Üld ülevaade maailma kirjandusest, aja järkutest ja pea esindajad. Periood Sajand Olemus põhitunnused anrid Peaesindajad Toes Antiik 8saj. Põhiliste Eepos,lüürika, Homeros ,,Ilias";Odüsseia" eKr kirjandusliikide välja filosofia,draama Aischylas 5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj
Valed või lüksed protsessid-töötavuse ebaühtlase metoodikaga ja erinevate töövahenditega mis ei võimalda protsesse standartiseerida ega juhtida Üleliigne laovaru-põhjustab materjalide ,halb laotehnoloogia Ebavajalikud liigutamised-igasugune tegevus,mis ei lisa tootele väärtust ja pole vajalike kliendi soovide täitmisees on raiskamine raiskamine on igasuguse tegevus,mis ei lisa tootele ja teenusele väärtust kliendi silmis Toyota filosofia-optimaalsed ressursid,stabiilsed ja standardtseed protsessid,nähtav juhtimine
Arvutivõrgus: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/kui-meil-oleksid-tiivad/ (5.04.2018) 6) John Rawls. Arvutivõrgus https://history.ovh/ %D7%90%D7%95%D7%A8/et/John_Rawls (11.04.2018) 7) Peeter Selg. Sattumuslikkus, hegemoonia ning õiglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia Arvutivõrgu: http://dx.doi.org/10.12697/spe.2010.3.1.02 (5.04.2018) 8) Thomas Pogge. John Rawls, his life and theory of justice Arvutivõrgus: http://www.mercaba.org/SANLUIS/Filosofia/autores/Contempor %C3%A1nea/Rawls/Sobre%20Rawls/Pogge,%20Thomas%20-%20John%20Rawls %20-%20His%20life%20and%20theory%20of%20justice.pdf (13.04.2018)
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?"
1998. Teenuste markenting. Tallinn: Külim. Sipilä, J. 1994. Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse. Sotsiaaltöö küsimusi. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Sirkel, R. 2001. Turundusuuringud. AS Kirjastus Iloy. Sosiaalinen pääoma: globaaleja ja paikallisia näkökulmiä. 2000. Toim. Kajanoja, J. & Simpura, J. STAKES. Saarijärvi: Gummerus Kirjapaino OY. Tamm, V. 1996. Statistika baasmõisted ja meetodid. Tartu Ülikool 1996 Toivonen, T. 1999. Empiirinen sosiaalitutkimus: filosofia ja metodolologia. Helsinki Tooding, L-M. 1998. Andmeanalüüs sotsiaalteadustes. Tartu Ülikool 1998 Vilkka, M. 1996. Kohtaaminen taitona: dialogisuus ihmistutkimuksen lähtökohtana ja menetelmäna. Toimittanut Lahti Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. 78 Niglas, K. 2003. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja
Loodusfilosoofia jaguneb: 1)operatiivne - tegeleb eksperimenteerimise, tehnoloogiaga; 2)spekulatiivne - teoreetilisem: 1)füüsika - asjade/nähtuste kausaalne uurimine, tõeline filosoofia, 2)metafüüsika - uurib nähtusi enam teleoloogilisel põhimõttel. Matemaatika olevat üksnes lisand kõigele. Valgustusajal kaks suurt koolkonda: inglise empiristid ja mandri ratsionalistid (matemaatika ja geomeetria korüfeed). Baconi arvates peaks metafüüsikale ja füüsikale eelnema filosofia prima - teaduslike põhimõistete ontoloogia. Antropoloogia (philosophia humanitatis) uurib inimest (somatoloogia, füsioloogia j.n.e.); psühholoogia tegeleb inimhinge uurimisega; loogika uurib inimliku mõtlemise seaduspärasusi; eetika on teadus inimese eetilise käitumise kohta; philosophia civilis uurib õiguspoliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid j.m. küsimusi. Kõrgeimaks vooruseks peab armastust, mida pole kunagi küll. Peegeldub tegudes
Eesti kirjanduses on absurdi kohati Mati Undi loomingus. Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida-Euroopa kirjandustes levis sotsialistlik realism. Tänapäeva uute suundumuste koondnimetusena on hakatud käsutama postmodernismi mõistet. Eksistentsialism - 20 sajandi Ipoolel ; Olemise filosoofia, üksikisik versus maailm. minakeskne filosofia. Palju absurdi. võõrandumine elust, intelligentsus ja haritus , töö, kooselu -möttetu. Ütlevad , et elu on absurdne. Karl Ristikivi. kaasaegsed eesti prosaistid kasutavad neid mõtteid. Kertu Rakke PILET NR.21 -AUGUST GAILITI LOOMING + 1TEOS 1891-1960;Pärit Lõuna-Eestist.Isa oli lätlane, kodu 2-keelne.Gailits - tõlkes kukk. Isa oli ehitustööline, rändas palju ringi. Gailit käis temaga kaasas, sellest ka tema looduskirjeldused ja looduse tundmine. Valga
Kõnelus orkestri juhi Victor Compega. Mees, kes on insener, maestro ja helilooja. 1931. – Raadioleht, 26.07. TIRRO, F. 1977. JAZZ a history. New York: Norton & Company. TOMBERG, I. 1977. Kui Muusad pidid vaikima. Tallinn: Eesti Raamat. TOMSON, M. 2008. Kriitika väärtushinnangud ja tõekspidamised 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika põhjal. (Käsikiri autori valduses). TOOM, K. 1981. Kunstiansamblite päevik. Tallinn: Eesti Raamat. TORVINEN, J., PADILLA, A. (toim). 2005. Musiikin filosofia ja estetiikka. Kirjoituksia taiteen ja populaarin merkityksistä. Helsinki: Yliopistopaino. TÕNURIST, I. 1996. Pillid ja pillimäng eesti külas. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. UUED muusikariistad kookospähkel ja banaan. – Rahvaleht, 1932, 5.11. UUS tants “Eesti valss”. – Päevaleht, 1932, 15.10. UZKURAITIS, D. 1996. Lithuania before & after Ganelin. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 12–13. VAHTER, A. (koost). 1975. Eesti Muusika II. Tallinn: Eesti Raamat. VAHTER, A. 1990
annaabi.ee 
