omandiks. 27 Naiste võrdset staatust kinnitab ka see, et kui Prohvet Muhammadi eluajal mõnes mitte- moslemi perekonnas mees moslemiks hakkas ja Prohveti ees usutunnistuse ja truudusvande andis, siis ei peetud iseenesestmõistetavaks, et kogu ta perekond selle läbi islami vastu võttis. 23 Islami nägemus naisest. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=34 24 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 84 25 Dr. Sherif Abdel Azeem, Naine judaismis, kristluses ja islamis. Iqra 2012, lk 16 – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/pdf/naised_book.pdf 26 Hommik-Mrabte, K., lk 2-3 27 Hommik-Mrabte, K., lk 4 9 Tihti juhtus nii, et mees hakkas moslemiks ja naine jäi oma vanasse usku või vastupidi. Iga naine otsustas oma usu üle ise ja seega, kui naine otsustas moslemiks hakata, pidi ta isiklikult
läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda, kui tekib oht selle psüivusele ny soorollile mittvastav töökoht. Sommer, personaalne ruum. Personaalne ruum jaguneb individuaalne ja grupi ruum SELIGMAN- ,,õnneuurija", õpitud abituse uurija. ÕPITUD ABITUS- seisund, milles inimese püüdlused ei anna tilemust. KATSE: pedaaliga aetakse rott sedadusse Shalom Schwartz-väärtuste uurimine SHERIF ,,assimilatsioon ja hoiakute muutumine". Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima. Sherifi realistliku konflikti teooria- suvelaagri katse alusel tõi välja, et võõitlussitruatsioonis tekib rohkem eelarvamusi, diskimineerimistl Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga.
David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria.
· Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . põhimõtteline tulemus ca 37% inimestest käitub antud eksperimendis konformselt · Stanley Milgram (1965;1974) autoriteedile allumise efekt
Enesehinnangu langus Ebakindluse tõus, ängistus Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist väljaheitmisega Kuuluvusvajaduse rahuldamatus Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed väiksem enesekindlus ja stressitaluvus kalduvus alaväärsusele
kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus
Suhte säilitamine sõltub võrdlustaseme (CL) ja alternatiivide võrdlustaseme (CLalt) suhtest (Thibaut & Kelley 1959) Sotsiobioloogilised teooriad (nt. Bowlby, 1958)ellujäämine on tõenäolisem grupis (Baumeister ja Leary, 1995).Soodumus sideme loomiseks geneetiliselt tingitud. Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita Grupinormid on väärtuste skaala, millega määratakse aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava käitumise ja hoiakute piirid grupis (Sherif, 1969) Normide teadvustamine: Teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline Normid tekivad ja kinnistuvad, sest:
Referentsrühm rühm, millele viitame, kui tahame ennast võrrelda kellegagi või siis, kui tahame nö normatiivseid aluseid saada, nt ,,kas olen hea või halb tudeng?" - moodustan mingi referentsrühma, nt kõik tudengid, ainult need tudengid, kes saavad A-d (ma olen halb tudeng), ainult need, kes kukuvad välja (ma olen hea tudeng). - mõjutavad meie väärtushinnanguid, norme, käitumist. Muzamer Sherif valgustäpi katse (autokineesia), lasi hulgal inimestel vaadata pimedas toas täppi ja pärast küsis, kuhu see liikus ja kui palju esialgu küsis kõigi käest eraldi, vastused jaotusid võrdselt (erinevad tulemused). Siis pani ta inimesed kokku ja lasi neil arutada, kuhu punkt liikus. Küsis uuesti, kuhu see liikus ja arvamused olid palju ühetaolisemad. Ühine referentsraam (frame of reference) kui inimesed on rühmas, tekib ühesugune arusaam, kuidas asjad toimuvad; arvamused
on püsivate rünnete objekt c. käitub järeleandlikult Vali üks: a. Kurt Lewini d. kannatab õpitud abituse all Tagasiside b. Gabriel Tarde'i Õige vastus on: on püsivate rünnete objekt. c. Jacob Moreno't Küsimus 12 d. Muzafer Sherif''i Küsimuse tekst Tagasiside Peegelmina teooria pakkus välja .... Õige vastus on: Jacob Moreno't. Vali üks: Küsimus 18 a. Henry Tajfel Küsimuse tekst b
Perifeerne ·Teateallika o madused Usaldusväärsus Magaja efekt, eksperdi arvamus "Juhuslikult" kuuldud info Edastaja veetlus ·Teate o madused Teate esitamise kindluse m äär Emotsionaalne m õju, "hir mu tingi mus" ·Teate saaja Assi milatsioon, o maksv õtuala Konformsus Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · · Konfor msus kui isiksuseo madus püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) http://www.si mplypsychology.org/aschc onfor mity.html · Nõustumine ei muuda o ma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · Identifitseeri mine gruppi kuuluvus, autoriteetne isik alluda on kasuliku m kui mitte alluda · Internaliseeri mine täielik o maksvõtt Autokineetilise efekti hinnang Asch, 1955 Kuulekus Milgram (1963) elektrilöögi eksperiment:
Sotsiaalsed normid - juhised, reeglid käitumise kohta - reguleeritud käitumine grupis ja ühiskonnas - surve ja normid - tajutud ja tegelikud normid Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon
inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment, Latané ja Darley, 1968).Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. 49. Kirjelda konformsuse tekkimist ja selle uurijate (nimed!) eksperimente Konformsus ehk mugandumine on oma käitumise või veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena gruppi sobimiseks. Esimeste seas pööras sellele tähelepanu Muzafer Sherif (1937), kes näitas, et ebamäärases olukorras võtsid katseisikud omaks teiste inimeste hinnangud. Sherif kasutas taju illusioon (liikumatu punkt näib pimedas liikuvat) ja palus katseisikuil hinnata, kui palju punkt liikus. Individuaalselt testitud inimesed andsid väga erinevaid vastuseid. Kuid teistega koos testimisel kujunesid välja ,,grupi normid" ja katseisikud hoidsid neist kinni isegi siis kui neid testiti uuesti individuaalselt. Tuntumad on Solomon E
hoiduda liigsest üldistamisest, sest võidakse silmist kaotada konkreetsele inimesele omased tunnused. Zalkind ja Castello toovad esile, et tajumisel tehakse vähem ekslikke järelddusi, kui tajuja on teadlik oma isiksusest ning aktsepteerib end sellisena, nagu ta on. Grupis suhtlemisel lisanduvad eelnevatele mõjuritele veel nähtused, mis tekivad teiste grupiliikmete reaalse või kujuteldava kohaoleku tõttu. Nt M Sherif kasutas grupi mõjukuse esiletoomiseks taju-uuringutes tuntuks saanud autokineetilist efekti: Tehes katset ja paludes üksinda panna paikka seinal asuva täpi koordinaadid ja seejärel grupiga koos olles, siis lõpuks esialgne, individuaalselt kujuneud liikumisamplituudi keskmine asendus uuega, grupis kujunenud keskmisega. Eksperiment iseloomustab, kuivõrd suur mõju on grupil tajule, õigemini illusoorsele tajule. Aschi konformisminähtus samuti iseloomustas grupi survet grupiliikmetele.
Informatsioonilise mõju korral 1. Enesekindlus 2. Ülesande keerukus Mõjutavad veel: · stereotüübid · kui vähemus on järjekindel, enesekindel. · Autoriteet. 12. Kui palju katsealustest S. Ashchi eksperimentides andsid järele vähemalt ühe korra grupi survele 3/4 Konformsus Konformsususe all peetakse silmas käitumise ja hoiakute muutumist, et olla kooskõlas grupi/ühiskonna ootuste ja normidega. Kui Sherif'i katsetes ei olnud osalejad kindlad nähtava info õigsuses (kas ja kui palju täpp liikus), siis konformsuse puhul ei esine enamasti säärast ebakindlust teadmistes. Näiteks võib tuua Asch'i konformsuse katsed. Katseisikutel paluti hinnata, milline esitatud joontest oli sama pikk kui ette antud joon. Oma hinnang tuli avaldada kohe teiste osalejate kuuldes, kes tegelikkuses järgisid katse korraldajate juhiseid
- Mitmene üksikõisus (- Latané ja Rodin) - inimgrupi püüe määratleda olukorda nii, et kõik näivad olevat teadmatuses mingi tähelepanu vajava ohu või sündmuse toimumise suhtes. - Vastustuse pihustumine - vastustuse jagunemine kõigi kohalolejate vahel, mida tajuvad inimesed, kui teised on kohal, mis tõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt abistama, pidades end vähem vastutavaks. - Konformsus (mugandumine) (- Sherif) - toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - Autokineetiline efekt - hüpliku liikumise illusioon valgustäpi vaatamisel täiesti pimedas ruumis. Sotsiaalse mugandumise protsessid (- Kelman): 1) Nõustumine. 2) Internaliseerimine - katseisikud nõustuvad sellega, et enamuste vaated on kõige enam kehtivad. 3) Identifitseerumine (samastumine) - muudavad oma hoiakuid, et muutuda kellegi teise sarnaseks, keda and austavad või imetlevad.
Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? köie tõmbamine, Ringelmann 1913 · Latané, Williams ja Harkins (1979): tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus Konformsus · Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega tulukese liikumine, Sherif 1935 joonte pikkuste võrdlemine, Asch 1951 Autoriteetsus · Autoriteet on isik, kellel on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida · Allumine autoriteedi käsklusele · On osa igapäevasest sotsiaalsest elust nt Hofling, 1966, haiglaeksperiment · kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seiskohad erinevad käsuandja omadest
• Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD • 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. • Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp • Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiaku muutmine:assimilatsioon • Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria • Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane … • Uus info ja vaikne muutumine • Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine • H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) • Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit
Festinger, Carlsmith (1959) katse: Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiakute muutmine: assimilatsioon Mustafa Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Musafer Sherif igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline (mitte kardinaalne) liikumine. Nt ütled vanaemale et taimtoidulisus on jama asi. Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine
Hoiaku muutumine: dissonants Leon Festinger (1956): kognitiivse dissonantsi teooria. Igasugune ebakõla teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi. Ületamissoov. Näited: riigikogulane rikub põhiseadust, aktivist spikerdab, politseisaate juht ületab kiirust, uus info hambapasta kohta... Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine... Dissonantsi kasutamine H muutmiseks Hoiaku muutmine:assimilatsioon Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures)
vähendada(nt atributeerimine). Tekib tugev ületamissoov. · Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine · Dissonantsi kasutamine hoiaku muutmiseks. Dissonantsi teadlik tekitamine on üks viis hoiakuid muuta. Idee: Vastuolu hoiakute vahel või vastuolu teadvuse ja käitumise vahel inimene ei talu ja selleks hakkab inimene tegema samme selle nimel, et seda dissonantsi maandada. Hoiaku muutmine: assimilatsioon Musafer Sherif: · Igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on nõus hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria. · Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine. Situatsioon, kus inimene satub surveolukorda. · Üks hoiaku muutmise viise on panna inimene hoiaku vastaselt käituma. Hoiakute mõõtmine Otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) · Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid
● Simulatsiooni heuristik – andis võimaluse vandemeestele ette kujutada alternatiivseid stenaariume kui demonstreeriti asitõendid, nt. see kui kiiresti naabrist vanamees oleks jõudnud magamistoast esiukseni. Grupidünaamika. ● 3+ inimest, kellel on midagi ühist kes sõltuvad üksteisest või kellel on ühine eesmärk. ● Inimestel on kaasasündinud vajadus kuuluda gruppi ● Sealjuures tekivad ka sotsiaalsed normid ja rollid ● Muzafer Sherif, 1936 Kui inimesed omavahel suhtlevad siis tekivad normid. Normid on ootused käitumiste ja uskumuste kohta, mis on loodud grupi poolt.On püsivad ning kanduvad meiega kaasa tihtipeale ka väljaspool gruppi. Normid püsivad seni kuni hakkavad tekitama ebamugavusi ja probleeme. Karistused ja tagajärjed, nt kiiruse ületamisel saab trahvi. Mitteametlikud normid mõjuvad paremini.
Hiljem tõetati, et ei pea olema füüsilist lähedust. Internetis on oluline kaaslaste individualiseeritus, kas teevad hinnanguid iseseisvalt või mitte. Vt slaid Kõige suurema tõuke normide kujunemisele annab ebakindlus. Normid muutuvad heuristikuteks ja annavad julguse teha otsustusi. Lääne kultuuris arvatakse, et enamusel on tavaliselt õigus (nt valimised, reklaamid). Siis tekivadki normid. Tekkinud norme võib nimetada ka grupi hoiakuteks. Sherif näitas kuidas normid tekivad ja üksikisik pannakse normide järgi käituma. Platow, 2005 katse slavestatud siin La Trobe ülikoolis. Pooled tudengid said näha standup komöödiat koos naeruga (salvestatud), öeldi et salvestatud oma ülikoolis. Teistele öeldi, et see on salvestatud teises kohas, mitte nende ülikoolis. Vaadati kui atöeldi, et etendus toimub samas ülikoolis. Totterdell, 1998 meeleolu ülekanne lihtsalt õnnelike inimeste seltskonnas olek teeb meid õnnelikumaks
1) Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus. 2) Psühhoanalüütiline / freudistlik suundmus. 1 Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus (peamised teoreetilised konstruktid): 1) Kommunikatsioonteooria (Lassweill, Lazarsfeld, Schrammi, Parsons, Beresonsi, Hovland) - tööd massikomunikatsiooni protsessist ja selle efektidest. 2) Moodsam sotsiaalpsühholoogia (McGuire, Sherif, Festinger, Janis, Fishbein, Heider) - tööd kongnitiivsest dissonantsist, hoiakumuutusest, sisendatavusest, gruppiprotsessidest jms. Sotsioloogilise suundmuse raames rakendatakse reklaami vastuvõtu- ja mõjuprotsessi käsitlemiseks tuntud kommunikatsioonmudeleid või mõjutamismudeleid. Kognitiivse dessonantsi teooria (L. Festinger) - kuidas tarbija nõustub või ei nõustu reklaamis esitatud argumentidega. Tööd arvamusliidritest (E
(Ekman 1995, 92) 16 Edwin Monragu, Briti India-küsimuste minister ja juudi anti-sionistliku liikumise liige, kirjutas: ,,Ma oletan, et muhameedlased ja kristlased peavad juutidele ruumi tegema - pange tähele, kuidas uued asukad vanad välja ajavad, võttes endale kõige parema maa... Palestiina on muutumas maailma getoks." (Harms 2008, 71) Sir Henry McMahon, Suurbritannia suursaadik Egiptuses, kirjutas oma kirjas Meka Sherif Husseinile: 24. okt 1915. ,,Olen veendunud, et see deklaratsioon kinnitab teile ilma vähimagi kahtluseta Suurbritannia toetust oma sõpradele araablastele ning et selle tulemuseks on pikk ja kauakestev liit, mille otseseks tulemuseks saab olema türklaste väljaajamine Araabia maadelt." (Chapman 1989, 55) 1916. aastal alustasid araablased Inglismaa toel ja relvadega mässu türklaste vastu. Nõuandjatest tuntuim oli T.A.Lawernce (Araabia Lawrence). Hiljem selgus, et Lawrence oli lubanud
Hiljem tuli ka ise kapist välja. Veidi ebaeetiline? Eksperiment Teadustest kõige enam kasutatav andme kogumise meetod Eksperiment on hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avldub sõltuvale muutujale. Näiteks kas teksti raskus (sõltumatu muutuja) mõjutab selle meeldejätmist (sõltuv muutuja)? Sotsioloogilise eksmperimente · Muzafer Sherif: Robbers Cave eksperiment (1954). Mingisugune grupp inimesi (ühel juhul lapsed, teisel täiskasvanud) eraldadakse ühiskonnast ja jälgitakse, kuidas nad hakkavad käituma. Tuli välja, et hakkasid vägivaldselt käituma. (mõlema eksperimendi kirjeldus) · Philip Zimbardo: Stanfordi vanglaeksperiment (1971) Dokumentide analüüs Dokumentide analüüs on inimtegevuse produktide uurimine, näiteks:
" Because much of the heightened preju- dice from classroom desegregation seems to stem from increased exposure to out- side group members as rivals, these educators have experimented with forms of learning in which cooperation rather than competition with classmates is central. Off to Camp To understand the logic of the cooperative approach, it helps to reexamine the fas- cinating, four-decade-old research program of Turkish-born social scientist Muzafer Sherif and his colleagues (Sherif, Harvey, White, Hood, &; Sherif, 1961). In- trigued with the issue of intergroup conflict, the research team decided to investi- gate the process as it developed in boys' summer camps. Although the boys never realized that they were participants in an experiment, Sherif and his associates con- sistently engaged in artful manipulations of the camp's social environment to ob- serve the effects on group relations. What the researchers learned is that it didn't take much to bring on certain
peetud inimesed väidavad, et nad on näinud limast olevust. Võidujooks televisiooni mees- kondadega ja vaatlejatega, kes loodavad näha Sisalikmeest ning Columbia Uudistejaam pakub 1 miljoni dollari suurust auhinnaraha tema kinnipüüdjale. Los Angeles Herald Examiner, neljapäev, 21 juuli, 1988....It's a Lizard Man! (See on Sisalik- mees!)... Lugu 2.1 meetri pikkusest Sisalikmehest, kes toob judinad linna... BROWNTOWN, S.C. Sherif on kuulnud palju Sisalikmehest, 2,1 meetrit pikk, punaste silmadega ja kolm näppu mõlemal käel, kuid osariigi bioloog ütleb, et kõigil oleks kasulikum otsida punast rebast või joodikut. Cristopher Davis, 17-aastane, ütles Sherif Liston Truesdale-ile, et teda on rünnatud paar nädalat tagasi olendi poolt Scape Ore Swamp-is, kui teismeline vahetas tühjaks läinud kummi umbes kell 2.00 öösel.
rohkem edu, nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega. Viimase puhul kogetud ebaõnnestumine à rel.deprivatsioon. - Sotsiaalsed rühmad mõjutavad inimese käitumist * Grupi normide järgimine on seotud identifitseerumisega gruppi gruppi ühetaoline käitumine # NB: Mitte alati: erinevad rollid rühma sees. Rühm = rollide kimp. * Muzafer Sherif (1906-1988), sotsiaalpsüholoogia rajajaid. (1936) ,,The Psychology of Social Norms". Kuulus näide: Katseisikud vaatasid liikumatut valguspunkti pimedas toas. Autokineesia: paistab nagu liiguks. Pärast küsiti kuidas, kuhu, kui laial ala see liikus. Isikud arvasid eraldi küsitledes väga eri moodi. Kui nendest moodustati grupp said arvamused rohkem ühetaoliseks. # Gruppi-istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega
indiviidide teadvusele läbi grupi teadvuse. Tuleb rõhutada, et konformismi määratlemises ning antud kontseptsiooni põhjendamises ei ole üheseid vaateid ja arusaamu. Tavaliselt mõistetakse konformismi all inimeste sellist käitumist, mis on kooskõlas üldtunnustatud (nii õigus- kui ka teiste sotsiaalsete) normidega. Teisisõnu: konformism on üks võimalik vorm kohandamaks inimest üldiste normidega ja käitumise põhimõtetega. Mõned Lääne teadlased (näiteks M. Sherif) seostavad konformismi mõiste väikese grupi mõistega, väites et konformism ilmneb siis, kui grupi normid muutuvad otsustavaks grupi liikmete käitumise määrajaks. Sotsiaalõigusliku konformismi kontseptsiooni pooldajad näevad grupi mõju astet individuaalsele õigusteadvusele ja isiku käitumisele sõltuvalt isiku seisundist grupis. Grupi prestiiz suures kollektiivis, suhtlemise vormid ja eesmärkide ahvatlevus, samuti grupi
3) Ületihenenud savipinnastel võib külgsurveteguri leida seosest K0 = K0n R c , ( 10.4) kus K0n on normaalselt tihenenud pinnase külgsurvetegur ja Rc ületihenemistegur. Jaky valem annab usaldusväärseid tulemusi suhteliselt kohevate liivade korral. Tihendatud tagasitäidete korral alahindab valem K0 väärtust. Sherif jt. (1984) annavad oma uurimistulemuste alusel valemi d K 0 = 1 - sin + ( - 1)5,5 , ( 10.5) dmin kus d pinnase kuivmahukaal, dmin pinnase kuivmahukaal kohevaimas olekus.
annaabi.ee 
