Loomade sigimiskäitumine Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks leidub kõigil liikidel mitmesuguseid tõhusaid vahendeid, et erinevast soost isendeid paarimise ajaks kokku viia. Siia kuuluvad vastavad meeleelundid, vaheldusrikkad paarimismängud võ...
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõn...
squirrel Prantsuse k. ébréché Hispaania k.ardilla Itaalia k.scoiattola Soome k.orava Rootsi k.ekorre Esperanto k.scuiro Kasutatud materjalid: · Tiit Randla ,,Jahimehe käsiraamat" lk:244246 · ,,Eesti Entsüklopeedia" 7 köide lk:82 · ,,Loomade elu" 7 köide ,,Imetajad" lk:149150 · Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" lk:139 · ,,Tea lasteja noorteentsüklopeedia" 2 köide lk:353 · Niko Tinbergen ,,Loomade käitumine" lk:144145 · ,,Eesti elusloodus" lk:274275 · ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk:77 · Fred Jüssi, Reet Rea ,,Räägi mulle rebasest" lk:2627 · ,,Bioloogia õpik põhikoolile" lk:158 · bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL.htm · bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL2.htm · www.annaabi.com · picasaweb.google.com/luckystare/Orav/photo#51446627100 47831938 · images.google.ee/images? hl=et&q=orav&lr=&um=1&ie=UTF8&sa=N&tab=wi
Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uurimisele. 3. K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner. Lorenz ja Tinbergen panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale. Ameerikas Skinner ja Watson biheivioristide koolkond. Uurisid loomade õppimisvõimet. 4. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, ogaliku etogramm. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus. enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena
seletused · George Sperling- sensoorse mälu ja tähelepanu uurimine · Stephen Kosslyn- kujutluse uurimine Peale eeltoodud suundumuste on ka veel mitmeid teisi mõjukaid voole: · Geneetiline epistemoloogia- Jean Piaget`- mõjukas koolkond arengupsühholoogias · Tegevusteooria- Lev Võgotski, Aleksandr Luria, Aleksei Leontjev · Arengupsühholoogiline konseptsioon- Heinz Werner · Etoloogia- Konrad Lorenz, Niko Tinbergen · Ökoloogiline psühholoogia- James Gibson Jõudsalt on arenenud psühholoogia ja eksperimentaalpsühholoogiaga integreeruvad neuroteaduse suunad (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Psühholoogia arengulugu 5
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
„Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov). Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen – alus eu etoloogide koolkonnale, koostöös Frishiga Nobeli preemia meemesilaste tantsu dekodeerimise eest. Am: Watson ja Skinner – Watsoni raamat “Behaviourism” (1924) lõi alused eksperimentaalsele loomapsühholoogiale, loomade õppimisvõime uurimine laborieksperimentide abil. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, etogrammi mõiste, ogaliku näide. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus ning nende abil saab üles kirjutada käitumisaktide mustri e etogrammi
omadusi nagu on omased inimestele. Tänapäeval on käitumisökoloogia arenenud välja sotsiobioloogiast, mis uurib käitumise funktsioone ja evolutsiooni. Selle eesmärgiks on selgitada käitumise põhjuseid, mille poolest üks või teine kasulik käitumisviis on evolutsiooni käigus tekkinud ja püsima jäänud. Käitumisuuringute algus hakkas 19. sajandis ning selle märkimisväärsemad uurijad olid Charles Darwin, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen ja Karl von Frisch. Käitumisökoloogia kujunes välja omaette bioloogiaharuna alles 1970. aastail. (Mänd, 2015) 1.2.2. Välimäärajas kirjeldatavad andmed Loodushuviliste kõige esmane allikas elusolendite välimuse ja tunnuste kohta info saamiseks on erinevad määrajad. Imetajate välimäärajates on elusolendite kohta enamasti välja toodud järgmised üldised ja ökoloogilised andmed, millest on lähtutud ka selle töö kontekstis: nimetus, sugukond, seisund, tunnused, elupaik,
evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobleemide uurimine. Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas (Niko) Tinbergen. nad panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale, kes uurisid nö “käitumise bioloogiat” olid hariduselt loodusteadlased rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga. USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond. J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja. Watson oma raamatus
Watson - Biheivorist - Katsed - Pani aluse loomade käitumise eksperimentaalsele uurimisele laboratooriumis. K. von Frisch - uuris loomade meelelundite eripära K. Lorentz - Vastandus biheivoristidega indiviid ei reageeri laboris loomulikult - katse hanedega sünnijärgselt võimeline õppime emale tunnuslike omadusi o Verminmine - teatud sensitiivne periood, kus organism õpib kogemuse seotult stiimuliga ja see kinnistub. - N. Tinbergen - Eksperimentaalse etoloogia rajaja J. Bowlby - Piaget'i mõjutaja - Arendas edasi sensitiivsuse teooriat, kiindumus ema ja lapse vahel, kui periood saab läbi siis kiindumust ei teki Etoloogilise teooria neli peamist ideed ·Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine ·Evolutsiooniline vaatenurk ·Õppimise eelsoodumus ·Etoloogiline metodoloogia KONTEKSTUALISM Lev Võgotski (1896-1934)
Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht. Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad/distantsi. Christian uuris hirvesid kui ühel saarel sai hirvi liiga palju, siis nad said liiga palju kokku ja osa liigist suri välja, kuna neerupealised hakkasid üleliia tööle. Calhoun ehitas rottide linna ja lisas järjest rotte juurde.
· Inimestevahelised suhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruumiliselt paiknemine ei ole juhuslik. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator. · Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad. Idee arengulugu · Eelkäijad etoloogid. 1920ndatel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine, pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne · Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis. · Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. · Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian füüsiline ruum
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid. 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis John Christian (1960) üleasustuse mõju hirvede populatsioonile John Calhoun (1960dad) rotilinn Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus
istub) • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator • Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu • Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. • Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. • Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis • John Christian (1960) – üleasustuse mõju hirvede populatsioonile • John Calhoun (1960dad) – rotilinn • Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
