ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA (0)

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam
II eksam 4.juuni
III aeg sügissemestri vahenädalal.
I LOENG
I TEOORIA

• Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused , hüpoteesid.
  
• Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus , ökonoomsus, lihtsus.
  
• Metateooria. – teooriate teooriad.
  

Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu).
Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“
Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi.
2. ISIKSUSE TEOORIAD.

• Filosoofilised eeldused:
  

• Determinism.
  
• Pärilikkus . Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme.
  
• Unikaalsus .
  
• Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne.
  
• Teaduslikkuse printsiip.
  

3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:

• Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine.
  
• Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis.
  
• Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi. Kui tead tüübi üht omadust, tead tervet tüüpi.
  
• Isiksuse dimensioonid ( traits ) – kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus.
  

4. ISIKSUSE MÕISTE:

• Organistatsioon (struktuur) – on olemas teatud omaduste komplekt, mis moodustab struktuuri. Struktuur on omaduste vahelised seosed. „Isiksus kui sõrmejälg.“ Ei muutu omaduste omavahelised suhted.
  
• Protsess – elu jooksul muutuvad isiksuse omadused, aga mitte omaduste suhted. Isiksuse arengu kirjeldus.
  
• Psühhofüüsika – neurofüsioloogilised protsessid. Kehalised protsessid.
  
• Kausaalsus – isiksus on algpõhjus . Kõik mida inimene teeb lähtub tema isiksusest.
  
• Stabiilsus – isiksus püüab säilitada oma omadusi hoolimata keskkonnast.
  
• Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel.
  

Nende tunnustega on isiksus kirjeldav.
Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi.
Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist.
5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD.
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust):

• Sigmund Freud , Alfred Adler , Carl Gustav Jung .
  
• Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas.
  

• Alateadvus/teadvus.
  
• Instinkt , vajadused. Määravad ära inimese käitumise.
  
• Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.
  
• Areng, staadiumid.
  

HUMANISTLIK PARADIGMA:

• Abraham Maslow , Rogers .
  
• Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea.
  

• Eneseteostus .
  
• Vabadus, eksistentsiaalsus.
  
• Terviklikkus .
  
• Irratsionaalsus, spontaansus.
  

KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA:

• Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad.
  

• Õppimine.
  
• Mudel, mudeldamine.
  
• Atributsioonid, ootused.
  
• Sotsiaalne keskkond.
  

KLASIFITSEERIV PARADIGMA:

• Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga.
  
• Isiksuse jooned.
  
• Vajadused.
  
• Psühhodiagnostika .
  
• Tüpoloogiad .
  
• Temperament , somatotüübid.
  

Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel:
Näiteks armastus.
Psühhodünaamiline paradigma:
- instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon .
- fiksatsioon.
- projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada).
- bioloogiline (järglaste saamine).
- seotus .
Humanistlik paradigma:
- irratsionaalsus.
- sisemise vabaduse tingimus.
- tervliklikkus, baasväärtus.
- olemuslik ehk eksistents .
Kognitiiv-käitumuslik paradigma:
- omandatud suhtlemisviis.
- mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige.
- Seisundi atributsioon .
Klassifitseeriv paradigma:
- isiksuse joon.
- vajadusel baseeruv (näit. Naff).
- püsiv, psühhodiagnostika.
- tüpoloogiad.
- temperament, somatotüübid.
II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest:
Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid:
Tuli – soojus , vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus.
Inimese omadused ja kehamahlad:
sanguis - veri soojus
flegma - lima külmus
chole - kollane sapp kuivus
melas chole - must sapp niiskus

• Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu
  

Temperamendi tüübid:
Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp.
Melanhoolik ( masendus ) – melancholic. Must sapp.
Sangviinik ( optimism ) – sanguine. Veri.
Flegmaatik (rahu) – phlegmatic. Lima.
WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977):
Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit juhtida. Testide ja vaatluse põhjal. Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel.
Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes?
Somatotüübid (Somatotypes):
Hinnang skaalal 1-4-7
endoderm - siseorganid endomorf
ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed)
mesoderm - luustik ja nahk mesomorf
Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine , emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale.
Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus , otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd.
Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus , ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus , pinges liigutused ja poos.
Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta.
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA.
Sigmund Freud (1856-1939).
Klassikaline psühhoanalüüs.
Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti?
OLULISED IDEED:

• Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele.
  
• Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus.
  
• Isiksuse struktuur – teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt. Id, ego, superego . Kolm osa, pidevas vastuolus .
  
• Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused.
  
• Ärevus – norm ja patoloogia . Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi lähtudes ideest, et inimese olemus on tunda hirmu ja ärevust. Psühhopatoloogia tuleneb ärevusest.
  

PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED:
Psüühiline energia=energia füüsika mõttes.
a) energia jäävuse seadus.
b) Entroopia kasv (surm).
Energia transformatsioon.
Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus ( rahuldab seda vajadust). See on aluseks kõigele, mida inimene teeb.
Kui on nälg , kujutlen seda mis nälga rahuldab.
Vajadus ( drive )=need& wish.
Instinkt – kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega. Kaasasündnud vajadus, mis on inimese motiiviks.
Vajaduse tugevus – deprivatsioon . Ehk vajadus on rahuldamata seisundis. Ainus motiiv on oma vajadust rahuldada. Deprivatsioon näitab selgelt välja mis juhib inimest tema käitumises.
Kateksis – cathexis. Kujutluspildid. Inimesed, kellel on kalduvus erinevates olukordades unistada asjadest mis võiksid olla või mis tulevad, siis nendel inimestel on toimunud energia investeering kujutluspiltidesse. Pole saanud rahuldada vajadusi sellisel moel nagu teised inimesed. Unistaja.
Antikateksis – anticathexis. Energiat ei jää üle teistesse arenguastmetesse. Inimene kes ei saa kunagi täiskasvanuks. ????
Kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos :
Eros – instinktid , mis on seotud eluga.
Thanatos – surm.
Alateadvuses on mõlemad esindatud. Ennast tappev inimene pole muud kui Thanatose instinkt saab ülekaalu.
Asendamine – displacement. Psüühilises arengus investeerime füüsilist/psüühilist? energiat vastavalt keskkonnale.
Ego energia – indentifitseerimine.
Topograafiline isiksuse mudel:
Kontiinum – alateadvuse teadvus.
Teadvus – märgistamine ehk kui on objektile ja seisundile sümbol, siis suudan seda tähele panna ja see eksisteerib minu jaoks reaalsuses . See, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama.
Nt kui meile ei meeldi mingi kehaosa , siis seda kehaosa meie jaoks ei eksisteeri (hüsteeria).Hüpnoosi all olevad hüsteeria patsiendid tundsid valu jne.
Eelteadvus (preconscious) – mõtted, mälestused, tajud . Relakseeritud seisundis kutsub esile kõik mis mu sees on. Mõtted ja mälestused tulevad kuskilt.
Alateadvus (unconscious) – need mälestused, mida ei mäleta tulevad alateadvusest ehk isiksuse osast, milles pole võimalik teadvustamine . Seal eksisteerivad kõik motiivid, soovid, vajadused, tungid .
Isiksuse struktuur: id, ego, superego.
Isiksus koosneb kolmest osast:
Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus.
ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab.
Rahuldada saab:
a) Reflekse – reflex action . Kaasasündinud reaktsioon . Seksuaalne, toiduline, magamine , joogiline.
b) Primaarne protsess – primary process . Tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu ).
Mina ehk Ego. alateadvus, eelteadvus, teadvus. Ratsionaalne . Rahulduse edasilükkamine delay of gratification. Sekundaarne protsess secundary process. Tungi rahuldava objekti saamine, tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses.
Lähtub reaalsusest, kus inimene hetkel elab. Superego ütleb kuidas peaks olema, id milliseid vajadusi rahuldada, ego peab leidma vahepealse.
Egos on omadus lükata edasi vajaduse rahuldust.
Kavalpea. Petab ära Id´i.
Reaalsuse printsiip . reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi.
Ülimina ehk Superego. Loodud vanemate poolt. Ühiskond annab inimesele midagi, mis on seotud ideaalidega, mis tekitatakse nii, et see on see, mille eest kiita saab. Alateadvus moonutab vanemate soovid. Alateadvus, eelteadvus, teadvus, sotsiaalne kontroll, vanemad, perfektsionism.
a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus
b) Südametunnistus – häbi , karistus .
On nägemine, aga puudub energia?
IV Ego kaitsemehhanismid :
ego blokeerib id’i impulsid
isiksuse integreerimine
sünd - esimene traumeeriv sündmus.
ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma):

• objektiivne ärevus (reality anxiety ) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm.
  
• neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus ). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu seksuaalsus , miski mis on seotud hävitamisega. Kogu elu kaasaskäiv.
  
• moraalne ärevus (moral anxiety) - id’i ja superego konflikt, süü ja häbi.Kogu elu kestev.
  

Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas.
Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi
normaalne isiksus – kaitsemehhanismid.
EGO Kaitsemehhanismid ”töötavad” alateadvuse tasemel:

• Represseerimine – hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest.
  
• Ratsionaliseerimine – käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine.
  
• Sublineerimine – ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul. Ebaharilikult energiline töötamine. Nt söögivajadus ja hakatakse kurnatuseni mingit keelt õppima. Lahke inimene sublimeeritud kannatava inimese vormi. Prostitutsiooni vastu võitleja on ise...
  
• Asendamine – impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile.
  
• Kompenseerimine – ebatäiuslikkuse kompenseerimine edukusega teises valdkonnas. Nt Mida pikemat kasvu mees, seda täiuslikum staatus on?
  
• Reaktsiooni formeerimine - ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus.
  
• Projektsioon - vigade ja seisundite omistamine teistele.
  
• Identifitseerumine identification - teise inimese alateadlik imiteerimine.
  
• Regressioon - pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist.
  
• Ülekompenseerimine overcompensation - isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks.
  
• Fantaseerimine - vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine.
  
• Intellektualiseerimine - emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs.
  
• Eitamine -reaalsuse mittetunnustamine.
  

V PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU STAADIUMID:

• Oraalne staadium. Id saab naudingut suust ja huulte stimulatsioonist.
  a) Oraalne- erootiline (0-8kuud).
  oraalne – passiivne iksiksus. Söömine, suitsetamine, kuulamine .
  

b) Oraalne – sadistlik (9-12kuud). Söömine, küünte närimine, sarkastiline.
Üldine: nartisislik, sõltuv.

• Anaalne staadium.
  a) Anaalne – erootiline. 1-2aastat.
  Anaalne- ekspulsiivne isiksus: agressiivsus, destuktiivsus, loovus .
  

b) Anaalne – sadistlik 2-3aastat.
Anaalne – retentiivne isiksus: puhtus, korralikkus, ihnus.
Üldiselt: kontroll, võim.

• Falloslik staadium. Genitaalid 3-5a. Autoerootiline.
  Oidipuse kompleks , Elektra kompleks. Kastratsioonihirm (määrab ära poiste käitumise isa suhtes). Peeniskadedus.
  Posidi identifitseerivad end isadeg ja käituvad nii nagu isad. Tüdrukud emaga ja võtavad omaks ema väärtused, käitumisstiili ja tegemised. Kui toimub vastandus, siis selle taga on lahendamata oidipuse ja elektra kompleks. Poiste arengut juhib hirm isa ees, tüdrukute puhul hirm ema ees.
  Falloslik isiksus – mehel edu, saavutused. Naisel flirtimine ja seks.
  
• Latentne staadium. 5-12aastat.
  Seksuaalsus allasurutud. Libiido sublimeeritud.
  
• Genitaalne staadium. Alates 13a. Heteroseksuaalne, järglaste saamisele suunatud.
  

VI OIDIPUSE JA ELEKTRA KOMPLEKSID :
Oidipuse kompleksi arengufaasid:

• esimene armastuse objekt - ema
  
• alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast
  
• tugev armukadedus rivaali vastu
  
• agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest
  
• kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab
  
• agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad
  
• identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema
  
• väline surve internaliseerub (superego)
  
• agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse
  

Elektra kompleksi arengufaasid:

• esimene armastuse objekt - isa
  
• alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast
  
• avastab peenise puudumise, solvumine ema peale
  
• avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu
  
• orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps)
  
• frustratsioon peenise mittesaamisest
  
• identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa
  
• väline surve internaliseerub (superego)
  
• agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse
  

Juhib insest – seksuaalne läbikäimine oma lähedastega.
Insestihirm – järglaste saamine oma lähedastega.
VII ISIKSUSE TÜÜBID JA SUBLIMATSIOON :

• Oraalne isiksus – teadmiste kogumine, huumor, sarkasm, toidu nautimine.
  Optimistlik-pessimistlik, lihtsameelne-kahtlustav, manipuleeriv-passiivne, lapsik -kadestav, upsakas- ennast halvustav.
  
• Anaalne isiksus – kunst , statistiliste andmete kogumine.
  Ihne – lahke, jäärapäine-leplik, korralik-korda mittearmastav, alati valmis jõudev-pikatoimeline, täpne-ebamäärane, ülikorralik-lohakas.
  
• Falloslik isiksus – suunatud edule, tegutsemishimuline, armastus, poeesia .
  Edev-ennast vihkav, upsakas-alandlik, kuraasikas-pelglik, tormakas- häbelik , seltskondlik-isoleeritud, toretsev-lihtne, flirtiv-teist sugu häbenev, lustiline-kurb, amoraalne-kõlbeliselt puhas.
  

VII ALATEADVUSE UURIMINE :

• Vabad assotsiatsioonid . Inimene lõdvestatud olekus kirjeldab seda, mis esimesena pähe tuleb.
  Ps. Teraapia, nädalas 4-6x (50min). Sümbolid , intepreteerimine.
  
• Unenäod – ebasoovitava tungi aktiveerumine. Latentne sisu, manifestne sisu.
  Sümbolid: universaalsed , individuaalsed, fülogeneetilised.
  Asendus, tihendamine, sekundaarne moonutus.
  
• Parapraksiad. Väsinud seisundis tekivad keelevääratused, mis omandavad sisulise tähenduse. Sõnades vahetatakse häälikud ära. Reeglina erootilise.
  
• Õnnetusjuhtumid. Idi poolt juhitav käitumine. Kui tahan end tappa, siis loon olukorra, kus ei hüppa sõitva auto eest ära jne.
  
• Huumor. Huumor ja unenäod. Agressiivsus ja seks. Nali. Inimesed naeravad selle üle kõige rohkem, mida nad kõige rohkem kardavad, kuna see vähendab ärevust. Kui inimesel on hirm mahajäetud saada, siis naerad lugude üle, kus kedagi jäetakse maha või petetakse.
  

PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA:

• Alfred Adler (1870-1937). Individuaalpsühholoogia. Mis määrab ära inimese käitumise? Adlerit huvitas, mis on see jõud, mis paneb inimesed tegutsema. Oletas, et kõige olulisem jõud on see, et kõik organismid püüavad välja arendada oma potentsiaali ja see mis on selles keskkonnas mittekohane püütakse kompenseerida.
  
• I Organite alaareng – kompenserimine, ülekompenseerimine. Püüdlus täiuse või üleoleku poole (striving for superiority).
  Kopenseerimine - inimene püüdleb täiuse poole.
  
• II Alaväärsustunne ( feeling of inferiority)ja alaväärsuskompleks (interiority complex ). Üleolekukompleks (superiority complex).
  Loomulik reaktsioon paneb tegutsema selles suunas, et inimene poleks enam alaväärne. Alaväärsuskompleks – inimene fikseerub sellele ideele, et tema elu on teistest halvem. Ei ole enam normaalne motivaator. Inimene ei püüa kompenseerida, vaid püüab muuta maailma selliseks , et see enam teda ei alavääristaks. Tekib varases eas.
  Üleolekukompleks – inimene satub keskkonda, kus tal vormitakse üliinimese ideestikuga inimese mõte, siis tunneb end teistest paremana. Ebaadekvaatne.
  
• III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on ühiskonna kasuks, koostöö teistega , järglaste saamine (abielu ja armastus).
  Tekib kui inimesed kompenseerivad oma vigu/vigadega.
  
• IV Isiksuse tüübid.
  Vale elustiil:
  - domineeriv (ruling-dominant) - eesmärk teiste üle domineerimine ehk võim.
  - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine .
  - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus.
  Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil.
  
• V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style).
  - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks.
  - Poputamine (pampering) – vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused.
  - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi.
  

Passiivsus, abiootamine, võimu ihalus, ignoreerimine.

• VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad.
  Kaitsestrateegiate jagunemine:
  - väljavabandamine – on argumendid, miks teen seda, mida ma teen. Mis siis kui ma ei taha midagi ette võtta.
  - agressiivsus, alavääristamine (depreciation), süüdistamine, enesesüüdistused.
  - distantseerumine ehk reaalsusest eemaldamine: tagasiminek backward aega kus kunagi tunti end hästi ( moving ), ootamine (standing still ), viivitamine (hesitating), raskuste loomine (constucting obstacles), hirmu kogemine (experiencing anxiety), kitsendamine (exclusion tendency).
  
• VII Uurimismeetodid:
  - esmased mälestused lapsepõlvest
  - unenägude analüüs
  - käitumismaneerid – mitteverbaalne suhtlemine.
  - sünnijärjekord ja vennad/ õed – noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps.
  

Esimesena sündinud laps - kõrge konformsus , kõrge ärevuse tase, sagedamini liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus , otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine , kõrge motiveeritus, kõrge IQ.
Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus , populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ.
PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA
CARL GUSTAV JUNG (1875-1961)
Analüütiline psühholoogia . Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa ( vastand ). Headus ja kurjus , ilu ja inetus , altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne.

• I Psüühiline energia – libido .
  Printsiibid :
  - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused.
  - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast laieneb kogu elule. Inimene püüdleb tasakaalu ja tasanduste peale.
  vastandite printsiip –
  
• II Isiksus – isiksus ehk psyche .
  - Teadvus: ego & persona .
  - personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima , animus (projektsioonid).
  1) Ego teadvustatud psyche osa, mõtlemine, tunded, mälu.
  2) Personaalne alateadvus (personal unconscious).
  Kompleks – emotsionaalselt küllastatud ideed. Libido investeerimine kompleksisse.
  3) Kollektiivne alateadvus. Liigiline mälu, teeb inimesed sarnaseks. Seal eksisteerivad arhetüübilised reaktsioonid (teatud emotsionaalsed reaktsioonid sarnastele objektidele, stiimulitele). Seal on peidus meie hirmud , ihad.
  Arhetüüp - pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon , ideed.
  Müüdid – kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites.
  Arhetüübid:
  - persona ( mask ) – avalik mina ehk publik self.
  - anima – naiselik alge mehes, ideaal.
  - animus – mehelik alge naises, ideaal.
  - vari (shadow) – instinktid, amoraalsus, agressiivsus, energia, reaktsioon pimedusele.
  - mina (self) – integreeriv alge, tervik.
  

• III Psühholoogilised tüübid.
  1) Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe. Introvertsus ja ekstravertsus =psüühilise energia ehk libido suundumus .
  2) Psühholoogilised funktsioonid – maailma tunnetamine , informatsiooni ja kogemuse töötlemine.
  a) ratsionaalsed funktsioonid ( alluvad loogikale)– hinnangud , loogika , (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon).
  Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused.
  Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi.
  b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud.
  Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik,
  tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused.
  Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted).
  Domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon.
  

• VI Isiksuse tüübid:
  Ekstravertne orientatsioon:
  - Mõtlemise funktsioon – elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav funktsioon on tõrjutud.
  - Tunnetav funktsioon – emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise funktsioon tõrjutud.
  - Aistav funktsioon – sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne funktsioon tõrjutud.
  - Intuitiivne funktsioon – järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik . Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav funktsioon tõrjutud.
  Introvertne orientatsioon:
  - Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes. Tunnetav f. tõrjutud.
  - Tunnetav f. Tagasihoidlik , ülitundlik , mõtisklev. Lapselik. Teistele näib müstiline ja tundetu teiste suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud.
  - Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud.
  - Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud.
  

• V Kompleksi kriteeriumid:
  Sõnade assotsiatsiooni test: pikk reaktsiooniaeg , vastussõna sama mis stiimulsõna, vastuse puudumine, vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne), kogelemine, vastussõnana eelmised stiimulsõnad, mõttetu vastussõna, vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga, vastuseks rohkem kui üks sõna, stiimulsõnast mittearusaamine.
  

• VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine). Libido fokusseerimise järgi.
  - Lapseiga sünnist kuni noorukiaeni – libido tegevustesse, kõnesse, 5.aastast seksuaalfunktsioonidesse.
  - Täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani – libido õppimisse, sotsiaalsesse ellu, perekonda, laste kasvatusse. Ekstravertne, bioloogiline, energiline.
  - Keskiga alates 40aastast. Libido elutarkusesse ja elu mõttesse. Kultuur, filosoofia, vaimsed väärtused, religioon .
  

• VII Psyche arenemise suunad:
  - Progressioon – psyche areng harmoonia , elutarkuse ja mõistmise poole.
  - Regressioon – alateadvuse suunas, psyche põrkub tagasi, libido alateadvusse (frustratsioon).
  

• VIII Elu mõte.
  Eesmärk: psyche vastandite tervikuks süntees ja identifitseerumine inimkonnaga. individualiseerumine (individuation) - oma arhetüüpide, psyche funktsioonide, orientatsioonide teadvustamine ja nende väljendamine.
  eneseaktualiseerumine (self-actualization): mina (self) - isiksuse keskpunkt.
  

PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA.
KAREN DANIELSON HORNEY (1885-1952).
Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time.
Horney, K. (1950). Neurosis and human growth .
Kirjeldas miks inimestel arenevad välja need olemused, mis tulenesid varasest lapspõlvest ja emotsionaalsetest suhetest vanemate ja lapse vahel.
Igal organismil on kaasasündinud vajadus end realiseerida!
Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine .
Eneseteostus (self-realization) - Oma sisemise potentsiaali realiseerimine.
Baasvajadused: rahuldamist eeldavad vajadused ja turvalisusvajadus.
Eesmärk: terviklikkus.
I KAKS VAJADUSTE RÜHMA:

• Turvalisusvajadus (need for security ) – füüsiline ja psühholoogiline.
  
• Rahuldamisvajadus (need for satisfaction) – füsioloogilised, psühholoogilised (nt raha), domineeriv vajadus on turvalisusvajadus.
  

II KULTUUR JA NEUROOS:

• Kultuur determineerib isiksuse ja isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist ). Erinevates kultuurides on erinevad rituaalid inimeste kaitstuse loomiseks ehk kultuur determineerib ja määrab ära mis on isiksuse puhul normaalne ja isiksuse patoloogia.
  
• Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik.
  
• Vanemate mõju isiksuse arengule. Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt.
  Suhe lastesse kui objektidesse – pole respekti. Pole suhtumist, mis teeks lastel maailmapildi selliseks, et nad on võrdväärsed partnerid .
  
• Tingimuse puudumine – neuroos. Neuroos on käitumise häired olenemata tõsiduse astmest. Nt nutab kohas ja selle peale, kus pole see üldse näidustatud.
  
• Neurootiline kodukeskkond: eneseusalduse puudumine ja indiviidi õigused ning vastutus.
  
• Baasärevus (basic anxiety) – terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world. Kohutav tunne olla isoleeritud ja abitu potentsiaalselt vaenulikus maailmas.
  
• Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevus – baashoiak .
  Baashoiak – reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile .
  

III NEUROOTILISED KALDUVUSED (NEUROTIC TRENDS):

• Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse.
  - Alateadvuses.
  - Kompulsiivsed.
  - Takistused viivad tõsistele ärevushäiretele. Nt ei saa lennukisse minna, kuna kujutatakse ette, et kukutakse alla. Kui ma kellelegi ei meeldi, olen ma inetu.
  - Muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses.
  

3 rühma neutoorilisi kalduvusi (suhetes):

• 1. Liikumine millegi suunas (teise armastus, kuuluvus kuhugi jne) – moving torward.
  -tüüp: järeleandlik n. Isiksus (compilant type) – sõltuvus , kuuluvus, olla armastatud .
  - Neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution ). Olla armastatud, vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele, enesepiiramine, vähesega leppimine. Armastus.
  
• 2. Liikumine millegi vastu (kättemaks, võitlus jne) – moving against.
  Tüüp: agresiivne n. Isiksus (hostile type). Võitlus, nõudmised, impulsiivne , võim.
  Neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution). Teiste üle domineerimine, teiste ärakasutamine , sotsiaalne tunnustus, teiste imetlus (idealiseeritud mina), olla parim, ambitsioonid, võim.
  
• 3. Liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) – moving away.
  Tüüp: eraklik n. Isiksus (detached type). Eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus.
  Neurootilise konflikti lahendus: loobumine.
  Enesepiiramine, vähesega leppimine, sõltumatus teistest, omada alati õigust, ülitundlikkus, kriitika suhtes. Vabadus.
  „Kuna olen elus nii palju haiget saanud, siis ei taha inimestega enam midagi tegemist teha.“
  

IV NEUROOSI TEKKIMISE BAASMEHHANISM:

• Konflikt reaalmina ja idealiseeritud mina vahel – perfektsionism.
  
• Vanemate mõjul – should be... Sa peaksid olema selline. Luuakse egosse ideaalmina. Mida kaugemal on reaalne mina, seda suurem on neuroos.
  
• Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku.
  
• Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des.
  
• Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga.
  

V IDEALISEERITUD MINA KAITSMISE VIISID:

• Idealiseeritud kujutlusele mittevastava ignoreerimine. Reaalmina surutakse alateadvusse. Käitutakse nii nagu ollakse ideaalminana.
  
• Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“
  
• Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine.
  
• Range enesekontroll .
  
• Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine.
  
• Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus.
  
• Küünilisus , teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine.
  
• Normaalne isiksus – paindlikkus . Neurootiline isiksus – fiksatsioon.
  

VI EKSTERNALISEERIMINE :

• Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu.
  
• Eks: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine.
  
• Näit: neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad.
  
• Absoluutne sõltuvus teistest.
  
• Raev - keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi.
  
• Raevu eksternaliseerimine:
  - Ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab.
  - Pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab.
  - Kehaliste hädada konstrueerimine : peavalu, väsimus jne.
  

VII FEMINISM :

• Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen .
  
• Emakakadedus (womb envy).
  
• Näit: meeste loovus on emakadeduse ilming.
  

Kultuuriliselt pannkse paika viisid kuidas konstrueeritakse neuroosi. Kõikides kultuurides inimesed erineva neuroosi tasemega.
Isiksus on mõeldud oma ärevuste ja hirmude ohjeldamiseks.
VIII PSÜHHOTERAAPIA :

• Produktiivsed suhted.
  
• Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine.
  
• Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st.
  
• Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne.
  
• Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused.
  
• Vastutuse võtmine.
  
• Oma elusse puutuv otsustatakse ise.
  
• Sisemine vabadus.
  
• Elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega.
  
• Spontaansus.
  
• Vaba emotsioonide läbielamine.
  
• Pühendumine.
  
• Tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine.
  

PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA:
ERICH FROMM (1900-1980):
Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine.
Fromm, E. (1941). Escape from Freedom .
Fromm, E. (1955). The Sane Society.
Fromm, E. (1956). The Art of Loving.
I EKSISTENTSIAALSUS:

• Vabadus-eraldatus ja isoleeritus . Inimeseks olemine – üksildus. Individuaalsus .
  Inimese loomus on olla üksi ja üksildane. Tuleb vaadelda üksildust. Inimesed kardavad surma.
  
• Üksilduse probleemi lahendus: põgenemine sõltuvusse, baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine (riik tekib selleks et põgeneda üksilduse eest. Kuna ühiskonnaga saab üksildusest lahti).
  
• Põgenemise viisid:
  a) Autoriteedi kultus (authoritarianims) – masohhistlik, sadistlik vorm. Mina ja välise jõu sümbioos . Hakatakse ülistama oma juhte.
  b) Destruktiivsus (destructiveness) – välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos.
  c) Konformsus (automation conformity) – individuaalsuse kaotamine. Teeme kõike nii nagu peab ja nelja seina vahel teeme muid igasuguseid asju. Väliselt inimene allutatud reeglitele, on sõbralikud... Üksildusse tõmbudes tehakse midagi muud.
  
• Eksistentsiaalsed ja ajaloolised. Dihhotoomiad. Lahendamatud (põgenemine ehk eks.), lahendatavad (muutmine ajal.)
  

II. BAASVAJADUSED:

• Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuake ühiskond.
  
• Seotus vs nartsissism (relatedness vs narcissism) – võimaldatakse adekvaatsel viisil oma üksildusest lahti saada. Tunne, et on seotud selle ühiskonnaga. Kui seda pole, siis ennast imetlev käitumine. Produktiivne armastus ( hoolitsus , vastutus, austus , teadmine) – integratsioon .
  
• Loovus vs destruktiivsus. Loovus on transedentaalsed seisundid , kus inimesel on vaja tunda end millegagi seotud (nt religioon). Kui seda pole, tekib destruktiivsus. Transtsendentsus – aktiivne looja.
  
• Kuuluvus vs intsest (rootness vs incest). Kuuluvus inimkonda. Kui seda pole, siis on sümboolne läbikäimine viisil, mis pole kohane.
  
• Individuaalsus vs konformsus. Inimesed lihtsalt indiviidid , kui seda pole, siis inimesel konformsus, mil on nõus kõigega mis temaga tehakse ja nõus eelkõnelejatega.
  
• Põhjuslikkus vs irratsionaalsus. Asjadel on omad põhjused. Miski tekitab midagi, kui seda pole, siis inimesed lähtuvad irratsionaalsetest seletustest. Ehk juhul kui arvan, et olemasolev meditsiin ei aita mind, siis lähen ja palvetan??
  

III. ISIKSUSE TÜÜBID:

• Sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks.
  
• Retseptiivne (receptive orientation) – ootamine, olla armastatud.
  Kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne, optimistlik, idealistlik.
  
• Ekspluateeriv (exploitative orientation) – ärakasutamine, agresiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli´lik.
  
• Säilitav (hoarding orientation) – eraldumine, kogumine, kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga, praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik.
  
• Müüdav (marketing orientation) – muutumine vastavalt nõuetele. Self-monitoring.
  Terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus), sõltumatu, spontaanne, armastav, loov.
  
• Biofiilne (biophilous) ja nekrofiilne(necrophilious) karakter . Nekrofiilne –surma armastus.
  

IV. ARMASTUS:

• Eraldatuse ärevus (separatsiooni ärevus).
  
• Pidev seisund vs lühiajaline tunne.
  
• Inimestele vs inimesele.
  
• Võrdsus vs ebavõrdsus.
  
• Individuaalsus vs ühtesulamine.
  
• Armastus on suhtumine, aktiivne suhe maailmaga .
  
• Armastuse aspektid: hoolitsemine, vastutus, lugupidamine, teadmine.
  
• l’amour est l’enfant de la liberté.
  
• Lääne tsivilisatsioonis: romantilise armastuse sadomasohhistlik, olemus romantiline ideaal, armastusromaan, kaup, tahte ignoreerimine, neurootiline armastus.
  
• Armastuse objektid (tüübid):
  a) vennalik armastus (brotherly love). armastus kõigi vastu. võrdsus, teiste armastuste alus, teistele suunatud.
  b) emalik armastus (maternal love). hädavajalik tingimus lapse arenguks, tingimatu lapse elu ja vajaduste jaatus. armastus elu vastu. ebavõrdsus, teistele suunatud. sügavam olemus: soov, et laps eemalduks.
  c) erootiline armastus (erotic love). petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud.
  d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine.
  e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus , hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner . Ebavõrdsus.
  

• Armastuse kunst . distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine.
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA
HARRY STACH SULLIVAN (1892-1949)
interpersonaalne psühhanalüüs.
Conceptions of modern psychiatry (1947)
The interpersonal theory of psychiatry (1953)
The psychiatric interview (1954)
Sullivan lähtus sellest, et isiksus pole midagi muud, kui see, mis on tema suhted.
I INTERPERSONAALNE KONTEKST:

• Intrapersonaalsed seisundid pole jälgitavad.
  
• Interpesonaalsed protsessid on psühhiaatrilise analüüsi aluseks.
  
• Isiksus. Tuleb üles ehitada suhteaspektidele?
  
• Personality is the relatively enduring pattern of recurrent interpersonal situations which characterize a human life.
  
• Arengu interpersonaalne kontekst.
  
• Energia.
  

II INTERPERSONAALSED VAJADUSED:

• Bioloogilised (satisfaction needs )
  
• Turvalisuse (security needs)
  

III ISIKSUSE DÜNAAMIKA:

• Dünamismid – erinevad inimesed käituvad suhteaktides erineval moel.
  
• väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits)
  
• mehhanism vajaduste rahuldamiseks
  
• hirmu dünamism, seltsivuse dünamism
  
• isiksust eristavad interpersonaalsed, dünamismid
  
• dünamismid seotud kehatsoonidega: suu, käsi, anus, genitaalid
  
• 1. Apaatia dünamism – vajaduste rahuldamine – frustratsioon – huvi puudumine hoiakuna.
  
• 2. Somnolentne irdumine (somnolent detachment) – kui ärevus ei alane, siis imik uinub. Fantaasia. Afektiseisund.
  
• 3. Mina (self) – tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem, irratsionaalne .
  
• Ärevus – oht enesehinnangule. Normaalse arengu eeldus.
  
• Hirm – oht olemasolevale.
  
• Isiksus – energiasüsteem ,mille ülesandeks on vähendada pinget. Relakseeritud seisundist absoluutse pingeni.
  
• Pinge – vajaduste rahuldamatus. Ärevus (kujuteldav või reaalne oht).
  

Tunnetuse vormid:

• Kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju.
  
• Prototaks – lapsel kuni 4kuuni, differentseerimata sensoorsed sündmused. Psühhootilised seisundid.
  
• Parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine. Puudub teadmine, et on juhuslikkus. Kõik asjad on determineeritud. Näeb kõikjal sõnumeid ja põhjuslikkust.
  
• Süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine ; järelduste kontroll.Sümbolite kasutamine teatud seisundite kirjeldamisel. Osatakse näha järeldusi, luuakse loogilisi seoseid .
  

Personifikatsioonid:

• Kujutlused endast ja teistest.
  
• Ema personifikatsioon. Good mother (vajaduste rahuldaja), bad mother (ärevuse tekitaja ).
  
• Rakendub suhtumises teistesse.
  
• Seos keha ja mina vahel (my body).
  
• Egos tekib 3 erinevat mina vormi: hea, halb, mitte mina.
  
• Hea mina – ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus.
  
• Halb mina – ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus.
  
• Mitte mina – parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. ”liigutan kätt, aga seda ei tee mina.” Tulevad esile kriitilistes situatsioonides.
  
• Stereotüübid.
  

IV PSÜHHOTERAAPIA:

• Patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist.
  
• Psühhiaatriline intervjuu.
  
• Grupiteraapia, suhete muutmine.
  

V KONTSEPTSIOONI EDASIARENDUS:
Eric Berne. Games people play. 1964.
Transaktsioonid.. ego state: parent, child , adult
Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969
Suhete ringmudelid: Timothy Leary,
Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz.
Kaks sõltumatut dimensiooni
love (hostility vs friendliness)
dominance (dominance vs. submisseveness)
komplementaarsus , konflikt
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA.
Erik Homburger Erikson ( 1902 -1994)
Ego-analüütiline.
Childhood and Society. NY: Norton, 1950
Identity : youth and crisis . NY: Norton, 1968.

• Kriis. 8 arenguetappi.
  
• Arengu psühhosotsiaalne mudel.
  
• Psühhobiograagia, psychohistory.
  
• Mängu uurimine.
  
• Ego intergratsioon ühiskonda. Kreatiivne ego. Kultuuri kontekst.
  

I ARENGU STAADIUMID:

• Epigeneetiline printsiip. Staadium-isiksus.
  
• Ego areng.
  
• Ego tugevus (virtue), isiksuse terviklikkus.
  
• Kriis (crisis) – konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel. Positiivne ja negatiivne lahendus.
  
• Rituaalid – rituaal , riitus .
  

• I areng. 0-1.5aastat, baasliin usaldus ja ebausaldus. Eesmärk on baasturvalisus. Positiivne lahendus on lootus ja seotus. Negatiivse lahenduse puhul pessimism.
  Rituaal – vastastikune aksepteerimine. Riitus – heerosed, autoriteet. Sündmused, kus ülistatakse lugupeetavaid, et oleme sellised..
  
• II areng: 1.5-3. Autonoomsus vs häbi ja kahtlus. Eesmärk on autonoomia . Positiivne lahendus on tahe ja baaskontroll. Negatiivne lahendus on häbi.
  Rituaal – normide internaliseerumine (häbi)
  Riitus – formaalne teiste karistamine seadusi kasutades.
  
• III etapp: 3-6a. Initiatiivne vs süütunne . Eesmärgiks aktiivsus.
  positiivne lahendus on eesmärk, eesmärgipärasus .”tahan saada tuletõrjujaks”
  Negatiivne lahendus on süü. Süütunne ehk hirm saada karistada . Kodus on karistatud neid, kes ei ole tahtnud õigeid asju. Süütunne blokeerib aktiivsust., kuna kardetakse tahta.
  Rituaal: eeskujude imiteerimine. Mäng teemal ”ma oskan”
  riitus: mask (rollimngud).
  
• IV etapp 6-12a. Industry vs inferiority.
  Eesmärk: oskused.
  Positiivne lahendus: kompetentsus, oskused.
  negatiivne lahendus: alaväärsus.
  Rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks.
  Riitus: formaalne tegutsemine.
  
• V etapp: 12-18a. Identiteet vs identiteedikriis.
  Eesmärk: identiteet.
  positiivne lahendus: identiteet, negatiivne identiteet, usaldus, psühhosotsiaalne moratoorium.
  Negatiivne lahendus: identiteedi puudumine.
  Rituaal: ideede süsteem ehk ideoloogia. Ideoloogia on defineeritud ratsionaalselt ja on sisukas.
  Riitus: absoluutne tõde, totaalsus. ”nii on ja kõik”
  
• VI etapp 18-24a. Intiimsus vs isolatsioon.
  Eesmärk: lähisuhted. Oskus olla lähedane ja end avada.
  Positiivne lahendus: armastus, intiimsus.
  Negatiivne lahendus: üksildus.
  Rituaal: lähisuhted.
  Riitus: korporatiivsed grupid. Igasugused seltsingud. Tuntakse, et pole kedagi ja minnakse kuhugi seltsi.
  
• VII etapp. 25-50a. Generatiivsus vs stagnatsioon.
  Eesmärk: teadmiste ja kogemuste edastamine .
  Positiivne lahendus: hoolitsus, elueesmärkide täitumine. Teadmised ja kogemused edastatakse.
  negatiivne lahendus: stagneerumine. Targutamine.
  Rituaal: õpetamine.
  Riitus: austamise nõue, autoriteedi kultus.
  
• VIII etapp 50 (65a) – ego integrity vs meeleheide.
  eesmärk: ego integratsioon.
  positiivne lahendus: elutarkus , eluteele tagasivaatamine.
  negatiivne lahendus: lootusetus .
  Rituaal: kogemuse integratsioon. Inimesel ei ole pidevalt juttu sellest, et ”minu põlvkonnas lapsed kasvasid rihmaga ja õige laps peab saama rihma kord päevas.”
  Riitus: elutarkuse limiteerimine.
  

Elu jõud tuleneb sellest kui 8etappi läbitakse positiivselt. Kui inimene jääb mingile etapile arengus kinni, siis kogu tema eluenergia istub selles perioodis sümboolselt kinni. Iga etapp võtab tüki energiast ära.
HUMANISTLIK PARADIGMA
ORGANISMILINE LÄHENEMINE
ABRAHAM HAROLD MASLOW (1908-1970)
Maslow ”motivation and personality. 1954” ”a toward a psychological being”
American Association of Humanistic Psychology (1962). Ajakiri. Sisaldab esseesi.
Kas alateadvuses olevad impulsid on need, mis määravad ära inimese käitumise?
H. Harlow – primaatide kehane kontakt oma järglastega omab fundamentaalset tähtsust......Patoloogiad tekivad kahes valdkonnas. Seksuaalkäitumine ja agressiivsus. Täiskasvanud šimpansid, kellel oli arengulises keskkonnas midagi puudu ei teinud vahet ahvide hierarhia mõttes olulises nähtuses, ehk kes on karja juht ja kes ei ole.
Puudutused keha piirkonda on seotud armastuse näitamisega.
I PSÜHHOLOOGIA EESMÄRGID:

• Uurida inimese kogemust (experiencing person ).
  
• Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. Valikuvabadus .
  
• Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi.
  
• Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta.
  
• Eneseteostus (self-actualiation) – organismile lähenemine. What humans can be, they must be.
  

Psühholoogiale hakatakse omistama funktsioone, mida sellel kunagi polnud. Tuleb uurida neid nähtusi, mis on inimese jaoks olulised. Psühholoogias puudus personaalne suunitlus.
Loovus – lastel on teatud tüüpi loovus ja nad on võimelised ühest žanrist teise üle minema, ilma et see neid häiriks.
Tuleb uurida inimeste kogemust. Mida reaalsed inimesed reaalses maailmas kogevad.
Eneseteostus – organismiline lähenemine ehk isiksus on üks osa organismist, sinna kuuluvad ka alateadvuses olevad. Lähtuti sellest, et inimene on ratsionaalne olend ja võtab vastu ratsionaalseid otsuseid. Organism teab ise rohkem kui see mis talle omistada. Minu kui organismi hinnang mis väljendub nt depressioonis. Depressioonile omistatakse põhjus et nt elu on halb, aga tegelikult on asi muus.
II MOTIVATSIOON :

• Defitsiidi vajadused (D-needs) – pole süüa, fantaasiaks hamburger. Analüütiline psühholoogia. Vajavad rahuldamist ja kui need pole rahuldatud, siis tekib defitsiitsus, mis muudab inimese käitumist.
  
• Olemise vajadused (B-needs) – inimene ei saa nendest aru ja pole neist teadlik.
  

III VAJADUSTE HIERARHIA:

Füsioloogilised vajadused – söök , vesi, uni, seks.

Turvalisuse või kaitstuse vajadused – sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus. Keskkond on prognoositav.

Kuuluvuse ja armastuse vajadused – sõprus, kuuluvus perekonda/gruppi, koosolemine , armastus. Peale 18eluaastat. Kui pole armastust ja sõpru, siis tekib defitsiitsus, mida peab kompenseerima.

Tunnustatuse vajadused ( esteem needs) – enesehinnang , saavutused, enesekindlus , unikaalsus, staatus. Juhul kui mind ei märgata, siis ei tekitata minapilti kaasuse tunne. Töötus on ohtlik, kuna tekib mina-pildi ettekujutus, et mind pole kellelegi vaja.

Eneseteostuse vajadused (self-actualization needs) – spontansus, loovus, sõltumatus, teiste aksepteerimine, enda aksepteerimine, sisemise potentsiaali realiseerimine. Ei märgata, et see on vajadus. Ei ole ühiskonnale hädavajalikud.
Metapatoloogia – ebaadekvaatsed käitumised.
REEGLID:

• Kõrgemad vajadused tekivad evolutsiooniliselt hiljem. Mida kõrgema vajadusega on tegemist, seda vähem panen ma neid tähele.
  
• Kõrgemad vajadused tekivad arengus hiljem.
  
• Kõrgemad vajadused pole otseselt seotud ellujäämisega.
  
• Kõrgemate vajaduste rahuldamine olulisem kui madalamate vajaduste rahuldamine - rahulolu, õnn.
  
• Kõrgemad vajadused eeldavad rohkem eeltingimusi ja keskkonna toetust kui madalamad vajadused.
  
• Kõrgemad vajadused on nõrgemad motiveerijad kui madalamad vajadused.
  
• Hierarhias edasiminekuks pole tingimata vajalik antud taseme vajaduste täielik rahuldamine.
  

Kui jääb defitsiitsete rahulduste plokk rahuldamata, siis inimesed hakkavad sellega kohe tegelema. Eneseteostusega võib tegeleda ka siis kui teised defitsiitsed vajadused on rahuldamata. Kõik ei pea olema järjestuses. Oluline on defitsiitsuse iseloom.
V EKSISTENTS (BEING):

• Olemise väärtused (being values ). B-values (metamotives).
  Tippelamused ( peak experience ) intensiivne olemise väärtuste tunnetamine.
  
• Kriteeriumid:
  Kestvus (lühiajaline –sekunditest kuni minutiteni).
  Intensiivsus -
  Reaalselt üleelatav seisund -
  Ruumi ja aja transformatsioonid – inimesed ei taju enam aega ega ruumi.
  Terviklikkus, teadvustamise teravus – teeb inimese avatuks kogemusele.
  Mõju järgnevatele sündmustele –
  
• Spontaansed tippelamused. Transitiivsed ”punktid” eluteel.
  Being cognition (B - cognition) “ ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ...”
  

VI METAVAJADUSED JA METAPATOLOOGIA. B-VAJADUSED (METANEEDS):
Deprivatsioon Metapatoloogia
1. Tõde ebaausus skeptitsism
2. Headus kurjus egoism
3. Ilu inetus vulgaarsus
4. Terviklikkus atomism desintegratsioon
5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus
6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus
7. Täius räpakus lootusetus
8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus
9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus
10. Kord kaos ennustamatus
11. Lihtsus keerukus orientatsiooni puudumine
12. Piisavus puudulikkus huvide puudumine
13. Mängulisus naljasooneta pinge
14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus
15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte puudumine
16. Iseeneslikkus ränk töö väsimus
Deprivatsioon – ühiskonnas pole täidetud teatud väärtuste olemasolu.
Metapatoloogia – pikaajaline/krooniline defitsiit.
Olemuslikud väärtused on need mida me tahame. Need mille järgi saaks toimuda eneseteostus.
VII OLEMUSLIK ARMASTUS (B-LOVE):

• pole omandustundega seotud.
  
• ei saa kunagi küllastatud.
  
• esteetiline või müstiline elamus.
  
• pikaajaline terapeutiline efekt.
  
• sügav ja kõikehaarav kogemus.
  
• minimaalne ärevuse ja tigeduse tase.
  
• sõltumatus, armukadeduse puudumine.
  
• võimaldab tõest partneri taju.
  
• pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust.
  

VIII ENESETEOSTUS:
Ennastteostanud inimesi iseloomustab 4 rühma tunnuseid:

• Teadvustamine (awareness). Reaalsuse adekvaatne tajumine , avatus kogemusele (olen avatud kõikidele oma kogemustele), tippelamused, eetiline teadvus.
  
• Südamlikkus (honesty) – huumor, identifikatsioon inimkonnaga, olemuslik armastus (B-love) , inimeste aksepteerimine.
  
• Vabadus – kõrge privaatsusvajadus, sõltumatus, loovus, spontaansus.
  
• Eneseusaldus (trust) – missiooni tunnetus, mittekonformsus, probleemide lahendamise suunatus, enesekindlus, eneseusaldus, transpersonaalne psühholoogia.
  

HUMANISTLIK PARADIGMA
KLIENDIKESKNE LÄHENEMINE
CARL RANSON ROGERS (1902-1989)
Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942)
Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951)
On becoming a person . (1961).
Center for Studies of the Person (1968). La Jolla, CA.
Hakkas näitama kuidas toimub eneseaktualiseerimise mehhaanika . Mis on see, mis aitab ja mis ei aita.
I PÕHIPÜÜDLUS AKTUALISEERIDA. KAASASÜNDINUD (ACTUALIZING TENDENCY):

• Funktsioonide ja organite differentseerumine.
  
• Areng ja kasvamine.
  
• Efektiivsuse suurendamine .
  
• Reproduktsioon .
  
• Tulemus: suureneb sõltumatus, sotsiaalsus ja keerukus (diferentseeritus).
  

II KOGEMUS (EXPERIENCE):

• Teadvustatud seisund.
  
• Hinnang, organismi hinnang kogemusele.
  

Kogemus – ainult see mida antud hetkel tunnetan. Sekund hiljem ei ole see enam kogemus.
Avatus kogemusele tähendab seda, et ollakse avatud kõikidele hetkedele, mida tunnetatakse.
Hinnang - peegeldab seda kas see on minu jaoks hea või mitte.
III FENOMENOLOOGILINE VÄLI:

• Reaalsus – antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm.
  
• Kogemus – sümboliseerimine (teadvus) – fenomenoloogiline väli.
  

Ainus reaalsus, mis on inimesele antud on sel hetkel olev reaalsus. Inimene tegutseb reaalsuses. Inimesest saab rääkida „here ja now.“ Kogu meie kogemus põhineb hetkel „siin ja praegu“.
Fenomenoloogiline väli - Isiksus on antud hetkel, mitte koguaeg.
IV MINA:

• Mina – aktualiseerumise oluliseim sündmus.
  
• Geštalt, püsiv struktuur, suhted mina ja maailma vahel.
  

Eksisteerib tuumik-mina (homunkulus), mis on pidevalt ärkvel. Pole võimalik teha seda, mis on moraalsete reeglitega vastasolus.
Mina – struktuur, mis sisaldab vastuseid meie küsimustele. Kogemuse sümboliseerimine.
V. TINGIMATU POSITIIVNE TAGASISIDE:

• Need for positive regard, need for self-regard, unconditional positive regard.
  

VI KONGRUENTSUS:

• Mina ja kogemus.
  
• Mittekongruentne isiksus – organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga.
  
• Mina ei sümboliseeri vastuolulisust kogemust.
  
• Selektiivne sümboliseerimine – märkan, et kiidetakse ja siis tehakse rohkem. Tulemuseks on mittevastavus ehk mina konseptsioon ei suuda tajuda seda, mis on minus olemas ja seetõttu pole sellest teadlik. Tekib pidev haavatus ja hirm.
  
• Haavatav ärevusele ja hirmule. Kõik mis läheb vastuollu olemusega, on hirmutav. Endast teatakse üha vähem.
  
• Ärevus – oht mina-struktuurile.
  
• Subception – eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed.
  
• Kogemuse sümboliseerimine.
  
• Kogemuse moonutamine.
  
• Kogemuse mittesümboliseerimine.
  

Enamik inimesi on mittekongruentses situatsioonis, ehk näevad enda ümber asju mida näha tahavad, mitte mida tunnevad , kuna see, mida tunnevad on organismiline. Asendatakse ratsionaalse minaga.
VII KLIENDIKESKNE PSÜHHOTERAAPIA:
TINGIMUSED:

• Klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine).
  
• Klient on mittekongruentsuse seisundis. Ta ei saa aru mis temaga toimub. On hirm.
  
• Terapeut on kongurentne kliendiga. Asendub kliendi taustsüsteem , empaatilisus.
  
• Terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet.
  
• Terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist.
  
• Klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi.
  

TERAPEUTILINE PROTSESS:

• Vaba emotsioonide väljendus.
  
• Adekvaatne kogemuse tunnetamine.
  
• Mittekongruentsuse tunnetamine.
  
• Hirm.
  
• Adekvaatne kogemuse sümboliseerimine.
  
• Tõrjutud kogemuse sümboliseerimine.
  
• Mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine.
  
• Kogemuse sümboliseerimine.
  
• Positiivne enesehinnang.
  
• Kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis.
  

TÄIELIKULT FUNKTSIONEERIV ISIKSUS:

• Avatus kogemusele. Mul on võimalus väljendada iseennast.
  
• Kongruentsus kogemusele. Kõik mida tunnen, olen mina.
  
• Organismiline taustsüsteem. See, mida ma tunnen on tähtis.
  
• Tingimatu positiivne enesehinnang (self-regard). Ma pole elus teinud vigu, midagi ei kahetse. Pole olemas asju, mida endas muuta tahaks.
  
• Loovus ja vaba eelarvamustest.
  
• Harmoonia suhetes teistega.
  

Q-SORTING TECHNIQUE (WILLIAM STEPHENSON), IDEAALMINA, REAALMINA:

• T-group (treeningrühmad), encounter group.
  

Inimese jutud, testid, kirjeldavad mina ja mina-konspetsiooni. Ideaal ja reaalmina erinevused. T-gruppides inimesed väljendavad mängides neid mis neil on vms. Seal osalevad anonüümsed inimesed, kes enam iial ei kohtu. Treeningrühmades väljendatakse tegelikke tundeid ja arvamusi.
VIII FACILITAATOR.

• Õppimine ja fasilitaator.
  

Fasilitaator – inimesed kes on tunnetanud oma kongruentset mina. Fasilitaator loob võimalusi oma kogemuse sümboliseerimiseks.
HUMANISTLIK PARADIGMA
EKSISTENTSIAALNE LÄHENEMINE
Viktor E. Frankl (1905-1997)
The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955).
Man’s search for meaning : an introduction to logotherapy (1962).
The will to meaning (1969).
I INIMESE KONTSEPTSIOONI 3 PRINTSIIPI (franklin):

• Tahtevabadus (freedom of will).
  
• Tähenduslikkus (will to meaning). Viitab millelegi et alati on plaan mida ja miks ma teen. See mida ma teen on tähenduslik selle eesmärgi suhtes. Eesmärgipärasus.
  
• Elu mõte (meaning of life). Tähenduslik elu. Mõttetusi asju tehes, kaob igasugune tahe (nt aukude kaevamine ja kinni panek).
  

Franklini arvates kolm asja, mis inimesele olulised on. Kui need kolm ära võtta, siis need muudavad inimese masinaks.
II ROLLO REESE MAY (1909-1994):

• The springs of creative living: a study of human nature and god. (1940)
  
• The meaning of anxiety. 1950/1977.
  
• Man’s search for himself. 1953.
  
• Love and will. 1969.
  

EKSISTENTSIAALSED TERMINID:

• Dasein – isiksus ja tema maailm, siin ja praegu.
  
• Fenomenoloogia: tähendus, väärtused.
  
• Eksisteerimise kolm osist: umwelt , mitwelt, eigenwelt .
  
• Umwelt – keskkond, suhe füüsilise maailmaga.
  
• Mitwelt – interpersonaalsus , suhe teistega.
  
• Eigenwelt – teadvus, suhe endaga.
  
• Vabadus (potentsiaal) – valikuvabadus, dilemma , teadvus.
  
• Vastutus.
  
• Teadvus ja eneseteadvus .
  
• Autentsus (authencity).
  - elamine vastavuses oma sisemistele väärtustele .
  - oma vabaduse tunnetamine (teadvustamine).
  - suhted.
  - ärevuse vähendamine.
  
• Autentne elamine: risk, julgus.
  
• Surm. Surmast teadlik olemine – ärevus - motivatsioon.
  Surm – vastand loovale elule. Sümboolne suremine (mitte olemine. Puudub elu mõte, tahtevabadus ja tähendus selle üle mida ma teen).
  

Psühholoogias on eksistentsi mõttes oluline see, kuidas ma defineerin mingeid vorme?
Telegeerib vastutuse enda eest teisele. Konformsus – vastutus lükatakse kellelegi teisele. Vastutus teeb inimesest inimese.
Autentsus – autentne elamine ehk elamine oma väärtustele vastavalt. Kui mul on väärtustele vastavad otsused, siis on mul autentne elu.
II ISIKSUS JA MAAILM:

• Depersonaliseerumine –„ma ei ole mitte keegi.“ Puudub unikaalne mina. Räägivad „meie“ vormis.
  
• Võõrandumine – „ah kes ikka minu arvamust küsib.“
  

INIMISE PROBLEEM:

• Jõuetus (powerlessness), apaatia, mõttetus – tigedus, agressiivsus, võõrandumine, üksildus.
  
• Ärevus. Stress . “Anxiety is the apprehension cued off by a threat to some value that the individual holds essential to his or her existence as a person.”
  Anxiety – fear.
  Olemuslik, kultuuri poolt võimendatud.
  
• Normaalne ärevus – oma olemuse pidev tunnetamine.
  
• Neurootiline ärevus – konformsus, vabadusest loobumine.
  
• Süü – oma potentsiaali realiseerimisest loobumine.
  Normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine.
  
• Traditsiooniliste väärtuste kadumine.
  Läähne kultuur: edukus ja võistlus . Kontroll looduse üle.
  
• Kontroll inimese üle – inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt – olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest, üksildus.
  
• Olemuslik dilemma:
  - uute väärtuste loomine ja leidmine.
  - teadvustamine.
  - eneseleidmine .
  

III ENESELEIDMINE:

• Oma afektiivsuse teadvustamine (keha, vajadused, emotsioonid ). Saadakse aru, et ollakse keegi. Lääne kultuuris väljaspool keha väärtuste otsimine.
  

• Integratsioon – mina kui tervik.
  
• Paradoksid – vastandite tegeliku olemuse tunnetamine.
  „To be and not to be.“ Armastus ja võim, tahe ja otsustamine, vabadus ja paratamatus.
  

ENESETEADVUSE 4 TASET:

• Stage of innocence – teadvuse eelne, „süüdimatus.“
  
• Stage of rebellion – sisemise jõu otsingud.Katsetatakse seda milleks võimeline ollakse.
  
• Ordinary consciousness of self – vastutuse olemasolu, oma vigadest õppimine. Sisemise jõu otsingud langevad.
  
• Creative consciousness of self – maslow tippelamused, olemuse mõistmine, tähenduse andmine eelnevatele tasemetele.
  

IV ARMASTUSE OLEMUS:

• Aksepteerimine, vastastikune arengu toetamine.
  
• Autentne armastus – nelja tüübi koosesinemine. Sex, eros, philia, agapé.
  
• 4 tüüpi:
  

• Sex – bioloogilise vajaduse rahuldamine.
  
• Eros – kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis.
  

Deemonlik alge (kreatiivne ja destruktiivne) – see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle.

• Philia – sõprus, meeldivus.
  

- Agapé – ennastohverdavus. Soov teisele pühenduda.
V. PSÜHHOTERAAPIA:

• Neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks.
  
• Mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse. Nt tahan olla vaba, aga olen alati suhetes.
  
• Efektiivse teraapia eeldus – empaatiline mõistmine.
  
• Logoteraapia – põhineb terapeudi intelligentsusel ja oskusel sõnastada. Filosoofilised vestlused elust. Aitab inimestel aru saada, et pole olemas asju, mis teevad asju mis teevad sust parema inimese. Saad olla see, kes oled.
  

KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA
FENOMENOLOOGILINE LÄHENEMINE
GEORGE ALEXANDER KELLY (1905-1967)
The psychology of personal constructs: vol 1-2. New York : Norton (1955).
A theory of personality: the psychology of personal constructs. New York: Norton (1963=
Teadlase metafoor – määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend.
Kontroll sündmuste üle.
Skeemid , kategooriad.
KONSTRUEERIMISE PALJUSUSE PRINTSIIP (CONSTRUCTIVE ALTERNATIVISM):

Personaalsete konstuktide või isiksuse konstruktide teooria.

Konstruktid – sündmuste represantatsioonid või interpretatsioonid.

Konstrukt – idee, mille abil konstrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule.
TÄHENDUS JA ENNUSTUSED:

Näit. Õiglane-ebaõiglane, terve-haige, ilus-inetu.

Unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus.

Konstrukt on kirjeldatav vaid isiksuse taustsüsteemis.

Konstrukti ennustatav jõud. Kriteerium .
KONSTRUKTIDE OMADUSED:

Rakendusulatus (range of convenience) – konstrukti rakendamise ulatus. Ulatuslik vs mitteulatuslik. Halb vs hea.

Rakendusfookus – rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge.

Avatus (permeability) – rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus.
PERSONAALSETE EHK ISIKSUSE KONSTRUKTIDE TEOORIA PRINTSIIBID.
FUNDAMENTAALNE POSTULAAT JA 11 JÄRELDUST:
“A person’s processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events ”
Kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi.
Interpretatsioon – inimese käitumine on konstruktide kontrolli all.
I SÜNDMUSE KONSTRUEERIMINE:

„A person anticipates events by construing their replications.“

Ülesituatsioonilised omadused (püsivus)

Toimunud sündmused.

Sarnasused ja erinevused.

Konstrukti kommunikatsioon: verbaalsed ja mitteverbaalsed märgendid.
II KONSTRUKTI VALIK:

„A person chooses that alternative in a dichtomized construct though which he or she anticipates the greater possibility for extension and definition of his or her system.“

Konstrukt ja konstrukti poolus .

Täpsustamine – valitakse see, mis ennustas minevikus sündmusi paremini.
Vähem sündmusi, rohkem detaile. Konservatiivne strateegia.

Laiendamine – valitakse see, mis ennustab uusi sündmusi või tuttavaid sündmusi uudsel viisil.
Rohkem sündmusi, vähem detaile. Riskistrateegia.

Täpsustamine vs laiendamine on ise konstrukt, personaalne tähendus.
STRATEEGIA VALIKU NELI TEGURIT:

Konstrukti muutmise vajadus.

Sündmuse kontekst.
Täpsustamine – kui ennustus ebarahuldav.
Laiendamine – kui ennustus rahuldav.

Emotsionaalne seisund.
Täpsustamine – ärevus.
Laiendamine – väsimus.

Personaalne stiil.
Täpsustamine – alalhoidlik.
Laiendamine – riskeeriv.
III KONSTRUKTI POOLUSED (DICHOTOMY COROLLARY):

„A person´s construct system is composed of a finite number of dichotomous constructs.“

Konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest.

Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda:
- praegust situatsiooni.
- sündmust, mis on temaga sarnane (minevikus)
- sündmust, mis on temast ja praegusest erinev.
VASTANDLIKUD JA DISKREETSED POOLUSED:

Eksplitsiitne (emergent pole) – sündmuse sarnasus, mille alusel konstrueeritakse sündmus, primaarne.

Implitsiitne (implicit pole) – erinevuse poolus, kasutatakse vaid võrdluseks, sekundaarne.

Konstrukti poolused on relatiivsed – nende kasutus sõltub situatsioonist.
IV KONSTRUKTI ULATUS (RANGE COROLLARY):

„A construct is convenient for the anticipation of a finite range of events only.“

Konstrukti rakendusulatus – situatsioonid, mille kohta ei õnnestu sündmuse konstrueerimine.

Põhjus – konstrukti puudumine, konstruktide madal avatus.

Tulemus: ärevus, suutmatus interpreteerida kogemust.
V KONSTRUKETIDE HIERARHIA (ORGANIZATION COROLLARY):

„Each person characteristically evolves, for convenience in anticipating events, a construct system embracing ordinal relationships between constructs.“

Hierarhiline struktuur, hierarhia tasemed.

Superordineeriv konstrukt.

Subordineeriv konstrukt.

Individuaalsed erinevused: erinevad konstruktid, erinevad konstruktide hierarhiad.

Hierarhia: dünaamiline, muutus vastavalt konstruktide ennustavale jõule.
VI KOGEMUS:

„A person´s construct system varies as the person successively construes the replications of events.“

Kogemus – sündmuste konstrueerimine.

Kogemuse omandamine – uudne interpretatsioon sündmusele.

Inimesed muudavad iseendid rekonstrueerides sündmusi, s.t läbi kogemuse.

Õppimine on aktiivne protsess.
VII KONSTRUKTIDE MUUTUMINE (MODULATION COROLLARY):

„The variation in a person´s construction system is limited by the permeability of the constructs within whose range of convenience the variants lie.“

Tingimused muutmiseks: konstruktide avatus, võime konstrueerida muutust.

Emotsioonid: muutmise või muutmise vajaduse teadvustamine.

Muutuste 3 dimensiooni: suur muutus – väike muutus, konstrukti valideerimine (ennustab vs ei ennusta), tsentraalne konstrukt vs perifeerne konstrukt.
VIII KONSTRUKTIDE FRAGMENTEERITUS:

„A person may successively employ a variety of construction subsystems which are inferentially incompatible with each other .“

Konstrukti muutus saab toimuda vaid laiema konstrukti sees.

Konstruktide süsteem on fragmenteeritud.

Uus konstrukt või uus käitumine pole ennustatav vana teadmisel.
IX KONSTRUKTIDE INDIVIDUAALSUS:

„Persons differ from each other in their construction of events.“

Sama situatsiooni vaadeldakse läbi erinevate konstruktide.
X KONSTUKTIDE SARNASUS:
“To the extent that one person employs a construction of experience which is similar to that employed by another , his of her processes are psychologically similar to those of the other person”

Sarnased konstrueeritud sündmused – sarnane käitumine.

Kultuur – sarnane viis sündmuste konstrueerimiseks.
XI SOTSIAALSUS:

“To the extent that one person construes the construction processes of another, he or she may play a role in a social process involving the other person”

Suhted, rllid, interaktsioon , mina-konseptsioon.

Rollimäng, retsiprookne rollimäng.

Roll – an ongoing pattern of behaviour that follows from a person´s understanding of how the others who are associated with him in the task think.

Käitumine vastavuses ootustele.
CPC TSÜKKEL :

Uudne situatsioon.

Ettevaatlikkuse faas – rakendatakse hulgaliselt konstrukte, mis sobiksid situatsiooni interpreteerimiseks.

Ennetamise faas – valitakse üks konstrukt; situatsiooni hindamine.

Kontrolli faas – otsustus , kas valitud konstrukt oli adekvaatne/kas valitud konstrukti poolus oli adekvaatne.
KONSTRUKTIDE KIRJELDAMINE JA PSÜHHOTERAAPIA:

Eesmärk: tunnetada ja muuta oma konstruktide süsteemi.

Neurootik – halb „ teadlane “, mittevaliidsed ennustused.
ROLLIDE KONSTUKTI REPERTUAARI (REP) TEST:

Sex-rep – soorollide repertuari test.

Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletus konstrukt; liiga avatud konstrukt.

Fikseeritud rollide teraapia.

Enesekirjeldus kolmandas isikus.
FENOMENOLOOGILINE LÄHENEMINE:
EELISED:

Optimistlik vaade isiksuse olemusele.

Unikaalsus ja individuaalsus.

Kogemuse struktuur. Subjektiivsus ja käitumine.
PROBLEEMID:

Alateadvuse osa ignoreerimine.

Minevikusündmuste osa ignoreerimine.

Lihtsustatud vaade isiksusele.

Idiograafiline lähenemine.

Tautoloogilised seletused.

Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus.

Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus.
KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA
BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE.
BURRHUS FREDERIC SKINNER ( 1904 -1990)
II KLASSIKALINE TINGIMINE:

Radikaalne biheivioristlik lähenemine. J. Watson, I. Pavlov.

Tingitud ärritaja – conditional stimulus (cs). Stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni.

Tingimatu ärritaja – unconditional stimulus (ucs). Stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni.

Tingimatu reaktsioon – unconditional response (ucs). Automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale.

Tingitud reaktsioon – contitioned response (cr).
OPERANTNE KÄITUMINE:

Operantne käitumine – näiliselt iseenesest tekkiv reaktsioon (stiimul pole teada).

Operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast;

Reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub „tulemusest“
Eesmärk: muuta keskkonda.

Operantne tingimine.
OPERANTNE TINGIMINE:

“If the occurence of an operant is followed by presentation of a reinforcing stimulus the strenght is increased”

Kinnitaja . Operantne tingimine: käitumine ja kinnitaja.
Isiksus – operantselt tingitud püsiv käitumise muster.

Positiivne kinnitamine – rahuldus, nauding .
Kinnitaja olemas – positiivne kinnitus .
Kinnitaja puudub – tasumatus.

Negatiivne kinnitamine – ebameeldivus, valu.
Kinnitaja olemas – karistus .
Kinnitaja puudub – negatiivne kinnitamine.
VORMIMINE:

Valiv kinnitamine – kinnitamise skeem.

Astmeline lähenemine – reaktsioon.
KUSTUTAMINE:

Käitumise modifikatsioon . Positiivne ja negatiivne kinnitamine. Omandamine ja kustutamine.
PRIMAARNE JA SEKUNDAARNE KINNITAMINE:

Primaarne kinnitaja – toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus.
Bioloogiliselt neutraalne /mitteneutraalne.

Sekundaarne kinnitaja – omandatud.
Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks.
inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega.

Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused.

Generaliseeritud kinnitaja.
Ema – assotsieeritud mitme primaarse kinnitajaga.
indiviidi uurimine, funktsionaalne autonoomia.

Sekundaarne kinnitaja on üheaegselt kinnitaja ja stiimul.
KINNITAMISE SKEEMID:

Teatud ajaintervalli järel (FI) – õpitud reaktsioon, tugev vahetult enne kinnitajat ja seejärel nõrk. Piisab ühest reaktsioonist.

Fixed ratio reinforcement schedule (FR). Teatud reaktsioonide arvu järel kujundab intensiivse reaktsiooni.

Variable interval reinforcement schedule (VI). Keskmise ajaintervalli järel. Mida sagedasemad reaktsioonid, seda rohkem kinnitamist. Sagedus – kinnitamine.

Variable ratio reinforcement schedule (VR) – keskmise reaktsioonide arvu järel.

Osalise kinnitamise efekt. Mõjutab reaktsioonide sagedust, vähendab kustutamise tõenäosust.
KINNITAMISE SEOS REAKTSIOONIGA:

Juhuslikkus. Uskumused, stereotüübid.
KÄITUMISTERAAPIA:
Zetoonimajandus.
Areng ja kasvatus.

Vanemad määratlevad eesmärgid.

Vanemad määratlevad käitumuslikud eesmärgid.

Vanemad kinnitavad käitumist, mis vastab eesmärkidele.
WALDEN TWO:

Utoopia.

Operantne tingimine ja kultuur.

Kommuunid ja ideaalne ühiskond.
KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA
BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE.
NEAL ELGAR MILLER (1909-2002), JOHN DOLLARD (1900-1980).
ÕPPIMISE 4 ELEMENTI:

Ajejõud (drive).

Tunnus (cue).

Vastus (response).

Sarrustus (reinforcement).
HIRM:

Oluline ajejõud – kohanemine /mittekohanemine.

Hirm – sekundaarne ajejõud.

Hirmu reaktsioon – tingitud valu/hirm.

M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine. Hirmutavad mõtted- karistus.
STIIMULI GENERALISEERIMINE:

Stiimulite sarnasuse määr.
Generaliseerimine: S(1) või S(2) – R(1).
Õpitud reaktsioon generaliseerub.
vastandprotsess: diskrimineerimine .
S generaliseerumine – kogemus – S diskrimineerimine – selektiivsus.

Primaarne generaliseerimine.
Füüsiline sarnasus. Kaasasündinud.

Sekundaarne generaliseerimine.
Verbaalne. Kultuur.
KONFLIKT:

Lähenemine – lähenemine. Võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid. Lahendus: järjestus.

Vältimine - vältimine. Võrdselt ebameeldivad eesmärgid, objektid. Lahendus: otsustamisest loobumine; põgenemine (reaalne, näit unistused).

Lähenemine – vältimine. Üheaegselt meeldiv ja ebameeldiv eesmärk.

Olulised konflikti omadused:
- lähenemise ja eemaldumise tendents suureneb eesmärgi läheduse suurenedes.
- vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents.
- lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust.
- konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam.

Kahekordne lähenemine – vältimine. Kaks objekti, eesmärki. Oidipuse ja Elektra kompleks. Neuroos – alateadvuslik konflikt.
ÜLEKANNE:

Agressiivsuse ülekanne.

Reaktsioon sarnasele stiimulile.

Vältimise tendentside puhul – ülekanne mittesarnasele stiimulile.
FRUSTRATSIOONI -AGRESSIIVSUSE HÜPOTEES :

Ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud.

Eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud.

Frustratsiooni kumulatsioon.
NEUROOS:

Neurootiline käitumine – alateadvuslik konflikt.

Neuroos – tõrjutud konflikti manifesteerumine.

Ego kaitsemehhanismid – lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid.

Ärevus – ajejõud.

Neurootilised sümptomid – õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks.

Käitumuslik psühhoteraapia.
4 KRIITILIST ÕPPIMISSITUATSIOONI. ISIKSUSE OMADUSED:

Neurootilisus omandatakse lapsepõlves.

Toitmine – aktiivsus, passiivsus, üksijätmise hirm, sõbralikkus .

Puhtus – optimism, kontroll, alaväärsus.

Seks – masturbeerimine. Süü, häbi.

Viha – ärevuse konflikt- vanemate karistused, hirm, viha.
SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE
JULIAN B. ROTTER (1916- )

Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon.

Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele.

Isiksus ja eesmärgid.

Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest.

Isiksuse stabiilsus on suhteline.
KÄITUMISE ENNUSTAMINE:

Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E.
Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV.
BP=f (E&RV).

Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese.
- Internaalne ( pingutus , võimed).
- Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste ).
Näit püsiv atributsioonistiil.
Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht.
Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism.
SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE
WALTER MISCHEL (1930- )
ISIKSUS JA KESKKOND:

Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule.

Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv.

Ootused – tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele.

Subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus – sarrustuse „kaal“

Enesereguleerimise süsteemid – olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused.

Rahulduse edasilükkamine.
Nt impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine.
SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE
ALBERT BANDURA (1925 - )

Retsiprookne determinism.

Imiteeriv õppimine. Näit agresiivsus ja TV.
Mudel:
- mudeli omadused (vanus, sugu jne).
- vaatleja omadused (enesehinnang jne)
- tagajärgede ootus.
Imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid:
- Tähelepanu – salientsus. Vaatleja: võimed ja taju.
- Mälu – sümbol. Vaatleja: kognitiivsed võimed.
- Teostus – tagasiside, representatsioonid. Vaatleja: füüsilised võimed.
- Motivatsioon – kontroll, hinnang. Vaatleja: sisemised standardid .
Sarrustamine : välimine, sisemine, tajutav sarrustus, enese-sarrustus, tajutav sarrustus, tajutav karistus.
Eneseregulatsioon.
Mina. Tustsüsteem, kognitiivsed protsessid, suhe keskkonnaga, eesmärgid, plaanid, ootused, efektiivsuse standard, mina-efektiivsus.
ENESEKARISTAMISE VÄLTIMINE:

Käitumise ja sisemiste standardite vastavus, moraalsed standardid.

Moraalne õigustus.

Situatsiooni pehmendamine.

Võrdlus.

Vastutuse ülekanne.

Vastutuse hajutamine.

Dehumaniseerimine.

Süü atributsioon.

Tagajärgede ignoreerimine.
Näit. Agressiivsuse areng.

TV sensitiivne periood 8-12 aastastel .

Sooroll feminiinsus, maskuliinsus.

Peresuhted, paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemisstiil.

KLASSIFITSEERIV PARADIGMA
GORDON W. ALLPORT ( 1897 -1967)
Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt
Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston.
ISIKSUSE OLEMUS:

• Dünaamiline organisatsioon .
  
• Psühhofüüsikaline süsteem.
  
• Individuaalsus.
  
• Temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund.
  
• Tüüp – teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs isiksus – seesmine determinatsioon.
  
• Miski, mis determineerib käitumist.
  

Omadused moodustavad struktuuri ja struktuur muutub, et omadused jäävad paika, aga muutub nende omavaheline suhe ehk intensiivsus.
Isiksus on seotud kehaliste protsessidega. Kõik, mis kehas toimub, peegeldub inimese käitumises. Võib leida vastavusi psühhopaatsete inimeste ja valuläve suhtes.
Iga isiksuse struktuurikomplekt on individuaalne. Inimene eristub sellepoolest, et tal on erinev struktuur, mitte erinevad elemendid.
Temperament on kaasasündinud kalduvus reageerida/tunda teatud tüüpi emotsioone. Kalduvus tunda hirmu, kalduvus tunda rõõmu.
Füüsiline seisund – vastavalt hormonaalsele muutusele muutuvad ka isiksuseomadused.
Isiksus – käitumise algpõhjus.
Tüüp - kui on isiksuseomaduste komplekt, siis see komplekt määrab ära selle kuidas tajun maailma, kirjeldan teisi ning iseend .
See paradigma on suuteline ennustama inimese käitumist, kuna on olemas joon, mis võimaldab mõõta isiksuse omadust.
Klassifitseerivas paradigmas pole teraapiat, kuna ei saa muuta püsivat omadust.
KRITEERIUMID ISIKSUSE TEOORIALE:

• Internaalsus, mitte situatsioon.
  
• Seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist.
  
• Käitumismotiive tuleb otsida olevikus .
  
• Isiksus on tervik, mitte elementide kogum.
  
• Eneseteadvuse osa isiksuses.
  

Keskkond mõjutab, aga isiksus pole märäatud keskkonnaga.
Käitumismotiive tuleb otsida olevikus ehk ei ole mõtet rääkida sellest kuidas kujueb välja lapsepõlv. See ei määra ära seda, mida praegu tehakse. Inimene konstrueerib reaalsuse siin ja praegu.
Isiksus ei koosne emotsioonidest, motivatsioonidest, mälust, vaid on tervik süsteem.
Puudub eneseteadvuse teema. Kaasa on sündinud kindlad kalduvused, mis on iseloomujooned. Aga on struktuur, mis lähtudes vastavast situatsioonist, muudab ära selle, mis on kaasa sündinud..Nt kui on kalduvus hirmu tunda, siis ratsionaalselt oma mina tasemel ütlen, et siin pole midagi karta.
ISELOOMUJOONED:

• Iseloomujoon ( trait ) – ühik, biofüüsiline struktuur. Tagab erinevate stiimulite tõlgenamise funktsionaalselt ekvivalentsetena.
  
• Käitumise konsistentsuse põhjus.
  
• Käitumise juhtija.
  
• Väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav.
  

Iseloomujoon – määrab ära käitumise püsivuse. Inimene kordab oma reaktsioone ja käitumist suures ulatuses, kuna selle taga on iseloomujooned.
ISELOOMUJOONTE OLEMASOLU KRITEERIUMID:

• Käitumise sagedus.
  
• Käitumise situatiivne ulatus.
  
• Käitumise intensiivsus.
  
• Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi.
  
• Iseloomujoon ja harjumused: iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni.
  
• Iseloomujoon ja hoiak: iseloomujoon ei sisalda hinnangut .
  

ISELOOMUJOONTE LIIGID:

• Ühised iseloomujooned (common trait) – gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides, psühhomeetriline kirjeldamine.
  
• Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) – personaalsed dispositsioonid, indiviidi kirjeldamiseks, kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine.
  Indiviid=unikaalne komplekt, iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis.
  

• Idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses.
  Idiograafiline – indiviidi uurimine, juhtumi kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk.
  Nomoteetiline – grupi kirjeldamine.
  

• Personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses.
  
• Kardinaalne dispositsioon – kogu käitumise allutamine.
  
• Tsentraalne dispositsioon – isiksusest kõige enam iseloomustavad iseloomujooned. Mitte enam kui 5-10dispositsiooni.
  
• Sekundaarne dispositsioon – spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, üldisem, sisaldab eelistusi.
  

ISIKSUSE ARENG (PROCESS OF BECOMING):

• Integreeriv alge – mina, ego, hing.
  
• Propium – kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks.
  
• Eneseteadvus ja tema funktsioonid (propriate functions ).
  
• Keha-mina (bodily self) – 1.eluaastaks (oma keha).
  
• Mina-identiteet (self-identity) – 2.eluaastaks (keel, samasus).
  
• enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine
  
• mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine)
  
• mina-pilt (self-image) - 6 eluaastaks (võrdlused teistega, teiste ootustega arvestamine, kohusetunne
  
• ratsionaalne mina (rational coger) - 12 eluaastaks (probleemide lahendaja, kompetentsus)
  
• püüdlused (propriate striving) - 12-noorukiiga (elu eesmärgid, plaanid), üleminek sõltuvusest sõltumatu inimese seisundisse, neurootiline inimene jääb sõltuvaks (lapseks).
  
• integratsioon (self as knower) - täiskasvanu (integreerib kõik eelnevad tasemed)
  

KOHUSETUNNE:

• Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi.
  
• Kaks liiki: pean kohusetunne ja võin kohusetunne.
  
• Pean-kohusetunne (must conscience) – hirm karistuse ees.
  
• Võin-kohusetunne (ought conscience) – vaba otsustus.
  

FUNKTSINAALNE AUTONOOMIA (FUNCTIONAL AUTONOMY):

• Motiivide transformatsioon.
  
• Kriteeriumid motivatsiooniteooriale:
  
• Käitumise motiiv on olevikus.
  
• Motiivide paljusus, pole taandatav ühele motiivile.
  
• Kognitiivsed protsessid (plaanid, eesmärgid, hinnangud).
  
• Indiviidi motivatsioonide muster on unikaalne.
  
• Funktsionaalne autonoomia – eelnevad motiivid kaotavad propriumis oma sisu ja tähenduse. Kaks liiki: püsiv funktsionaalne autonoomia ja propriotaarne funktsionaalne autonoomia.
  
• Püsiv funktsionaalne autonoomia – eesmärgitu tegevuse jätkamine.
  
• Propriotaarne funktsionaalne autonoomia – käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne). Juhindub 3st printsiibist:
  

- organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks
- kompetentsuse printsiip - suurendada mina-efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada
- vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist.
KLASSIFITSEERIV PARADIGMA
DISPOSITSIONILINE LÄHENEMINE
HENRY A. MURRAY (1893-1988).
Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962.
Psühhodünaamiline: vajadused, projektsioonid, ajatelg.
Klassifitseeriv: dispositsioonid=vajadused ja motiivid.
37 vajadust.
METODOLOOGIA:

• Isiksus. Teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi „the history of the personality is the personality.“ Kirjeldab korduvaid käitumise elemente. Integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid). Neuronaalne alus (no brain, no personality). Interaktsioon.
  
• Kirjeldamise ühikud : indiviid, personoloogia, indiviidi ja keskkonna interaktsioon.
  - toiming – lühike, interaktiivne episood (subj-obj., subj-subj). Internaalne (unistus, planeerimine ), eksternaalne (suhe, muutus).
  - toimingute ahel ( serial ) – abielu, karjäär .
  - toimingute plaan (serial programs) – eesmärgid ja struktuur (hierarhia).
  vajadused – eesmärgid.
  isiksusejooned – eesmärkide saavutamise viis.
  - vajadus (need) – internaalne jõud, mis suunab käitumist.
  - surve (press) – eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist.
  - teema – vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming.
  - tervikteema (unity-theme) – seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust, lapsepõlvest kompleks.
  
• Käitumise juhtimine: vajadused – motiivid (mõtted, kujutlused, toimingud ).
  

Vajadused on esitatud ajus. Inimene käitub lähtuvalt vajadusest. Keskkond on surve, mis kas rahuldab või ei rahulda vajadust.
VAJADUSED:

• Olemasolu kriteeriumid: tüüpilised käitumise tulemused, spetsiifiline käitumismuster, selektiivne tähelepanu ja suunatud käitumine teatud stiimulite klassile, seos spetsiifiliste emotsioonidega, rahuolu /rahulolematus tulemusega.
  
• Vajadused – taju, tunnetust ja käitumist reguleeriv jõud; rahuldus. 39vajadust (12+27).
  
• Primaarsed ehk vistserogeensed füsioloogilised.
  
• Sekundaarsed ehk psühhogeensed – füsioloogilistest lähtuvad ja omandatud.
  
• 5 kategooriat: ambitsioonid (saavutus, nAch), staatuse hoidmine ja kaitse (toimetulek, n Cou), võim (juhtimine, n Dom), emotsionaalsed suhted (koostöö, n Aff), informatsioon (info esitamine, n Exp).
  
• N Achievement – kõrged standardid, raskuste ületamine, võistlushimuline, manipulatsioonid objektide ja inimestega.
  
• Order – korrastatus, puhtus.
  
• Deference – autoriteedi kultus, austus, konformsus.
  
• Affiliation – koosolemine, seltsivus, sõprus.
  
• Nurturance – abistamine, hoolitsemine.
  
• Autonomy – sõltumatus, allumatus.
  
• Vajaduste väljendus. Manifestsed – käitumises.
  
• Mõõtmine: toimingu sagedus, kestvus, intensiivsus, vallandumise kergus.
  
• Latentsed – kujutlustes kirjelduste analüüs.
  
• TAT (thematic apperception test) – vajaduste hierarhia. Integratsioon, konfliktid, hierarhia, ego.
  

SURVE:

• Alfa surve (alpha press) – objektiivsed keskkonna tingimused.
  
• Beeta surve ( beta press) – tingimuste interpretatsioon.
  
• Objektiivne ja subjektiivne kogemus. Adekvaatne käitumine – kogemuste sarnasus.
  
• P Autonomy – liiane kontroll käitumisele.
  
• P Achievement – teistel paremad tulemused.
  

SAAVUTUSVAJADUS . N ACH
DAVID MCCLELLAND
SAAVUTUSVAJADUSE VÄLJENDUSED:

• Kujutlused ja unistused saavutustest. Väljapaistvus, unikaalsus, väljakutse, püsiv tegevus.
  
• Edukuse ennustamine.
  
• Keskkonna takistused.
  
• Negatiivsed üleelamised ebaedu korral.
  
• Kõrge ja madal saavutusvajadus.
  

KÕRGE SAAVUTUSVAJADUS SEOSTUB:

• Keskmine riskivalmidus.
  
• Vastutuse võtmine endale.
  
• Kõrge enesekontroll.
  
• Tuleviku planeerimine.
  
• Edukus äritegevuses.
  
• Reguleeritud kodukeskkond ja kõrged tulemuslikkuse standardid. – kindel päevakava.
  
• Normatiivne käitumine ja välimus- inimene kes käitub vastavalt käitumisõpikule.
  

SAAVUTUSVAJADUS JA ÜHISKOND:

• Kooliõpikud ja elatustase.
  Kooliõpikutes kirjeldatavad teemad on erinevates kultuurides erinevad.
  

SAAVUTUSVAJADUSE TREENING :

• Eduelamus.
  
• Vastavus enda eesmärkidele.
  
• Kujutlus edus.
  
• Seotus värtustega.
  
• Mina-pilt.
  
• Enesekindlus.
  

EDU JA EBAEDU KAUSAALNE ATRIBUTSIOON:

• Sisemine-välimine.
  
• Stabiilne-ebastabiilne.
  
• Omistatud põhjused:
  

• Võimed: sisemine ja stabiilne.
  
• Pingutus: sisemine ja ebastabiilne.
  
• Ülesande raskusaste: väline ja stabiilne.
  
• Juhus: väline ja ebastabiilne.
  

INDIVIDUAALSED ERINEVUSED:

• Kõrge saavutusvajadus.
  - Sisemine atributsioon.
  - Ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni.
  
• Motivatsioonilised strateegiad:
  - ebaedu vältimine.
  - edu saavutamine.
  

SISEMINE JA VÄLIMINE MOTIVATSIOON
Edward Deci, Richard Ryan.

• Sisemine – eneseteostus, nauding.
  
• Välimine – positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine.
  
• Michaly Csikszentmihalyi – optimaalne tippelamuste voog.
  
• Huvi.
  

TASU JA MOTIVATSIOON:

• Kontroll käitumise üle ja kompetentsus.
  
• Tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni.
  
• Tasu, mida seostatakse välise kontrolliga, vähendab sisemist motivatsiooni.
  

INTIIMSUSE MOTIVATSIOON.
N. AFF
DAN MCADAMS
lähedus

• positiivne emotsionaalsus. suhted loovad rõõmu, armastust.
  
• mitteinstrumentaalsed suhted. Dialoog.
  
• Hoolitsus. altruism, eneseohverdus.
  
• Allumine. spontaansed sündmused, kontrollimatus.
  
• 
  
• tolerantne kodukeskkond, keskmine n Ach. Sõltuvus. Seotus. teistele meeldimine.
  

VÕIMU MOTIVATSIOON. POWER MOTIVATION. N DOM
DAVID WINER

• Kujutlused võimust: avaldada muljet teistele, veenmine, eneseväärikuse kaitsmine, agressiivsus.
  
• Prestiiži suurenemine: karjäär, tunnustused .
  
• Staatuse muutused: valimised, kiitused.
  
• Mõju: teiste üllatused, hämmastus.
  

• Kehtestamine, liider, riskeeriv. Elukutse nt ametnik, õpetaja, psühholoog).
  Meestel impulsiivsus ja lühiajalised suhted.
  Kodukeskkond – sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel).
  

KLASSIFITSEERIV PARADIGMA
FAKTOR-ANALÜÜTILINE LÄHENEMINE.
RAYMOND B. CATTELL (1905-1998)
The scientific analysis of personality (1965). Baltimore : Penguin Books .
METODOLOOGIA:

• Andmed.
  L -andmed (l-data, life) – igapäevaelu sõndmused, toimingud, päevikud.
  Q- andmed (questionnaire) – arvamused, hinnangud hoiakud.
  T- andmed (T-data, test) – näit. Projektiivtestid.
  
• Töötlus. Korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs .
  - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi.
  - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra.
  Faktor=isiksusejoon.
  Eesmärk: faktorite arvu leidmine.
  
• Nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine.
  R-tehnika (R-technique) – nomoteetiline lähenemine.
  P-tehnika (P-technique) – idiograafiline lähenemine. Isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel.
  

ISIKSUSEJOONTE TÜÜBID:

• Isiksus – isiksusejoonte struktuur.
  
• Isiksuse süvastruktuur.
  
• Pindmised isiksusejooned – jälgitavate omaduste või käitumise klastrid.
  
• Isiksusejooned – isiksuse püsiva käitumise põhjustajad.
  
• Vastavus – samad isiksusejooned, kui erinevus on nende manifesteerumises.
  
• Sixteen pesonality facto questionnaire (16PF), 1960:
  
• Pärlikkuse ja keskkonna determinatsioon.
  
• Geneetiliselt determineritud is.jooned (constitutional source traits). Püsivad.
  
• Kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits).
  
• Temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned. Reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus.
  
• Võimeid kirjeldavad isiksuse jooned ( ability traits). Esmärkide saavutamise efektiivsus. Intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv.
  
• Motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits).
  kaks liiki: ergid ja metaergid.
  
• Ergid=vajadused, instinktid=pärilikud. Uudishimu erg, seksuaalerg, sotsiaalsuse erg, kaitsmise ehk hoolitsuse erg, domineerimise erg, kaitstuse ehk turvalisuse erg, nälja erg, viha ehk agressiivsuse erg, mittemeeldimise ehk vastikuse erg, meeldivuse erg, allumise erg.
  
• Ergid põhjustavad:
  -selektiivset taju.
  - emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele.
  - eesmärgi saavutamise või teostamise
  - sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist.
  
• Metaergid=keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad. Kaks tüüpi:
  - arvamused ehk hinnangud (sentiments) – tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objektide klassiga. Näit usk, karjäär, vanemad, mina. Mina-enesehinnang, minakonseptsioon.
  - hoiakud (attitudes) – tulenevad hinnangutest ja on kitsamad kui arvamused. Kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele=huvi teostada midagi.
  
• Erg – arvamus – hoiak. Ergi rahuldamine.
  

ISIKSUSE ARENG:

• Isiksuse areng: funktsioon motivatsioonist ja õppimisest.
  
• Õppimine – hinnangute ja hoiakute muutumine. Ergi rahuldamise viiside muutumine.
  
• 3 tüüpi: klassikaline, instrumentaalne, struktuurne õppimine.
  
• Klassikaline tingimine – vana reaktsiooni seostumine uue stiimulia.
  
• Instrumentaalne tingimine – kinnitust toova reaktsiooni omandamine.
  
• Struktuurne õppimine – õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur.
  
• Ergi blokeerimine – muutused isiksuse struktuuris.
  
• Varajane kogemus. Isiksusejooned- lapsepõlvekogemusest. Affilia – isa rõõmsameelne, ma rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine.
  
• Pärilikkus ja keskkond.
  

Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA):

• ühe- ja kahemunakaksikud , adopteeritud lapsed.
  
• geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr.
  
• pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus.
  

PSÜHHOPATOLOOGIA:

• Psühhopatoloogia põhjused:
  - tasakaalustamata struktuur ( suur, väike faktori osakaal).
  - patoloogilised isiksuse jooned ( skisofreenia , paranoia faktor jne).
  
• Psühhoteraapia: Diagnostika-ravi. P-tehnika. Eklektiline psühhoteraapia.
  

GRUPP JA ISIKSUS:

• Isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist.
  
• Isiksus=isiksuse joonte struktuur.
  Grupp=grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur.
  

KÄITUMISE DETERMINATSIOON:

• isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus.
  
• isiksus = isiksusejoonte komplekt
  
• isiksuse reaktsioon on funktsioon
  
• isiksusejoontest ja situatsioonist
  
• isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators)
  

• iseloomustav võrrand (specification equation)
  
• Pj = s(jA)*A....+ s(jT)*T....+ s(jE)*E....+
  
• +s(jM)*M....+ s(jR)*R....+ s(jS)*S
  
• P - käitumine olukorras j ( performance )
  
• A - võimed (ability traits)
  
• T - temperament (temperament traits)
  
• E - ergid (ergic tension)
  
• M -metaergid (metaergs)
  
• R - rolliootused antud sitatsioonis (rolls)
  
• S - kehalised seisund (bodily states)
  
• s - iga komponendi kaal ehk “laadung” antud situatsioonis
  

CATELL´I 16 ISIKSUSE JOONT (BIPOLAARSET FAKTORIT ):
Suundumus Suundumus
kõrge skoor madal skoor
A Affectia Sizia
heasüdamlik tõrjuv
sõbralik reserveeritud
B Intelligence Unintelligence
taiplik loid
fantaasiarikas fantaasiavaene
C Ego Strenght Ego Weakness
püsiv lapsik
rahulik muretsev
E Domination Subordination
kehtestav ebakindel
enesekindel tagasihoidlik
F Surgency Desurgency
rõõmsameelne kidakeelne
lahke tõsine
G Superego Superego
Strenght Weakness
usaldusväärne ebaaus
kohusetundlik kergemeelne
H Parmia Threctia
julge häbelik
riskeeriv ettevaatlik
I Premisia Harria
intuitiivne ratsionaalne
sentimentaalne praktiline
L Protension Alaxia
kahtlustav usaldav
kade kergeuslik
M Autia Praxernia
ekstsentriline konventsionaalne
fantaasiarikas kaalutlev
N Shrewdness Artlessness
sots. kalkuleeriv tahumatu
sotsiaalselt tundlik sotsiaalselt abitu
O Guilt Proclivity Guilt Rejection
depressiivne enesekindel
tujukas rõõmsameelne
Q(1) Radicalism Conservatism
uuendaja traditsiooniline
vabameelne vanameelne
Q(2) Self-Sufficiency Group-Adherence
endale lootev heakskiitu ootev
sõltumatu sõltuv
Q(3) High self-sentiment Low self-sentiment
strenght strenght
ennast kontrolliv muretu
sõnapidaja muutlike huvidega
Q(4) High ergic tension Low ergic tension
pinges pingevaba
frustreeritud tasakaalukas
KLASSIFITSEERIV PARADIGMA
FAKTORANALÜÜTILISED LÄHENEMISED
I. HANS JÜRGEN EYSENCK (1916-1997)
• Tüüp (Type)
• Isiksusejooned (Trait)
• Harjumused (Habitual response)
• Spetsiifilised reaktsioonid ( Specific response). Omadus tuleneb harjumustest. +
3 SÕLTUMATUD ISIKSUSE DIMENSIOONI (PEN):

• Neurootilisus – emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus.
  Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus.
  Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega.
  
• Ekstravertsus – introvertsus. Suhtlemise aktiivsus.
  Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus .
  Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega.
  
• Psühhootilisus – impulsi kontroll.
  Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus.
  Korrelatsioonid hormonaalse tasemega.
  

Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist.
SUUR VIISIK (BIG FIVE):
Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- )
Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned:
a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur
b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit
c) 16 faktoriline isiksusemudel
d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse
e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle
f) Goldberg, Lewis . (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989)
g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992)
5 SÕLTUMATUT DIMENSIOONI EHK ISELOOMUJOONT:
Dimensioonid, dimensioonide tahud.

• Neurootilisus (neuroticism).
  
• Ekstravertsus (extraversion).
  
• Avatus (openness to experience).
  
• Meelekindlus (conscientiousness).
  
• Sotsiaalsus (Agreeableness).
  

ISELOOMUJOONED:

• Neurotism: emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus.
  Ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, abitus.
  
• Ekstravertsus: suhete kvantiteet.
  Sotsiaalsus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seklusjanu, optimism.
  
• Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur.
  Usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus.
  
• Kohusetundlikkus : eesmärgipüsivus, impulsside kontroll.
  Kompetentsus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, järelemõtlemine.
  
• Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus.
  Fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele.
  

VAIMSE VÕIMEKUSE KONSEPTSIOONID
ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST
KONTSEPTSIOONIDE JA MÕÕTMISE PROBLEEM

Psühhomeetria
Intelligentsustestid & IQ
Valiidsus .
IQ testid mõõdavad pigem hetkeseisu, mitte potentsiaali. IQ number kirjeldab võimalikku ülemist piiri.
Valiidsus – kas testid mõõdavad tõesti seda mille kohta öeldakse potentsiaal. Kuivõrd hästi see näitab seda mida mõõdab.

Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid.
Moodulid.
Praktiline intelligentsus (hakkama saamine).
Haridus ja vaimsed võimed.
Moodulid – eraldi olevad võimed. IQ mõõdab üldandekust. Kas andekas inimene on andekas igal pool?
Kas võimekus on seotud praktilise eluga? Kas on nii et kõrge IQga inimesed ei oska pangaautomaadist raha välja võtta? Praktiline intelligentsus=hakkama saamine.
Abstraktne ja praktiline intelligentsus.

Vaimsed võimed ja kultuur.
Sotsialiseerumine .
Naiivne kontseptsioon võimetest.
Vanemate kontseptsioon tervest lapsest – punased põsed, natuke tüseda poole kalduv, rõõmus ... Vanemad suruvad oma norme peale lapse arengus.
Sotsialiseerumine – miski, mille kaudu võimed kujunevad. Mingis kultuuris on lapsed autonoomsed juba varases eas. Lääne kultuuris on lapsed pikka aega mitte autonoomsed. Tuleb otsida vastust küsimusele, miks ühes kultuuris on ühed võimed esile tõstetud ja teisel mitte.

Areng ja vaimsed võimed.
Piaget, Võgotski
Staadiumid, „dünaamiline“ testimine.
Piaget - Kognitiivne areng on see, mis määrab ära võimekuse.
Võgotski – uuris illusioone.
Dünaamiline võimekus – erinevatel astmetel arengutes lahendatakse erinevaid tüüpi kognitiivseid ehk vaimseid ülesandeid ja neid ei saa testidega mõõta.

Bioloogiline lähenemine.
Aju anatoomia ja füsioloogia.
INTELLIGENTSUSTESTIDE RELIAABLUSE PROBLEEM:

Testide reliaablus .
IQ ja vanuselised muutused (kuni 18punkti).
Madal korrelatsioon (keskmine r=.36)

Testide ennustav valiidsus – IQ test peaks ennustama teatud akadeemilist/abstraktset võimekust . Akadeemiline edukus eeldab, et on olemas kõrge IQ.
IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r=.50)
IQ ja hariduse kestvus (keskmine r=.55). Mida pikem haridustee, seda kõrgem IQ.
IQ ja vanemate SES. Vanemate sotsiaalne staatus. Kas vaeste vanemate lastel on kõrge IQ?
IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50)
IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ). Madal IQ on seotud kuritegevusega. IQ viitab ülesande paljusustele lahendustele.

IQ ja infotöötlus.
IQ ja kognitiivsed protsessid
IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30). Kõrge IQga inimene pole kiire taipaja. Mida kõrgem IQ, seda kauem peab ta sellesse süvenema.
IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ). Loetakse vähem seda, mis on ülesandes kirjas.
IQ ja VEP.
PÄRILIKKUS JA INTELLIGENTSUS:

Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon. Pärilikkuse indeks kuni h2 =.80

Rassilised erinevused.

Soolised erinevused.
KESKKOND JA INTELLIGENTSUS:

Sotsiaalsed faktorid :
Maa ja linn.
Kool ja intelligentsus.
Vanemate IQ ja laste IQ.
Vaimsete võimed ja arenguprogrammid.
Perekond.

Bioloogilised faktorid:
Alatoitumus.
Alkohol .
Enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed.
Keskkonna saastatus .

Intelligentsustestide standardiseerimine .
Flynn´i effect (keskmine IQ suureneb 3punkti 10aastaga). Otsustas kontrollida vanade intelligentsustestide peal seda, milline vaimne võimekus praegu on. Kui teha tolleaegseid teste praeguse põlvkonnaga, siis kõik on geniaalsed.
Põlvkonnad, mis on kasvanud peale, on sotsialiseeritud keskkonnas, kus infotöötlus on kasvanud ja inimesed arenevad suunas, mis eeldab abstraktsioonide ... kasvamist. Iga aastaga suureneb rahvuslik keskmine 3punkti võrra.
Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne.

Individuaalne variatiivsus :
Isiksus ja vaimsed võimed.
VAIMSETE VÕIMETE MUDELID
PSÜHHOMEETRILISED MUDELID:

• Mõõtmine.
  Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid.
  Probleem: mentaalsed protsessid.
  

KOMPUTATSIOONILISED MUDELID:

• Algoritm .
  Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus.
  Probleem: intelligentsuse struktuur.
  

Nt modelleeritakse maletajate mõtteviisi , aga ei kirjelda intelligentsuse struktuuri. Ei võta arvesse maletaja emotsiooni.
BIOLOOGILISED MUDELID:

• Füsioloogiline protsess.
  

Eelis: efektiivne diagnostika.
Probleem: aju ja käitumine.
Ajus olemas kindlad struktuurid ja nende muutused kutsuvad esile metafoorse ülesannete lahendamise? Kuidas lahendatakse reaalset probleemi? Kuidas aru saada sellest, et inimesed võivad mäletada kümneid tuhandeid nägusi ja kui tuleb ette, siis tuntakse ära, aga ei mäletata kuidas.
Efektiivne diagnostika – öeldakse et midagi on puudu.
Ei ole võimalik intelligentsuse teema ja kultuuri kohta midagi väita.
ANTROPOLOOGILISED MUDELID:

• Kultuur.
  Eelis: kultuurilised erinevused.
  Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid.
  

Kultuur määrab ära mis on mentaalsete protsesside erinevus. Kuidas saada aru sellest, et kultuur mõjutab midagi?
SÜSTEEMSED MUDELID:

• Süsteem.
  Eelis: universaalsus .
  Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid.
  

Süsteemsed mudelid, mis püüavad kirjeldada kõiki vaimsete võimete protsesse. Kirjeldab kõiksust, aga ei suuda kirjeldada kõiksuse mõõtmist.
PSÜHHOFÜÜSIKALINE LÄHENEMINE VAIMSETELE VÕIMETELE
CHARLES ROBERT DARWIN (1809-1882)
“On the origin of species by means of natural selection , or the preservation of favoured races in the struggle for life”. London: Murray, 1859.pt. VII. “Instinct”
a) struktuuride ja protsesside variatiivsus
b) struktuuride pidevus
c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus
Käitumine ja omadused.
Olemas füüsikaline ja psüühiline maailm. Pani aluse Darwin. Näitas olelusvõituses välja kujunenud kolme asja. Eksisteerib variatiivsuse ehk paljusus – pole olemas ühte kindla suurusega konti . Protsessid, mis on variatiivsed nt vaimne võimekus on erinevatel inimestel erinevad ja selle taga on pärilikkus. Näitas, et materiaalne pool, mis on päritav, siis sama päritav on ka käitumismuster ja viis kuidas lahendada ülesandeid.
Kui struktuurid on pidevad, siis peab olema ka vaimsete võimete puhul sama reegel. Inimeste vaimsed võimed, kui pärinevad eellastelt, siis see ei saa tekkida vaid inimestel.
Kui miski asi on evolutsioonis välja kujunenud, siis peab see olema funktsioon. Funktsioonid on ellujäämiseks ja partneri saamiseks.
FRANCIS GALTON (1822-1911)
„Whenever you can, count .“
1. “Hereditary genius : An inquiry into its laws and consequences ”. London: Macmillan, 1869.
looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus.
Vaimsed võimed on allutatud looduslikule valikule, variatiivsusele, pidevusele ja funktsionaalsusele.
Võttis entsüklopeedia , otsis välja 1000meest...
1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud , muusikud jne (997 meest)
a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge’i Ülikoolis. Tol ajal olid hinded võimete väljendus.
b) võimete jaotuvus – kõik võimed on allutatud teatud normaaljaotuslikule jaotusele. Madalad, kõrged, keskmised.
c) võimete pärilikkus – võimete normaaljaotuslikule jagunemise taga on pärilikkus.
d) omaduste määratlemise suhtelisus – kui on pärilik, siis on püsiv. Võimed võivad olla erinevad, aga proportsioon on sama. Võimed muutuvad, kuid vahe säilib.
2. “ English men of science : Their nature and nuture.” London, Macmillan, 1875.
keskkond ja pärilikkus ; eugeenika
“The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment” Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665.
Rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu:
a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel. Tudengite abielud.
b) soodustada varajast abielu.
c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused.
3. “Inquiries into human faculty and its development”. London: Dent , 1883.
Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat.
kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne.
Võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised – maitsetundlikkus
Andekus : suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus.
On madalamad läved, näevad värvivarjundeid, nägemine teravam. Mehed teeb andekamaks see, et nad on tundlikumad.
Ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine
JAMES MCKEEN CATTELL (1860-1944)
Psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380.
esmakordselt termin “ mental test”
a) mentaalsed testid paljude inimestega
b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne.
10 testi (algselt 50 )
1. Dünamomeeter
2. Käe liikumise kiirus.
3. Taktiilne eristuslävi käel.
4. Valulävi (laubal)
5. Raskuste eristuslävi
6. Reaktsiooniaeg helisignaalile
7. Värvi nimetamise kiirus
8. Joone poolitamise täpsus
9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus
10. Konsonantide hulga meeldejätmine.
Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity).
KOGNITIIVNE LÄHENEMINE VAIMSETELE VÕIMETELE
HERMANN EBBINGHAUS (1850-1909)
1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus
Kas hommikused või õhtused tunnid ?
Kas muuta koolitundide sisu või mitte?
Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459.
Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust?
väsimus ja taktiilne tundlikkus – vead, ei saada hakkama.
psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid
Võimekus – see kuidas sünteesitakse tähendus.
Vaimse võimekuse määratlus - taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine
II. Meetod vaimse väsimuse mõõtmiseks - Tekst, milles puudusid tähed
Lünktest completion test -õiged tähed, valed tähed, märkimata tähed.
ALFRED BINET (1857-1911):
Alfred Binet et Victor Henri. La psychologie individuelle. L’Année psychologique, 1895, 2, 411-465.
Victor Henri (1872-1940)
individuaalspsühholoogia: kaks olulist probleemi:
a) psüühiliste protsesside varieeruvus indiviididel
b) erinevate psüühiliste protsesside seosed indiviidil
Individuaalseid erinevusi tuleb otsida keerulisemate psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.);
Praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine.
Test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri.
Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) :
mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele)
eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta )
kujutlusvõime ( “tindiplekk”, abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine)
tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine , korrektuurtest, metronoom)
arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine , sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine)
sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine)
esteetilised tunded (assotsiatsioonid värvilistele ruutudele)
moraalsed tunded (reaktsioonid piltidele)
lihastugevus ja tahe (dünamomeeter)
motoorsed võimed (nõela paneme läbi peene augu, koputamine)
tajuvõimed (hindamine, kui mitu korda üks joon mahub pikema joone sisse)
Intelligentsus - mõistmine, arusaamine, taipamine , kohanemine, hea maitse
Test mõõdab kõikide komponentide keskmist, mitte ühte üldist võimekust.
Binet, A. L’Étude expérimentale de l’intélligence. Paris: Schleicher Frères & Cie, 1903. (30 testi). “mentaalne ortopeedia ”
1904 - luua teaduslik viis arenguhäiretega laste väljaselgitamiseks.
Binet, A. et Simon ,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L’Année Psyhologique, 11,191-244.
Théophile Simon (1873-1961)
1905 Binet-Simon’i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega
meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks. Klassifitseerimine (järjestusskaala).
idioot , imbetsill , moron (kr. moros - juhm)
idee: võrdlus keskmise intelligentsusega
empiiriline kriteerium:
3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière’i kliiniku lapsed.
Näit.
Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon : Puukuubik käeseljal.
Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo.
Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud.
1908. Binet-Simon’i skaala: teine versioon
(normaalpopulatsioonile) - 59 testi; standardiseeritud 203 lapsel
3-13 aastastele
idioot: M.A.= 0-2 ; imbetsill: M.A. = 3-7 ;
moron: M.A. = 8-12
vaimne vanus mental age - niveau intelléctuel - Intelligenzalter
vaimse vanuse leidmine
testid grupeeritakse vanuse järgi
testide valik: 75% vastava vanusega grupist (50+25)
1911. Binet-Simon’ skaala: kolmas versioon - 54 testi; 3,4,5,6,7,8,9,10,12,15,täiskasvanud
testid grupeeritud 5 kaupa
Näit.
M.A. 7. Näita paremat kätt ja vasakut kõrva.
M.A. 15 Leia 1 min. jooksul etteantud sõnale 3 riimuvat sõna
M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast
iga test annab 2/10 vaimsest vanusest
WILLIAM LOUIS STERN (1871-1938)
Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig : Barth, 1900.
Diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid.
Eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride ja sugude vahel.
Probleemid: erinevuste olemus, erinevusi determineerivad faktorid, erinevuste väljendus.
Meetodid: introspektsioon, kultuuri uurimine, testimine, eksperiment .
Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109.
INTELLIGENTSUS:

• Üldine võimekus.
  
• Teadvustatud probleemi lahendamine.
  
• Üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele.
  

INTELLIGENTSUSE KVOTSIENT (IQ)=MA/CA

• Probleem: erineva vanusega laste võrdlemine.
  

PSÜHHOMEETRILISED INTELLIGENTSUSE MUDELID
CHARLES EDWARD SPEARMAN (1863-1945)
Korrelatsioon, faktoranalüüs.
Spearman, C. (1904) “General intelligence” objectively determined and measured. American journal of psychology, 15, 201-293.
“Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)”
Korrelatsioonid g – ga
classics: 0.99, mathematics: 0.86, music: 0.72,
weight discrimination: 0.44
g - common (general) factor - general intelligence
s - specific factors
üldine intelligentsus, spetsiifiline intelligentsus
Spearman, C. 1923. The nature of ‘Intelligence’ and the principles of cognition. New York: The Macmillan Company.
Spearman, C. 1927. The abilities of man. Their nature and measurement. New York: The Macmillan Company.
g - vaimne energia (mental energy), füsioloogiline alus,(erinevad neuronite grupid); sünnipärane andekuse üldmäär, konstantne suurus.
s - vaimse energia avaldumisvormid, sõltuvad miljööst.
“g is essentially characterized by the combination of noegenesis with abstractness”
noegenesis - seoste taipamine, tuletamine (vs.reproduktsioon)
abstractness - mõisted, kategooriad (vs. taju)
kõrge g (0.7-0.8): arvurea ülesanded, verbaalsed seosed, arusaamine, kujundite klassifitseerimine
keskmine g (0.4-0.6) : lausete lõpetamine , loendamise kiirus, kujundite äratundmine, kirjutamise kiirus.
madal g (alla 0.3): liitmise kiirus, numbrite äratundmine
g laadungid suurenevad ülesande keerukuse ja teadvustatud kognitiivse aktiivsuse kasvuga.
Kui inimesel on võimed ja lähtume sellest, et eksisteerib üldandekus , siis see peab ilmnema igasuguses tegevuses, kaasa arvatud hinnetes, mis inimestel on. Millised ülesanded on need, mis eeldavad võimekust ja millised mitte.
Sai tulemuse, et üldandekus on klassikaliste keeltega seotud väga kõrgel. Hinded ladina ja kreeka keeles näitavad tudengitel väga palju vaimset võimet. Matemaatika , muusika ja raskuste eristamine näitab vähem. Peab olema üldine võimekus kõigi nende taga. Keelteõppel on vaja rohkem võimekust kui teistel.
Üldandekus on vaimne energia, mis on inimesel kaasasündides olemas. See üldine vaimne energia on vaadeldav kui anum . Vastavalt keskkonnatingimustele tekivad spetsiifilised võimed. Üldandekus on konstant. Kui inimesed eristuvad, siis ühed suudavad rohkem võimeid välja arendada, teised mitte.
Üldine vaimne enegia - oskus seostada /konstrueerida puuduvaid elemente.
Erinevad ülesanded võib jaotada selle järgi kui palju mingi ülesande jaoks on vaja vaimset energiat.
LOUIS LEON THURSTONE (1887-1955)
Esmased vaimsed võimed (primary mental abilities).
Grupifaktorid (6-7)
Sõltumatud.
Pärilikud.
Võimete profiil.
PMA omavahelised korrelatsioonid:
N W V M R S
W .46
V .38 .51
M .18 .39 .39
R .54 .48 .54 .38
S .25 .17 .16 .14 .38
g .60 .68 .67 .47 .84 .33
ESMASED VAIMSED VÕIMED:

• P – taju factor ( perceptual speed)
  
• S – ruumiline factor ( spatial relations )
  
• N – numbriline factor ( numerical ability)
  
• V – verbaalne factor (verbal comprehension)
  
• W – sõnade voolavuse factor (word fluency)
  
• M – mälu factor ( memory )
  
• R – mõtlemise factor (reasoning).
  

ÜLESANDED:

• P – erinevused piltidel või mahakriipsutamine tähtede reas. Võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust.
  
• S – ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine. Võime visualiseerida ruumilisi suhteid.
  
• N – aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus). Võime teostada arvutusi.
  
• V – sünonüümid ; lausete lõpetamine; vanasõnad. Võime aru saada semantikast ehk sõnade tähendusest.
  
• W – sõnavara; riimuvad sõnad. Võime manipuleerida sõnadega.
  
• M – assotsiatsioonid õppimine, meenutamine . Võime meelde jätta infot.
  
• R – arvuread; analoogiad. Võime leida seaduspärasusi ja seoseid.
  

Differential Aptitude Tests (DAT)
General Aptitude Test Battery (GATB)
JOY PAUL GUILFORD (1897-1988):
Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill , 1954.
Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY:McGraw Hill, 1967
Võimete testide vahel on madalad korrelatsioonid (7000 korrelatsiooni, ca 20% r = 0.0).
Faktoranalüütiline lähenemine!
VÕIMETE JAGUNEMINE. 3 FAKTORIT:

• Perceptual dimension – taju.
  Tajuvõimed nt tundlikkus ja tähelepanu.
  
• Psychomotor dimension – psühhomotoorne .
  Psühhomotoorsed: näit jõud, kiirus, koordinatsioon, paindlikkus.
  
• Intellectual dimension – vaikne.
  Intellekti kirjeldamise 3 faktorit: 120-150 elementaarvõimet.
  

II Structure of Intellect (SOI) - Intelligentsuse Struktuur
1) Mental Operations (mentaalsed operatsioon): (5) protsess, mida rakendab lahendamiseks?
Intellect: Memory and Thinking
a. Memory (mälu) : info salvestamine. Numbrite meeldejätmine
b. Thinking (mõtlemine): cognition, production , evaluation
b1. Cognition (kognitsioon): info avastamine, arusaamine. Sõnade tähendus
b2. Production (genereerimine): olemasoleva info kasutamine
b21. Divergent Thinking ( divergentne mõtlemine: paljude vastuste genereerimine . Sõnade voolavus
b22. Convergent Thinking ( konvergentne mõtlemine) : ühe lahenduse genereerimine. Piltide järjestus
b3. Evaluation (hindamine): avastatud ja kasutatud info vastavuse, õigsuse jne. hindamine
Etteantud sümboli leidmine teiste seas
2) Contents ( sisu): (5) millise infoga on tegemist?
Symbolic (sümbolid), arvud
Semantic (semantika), sõnad
Behavioral (käitumine), teiste käitumine
Auditory (audio), helid
Visual (visuaalne), pildid
3) Products (resultaat): (6)
milleni viib operatsiooni rakendamine ?

• Units (ühikud), info ühikud
  

sõnade genereerimine

• Classes ( klassid ), ühisosa erinevatel elementidel
  

sõnade klassifitseerimine

• Relations (suhted), elementide vahelised seosed
  

suurem, pildimaatriks

• Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik
  

mentaalne roteerimine

• Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures
  
• Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid
  

sotsiaalne intelligentsus, empaatia, loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus)
III JOY GUILFORDI PANUS
a) SOI - teoreetiline konstrukt.
Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena.
Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne.
b) Võimed isiksuse omadustena.
c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga.
d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur, ühiskond, matemaatika.
e) Vaimsed võimed ei ole samastatavad õppimisvõimega.

• omandamise kiirus
  
• taseme saavutamise kiirus
  

f) Pärilikkuse osa.
HIERARHILISED VAIMSETE VÕIMETE MUDELID
PHILIP EWART VERNON (1905-1987)
Vernon, Philip E. (1950) The structure of human abilities. New York: Wiley.
hierarhiline struktuur
g - grupifaktor - spetsiifiline faktor
verbal-numerical-educational - v:ed
practical-mechanical-spatial-physical - k:m
v:ed - verbaalne, numbriline, tähelepanu, loogiline mõtlemine, arusaamine, mälu (visuaalne, assotsiatsioonid, sümbolid). W, F
k:m - mehaaniline, ruumiline, manuaalne, mehhaaniline, psühhomotoorne, füüsiline
RAYMOND B. CATTELL (1905-1998)
Cattell, R.B. (1963) Theory of fluid and crystalized intelligence: A critical experiment. Journal of Educational Psychology, 54, 1-22.
g kaks komponenti
gf – Fluid Intelligence (liikuv intelligentsus)
Teadmistest sõltumatu
Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel.
Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded.
gc – Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus)
Sõltuv omandatud teadmistest.
Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega.
Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid.
Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni.
Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc
gc ennustab paremini sooritusedukust.
gf - integreeriv võime, gc – abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused
III SÜSTEEMSED MUDELID:
ROBERT J. STERNBERG
(1949 - )
Sternberg, R.J. (1985) Beyond IQ: A triarchic theory of human intelligence. New York: Cambridge University Press.
Triarchic Theory of Intelligence (Kolmekomponendiline intelligentsuse teooria)
kontekst, mentaalsed operatsioonid , kogemus
Kolm alateooriat:
1. contextual intelligence (kontekstuaalne intelligentsus)
kultuuriline spetsiifilisus, kultuuriline relativism.
“... purposive adaptation to, shaping of, and selection of real -world environments relevant to one’s life”
reaalsuse tajumine, tegevuste eesmärgipärasus, keskkonna valik, kohanemisedukus jne.
praktiline intelligentsus
Kriteerium:
edukas tegevus: arusaamine ja hinnang (enda, teiste, karjäär), ülesannete hierarhia, argumentide tähtsus
enda sarnasus ideaalse intelligentse inimesega: intelligentne inimene: probleemi lahendamise võime, verbaalne võimekus, sotsiaalne kompetentsus
IQ ja enda sarnasus ideaalile: +.52
2. componential intelligence (osisintelligentsus)
Infotöötlus, kodeerimine , dekodeerimine, planeerimine, tähelepanu jaotamine jne.
Komponentide liigid:
Metakomponendid (metacomponents) - “higher-order processes used in planning, monitoring, and decision making in task performance”. intelligentsus: kiirus vs strateegia.
insight’i probleemid - IQ ja kulutatud aeg (+.75)

Teostus (Performance components ) - (teostus, lahendus) “..are used in the execution of various strategies for task performance”.
variantide hindamine, seoste tuletamine, rakenduse hindamine jne. mida aeglasem kodeerimine, seda paremad tulemused.

• Omandamine ( knowledge -acquisition components) “...are processes used in gaining new knowledge”
  

Vajaliku info leidmine, info integreerimine tervikuks, võrdlused uue ja vana teadmise vahel
uued sõnad tuttavas kontekstis: kuidas saavad tähendusest aru. verbaalne IQ ja arusaamine (+.60)
3. kogemuslik intelligentsus (experiential intelligence)- “ .. ability to learn from experience”
uudne situatsioon, tuttav situatsioon

tegutsemine uudse ülesandega ja uudses olukorras
uudne ülesanne: arusaamise mõttes, lahendamise mõttes

tegutsemine tuttava ülesandega ja tuttavas olukorras
automatiseeritud operatsioonid: lokaalne , paralleelne, teadvustamata ülesanne, situatsioon, resurss, tähelepanu, struktuur, oskus automatiseerida infotöötlust
insight’i ülesanded ja IQ +.60
“..that behavior is intelligent when it involves either or both of two sets of skills: adaptation to novelty and automatization of performance”.
HOWARD GARDNER (1943- )
Gardner, H. (1983). Frames of mind: The theory of multiple intelligences. New York: Basic Books.
Lingvistiline intelligentsus (Linguistic)
Operatsioonid: tundlikkus helidele, rütmile, sõnade tähendusele, keele funktsioonidele.
Väljendus: lugemine, kirjutamine, sõnadest arusaamine. (kirjanik, ajakirjanik)
Loogilis-matemaatiline intelligentsus (Logico-mathematical)
Operatsioonid: tundlikkus ja võime avastada loogilisi ning numbrilisi seoseid; loogilised tõestusahelad.
Väljendus: matemaatilised ja loogilised probleemid (teadlane, matemaatik )
Muusikaline intelligentsus (Musical)
Operatsioonid: võime tajuda ja reprodutseerida helisid , rütmi, meloodiat, arusaamine muusikalisest väljendusest
Väljendus: helilooming, muusikalise struktuuri taju ( helilooja , muusik)
Ruumiline intelligentsus (Spatial)
Operatsioonid: ruumiliste suhete tajumine, ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine
Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor)
Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic)
Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon.
Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane)
Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal)
Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata.
Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut)
Intrapersonaalne intelligentsus (Intrapersonal)
Operatsioonid: võime eristada enda siseseisundeid, enda käitumise juhtimine, eneseteadvus.
Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus)

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

Pärilikkus ja intelligentsus
Henry Herbert Goddard (1866-1957)
1899 Ph.D Clark ’i Ülikoolis
1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School).
Vajadus testida arenguhäireid.
Binet-Simon’i skaala (1908, 1911) tõlge:
Testis 400 last Vineland’i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides.
Vajadus eristada lapsi nendest, kellel on vaimsed võimed.
Vaimne ortopeedia – lastele, kellel pole nii head vaimsed võimed pandi kokku…
A. Nõrgamõistuslikud:
Goddard, H.H. (1912). The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan.
1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland’i. Nõrgamõistuslike laste kool. Deborahil vaimseks vanuseks 9aastase lapse mõistus.
1911 B-S test, MA= 9 a (moron ).
Kallikak’i perekond. (6 põlvkonda)
Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480
46 normaalset 8 vaimuhaiget
143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna
33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut
36 vallaslast 24 alkohoolikut
4 kurjategijat
vargad, prostituudid jne.
Martin Kallikak, Se - 7 last, 495
3 vaimselt alaarenenud
2 alkohoolikut
1 seksuaalselt lodev
arstid, juristid, õpetajad, ärimehed jne.
2 sõdurit tulid koju erinevatest paikadest. 1 vendadest satub kõrtsi, kus oli kõrtsmik ja ta tütar ja see tütar oli nõrgamõistuslik ja tekkis impulsiivne suhe.
Näeme seost vaimse võimekuse ja sotsiaalsete probleemide vahel.
Steriliseerimine:
Eugenics Section of the American Breeders’ Association soovitab (1914 ) defektsed klassid steriliseerida. IQ teste kasutati steriliseerimiseks.
Puuetega, nõrgamõistuslikud, kurjategijad, epileptikud.
Esimene Indiana osariigis steriliseerimise seadus aastal 1907, näit. 1924-1972 Virginia’ s 8300 steriliseerimist. Saksamaal 1933.
B. Immigrandid:
Immigrandid (1905-1914) 10 miljonit inimest. Kvoodid.
1914 aastal: 83 % juutidest, 80% ungarlastest, 79 % itaallastest, 87% venelastest on nõrgamõistuslikud.
Keskmine vaimne vanus USA-s
MA MA
England 14.87 Belgium 12.79
Scotland 14.34 Ireland 12.32
Holland 14.32 Austria 12.27
Germany 13.88 Turkey 12.02
U.S. (White) 13.77 Greece 11.90
Denmark 13.69 Russia 11.34
Canada 13.66 Italy 11.01
Sweden 13.30 Poland 10.74
Norway 12.98
Brigham, C. A study of American Intelligence( 1923)
C. Üliandekad lapsed.
Eksperthinnang IQ-le
IQ
Francis Galton 200
John Stuart Mill 190
Johann W. von Goethe 185
Voltaire 170
Walter Scott 150
Mozart 150
Victor Hugo 150
Lord Byron 150
Francis Bacon 145
James Watt 140
Alexander Dumas 140
Napoleon Bonaparte 135
Charles Darwin 135

D. Pärilikkuse hindamine

46 kromosoomi, á 20 000 geeni
käitumisgeneetika (behavior genetics)

1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship )

Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1)
Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus
Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve)
Kaksikud:
ühemunakaksikud (identical twins)
kahemunakaksikud (fraternal twins)
Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes
Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes
pikkus: h2 = .90
Koosesinemise sagedus (Concordance rate )
koosesinemise sagedus ü.k k.k
skisofreenia 30.9% 6.5%
sügav depressioon 69.2% 13.3%
asotsiaalsus 87.0% 72.0%

2) Geneetilised kahjustused.
3) Adopteerimine.
Marie Skodak, Harold Skeels (1949). 100 last; adopteeriti enne 6 kuud: korrelatsioon bioloogilise ema IQ-ga; keskmine IQ kõrgem

Sandra Scarr, Richard Weinberg (1983). 100 last; valgete perekonnad; laste IQ=106;

Probleemid pärilikkuse hindamisel:

spetsiifiline grupp spetsiifilises keskkonnas

• grupi, mitte indiviidi tasemel
  
• sõltuvus vanusest
  
• sõltuvus keskkonnast
  
• geenid, mitte geen
  
• mitte kõik kaasasündinud pole pärilik
  

Downi sündroom (Down’s syndrome). IQ = 20 - 50

Pärilikkus ja vanus
vanus korrelatsioon IQ-ga
ü.k k.k
3 kuud .70 .70
15 aastat.87 .52
Ü.k – ühemuna kaksikud.
3kuuselt on keskkond sama neil.

E. IQ, pärilikkus ja keskkond:

korrelatsioon
ühemunakaksikud koos .86
ühemunakaksikud lahus .72
kahemunakaksikud koos .60
bioloogilised õed-vennad koos .47
bioloogilised õed-vennad lahus .24
vanemad ja nende lapsed koos .42
vanemad ja nende lapsed lahus .22
adopt. ja bioloogilised lapsed koos .29
adopt. ja adopt. lapsed koos .34
vanemad ja adopteeritud lapsed .19
Pärilikkus. Keskkonna mõjutus. Kui ühemuna kaksikud elavad koos samas keskkonnas, siis nende korrelatsioon on kõrge. ¾ nende võimetest on seletatud geneetiliselt.
Adopteeritud laste IQ on umbes sama suur kui nende vanematega, kellega nad koos elavad.
F. Rassilised erinevused.
Caucasoids (USA, GB, EU, NZ, AU, SA, India). IQ = 94-107, m = 100
Mongoloids (USA, Asia , EU) .IQ = 97-110, m = 106 V M
SB: balanseeritud ülesanded
WAIS : M>F - Information, Comprehension, Arithmetic, Picture Completion, Block Design
ˇ F>M - Similarities, Vocabulary , Digit Symbol
M=F - Digit Span , Picture Arrangement, Object Assembly
*Verbaalsed võimed F > M
alates 12 a.
Aritmeetilised võimed M > F
alates 12 a
*Ruumilised võimed M > F
Psühhomotoorsed võimed M = F
Võimete variatiivsus - M > F
Naised on tugevamad verbaalses võimetes, mis ilmnevad murdeeas, kuna siis tekivad organismilised selged erinevused.
F-female, M-male.
Meestel on paremad ruumilised võimed.
Populatsiooniline - meeste võimed on variatiivsemad kui meeste. Naistel on geniaalseid inimesi ja väga madala IQ numbritega vähem. Meestel on suurem, kuna see viitab bioloogiale. Poisse sureb sünni hetkel rohkem.
H. Intelligentsuse evolutsioon
Richard Lynn (University of Ulster)
Rassilised erinevused – evolutsioonilised põhjused
Võttis ette sõjaväeliste nimekirjad, määratles nende rassi ja pani vastu mütsi numbri. Mongoliididel on pea kõige suurem.
Aju suurus:
6 325 : U.S. Army personal
mongoliidid 1416 cm2
europiidid 1380 cm2
negriidid 1359 cm2
(Rushton, 1992)
Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35
David M. Buss (University of Michigan):
Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused.
Selles keskkonnas, kus elasid negriidid, ei olnud vaja lahendada selliseid ellujäämis ülesandeid nagu mongoliididel ja europiididel.
Teooria: Isased käisid jahil, aga naistel tekkis kommunikatiivsus, et saada meeste käest seda liha kätte. Otsib vastuseid sealt, kus on seotud konkreetse ajastu konkreetsete ülesannete lahendamine.
II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid
1. Vanus ja vaimsed võimed
Verbaalsed ja ruumilised võimed:
tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81)
Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(74)
Sooline erinevus
F : gf halveneb varasemas eas
M: gc halveneb varasemas eas
Võimekuse tipp
WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a. Mitteverbaalsete tipp - 16-18a
Terminal drop
kognitiivne keerukus
10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.)
pikaajaline haigus (5 aastat enne surma)
äkksurm (1 aasta enne surma)
Vanus ja loovus:
Konvergentne & divergentne mõtlemine:
Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte
Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega
Alternate Uses: etteantud objektile erinevate tähenduste genereerimine
Ideational Fluency: etteantud kategooria hulka kuuluvate mõistete genereerimine
Plot Titles: etteantud lühijutule lühikese, teemaga seotud pealkirja genereerimine
Consequences: etteantud olukorra kohta järelduste genereerimine
Making Objects: etteantud geomeetrilistest kujunditest objektide genereerimine
Match Problem: nuputamisülesanded
Loovus ja vaimsed tegevused:
matemaatika, teoreetiline füüsika, poeesia
loovuse maksimum: 26-30
ajalugu, filosoofia, romaan
loovuse maksimum: 45-55
Elutarkus ja vanus:
Elutarkus (Wisdom) ja intelligentsus
Omadused: intelligentne, empaatiline, taiplik, intuitiivne, efektiivne probleemide lahendamine, teadmiste piire tunnetav.
Vaimse võimekuse langust mõjutavad tegurid:

• Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused
  
• SES (madal haridus, madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond
  
• Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine , kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu)
  
• Paindlikkus isiksuses.
  
• Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed.
  
• Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust.
  
• Enesega rahuolu.
  

2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed:
Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut:

sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused)

tegevuse keerukuse aste: (näit. amet)

haridus: õpetamise viis

toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project

kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon

Ootused arengule:
anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused).
põlvkondade erinevused
6 kuud:
1.inimeste ja objektide äratundmine
2. motoorne koordinatsioon
3. Virgus
4. keskkonna teadvustamine
5. verbaliseerimine
2 aastat:
1. verbaalsed võimed
2. Õppimisvõime
3. keskkonna ja inimeste teadvustamine
4. motoorne koordinatsioon
5. uudishimu
10 aastat:
1. verbaalsed võimed
2-4. õppimisvõime, probleemi lahendamise oskus, taiplikkus
5. loovus
täiskasvanud:
1. Taiplikkus
2. verbaalsed võimed
3. probleemi lahendamise oskus
4. Õppimisvõime
5. loovus
Keelelised tavad:
küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus
Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest.
Kultuuriline kompetentsus:

teadmised väärtustest ja hoiakutes

tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes

keeleline kommunikatsioon

sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine

aktiivne sotsiaalne roll

suhted institutsionaliseeritud struktuuridega
Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus:
Sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud
personaalse keskkonna loomise kolm teed
( aktiivsuse astmed)

pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine

keskkonna reaktsioonide esilekutsumine

keskkonna selekteerimine ja vahetamine
Sandra Scarr

III Vaimsed võimed ja mõõtmine

1. Testide tüübid

• Individuaaltestid

• Grupitestid
  
• Võimete testid (Ability tests)
  
• Taseme testid (Achievement tests)
  
• Intelligentsustestid (Aptitude tests)
  
• Projektiivtestid
  

Rorschach’ test
Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT):
Psühhomeetrilised testid
MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory )
CPI ( California Psychological Inventory)
TAT (Thematic Apperception Test)
I-E scale ( Internal -External Control Scale)
ASQ (Attributional Style Questionnaire)
NEO-PI
16PF
2. Vaimsete võimete testid
Stanford -Binet ja Wechsler ’i testid
A. Lewis M. Terman ( 1877 -1956)
1905 Clark’i Ülikoolis Ph.D, 1910 Stanford’i Ülikoolis
Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston : Houghton Mifflin
2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut
Ülesannete valik:
Keskmine IQ=100
Iga vanuse jaoks 6 ülesannet:
Kokku: 90 testi;
3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet.
1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani
1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani
1972. Restandardiseerimine
1985. neljas versioon
1. Suur standardiseerimise grupp
2. IQ kasutamine
3. Hoolikalt koostatud skoorimisjuhend.
Alates 1921 aastast nn. geeniuste uuring - 5 köidet “Genetic Studies of Genius”
B. Robert M. Yerkes (1876-1956):
6. aprillil 1917 Woodrow Wilson kuulutas USA astunuks I Maailmasõtta.
Yerkes, R.M. (1917) The Binet versus the point scale method of measuring intelligence. J. Applied Psychology, 1,111-122.
Army Testing Project:
1. Test peab olema grupitest.
2. Mõõtma võimekust, mis sõltuks võimalikult vähe haridusest.
3. Test peab olema kasvava raskusega: lihtne madala võimekusega, raske kõrge võimekusega inimestele.
4. Testimise aeg peab olema kuni 1 tund.
Army Alpha Test:8 alltesti (verbaalsed ülesanded)
Army Beta Test:7 alltesti (m.verbaalsed ülesanded)
1919 aasta alguseks oli testitud 1 726 966 meest.
M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud
C. David Wechsler (1896-1981):
1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic
1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins
1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test:
1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC).
1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence ( WPPSI ).
hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga
D. The Stanford-Binet Intelligence Scale.
Fourth Edition 1986
Stanford-Binet Intelligentsuse Test
Neljas versioon
4 alaskaalat (M=50, SD=8) ja üldskoor (M=100, SD=16), üldintelligentsus hälbiv IQ ( deviation IQ) vanuses: 2-23. normgrupp: 5000 inimest.
Alaskaalad:
I. Verbal Reasoning (Verbaalsed võimed)
Vocabulary (Sõnavara test) - mõistete defineerimine
Comprehension (Arusaamise test) - küsimustele vastamine
Absurdities (Absurdsete elementide test) - absurdsete detailide näitamine pildil
Verbal Relations (Sõnaliste seoste test) - sõnade sarnasus-erinevus (4 sõna)
II. Abstract/Visual Reasoning (Ruumilised võimed)
Pattern Analysis ( Kujundi analüüsi test) - tükkidest kujundi tegemine
Copying ( Kopeerimise test ) - etteantud kujundi kordamine
Matrices ( Täiendamise test ) - kujundis puuduva osa leidmine
Paper Folding & Cutting ( Voltimise test ) - ruumilised teisendused
III. Quantitative Reasoning (Numbrilised võimed)
Quantitative (Aritmeetiline test) - sõnalised ülesanded
Number Series (Arvuridade test) - arvuridade jätkamine
Equation Building (Võrrandite test) - etteantud sümbolitest võrrandi koostamine
IV. Short- Term Memory ( Lühimälu )
Bead Memory (Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil
Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine
Memory For Digits (Numbrimälu test) - etteloetud numbrite rea reprodutseerimine
Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine
E. WAIS, WISC, WPPSI
The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R)1981
Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele
vanuses: 16-74 aastat. normgrupp: 1880 inimest. hälbiv IQ (deviation IQ). IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa)
16-17; 18-19; 20-24;
25-34; 35-44; 45-54;
55-64; 65-69;70-74.
11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset). alltest: M=10, SD=3
Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15)
Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15)
Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
The Wechsler Intelligence Scale for Children
1989 WISC-III Third Edition
Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele
vanuses: 6 kuni 16 aastat
normgrupp: igas vanuses 200 last
6 verbaalse skaala alltesti
6 mitteverbaalse skaala alltesti

The Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence – Revised
1989- WPPSI-R
Wechsleri Intelligentsuse Test Lastele
vanuses: 3 kuni 8 aastat. 6 verbaalse skaala alltesti . 6 mitteverbaalse skaala alltesti. alltest: M=10, SD=3
Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15)
Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15)
Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
Wechsleri testi alaskaalad
Verbal Scale (Verbaalne skaala)
Comprehension (Üldise taiplikkuse test) – 16. vanasõnad, sotsiaalsest keskkonnast arusaamine
Vocabulary (Sõnavara test) – 35 mõistete defineerimine
Information (Üldise informeerituse test) – 29 kultuur, ühiskond
Digit Span (Arvuridade test) - 3-9;2-8 etteloetud arvuridade reprodutseerimine
Arithmetic (Aritmeetika test) -14 suuliselt esitatud ülesannete lahendamine (2 min)
Similarities (Sarnasuse test) -14 suuliselt esitatud mõistete sarnasuse leidmine
Performance Scale (Mitterverbaalne skaala)
Picture Completion (Piltide täiendamise test) -20 puuduvate detailide näitamine (20 sek)
Picture Arrangement (Piltide järjestamise test) - 10 pildiseeriat järjestada loogilisse ritta ja teha jutt (1-2 min)
Block Design (Kuubikute test) – 9 kuubikutest etteantud kujundi kokkupanek (1-2 min)
Object Assembly (Kujundi kokkupaneku test) - 4osadest kujundi kokkupanek (2-3 min)
Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek)
F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid
kuni 70 - vaimne alaareng (retarded)
70-80 - piiripealne IQ (bordeline)
80-90 - madal IQ (dull)
90-110 - keskmine IQ ( average )
110-120 - kõrge IQ (bright)
120-130 - andekus ( superior )
üle 130 - üliandekus (very superior)
G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid
2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste
Kerge alaareng ( Mild )
IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist;  85% arenguhäiretega grupist)
Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse.
Keskmine alaareng ( Moderate)
IQ = 35-40 kuni 50-55 (0.1 % üldpopulatsioonist;  10% arenguhäiretega grupist) Eripedagoogika abiga suudab omandada 2 klassi taseme. Omandab stereotüüpsed töövõtted ja võib järelvalve all ka tööd teha.
Raske alaareng (Severe)
IQ = 20-25 kuni 35-40 (0.003% üldpopulatsioonist;  4 % arenguhäiretega grupist
Võib omandada kõne, kergemad enesehooldamise võtted ( tualett).
Sügav alaareng ( Profound )
IQ