3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet Peamised dimensioonid, mis mõjutavad märkimisväärseid ja mõõdetavaid erinevusi rahvuskultuuride vahel Universalism erandlikkus Universalistlik kultuuri edasiviivaks jõuks on reeglid + ratsionaalne ja loogiline lähenemine Erandlikkus reeglite tõlgendamisel suurem vabadus, rajaneb inimestevahelistel suhetel Kollektivism individualism Kollektivism väärtustab eeskätt suurte inimrühmade püüdlusi, asetades need kõrgemale mis tahes individuaalsetest huvidest või taotlustest Individualism näitab, mil määral toetub indiviid rühmale ning mil määral võtab initsiatiivi otsustamisel, probleemide lahendamisel ning tegutsemisel Afektiivne kultuur neutraalne kultuur Afektiivne emotsioone näidatakse organisatsioonis vabamalt välja Neutraalne väiksem emotsionaalsus Täpsus hajumine
3. riigi tenitootium on jagatudpiirkondadeksja igas piirkonnason tcicistusomandit registreeriv asutus Mida niiitab Gini koefitsient? 1. riigi majandusvabaduse taset 2. iihiskonnatulude jaotumiseebavdrdsust 3. sisemajanduse kogutoodangudiinaamikat Millised on Geert Hofstede s6ltumatudkultuuri tunnused?Leidke vale variant. 1. v6imudistants 2. orienteeritusliihi- v6i pikaajalisteleplaanidele 3, individualism- kollektivism 4. natsionalism- kosmopolitism 5. ebamii2irasuse tiletamisepiite 6. maskuliinsus- feminiinsus Millised on ti.itipilisedpartneri taustauuringukskasutatavadallikad? Leidke y4!g variant. f . iiriregister 2. WTO Teataja 3. krediidiraport Millised on pdhilisedpartneriotsingumeetodid?Leidke vale variant. f . isiklikud kontaktid 2. andmebaasidekasutamine 3. kaubamiirgi registreerimineviilisriigis 4. messidelja kontakttiritustelosalemine
Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties between individuals are loose: everyone is expected to look after him/herself and his/her immediate family. On the collectivist side, we find societies in which people from birth onwards are integrated into strong, cohesive in-groups, often
ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" 44 Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki 45 Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS 46 Individualism- kollektivism 46 Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties between individuals are loose: everyone is expected to look after him/herself and his/her immediate family. On the collectivist
Grupi suurus: maksimaalne mõju on 4-5 inimesel Üksmeelsuse tase Kohesiivsuse aste : meie indentiteet · Staatuste erinevus · Inimeste avalik arvamuse väljendamine · Eelnev oma arvamuse väljendamine vähendab oma arvamuse muutmise võimalust normatiivne konformsus (kuuluvusgrupi tunnustus) informatsiooniline konformsus(vastavus enamuse arvamusega) · Kultuuri domineerivad väärtused individualism/kollektivism · Sotsiaalne klass madalam SES · Isiksuse omadused Kui tegemist on madala survega, siis on neurootilisus ja sotsiaalsus Kui tegemist on tugeva survega, siis on olulised situatsioonilised tegurid Individuaalsed erinevused ilmnevad eelkõige psühholoogilise reaktiivsuse tasemes (psychological reactance, Brehm) · Sotsiaalsed rollid V Mõjustamine interpersonaalsel tasemel
· suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon)
- suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus
ühtsust o Sümbolism organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib liikmete teadvuses. Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane. Põhiväide: organistsioone ja juhtimist tuleb vaadelda ning mõista kõigi tasemete töötajate, eriti lihttöötajate vaatenurgast. o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine o Ebakindluse vältimine riskide vältimine, kindlate reeglite eelistamine(kollektivism), planeerimise pikaajalisus, aeg ja täpsus, emotsioonid
suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. Pärast Teist maailmasõda oli riikides, kus need kultuurid domineerivad, aeglasem majanduskasv kui suure ebamäärasuse taluvusega riikides. Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli
Oma rühma liikmed on väga lähedased, samal ajal kui teised on väga kauged; tuleb vältida konflikte; suhted on olulisemad; seadused ja õigused on rühmiti erinevad; eksimustega kaasneb häbitunne ja prestiiži kaotus rühmas; ülemuse ja alluva suhe põhineb kindlatel käitumisnormidel; rääkija kohandab end kuulajale. Iga indiviid esindab rühma, kuhu ta kuulub. Kultuuriautoriteedid on sama dimensiooni erinevaid ilminguid nimetanud eri nimedega: individualism/ kollektivism, nõrga kontekstiga/ tugeva kontekstiga, universaalne/ üksikasjalik, spetsiifiline/ hajutatud, seesmise/ välise kontrollikeskmega, monokroonne/ polükroonne kultuur. Hierarhia – Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Seda on nimetatud ka võimudistantsiks. Suure võimudistantsiga ühiskonnaga ei pea keegi inimesi võrdseks (ega arvagi, et nad peaksid seda olema); keegi ei leia, et kõigil peaks olema samad õigused. Vanemad ei ole lapsed, juhid ei ole kaaslööjad,
madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. Pärast Teist maailmasõda oli riikides, kus need kultuurid domineerivad, aeglasem majanduskasv kui suure ebamäärasuse taluvusega riikides. Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on
geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat Uurimus käsitles vaid tööga seotud väärtuseelistusi Uurimus tehti vaid ühe organisatsiooni liikmete seas · Mitte lõplik tõde, vaid suunavad juhised Subjektiivne heaolu · Inimeste hinnang oma elule · Ed Diener ja kolleegid
mida nähakse, on tihti pinnapealne ja killustatud pilt, mitte tegelikkus. Kuigi palju juhtimisteoreetikud kujutavad kultuuri kui selgelt defineeritud osadega fenomeni on see siiski suures osas hoomamatu. 1.4 Organisatsioonikultuuri tüübid Organisatsioonikultuuri ja väärtusi sealhulgas võib tüpiseerida Hofstede poolt välja töötatud dimensioonide järgi, milleks on muuhulgas: · Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne.
Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. Pärast Teist maailmasõda oli riikides, kus need kultuurid domineerivad, aeglasem majanduskasv kui suure ebamäärasuse taluvusega riikides. Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada.
ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem
Sinna saab investeerida, usalduse ja usutavuse mõõde. Kasutamine tugevdab. Suuruse määrab: Inimeste hulk, kes on valmis mind aitama, potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. Nii ühiskonna kui üksikisiku omadus. Poliitiline kultuur: poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Suur vs väike võimu distants, ind vs kollektivism, maskuliinsus vs feminiinsus, ebamäärasus vs kindlustunne, lüi vs pikaajaline orientatsioon, positiivne hoiak. Kesksed komponendis: poliitikateadmised ja –uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs
kuulajad). Saab eristada ka näiteks mehelike ja naiselikke kultuure. Meheliku kultuurid on ennastkehtestavad, võitlusaltid, nende eesmärk on võit. Naiselikud kultuurid hindavad nn pehmeid väärtusi, nende eesmärk on head suhted. Sellest hoolimata soovivad mõlema kultuuri 1 esindajad olla edukad. Veel on olemas individualism ja kollektivism. Osad kultuurid on harjunud töötama koos ja otsustama kollektiivselt. Osad kasvatavad ,,sooloesinejaid". Ärgem unustagem hierarhiat: kas teie vastas istub Suur Pealik või tema alluv või hoopis Esimene Võrdsete Seas, üksteist väärtustava rühma volitatud esindaja. Rahvused erinevad veel selle järgi, kes on rohkem orienteeritud: on dialoogile, st rohkem suhetele, avatumad suhtlejad, emotsionaalsemad: kõik Vahemeremaade rahvad- itaallased, hispaanlased, prantslased, jne
suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. Pärast Teist maailmasõda oli riikides, kus need kultuurid domineerivad, aeglasem majanduskasv kui suure ebamäärasuse taluvusega riikides. Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on
põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi. · Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1. Geert Hofstede (1984): · Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele 10. küsimus Väärtusdimensioonid: Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs
Madala kontekstiga kultuurides räägitakse enamasti otse. Seetõttu on jutu sisu nii omadele kui võõrastele kergemini mõistetav. Peetakse võimalikuks väärtuste ja normide paljusust. Madala kontekstiga maad on näiteks Skandinaaviamaad, USA ja ka Eesti. 2.2 Kultuuridimensioonid Kõige kuulsam kultuurierinevuste võrdlusuuring on Geert Hofstede töö kultuuridimensioonidest. Hofstede eristab nelja kultuuridimensiooni. a) Individualism-kollektivism kirjeldab inimeste ja grupi seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad, oodatakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga tugevad sidemed grupi ja inimeste vahel. Liikmetelt oodatakse pühendumust pakkudes vastutasuks kaitset ja hoolitsust. b) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks.
· Kuidas eluga hakkama saada peale õnnetust o Militaarpsühholoogia · Tegeleb sõjaväelastega o Spordipsühholoogia · Enne ja pärast võistlust ettevalmistamine ja kaotuse lohutamine o Õiguspsühholoogia · Vangidele · Kohtuekspertiis Antropoloogia · Teadus, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist · Seotud geograafia ja ajalooga · Usk · Kollektivism o Tähtis kollektiiv o Enda isiksus ei ole nii tähtis, tähtis teine ühiskond o Kui kellelgi midagi halvasti tullakse appi · Individualsim o Tähtis üksikisik o Tähtis enda isiksus · Maskuliinsus o Kõvad väärtused o Konkurents o Karjääri tegemine · Feminiinsus o Naiselik/Pehmed väärtused o Kodu, nõrkade aitamine jms o Inimeste aitamine
5.Eestis on rootsi mõjutustega küla.( Noarootsi). Gustav II Adolf ( Tartu Ülikool) 6.Väärtustatakse otsekohesust ja ühemõttelist juttu. Head planeerijad. Orienteeritud ühe ülesande lahendamisele. Eelistatakse teha ainult ühte asja päevakavas ettenähtud ajal. Sakslased, sveitslased, Põhja- Ameerika valged protestandid. 7.Individualismis on omane ühiskondadele, kus sidemed indiviidivahel on lõdvad: igaühelt oodatakse hoolt iseenda ja oma vahetu perekonna eest. Võitlus. Kollektivism on omane ühiskondadaele, kus inimesed on sünnist saati seotud tugevatesse sidusatesse gruppidesse, mis neid eluajal kaitsevad tasuks lojaalsuse eest. Läbirääkimistel on väga suur osa. Koostöö. Arvan, et eesti kuulub kollektiivsesse ühiskonda. Pigem on selle lojaalsuse väljateenimine, koostöö, mitte pidev võitlus. 8.Ei söödud veretoite, usk ei lubanud. Üks jumal. 9.Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa
• Lojaalsus tööandjale • Alluvate initsiatiivi tuleb hoida kontrolli all • Juhte peaks valima teenistusvanuse alusel • Reegleid ei tohi rikkuda • Riskeeritakse vähem Madal ebakindluse vältimine (Singapur, Taani, Rootsi): • … Lühidalt: ’Reeglid ja normid, korrastatus’ vs ’Reeglite suhtelisus, spontaansus’ 32. Kirjeldage G.Hofstede individualism-kollektivism kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge individualismi-kollektivismi dimensiooniga riigid. Individualism on situatsioon, kus inimene on kohustatud enda huvide ja soovide eest ise seisma. Kollektivism on situatsioon, kus inimesed kuuluvad gruppi või kollektiivi ja nende vahelised sidemed on väga tugevad, sünnitakse kollektiivi, milleks on kas suur perekond, hõim või küla. Kõik
c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a
Kuidas iseloomustab Popper avatud ühiskondi? Sedalaadi ühiskondi iseloomustab Popperi sõnul iga indiviidi vabadus taotleda endale oma parema äranägemise kohaselt õnnelikumat elu ning võimalus kritiseerida sellelt seisukohalt kõiki ühiskonnaelu külgi. Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Kuidas iseloomustab Popper suletud ühiskondi? Kõik varased hõimuühiskonnad. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasa-lülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja sellest tulenevalt tema staatilisus kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühis-konna areng pidurdatud. Kuidas seletab Popper totalitaarsete ühiskonnakordade teket enda kaasajal? Kui ühiskond muutub avatuks, teadvustub kriitilise debati kaudu selle institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenev tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud kannatused
konkurendiks. Kuid tema paranoia muutus veelgi hullemaks; nimelt lasi ta kõik võimalikud rivaalid süüdi mõista "rahvavaenlastena" ja nad hukati avalikult. (Biography, 2015) 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses, kohustas Stalin talupoegadel kõik vilja ülejäägid riigile anda, et toita sõjaväge ja selleks rajati kolhoosid. Sisuliselt muutusid talupojad tagasi pärisorjadeks, nagu nad olid monarhia ajal. Stalin arvas, et kollektivism kiirendaks toiduainete tootmist, kuid selle käigus kaotaks talupojad oma maad ja peaksid töötama riigi heaks. Miljonid hukkusid sunnitööl või surid hiljem nälga. Igale vastupanule, mida osutati, 6 järgnes kiire ja tihti surmav vastus; miljonid inimesed olid pagendatud töölaagrites Gulagi või hukati. (Biography, 2015) Joonis 3. Jossif Stalin (1947) 4. II maailmasõda Stalini algatusel sõlmiti 23
Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9. Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse
maailma hinnatakse oma grupi väärtushinnangute alusel. Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid. x Hehcti, Anderseni ja Riberau' teooria kontaktivalmis ja vähese kontaktivalmidusega kultuurid.
toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega. b) kodune haridus c) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused. 23)Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu 24) Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi
Suure ebamäärasuse taluvusega kultuurides: 1) rangem ühiskond 2) inimesed sõltuvad autoriteetidest 3) kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. 4) Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. 5) Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides: 1) leebem ühiskond 2) rohkem tolerantsust 3) aeglasem majanduskasv 4) Kreeka ja Portugal Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides 1) ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus 2) tasakaalustatud poliitilised süsteemid 3) rohkem tungi vabadusele. 4) Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. 5) Individualistlikem maa on USA, Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikud kultuurid: 1) kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus 2) tasakaalustamata poliitilised süstemid
tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise, vaidlemise, varastamise, vandalismi, allumatuse, vihapursete, tõrjutuse, õpetaja juhenditele mittereageerimise ja ülesannete poolelijätmise näol Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV. Maskuliinsus/ feminiinsus karjäär, pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite saavutustele orienteeritus vs elukvaliteet, suhted,
«Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis..
Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga
Väärtused Väärtused, väärtushinnangud arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms. Sarnased väärtused võib kokku grupeerida väärtuste dimensioonidesse, vastandlike väärtuste paaridesse. Mõned olulised väärtuste dimensioonid: - Traditsionalism väärtustatakse elu mis järgib traditsioone, austab esivanemaid. Modernism väärtustatakse iseseisvat mõtlemist, oma peaga otsustamist. - Kollektivism väärtustatakse kollektiivi kuulumist ja selle heaks töötamist. Individualism väärtustatakse individuaalset heaolu ja saavutusi. - Materialism väärtustatakse materiaalset heaolu, majanduslikku jõukust. Postmaterialism väärtustatakse eneseteostust, sõnavabadust, isiksuse arengut. Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine 4
Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE.
Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE.
Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed) Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed) Sotsiaalökoloogiline suund(keskkonnakaitse, inimkeskne, loomade õigsed); Süvaökoloogiline(looduskeskne, ökokaitse, radikaalne holism, loomade heaolu) (16-09-2013; 5.loeng) Kodanikuühiskond - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda
5 Kui eeldame, et inimene on oma loomult agressiivne, siis ehitame ühiskonna, kus toimib kontroll agressiivsuse üle, ja loome suhteid, mille põhimõtteks on: „Igaüks hoolitseb enda eest ise“ või „Peab võitlema, kuid ausalt“. Kui eeldame, et inimene on olemuselt koostööaldis, siis arusaamad suhetest näitavad, kuidas teha koostööd, et saavutada suuri eesmärke üheskoos. Individualism ja kollektivism Vaadeldes eri kultuure (ja nende arusaamu inimsuhetest) üle maailma, ilmnevad selged erinevused. Mõnda kultuuri nimetatakse individualistlikuks (või individualistlikult võistluslikuks, nt USA). Teiste kultuuride kohta öeldakse kogukondlik või kollektiivne (collateral, group cooperative, communitarian), mis rõhutab, et grupp on olulisem kui indiviid (näiteks Jaapanis). Võrdlevad uuringud individualismi kohta on viidanud, et
Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kasutada erinevaid turunduskanaleid Seadused erinevad riigiti See turule sisenedes on ettevõttel surve vastata turu ootustele, kuid samaaegselt on surve langetada omahinda. Need kaks survet on omavahel vastuolus. HOLSTFEDE MAAILMAKULTUURI KAART G.Hofstede uuris 30.a jooksul 75 erinevat riiki ja tõi selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi, mille aluseks on 4 näitajat: individualism ja kollektivism, võimudistants, ebakindluse vältimine, maskuliinsus ja feminiinsus Individualism ja kollektivism Iindividualistilikes maades väärtustatakse üksikindiviidi huvisid, kollektivistilikes maades allutatakse üksikisikute huvid grupile Individualistlik maa (Eesti, Kollektivistlik maa (Kolumbia, 13 USA) Pakistan)
· "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906 · "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996) Üliinimene (Übermensch) Nietzcshe üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Nietzsche üliinimene ei ole üldse hulga vaid indiviidi omadus. Siin nagu mujalgi on Nietzsche lähenemisnurk individualistlik. Nietzsche ei taotle massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda." Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele ,kes otsib inimese kõrgamaid võimalusi. Nietzsche on intellektuaalne elitist ja vaimne aristokaraat. Kuid on oluline mõista, et see elitaarsus ja aristokraatia ei ole kaasa sündinud, see ei ole klassiomadus. Nietzsche arutluse keskne teema on iseseisev üksikinimene. Kui Nietzsche räägib hulgast, räägib ta üksikisikust. Nietzsche "ühiskonnafilosoofia" on allutatud üksiku inimeses metafüüsikale. Nietzsche
Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust . Gerhard Munthe (1849-1929) teostes väljendub nii rahvuslik kollektivism kui ka individualism. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) teostes toetus ta rohkem rahva etnograafiale, tema üks teos ``Vennatapja``. Rahvusromantilisi ideed innustasid ka eesti noori kunstnikke : Kristjan Raud(1865-1943), Nikolai Triik(1884-1940) ja Oskar Kallis (1892-1918) Juugendistiil Inglismaal sündis uus kunstivool, mis kattus osalt sümbolismiga ja mis püüdis uutmoodi vormi ja ühtse suure stiili loomisega anda kunstile rohkem kaalu ühiskonnas. Väljendades
· Demokraatia eitamine · Parlamendivastasus · Piiratud usuvabadus · Riigi heaolu "tõeliste" sakslaste jaoks · Töölisklassi heaolu · PanGermanism · Keskkonna kaitsmine · Rassism · Loomade eest hoolitsemine · Eugeenika (pärilike omaduste · Kollektivism parandamine) · Totalitaarsus · Vastuolu majandusliku ja poliitilise liberaalsuse suhtes Nimed ja Loojad · Tuntuim valitsusjuht Adolf Hitler · Ideoloogia juurteks on Rahvuslik Liikumine · Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule pärast Suurt Depressioon 1933. aastal ning on parim näide natsismist ajaloos
*Suurem emotsionaalne vastuseis muutustele *Tendents püsida sama tööandja juures *Lojaalsus tööandjale *Juhte peaks valima teenistusvanuse alusel *Riskeeritakse vähem Hirm ebaõnnestumise ees *Juht peab olema ekspert alal, mida ta juhib *Alluvate initsiatiivi tuleb hoida kontrolli all *Reegleid ei tohi rikkuda MADAL EBAKINDLUSE VÄLTIMINE - Singapur, Taani, Rootsi 33. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -individualism-kollektivism. Individualism on mure iseenda kui indiviidi pärast vastandatuna murele selle grupi prioriteetide ja reeglite pärast, kuhu ta kuulub. Tavaline inimene on individualistlikus ühiskonnas selline, kes on teistest sõltumatu ja võimeline iseseisvalt hakkama saama. KÕRGE INDIVIDUALISM - USA, Suurbritannia, Kanada Organisatsiooni mõju liikmete heaolule on mõõdukas. *Eeldatakse, et töötajad ise kaitsevad oma huve.
Rohkem naisi juhtivatel kohtadel Vähem naisi juhtivatel kohtadel Intuitsioon ja pehmekäeline tegutsemine Võistluslikkus, agressiivsus ja on väärtustatud õiglus on väärtustatud Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa Skandinaaviamaad Jaapan, Austria, Itaalia Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil
Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Nt Mehhiko. 3. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Nt Singapur. 4. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Nt USA. 4) Iseloomusta protsessikultuuri. Selles kultuuris saadakse keskkonnast vähe või üldse mitte tagasisidet. Tagasiside praktiline puudumine sunnib keskenduma sellele, kuidas midagi tehakse
vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada ja inimese areng on lõputu täiustumine. ALTRUISM (ld altu teine) seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses, võib väljenduda filantroopiana, heategevusena, annetuste kogumises ja tegemises jne. Iseloomulik Kristusele. PATRIOTISM (kr patre kodumaa) kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. KOLLEKTIVISM (ld collectivus, colligere koguneda) ühtsustunne, mis vastandub individualismile. Eetiline dilemma Eetiline dilemma on vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel hea ja hea vahel halva ja halva vahel Praktilises elus on tegemist ka ..., kus valikuvõimalusi on rohkem kui kaks. Konkreetsed
Individualistlik, orienteeritud isiklikele saavutustele. Teeb ¸hte asja korraga, planeerib ette, täpne. Töötab kindlatel kellaaegadel. Mittekontaktkultuur piiratud kehakeel. Introvertne, kannatlik, vaikne. Otsene stiil, napisýnaline. Segab harva vahele, emotsionaalselt neutraalne. 7. Iseloomustage võrdlevalt kollektivistlikku- ja individualistlikku kultuuri. Kuhu kuulub Teie arvates Eesti? Põhjendage. Elin Palumäe SR13 Kollektivism Individualism Õpetajad näevad õpilasi kui gruppi Õpetajad näevad õpilasi kui indiviide Õpilaste omaalgatust ei julgustata Õpilaste omaalgatust julgustatakse Õpilased esitavad rahvuskeskseid, Õpilased esitavad ,,modernseid" vaateid traditsionaalseid vaateid Õpilased ei võta sõna klassis või suures Õpilastelt oodatakse sõnavõtte klassis ja
4. Tahtlik, pigem spontaanne tegevus. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi: A) Egoism.- motiveerib enese huvi või B) Altruism-. Aitame pigem teise, ....kui enda heaolu nimel. KOKKUVÕTE Motiivid prosotsiaalse käitumise puhul võivad varieeruda: - Abistamine aitab abivajajat ennast, aitab kontrollida abistaja ressursse - Teise/te abistamine soovist teise/te eest hoolitseda Kollektivism- aitamine seoses sooviga hoolitseda grupi heaolu eest Printsipaalsus- aitamine selle tõttu, et see väljendab moraalliväärtusi Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Aitamise tõenäosus Solidaarsus (solidarity)- ühtekuuluvus ja sõltuvus- leiab aset laiemas sotsiaalses võrgustikus. Toetus (support)- märgistab igat liiki abistavat käitumist ning sünonüümiks terminile „abistamine“(help)
Neil on ühine visioon ja nad on teadlikud riskidest o Tuumikgrupi tegevus on edukas o Tulevad juurde teised, areneb grupi ajalugu ja kujuneb kultuur Kultuur ei püsi ega säili kui tema kandajad lahkuvad Omadused (G. Hofstede) Võimudistants (mil määral peetakse oluliseks võimu erinevusi, hierarhilisi suhteid ja distantsi). Kõrge võimudisdants – Filipiinid, India, Singapur, Brasiilia Individualism-kollektivism (mil määral väärtustatakse üksikisiku sõltumatust või grupi huve). Kõrge individualism – USA, Austraalia, Suurbritannia, madalmaad, Kanada, Rootsi Maskiliinsus-feminiinsus (mil määral rõhutatakse mehelikke või naiselikke omadusi ja soorolle). Kõrge maskuliinsus - Jaapan Ebamäärasuse vältimine (mil määral tullakse toime ebamääraste situatsioonidega). Kõrge ebamäärasuse vältimine – Jaapan, Korea, Brasiilia, Pakistan
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
annaabi.ee 
