Ajastu kujutamine ja isiksuslik traagika filmi „Doktor Živago” põhjal Läbi ajaloo on erinevad riigikorrad keelustanud ära kirjandusteoseid, mille sisu peetakse valitsevale režiimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan „Doktor Živago”. Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Živago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Živago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi eesmärgiks oli
Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid Komarovsky sarnased isikud. Kõik pidid oma elu nende järgi seadma. Näiteks madalama klassi esindaja Lara, kes oli pärit vaesemast perest, pidi käituma Komarovsky meele järegi. Laral ei olnud võimalik end Komarovskist eemale hoida, kuna too lubas Lara emal rääkida nendest. Lara ema oli suitsiidsete kalduvustega. Lara tra...
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest.
1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid -- mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne.
kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning kuhu soovib jõuda Sotsiaalne identsus (social identity) kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase Isiksuslik identsus (personal identity) reageerimisest neile, erinevate on ühiskonna ootustele vastamise rollide täitmisest 10 alusel loodud nägemus iseendast, mis mitmesugustes situatsioonides, teeb inimesest "mina ise", mitte "ühe vanematelt ja teistelt lähedastelt neist". Isiksuslik identsus kujuneb
Ajastu kujutamine ,,Doktor Zivago" põhjal Läbi ajaloo on erinevad riigikorrad keelustanud ära kirjandusteoseid, mille sisu peetakse valitsevale reziimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan ,,Doktor Zivago". Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Zivago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Zivago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi
Mis on kahtlemata üks olulisemaid omadusi toimetulekul. Ekstravertsus soosib tegutsemist ja on seotud ratsionaalse mõtlemisega, ning korreleerub positiivse toimetulekuga. (McCrae, Costa 1986). T. Kallasmaa (2003: 161) on kirjutanud ,,Võib oletada, et kogemustele avatud inimesed tõlgendavad stressiolukorda erinevates vaatenurkadest ning kasutavad rohkem erisuguseid toimetuleku viise". Suurema ekstravertsusega inimesed on ka sotsiaalsemad. Sotsiaalsus kui isiksuslik joon näitab suhtumist teistesse inimestesse, väljendudes kui usalduslik, otsekohene ning pehmeloomuline inimene on. Arenenud sotsiaalsusega inimesed on positiivsed ning aktiivsed tegutsejad. Positiivsus ja tegevusvalmidus aitab inimestel toime tulla erinevate eluprobleemidega. Lõpuks on jäänid suurest viisikust veel meelekindlus. Tugeva meelekindlusega inimesed on motiveeritud ja positiivse ellusuhtumisega. Kindlasti on meelekindlamatel inimestel parem stressitaluvus.
välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt. Oma töös annan ülevaate Võgotski, Bronfenbrenneri ja Piaget`i mängu arengu teooriatest. LEV VÕGOTSKI Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti ühtsust (Ugaste 2005:158). Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis
protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on indiviidi sotsiaalne kvaliteet, mis väljendub inimestevahelises suhtlemises ja võimaldab indiviidil olla sotsiaalselt efektiivne. Isiksus saab avalduda vaid teadliku ning ühiskondlikult vastutava subjektina toimimise läbi. Isiksuslik identsus - ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”. Isiksuslik identsus kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on see ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena. Isiksuslikud ressursid - eelduseks subjektsusele, kuid nendest ei piisa viimase kujunemiseks. M Mina - arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just “mina ise“. Mina kui mõtlev, tunnetav ja tahtev olend. Mina kui isiksuse käitumist määrava
ema, kes laps ja kes isa. Seejärel arutletakse, mida ema hakkab tegema (näiteks läheb lapsega arsti juurde ja see järel poodi). Lapsed õpivad mängudes täitma erinevaid sotsiaalseid rolle ja vastavalt käituma. Laps samastab ennast mängitava rolliga emotsionaalselt ja esikohale tuleb ,,emotsionaalne mina" [6] Mängides tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemus alusel kujunevad mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neid on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast 6 Mäng ja lapse areng on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti [7]Mängides mitmeid rolle, õpivad lapsed tundma vastavate isikute tundeid ja vaatlevad maailma nende seisukohalt. Tabel 2. Lapse võimalikud tegevused grupimängus
projektsiooniefekt-kompenseerime iseenda muresid ja ebakindlust smas valdkonnas Privaatsuspiir(suletud), tajutakse enda osana(sotsiaalsed, füüsilised, vaimsed) suhete ruumiline dimensioon, kuivõrd kehtivad ruumilised paiknemised instrumentidena Roll- etteantud käitumismudel, funktsioon ühiskonnas, rollikirjeldusele vastavalt tean rollieeskirju,-ootusi,-märke jms Stigmatiseerimine-väljast poolt peale surutud arvamus/suhtumine teistsugustesse: Füüsiline eripära, Isiksuslik eripära(kasiinosõltuvus), Grupisigma(vang) sotsiomeetria- Morena "loomulikus grupis" selgitatakse välja, kuidasd inimesed üksteist näevad. Joonistatakse sotsiogramma, mis kaardistab sõprusgruppe. RITUAALSED SUHTED ÜKSILDUS: emotsionaalne- pole lähisuhteid tulemuslik kiindumisvajaduslik häirumine; ja sotsiaalne pole kuulumist. VÕRGUSTIK: toetav keskkond, hoiakuloome, sarnased arvamused nt üliõpilased
teenuste puhul alles üsna klassikalised hoolekande funktsioonid, mida vajadusel võiks teenusena defineerida: Varjupaik inimene saab varju (kaitset) ümbritseva keskkonna eest ja ümbruskond saab varju (kaitset) inimese eest; Bed & Breakfast baasilised inimvajadused ja õigused, mida pole vist vaja lahti mõtestada; Sotsiaalne kontroll sotsiaalsete süsteemide puhul möödapääsmatu tegevus, mis peab aitama kaasa nii inimese kui keskkonna turvalisusele; Arendamine ennekõike isiksuslik, sotsiaalne ja tööalane abi hoolekande nö. "enesehävituslikul" eesmärgil (et inimene enam hoolekannet ei vajaks). Purjakil olles jäävad varjupaiga uksed neile suletuks Neile annetatakse riideid ja jalatseid Neile tehakse teavituskampaaniaid Neile korraldatakse pesupäevi/supipäevi Neil on sotsialiseerimise süsteem. Esimene aste on varjupaiköömaja ning neljas aste sotsiaalkorter. Click to edit Master text styles Second level
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.11 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin 2 artikli "Nõuanded suhete loomiseks ja hoidmiseks" ja "Lähisuhete alustamine" nad on mõlemad internetis ja linkid on all. Ma lugesin tekstist välja , et suhted erinevate inimestega lisavad meie elule värvi, annavad energiat, turvatunnet ning jõudu elada, töötada, õppida ja hobidega tegeleda. Seetõttu on oluline ümbritseda ennast jõudu andvate suhetega ning hoolitseda oma suhete eest. Head suhted tööl või koolis oma kaaslaste ja kolleegidega muudavad ka õpingud edukamaks ning töötulemused paremaks seda ma teadsin varem küll. Aga seda, et mõiste sotsiaalsete suhete praktikas on tugev ...
suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar. Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1
11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Mina tutvustan eelkooli ealise lapse sotsiaalset ning emotsionaalset arengut. Lapse areng 3-7 eluaastal Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib G-faktor üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine, õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustöö...
psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti. Võgotski suri 1934 aastal tuberkuloosi (Karlep 2005 (8): 30). Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti ühtsust (Ugaste 2005:158). 8 Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu
· "mis on ilus on ka hea" stereotüüp, · sotsiaalsed oskused, · ülekanne. Meeldivust mõjutavad tegurid: Füüsiline lähedus · personaalne ruum ja · kokkupuutumise sagedus kui meeldivust mõjutavad faktorid (N: võimalus puutuda kokku kellegagi sageli annab võimaluse teda märgata ja tundma õppida) Kriitika: geograafiline lähedus ja kontaktide tihedus ei garanteeri sümpaatia tekkimist alati. Sarnasus · demograafiline, · isiksuslik · sarnasus psühholoogilise heaolutunde baasina Vastastikku teineteist täiendavad suhted · naiste füüsiline atraktiivsus ja meeste majanduslik staatus, sotsiaalne positsioon kui ressurss (beauty for money). · sotsiobioloogiline vaatenurk (fertiilsus ja võimalused järglasi kasvatada) · õigluse teooria Takistused - võivad suurendada meeldivust (Romeo ja Julia) Ootused soov kellelegi meeldida võib luua soodsa pinna (ennasttäitev prohvetlus)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Helgi Sallo Isiksuse analüüs Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Isiksusepsühholoogia Õppejõud: prof. Voldemar Kolga Tallinn 2009 Erik Erikson sündis 1902. aastal Saksamaal Frankfurti lähedal. Kahjuks läksid tema vanemad lahku juba enne Eriku sündimist. Lõpetanud humanitaargümnaasiumi, õppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huv...
Tegelikult ei ole siin midagi keerukat. Kui suudad ise end tõsiselt võtta, ei tõuse teised su vastu sõtta! Ennastkehtestav isik läheb välise toe vahendeilt (teiste sallivus, hoolivus ja vastutulek, abi, tähelepanu, osavõtlikkus, kaastunne; raha, võimu või tutvuse kasutuselevõtt jne) üle seesmisele toele. Ta toetub oma väärikusele, rollile, õigustele, põhjendatud huvidele. Mõistab, et see isiksuslik ressurss, millele oma kindlameelsus rajada, on õige lai. Siia kuuluvad nii teadmised-oskused kui meeldiv välimus, kombekas käitumisviis ja missioonitunne, moraalne kindlus ja rõõmsameelsus, aga ka ilumeel, headus, osavõtlikkus, siirus ... Oma seesmisest rikkusest teadev isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. Sellest saab olulist tuge suhtlemisel. Tuntud jaapani vanasõna väidab, et naeratavasse näkku ei sihita noolt (Kidron, 2001).
ja mitte traditsioonidest jne. Vajadus positiivse tagasiside/suhtumise järgi (väärtuslik olemine), selle “välja teenimine” – teatud tingimused, mille puhul kogetakse teiste väärtustavat suhtumist; väärtuste internaliseerimine, mis hakkab juhtima elu. Tingimusteta positiivne suhtumine – inimesest hoolimine (armastus, lugupidamine) selle põhjal, kes inimene tegelikult on. Sel juhul saab inimene olla täielikult funktsioneeriv isik <> mittekongruentne isik. Isiksuslik kasv saab toimuda läbi suhete teistega (mitte ainult terapeudi abil) Vajalikud: tingimusteta pos suhtumine, empaatiline mõistmine, ehtsus/autentsus/siirus. Kelly - Katse laiendada psühholoogiat nii, et oleks võimalik rakendada ka teaduslikku meetodit Uurida tervikut , (whole) isikut.
Transport (sõidukulud Paide Tallinn, Tallinn Paide) 2 x 16 = 32 Sidekulud (telefooni teel suhtlemine koolituse korraldajaga) 4 Töötasu ( asendutöötajatele) 2 x 2p x 20 = 80 Toiduraha 2 x 30 = 60 Kokku kulud kahele teenindajale: 476 I Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: · Isiksuse areng >> Isiksuslik areng · Teenindus >> Toitlustamine · Loovus ja loomingulisus Korraldaja: Tallinna Õpetajate Maja Hind: 70 II Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: · Suhtumine ja hoiakud · Teeninduspsühholoogia · Motiveerivad eesmärgid Korraldaja: Alar Ojastu Hind: 75 III Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: Korraldaja: Hind: 81.50
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2-6 KJ Milana Brattsik Irina Dudenkova Jekaterina Jepisina VANURIIGA Arengu psüholoogia Gruppitöö Õppejõud: Tatjana Vetstomova Kohtla - Järve 2008 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks ..............................................................................................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine......................................................
kasutamine, mis toimub soovikohasele käitumisele motiveerimise vormis. Mõjutusmehhanismidest kõige enam kasutatav on: 1. emotsionaalne mõjutamine: veenmine positiivsete või negatiivsete tunnete loogikaga, riidlemine, hoiatamine, aga ka innustamine ja vaimustamine (fastsineerimine). Vaimustatusel ei ole eesmärgiks teisele millegi sisendamine, vaid huvi ja põnevuse esile kutsumine.seda on soovitav kasutada õppetegevuse tõhustamiseks.Intensiivseks mõjutusvahendiks on 2. isiksuslik meeldivus. Läbi aegade on teada, et meeldiva inimese ettepanekuid võetakse kergemini kuulda. Meeldivaiks peetakse neid inimesi: kes on mingis mõttes meiesarnased, kellel on samad tõekspidamised, vaated ja omadused kui meil; kellel on teatud erilisi võimeid, andeid; kes on välimuselt meeldivad; kellel on niisuguseid positiivseid omadusi naguarukus, meelerahu, ausus, sõbralikkus; kes peavad meid meeldivaiks. 4. Otsesene füüsiline vägivald ja ähvardamine; 5
Isa mõju identiteedi arengule on väga tähtis!!! Inimestel on identiteedi konstrueerimisel 3 orientatsiooni: 1. Informatsioonile orienteeritus- otsides, töötades, hinnates ja kasutades enesekohast infot. 2. Normatiivne orienteeritus- kasutavad tähtsate teiste ettekirjutusi, ootusi ja standardeid. 3. hajus/vältiv- hoiduvad vastandumast isiklike või identiteedi-probleemidega. Lükkavad probleeme edasi. Väline kontrollkese, emots. keskne toimetulek, isiksuslik suletus. Narratiiv- identiteet kui jutustav lugu, elu kokkuvõttev ja tähenduslik, seostatud ja mõtestatud. Identiteedikriis: inimene võib valida endale paljude seast identiteedi; selle alus peitub selle järgi inimeses endas ja inimene on põhimõtteliselt eraldiseisev oma kohast ühiskonnas. Koos vabaduse ja võimalustega on tekkinud ka identiteediprobleemid. Inimesest endast on tehtud väärtuste alus! I.kriis tekib ennekõike ühiskonna ootuste ja oma soovide-võimaluste vastuolu tõttu
hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi. Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kongnitiivse hinnangu, ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 2 Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus (toit, valu, solvang, agressioon, vaenlane, isa ämm, piits jne) kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni vastavalt nende inimeste elukogemusele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 215) Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub.
Ettevõtted tahavad olla alati redeli tipus. * Segmenteerimine pm sama asi, mis positsioneerimine, aga lihtsalt inimeste jaotamine nt vanuse, soo, asukoha jms põhjal. * Sinine ookean see, kui sul on ainus variant ja rohkem sul konkurente pole. * Suurim viga mida tehakse alguses, on see, et kohe hakatakse paigutama hästi palju raha turundusse ja reklaami. * Maslow teooria püramiid: Eneseteostuse vajadus Isiksuslik kasv ja võimete kasutamine Hinnangu vajadus Saavutus, staatus, vastutus, lugupeetus, enesehinnang Kuulumise ja armastuse vajadus Perekond, suhted, meeskond jne. Turvalisuse vajadus Kaitse, reeglid, seadused, piirangud, stabiilsus jne. Bioloogilised ja füsioloogised vajadused Eluks vajalik õhk, toit, jook, soojus, seks, uni jne.
on täis elu ja põnevust. 4. Kokkuvõte Kõigile pereliikmete on lahutus raskeks kogemuseks, mida võib käsitleda kriisina. Selle kriisi negatiivsed väljundid ei tarvitse alati olla nii intensiivsed ja purustavad, nagu kirjeldatakse paljudes lahutuse-uurimustes. Kui abikaasad suudavad endale tunnistada suhete ummikseisu, aktsepteerida kaotust ja ratsionaalselt analüüsida oma osa kujunenud olukorras, on kergem sellega toime tulla. Kaotusega leppimisele aitavad kaasa isiksuslik küpsus, s.h. paindlikkus ja suutlikkus asju ja olukordi ümber hinnata aga kindlasti ka parem orienteerumine iseendas, abielukriiside ja lahutuse protsessi olemuse valdkonnas üldse. Asjatundlik psühholoogiline abi võib oluliselt soodustada nii lahutajate endi kui ka nende laste ja teiste lähedaste emotsionaalse tasakaalu taastumist ning aidata ära hoida laste võimalikke hilisemaid psüühikahäireid ja toimetulekuraskusi suhetes
eesmärki saavutada ja oskavad ka teisi kaasata. Loovmängud on rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Loovmängudes on mängu teema, sisu ja vahendid vabad. Seda iseloomustab spontaansus ja vabatahtlikkus ning siin lähtutakse vaid mängu enda reeglitest. Õpetajad kindlustavad loovmänguks ruumi ja ressursid ning võivad olla mängu kaasatud, kuid liidrirolli jääb laps. Mängudes saades saab laps oma kogemusi eelnes, täiendes ning kinnistades sellega oma teadmisi. Lapse jaoks on mängul isiksuslik tähendus ehk mõte (Laherand 1998; Ugaste, Tuul, Välk 2009b). Rollimängus on objektiks inimestevahelised suhted. Kõige tähtsamaks elemendiks on mängus etendatav osa. Kui mängus esineb roll, tekibki mäng. Lapse eelnevad mängukogemused on eelduseks sellele, et laps hakkab oma mängudes võtma rolle. Rolli võtmisest annab kõigepealt märku see, et laps nimetab ennast oma nimega (Saar 1997). Rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas. Esemelise
jne. Vajadus positiivse tagasiside/suhtumise järgi (väärtuslik olemine), selle "välja teenimine" teatud tingimused, mille puhul kogetakse teiste väärtustavat suhtumist; väärtuste internaliseerimine, mis hakkab juhtima elu. Tingimusteta positiivne suhtumine inimesest hoolimine (armastus, lugupidamine) selle põhjal, kes inimene tegelikult on. Sel juhul saab inimene olla täielikult funktsioneeriv isik <> mittekongruentne isik. Isiksuslik kasv saab toimuda läbi suhete teistega (mitte ainult terapeudi abil) Vajalikud: tingimusteta pos suhtumine, empaatiline mõistmine, ehtsus/autentsus/siirus. Kelly Uurida tervikut , (whole) isikut. (it is always possible to construe one's self and the world in a variety of ways. Psychologial problems are essentially perceptual (tajutav) problems.
käitumist * defineerivad ja tõstavad identiteeditunnet (riietus, soeng) Grupimõtlemine (tekivad vildakused otsustamisel) - Usk grupi moraali (grupi otsused õiged) - Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuulujatesse (väljaspool on vaenlased, halvemad) - Üksmeele illusioon - Vastustuse jagunemise tunne Atraktiivsus. Meeldivust mõjutavad tegurid: füüsiline lähedus, kokkupuutumise sagedus, sarnasus (demograafiline, isiksuslik, hoiakud, arusaamad). Bias of beauty stereotüüp (oletatavad põhjused nt. arusaam "mis on ilus on ka hea", esteetiline aspekt). Erinevad teooriad püüavad vastata erinevalt: sotsiaalse vahetuse teooria, sotsiobioloogiline vaatenurk. Armastuse teooriad: John Lee (armastuse värvide teooria): eros, ludus, agape, storge, mania, pragma. Igale konkreetsele armastuse tüübile on omased teatud jooned ja käitumuslikud tendentsid. Nt. maniat seloomustab
· esteetiline aspekt, · "mis on ilus on ka hea" stereotüüp, · sotsiaalsed oskused, · ülekanne. Meeldivust mõjutavad tegurid Füüsiline lähedus · personaalne ruum · kokkupuutumise sagedus kui meeldivust mõjutavad faktorid (N: võimalus puutuda kokku kellegagi sageli annab võimaluse teda märgata ja tundma õppida) !!! geograafiline lähedus ja kontaktide tihedus ei taga alati sümpaatia tekkimist. Sarnasus · sarnasus demograafiline, · isiksuslik, füüsilises atraktiivsuses, hoiakud ja arusaamad. · Sarnasuse leidmine enda ja teiste vahel annab inimesele psühholoogilise heaolutunde. Vastastikku teineteist täiendavad suhted (atraktiivsus kui tasakaalustav tegur) · naiste füüsiline atraktiivsus ja meeste majanduslik staatus, sotsiaalne positsioon kui ressurss (beauty for money). · sotsiobioloogiline vaatenurk (fertiilsus ja võimalused järglasi kasvatada) · õigluse teooria
· "mis on ilus on ka hea" stereotüüp, · sotsiaalsed oskused, · ülekanne. Meeldivust mõjutavad tegurid Füüsiline lähedus · personaalne ruum · kokkupuutumise sagedus kui meeldivust mõjutavad faktorid (N: võimalus puutuda kokku kellegagi sageli annab võimaluse teda märgata ja tundma õppida) !!! geograafiline lähedus ja kontaktide tihedus ei taga alati sümpaatia tekkimist. Sarnasus · sarnasus demograafiline, · isiksuslik, füüsilises atraktiivsuses, hoiakud ja arusaamad. · Sarnasuse leidmine enda ja teiste vahel annab inimesele psühholoogilise heaolutunde. Vastastikku teineteist täiendavad suhted (atraktiivsus kui tasakaalustav tegur) · naiste füüsiline atraktiivsus ja meeste majanduslik staatus, sotsiaalne positsioon kui ressurss (beauty for money). · sotsiobioloogiline vaatenurk (fertiilsus ja võimalused järglasi kasvatada) · õigluse teooria
käitumist * defineerivad ja tõstavad identiteeditunnet (riietus, soeng) Grupimõtlemine (tekivad vildakused otsustamisel) - Usk grupi moraali (grupi otsused õiged) - Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuulujatesse (väljaspool on vaenlased, halvemad) - Üksmeele illusioon - Vastustuse jagunemise tunne Atraktiivsus. Meeldivust mõjutavad tegurid: füüsiline lähedus, kokkupuutumise sagedus, sarnasus (demograafiline, isiksuslik, hoiakud, arusaamad). Bias of beauty stereotüüp (oletatavad põhjused nt. arusaam “mis on ilus on ka hea”, esteetiline aspekt). Erinevad teooriad püüavad vastata erinevalt: sotsiaalse vahetuse teooria, sotsiobioloogiline vaatenurk. Armastuse teooriad: John Lee (armastuse värvide teooria): eros, ludus, agape, storge, mania, pragma. Igale konkreetsele armastuse tüübile on omased teatud jooned ja käitumuslikud tendentsid. Nt. maniat seloomustab
Süžee Millised on narratiivi põhisündmused ja kuidas need on esitatud? Kuidas on sündmused omavahel seotud? Kas sündmused on esitatud kronoloogiliselt? Kuidas ja kui palju tehakse loos tagasivaateid minevikku? Millised sündmused tekitavad loos pingeit, kus tekib emotsionaalne kulminatsioon? Jne Proosateksti tegelased Tegelast saab analüüsida kolme parameetri kaudu: 1. Psühholoogiline aspekt: tegelase isiksuslik ühtsus ja konfliktsus, sh mõtted, soovid, lootused, käitumine, tegelane kui karakter. 2. Sotsiaal-kultuuriline aspekt: ühiskondlik positsioon, sh päritolu, välimus, amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll (gender). 3. Kujundlik aspekt: nime sümboolika, stereotüüpne käitumine, välimuse ja maailmavaate seos, ideeline käitumine (avantürism ja artistlikkus, s.t millise rolli tegelane endale võtab?) tegelane kui tüpaaž.
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Tõhus kommunikatsioon annab inimesele võimaluse öelda oma hinnangu ja arvamuse see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast. Suh...
Kui ta teeb seda täiskasvanu suunamisel, demonstreerid ta oma potensiaalset arengutaset. Vahet kahe toimimise või õppimise taseme vahel nimetas Võgotski lähima arengu tsooniks. Tema sõnul õigustab end vaid selline õpetamine, mis on ees õpilase tegelikust arengutasemest. Õppetöö korraldus peab olema selline, et see käivitaks need vaimsed toimingud, mis on alles kujunemisjärgus. Võgotski käsitleb õpetamist eelkõige välise sotsiaalse mõjuna VI Õpilaste sotsiaalne, isiksuslik ja füüsiline areng 1. Sotsiaalse arengu mõiste ja põhilised sotsiaalset arengut mõjutavad faktorid. Sotsiaalne areng on protsess, mis kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sotsiaalset arengut mõjutavad: sünnipärased eeldused ning vanusega kaasnev sotsiaalne kogemus - üldine sotsiaalne kogemus ja - elukeskkonnast tingitud spetsiifiline sotsiaalne kogemus 2. U
seisukohta. Eneseaktualiseerimine tähendab inimese elukestvat püüdu toimida täielikult funktsioneeriva olendina.Just see püüdlus annab elule mõtte, ent sunnib ka pidevaile otsingule ning nendega seotud riskidele ja pingetele. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Nagu teised humanistlik psühholoogid, rõhutas Rogers oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon
Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on d ad V pa Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus
11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Edaspidi katsun puudutada füüsilist ja põgusalt kognitiivset arengut. Viljastumisest sünnini Rasedus kestab 40 nädalat, millest 2 nädalat loetakse viljastumise perioodiks. See 40 nädalat tähistab inimarengu esimest etappi, mis omakorda on jaotunud kolme staadiumisse: Eostusperiood- isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
õuekeskkonnale orienteeritud õppe-kasvatustegevust. Viimastel aastatel on palju räägitud vajadusest ja võimalusest viia õppetegevusi õuekeskkonda. Õpiõu võimaldab õpitavat kogeda läbi meelte, „kogu kehaga“, katsetada, uurida ja õppida koostööd. Õuesõpet võib mõista kui sisu ehk ainet ja kui tegevust ehk protsessi. Õuesõppe protsess kaasab õpetavast ainest kolme kogemust: õuesõppe tegevused, keskkonna kasvatus ning isiksuslik ja sotsiaalne areng. Õuesõppe tegevuste all peetakse siin silmas tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust ja liikumisoskuste arengut. Keskkonna kasvatuses on olulised kestlik eluviis, teadmised keskkonna uuringute tulemustest, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, teadlikkus piirkonna olukorrast ja kultuurmaastike mõju loodusele. (Nugin, 2013.) Õuesõppel on laste heaolule ja arengule positiivne mõju. See toetab tervislikku ja aktiivse
olemisvormidele ja väljendama kaasaegset elutunnetust. Zaùmi keel tulenes lastelt ja tänavalt. Luules tuli vabaneda kõikidest piirangutest, et saavutada uus visioon: dünaamiline, mitmetasandiline ja mitmevärviline tähendus. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, väljajättelisus, argoo ja kõnekeele kasutus, konsonantide kuhjamine. Sageli rajati luuletusi kõlaefektidele või sama sõna tuletistele. Psühholoogia ja isiksuslik tuleb hüljata, unustada autori elulugu, loobuda üleüldse autorsust edaspidi. Halvasti suhtuti inspiratsiooni poeet on käsitööline, kes peab teadma, kuidas ja milleks luua. Kuulsust põlati. Futuristid pidasid oma luulet vaid vaheastmeks teel tulevikuluule poole. Futuristid püüdsid loomingus ühendada eri kunstialasid. Raamatut peeti lootusetult aegunuks. Visuaalne külg muutus luuletuse lahutamatuks osaks. Nad kasutasid massiliselt trükitehnika võtteid. Luule kordustrükid ei
erinevalt näiteks ebausul põhinevate uskumuste suvalisest kogumist. Neurootilise uskumuse ja terve usu on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust maserdatud inimesele troosti j tuge. Säärases usus ei ole armastust ega anduvust, ennemini on see endas puuduvale kompensatsiooni otsimine väljastpollt või ülimuslikkuse taotlus. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkätumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu al.usel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. Motiiv 3 Motiiv on otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur, tung, vajadus, usuline veendumus, emotsioon. Psühholoogiakirjanduses on motiivi mõiste leidnud erinevat kord kitsamat, teinekord laiemat tõögendamist. - Motiivis on plajude organisatsioonikäitumise seindajate jaoks keskne mingi eesmärgi-
elukorralduse planeerimisel. Haiglates psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel. Kõrgkoolides psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt). On olemas toetav ja sekkuv teraapia. Teraapia ja nõustamise erinevused: Teraapia Nõustamine Rekonstrueeriv Hariv Isiksuslik Situatiivne Analüütiline Probleemi-lahenduslik Teadvustamatu, eelteadvus Teadvus Rasked, pidevad emotsionaalsed Nö olmeprobleemid probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1
tekivad ning kuidas on motivatsiooni erinevalt defineerinud. Teises peatükis on motivatsiooni- ja hügieenifaktorid alajaotusena välja toodud ja nendest lähemalt kirjutatud ning antud lühike ülevaade kuidas eelpool mainitu mõjutab rahulolu. Motivatsioon ja tööga rahulolu 4 1. MOTIVATSOONIST ÜLDISELT 1.1. Motiivid ja vajadused Motiiv on I.Iljini (2000) definitsioonis isiksuslik kvaliteet, selle tekkes mängivad kaasa inimese vajadused ja tundmused, väärtusarusaamad ja mõttetöö. Motiivil on käitumisele stimuleeriv, reguleeriv ja organiseeriv toime. Tugeva ja kindla motiiviga käitumine on sihipärasem, energilisem, otsusekindlam ja korrastatum kui ebaselge, hajusa ja nõrga motiiviga käitumine. (Kidron 2001: 116) Tegevus ei sünni motiivi järel, tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis
· Tööõnnetuste suurenemine: (A. Suurenenud riskeerimine · Produktiivsuse vähenemine · Hälbiva käitumise suurenemine (A. Organisatsioonile suunatud (B. Kolleegidele suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Rolli iseloomustavad tunnused · Ebaselgus · Üle- või alakoormatus · Konflikt: (A. Nõudmiste vaheline (B. Nõudmiste sisene (C. Isiksuslik (D. Rollide vaheline 2. Tööd iseloomustavad tunnused · Töö tempo (kiirus, tähtajad) · Rutiinsus · Töö aeg sh vahetustega töö · Töö ülesandega seotud tunnused: (A. Variatiivsus (B. Autonoomsus, otsustusulatus (C. Töö nõuded: teadmised ja oskused (D. Suhtlemine (E. Vastutus (sh vigade tagajärjed) 3. Inimeste vahelised suhted
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
Sõltuvat isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: · referente sõltuvus · infosõltuvus · autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: · soovikohasele käitumisele motiveerimine · isiksuslik meeldivus · vägivald (psüühiline, füüsiline) · demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
