Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes istuvad kinnipidamisasutustes ?
  • Kes ei saa kunagi täiskasvanuks. ?
  • Mida pikemat kasvu mees, seda täiuslikum staatus on ?
  • Mis määravad ära inimese käitumise ?
  • Kuidas mõõta vaimset pingutust ?
  • Mida rakendab lahendamiseks ?
  • Millise infoga on tegemist ?
 
Säutsu twitteris

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA


I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam
II eksam 4.juuni
III aeg sügissemestri vahenädalal.
I LOENG
I TEOORIA
  • Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused , hüpoteesid.
  • Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus , ökonoomsus, lihtsus.
  • Metateooria. – teooriate teooriad.

Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu).
Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“
Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi.
2. ISIKSUSE TEOORIAD.
  • Filosoofilised eeldused:
  • Determinism.
  • Pärilikkus . Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme.
  • Unikaalsus .
  • Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne.
  • Teaduslikkuse printsiip.

3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:
  • Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine.
  • Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis.
  • Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi. Kui tead tüübi üht omadust, tead tervet tüüpi.
  • Isiksuse dimensioonid ( traits ) – kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus.

4. ISIKSUSE MÕISTE:
  • Organistatsioon (struktuur) – on olemas teatud omaduste komplekt, mis moodustab struktuuri. Struktuur on omaduste vahelised seosed. „Isiksus kui sõrmejälg.“ Ei muutu omaduste omavahelised suhted.
  • Protsess – elu jooksul muutuvad isiksuse omadused, aga mitte omaduste suhted. Isiksuse arengu kirjeldus.
  • Psühhofüüsika – neurofüsioloogilised protsessid. Kehalised protsessid.
  • Kausaalsus – isiksus on algpõhjus . Kõik mida inimene teeb lähtub tema isiksusest.
  • Stabiilsus – isiksus püüab säilitada oma omadusi hoolimata keskkonnast.
  • Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel.

Nende tunnustega on isiksus kirjeldav.
Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi.
Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist.
5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD.
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust):
  • Sigmund Freud , Alfred Adler , Carl Gustav Jung .
  • Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas.
  • Alateadvus/teadvus.
  • Instinkt , vajadused. Määravad ära inimese käitumise.
  • Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.
  • Areng, staadiumid.

HUMANISTLIK PARADIGMA:

KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA:
  • Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad.
  • Õppimine.
  • Mudel, mudeldamine.
  • Atributsioonid, ootused.
  • Sotsiaalne keskkond.

KLASIFITSEERIV PARADIGMA:
  • Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga.
  • Isiksuse jooned.
  • Vajadused.
  • Psühhodiagnostika .
  • Tüpoloogiad .
  • Temperament , somatotüübid.

Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel:
Näiteks armastus.
Psühhodünaamiline paradigma:
- instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon .
- fiksatsioon.
- projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada).
- bioloogiline (järglaste saamine).
- seotus .
Humanistlik paradigma:
- irratsionaalsus.
- sisemise vabaduse tingimus.
- tervliklikkus, baasväärtus.
- olemuslik ehk eksistents .
Kognitiiv-käitumuslik paradigma:
- omandatud suhtlemisviis.
- mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige.
- Seisundi atributsioon .
Klassifitseeriv paradigma:
- isiksuse joon.
- vajadusel baseeruv (näit. Naff).
- püsiv, psühhodiagnostika.
- tüpoloogiad.
- temperament, somatotüübid.
II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest:
Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid:
Tuli – soojus , vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus.
Inimese omadused ja kehamahlad:
sanguis - veri soojus
flegma - lima külmus
chole - kollane sapp kuivus
melas chole - must sapp niiskus
  • Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu


Temperamendi tüübid:

Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp.
Melanhoolik ( masendus ) – melancholic. Must sapp.
Sangviinik ( optimism ) – sanguine. Veri.
Flegmaatik (rahu) – phlegmatic. Lima.
WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977):
Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit juhtida. Testide ja vaatluse põhjal. Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel.
Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes?
Somatotüübid (Somatotypes):
Hinnang skaalal 1-4-7
endoderm - siseorganid endomorf
ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed)
mesoderm - luustik ja nahk mesomorf
Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine , emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale.
Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus , otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd.
Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus , ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus , pinges liigutused ja poos.
Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta.
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA.
Sigmund Freud (1856-1939).
Klassikaline psühhoanalüüs.
Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti?
OLULISED IDEED:
  • Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele.
  • Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus.
  • Isiksuse struktuur – teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt. Id, ego, superego . Kolm osa, pidevas vastuolus .
  • Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused.
  • Ärevus – norm ja patoloogia . Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi lähtudes ideest, et inimese olemus on tunda hirmu ja ärevust. Psühhopatoloogia tuleneb ärevusest.

PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED:
Psüühiline energia=energia füüsika mõttes.
a) energia jäävuse seadus.
b) Entroopia kasv (surm).
Energia transformatsioon.
Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus ( rahuldab seda vajadust). See on aluseks kõigele, mida inimene teeb.
Kui on nälg , kujutlen seda mis nälga rahuldab.
Vajadus ( drive )=need& wish.
Instinkt – kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega. Kaasasündnud vajadus, mis on inimese motiiviks.
Vajaduse tugevus – deprivatsioon . Ehk vajadus on rahuldamata seisundis. Ainus motiiv on oma vajadust rahuldada. Deprivatsioon näitab selgelt välja mis juhib inimest tema käitumises.
Kateksis – cathexis. Kujutluspildid. Inimesed, kellel on kalduvus erinevates olukordades unistada asjadest mis võiksid olla või mis tulevad, siis nendel inimestel on toimunud energia investeering kujutluspiltidesse. Pole saanud rahuldada vajadusi sellisel moel nagu teised inimesed. Unistaja.
Antikateksis – anticathexis. Energiat ei jää üle teistesse arenguastmetesse. Inimene kes ei saa kunagi täiskasvanuks. ????
Kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos :
Eros – instinktid , mis on seotud eluga.
Thanatos – surm.
Alateadvuses on mõlemad esindatud. Ennast tappev inimene pole muud kui Thanatose instinkt saab ülekaalu.
Asendamine – displacement. Psüühilises arengus investeerime füüsilist/psüühilist? energiat vastavalt keskkonnale.
Ego energia – indentifitseerimine.
Topograafiline isiksuse mudel:
Kontiinum – alateadvuse teadvus.
Teadvus – märgistamine ehk kui on objektile ja seisundile sümbol, siis suudan seda tähele panna ja see eksisteerib minu jaoks reaalsuses . See, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama.
Nt kui meile ei meeldi mingi kehaosa , siis seda kehaosa meie jaoks ei eksisteeri (hüsteeria).Hüpnoosi all olevad hüsteeria patsiendid tundsid valu jne.
Eelteadvus (preconscious) – mõtted, mälestused, tajud . Relakseeritud seisundis kutsub esile kõik mis mu sees on. Mõtted ja mälestused tulevad kuskilt.
Alateadvus (unconscious) – need mälestused, mida ei mäleta tulevad alateadvusest ehk isiksuse osast, milles pole võimalik teadvustamine . Seal eksisteerivad kõik motiivid, soovid, vajadused, tungid .
Isiksuse struktuur: id, ego, superego.
Isiksus koosneb kolmest osast:
Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus.
ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab.
Rahuldada saab:
a) Reflekse – reflex action . Kaasasündinud reaktsioon . Seksuaalne, toiduline, magamine , joogiline.
b) Primaarne protsess – primary process . Tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu ).
Mina ehk Ego. alateadvus, eelteadvus, teadvus. Ratsionaalne . Rahulduse edasilükkamine delay of gratification. Sekundaarne protsess secundary process. Tungi rahuldava objekti saamine, tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses.
Lähtub reaalsusest, kus inimene hetkel elab. Superego ütleb kuidas peaks olema, id milliseid vajadusi rahuldada, ego peab leidma vahepealse.
Egos on omadus lükata edasi vajaduse rahuldust.
Kavalpea. Petab ära Id´i.
Reaalsuse printsiip . reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi.
Ülimina ehk Superego. Loodud vanemate poolt. Ühiskond annab inimesele midagi, mis on seotud ideaalidega, mis tekitatakse nii, et see on see, mille eest kiita saab. Alateadvus moonutab vanemate soovid. Alateadvus, eelteadvus, teadvus, sotsiaalne kontroll, vanemad, perfektsionism.
a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus
b) Südametunnistushäbi , karistus .
On nägemine, aga puudub energia?
IV Ego kaitsemehhanismid :
ego blokeerib id’i impulsid
isiksuse integreerimine
sünd - esimene traumeeriv sündmus.
ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma):
  • objektiivne ärevus (reality anxiety ) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm.
  • neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus ). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu seksuaalsus , miski mis on seotud hävitamisega. Kogu elu kaasaskäiv.
  • moraalne ärevus (moral anxiety) - id’i ja superego konflikt, süü ja häbi.Kogu elu kestev.

Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas.
Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi
normaalne isiksus – kaitsemehhanismid.
EGO Kaitsemehhanismid ”töötavad” alateadvuse tasemel:
  • Represseerimine – hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest.
  • Ratsionaliseerimine – käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine.
  • Sublineerimine – ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul. Ebaharilikult energiline töötamine. Nt söögivajadus ja hakatakse kurnatuseni mingit keelt õppima. Lahke inimene sublimeeritud kannatava inimese vormi. Prostitutsiooni vastu võitleja on ise...
  • Asendamine – impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile.
  • Kompenseerimine – ebatäiuslikkuse kompenseerimine edukusega teises valdkonnas. Nt Mida pikemat kasvu mees, seda täiuslikum staatus on?
  • Reaktsiooni formeerimine - ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus.
  • Projektsioon - vigade ja seisundite omistamine teistele.
  • Identifitseerumine identification - teise inimese alateadlik imiteerimine.
  • Regressioon - pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist.
  • Ülekompenseerimine overcompensation - isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks.
  • Fantaseerimine - vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine.
  • Intellektualiseerimine - emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs.
  • Eitamine -reaalsuse mittetunnustamine.

V PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU STAADIUMID:
  • Oraalne staadium. Id saab naudingut suust ja huulte stimulatsioonist.
    a) Oraalne- erootiline (0-8kuud).
    oraalne – passiivne iksiksus. Söömine, suitsetamine, kuulamine .

b) Oraalne – sadistlik (9-12kuud). Söömine, küünte närimine, sarkastiline.
Üldine: nartisislik, sõltuv.
  • Anaalne staadium.
    a) Anaalne – erootiline. 1-2aastat.
    Anaalne- ekspulsiivne isiksus: agressiivsus, destuktiivsus, loovus .

b) Anaalne – sadistlik 2-3aastat.
Anaalne – retentiivne isiksus: puhtus, korralikkus, ihnus.
Üldiselt: kontroll, võim.
  • Falloslik staadium. Genitaalid 3-5a. Autoerootiline.
    Oidipuse kompleks , Elektra kompleks. Kastratsioonihirm (määrab ära poiste käitumise isa suhtes). Peeniskadedus.
    Posidi identifitseerivad end isadeg ja käituvad nii nagu isad. Tüdrukud emaga ja võtavad omaks ema väärtused, käitumisstiili ja tegemised. Kui toimub vastandus, siis selle taga on lahendamata oidipuse ja elektra kompleks. Poiste arengut juhib hirm isa ees, tüdrukute puhul hirm ema ees.
    Falloslik isiksus – mehel edu, saavutused. Naisel flirtimine ja seks.
  • Latentne staadium. 5-12aastat.
    Seksuaalsus allasurutud. Libiido sublimeeritud.
  • Genitaalne staadium. Alates 13a. Heteroseksuaalne, järglaste saamisele suunatud.

VI OIDIPUSE JA ELEKTRA KOMPLEKSID :
Oidipuse kompleksi arengufaasid:
  • esimene armastuse objekt - ema
  • alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast
  • tugev armukadedus rivaali vastu
  • agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest
  • kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab
  • agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad
  • identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema
  • väline surve internaliseerub (superego)
  • agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse

Elektra kompleksi arengufaasid:
  • esimene armastuse objekt - isa
  • alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast
  • avastab peenise puudumise, solvumine ema peale
  • avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu
  • orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps)
  • frustratsioon peenise mittesaamisest
  • identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa
  • väline surve internaliseerub (superego)
  • agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse

Juhib insest – seksuaalne läbikäimine oma lähedastega.
Insestihirm – järglaste saamine oma lähedastega.
VII ISIKSUSE TÜÜBID JA SUBLIMATSIOON :
  • Oraalne isiksus – teadmiste kogumine, huumor, sarkasm, toidu nautimine.
    Optimistlik-pessimistlik, lihtsameelne-kahtlustav, manipuleeriv-passiivne, lapsik -kadestav, upsakas- ennast halvustav.
  • Anaalne isiksus – kunst , statistiliste andmete kogumine.
    Ihne – lahke, jäärapäine-leplik, korralik-korda mittearmastav, alati valmis jõudev-pikatoimeline, täpne-ebamäärane, ülikorralik-lohakas.
  • Falloslik isiksus – suunatud edule, tegutsemishimuline, armastus, poeesia .
    Edev-ennast vihkav, upsakas-alandlik, kuraasikas-pelglik, tormakas- häbelik , seltskondlik-isoleeritud, toretsev-lihtne, flirtiv-teist sugu häbenev, lustiline-kurb, amoraalne-kõlbeliselt puhas.

VII ALATEADVUSE UURIMINE :
  • Vabad assotsiatsioonid . Inimene lõdvestatud olekus kirjeldab seda, mis esimesena pähe tuleb.
    Ps. Teraapia, nädalas 4-6x (50min). Sümbolid , intepreteerimine.
  • Unenäod – ebasoovitava tungi aktiveerumine. Latentne sisu, manifestne sisu.
    Sümbolid: universaalsed , individuaalsed, fülogeneetilised.
    Asendus, tihendamine, sekundaarne moonutus.
  • Parapraksiad. Väsinud seisundis tekivad keelevääratused, mis omandavad sisulise tähenduse. Sõnades vahetatakse häälikud ära. Reeglina erootilise.
  • Õnnetusjuhtumid. Idi poolt juhitav käitumine. Kui tahan end tappa, siis loon olukorra, kus ei hüppa sõitva auto eest ära jne.
  • Huumor. Huumor ja unenäod. Agressiivsus ja seks. Nali. Inimesed naeravad selle üle kõige rohkem, mida nad kõige rohkem kardavad, kuna see vähendab ärevust. Kui inimesel on hirm mahajäetud saada, siis naerad lugude üle, kus kedagi jäetakse maha või petetakse.

PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA:
  • Alfred Adler (1870-1937). Individuaalpsühholoogia. Mis määrab ära inimese käitumise? Adlerit huvitas, mis on see jõud, mis paneb inimesed tegutsema. Oletas, et kõige olulisem jõud on see, et kõik organismid püüavad välja arendada oma potentsiaali ja see mis on selles keskkonnas mittekohane püütakse kompenseerida.
  • I Organite alaareng – kompenserimine, ülekompenseerimine. Püüdlus täiuse või üleoleku poole (striving for superiority).
    Kopenseerimine - inimene püüdleb täiuse poole.
  • II Alaväärsustunne ( feeling of inferiority)ja alaväärsuskompleks (interiority complex ). Üleolekukompleks (superiority complex).
    Loomulik reaktsioon paneb tegutsema selles suunas, et inimene poleks enam alaväärne. Alaväärsuskompleks – inimene fikseerub sellele ideele, et tema elu on teistest halvem. Ei ole enam normaalne motivaator. Inimene ei püüa kompenseerida, vaid püüab muuta maailma selliseks , et see enam teda ei alavääristaks. Tekib varases eas.
    Üleolekukompleks – inimene satub keskkonda, kus tal vormitakse üliinimese ideestikuga inimese mõte, siis tunneb end teistest paremana. Ebaadekvaatne.
  • III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on ühiskonna kasuks, koostöö teistega , järglaste saamine (abielu ja armastus).
    Tekib kui inimesed kompenseerivad oma vigu/vigadega.
  • IV Isiksuse tüübid.
    Vale elustiil:
    - domineeriv (ruling-dominant) - eesmärk teiste üle domineerimine ehk võim.
    - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine .
    - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus.
    Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil.
  • V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style).
    - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks.
    - Poputamine (pampering) – vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused.
    - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi.

Passiivsus, abiootamine, võimu ihalus, ignoreerimine.
  • VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad.
    Kaitsestrateegiate jagunemine:
    - väljavabandamine – on argumendid, miks teen seda, mida ma teen. Mis siis kui ma ei taha midagi ette võtta.
    - agressiivsus, alavääristamine (depreciation), süüdistamine, enesesüüdistused.
    - distantseerumine ehk reaalsusest eemaldamine: tagasiminek backward aega kus kunagi tunti end hästi ( moving ), ootamine (standing still ), viivitamine (hesitating), raskuste loomine (constucting obstacles), hirmu kogemine (experiencing anxiety), kitsendamine (exclusion tendency).
  • VII Uurimismeetodid:
    - esmased mälestused lapsepõlvest
    - unenägude analüüs
    - käitumismaneerid – mitteverbaalne suhtlemine.
    - sünnijärjekord ja vennad/ õed – noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps.

Esimesena sündinud laps - kõrge konformsus , kõrge ärevuse tase, sagedamini liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus , otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine , kõrge motiveeritus, kõrge IQ.
Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus , populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ.
PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA
CARL GUSTAV JUNG (1875-1961)

Analüütiline psühholoogia . Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa ( vastand ). Headus ja kurjus , ilu ja inetus , altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne.
  • I Psüühiline energia – libido .
    Printsiibid :
    - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused.
    - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast laieneb kogu elule. Inimene püüdleb tasakaalu ja tasanduste peale.
    vastandite printsiip –
  • II Isiksus – isiksus ehk psyche .
    - Teadvus: ego & persona .
    - personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima , animus (projektsioonid).
    1) Ego teadvustatud psyche osa, mõtlemine, tunded, mälu.
    2) Personaalne alateadvus (personal unconscious).
    Kompleks – emotsionaalselt küllastatud ideed. Libido investeerimine kompleksisse.
    3) Kollektiivne alateadvus. Liigiline mälu, teeb inimesed sarnaseks. Seal eksisteerivad arhetüübilised reaktsioonid (teatud emotsionaalsed reaktsioonid sarnastele objektidele, stiimulitele). Seal on peidus meie hirmud , ihad.
    Arhetüüp - pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon , ideed.
    Müüdid – kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites.
    Arhetüübid:
    - persona ( mask ) – avalik mina ehk publik self.
    - anima – naiselik alge mehes, ideaal.
    - animus – mehelik alge naises, ideaal.
    - vari (shadow) – instinktid, amoraalsus, agressiivsus, energia, reaktsioon pimedusele.
    - mina (self) – integreeriv alge, tervik.

  • III Psühholoogilised tüübid.
    1) Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe. Introvertsus ja ekstravertsus =psüühilise energia ehk libido suundumus .
    2) Psühholoogilised funktsioonid – maailma tunnetamine , informatsiooni ja kogemuse töötlemine.
    a) ratsionaalsed funktsioonid ( alluvad loogikale)– hinnangud , loogika , (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon).
    Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused.
    Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi.
    b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud.
    Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik,
    tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused.
    Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted).
    Domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon.

  • VI Isiksuse tüübid:
    Ekstravertne orientatsioon:
    - Mõtlemise funktsioon – elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav funktsioon on tõrjutud.
    - Tunnetav funktsioon – emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise funktsioon tõrjutud.
    - Aistav funktsioon – sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne funktsioon tõrjutud.
    - Intuitiivne funktsioon – järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik . Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav funktsioon tõrjutud.
    Introvertne orientatsioon:
    - Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes. Tunnetav f. tõrjutud.
    - Tunnetav f. Tagasihoidlik , ülitundlik , mõtisklev. Lapselik. Teistele näib müstiline ja tundetu teiste suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud.
    - Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud.
    - Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud.
  • V Kompleksi kriteeriumid:
    Sõnade assotsiatsiooni test: pikk reaktsiooniaeg , vastussõna sama mis stiimulsõna, vastuse puudumine, vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne), kogelemine, vastussõnana eelmised stiimulsõnad, mõttetu vastussõna, vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga, vastuseks rohkem kui üks sõna, stiimulsõnast mittearusaamine.

  • VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine). Libido fokusseerimise järgi.
    - Lapseiga sünnist kuni noorukiaeni – libido tegevustesse, kõnesse, 5.aastast seksuaalfunktsioonidesse.
    - Täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani – libido õppimisse, sotsiaalsesse ellu, perekonda, laste kasvatusse. Ekstravertne, bioloogiline, energiline.
    - Keskiga alates 40aastast. Libido elutarkusesse ja elu mõttesse. Kultuur, filosoofia, vaimsed väärtused, religioon .

  • VII Psyche arenemise suunad:
    - Progressioon – psyche areng harmoonia , elutarkuse ja mõistmise poole.
    - Regressioon – alateadvuse suunas, psyche põrkub tagasi, libido alateadvusse (frustratsioon).

  • VIII Elu mõte.
    Eesmärk: psyche vastandite tervikuks süntees ja identifitseerumine inimkonnaga. individualiseerumine (individuation) - oma arhetüüpide, psyche funktsioonide, orientatsioonide teadvustamine ja nende väljendamine.
    eneseaktualiseerumine (self-actualization): mina (self) - isiksuse keskpunkt.

PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA.
KAREN DANIELSON HORNEY (1885-1952).

Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time.
Horney, K. (1950). Neurosis and human growth .
Kirjeldas miks inimestel arenevad välja need olemused, mis tulenesid varasest lapspõlvest ja emotsionaalsetest suhetest vanemate ja lapse vahel.
Igal organismil on kaasasündinud vajadus end realiseerida!
Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine .
Eneseteostus (self-realization) - Oma sisemise potentsiaali realiseerimine.
Baasvajadused: rahuldamist eeldavad vajadused ja turvalisusvajadus.
Eesmärk: terviklikkus.
I KAKS VAJADUSTE RÜHMA:
  • Turvalisusvajadus (need for security ) – füüsiline ja psühholoogiline.
  • Rahuldamisvajadus (need for satisfaction) – füsioloogilised, psühholoogilised (nt raha), domineeriv vajadus on turvalisusvajadus.

II KULTUUR JA NEUROOS:
  • Kultuur determineerib isiksuse ja isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist ). Erinevates kultuurides on erinevad rituaalid inimeste kaitstuse loomiseks ehk kultuur determineerib ja määrab ära mis on isiksuse puhul normaalne ja isiksuse patoloogia.
  • Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik.
  • Vanemate mõju isiksuse arengule. Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt.
    Suhe lastesse kui objektidesse – pole respekti. Pole suhtumist, mis teeks lastel maailmapildi selliseks, et nad on võrdväärsed partnerid .
  • Tingimuse puudumine – neuroos. Neuroos on käitumise häired olenemata tõsiduse astmest. Nt nutab kohas ja selle peale, kus pole see üldse näidustatud.
  • Neurootiline kodukeskkond: eneseusalduse puudumine ja indiviidi õigused ning vastutus.
  • Baasärevus (basic anxiety) – terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world. Kohutav tunne olla isoleeritud ja abitu potentsiaalselt vaenulikus maailmas.
  • Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevus – baashoiak .
    Baashoiak – reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile .

III NEUROOTILISED KALDUVUSED (NEUROTIC TRENDS):
  • Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse.
    - Alateadvuses.
    - Kompulsiivsed.
    - Takistused viivad tõsistele ärevushäiretele. Nt ei saa lennukisse minna, kuna kujutatakse ette, et kukutakse alla. Kui ma kellelegi ei meeldi, olen ma inetu.
    - Muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses.

3 rühma neutoorilisi kalduvusi (suhetes):
  • 1. Liikumine millegi suunas (teise armastus, kuuluvus kuhugi jne) – moving torward.
    -tüüp: järeleandlik n. Isiksus (compilant type) – sõltuvus , kuuluvus, olla armastatud .
    - Neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution ). Olla armastatud, vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele, enesepiiramine, vähesega leppimine. Armastus.
  • 2. Liikumine millegi vastu (kättemaks, võitlus jne) – moving against.
    Tüüp: agresiivne n. Isiksus (hostile type). Võitlus, nõudmised, impulsiivne , võim.
    Neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution). Teiste üle domineerimine, teiste ärakasutamine , sotsiaalne tunnustus, teiste imetlus (idealiseeritud mina), olla parim, ambitsioonid, võim.
  • 3. Liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) – moving away.
    Tüüp: eraklik n. Isiksus (detached type). Eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus.
    Neurootilise konflikti lahendus: loobumine.
    Enesepiiramine, vähesega leppimine, sõltumatus teistest, omada alati õigust, ülitundlikkus, kriitika suhtes. Vabadus.
    „Kuna olen elus nii palju haiget saanud, siis ei taha inimestega enam midagi tegemist teha.“

IV NEUROOSI TEKKIMISE BAASMEHHANISM:
  • Konflikt reaalmina ja idealiseeritud mina vahel – perfektsionism.
  • Vanemate mõjul – should be... Sa peaksid olema selline. Luuakse egosse ideaalmina. Mida kaugemal on reaalne mina, seda suurem on neuroos.
  • Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku.
  • Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des.
  • Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga.

V IDEALISEERITUD MINA KAITSMISE VIISID:
  • Idealiseeritud kujutlusele mittevastava ignoreerimine. Reaalmina surutakse alateadvusse. Käitutakse nii nagu ollakse ideaalminana.
  • Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“
  • Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine.
  • Range enesekontroll .
  • Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine.
  • Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus.
  • Küünilisus , teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine.
  • Normaalne isiksus – paindlikkus . Neurootiline isiksus – fiksatsioon.

VI EKSTERNALISEERIMINE :
  • Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #1 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #2 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #3 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #4 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #5 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #6 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #7 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #8 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #9 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #10 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #11 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #12 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #13 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #14 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #15 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #16 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #17 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #18 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #19 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #20 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #21 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #22 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #23 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #24 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #25 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #26 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #27 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #28 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #29 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #30 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #31 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #32 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #33 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #34 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #35 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #36 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #37 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #38 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #39 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #40 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #41 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #42 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #43 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #44 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #45 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #46 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #47 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #48 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #49 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #50 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #51 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #52 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #53 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #54 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #55 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #56 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #57 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #58 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #59 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #60 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #61 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #62 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #63 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #64 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #65 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #66 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #67 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #68 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #69 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #70 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #71 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #72 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #73 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #74 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #75 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #76 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #77 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #78 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #79 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #80 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #81 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #82 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #83 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #84 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #85 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #86 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #87 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #88 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA #89
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 89 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 206 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor metric Õppematerjali autor

Lisainfo

Tallinna Ülikooli Isiksusepsühholoogia konspek, 84 lehte.
Teooria, paradigmad ja nende kirjeldus, temperamendi tüübid

tallinna ülikool , psühholoogia , isiksusepsühholoogia , ärevus , alateadvus , paradigma , reaktsioon , psühholoogia , psyche , loovus , libido

Mõisted

postulaadid, psühhofüüsika, kausaalsus, manifestatsioonide paljusus, kognitiiv, kognitiiv, varajased mudelid, flegma, ektoderm, mesoderm, daamide seas, alateadvus, ärevus, instinkt, motiiv, eros, ego energia, kontiinum, alateadvusest, egos, ülimina, ärevus, represseerimine, ratsionaliseerimine, sublineerimine, kompenseerimine, reaktsiooni formeerimine, projektsioon, identifitseerumine identification, regressioon, ülekompenseerimine overcompensation, fantaseerimine, intellektualiseerimine, eitamine, oraalne, anaalne, anaalne, falloslik isiksus, juhib insest, insestihirm, oraalne isiksus, optimistlik, anaalne isiksus, ihne, edev, unenäod, kopenseerimine, alaväärsuskompleks, üleolekukompleks, terve elustiil, ii isiksus, kompleks, arhetüüp, müüdid, erinevates kultuurides, neuroos, baashoiak, vanemate mõjul, eksternaliseerimine, raev, inimese loomus, loovus, petlik, interpesonaalsed protsessid, dünamismid, ärevus, prototaks, hea mina, halb mina, mitte mina, ego, rituaal, riitus, negatiivne lahendus, positiivne lahendus, negatiivne lahendus, loovus, eneseteostus, töötus, metapatoloogia, vajadusega, rahuldamine, kõrgemad vajadused, defitsiitsed vajadused, deprivatsioon, metapatoloogia, olemuslikud väärtused, avatus kogemusele, reaalsus, fenomenoloogiline väli, eksisteerib tuumik, selektiivne sümboliseerimine, ärevus, terapeudil, fasilitaator, dasein, umwelt, eigenwelt, konformsus, autentsus, depersonaliseerumine, võõrandumine, normaalne ärevus, neurootiline ärevus, logoteraapia, kognitiiv, teadlase metafoor, personaalsete, interpretatsioon, täpsustamine, kognitiiv, kinnitaja olemas, kinnitaja puudub, oluline ajejõud, hirmu reaktsioon, s generaliseerumine, neuroos, frustratsiooni, toitmine, puhtus, temperament, füüsiline seisund, iseloomujoon, idiograafiline, nomoteetiline, personaalsed dispositsioonid, kardinaalne dispositsioon, tsentraalne dispositsioon, propium, käitumise motiiv, isiksusejooned, order, deference, affiliation, nurturance, autonomy, latentsed, adekvaatne käitumine, p autonomy, p achievement, michaly csikszentmihalyi, kodukeskkond, pindmised isiksusejooned, isiksusejooned, kaitstuse, klassikaline tingimine, instrumentaalne tingimine, struktuurne õppimine, ergi blokeerimine, affilia, neurootilisus, valiidsus, moodulid, sotsialiseerumine, lääne kultuuris, dünaamiline võimekus, vanemate lastel, efektiivne diagnostika, paljusus, päritav, vaimsed võimed, võimete variatiivsus, võimete jaotuvus, võimete pärilikkus, 373, galton, intelligentsus, 1905 binet, korrelatsioonid g, noegenesis, keelteõppel, üldandekus, semantikast, vaimne ortopeedia, feeble, venelastest, bioloogilised õed, negroid, mongoliidide keskmine, europiidid, populatsiooniline, rassilised erinevused, stanford, geeniuste uuring, wechsler, stanford, performance iq, 1989 wisc, kuni 70, autoriõigus, neo, valiidsus, testi skooridel

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

31
doc
Isiksusepsühholoogia 1-loeng
31
doc
Isiksusepsühholoogia teooriad
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
56
doc
Sotsiaalpsühholoogia
34
rtf
ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
28
pdf
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA
524
doc
Arengupsühholoogia
74
docx
Psühholoogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun