Igasugune selgitus ühest poliitika subjektist pole veel piisav tegeliku rolli mõistmiseks. Subjektide ring poliitikas on väga lai ja mitmekesine. Erinevatest aspektidest vaadatuna on neil rohkesti erijooni, mida peab arvestama subjekti iseloomustamisel. Poliitika subjektidele ühine on see, et nende kohustuslikuks tunnuseks on võime mõjutada objekti (teist subjekti). Poliitiline subjektsus avaldub osapoolte vastastikuses mõjutamises, võitluses ja ka vastastikustes piirangutes omavahelisel suhtlemisel. Poliitilisele subjektsusele on tunnuslik püsiv ratsionaalne tegevus, mis on suunatud oma taotluse rahuldamisele. Poliitiline subjektsus eeldab nii välist kui ka seesmist suvenäärsust. Poliitika reaalseks subjektiks on vaid see, kes jätab poliitilisse ellu oma jälje, on suuteline kujundama poliitilisi
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus
Juhtimisobjektide käsitlemisel tuleb mõista, et inimest ei saa võrdsustada masinate või seadmetega, kuna tal eksisteerib vaba tahe. Seetõttu tuleb indiviidi kohelda subjektina, võimaldades talle vaba tahte rakendamist tööalastes tegevustes. Indiviidid erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui vaadelda võimekust rakendada oma isiksuslikke ressursse, subjektsust, näeme, et subjektsus-objektsus teljel jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada subjektideks ja objektideks. Objektid ehk objektile omase passiivse käitumisega indiviidid on reeglina vähese algatusvõime ja entusiasmiga, isiklikku mugavustsooni klammerduvad, madala energiatasemega. Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, ! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks.
töövorme. Sots.ped lähenemine on vajalik seal, kus inimestel on raske integreerumisel, enesele koha leidmisel ja eluks vajaliku toimetulekuvõime saavutamisel. Püüd mõista, mis ühiskonnas toimub, ning suhestada praktiline tegevus arusaamadega sotsiaalsete probleemide olemusest, põhjustest ja mõjudest. Ühiskond määratletav inimese kasvukeskkonnana, mille nähtusi hinnatakse ennekõike indiviidi arengvõimaluste seisukohast. Eneseabi ja selleks vajalike tingimuste loomine Subjektsus! Dialoogilisus, kollektiiv kasvatuspotentsiaali kasutamine ja arendamine, põlvkondi ületav mõtteviis, eneseabile aitamine, kriitilise teadlikkuse äratamine, inimese kasvamise üldine toetamine, aktiivsus, osalemine ja osasaamine. Kollektiivsus indiviidi huvides! Kollektiivide pedagoogiline arendamine. Tõrjutuse asendamine positiivsete teguritega. Strateegiad Sokraatiline meetod inimesel aidatakse ise jõuda mõistmisele Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus
teisele abiandvale organile. Sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda sellisel juhul kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. 2 EESTI LASTEKAITSE ÜLDPÕHIMÕTTED Eesti lastekaitse süsteemis kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · lastekaitse on iga lapse õiguste kaitse; · alati ja igal pool seatakse esikohale lapse huvid; · lastekaitses iseloomustab last subjektsus; · laps on vanemate hoole ja usalduse all; · lapse huvide, vajaduste ja õiguste kaitse tagamine toimub seadusandliku tasandi kaudu; · lapse kasvatamine toimub perekonnas või perekondlikus õhkkonnas; · perekonnast eraldatud lapsel peavad säilima sidemed kodu ja bioloogilise perega, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. 3 OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS
3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus Riiklus- inimeste poliitilile enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid: 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. Kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Neli vaadet riigile: Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib ühiskondlike vajaduste mõjul ...
korrigeerima fundamentaalne omadus ehk aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses Enesearendamisel etendab inimene ise aktiivset rolli ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole otsuste ning Vastutustunne näitab indiviidi võimelisust käitumise
Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja · käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted
Ümber-e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid: Esmasel sotsialiseerumise: pere, kaaslased, kool, massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess. Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda. Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik
kuidas mingit olukorda lahendada. Kirjapandud tavaõigus- et ühtlustada kohtupidamist-õiguse reeglid, õigust hakkavad mõistma kohtunikud mitte maahärrad. Kohtunikult kõrge staatus ühiskonnas. 1497 loetakse uut aega. Inimese käsitlus- inimese esikohale seadmine, inimene kõrgem kui võim, ususideme nõrgenemine Merkantinism-majanduspoliitika, kus riik sekkub majandusse Rooma eraõiguse retseptsioon-võõra õiguse ülevõtmine, lepinguvabadus, isiku subjektsus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- pöördumine kõigi riikide/rahvaste poole lootuses, et need põhimõtted võetakse kasutusele. Õiguse kaitse, eraomandi kaitse, lepinguõigus. Code Civil 1804- Napoleoni tsiviilkoodeks pandi maksma kõigil vallutatud aladel. Ülestunnistus on tõendite kuninganna. Süütuse presumptsioon. 1815 Viini kongress- Viini rahu sõlmimine. Rahvusvahelise suhte subjektiks on riik. Riigi territoorium kuulub riigile, mittevalitsejale
Iinformaalne õppimine- Juhuslik õppimine õppimine- Mööda õppimine (mislearning) Kaitse-õppimine (learning defernce) Vastuseis-õppimine (learning resistance) Transformatiivne õppimine Refleksioon, reflekteerimine Refleksioon on vajalik oma tegevusele sisu ja mõtte andmiseks ning oma arusaamade mõtestamiseks. Refleksiooni aluseks on kogemus, mida hiljem analüüsitakse ja mõtestatakse. Eduka refleksiooni tulemusel peaks toimuma muutus käitumises/tegevuses. Subjektsus on suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Subjektne käitumine on selline käitumine, kus inimene teeb teadlikke otsuseid, mis parandavad tema elu. Enesearengu subjekt on teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha ning vajadusel ka oma tegevust korrigeerima. Enesejuhitavus on indiviidi teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida
Kohustusi püütakse näidata minimaalselt, et inimestele Sügav kodakondsus kui inimesed ei osale, siis süsteem, mis annab õigusi, variseb kokku. Demokraatia ei tööta, kui inimesed selle vastu huvi ei tunne. Kodakondsus tasandid: Tsiviilne 18. Sajand, aluspõhimõte isiklik vabadus, tüüpilised meetmed isiku- ja eraelu puutumatus, mõtte-, sõna-, usu- ja lepinguvabadus Poliitiline 19. Sajand, aluspõhimõte poliitiline subjektsus, tüüpilised meetme hääleõgus, parlamendireform, rahvaesindajate töötasu Sotsiaalne 20. Sajand, aluspõhimõte heaolu; tüüpilised meetmed: tasuta haridus, pensionid, tervishoid, osalus kultuuripärandis Inimõigused õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Isikuõigused Kodanikuõigused Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused
Sekundaarsed (tuletatud): rv organisats. Liigitamine lähtuvalt suhetest teiste subjektidega: Üldised: omavad rv-st õigusvõimet suhetes kõigi teiste rv-se õ-se subjektidega. Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine lähtuvalt organisats vormist: Riiklikud (valitsustevahelised) Mitteriiklikud rv õ-se subjektid. Riik kui rv õ-se subjekt Klassikalise rv-se õ-se periood oli riikide valitsemise aeg. Subjektsus kõige laiemalt ja kauem tunn. Rv-sed organisats kui rv-se õ-se subjektid Euroopa Kontsert (1815) rv-se org eelkäija. Rahvasteliidu loomisega (1919) saavut org rv-se staatuse. Tunnustatud ka supranatsionaalse org eksistents. Need on org, mida isel kõrge integratsiooni tase ja mis mõj tavalisest rohkem liikmesriikide suveräänsust, nt Euroopa Ühendus. Õigus- ja teovõime tuleneb asutamislepingust ja on alati funkts-lt piiratud. Õigusvõimet saab laien:
loomulik müstika, mis tähendab kogemuslike piiride kadumist mina ja ümbritseva keskkonna (looduse) vahel. Tunnet kirjeldatakse kui süüdatust.Teiseks, mina ühtesulatav müstika, mis on iseloomulik idamaisele müstikale. Selle eesmärgiks oma minast vabanemine. Kolmandaks, platooniline müstika, milles kõiksuse kogemus saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. Neljandaks, kristlik müstika, mille eripära on selles, et müstilises kogemuses säilub inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. Viiendaks praktiline müstika, mis tähendab kõrgema jõu tähendusliku kohalolu kogemist igapäevaelus. Argine omandab igavikulise mõõtme, tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju. Stace (1960) käsitlus, kes leidis, et müstilised kogemused on erinevate usulistes traditsioonides sarnased. Tema arvates pole müstilised kogemused tingimata religioossed. Enamus tüpoloogiaid tuginevad intervjuude
kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. 22. Mida tähendab õigusvõime, millal see tekib ja lõpeb (Kama 40) Õigusvõime on isiku võimelisus olla õigussuhtest osavõtjaks võimet omada õigusi ja kohustusi. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani.
Noorus kui teatud ellusuhtumise viis. Noorust seostatakse tugevuse ja jõuga. Kodumaa kaitsmine. „Noorte laul“ luuletuses on välja toodud seesama põlvkond, kes tormi ootab. „Kevadelaul“ pole loodusluuletus, räägib ühiskonnas toimuvatest muutustest. „Elu tuli“. Tuli kui midagi ülesehitavat, leegitsevat. Tegemist justkui elu energiaga. Ei ole põleva mõisa tuli, pigem midagi ajatut. Tugev Nietzsche mõju, tuli kui tähtis element. Meeste subjektsus õigustatud? Mehine luule, võitlusega seostuvad mehed. „Mõõk“ toestab võitluse motiivi. Tuuakse meie ette väga auditiivne maailm. Ei ole seostatav naistega. Kogu luule intonatsioon – palju hüü märke. „Elu tuli“. Antoloogia näitab oma valikuga, millised luuletused on tähtsad ja millised pole. Suitsust jääb nõuka ajal loodud kanoonilises valikus,et tegu on kummalise revolutsioonilaulikuga ja ühiskondlikest muutstest rääkija. Tegelt ei ole. Samuti ka armastusluule. 25. J
9) Need muudavad inimeste hoiakut ja käitumist. 13. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oatesi tüpoloogia eristab müstilise kogemuse 5 erinevat liiki: 1) Loomulik müstika kogemuslike piiride kadumine mina ja keskkonna vahel 2) Mina ühtesulatav müstika oma minast vabanemine 3) Platooniline müstika kõiksuse kogemus saadakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. 4) Kristlik müstika müstilises kogemuses säilib inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. 5) Praktiline müstika kõrgema jõu tähendusliku kohalolu kogemist igapäevaelus. Tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju. Stace'i käsitlus: müstilised kogemused on erinevates usulistes traditsioonides sarnased. Müstilised kogemused ei ole tingimata religioossed, kuid usulises kontekstis võidakse neid tõlgendada Jumalaga ühtesulamist. Kaovad piirid. Avaldub kahes vormis:
ennast subjektina, tabab ideoloogia inimest kui subjekti. (F-i seos). Ideoloogia on seotud subjektiga. Subjektina ollakse küige enam haavatav ideoloogia seisukorralt. Monaad (Leibniz)- justkui suletud struktiir, millest midagi sisse ei saa ja millest välja ka ei saa. (inimestel on kõigil oma maitse, mida on raske muuta. "Ma lihtsalt tunnen nii") Ideoloogia püüab end presenteerida kui midagi loomulikku, ometi on ta konstrueeritud ajalooliselt. Pole midagi loomulikumat kui inimese subjektsus: ma olen see, kes ma olen jne. Interpellatsioon - kõnetamine. Leiab aset siis kui kõnnitakse tänaval ja keegi hüüab sind ja sa peatud ja pöörad ümber, juba pea keeramine on reageering ja kõnetus. Nt reklaamid, kus on kasutatud sõna "Sina" või "Teie". Reklaamid on viis, kuidas nad defineerivad inimest kui tarbijat. Althusser on kirjeldanud perfektse süsteemi, millest ei ole võimalik välja pääseda.
ehk traditsioonide areaalid ja kooslused individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline ehk kultuuriline vabadus - suveräänsus - > mõistetud sageli üksnes välispidise sõltumatusena - loogiliselt: suveräänsus = eneseküllasus, vabaduse realiseerumine, vastutuse võtmine - ajalooliselt: suveräänsus = õigusriigi teke ja võrdne subjektsus (privileegide kadumine) - => EL kui võimalus suveräänsuse täiustumiseks.
Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Füüsilised isikud peavad olema elusalt sündinud kui lollakalt see ka ei kõlaks. 5.3 Õigussuhte subjekti õigus- ja teovõime - Õigusvõime on isiku võimelisus olla õigussuhtest osavõtjaks võimet omada õigusi ja kohustusi. Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene,
● Loomulik müstika- piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel. ● Mina ühtesulavus müstika- eesmärgiks oma minast vabanemine, kõiksuse jaatamine, sellega ühtesulamine. ● Platooniline müstika- milles kõiksuse kogemus saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. (Katarsis- elamuste mõjul hingeline puhastumine)- seeläbi kohtumine Jumalaga. ● Kristlik müstika- säilib inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. Müstilises jumalasuhtes leitakse või tunnetatakse sageli oma identiteeti, kutsumus või elueesmärk. ● Praktiline müstika- kõrgema jõu tähenduslikku kohalolu kogemine igapäevaelus. Argine omandab igavikulise mõõtme, tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju. Üheks müstilise kogemuse klassifikatsiooni näiteks on Stace’i käsitlus, kes leidis, et
vahel on tööjaotus ülesannete ja lähi-eesmärkide alusel ja d) nad suhtlevad omavahel, et tegevust koordineerida. Seega: 1) "täisväärtuslik ja teadlik" grupiliige teab grupi eksisteerimisest, teab enda kuulumisest gruppi ja oma seisundit grupis ning teab gruppi ühendavaid sise- ja välistegureid inimgrupp on olemuselt teadmispõhine ning tarvilikke teadmisi grupis tekitab ning levitab ja jagab kommunikatsioon; 2) grupi subjektsus on varieeruv: grupi liige võib toimida enda, teiste liikmete või kogu grupi eest, samuti võib grupp toimida enda või liikmete eest; 3) grupis esineb mitme subjekti suhe (relatsioon) samasse ühises jaos olevasse objekti: üks uskumus mitu uskujat, üks kohustus mitu vastutajat, üks tegu mitu tegijat jne. (Rosentau 2003 & 2005) ] 2)Kehtivuse idee positivistlikes mudelites on samuti eetikaneutraalne, samas kui mitmed
individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline ehk kultuuriline vabadus - suveräänsus - > mõistetud sageli üksnes välispidise sõltumatusena - loogiliselt: suveräänsus = eneseküllasus, vabaduse realiseerumine, vastutuse võtmine - ajalooliselt: suveräänsus = õigusriigi teke ja võrdne subjektsus (privileegide kadumine) - => EL kui võimalus suveräänsuse täiustumiseks. 42. Kolm poliitikakujundamise mudelit; kuivõrd nende karakteristikud paistavad EL-is silma? 43. Mitmetasandiline valitsemine (MTV) (definitsioon, subsidiaarsus-printsiip etc) 44. ÜKP (ajalugu, eesmärgid, printsiibid, vahendid) 45. ÜKP toimimine ja tulemused, sh rakendamine Eestis 2007-2013 & 2014-20. 46. Ühtekuuluvuspoliitika ja mitmetasandilise valitsemise vahelised seosed (ÜKP
possible...." Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter kontrollikese/locus of control. · Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub · Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn ... · Martin Seligman õpitud abitus/learned helplessness. Katsed rottide ja koertega. · Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust · Subjektsus ja kontroll Mõjustamise psühholoogia Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited. Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana Nappus: hirm ilma jääda KOKKUVÕTTEKS 36 · Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) · Mõju mehhanismid ja võtted
kontekstis oleks arhitektuuri puhul küsimus selles, kuidas seista vastu hoonete fetisistlikule iseloomule, kuidas muuta nähtamatu nähtavaks. [4] Raoul Eshelman näeb postmodernismi ületamist performatiivsuses, viisis, millega säilitada või kehastada terviklikku subjekti, mis sellisena eristub postmodernismi lagunenud või killustunud subjektist. Sealjuures on uutlaadi subjektsus kirjeldatav eelkõige teoste puhul, mis viivad 22 kangelase tagasi kas mingisse lihtsameelsesse seisundisse või lausa idioodistaatusse. Selline staatus annab autori sõnul nendele tegelastele uutlaadi vabaduse ja võimaluse vastastikusteks tunneteks, nagu armastus ja headus ning võime nautida ilu, religioosset äratundmist jne.
Mõlemad mõtted on "modernistlikud". - samm sellest modernismist eemale on juba see, kui öelda, et SP on sisuliselt (vähemalt osaliselt) poliitiline ja mitte tervenisti teaduslik mõiste ning põhineb väärtushinnangutele. Mida sellest järeldub eetika osas? - postmodernistid pole nõus, et eetilisi valikuid teostab ratsionaalne ja autonoomne indiviid, kelle keha omadused pole üldse olulised # tegelikult nendelt, kes ei vasta normaalsusele, keelatakse teistega võrdväärne subjektsus. Vt. alternatiivi: kurt või keelelise vähemuse esindaja? # meditsiinieetika teemaks on olnud tervishoiutöötajate valikud, vähem teiste omad. PM meditsiinieetika tunnistab ka sõltuvas positsioonis inimeste moraalse subjektsuse # PM vähendab üldistamist ja vastab küsimustele inimese ja tema taotluste ja olukorra spetsiifikast lähtudes - PM probleemidest esimene on, et raskem on esitada nõudmisi, kui ei saa neid põhjendada moraaliga
Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Juriidiline isik peab olema kantud vastavasse registrisse- äriregistrisse. Juriidilisel isikul peab olema põhikiri. Juriidilise isiku peab asutama kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste
Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine
Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Juriidiline isik peab olema kantud vastavasse registrisse- äriregistrisse. Juriidilisel isikul peab olema põhikiri. Juriidilise isiku peab asutama kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt, see on küsimuste ring, milles tema otsused on kohustuslikud.
annaabi.ee 
