lahusele sarnaneva rahaga. Need protsessid omakorda põhjustavad ,,aneemiat" väärtuste lahustumisest ja normide puudumist tuleneva paine, mis viib indiviidi konflikti ühiskonnaga ja on otseselt seotud enesetappude arvu suurenemisega. Aneemilist painet on hiljem elavalt kujutanud eksistentsialist Albert Camus oma romaanis ,,Võõras". Saksamaal tegeles sarnaste küsimustega Durkheimi kaasaegne Georg Simmel (1858 1918). Nagu Durkheim oli ka Simmel rahvuselt juut. Kuigi vähem süstemaatiline, on Simmeli pärand äärmiselt inspireeriv ja huvipakkuv. Tema loenguid külastasid paljud Berliini intellektuaalid, kuid hoolimata pidevatest püüdlustest ja mainekatest toetajatest eesotsas Max Weberiga, ei saavutanud Simmel oma täieõiguslikuks professoriks nimetamist ennem kui 10 1914. aastal
väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste sotsiaalteaduste omadest; seepärast peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui
Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o 18-19saj industrialiseerumine Karl Marx ja Georg Simmel Raha kui uus sotsiaalse integratsiooni alus ühiskonnas Muudab inimestevahelised suhted kalkulatiivseks, instrumentaalseks ja ratsionaalseks; Simmel: raha on vabastav jõud, traditsiooniliste tegevusmustrite lõhkumiseks Zelizer: raha pole ei kultuuriliselt neutraalne ega sotsiaalselt anonüümne Rahasüsteemi muutus sotsiaalse muutuse allikana
Keeled valmistati hobusesaba jõhvist, lambasooltest või metallist. Setokannelde eripäraks on kaane tasapinna lauakujuline pikendus ehk laba annab pillile kõlajõudu juurde. 2) Uuem kannel - Laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline, metallist virblite abil kinnitatud rohkete keeltega (harilikult 2030 keelt) diatooniline (vahel ka poolkromaatiline) kannel. simmel või simbel Põhja-Eestis ja saartel nimetus kandle kohta. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele pilli alaosas koorideks ehk duurideks koondatud akordkeeled. 3) Saate- ehk akordikannel - Koorideks ehk duurideks koondatud keeltega kannel. Levis Eestis 19. sajandi lõpul. Võimaldab mängida akordsaadet. kromaatiline kannel - Pillimeister Väino Maala poolt 1953. aastal konstrueeritud lõikuvate
Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi. Jan Baudrillard- postmodernismi teoreetik. Authony Giddens- tunnistab, et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski (võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)
Sekundaargrupid tähistavad tal gruppe, mis on ühel teatud ajahetkel teatud eesmärgi saavutamiseks ellu kutsutud. Sellistena nimetab ta koole, tootmisettevõtteid, seltse. Neid gruppe hoitakse koos seaduste abil, kohtu abil, formaalsete käitumisnormide abil. Siin omavad vahendatud e kaudsed sidemed tunduvalt suuremat tähtsust. Ühiskonnas, kus inimene on esmasgrupis omandanud teatud käitumisnormid, ei ole kerge neid hiljem muuta teiseste gruppide käitumise järgi. Georg Simmel püüdis gruppe eristada nende suuruse järgi ja eristas suuri ja väikeseid gruppe. Ta sattus küll ise raskustesse seletamaks kui palju peab olema grupis liikmeid, et ta muutuks suureks grupiks, aga põhimõtteliselt tal õige tähelepanek, sest teatud kriitilisest suurusest alates muutuvad grupi liikmete rollid, muutub grupi struktuur , muutuvad suhted grupis. Näit. Kui te kutsute külla väikese sõprade ringi, siis ei mõtle te
Tänapäeval on väikekannel kiiresti populaarsust kogumas . See võimaldab vaatamata oma näilisele primitiivsusele mängida üsna laialdast repertuaari. * uuem kannel - laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline ja rohkete keeltega mis olid kinnitatud raudvirblitega ( harilikult 20 - 30 keelt). Sellistest kanneldest on kirjeldusi ja jooniseid säilinud juba 18. ja 19. sajandi vahemailt. Kandleks nimetati neid pille rohkem Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis ja saartel kasutati nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks ("duurideks") koondatud * saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) - ainult koorideks koondatud akordkeeltega. Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet. * Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala
Keeled asetsevad kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on ,,valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on keeled enam vähem samal tasemel. Keeled on metallist. Kandle liigid: VANEM KANNEL o Väikekannel viiekeelne Karjalas ja Soomes; kuue või seitsmekeelne Baltikumis ja LoodeVenemaal. o Setu kannel ehk gusli. UUEM KANNEL o Simmel ehk simbel 2030 diatoonilise keelega kannel ehk viisikannel. o Saate ehk akordkannel (ka duurkannel) koorideks koondatud saatekeeltega kannel. o Rahvakannel ehl kodukannel 42 keelega ja laialt kasutusel rahvamuusika ansamblites. o Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel on 4650 keelega. Kontsertkandleid on erinevaid erinev ulatus ning kasutusel on erinevad mehhanismid pooltoonide mängimiseks
optimistlik elufilosoofia, mis usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta ning seeläbi lahendada esilekerkivad probleemid. Modernism on globaalne, optimistlik ja tulevikku suunatud. Hinnatakse kolonialismi mõju asumaadele ning ameerikaliku demokraatiamudeli eksportimist kolmandasse maailma (modernisatsioon). Ühtlasi öeldakse lahti minevikupärandist ja vanadest traditsioonidest. Georg Simmel uuris selle moodsa maailma arengukeskkonda, raamistikku ja väärtusi. Rahavõimu ja metropolide kasv surub peale modernse elustiili: kainus, punktuaalsus, ratsionaalsus, pidev kalkuleerimine. Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks)
Ühiskond tundus talle raudpuurina ja selle raudpuuri metafoori kantakse ühest tekstist teise.see on maailm kust on röövitus jumal. Elu raudpuuris on palju vaesem kui eelnevatel aegadel.ratsionaliseerumise tõttu on maailm kaotanud oma lummavuse ja võlu.keskne küsimus: kuidas selline ratsionaalne ühiskond kujunes?eluvaldkonnad on iseseisvunud religioonist ja tema peab põhjuseks ratsionaliseerumist.religioon varustab inimest inimese elu tähendusega ja pakub motiive tegutsemiseks. Georg Simmel(1858-1918) Eristus religiooni ja religioossuse vahel. Eristas kõikides nähtudes sisu ja vormi.lõi sotsiaalsete vormide teooria,mille kohaselt sotsiaalne maailm koosneb vormidest mille ülesanne on luua ühendusi sisude vahel.vahe tegemine religiooni ja religioossuse vahel-seisund,mida pole ühelgi objektil. Jagunenud kaheks :maailma subjektiivne maailm-tunnete maailm ,ja objektiivne maailm- tegelikkus .religioon oma sisulises ja vormilises tähenduses-sild objektiivsuse ja
enesetäiendus) . Näiteks edukad läbirääkimised on kui arenguprotsess – valmib uus toode. Evolutsioonilised – pidevad aeglased, plastilised ja kvalitatiivsed muutused. Revolutsioonilised – suhteliselt kiired ja põhjalikud kvalitatiivsed muutused. Makroprotsess on teistsuguse iseloomuga – näiteks riikide kujunemine ja funktsioneerimine. Wiese protsessid: inimesi ühendavad (ühinemine, lähenemine), inimesi eraldavad protsessid (konflikt, rivaalitsemine). Simmel aga väitis vastupidist: konflikt ja võitlus lähendavad inimesi rohkem kui sõprus. Sotsiaalsed protsessid – LIIGID Saab liigitada selle alusel KUS TOIMUVAD 1) Inimeste sisesed – sotsiaalsete parameetrite pidevad muutumises (eneseharimine). 2) Omavahelistest suhetest tulenevad protsessid (kestev sõprussuhe), 3) Indiviidi ja grupisuhetest tekkivad (huvigrupist pidev vastuvõtt)
tahtest hoolimata. Usu kohta nii palju, et see on õige, mida inimene ise usub. Spencer (1920-1903)- ühiskond ja tema funktsioneerimine on samastav elusorganismiga. Sotsiaalsed struktuurid on vastastiku sõltuvad ja nende toimimisest sõltub ühiskonna toimimine. Ühiskond täidab 3 funktisooni: *regulatiivne funkt. *jaotusfunkt. *taastootmise funkt. Ühiskond teeb läbi evolutsiooni, toimub üleminek lihtsamast kooseluvormist kõrgema, keerulisema struktuurini. Simmel (1858-1918) Keskendus suhtlevatele inimestele. Ühiskond oli tema jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster. Mead (1863-1931)- inimestevahelised suhted olulised. Läbi teiste saame aru, millised ise oleme. Sotsiaalses integratsioonis esineb alati ettearvamatust ja pinget. Frunktsionalism- Durkheimist kuni Parsonsini. Ühiskond peab püsimajäämiseks täitma 4 funktsiooni: 1) kohanemine keskkonnaga, 2)oma eesmärkideni jõudmine, 3)järjepidevuse tagamine, 4)oma liikmete
Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19
tealiku enesekehtestamise ning maailma muutmise ja objektide ja objektifitseerunud sotsiaalse maailma domineerimise vahel. Ajaloo perioodide kordumine. Modernsus on nii rikas eristatuse kui ka rikas võõrandumise poolest. Me saame valida heade asjade vahel kuid me ei saa neid enesearengusse assimileerida, sest nad pole meie omad. Marx: moodsa maailma jõud peaksid olema kui avatud raamat, mille järgi me saame areneda, aga nad on hoopis keerulised, varjatud, kauged... Simmel (1896): meil on nii palju asju, et me ei saa neid kuidagi inimsubjektiivsusse inkorporeerida. Eriti linnas - kõik see erinevus on kuidagi sama. Seepärast ka neurasteenia, blase attitude. (Coupland 1992) Ajalooline üledoseerimine: Me elame ajal, kus liiga palju näib toimuvat. Peamised sümptomid - sõltuvus ajalehtedest, ajakirjadest, TV uudistest Ajalooline aladoseerimine: Me elame ajal, kus miskit ei näi toimuvat. Peamised
Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. KOOLIASJAD onenote Page 1 Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt (1832 - 1920) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 - 1918) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus?
Hüperreaalsusesse'); vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad; kaup on lõplikult hõivanud ühiskondliku elu. · G. Simmeli objektiivne ja subjektiivne kultuuri dimensioon Objektiivne on subjektiülene, s.o inimeste loodud objektiivne maailm (objektid, esemed). Subjektiivne kultuur on inimeste sees ja vahel toimiv kultuur, inimeste emotsioonid, kogemused, tunded. Simmel leiab, et raha piiritleb kogu kultuuri ja elurütmi. Toimub protsesside ratsionaliseerumine, emotsioonid jäävad tagaplaanile subjektiivset inimeste kultuuri asendab asjade ehk objektiivne kultuur. · Semiootika ja strukturalism (J. Baudrillard ja sümboliline väärtus) Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites,
võrdlusuuringuid Kultuuri käsitlevad sotsiaalteaduste suundi: kultuurisotsioloogia (väärtused ja normid ühiskonnas); kultuuriuuringud (identiteet, subkultuurid, popkultuur, emotsioonisotsioloogia, kultuuritüübid); tarbimisuuringud (preferentsid, popkultuuri tarbimine); kultuurikommunikatsioni uuringud (tekstid, semantilised süsteemid ja süsteemidevahelised tähendused) jne. Kultuuriuuringute teoreetilisi suundi: Makrostruktuuri uuringud (Marx, Simmel, Durkheim); dekonstruktivism (Derrida); kriitilised uuringud (Adorno, Bourdieu jne); kriitilised sisu-uuringud (Gerbner) jne. Poliitika. Politoloogia. Politoloog. Poliitikat kõige paremini määratlev märksõna on võim (sh võitlus võimu pärast, võimu teostamine, võimusuhete korraldamine, võimu jaotus, võimule allumine). Poliitikat võib leida igast „püsivast“ ehk korraldatud inimkooslusest, kõige olulisemalt aga riigist kui poliitilisest
vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel. Torrese väina ekspeditsioon ( ja muudatused, mis see kaasa tõi) - Muutus suhtumises uurimistöösse üleilmselt kohalikumale Uus faktide seostumise alus mitte uurija huvidele alluv seostamine, vaid kohalikud kategooriad Uued metodoloogilised jooned, nt genealoogiline meetod Süstemaatiliselt välitööga tegelevate antropoloogide astumine teadusse G. Simmel (1858-1918) Saksa sotsioloog, filosoof ja kriitik. Leidis, et ühiskond on teatud mustri järgi toimivate suhete võrgustik. Huvideks on sotsiaalne individuaalsus ja fragmenteerumine. Temast võib alanuks lugeda ka linnauuringute traditsiooni sotsiaalteadustes. The Metropolis and Mental Life (Die Großstadt und das Geistesleben) 1903 valgustab linnaelu erinevaid tahke, suurlinna mõju inimese meeltele.
Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis, et peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad - mõistmine. 1.11. Mis panuse andis Georg Simmel (1858-1918) sotsioloogia arengusse? Soovitas keskenduda suhtlevatele kinimestele, et saada vastust küsimusele, kuidas on ühiskond võimalik. Ühiskond oli Simmeli jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster. Alustas igapäevaelu elementidega ja jõudis suhete kvaliteedi analüüsimiseni. Tema objekt ja meetodid erinesid, kuid oli teistega sarnaselt vastu sotsiaalse käitumise taandamisele üksikisiksustele
liigkasuvõtmisega tegeleda ei tohi), nüüd on see panganduse alus. Kapitalistlik ühiskond tekkis askeetlikust elust, mille kaudu inimesed (protestandid) õndsaks saada lootsid, ettekavatsemata tagajärjena: inimesed teevad ajalugu, aga ei kontrolli seda, ei oska oma tegevuses kõiki sotsiaalseid jõude ette näha. Weberit on vastandatud Marxile (,,religioon põhjustab muutusi ühiskonnas" vs ,,religioon takistab ühiskonna arengut") - see vastandus on tegelikult kunstlik. Georg Simmel (1858-1918) eristas kõikides nähtustes sisu ja vormi. Sotsiaalsete vormide teooria: sotsiaalne maailm koosneb vormidest, mille ülesanne on luua ühendus sisude vahel. Abielu näide: abielu kui nähtus eksisteerib üle maailma, kuid selle vorm on piirkonniti erinev. Vormid struktureerivad/ehitavad üles ühiskonna, kuid on arenevad, muutuvad ja mõnikord kaduvad. Religioon: inimene projekteerib end oma jumalasse. Et
(2006). Vocational knowledge and vocational pedagogy. M. Young & J. Gamble (Toim), Curriculum and Qualifications for South Africa Furter Education. South Africa: HSRC Press. (lk 143158) Cedefop (2015). Vocational pedagogies and benefits for learners: practices and challanges in Europe. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Cedefop research paper; No 47 (lk 22-31) Gonon, P. (2009). The quest for modern vocational education - Georg Kerschensteiner between Dewey, Weber and Simmel. Hobley, J. (2015). Vocational Pedagogies: the Science of Teaching or the Teaching of Science?. Journal of Education and Training Studies, 3(2). (lk 16-19) Holland, J. L, Gottfredson, D. C., & Power, P. G. (1980). Some diagnostic scales for research in decision-making and personality: Identity, information, and barriers. Journal of Personality and Social Pscyhology, 39, (lk 1191-1200) Unt, I. (2013). Didaktika. Haridusleksikon. Toim. Rain Mikser. Eesti Keele Sihtasutus, lk 48-54
omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline. -Tönnies'i ideaaltüübid: Gemeinschaft, Gesellschaft (kogukond, ühiskond) *N: Ökoogukondade ideaaltüübid Erinevad käsitlused ideaaltüüpide (aksiomaatiline e iseenesest selge, lõpliku hulga valemite/juhtude kohta) ja tegeliku elu puhul (induktiivne) Induktiivne: ühelt üldisele. Hanede vaatlemine. Probleem: kana söötmine. - Georg Simmel: arusaamine seestpoolt (vrd antropoloogia). Ühiskond on suhtlemisel tekkivate vastasmõjude muster. ,,Kaasaaegse elu sügavaimad probleemid tulenevad üksikisiku üritusest säilitada oma iseseisvus ja individuaalsus ühiskondliku seadustloova võimu ees, ajaloolise pärimuse, pealesuruva elukultuuri ja tehnoloogia raskus ees. Selline probleem väljendab kaasaegses vormis võitlust, mida promitiivne inimene pidas loodusega oma füüsilise eksistentsi eest. 18
o Teiseks toimub linnades pidev areng lähtudes parima koha pärast võitlemises o Ökoloogiline lähenemine: Hiljem hakati pigem rõhutama vastastikust sõltuvust linna erinevate osade vahel nii ruumis kui ajas · LINN elustiili valik (Wirth) interaktsiooni teooria o Anonüümsus o Avatus, mida maapiirkonnas nt võib olla raske leida o Võimaluste mitmekülgsus · George Simmel linnaelu mõjutab oluliselt inimeste mõtlemist ja käitumist: impersonaalsus, kiirus, ratsionaalsus (sõbralikkus ja soojus isiksuse nõrkus); positiivne on aga vabadus · Linnastumine kui elustiil - Wirth o Linnastumise on üks sotsiaalse eksisteerimise vorme o Elamine tihedalt koos teistega ilma neid teisi siiski tundmata o Kiire elutempo o Pidev kontakt inimestega, samas sügavuti minemata
Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster. Inglane Edward Tylor, kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte, Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim, Weber, Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta. Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv. Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi. BOAS JA KULTUURIRELATIVISM Boas on sakslasest USA immigrant, kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast
14. Millised on moe (näiteks Simmeli käsitluses) ja stiili (näiteks Hebdige käsitluses) erinevused? Mood, mis on tekkinud linnas (anonüümsus, palju inimesi, samasugused inimesed) pakub ühelt poolt võimaluse eristuda, teiselt poolt samastuda. Moe üheks tulemiks on see, et muutus muutub normaalseks. Kadedus, mida inimesed tunnevad ,,head elu" nähes, on head sorti kadedus, sest kunagi võib ka sinu õnn muutuda. Moeasjad pole põhimõtteliselt keelatud kellelegi, ütleb Simmel. Selle asemel, et on ühtemoodi asjad, mis koguvad aja jooksul rohkem prestiizi, kesta vad nüüd ,,rahutud ajad" nagu ta ütleb. Kuna asjad lähevad moest välja, siis on loodud suurepärane õigustus rohkema ja kiirema tootmise jaoks. Samal ajal aga, kuna tegemist on sotsiaalselt jagatud fenomeniga, pakub mood ,,hetkelist ankrut" ehk et inimesed siiski ei ole üleliia tähelepanelikud (ekstravagantsed) oma välimuse suhtes, ent samas siiski mitte ka hoolimatud
uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste Sotsioloogia kui teadus alustega. Sotsioloogia -lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste Georg Simmel(1858 -1918) -Sotsioloogial puudub eraldi autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse teaduse rajajaks. uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima Sotsioloogia =socius(lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond)
Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 – 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 – 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste sotsiaalteaduste omadest; seepärast peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks
Instituudi. MÕJUTEGURID Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni kiire kasvu tõttu saab rääkida infoväsimuse sündroomist või info ülekülluse sündroomist. Esimene sotsiaalteadlane, kes juhtis tähelepanu info üleküllusele, oli Georg Simmel. Info ülekülluse probleemid on olnud uurimisobjektiks mitmete valdkondade teadlastele: sotsioloogid ja politoloogid käsitlevad seda fenomeni globaalses kontekstis; psühholoogid üksikisiku tasandil; juhtimisteoreetikud otsuste vastuvõtuprotsessides. Info ülekülluse probleemid on uurimisobjektiks samuti infoteadlastele. Infoplahvatuse fenomeni ja selle mõju on siiski kõige põhjalikumalt analüüsinud Derek de Solla Price.
(Universaalne, sünnipärane). Isiksuse rõhutamine. .................. Riietuse uurimise ajalugu (sellest me eriti ei räägi). 1. Varajane huvi riietuse sotsiaalpsühholoogiliste aspektide vastu (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus) Kaks eeldust: 1) feministlik liikumine; 2) tööstusrevolutsioon. Enne oli naistel vaid üks kodukleit ja kask pidukleiti (või oli vastupidi?). Kui tuli mood, oli vaja neid rohkem. (Krinoliin????seelikud islaminaistel???) Georg Simmel (1904)- I riietuse uurija (sotsioloog). Andis esimest korda seletuse, miks mood tekib. Allanõristumise teooria (klassiteooriast lähtuvalt)- kõrgklass võtab vastu riietusstiili ja see imbub madalamasse- madalam klass matkib kõrgklassi väga agaralt. Paul Nystrom (..... 2. Varajased teooriad riietumise kohta. 19. saj. algus. Instinkti teooriad. Enne kirjas teooriad- 1-5. (Westermach...) 3. Riietuse teadusliku uurimise algus. Riietuse kui inimese baasvajaduse uurimine
puudusid seosed territooriumiga. Riikide tekkega hakati piiritlema ka territooriumi ja seal elavaid inimesi. Tööstuslik pööre tõi kaasa rahvuste tekke ja poliitilise 70 orientatsiooni tsentraliseeritud rahvusriikidele. Ühiskonda võis määratlema hakata territooriumi, rahva/rahvuse või poliitilise sõltumatuse alusel. Kuni 19.sajandini ühiskond kui looduliku olemuse kohaselt tegutsevate indiviidide summa. Georg Simmel vastandub väitega, et ühiskonna mõistel on mõte vaid siis, kui see ei piirdu ainult indiviidide summaga. 9.3.1. Positivism ühiskond ei ole indiviidide summa, vaid on neist eraldiseisev, eksisteerib iseseisvalt. Marx oluline ühiskonnas majanduslikud suhted, väljendub indiviidide omavaheliste suhete ja seoste summana. Durkheim ühiskond väljendub indiviidi väliste, kollektiivsete nägemuste, tunnete, uskumuste ja kollektiivse solidaarsusena. 19
Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille "autoriteks" olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche. Aja jooksul hakatigi kultuuri ja tsivilisatsiooni üksteisele vastandama. Tsivilisatsiooni hakati mõistma sotsiaalsete ja materiaalsete hüvedena ja nende kogumisena. Tootmise arengul oli sellel väga suur roll. Näiteks sotsioloog Georg Simmel ( 1858-1918 ) oli arvamusel, et kultuur sisustas vaimselt tsivilisatsiooni, kuid tsivilisatsioon ise etendas tema meelest kultuuri materiaalset külge. See oli nagu kultuuri väline osa. Kultuuri all hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, kunst jt. Tsivilisatsioon aga etendas ühiskonna tehnilist, majanduslikku ja sotsiaalpoliitilist arengut. O. Spengler eristas neid kahte mõistet ja prognoosis Euroopa tsivilisatsiooni surma
Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille "autoriteks" olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche. Aja jooksul hakatigi kultuuri ja tsivilisatsiooni üksteisele vastandama. Tsivilisatsiooni hakati mõistma sotsiaalsete ja materiaalsete hüvedena ja nende kogumisena. Tootmise arengul oli sellel väga suur roll. Näiteks sotsioloog Georg Simmel ( 1858-1918 ) oli arvamusel, et kultuur sisustas vaimselt tsivilisatsiooni, kuid tsivilisatsioon ise etendas tema meelest kultuuri materiaalset külge. See oli nagu kultuuri väline osa. Kultuuri all hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, 84 kunst jt. Tsivilisatsioon aga etendas ühiskonna tehnilist, majanduslikku ja sotsiaalpoliitilist arengut. O
Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille “autoriteks” olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche. Aja jooksul hakatigi kultuuri ja tsivilisatsiooni üksteisele vastandama. Tsivilisatsiooni hakati mõistma sotsiaalsete ja materiaalsete hüvedena ja nende kogumisena. Tootmise arengul oli sellel väga suur roll. Näiteks sotsioloog Georg Simmel ( 1858-1918 ) oli arvamusel, et kultuur sisustas vaimselt tsivilisatsiooni, kuid tsivilisatsioon ise etendas tema meelest kultuuri materiaalset külge. See oli nagu kultuuri väline osa. Kultuuri all hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, kunst jt. Tsivilisatsioon aga etendas ühiskonna tehnilist, majanduslikku ja sotsiaalpoliitilist arengut. 95 O
annaabi.ee 
