamusi. Kuid pärast gümnaasiumi lõppu siirdus Kätlin Taani lapsehoidjaks. Seal puutus ta kokku islamiusuga. Hankis endale koraani ning tutvus usundiga lähemalt. Ta avastas, et koraan toob talle vastused tema küsimustele, kuid naine soovis tungida sügavamale koraani tõdedeni. Ta läks Pariisi ülikooli araabia keelt õppima. Pariisis pani teda imestama see, et koolides on keelatud kanda oma usule omaseid esemeid, kuid kõikide religioonide austajad võtavad osa kristlikest pühadest, nagu nt jõulud. Isegi vanemad, kes tulevad oma lastele järgi, peavad ususümbolid ära võtma. Vot see on imelik, kui Prantsusmaa tahab järgida põhimõtet vabadus, võrdsus, vendlus. K...
· Selektiivne keemiline reaktsioon, kirjeldatav ühe võrrandiga Tiitrimismeetodid · otsene tiitrimine · tagasitiitriminekui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; · kaudne tiitriminekui titrant ei reageeri analüüsitava ainega. Standardlahused · standardlahuste kontsentratsiooni määramise meetodid · otsene meetod · standardiseerimise meetod abi standardlahus Standardlahuste kontsentratsiooni väljendamise viisid · molaarsus - cM (M) · normaalsus - cN (N) · protsent- % · ppm, ppb, ppt · lahustunud aine ja lahusti ruumalade suhe (näiteks 1:4 HCl) · p funktsioonid pH, pX Gravimeetriline tiitrimeetria · Olemus Mõõdetakse tiitrimiseks kulunud titrandi massi · Eelised - suurem kiirus, mugavus; - pole vaja kalibreerida klaasnõusid; - pole vaja arvestada temperatuuri muutusi; - kaalumine on täpsem kui ruumala mõõtmine; - kergelt automatiseeritav. Vesilahuste keemia · Vesilahuste keemiline koostis · Elektrolüüdid
Ühest allikast leidsin siiski ka veidi erinevaid tasakaalukonstandi väärtusi: K55°C=6,68 ja K65°C=5,51, mis erinevad katseandmete põhjal arvutatud tulemusest vastavalt 184,5% ja 223,7%. Järeldused tööst Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx=12,326. Kirjanduse andmetega võrreldes ilmneb, et erinevus arvutatud suurusega on märkimisväärne -- kuni 308%. Kasutatud kirjandus Internetis: Molaarsus ja normaalsus: http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/chem99/chem99456.htm Tasakaalukonstant: http://www.chemguide.co.uk/physical/equilibria/kc.html Etanooli ja etaanhappe etüületanaadi suunas esterdamise reaktsiooni kineetika: http://www.cpi.umist.ac.uk/intint/NonConf_Del/22.pdf Etaanhappe ja etanooli esterdamise reaktsioon happelise ioonvaheti katalüüsil: http://journals.tubitak.gov.tr/engineering/issues/muh-01-25-6/muh-25-6-2-0001-12.pdf
𝐶𝑥 = = = 8,07 ∗ 10−3 𝑚𝑜𝑙 𝑛𝑎𝑖𝑛𝑒 + 𝑛𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠𝑡𝑖 0,11 𝑚𝑜𝑙 + 13,52 𝑚𝑜𝑙 𝑚 243,32 𝑔 𝑀(𝐻2 𝑂) = 2 ∗ 1 + 16 = 18 𝑛𝐻2 𝑂 = = = 13,52 𝑚𝑜𝑙 𝑀 18 𝑔/𝑚𝑜𝑙 Lahuse normaalsus: 𝑛𝑎𝑖𝑛𝑒 0,11 𝑚𝑜𝑙 𝑒𝑘𝑣 𝐶𝑛 = = = 0,44 𝑔 ∗ 𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 0,250 𝑑𝑚3 𝑑𝑚3 𝑚 𝑁𝑎𝐶𝑙 = 6,674 𝑔 = 0,00674 𝑘𝑔 𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 = 0,250 𝑑𝑚3 = 0,000250 𝑚3 Kokkuvõte ja analüüs
Küsimused: *Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse (aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside...
kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses. n mol C M = aine Vlahus dm 3 2) Molaalsus - molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. n mol C m = aine mlahusti kg 3) Moolimurd - moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. naine CX = n aine + nlahusti 4) Normaalsus - näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. n C n = aine Vlahus 5) g/dm3 ja kg/m3. m aine Vlahus
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõgul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lah...
V lahus 0,250 dm dm NaCl molaalsus lahuses: mlahusti=mlahus -maine=250-4,13595=245,86 g naine 0,07 mol mol Cm = = =0,285 mlahusti 0,24586 kg kg NaCl moolimurd lahuses: m 245,86 nlahusti = = =13,659 mol M 18 g / mol naine 0,07 mol C x= = =0,005 mol naine +nlahusti 0,07 mol +13,659 NaCl normaalsus lahuses: 58 g g Eaine = =58 1 ekv ekv maine ( g) 4,13595 g naine ( ekv )= = =0,071 ekv g g Eaine 58 ekv ekv naine (ekv ) 0,071 ekv ekv Cn = 3 = 3 =0,284 V lahus (dm ) 0,250 dm dm 3
Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx=6,911. Kirjanduse andmetega võrreldes ilmneb, et erinevus arvutatud suurusega on 58%, võrreldes enda tulemust teoreetilise tasakaalukonstandiga, saan erinevuseks 52%. Seega sobitub minu tulemus praktiliselt täpselt kahe erineva tulemuse vahele. Suured erinevused on tõenäoliselt tingitud tiitrimistulemuste ebatäpsest määramisest. Kasutatud kirjandus Internetis: Molaarsus ja normaalsus: http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/chem99/chem99456.htm Tasakaalukonstant: http://www.chemguide.co.uk/physical/equilibria/kc.html Kalju Lott'i konspekt
Cm molaaLsus lahustunud aine moolide arv ühe KILOGRAMMI LAHUSTI kohta (m). n n Cm = = mlahusti M r mlahusti Cx moolmurd lahustunud aine moolide arv jagatud kogu lahuse moolide arvuga. n Cx = (100%) n+N n lahustunud aine moolide arv N lahusti moolide arv CN normaalsus (n, N) lahustunud aine ekvvalentide arv ühes liitris lahuses ekv m m CN = = ekv = V E V E E ekvivalentmass II Segamisreegel Vaja segada: a grammi lahust A kontsentratsiooniga x % b grammi lahusega B kontsentratsiooniga y % Saame: [c grammi lahust C] kontsentratsiooniga z % a x b y (a + b) z
C%1=1,5% C%2=2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Konsentratsioon C%= C%1+ C%= 1,50+ *(1,010-1,0090)= 1,64% m(Liiva ja NaCl segu)=6,08g 2. Naatriumkloriidi mass: m(aine)=Vlahus*lahus*C%/100% = mlahus*C%/100% m(aine)=250 cm3*=4,1 g 3. Leian NaCl sisalduse liiva-soola segus: NaCl%=*100% NaCl%=*100%=67,43% 4. Süstemaatiline viga: 0,70 100 % % = = 1,04 % 67,43 5. Molaarsus: n(aine)= CM= 6. Molaalsus: Cm= 7. Moolimurd: CX= 8. Normaalsus: 9. = 0,001 Kokkuvõte: Katse eesmärgiks oli hinnata naatriumkloriidi konsentratsioon lahuses, kui algselt sool oli segatud liivaga. Ebatäpsus lõpliku NaCl massi määramises oli 1,04% ning viga võis tulla sisse katse käigus mõõtmisel. Meetod on efektiivne kontsentratsiooni määramiseks. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk:
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga ...
Sissejuhatus Tahkete ainete segude analüüsil on sageli sobivaks meetodiks vedelikes lahustuva(te) komponentide väljalahustamine. Seejuures määratakse kas komponentide sisaldus vedelas lahuses või määratakse vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis. Analoogselt käesoleva tööga saab määrata soola sisaldust tänavate ja teede “soolatamise” segudes lume- ja jäätõrjeks. Erinevus on ainult selles, et käesolevas töös määratakse NaCl sisaldus moodustunud vesilahuses, soolatamissegudes tuleb aga määrata vees lahustumatu osa kogus. Põhjuseks on see, et NaCl sisaldus määratakse moodustunud lahuse tiheduse järgi, mida ei saa aga kasutada soolatamissegude korral (kva...
C% otsitav massiprotsent C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 C % 2 - C %1 C %1 + ( - 1) C% = 2 - 1 Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass (valem 2.4) ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3 Võtsin 8,00g 70% (B) segu. =1,0146 g/cm3 1=1,0126 2=1,0161 C%1=2,00 C%2=2,50 C%=2,00+0,50/0,0035*0,0020 = 2,29 C% Vlahus lahus mNaCl= 100% mNaCl=250*1,0146*2,29/100% = 5,81 g w%NaCl=5,81/8,00*100%=73% C=n/v nNaCl=5,81/58,5 = 0,099 mol C=0,1/0,25 = 0,4 M Cm=n/m Cm=0,1/0,25 = 0,4 mol/kg =1,0146g/cm3=1014,6g/dm3 = 1014,6 kg/m3 Cx=0,1/0,1+13,9=0,1/14 = 0,007 nH2O=250/18 = 13,9 mol Cn=5,8/1/0,25=5,81/0,25 = 23,24 ekv/dm3
Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi). m= 5,36 g 2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valatasin filtrile mööda klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi s...
Mare ja Cal peavad oma elu eest võitlema Kondiareenil. Võitlus on kaotuse seisus seni, kuni Mare suudab jälle oma võimeid kasutada ning päästab enda ja Cali elu. Farley võtab Mare ja Cali enda rongi peale ja põgenevad. Mare vend Shade on elus, tal on teleporteerumisvõime ja võitlus jätkub. Probleemistik (mõtted, mis tekkisid raamatut lugedes maailma, ühiskonna ja inimsuhete kohta). Raamatus olev normaalsus, et Hõbedased on kõik võimsad, tugevad, üliinimesed ja Punased on lihtrahvas, orjad, tähtsusetud, sarnaneb meie ühiskonnale, kus valged on paremad ja targemad ning mustad on halvad, ei sobi valgete sekka. Õnnekspole see olukord meil enam nii hull, aga sel ajal kui mustad olid valgete orjad, sarnanevad need ühiskonnad üksteisega väga. Ka see, et raamatus jagab maailma kaheks vaid vere värv, hõbeda verega on Hõbedased ja punase verega Punased
Kx=4,283 Termodünaamilistest andmetest lähtudes arvutatades teoreetiline tasakaalukonstandi sain Ka=5,86 Selles töös ootatud tasakaalukonstant võis erineda kuna reakstsiooni tasakaalu saavutamine võtab palju aega. Meie ootasime 2 nädalt, see ei karanteeri, et tasakaal oleks lõplikult saavutatud. Erinevus või tulla ka doseerimisel, mis muudab tasakaalukonstanti. Kasutatud kirjandus Internetis: Molaarsus ja normaalsus: http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/chem99/chem99456.htm Tasakaalukonstant: http://www.chemguide.co.uk/physical/equilibria/kc.html
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis ...
Koduhooldus eakatele Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus, enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus, normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon (Hanson & Allev, 2000). Teenused aitavad eakal harjumuspärases keskkonnas igapäevaeluga toime tulla ning nende teenuste puudumisel vajaksid nad hooldust asutuses (M.Medar & E.Medar, 2007). Koduteenuse osutamisel ...
Massiprotsent, mis vastab 2 C%2=2,5% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leida on vaja massiprotsent (C%): Leian NaCl massi: Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus: 6,42 100% 5,22 X Riskorrutisega saan, et X = 85,3% Arvutan NaCl sisalduse lahuses järgmisteskonsentratsiooni väljendusviisidena: 1.) Molaarsus 2.) Molaalsus m lahusti= m lahus- m aine = 253,25 5,22 = 248,03 g = 0,2480 kg 3.) Moolimurd 4.) Normaalsus Kokkuvõte Tegelik NaCl sisalduse protsent liiva ja soola segus on 90%. (SeguC). Katsetulemusel sain NaCl sisalduseks 85,3%. Viga 90%-85,3%=4,7%. Eksperimentaalselt saadud NaCl sisaldus soola ja liiva segus erineb väga vähe tegelikust sisaldusest. Seetõttu võib lugeda katse õnnestunuks. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahjuste lahjendamine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
