ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA (0)

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam
II eksam 4.juuni
III
aeg sügissemestri vahenädalal.
I
LOENG
I TEOORIA

• Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused , hüpoteesid.
  
• Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus , ökonoomsus, lihtsus.
  
• Metateooria. – teooriate teooriad.
  

Ühikuga
alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon
(ajas muutumatu).
Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“

Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline,
teeb mõõdetavaid ennustusi.
2.
ISIKSUSE TEOORIAD.

• Filosoofilised eeldused:
  

• Determinism.
  
• Pärilikkus . Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme.
  
• Unikaalsus .
  
• Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne.
  
• Teaduslikkuse printsiip.
  

3.
ISIKSUSE KIRJELDAMINE:

• Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine.
  
• Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis.
  
• Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi. Kui tead tüübi üht omadust, tead tervet tüüpi.
  
• Isiksuse dimensioonid ( traits ) – kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus.
  

4.
ISIKSUSE MÕISTE:

• Organistatsioon (struktuur) – on olemas teatud omaduste komplekt, mis moodustab struktuuri. Struktuur on omaduste vahelised seosed. „Isiksus kui sõrmejälg.“ Ei muutu omaduste omavahelised suhted.
  
• Protsess – elu jooksul muutuvad isiksuse omadused, aga mitte omaduste suhted. Isiksuse arengu kirjeldus.
  
• Psühhofüüsika – neurofüsioloogilised protsessid. Kehalised protsessid.
  
• Kausaalsus – isiksus on algpõhjus . Kõik mida inimene teeb lähtub tema isiksusest.
  
• Stabiilsus – isiksus püüab säilitada oma omadusi hoolimata keskkonnast.
  
• Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel.
  

Nende
tunnustega on isiksus kirjeldav.
Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära
indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi.
Adekvaatne
isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist.
5.
ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD.
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud
nähtust):

• Sigmund Freud , Alfred Adler , Carl Gustav Jung .
  
• Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas.
  

• Alateadvus/teadvus.
  
• Instinkt , vajadused. Määravad ära inimese käitumise.
  
• Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.
  
• Areng, staadiumid.
  

HUMANISTLIK PARADIGMA:

• Abraham Maslow , Rogers .
  
• Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea.
  

• Eneseteostus .
  
• Vabadus, eksistentsiaalsus.
  
• Terviklikkus .
  
• Irratsionaalsus, spontaansus.
  

KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK
PARADIGMA:

• Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad.
  

• Õppimine.
  
• Mudel, mudeldamine.
  
• Atributsioonid, ootused.
  
• Sotsiaalne keskkond.
  

KLASIFITSEERIV
PARADIGMA:

• Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga.
  
• Isiksuse jooned.
  
• Vajadused.
  
• Psühhodiagnostika .
  
• Tüpoloogiad .
  
• Temperament , somatotüübid.
  

Vastavalt
paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida
mitmel erineval moel:
Näiteks armastus.
Psühhodünaamiline
paradigma:
- instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon .
- fiksatsioon.
- projektiivne olemus (armastan
seda, keda tahan armastada).
- bioloogiline (järglaste