Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsioon...
3. riigi tenitootium on jagatudpiirkondadeksja igas piirkonnason tcicistusomandit registreeriv asutus Mida niiitab Gini koefitsient? 1. riigi majandusvabaduse taset 2. iihiskonnatulude jaotumiseebavdrdsust 3. sisemajanduse kogutoodangudiinaamikat Millised on Geert Hofstede s6ltumatudkultuuri tunnused?Leidke vale variant. 1. v6imudistants 2. orienteeritusliihi- v6i pikaajalisteleplaanidele 3, individualism- kollektivism 4. natsionalism- kosmopolitism 5. ebamii2irasuse tiletamisepiite 6. maskuliinsus- feminiinsus Millised on ti.itipilisedpartneri taustauuringukskasutatavadallikad? Leidke y4!g variant. f . iiriregister 2. WTO Teataja 3. krediidiraport Millised on pdhilisedpartneriotsingumeetodid?Leidke vale variant. f . isiklikud kontaktid 2. andmebaasidekasutamine 3. kaubamiirgi registreerimineviilisriigis 4. messidelja kontakttiritustelosalemine
-ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties between individuals are loose: everyone is expected to look after him/herself and his/her immediate family. On the collectivist side, we find societies in which people from birth onwards are integrated into strong, cohesive in-groups, often
Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . ...
ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" 44 Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki 45 Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS 46 Individualism- kollektivism 46 Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties between individuals are loose: everyone is expected to look after him/herself and his/her immediate family. On the collectivist
· suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon)
- suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus
ühtsust o Sümbolism organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib liikmete teadvuses. Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane. Põhiväide: organistsioone ja juhtimist tuleb vaadelda ning mõista kõigi tasemete töötajate, eriti lihttöötajate vaatenurgast. o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine o Ebakindluse vältimine riskide vältimine, kindlate reeglite eelistamine(kollektivism), planeerimise pikaajalisus, aeg ja täpsus, emotsioonid
ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Kõrge Madal
Oma rühma liikmed on väga lähedased, samal ajal kui teised on väga kauged; tuleb vältida konflikte; suhted on olulisemad; seadused ja õigused on rühmiti erinevad; eksimustega kaasneb häbitunne ja prestiiži kaotus rühmas; ülemuse ja alluva suhe põhineb kindlatel käitumisnormidel; rääkija kohandab end kuulajale. Iga indiviid esindab rühma, kuhu ta kuulub. Kultuuriautoriteedid on sama dimensiooni erinevaid ilminguid nimetanud eri nimedega: individualism/ kollektivism, nõrga kontekstiga/ tugeva kontekstiga, universaalne/ üksikasjalik, spetsiifiline/ hajutatud, seesmise/ välise kontrollikeskmega, monokroonne/ polükroonne kultuur. Hierarhia – Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Seda on nimetatud ka võimudistantsiks. Suure võimudistantsiga ühiskonnaga ei pea keegi inimesi võrdseks (ega arvagi, et nad peaksid seda olema); keegi ei leia, et kõigil peaks olema samad õigused. Vanemad ei ole lapsed, juhid ei ole kaaslööjad,
Kultuur ja sotsiaalne käitumine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mis on kultuur? · Juri Lotman: mittepärilikult edasi kantav informatsioon · Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga: liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha Nt koeraliha ei kõlba süüa, sealiha on kõlblik · Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel...
Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Kõrge Madal Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid
1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................2 SISSEHUJATUS..........................................................................................3 1. ORGANISATSIOONIKULTUUR............................................................5 1.1 SÜVAKULTUUR.................................................................................6 1.2 VAADELDAV KULTUUR.....................................................................6 1.3 KULTUUR KUI SOTSIAALNE METAFOOR.............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13 ...
süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Need võivad meie organismi mürgitada. Inimene muutub hajevilolevaks, murelikuks ja vererõhk kõrgeks. 2) Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele? Mida tugevamalt me kellegagi emotsionaalselt seotud oleme, seda suurem on vastastikune mõju. Meie kõige
ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem
Sinna saab investeerida, usalduse ja usutavuse mõõde. Kasutamine tugevdab. Suuruse määrab: Inimeste hulk, kes on valmis mind aitama, potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. Nii ühiskonna kui üksikisiku omadus. Poliitiline kultuur: poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Suur vs väike võimu distants, ind vs kollektivism, maskuliinsus vs feminiinsus, ebamäärasus vs kindlustunne, lüi vs pikaajaline orientatsioon, positiivne hoiak. Kesksed komponendis: poliitikateadmised ja –uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs Geert Hofsted: väärtusskaala kesksed analüüsid: lühi-ja pikaajaline orent
kuulajad). Saab eristada ka näiteks mehelike ja naiselikke kultuure. Meheliku kultuurid on ennastkehtestavad, võitlusaltid, nende eesmärk on võit. Naiselikud kultuurid hindavad nn pehmeid väärtusi, nende eesmärk on head suhted. Sellest hoolimata soovivad mõlema kultuuri 1 esindajad olla edukad. Veel on olemas individualism ja kollektivism. Osad kultuurid on harjunud töötama koos ja otsustama kollektiivselt. Osad kasvatavad ,,sooloesinejaid". Ärgem unustagem hierarhiat: kas teie vastas istub Suur Pealik või tema alluv või hoopis Esimene Võrdsete Seas, üksteist väärtustava rühma volitatud esindaja. Rahvused erinevad veel selle järgi, kes on rohkem orienteeritud: on dialoogile, st rohkem suhetele, avatumad suhtlejad, emotsionaalsemad: kõik Vahemeremaade rahvad- itaallased, hispaanlased, prantslased, jne
ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge 11 Võimudistants
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi...................
· Kuidas eluga hakkama saada peale õnnetust o Militaarpsühholoogia · Tegeleb sõjaväelastega o Spordipsühholoogia · Enne ja pärast võistlust ettevalmistamine ja kaotuse lohutamine o Õiguspsühholoogia · Vangidele · Kohtuekspertiis Antropoloogia · Teadus, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist · Seotud geograafia ja ajalooga · Usk · Kollektivism o Tähtis kollektiiv o Enda isiksus ei ole nii tähtis, tähtis teine ühiskond o Kui kellelgi midagi halvasti tullakse appi · Individualsim o Tähtis üksikisik o Tähtis enda isiksus · Maskuliinsus o Kõvad väärtused o Konkurents o Karjääri tegemine · Feminiinsus o Naiselik/Pehmed väärtused o Kodu, nõrkade aitamine jms o Inimeste aitamine
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted pi...
c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a
Kuidas iseloomustab Popper avatud ühiskondi? Sedalaadi ühiskondi iseloomustab Popperi sõnul iga indiviidi vabadus taotleda endale oma parema äranägemise kohaselt õnnelikumat elu ning võimalus kritiseerida sellelt seisukohalt kõiki ühiskonnaelu külgi. Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Kuidas iseloomustab Popper suletud ühiskondi? Kõik varased hõimuühiskonnad. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasa-lülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja sellest tulenevalt tema staatilisus kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühis-konna areng pidurdatud. Kuidas seletab Popper totalitaarsete ühiskonnakordade teket enda kaasajal? Kui ühiskond muutub avatuks, teadvustub kriitilise debati kaudu selle institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenev tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud kannatused
konkurendiks. Kuid tema paranoia muutus veelgi hullemaks; nimelt lasi ta kõik võimalikud rivaalid süüdi mõista "rahvavaenlastena" ja nad hukati avalikult. (Biography, 2015) 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses, kohustas Stalin talupoegadel kõik vilja ülejäägid riigile anda, et toita sõjaväge ja selleks rajati kolhoosid. Sisuliselt muutusid talupojad tagasi pärisorjadeks, nagu nad olid monarhia ajal. Stalin arvas, et kollektivism kiirendaks toiduainete tootmist, kuid selle käigus kaotaks talupojad oma maad ja peaksid töötama riigi heaks. Miljonid hukkusid sunnitööl või surid hiljem nälga. Igale vastupanule, mida osutati, 6 järgnes kiire ja tihti surmav vastus; miljonid inimesed olid pagendatud töölaagrites Gulagi või hukati. (Biography, 2015) Joonis 3. Jossif Stalin (1947) 4. II maailmasõda Stalini algatusel sõlmiti 23
Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9. Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põh...
toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega. b) kodune haridus c) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused. 23)Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu 24) Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi
TEEMA: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid esindaja, eestv...
tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise, vaidlemise, varastamise, vandalismi, allumatuse, vihapursete, tõrjutuse, õpetaja juhenditele mittereageerimise ja ülesannete poolelijätmise näol Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV. Maskuliinsus/ feminiinsus karjäär, pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite saavutustele orienteeritus vs elukvaliteet, suhted,
Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Kirjelda olukorda, väljenda oma tundeid ja soove, kirjelda tagajärgi. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? Dom teineteisst täiendavad, sümmeetrilised ja paralleelsed struktuurid. Staatus positsioon suhetes teistega. Võim anname teistele. Mis on kultuur? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Individualism kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus feminiinsus, ebamäärasuse vältimine. Mis võib takistada teisest kultuurist arusaamist? Verballsed sõnumid (keel), mitteverbaalsed sõnumid (zhestid), normid ja rollid, uskumused ja väärtushinnangud. Mis on intervjuu? eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida jne. Millised on erinevad intervjuu liigid
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem...
Väärtused Väärtused, väärtushinnangud arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms. Sarnased väärtused võib kokku grupeerida väärtuste dimensioonidesse, vastandlike väärtuste paaridesse. Mõned olulised väärtuste dimensioonid: - Traditsionalism väärtustatakse elu mis järgib traditsioone, austab esivanemaid. Modernism väärtustatakse iseseisvat mõtlemist, oma peaga otsustamist. - Kollektivism väärtustatakse kollektiivi kuulumist ja selle heaks töötamist. Individualism väärtustatakse individuaalset heaolu ja saavutusi. - Materialism väärtustatakse materiaalset heaolu, majanduslikku jõukust. Postmaterialism väärtustatakse eneseteostust, sõnavabadust, isiksuse arengut. Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine 4
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed) Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed) Sotsiaalökoloogiline suund(keskkonnakaitse, inimkeskne, loomade õigsed); Süvaökoloogiline(looduskeskne, ökokaitse, radikaalne holism, loomade heaolu) (16-09-2013; 5.loeng) Kodanikuühiskond - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda
5 Kui eeldame, et inimene on oma loomult agressiivne, siis ehitame ühiskonna, kus toimib kontroll agressiivsuse üle, ja loome suhteid, mille põhimõtteks on: „Igaüks hoolitseb enda eest ise“ või „Peab võitlema, kuid ausalt“. Kui eeldame, et inimene on olemuselt koostööaldis, siis arusaamad suhetest näitavad, kuidas teha koostööd, et saavutada suuri eesmärke üheskoos. Individualism ja kollektivism Vaadeldes eri kultuure (ja nende arusaamu inimsuhetest) üle maailma, ilmnevad selged erinevused. Mõnda kultuuri nimetatakse individualistlikuks (või individualistlikult võistluslikuks, nt USA). Teiste kultuuride kohta öeldakse kogukondlik või kollektiivne (collateral, group cooperative, communitarian), mis rõhutab, et grupp on olulisem kui indiviid (näiteks Jaapanis). Võrdlevad uuringud individualismi kohta on viidanud, et
Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kasutada erinevaid turunduskanaleid Seadused erinevad riigiti See turule sisenedes on ettevõttel surve vastata turu ootustele, kuid samaaegselt on surve langetada omahinda. Need kaks survet on omavahel vastuolus. HOLSTFEDE MAAILMAKULTUURI KAART G.Hofstede uuris 30.a jooksul 75 erinevat riiki ja tõi selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi, mille aluseks on 4 näitajat: individualism ja kollektivism, võimudistants, ebakindluse vältimine, maskuliinsus ja feminiinsus Individualism ja kollektivism Iindividualistilikes maades väärtustatakse üksikindiviidi huvisid, kollektivistilikes maades allutatakse üksikisikute huvid grupile Individualistlik maa (Eesti, Kollektivistlik maa (Kolumbia, 13 USA) Pakistan)
· "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906 · "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996) Üliinimene (Übermensch) Nietzcshe üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Nietzsche üliinimene ei ole üldse hulga vaid indiviidi omadus. Siin nagu mujalgi on Nietzsche lähenemisnurk individualistlik. Nietzsche ei taotle massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda." Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele ,kes otsib inimese kõrgamaid võimalusi. Nietzsche on intellektuaalne elitist ja vaimne aristokaraat. Kuid on oluline mõista, et see elitaarsus ja aristokraatia ei ole kaasa sündinud, see ei ole klassiomadus. Nietzsche arutluse keskne teema on iseseisev üksikinimene. Kui Nietzsche räägib hulgast, räägib ta üksikisikust. Nietzsche "ühiskonnafilosoofia" on allutatud üksiku inimeses metafüüsikale. Nietzsche
Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust . Gerhard Munthe (1849-1929) teostes väljendub nii rahvuslik kollektivism kui ka individualism. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) teostes toetus ta rohkem rahva etnograafiale, tema üks teos ``Vennatapja``. Rahvusromantilisi ideed innustasid ka eesti noori kunstnikke : Kristjan Raud(1865-1943), Nikolai Triik(1884-1940) ja Oskar Kallis (1892-1918) Juugendistiil Inglismaal sündis uus kunstivool, mis kattus osalt sümbolismiga ja mis püüdis uutmoodi vormi ja ühtse suure stiili loomisega anda kunstile rohkem kaalu ühiskonnas. Väljendades
· Demokraatia eitamine · Parlamendivastasus · Piiratud usuvabadus · Riigi heaolu "tõeliste" sakslaste jaoks · Töölisklassi heaolu · PanGermanism · Keskkonna kaitsmine · Rassism · Loomade eest hoolitsemine · Eugeenika (pärilike omaduste · Kollektivism parandamine) · Totalitaarsus · Vastuolu majandusliku ja poliitilise liberaalsuse suhtes Nimed ja Loojad · Tuntuim valitsusjuht Adolf Hitler · Ideoloogia juurteks on Rahvuslik Liikumine · Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule pärast Suurt Depressioon 1933. aastal ning on parim näide natsismist ajaloos
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme ...
Kordamisküsimused EKSAMIKS 17.04.2014. 1) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 2) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid on järgmised: 1) esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes; 2) eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises; 3) sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike organisatsiooniväliste isikutega. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised: 1) info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides ja mitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades; 2) infojagaja rollis korraldab juht sobiva teabeedastussüsteemi; 3) kõneleja rollis annab juht infot ka neile, ke...
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, on enesekeskne ja nad hoolib vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus, inimene pole loomu poolest laisk, tal on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada, inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. 2) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom? · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tava...
- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmise...
Elin Palumäe SR13 1. Võrrelge omavahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti rahvarõivaid. Tooge välja iseloomulikud jooned. Jõgevamaa kattub osaliselt endisaegse Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaaga. Rõivastus oli siin üsna vastuvõtlik uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid mujale Lõuna-Eestisse. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul oli Jõgevamaal noorikute piduliku peakattena tuntud käsitöömeistrite poolt lilltikandiga kaunistatud linuk ehk sabaga tanu, mis oli laiemalt levinud Põhja-Eestis. 19. sajandi keskpaiku ilmus Tormas nii meeste kui naiste rõivastusse hiliseid venepäraseid jooni. 19. sajandi kolmandal veerandil esines naistel nii Tormas, Kodaveres kui ka Maarja-Magdaleenas idaslaavi naisterõivastusele omaseid vaheleõmmeldud õlalappidega särke, peakattena punaseid kolmnurkseid rätte. Naiste peamine kehakate, eriti soojal suveajal, oli valge linane pikkade varrukatega särk. Särgiväel, ainult vöö peal, abielunaistel ka põll ...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
aidata isegi oma sõpru Avaldub:suhtumises lepingutesse, suhtumises aja kasutamisse (kiirustamist peavad halvaks tooniks partikularismi esindajad), suhtumises juhtkonna heakskiiduotsimisse (Universalismi esindajad hindavad iseseisvust), suhtlemises töö hindamisse (universalistid kirjeldavad töö nõudmised ja otsivad see järel kandidaate vastavalt kvalifikatsioonile) Individualism vs kollektivism Avaldub: esindamises(kollektivistidel kuulub kindlasti mitu esindajat), staatuse hindamises: üksi liikuvat hinnatakse kollektivistlikes kultuurides kui madala staatusega isikut, otsuste tegemiste (enamushääletust hinnatakse kollektivistlikes kultuuride madalalt, otsustamine võtab kaua aega) Organisatsioonid individualistide jaoks on instrumendid omanike individuaalsete huvide rahuldamiseks, kellega töötajad sõlmivad lepingud
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
