SP1 Sotsiaalpsühholoogia kontspekt (0)

Sotsiaalpsühholoogia
1. Sissejuhatus
SP kui teadus, SP  kujunemislugu
M. Heidmets ,  2013  kevadsemester
Sotsiaalpsühholoogia
• SP – osa psühholoogiateadusest. SP  maastik :  eneseteadvus ja 
identiteet , sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja 
sotsiaalne mõju,  suhtlemine , grupid ja  grupiprotsessid  ...
•  Gordon   Allport  (1954): “ Social  psychology is an attempt to 
understand and  explain  how the thoughts, feelings, and behaviors of 
individuals are  influenced  by the actual, imagined or implied 
presence of  other  human beings”.
• Tänapäeval: “SP is the  study of the  causes  and concequences of 
interpersonal behaviour” (Schachter,  Gilbert , Wegner, 2012)
• SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused,  seletused , 
mõõtmine, sekkumine …
Sotsiaalpsühholoogia
• Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete 
hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja 
eestvedamine , suhtlemisõpetused, üksindus ja 
üksildus … 
• Teaduslik ja tarbepsühholoogia. 
• Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele 
– isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, 
mõjustamispsühholoogia jt
Sisu ja töökorraldus
•
Sisu: SP uurimisvaldkond, mõisted, teooriad, tegijad , vaidluskohad,  uurimismeetodid , rakendused.  Seosed 
teiste teadustega
•
Registreerimine – PSI-s!  Aineprogramm:  loengud , iseseisev töö
•
Kirjandus: kohustuslik ja  soovitav . Eesti, vene ja inglise keeles
•
Loengud vabatahtlikud, programm + slaidid üleval Moodle keskkonnas. Kursuse nimetus Moodle’s: 
Sotsiaalpsühholoogia 2013
•
Parool: sp2013
•
Moodle  tugiisik Veronika Rogalevits, ruum: M356, tel: 6409 282
E-post: [email protected]
•
Eksam   -  kirjalik   valikvastustega  eksamitöö (ca 50 küsimust), küsimused toetuvad nii loengumaterjalidele kui 
ka kohustuslikule kirjandusele.  Eksamit saab  sooritada  vahenädalal (12. nädal)   Moodle keskkonnas või  20. 
ja 35. nädalal kirjalikult. Materjale on lubatud kasutada, vastamise aeg on piiratud. 
•
Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal (50-59% =E; 60-69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A)
 
Teemad
Sotsiaalpsühholoogia kui teadus
Sotsiaalne taju
•
SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja 
•
Taju sotsiaalsus , sotsiaalsed konstruktid.  Isikutaju  
töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrol tööd, 
seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud 
essee.  Ajagraafik . Kohustuslik ja soovitav kirjandus. 
inimesekäsitlused.  Empaatia .  Kognitiivne dissonants . 
Eelarvamused .  Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline  konstrukt . 
Infoal ikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht 
 Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised 
teaduste süsteemis. SP  populaarsed  käsitlused
seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma 
Inimsuhete  ajalooline areng
sotsiaalpsühholoogias.
•
Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja 
•
Tekst:  Maslow  – lk 346-371 
konkurents . Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, 
Hoiakud
altruism . Tsiviliseerumisteooria ja normi 
•
Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja 
internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. 
käitumise ennustamine . Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse 
Grupisõltuvus ja individuaalne  autonoomia . Inimsuhete 
keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus 
sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne 
kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina 
dissonats.
avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus.  
Inimestevahelised suhted
Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise 
•
Inimsuhete li gid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, 
hüpotees.
lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse 
•
Tekst: Elias, N. – lk 185-353
li gid. Suhete püsimise ja purunemise  faktorid . 
Eneseteadvus, inimese Mina,  identiteet
Suhtlemismängud.   
•
Eneseteadvuse  kujunemine kultuuris ja ontogeneesis.   
•
Tekstid:  Berne , E. – kolm suhtlemismängu omal  valikul .   Fromm , 
E – Armastuse  kunst
Mina käsitlused, peegelmina teooria.  Enesetaju ja 
enesehinnang , mina kaitse. Mina ja meie.  
Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne 
ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse 
identiteedi teooria. Stigma.
Teemad
Inimsuhete ruumiline mõõde
•
Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid 
•
Ruumi roll inimsuhetes.  Personaalne  ruum ja 
ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. 
suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. 
Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, 
Privaatsus  ja  avatus .  Kultuurierinevused  
massipsühhoos.
ruumikäitumises. 
•
Tekst: Zeldin, T. lk 149-179
•
Tekst: Valsiner,J., Heidmets,  lk 33-37(1); lk  89-95 (2)  
Suhtlemine
  Agressiivsus  ja prosotsiaalne käitumine
•
Sotsiaalpsühholoogia  selekti vne huvi suhtlemise vastu. 
•
Koostöö ja konkurents ühiskonnas.  Frustratsioon  ja 
Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja  
agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud 
mitteverbaalne suhtlemine.  Mi mika ja pantomi mika. 
agressiivsus. Altruismi moti vid ja mõjurid. 
Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. 
Viktimiseerimine. Agressiivsuse  maandamine  ja 
Tõene ja  petlik  kommunikatsioon. 
prosotsiaalsuse tootmine. 
Liider  grupis  
•
Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 
•
Väike grupp ja sotsiomeetria. Li der ja autoriteet. Li dri 
Sotsiaalne mõju
teooriad: joonte teooria, li driomadused, situati vne ja 
•
Juuresolekuefekt.  Konformism , järeleandlikkus ja 
käitumuslik teooria. Juhtimine ja li driksolemine.
al umine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja 
Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. 
subjektsus. Kontrol  ikese . Sotsiaalne õppimine, õpitud 
•
Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. 
abitus. 
Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. 
•
Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul 
Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. 
Grupid ja gruppidevahelised suhted
Religiooniuuringud . Õnneuuringud. 
•
Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, 
•
Tekst: Maslow: 243 – 310
Grupiotsustus ja –vastutus.  Grupi dentiteet. 
Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused -  
meie ja nemad. 
Sotsiaalpsühholoogia ajaloost
• SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj vi masel kolmandikul  kujunev 
psühholoogia. Praktiline SP  toiminud   sajandeid : mõjutajad, nõiad, shamaanid, 
teadjad, usuliidrid …
• Esimesed  uurijad :  prantslane   Gustave  LeBon ( 1841 -1931), itaal ane Gabriel 
Tarde (1843- 1904 ). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, 
massipsühoos. Filosoofiline/spekulati vne SP. Teoretiseerib, ei mõõda.
• Wilhelm Wundt ( 1832  – 1920)  ja Völkerpsychologie – rahva  moraal , tavad, 
õiglustunne …
• Esimene SP  eksperiment  1895: Norman Triplett – kas  jalgrattur  sõidan kiiremini 
üksinda või grupis?
• 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise 
objektiks .  
• II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja 
grupisurve.  Totalitaarse  võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel 
uurimisaineks. 
• SP kuldaeg:  1930 - 1960
Kurt  Lewin (1890 - 1947)
• K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog, 
sotsiaalpsühholoog.
• Saksa  juut , si  rdus   USA-sse. Sarnane saatus paljudel 
euroopa psühholoogidel – mõttekeskus USA-sse.
• Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb 
terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis 
motiveerib tegutsema.
• Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese 
eluruum .
• Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide 
tänapäevast: sõber vi b kinno, tri kimine pooleli …
20 sajandi II pool
• Tarbepsühholoogia  pealetung . Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
• SP – li kumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus ( spetsiifilised  
konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus ( humanistlik  
paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 
• 1980dad – SP kri s? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab 
käitumist?
•  Reaktsioon   kri tikale: SP  temaatika  laienemine: agressiivsus ja 
prosotsiaalsus , keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, 
nõustamispsühholoogia ...
• Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid 
seoseid , tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik  vaatepunkt . 
SP koht teaduste süsteemis
• SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin 
ilmnevaid seaduspärasusi välja toov  teadus
• SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline 
psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, 
keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. 
•  Sotsioloogiline  SP ja psühholoogiline SP?!
• SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja 
li driksolek, mõjutamine/ reklaam , kaasamine, koostöö, 
läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine …
• Social Psychology Network: 
http://www.socialpsychology.org/
Gustave Le Bon (1841-1931)
• .
Kurt Lewin 1890-1947
• .

Document Outline

• Sotsiaalpsühholoogia
• Slide 2
• Slide 3
• Sisu ja töökorraldus
• Teemad
• Slide 6
• Sotsiaalpsühholoogia ajaloost
• Kurt Lewin (1890 - 1947)
• 20 sajandi II pool
• SP koht teaduste süsteemis
• Gustave Le Bon (1841-1931)
• Kurt Lewin 1890-1947