Sixth Edition. Cambride: Polity Press. Giddens, A. (1984/1997). The Constitution of Society Chicago. Cambridge: Polity Press Schütze, F. (2007). Biography Analysis on the Empirical Base of Autobiographical Narratives: How to Analyse Autobiographical Narrative Interviews. INVITE Project. URL http://www.biographicalcounselling.com/download/B2.1.pdf The Cambridge Handbook of Acculturation Psychology. (2006). Berry, J.W & Sam, D. L. (Eds.) Cambridge: Cambridge University Press. 5. Tarbimine, elustiilid ja jätkusuutlik ühiskond Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Situatsionalistide ,,vaatemängu ühiskond" Guy Debord raamatus ,,Vaatemängu ühiskond": kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; koopia on originaalist väärtuslikum (sama näiteks Umberto Ecol 'Reis Hüperreaalsusesse'); vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid
Nipernaadilikkus kui elustiil Inimesed on erinevad ja nende elustiilid samuti. Mõni on pigem kodusemat tüüpi, armastab korda ning järgib kindlaid reegleid. On ka selliseid, kelle jaoks need reeglid on nagu vanglatrellid. Selliseks inimeseks on näiteks kõigile tuntud Toomas Nipernaadi. Sellised inimesed nagu Toomas Nipernaadi on seltskonnainimesed ja nende läheduses on alati tore olla. Üldiselt on inimesed püsivad ja elavad ühes kohas, aga Nipernaadi taolised inimesed sellised pole. Nad on rändajad, kes elavad hetke meeleolul
Jaapani muusika Jaapanlased naudivad paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayokyoku'ks. Inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiosttelerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayokyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910ndatel ja läbi 1920ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga. Popid on siiski ka Ameerika jazz ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas. ~~~ Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto ja shakuhachimuusika valdkonnas. Palj...
koormustaluvuse langus, suurenenud söögiisu ja neid on veel ja veel. II-tüüpi diabeedi lisandumine on reeglina seotud rasvumisega, põhjustatuna nii vähesest liikumiset kui ebatervislikust toitumisest, mis soodustab ülekaalulisuse teket, kuid seda ei ole alati võimalik ära hoida. Samas on II-tüüpi diabeedi tekkel seos geenidega, st et II-tüüpi diabeeti põdevate vanemate lastel on suur soodumus haigestuda samasse haigusesse, kui lapse ja vanema elustiilid kattuvad. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. Seda tüüpi diabeedil on kaks ravivõimalust. Üks neist on dieetravi, mis on hea algstaadiumis ja haiguse ennetamiseks ja tablettravi, mis tuleb kasutusele võtta siis kui dieetravi ei aita. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused
„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi. Mõne aja pärast aga hakkavad kõik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks...
Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). (1) Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geisade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites.(1) Rahvalaulud Enamus rahvalaule on seotud ususündmustega ja igapäevaelu toimetustega. Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe. Suur hulk rahvalaule, mida praegu lauldakse, tekkis Edo ajastul ja hiljem. On kahte liiki rahvalaule : vaba rütmiga ja mõõdetud rütmiga. Vaba rütmiga tüüpi lauldakse tavaliselt üksinda, kuid algselt lauldi seda koormahobustel sõites. Mõõdetud rütmiga tüüpi laule saadetakse tihti trummide ja Shamiseniga. Rahvalaulud on peamiselt populaarsed vanema generatsiooni seas . (1) 6
See tingis Karini meeleheitlikud otsused Tegevuse koht ja aeg selle nimel, et olla ka edaspidi pidudele kutsutud. Tartu, XX sajandi teine veerand Karini ja Indreku suhted. Karin ja Indrek olid raamatu alguseks üksteisest juba tüdinenud. Tõenäoliselt olid nende varasemad elustiilid liiga Peategelaste iseloomustused erinevad ning Indrek, olles kunagine kodanluse vaenlane, ei suutnud lõpuni Indrek oli unistaja, mees, kes uskus, et kodanlus on teda manduma pannud leppida sellega, et on osa neist, ning kandis süü selle eest naisele üle. ning ei tahtnud ikka veel leppida paratamatusega, et kunagisest vihatud Karini suhtlemine teiste meestega seltskondliku positsiooni nimel. Karini
just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema Paralepaga, kes teda imetles ja komplimente pildus
järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmärgid võivad tekitada omavahelisi arusaamatusi. Ka ,,Tõe ja õiguse" IV osas võis näha Indreku ja Karini pika suhte karile jooksmist, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Kui mees oli töökas ja hoidis seltskonnast eemale, siis naine oli tema täielik vastand, kes oli väga seltsiv, pidas tähtsaks enda vooruslikku välimust ja mainet. Karin ise ütles enda kohta nii: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Noorik jumaldas tähelepanu ning sellepärast ta lõigi suhted Paralepa ja Röneega, kellelt sai piisavalt imetlust ja komplimente. Seetõttu
arutlusest välja. Kõige mõnusam on selle jutu alustamises, et ma ei tunne ennast puudutatuna. Ääretult valelik oleks hakata mingit rämpstoidu vastast mulli aretama, ise samal ajal läpakaga diivanil lesides, ühes käes hamburger ja teises coca-cola. Muidugi ei tähenda see seda, et ma pean ennast selles valdkonnas jube targaks ning sean end teistele eeskujuks. Kindlasti mitte, kuid oma toitumist üritan sellegipoolest jälgida, mida paljud paraku silm-nähtavalt ei tee. Tänapäevased elustiilid avanesid minu ees kõige paremini, kui vaatasin hiljuti Ameerika teleshow ,,The Biggest Loser" uusimat hooaega. Ülimalt inspireeriv, südamlik ning kaasatõmbav telesaade, mis näitas, et nii üllatav kui see ka ei tundu, eksisteerivad tõesti inimesed, kes istuvad hommikust õhtuni teleka ees ja mängivad videomänge, samal ajal süües kõike mis ette jääb. Olen aus, see ei tundu ju sugugi ebameeldiv ega vastik. Kellele ei meeldiks lihtsalt süüa, süüa ja veel kord süüa
Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu vga halb
Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudteed, linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Linnas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud. Suuremad pargid (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna. KOOLID Väikeses Keila linnas asub kolm kooli:Keila Algkool, Keila Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium(ehk vene kool). VÕIMALUSED JALGPALLI MÄNGIMISEKS
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,aval...
). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe. Vaid Okinawal on see veel ikka osa igapäevaelust. Suur hulk rahvalaule, mida praegu lauldakse, tekkis Edo ajastul ja hiljem. On kahte liiki rahvalaule: vaba rütmiga ja mõõdetud rütmiga. Esimest tüüpi laulis tavaliselt üks laulja ja seda lauldi algselt koormahobusel sõites. Teist tüüpi, mõõdetud rütmiga laule saadetakse tihti trummide ja Shamiseniga. Rahvalulud on peamiselt populaarsed vanema generatsiooni seas.
on arendada ja parandada struktuuri selle tasandi ettevõtetes. Tavalisest tööjõu juhtimisest erineb see kultuuriliste erinevustega. Tuleb arvestada töötajate kohanemisega välismaise kultuuri, keele, usu- ja eetiliste põhitõdedega ning kindlustama tema heaolu teenitavas ettevõttes. Põhiliseks probleemiks on võõrtöötajate mittekohanemine ettevõtte struktuuri või ühiskonnaga, kus nad peavad töötama, sest mõned ühiskonnad võtavad väga vaevaliselt vastu uued elustiilid. IHRM keerukus seisneb kuues peamises faktoris: 1) Laiem väljavaade rahvusvahelised juhid puutuvad kokku probleemidega, mis on seotud erinevate kultuuriliste erinevustega 2) Suurem seotus personaliga - välismaised töötajad vajavad rohkem tähelepanu elatuspinna küsimustes, tervisekaitses, turvalisuses, koduigatsustasudes ning kohanemises võõras kollektiivis. 3) Kõrgem riskifaktor inimlikud ja majanduslikud tagajärejed on
o Kirjaoskus ainult vabadele meestele o Kreeka armastus ehk homoseksuaalsus · Rooma ühiskond o Matroon- Lugupeetud ja austatud pereema o Suurem mõjuvõim naistel kui Kreekas o Tunti ka aborte · Tsölibaat- Elatakse ilma vastassugupooleta o See oli levinud keskajal Mungad ja nunnad Seksi hakati vaatama kui lastesaamise vahendit · Askteelik eluviis o Maistest naudingutest loobumine Elustiilid · Patriarhaalne elustiil o Traditsiooniline o Mees ja naine töötavad kodus ja keegi väljaspool tööl ei käi o Talupoeglik · Industriaalne elustiil o Mehed olid tööl ja naised kodus o 19. sajand o Tööstuse arenguga seoses · Väljapoole suunatud elustiil ehk kaasaegne o Kõik on kodust ära o Mehed ja naised on tööl ja lapsed on koolis · Feminism o 19. sajandi lõpus o Mehed ja naised tööl o Lapsed kodus
võimelised kvaliteetse töö tegemiseks (Puuetega inimesed tahavad ja suudavad töötada). Puuetega inimesi puudutavaid otsuseid võetakse sageli vastu ilma puuetega inimesi kaasamata, sest arvatakse, et puudega inimesed ei ole pädevad arukaid otsuseid langetama. Kedagi ei tohi diskrimineerida sellepärast, et tal on puue. Etniliste vähemuste keeled, etnilised traditsioonid, religioossed uskumused, perekondlikud traditsioonid ja isiklikud elustiilid ei pea olema ühised kõigile ühiskonna liikmetele, sest kuuluvad iga indiviidi erahuvide valdkonda, kus on olemas võimalused nende edendamiseks. Mõiste "rassiline diskrimineerimine" tähendab mis tahes vahede või erandite tegemist inimeste vahel, neile kitsenduste seadmist või nende eelistamist rassi, nahavärvuse, sugukondliku, rahvusliku või etnilise päritolu tunnuste järgi, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaotada või
6. Kokkuvõte 1960-ndad aastad olid ajaloos märkimisväärne aeg - maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. Arenes tehnoloogia, religioossus nõrgenes ja kasvas massiühiskond- need tegurid esitasid väljakutse ühiskonnale, kus inimese seisundit määras sotsiaalne seisund ja rahakott. See oli protestiaktsioonide ajastu, mis tõi suuri muutusi ka moemaailma. Ausse tõusis välimuse eest hoolitsemine, et saavutada edu. Muutusid iluideaalid, elustiilid, laienes ilu mõiste, hakati järgima moeikoone. (http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1216903) Tööd tehes õppisin palju 60-ndate moe kohta. Sain teada, kes disainis miniseeliku ning millal hakkasid naised kandma teksasid, mugavat pesu, sukkpükse. Töö tegemisel leidsin infot, et ka ,,Montoni" 2013 kevadkollektsioon oli inspireeritud 60-ndate minimalismist. 7. Kasutatud materjalid University at Buffalo http://www.acsu.buffalo.edu/~mwaltos/lis506/project/1960s/fashion.html 23.11
Tänapäeval on huvi traditsioonilise jaapani muusika vastu uuesti tõusnud. Jaapanlased tunnustavad oma rahvuslikku identiteeti ja pühenduvad innukalt uuesti oma esivanemate muusikale. See muusika on konkretiseerunud alates 80-ndatest, kui avati jaapani rahvusliku muusika õppetoolid ülikoolides. (2) Rahvalaulud Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe. Vaid Okinawal on see veel ikka osa igapäevaelust. Suur hulk rahvalaule, mida praegu lauldakse tekkis Edo ajastul ja hiljem. On kahte liiki rahvalaule: vaba rütmiga ja mõõdetud rütmiga. Esimest tüüpi laulis tavaliselt üks laulja ja seda lauldi algselt koormahobusel sõites. Teist tüüpi, mõõdetud rütmiga laule saadetakse tihti trummide ja Shamiseniga. Rahvalulud on peamiselt populaarsed vanema generatsiooni seas. (2) Popmuusika
kultuurilisi dimensioone koos struktuursete faktoritega Avalik ruum - koht või keskkond, mis on ligipääsetav kõikidele inimestele ning soodustab võõrastevahelist kommunikatsiooni Avaliku ruumi privatiseerimine - ruum on finantseeritud erakapitali poolt ning ei ole avaliku võimu kontrolli all, kasutus on piiratud ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 6: Linn, elustiilid ja tarbimine Fordism masstootmine; Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks Konsumerism - sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine; vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast Demonstratiivne tarbimine (Veblen):
arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayubushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. Rahvalaulud Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe. Vaid Okinawal on see veel ikka osa igapäevaelust. Suur hulk rahvalaule, mida praegu lauldakse tekkis Edo ajastul ja hiljem. On kahte liiki rahvalaule: vaba rütmiga ja mõõdetud rütmiga. Esimest tüüpi laulis tavaliselt üks laulja ja seda lauldi algselt koormahobusel sõites. Teist tüüpi, mõõdetud rütmiga laule saadetakse tihti trummide ja Shamiseniga. Rahvalulud on peamiselt populaarsed vanema generatsiooni seas. Popmuusika
g. Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. h. Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. i. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. j. Kompomiss kultuuri ja kapitali vahel. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine a. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. b. Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid. Spordi subkultuurid. c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i. Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel. ii
Mina (the Self) – seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks Adler - kompensatsioon - alaväärsustunne. sots huvi. Nõrk organ, kompensatsioon, ülekompensatsioon Alaväärsustunne – motiveeris/blokeeris isiksuslikku kasvu Elustiil – valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud – õige elustiil Loov mina – inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - baasärevus. sugu ei determineeri isiksust. biolg kadedus. Baasvaenulikkus ja baasärevus – psühholoogilise probleemide põhjused laps-vanem suhetes Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baaskurjuse
Üksus, mis koosneb üldjuhul abielupaarist (vabaabielupaarist) ja nende lastest. Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud. Rahuldab lähedusevajadust. Seetõttu oluline partneri valiku kriteerium emotsionaalne sobivus, mitte muud aspektid (armastusabielu vs. äritehing). Väärtusenihe armastus kui ainus sotsiaalselt heaks kiidetud kriteerium abikaasa valikul. 31. Alternatiivsed elustiilid Alternatiivsed elustiilid (pikk vallaliseiga, sõpruskondade kooselu, vabaabielu, üksikvanema pered, samasooliste abielud jne). Muutused Eesti pere- ja sündimuskäitumises (vabaabielud, laste saamise otsuse lükkamine järjest hilisemasse ikka jne).
Bell esines deideologiseerimise kontseptsiooniga. PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike kaasamist, kultuuris laiutab hedonism ja eneseteostuse apologeetika. Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn "manageride revolutsioon". Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse. Charles Wright Mills: Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb
– Võimaldab kvantitatiivset analüüsi • Vt küsitluste kohta loeng IV Kaardistamise ohud • Eeldatakse, et andmed räägivad enda eest • Pinnapealsus • Vastuste usaldusväärsus • Valimi kallutatus interneti küsitluste puhul • Madal vastuste osakaal Võrdlev meetod • Probleemide või nähtuste uurimine kahes või enamas riigis kavatsusega võrrelda erinevaid sotsio- kultuurilisi aspekte (institutsioonid, tavad, väärtused, elustiilid, mustrid, keeled jne), kasutades selleks samu uurimisinstrumente kas olemasoleva info või uute empiiriliste andmete kogumise kaudu. • Eesmärkideks: – Põhjendada sarnastuste või erisuste olemust – Üldistamine (teooria tekitamine) – Arusaama tekitamine erinevate ühiskondade toimimisest Erinevate juhtumite võrdlemine Kõrge Paljude riikide
Üks võimalikest laiendatud perekonna tüüpidest mitme paralleelse abikaasaga pered (polügaamia) (polügüünia- mees ja mitu naist), (,polüandria-naine ja mitu meest). Tuumikperekond on omane kaasaja ühiskonnale. Üksus, mis koosneb üldjuhul abielupaarist (tänapäeval ka vabaabielupaarist) ja nende lastest. Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud. 32.Alternatiivsed elustiilid Vastus: Lesbid, homod,vanatüdrukud, poissmehed,üksivanemad jne. 33.Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Vastus: Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg (irratsionaalne). Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler, JFK). Irratsionaalne.
(keerad oma nõrkuse tugevuseks) - Alaväärsustunne motiveeris või blokeeris isiksuslikku kasvu (inferiority complex) feelings of inferiority can act as a stimulus for positive growth or a sa disabling force, deppends on ones attidute toward them. Elustiil valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, (worldview given to a child) sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul (mistaken lifestyle)); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud õige elustiil Loov mina inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - sugu ei determineeri isiksust. Freud anatomy is destiny ei kehti pigem kultuuritaust. biolg kadedus. baasärevus Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baasärevuse kogemine
väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Subkultuurid - Noorsoouurimustekontekstisvõibelustiili defineerida kui vabalt valitud mängu – indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. • Kaasaegneühiskondsunnibindiviiditegema valikuid. • Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Sümboliline majandus - linna sümbolid ja müüdid + majanduslik tegevus linnas ja linnajuhtimine Kultuuridevaheline tarbimine ja globaliseerumine – Disniseerimise aspektid: – tematiseerimine (theming), – hübriidne tarbimine (hybrid consumption), – kauplemine (merchandising), – perfomatiivne tööjõud (performative labor).
Bourdieu 1970ndad) 1970ndad) 2) ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline 6) ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline pööre’, diferentseeritud prestiiž, elustiilid, sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand, pööre’, diferentseeritud prestiiž, elustiilid, sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand, tarbimismustrid; globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotus, rahvusriigi kahanev tarbimismustrid; globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotus, rahvusriigi kahanev
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löök...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Riigi ülesanded valimistel- valmistada ette vajalik dokumentatsioon, tagada infosüsteemide ja andmebaaside töövalmidus, rahastada riigieelarvest kõiki valimistega seotud toiminguid. Valimiskäitumist mõjutavad järgmised tegurid: klassikuuluvus pole 21. sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning valimisprogrammid on muutunud sarnasemaks ja hägusamaks; massimeedia mõju, mida on raske täpselt hinnata; otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. USA-s langetab umbes kolmandik valijaist oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam-vähem samasugune. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades.
Perekonna ül on siin paljud sellised tegevused mida tänapäeval kannab riik. Nt vanade ja haigete hoolitsemine. Laiendatud perekondasid esineb maapiirkondades ja ühiskondades, kus on omad väärtused ja traditsioonid nt Hiinas. Tuumikperekonnad on omased kaasaajaühiskonnale, ühest abielupaarist ja nende lastest. Kaasajaperekond on orienteeritud pigem enda heaolule. Rahuldab enda vajadusi. St on oluline paaride omavaheline sobivus ja väärtus. 31. Alternatiivsed elustiilid Pikk vallalise iga, sõprade kooselu, vabaabielu, üksikvanema pered, samasooliste abielud. Muutused eesti pere ja sündimuskäitumistes. Vabaabielud ja hiline laste saamine. 32.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sots.institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel
Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Subkultuurid ning alternatiivsed tarbimisviisid Noorsoouurimuste kontekstis võib elustiili defineerida kui vabalt valitud mängu – indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. Kaasaegne ühiskond sunnib indiviidi tegema valikuid. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985).
elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad. Legaal-ratsionaalne domineerimine põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi. Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said. Linlikkus tähendab eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid on asendunud individualistlike normide ja käitumisstiilidega. Linnastumine tähendab linnadesse ja eeslinnadesse koondunud elanikkonna tasakaalu tõusu rahvastikus tervikuna. Loomulik eksperiment sama populatsiooni uurimine enne ja pärast sündmuse loomulikku toimumist, millel oli eeldatavasti situatsiooni muutev iseloom. Loomulik iive sündide ja surmade arvu vahe. Maagia käitumine, mille abil soovitakse manipuleerida nähtamatute jõududega.
arvu vähenemine, majanduslikud tingimused mõjutavad laste saamist. Lahutus palju negatiivset mõju lastele ja naisele, paljud lapsed elavad vanemate lahutust üle kümme aastat ja kauemgi. Vanemate halb eeskuju põhjustab ka lapsele tagajärgi :sünnitatakse vara, vähe haridust, elu hea järje saavutamine ja õpetused puuduvad. Taasabiellumine- abiellutakse uuesti jne. Abielu riskifaktorid- liiga varane abielu, rasestumine, väike sissetulek, töötaolek jne. Alternatiivsed elustiilid üksinda elamine, veel mitte abiellunud inimesed, abielu lahutanud inimesed, lesed, vabaabielu, lastetus,alaealised emad. 13. Majandussüsteemid ja töö organiseerimine ühiskonnas Kaupade ja teenuste jaotamine- lihtsaim viis otsene vahetus, vahetatakse sarnase väärtusega kaupu ja teenuseid. Kula kulasse kuuluvatel saartel vahetatakse ühel saarel kasvatatud vilju ja käsitööesemeid teiste saarte kaupade vastu ning saadakse kätte kõik eluks vajalik. Retsiprookuse reegel- kingituse
majanduslikule staatusele. 11) Sümboliline kapital ja sümboliline võim 5. loeng Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega stratifikatsioon e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulemusena. 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus) 4) Meritokraatia ja selle kriitika
linnade arendamiseks ja materiaalseks taastootmiseks. Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitlist ja majanduslikku jõudu. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu . Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel *Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). Spordisubkultuurid Klassikalised vaatemängulised subkultuurid
kirjanik tunnistada end terveks, tegevsportlane aga ilmselt mitte. Inimese elunarratiivi mõistmine võib aidata ka leida haiguste põhjuseid (nt ebatervislik elustiil). Nt kui inimese jaoks on tähtis teistega suhelda (suhtlus on kesksel kohal tema elunarratiivis), kuid ta on seda õppinud tegema peamiselt sõpradega koos juues ja pidutsedes, siis tuleb arvestada nende kahe faktori tugevat omavahelist seost: suhtlemise keskne tähtsus elus, mis on tugevalt seotud joomisega. Nii on teatud elustiilid seotud teatud haigustega ja neid tuleb näha inimese elunarratiivi kontekstis. Rääkides vabadusest elunarratiivi raames, on see alati seotud piirangutega. Piirangud võivad olla strukturaalsed ja majanduslikud (nt kel on võimalik kõrgkooli astuda, kel mitte). Piirajateks on ka inimese väärtused, kohustused (nt laste ees), harjumused ja isikupärad (nt suitsetamine, närvilisus), krooniline haigus. Nii on inimese minevik seotud tema võimalustega olevikus. Tervisealaseid
Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka hüperkompensatsioon, N. Napoleon. TOOB VÄLJA ELUSTIILID ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos - idee, et neuroosid
Chicago koolkond: subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast. Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele?
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 ...
2002 Igal inimesel on oma elamise viis ja see sõltub eelkõige tema eelistustest, võimalustest, harjumustest ja siis veel paljudest muudest erinevatest faktoritest. Elustiil ja elulaad on mõisted, mida tihti omavahel segi aetakse. Tavaliselt kannab inimese elulaad keskkonnale, sotsioloogilisele grupile ja ajastule omaseid tunnusjooni ning elustiil peegeldab isiku personaalseid omadusi ja eripära. Sotsioloogia üks rajajaid Max Weber (1864 - 1920) rõhutas, et elustiilid põhinevad nii päritolul, väärtustel, haridusel, moraalitunnetusel jt teguritel. Elustiili võib vaadelda kui toimetulekustrateegiat, mille inimene kas kujundab ise või võtab üle selleks, et ühiskonnas edukalt hakkama saada. A.Adler (1870 - 1937) kui üks esimesi selle mõiste kasutusele võtja, arendas välja kontseptsiooni inimese arengust, tema elu eesmärkidest ja neile vastavast elustiilist. Adleri kontseptsiooni kohaselt on inimese ülim eesmärk harmoonia saavutamine oma elu ja
Ritzer ja Weber: ratsionaliseeritus käitumises ohustab isiksust ja vähendab loomingulisust Loengumärkmed 11 Sotsiaalne kihistumine, ebavõrdsus, hüved Katrin Paadam Sotsiaalse kihistumise e sotsiaalse stratifikatsiooni mõistega tähistatakse sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas. Sotsiaalsed hüved jõukus, võim ja prestiizh antud sotsiaalses süsteemis, ühiskonnas. Eelindustriaalses ühiskonnas: peamiselt indiviidi-tasandi nähtus. 18
Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga) Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor – teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor – loodusressursid, maavarad
- Ei olnud edukas – millised on põhjused miks läbi kukkus - Kas tuumuskumused on muutunud? On aga kas piisavalt? - Olemasoleva kavatsuse puhul – tajutud ja tegeliku kontrolli muutmine - Taustamõjurite lisamine Sihtmärgistamine ja personaliseerimine - Sihtmärgistamine – elanikkonna erinevate kihtide ja segmentide uurimiseks on tarvis kasutada erinevaid meetodeid - Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang
huve ja kõrvaldada tervisekindlustusest kasumotiiv. 30. mis on linn? Linlikkus? Linn - mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Sageli määratletakse linna vastavalt tema elanike arvu järgi. Mõistega "linlikkus" märgitakse eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid asendatakse individualistlike normide ja käitumisstiilidega 31. millega tegeleb linnasotsioloogia? Linnasotsioloogia tegeleb sotsiaalse elu ja inimestevaheliste suhete uurimisega linnapiirkondades. Püütakse uurida linnapiirkondade struktuure, sealtoimuvaid protsesse ja muutuseid, aga ka linnastumisega seotud probleeme. 32. milline on linnakultuur? Kui palju ja mille poolest erineb linnakultuur maakultuurist? Linnakultuur on linnade ja metropolide kultuur
ka ühel isikul (tavaliselt meessoost leivateenija), keda täiendab koduperenaisest abikaasa, kellel on tavaliselt koduperenaise identiteet. Kasulikud lisamaterjalid 73 Järeldus Kirjeldatud elustiile ja identiteete võib kombineerida nii harmoonilisel kui konfliktsel viisil. Kui abielupaari elustiilid ja identiteet on identsed või toetavad üksteist, on tulemuseks har- mooniline suhe. Kui nende elustiilid ja identiteet pole identsed ega toeta teineteist, tekib nende vahel konflikt (näiteks kui mehel on karjäärile orienteeritud või sõltumatu elustiil ja naisel on palgatöötaja identiteet). Nõustamissituatsioonis peab olema teadlik, et konflikti põhjuseks võib olla inimese elustiili/ identiteedi vastuolu tema materiaalsete võimalustega. Näiteks võib olla tegemist talunikuga,
Maitse kartograafia ei toimi mitte ainult kõrgkultuuri vallas - muusika, kunst jne. See on väga hästi nähtav k atarbimises. Võin eristada kaks peamist klassi - valgekraed ja töölised. Esimestel on abstraktne, formaalne, distantseeritud; teistel sensoorne, füüsiline, kohene. Kui vaadata, mida need klassid tarbivad, siis tuleb välja, t tooted on omavahelistes seostes. Erinevatel klassidel on erinevad elustiilid - Le Monde vs tabloid, hiina toit vs piknikud jne jne Seega maitse on sotsiaalne. Samal ajal suhestub indiviidi maitse ka teiste indiviididega. Süsteem ei ole paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses. Veelgi enam - erinevad habitused soovivad üksteist mõjutada oma domineerimissoovi pärast. Kõige olulisem väli, kus võitlus toimub, on haridus. Laste kool laste maitse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
