Tallinna Ülikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinn 2010 Stanley Milgram Stanley Milgram sündis 1933 New York´is . Ta õppis James Monroe keskkoolis 1950 aastal koos oma hea klassikaaslase ja tulevase sotsiaalpsühholoogi Phil Zimbardoga. Ta õppis edasi Harvardis , kus ta omandas doktorikraadi. Milgrami õppejõuks oli Gordan Allport, kes julgustas ja toetas oma õpilasi hoolimata sellest , kui nende arvamused erinesid tema vaadetest. Stanley Milgrami huvitasid rohkem sotsiaalsed probleemid. See sillutas teed linnalikule psühholoogiale
Kuuletumine S. Milgrami katse Aastatel 1960 1963 korraldas Stanley Milgram Yale'i ülikoolis katset. Katse eesmärgiks oli tungida inimese autoriteeti ja südametunnistusse. Katse nägi välja järgnevalt: üks katseisikutest pidi ära õppima terve hulga sõnapaare ja esitama neid teisele, kes pidi talle valede vastuste korral andma elektrilööke. Elektrilöökide tugevus suurenes iga tehtud veaga. Elektrigeneraatoril oli võimalik anda lööke alates 15 voldist kuni 450 voldini. Kuni 105-voldise löögi juures oli kuulda vastaja uratust.
apportioned into different classes, which are prone to create conflict between them. As Hobbes, Engels sees that coercion is the power that maintains social order among the lower classes. Weber (Weber, 1978), however, adds legitimacy into the equation, identifying three types of authority structures of which bureaucracy is most evident in our formal lives. He explains, that order still regularly persists among all, because states "trade" the individuals' obedience for a feeling of security. Milgram (Milgram, 1974) has conducted tests on how far do people power and authority and under which circumstances it occurs. As Milgram elaborates, power has the ability to make people obedient. In this complex psychological process, once an individual submits to orders received from an authority, he/she will not perceive him/herself as responsible for the outcomes. As Milgram discovered, the threshold for individuals to obey power even against
Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne)
· Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . põhimõtteline tulemus ca 37% inimestest käitub antud eksperimendis konformselt · Stanley Milgram (1965;1974) autoriteedile allumise efekt põhimõtteline tulemus: 40-st mehest 26 allus käsule karistada ja karistas "laiska õppurit" 450 V vooluga (65%) · Philip Zimbardo (1971) - deindividualiseerimise efekt Osales 24 meest, kellest pooled mängisid "vangi" , pooled "vangivalvuri" rolli; põhimõtteline tulemus ca 30% "vangivalvuritest" näitas ülimat küünilisust ja psühhopaatsust käitumises
omakorda erinevatesse gruppidesse. 01.12.2010 Mikk Mäesepp 3 Sotsiaalvõrgu põhiobjektid Objektid ja objektidevahelised seosed 01.12.2010 Mikk Mäesepp 4 Kuus eraldavat sammu Autoriks peetakse Frigyes Click to edit Master text styles Karinthy't aastal 1929 Second level Third level Stanley Milgram 1967. Fourth level aastal Fifth level Laiem populariseerija John Guare aastal 1990 Duncan Watts 2003. aastal Eric Horvitz ja Jure Leskovec 2006. aastal 01.12.2010 Mikk Mäesepp 5
sarnaneda jne. Tarbija võib selle mõjul loobuda mingi kauba ostmisest, hakata kasutama mõnda uut toodet või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal. Etalongrupi mõju saab ära kasutada reklaamitöös. Üldiselt oletatakse, et isik, kes end grupiga samastab, hakkab samuti toodet ostma. 3. Milline järgmistest ei sobi Milgrami klassikalise kuuletumiskatse tulemuste seletusteks massohism Milgram'i kuuletumise katsetes öeldi osalejatele, et uuritakse karistuse mõju õppimisele. Katseisik, kes oli õpetaja rollis, pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimise ülesandes. Iga kord, kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi alguses olid löögid väiksed, kuid kasvasid eksperimendi jooksul. Kusjuures osalejad olid eri ruumides ja õppija oli tegelikkuses eksperimentaator, kes ei saanud elektrilööke
raamatukoguna materjali leidmiseks teaduslikuks uurimistööks, jätab lehekülje sisu väga kallutatud üldmulje, mis omakorda lubab väita, et on inimesi, kes juute tõsimeeli eriti erilisteks peavad. Selles valguses väärib tähelepanu veel üks lugu, mis räägib meile tuntud juudi päritolu teadlase enese oletusest eri rahvuste erinevate loomuomaduste kohta 4. Teadlaseks oli sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram, kes sai kuulsaks oma eksperimendiga inimese võimule alluvuse uurimise kohta. Milgrami huvitas natsiSaksamaa teema. Nimelt kaldus ta uskuma ajaloolase William L. Shirer´i hüpoteesi saksa rahvuse erilisusest, mille kohaselt II Maailmasõja aegne genotsiid sai võimalikuks tänu saksa rahvuse esindajate spetsiifilisele kalduvusele täita võimude korraldusi ilma järelemõtlemata, tänu nende loomupärasele alluvusele autoriteetidele. Ta alustas 1960. aastal
Õpitud abituse konstrukti pakkus välja ... Õige vastus on: olulise eesmärgi saavutamine on Vali üks: blokeeritud. a. David Goleman Küsimus 41 Küsimuse tekst b. Martin Seligman Instrumentaalsed suhted inimeste vahel põhinevad ... c. Stanley Milgram Vali üks: d. Julian Rotter a. kasusaamisel Tagasiside b. rituaalidel Õige vastus on: Martin Seligman. c. normidel ja traditsioonidel Küsimus 36 Küsimuse tekst d. tunnetel Võrreldes väärtustega on hoiakud ... Tagasiside
Üllatusüllatus kui näitlejad hakkasid valesti vastama kasvas valede vastuste osakaal õpilaste seas hüppeliselt. Selline käitumine on omane meile kõigile grupimõtlemine ja soov mitte rumal näida mõjutab meid sageli valima mugavama tee ning teistele kaasa kiitma. Põhjus on lihtne kui grupp jaguneb mitmeks nii, et iga arvamust esindab mitu inimest, siis pole probleemi, aga üldjuhul me ei taha üksinda kanda eriarvamuse raskust. Milgrami kuulekuse eksperiment Stanley Milgram, Yale'i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile Postpositivistlik uurimus tähendab erinevaid meetodeid. - Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. - Teadmise mudeli loomulik selektsioon - Mitu perspektiivi ja triangulatsioon. Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest Postpositivistlik psühholoogia - On tekkimisjärgus, so
septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab
tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad grupi üksmeel, grupiga identifitseerimise ulatus, indiviidi soov teistest erineda. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises vastusena palvele v korraldusele (meeldivad inimesed, autoriteet omavad inimesed, "jalg ukse vahele" strateegia jms.) Kuuletumine võimu v autoriteeti omava isiku nõudmisele järeleandmine (S. Milgram' i katse). Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus. Koosneb inimestest, kes tegutsevad koos ja on vastastikuses sõltuvuses eesmärgi saavutamise nimel. Gruppi hoiavad koos "meie"-tunne, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus Gruppide tunnused - suurus, kestus, ametlikud ja mitteametliku Grupinormid reguleerivad liikmete käitumist. Norm näitab, kuidas ja mida peab liige tegema. * aitavad koordineerida liikemte tegevust
tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad grupi üksmeel, grupiga identifitseerimise ulatus, indiviidi soov teistest erineda. Järeleandlikkus – tähistab muutust käitumises vastusena palvele v korraldusele (meeldivad inimesed, autoriteet omavad inimesed, “jalg ukse vahele” strateegia jms.) Kuuletumine – võimu v autoriteeti omava isiku nõudmisele järeleandmine (S. Milgram’ i katse). Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus. Koosneb inimestest, kes tegutsevad koos ja on vastastikuses sõltuvuses eesmärgi saavutamise nimel. Gruppi hoiavad koos “meie”-tunne, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus Gruppide tunnused - suurus, kestus, ametlikud ja mitteametliku Grupinormid reguleerivad liikmete käitumist. Norm näitab, kuidas ja mida peab liige tegema. * aitavad koordineerida liikemte tegevust
Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus • Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile • Järeleandlikkuse saavutamise viisid • “Efektid” – jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd • Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine • Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele • Klassika: Stanley Milgram’i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile • Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus • Vabatahtlik laboratooriumisse • Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli • Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga • Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid
· Konfor msus kui isiksuseo madus püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) http://www.si mplypsychology.org/aschc onfor mity.html · Nõustumine ei muuda o ma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · Identifitseeri mine gruppi kuuluvus, autoriteetne isik alluda on kasuliku m kui mitte alluda · Internaliseeri mine täielik o maksvõtt Autokineetilise efekti hinnang Asch, 1955 Kuulekus Milgram (1963) elektrilöögi eksperiment: Küsitlus hinnanguliselt vaid 3 % nõus andma tapvaid elektrilööke, tegelikult 63 % lõpuni Legend valu mõju õppimisele Katsetingimused: Ohver ei häälitse 100 % 300 V puhul taob vastu seina 65 % Samas ruumis 40 % Kesklinna kontoris 48 % "Õpetaja" surub ohvri käe elektroodile 30 % Korraldused telefonitsi 20,5 % Korraldused puuduvad 2,5 % Uurija arvatakse olevat pealtvaatajate seas 20 % Tööalane kuulekus
kindlat häält või kuuleme, et keegi on osa suurest institutsioonist (nt. valitsus, suur korporatsioon või on ta pankur, jurist, teadlane, doktor jne), siis me ei kipu enam kriitiliselt mõtlema. Me kipume olukorda mitte vaidlustama. Me kipume olema rohkem alluvad ja järeleandlikud ning mingil põhjusel pakume neile kõhklematut kuulekust. 51. Millise kuulsa eksperimendi tegi Milgram? Vabatahtlikud katseisikud olid katses õpetaja rollis ja nad pidid andma elektrisokke teistele katses osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrisokkide saamist. Eksperimendi alguses pidid katseisikud tõmbama lipiku, kuhu oli peale kirjutatud nende roll. Tegelikult oli kõikidele lipikutele kirjutatud "õpetaja" ning näitlejad teesklesid, et nad olid saanud "õpilase" rolli
an issue is important to us. No doubt this is often the case (Leippe 8z Elkin, 1987). Yet, I am not fully comforted. Recall that earlier we learned that people are likely to respond in a controlled, thoughtful fashion only when they have both the desire and the ability to do so. I have recently become impressed by evidence suggesting that the form and pace of modern life is not allowing us to make fully thoughtful decisions, even on many personally relevant topics (Cohen, 1978; Milgram, 1970). That is, sometimes the issues may be so complicated, the time so tight, the dis- tractions so intrusive, the emotional arousal so strong, or the mental fatigue so deep that we are in no cognitive condition to operate mindfully. Important topic or not, we have to take the shortcuts Perhaps nowhere is this last point driven home more dramatically than in the life-and-death consequences of a phenomenon that airline industry officials have labeled Captainitis (Foushee, 1984)
füsioloogilised tegurid (hormoonid, või aju orgaanilised kahjustused jm). - Geneetiline determinism - reduktsionistlik mõtteviis, mille kohaselt inimkäitumine, võimed jms on täielikult determineeritud (määratud) sünnipäraste mehhanismidega ega allu seetõttu eriti keskkonnamõjudele või kui, siis ainult väga vähesel määral. Raskesse olukorda sattudes on meie esimeseks reaktsiooniks koostöö, mitte konfrontatsioon (Milgram). 21
Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus · Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile · Järeleandlikkuse saavutamise viisid · "Efektid" jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd · Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine · Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele · Klassika: Stanley Milgram'i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile · Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Järeldused Allumise määr ületas oluliselt eeldatud taseme + kõik katsealused tundsid ennast ebamugavalt. Kuidas seletada allumist? 35 Katseisikud: kästi, pole viisakas keelduda, pole minu asi ... Vastutus mujale.
öeldi meelega valesid vastuseid. Tulemuseks tuli välja see, et mõned läksidki grupi survega kaasa isegi kui teadsid, et vastus oli vale – ei tahetud grupist erineda. Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine. Kuulekus ja järeleandlikkus. Kuulekus – käitumise muutmine vastuseks teiste inimese (autoriteedi staatuses) juhtnöörile või käsule. Järeleandlikkus – tegu ei pea olema autoriteediga. Milgrami kuulekuse eksperiment. Stanley Milgram, 1960, Yale ülikool. „Mälu“ eksperiment. Õpetaja ütles sõnu/küsis küsimusi ja õpilane pidi ütlema selle sõna vastandi. Kui ütles valesti siis sai elektrishoki. Reaalne katseisik oli õpetaja. Õpilane oli näitleja – mängis valu jne. Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi! 40 osalejat. Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav). Tulemused: 65% osalejatest läksid välja maksimaalse elektrilöögi andmiseni
käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad grupi üksmeel, grupiga identifitseerimise ulatus, indiviidi soov teistest erineda. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises vastusena palvele v korraldusele (meeldivad inimesed, autoriteet omavad inimesed, "jalg ukse vahele" strateegia jms.) Kuuletumine võimu v autoriteeti omava isiku nõudmisele järeleandmine (S. Milgram' i katse). Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus. Koosneb inimestest, kes tegutsevad koos ja on vastastikuses sõltuvuses eesmärgi saavutamise nimel. Gruppi hoiavad koos "meie"-tunne, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus Gruppide jaotus järgmiste tunnuste alusel: - suurus - suured (nt. sugu), lokaalsed (nt ülikool), väikesed; kestus(alalised, ajutised), ametlikud ja mitteametliku; - Grupinormid reguleerivad liikmete käitumist
järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma
Kui nähakse, et teine kannatab ilma põhjuseta, siis hakatakse hädasolijat alavääristama. Selline protsess võib välja viia ohvrite süüdistamiseni. Empaatiatunde piirid: Inimestel on väga tugev tendents jagada maailma "meieks" ja "nendeks", omadeks ja võõrasteks. Seetõttu on inimestel empaatiatunne sagedamini endasarnaste, omade vastu kui nende, võõraste vastu. Informatsiooni üleküllus: Üldiselt on abivalmiduse aste madalam linnades ja kõrgem maal. Stanley Milgram arvas, et aitamise madalam tase linnades võib olla seotud suurema informatsiooni küllastatuse astmega. Linnas on info üleküllastumus. Selleks, et toime tulla, peavad nad rakendama teatavaid strateegiaid et piirata selle info hulka, mis neid saaks mõjutada. Üheks võimalikuks strateegiaks on vahetegemine esmatähtsa ja teisejärgulise info vahel ja reageerida ainult esimesele. Teiseks strateegiaks on vähema aja kulutamine iga info peale ja ilmselt ka teatava info eiramine
Juudi põgenik natsi Saksamaalt. Sotsiaalpsühholoogia ei pea muretsema kas olla puhas teadus või rakendusteadus. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kiire laienemine 1946 1969 Sõja lõpuga tõusis SP staatus, saadi raha, uued laborid. Kuna õppima läksid kõrgem keskklass ja mehed, oli tegemist eliitvaldkonnaga. Muutus USA keskseks. Hakati viima läbi katseid, et uurida miks Saksamaa sattus Hitleri mõju alla. Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus.
tõenäosust.Berkowitzi arvates kalduvad kuritegelikule käitumisele frustratsiooniseisundis just suure saavutusvajadusega indiviidid. Kuuletumiskäitumise eksperimentaalseks uurimiseks korraldatud Stanley Milgrami(1933-1984)eksperimendid on tänaseks muutunud klassikaks.Eesmärgiks oli teha kindlaks autoriteedi mõju käitumisele,samuti oli vaja välja selgitada,kui kaugele lähevad inimesed julmuses,olles autoriteedi käsu all.Edasistes katsetes varieeris Milgram erinevaid karakteristikuid,Oluliseks osutus füüsiline distants-mida kaugemal oli ohver,seda suuremaid elektrilööke anti. Philip Zimbardo kuulsates katsetes uuriti deindividualiseerimise mõju inimkäitumisele.Püstitati hüpotees,et suurlinnas,kus on suurem anonüümsus ja inimestel väiksem individuaalse vastutuse tunne,rüüstatakse valveta jäänud auto kiiremini kui väikelinnas.Täpselt nii ka juhtus.Tema eksperimendid näitavad,et inimesele on üldiselt omane väiksema
annaabi.ee 
