KARJÄÄRIÕPETUS 1. 3. Võimed. Huvid 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Võimed Võime on isiksuseomadus, mis võimaldab sooritada midagi heade tulemustega. 3 Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5
· Pallimängu küberversioon (Williams et al, 2000 Enesehinnangu langus Ebakindluse tõus, ängistus Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist väljaheitmisega Kuuluvusvajaduse rahuldamatus Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed väiksem enesekindlus ja stressitaluvus kalduvus alaväärsusele
Järgijad Motivatsioon Protsess Isiksuseomadus Juht Mõjutamine Northouse 2009 Eestvedamine on protsess, mis X X X toimub grupis, see sisaldab endas mõjutamist ja ühiseid eesmärke Popper,Alimo- Eestvedamine on vastastikune X X X X X
keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga. Neurootilisel inimesel on soodumus kogeda negatiivseid emotsioone ning nad on rohkem avatud depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades. Ekstravertsel inimesel on soodumus kogeda positiivseid emotsioone, ta on aktiivne ja seltskondlik. Vastandiks introvertsus: need inimesed eelistavad seltskonnale sagedamini üksinda olemist, kuid
• Pidev arendaja ja parendaja • Võimaluste otsija • Elurõõmus • Uusi seiklusi otsiv • Ema, abikaasa, kassi omanik... Tänase tunni ülesehitus • Räägime loovusest • Räägime innovatsioonist • Kaardistame probleemid • Defineerime oma isiklikud ärivõimalused • Leiame lahendusi Mis on loovus? Loovus on võime mõelda ja näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast ning tajuda ja näha seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata. Kuidas aju töötab? Loovmõtlemine hõlmab nii divergentset kui konvergentset mõtlemist, kuid inimese aju ei suuda neid ühel
võimalik kiiresti rakendada, skoorida ja tõlgendada erineva vanuse ning haridustasemega gruppidel. ENESEHINNANGU SEOSED TEISTE ISIKSUSEOMADUSTEGA Eneseselgus ja eneseteadvus Inimesed erinevad selle poolest, kui selge on nende kujutlus iseendast. On inimesi, kellel on väga täpne ja detailne ettekujutlus, kes nad on ja millised on tema isiksuseomadused, ja on inimesi, kelle ettekujutus endast on ähmane. Campell (1990) tuli välja ideega, et eneseselg on püsiv isiksuseomadus, mille poolest võib üks inimene teisest erineda. Uurides üldise enesehinnangu seoseid teiste minakontseptsiooni aspektidega, leidsid Pullmann ja Allik (2000) olulise seose indiviidi eneseselgusega, mis on käsitletav määrana, kuivõrd inimeste enesekohased uskumused on selgelt ja kindlalt defineeritud ning ajaliselt püsivad. Teisisõnu võib väita, et ennast positiivsemalt hindavatel inimestel on selgem ja stabiilsem arusaam iseendast, võrreldes madalama enesehinnanguga inimestega.
-‐ Looduslik valik peaks eelistama paindlikku kontekstispetsiifilist käitumist. Isiksus kui sotsiaalkognitiivsete ja afektiivsete protsesside dünaamilise interaktsiooni süsteem. Hinnag – subjektiivne reaktsioon Teadmised – üldine uskumus. Kontrollkese : Isiksuseomadus – seotud sellega, kas inimene tajub oma seost käitumise ja sellele järgneva sündmuse vahel. Enamus uurimusi leidnud, et sisemine kontrollkese on adapteerunud isiksuse tunnus vs väline seotus depressiooniga. Cheng & Cheng: väline kk mõõdukalt seotud depressiooni ja ärevusega. See seos
Laboratooriumis uuritakse ravimite mõju kestust kestvus- edasikestmine; vastupidavus, püsivus. Tegevuse kestvus või lõpetatus. Paekivi kestvus Geoloogiliste ajastute kestus on erinev. Testiti uue ehitusmaterjali kestvust. isik- üksikinimene. Politsei järelevalve all olev isik. Eraisik. Isikut tõendav dokument. Füüsiline isik ja juriidiline isik. Ajalooline isik isiksus- (psühholoogias) inimene, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Õpetaja isiksus. Isiksuseomadus Suurel määral kujundab isiksuse ümbrus. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Jüngritele avaldas suurt mõju tema isiksus. arv- kellegi või millegi hulk või kogus. Pärnu elanike arv. Kuulajate arv ulatus tuhandeni arvukus- arvurohkus, rohkearvulisus; (bioloogias) liigi isendite arv. Küsimuste arvukus näitab, et teema vastu tuntakse huvi. Põtrade arvukus suureneb Linna elanike arv on vähenenud. Osavõtjate arvukus näitab huvi selle teema vastu.
Üks usaldusosanik ja üks täisosanik Juhtimisstruktuur on lihtne igal osanikul on 1 hääl Otsused on konsensuslikud Väike täisosanike arv konsensuse saavutamine on võimalik Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud Majandustegevust saavad arendada kaks inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isikuomadused, kuid ei pruugi olla kapitali b) usaldusosanikul peab olema kapital, kuid ei pruugi olla ettevõtja isiksuseomadus. MIINUSED: Täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus (suur miinus) Täisosanike arv on loogiliselt puuratud Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil pole häält Juhtimisel ei arvestata osaniku panust - kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust (suur miinus) Kõigi, kas täis- või usaldusosanike lahkumisel äriühingust, võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks. Osaühing 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud)
Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus Suhtlemisjulgus on isiksuseomadus, mille võib võrdesse panna sõnaga "edu". Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Kuid see - kuidas inimene oskab leida sõnu, millisesse vormi ta neid paneb, kuidas seda mõistavad teised inimesed - aitab juba kaasa infovahetuse efektiivsemaks muutmisele ja isikliku edu saavutamisele. Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine tuleb igale inimesele alati kasuks
ka tema käitumises? Aktiivne-kirjalik(aktiivne kohustumine annab info, mille alusel kujundame minapilti, mis kujundab meie käitumist, mis tugevdab uut minapilti). Inimese seepoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla, väljaspoolt surve kohandada minapilt selliseks, kuidas teised meid tajuvad. Avalik- avalikult võetud seisukohast(avalikust seotusest) tekib vajadus kinni pidada, et näida järjekindla inimesena, sest see on soovitav isiksuseomadus. Pingutust nõudev- mida rohkem pingutust kohustumine nõuab, seda suurem on selle mõju inimese hoiakutele. Initsiatsiooniriitused muudavad gruppi kuulumise ligitõmbavamaks ja väärtuslikumaks, suurendab seotust grupiga. Vabalt valitud- me peame end oma käitumise eest vastutavaks juhul, kui arvame, et tegime seda tugeva välise surveta. Suur materialne tasu, auhind, ähvardus jne vähendab sisemist vastutust
- Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema objektiivne ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks - 1909 teooria : inimkäitumise aluseks on tingimine ja õppimisprotsessid, ükski võime ega isiksuseomadus ei ole kaasasündinud - Psühhodünaamilisest mõjutatud - Intensiivse loometööga - Kohandas Lock'i vaadet, et kogemust võib käsitleda õppimise vormides - Inimkäitumuse põhjuseks on tingimine ja õppimise vormides - Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimise protsessid - Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne - Keskkonna teoreetiline - Pragmaatilisele psühholoogiale : asju saame muuta .... Suunas
Evokatiivne - Esinevate isikuomadustega inimesed kutsuvad esile erinevaid situatsiooni. Nt kui ei meeldi ekstravertsed, ei kutsu neid enda seltskonda. Proaktiivne ilmneb siis, kui inimesed valivd või loovad ise endale olukordi. Reaktiivne mõju ilmneb siis, kui samas situatsioonis olevad inimesed tõlgendavad ja reageerivad situatsioonis erinevalt. Isikuomadused on seotud olukordade ja võimaluste hindamisega, nt ekstravert saab paremini hakkama stressiolukorras. Isiksuseomadus mõjutab ka seda, millised konfliktid elus valdavalt ette tulevad. Ja samuti, millise toimetulekuviisi valime. Vastupanu stressile Stressiolukordade kontrollitavus Isiksus A-tüüpi isiksus. Käitumine on seotud sagedasemate südame-veresoonkonna haiguste esinemisega. Selel käitumsega seostub sage stressikegemine. Ka maohaavandtõbi. Seosed nahahaigustega. Isikuomadustena isel teda kannatamatus: kiire kõneleja ja väga kehv kuulaja. Pidev liikumine
Staatus kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust Sugu naised on veidi konformsemad kui mehed Järeleandlikkus · Järeleandmine otsesele survele/mõjule/soovile · Järeleandlikkuse saavutamise viisid. "efektid" jalg ukse vahele, ülepingutamine(nt küsid alguses 100 eurot, aga pärast küsid 10), löök allapoole vööd, vastutasu pakkumine, viitamine autoriteedile, rollisuhetele viitamine, emotsionaalne surve jne · Järeleandlikkus kui isiksuseomadus. On teatud inimtüübid, kes on järeleandlikumad ja mõjutatavamad. Allumine · Allumine survele. Käsutäitmine. · Stanley Milgrami eksperimendid: allumine autoriteedile (1963) · Tagapõhi: II MS ja massilised, mõistetamatud allumisnäited. Katse sisu: · Vabatahtlik laboratooriumisse · Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli · Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga
# näiteks ei saanud 42% patsientidest aru instruktsioonist võtta ravimit tühja kõhuga # 26% patsientidest ei suutnud neile antud info põhjal aru saada, millal nad peavad järgmisel korral arsti juurde minema 6 - ISIKSUSE BIOLOOGILISED ALUSED Kenn Konstabel Sisukord · Päritavus · Reduktsionism; Eysencki paradigma ja Zuckermani kilpkonnamudel · Isiksuseomadused loomadel · Ekstravertsuse psühhobioloogia · Neurootilisuse psühhobioloogia Päritavus · Mida tähendab, et mingi isiksuseomadus on "päritav" (heritable)? ·Päritavus on kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Valem : h2=Vgenetic/Vtotal=Vgenetic / (Vgenetic +Venvironmental) Päritavuskoefitsiendi tõlgendamine · Päritavus käib populatsiooni, mitte üksikindiviidi kohta! Oletame, et ekstravertsuse päritavuskoefitsient on 50% (0,5) ja Juku ekstravertsuse skoor on 80.
Personalijuhtimine 2013 Vastutuse olemust tõlgendatakse kaheti: 1. Vastutamine (... millegi eest või korral) jur. Vastutab juhul kui... saab karistada, kannab karistust tagajärgede eest, millele eelneb tegu. Mõlemad pooled (kõik osapooled) õpivad ennastjuhtivaks, õpivad vastutama on töö tulemuste ja kvaliteedi, tagajärgede eest ... halvasti täitmise, täitmatajätmise korral (võtma vastutust) 2. Vastutamine Vastutustunne isiksuseomadus, seotud psühholoogilise leppega, küpsusega, südametunnistusega, seesmiste normide-reeglite seadmisega iseendale võime vastutada iseenda või teiste tegude eest võime töötada sundimata, ennastjuhtivalt vastutuse võtmine, kohustumus seesmine nõustumus pingutada, ennast kontrollida tulemuste saavutamisel, viia asju lõpuni takistuste ilmnemisel olla aktiivne ja paindlik neid ületama. Mida ma teen, kui ma vastutan? Mida ma EI tee, kui vastutan?
Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile Järeleandlikkuse saavutamise viisid "Efektid" jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele Klassika: Stanley Milgram'i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus Vabatahtlik laboratooriumisse Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli
Isiksuse seisukohalt on see väga tähtis komponent. Tihti vari projetseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus. Varju puhul ütleb Jung, et varju alla suruda pole mõtet, eitada pole mõtet. Enda varju eitamine on sama hea kui peavalu ravimine giljotiini abil. Miks on Jungi jaoks vari nii tähtis isiksuseomadus? Küsimus on vastandites ja vastandite kokkukuuluvuses. Vari vastandub alati teadlikule minale ehk egole. Ego ja vari on omavahel vastastikuses võitluses. Kes keda suudab tõrjuda. Selles vastastikuses võitluses tekib isiksuses pinge ja tekib energia. Varju puhul ei saa öelda, et see on hea või halb. Varju saab ära tunda ainult kaassuhetes teiste inimestega, üksinda seda teadvustada ei saa. Unenägudes ilmneb vari samast soost inimesena
· Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju · Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust · Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus · Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile · Järeleandlikkuse saavutamise viisid · "Efektid" jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd · Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine · Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele · Klassika: Stanley Milgram'i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile · Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Järeldused Allumise määr ületas oluliselt eeldatud taseme + kõik katsealused tundsid ennast ebamugavalt. Kuidas seletada allumist?
• Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju • Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust • Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus • Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile • Järeleandlikkuse saavutamise viisid • “Efektid” – jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd • Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine • Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele • Klassika: Stanley Milgram’i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile • Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus • Vabatahtlik laboratooriumisse • Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli
· Krooniline kõrge seisundiaktivatsioon seostub negatiivsete emotsioonidega ja seda omavad inimesed märkavad keskkonnas ohte ja tunnetavad suutmatust nendega toime tulla. Kõik see on tippsoorituse seisukohalt vastunäidustatud ja need inimesed püüavad käituda vältivalt või kartlikult · Teine tippsoorituses osalev süsteem on seisundiaktivatsioon · Spielberger (1983): Seisundiärevus on mööduv pinge ja kartlikkusega seotud emotsionaalne reaktsioon, püsiärevus on isiksuseomadus, mis viitab, et antud isik tunneb stressirohkes situatsioonis ärevust · Stress tekib isiku suhetest keskkonnaga ja suutmatusest sellega seotud infot töödelda. See vastab tabelis sensoorse ülekoormatuse aktivatsioonile, mis viib ajukoore aktivatsioonile · Kui ajukoore aktivatsioon ületab optimumi, vähendavad mitmed mehhanismid info vastuvõttu. See ongi Easterbrooki (1959) järgi
annaabi.ee 
