KOIDULA LUULETUS FILMID 1 JA KIRJAND AHISTAMISE KOHTA LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealt Langevad oru sisse Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma venndade keskella Kärgatab pikne Ja metsad on vait Laulja on tõstamas Oma hääle valamas Suusta laulu kaste Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulemaies. Koidula Miks sa nutad Miks sa nutad, lilleke, Nupud sul täis pisaraid? Kas sa rasket hingevalu Hellake ka tunda said On sull eesti pind ka rääkinud Vaikne öö sull teada annd Ennemuistsest rõõmupõlverst Kadunud õnnest paljatand Tõsta pead õikekene Koit on saanud isandaks Oma terad hiilgavat saadab Et nad nutu kuivataks Kui ta lõunavalgust puistab Üle õitseva eestimaa Oh kuis tahame tall tänu Õis siis vastu õhata
ennemuistsest rõõmupõlvest, kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust väljendab ta luuletuses ,,Jutt". Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?" Ei vastust ann`d õhu ei pilve ei linnukse viis! Kodumaal oli tekkinud terav vastuolu Jakobsoni ja Hurda leeri vahel, mis Koidulat sügavalt muretsema pani
juba varakult tööl ajalehes oli ka esimene naisajakirjanik. Kõik see on mõjutanud ka tema luulet ta põhiteemaks oli isamaa ja rahvuslik ärkamine, mitte sügavad isiklikud intriigid või mured. Koidula esimeseks luulekoguks, mis avaldati, oli ,,Waino-lilled", 1866 läbivateks teemadeks olid loodus, Jumal ja kodu (mis on võrdlemisi lihtsad ja intriigidevabad). Näide kogumikust ,,Waino-lilled": Miks sa nutad? Miks sa nutad, lillekene, nupud sul täis pisaraid? kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? On sull' Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull' teada ann'd ennemuistsest rõõmupõlvest?
· kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind) · Koorilaulud (Laula mulle unelaulu, Vana aasta öösel) · Orkestriteosed (Mazurka, Poeme symphonique) · Esimene modernist eesti muusikas · Innustasid Noor-Eesti ideed
12.1843- 11.08.1886) Oli jannseni vanim tütar. Oli Perno Postimehe juures isa abiline. Oli 19. Sajandi andekamaid, haritumaid ja erudeerituimaid eestlasi. Rahvusteatri looja, rahvusteatri algus oli 1870. Aastal Vanemuise seltsis toimunud ,, Saaremaa onupoja etendust. Aitas oma isa Jannseni esimese üldlaulupeo korraldamisega, mis toimus 1869. Aastal Tartus. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule. Näited: ,, Emajõe ööbik", ,, vainulilled", ,,Miks sa nutad?", ,,Jutt" 14. "Alg- Kalevipoja" ilmumisaasta. Kus ja millal ilmus eepose rahvaväljaanne? Alg Kalevipoeg ilmus 1853. Eepose rahvaväljaanne ilmus Soomes Kuopio linnas. Kalevipoeg on tõlgitud paljudesse keeltesse( leedu, inglise, rootsi, tsehhi, soome, vene, läti) 15. Millal asutati Vanemuise laulu- ja mänguselts? Kandle selts Võrus? Vanemuise laulu- ja mänguselts- 1865 Tartusse.
Pärnu. Kaugelt koju tulles- isamaa on kõige parem koht- päike, emakeel jne. Mu isamaa nad olid matnud- kodu teema, pidas tähtsaks vabadust, kui eesti oli veel vaba. Ema süda- kõige suurem kaotus on ema kaotus. Kevad on sala tulnud- räägib kevade tulemise rõõmudest. Sügise mõtted- sügisest, kodu igatsusest. Üürike-kevad on kiire kaduma. Kaks selget silma- kahe inimese vahel olev armastus. Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti tärkab uuesti elule. Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju jutustusi(60-80)- teemaks väljarändamine. N: Enne ukse lukustamist Kirjutas armastusest- Ainuke ..ebausust- Tammiste küla, Veski tondid Kirjutas 4 näidendit. Saaremaa onupoeg- 1870, mugavdatud saksa keelest. Säärane mulk- 1870, kosjateema, abiellumine südame järgi, hariduse vajalikkus, sõjavägi, talu teema.
naine (1939). Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1939). Paljude seltside ja organisatsioonide auliige. Looming Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200. Tuntumad on lüürilised laulud on"Kui sa tuled, too mul lilli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Ööbiku surm". Heroilistest lauludest Kalevipoja-aineline "Enne ja nüüd", "Meeste laul", "Isamaa, õitse sa". Soololaul "Miks sa nutad, lillekene?" Rahvalaulutöötlustes "Tuljak". Tema loomingu hulgas on ka laulumängu "Murueide tütar " (1902), kantaat "Kalev ja Linda " (1894). Tähtsus Miina Härma auks nimetati endine ENKS Tütarlaste Kool Tartus ümber Miina Härma Gümnaasiumiks (1964), Tema mälestust tähistab Tartus monument (J. Eskel, 1884). Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rah http://www
Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. 1869.aastal Tartus toimunud I üldlaulupeol ( kus Kunileid oli Jakobsoni kõrval II üldjuht) kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Kunileiu viisistatud ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", millele mõlemaile kirjutas sõnad Lydia Koidula. Rahvaviisiseaded: ,,Arg kosilane" (F.R.Kreutzwald) ,,Kaste ja pisarad" (C.R.Jakobson) ,,Meil aiaäärne tänavas" (L.Koidula) ,,Miks sa nutad, lilleke?" (L.Koidula) ,,Mu mõttes on üks ainuke" (rahvaluule) ,,Põua aastal 1868" (C.R.Jakobson) ,,Süda tuksub" (rahvaluule) Koorilaulud: ,,Ema ja laps" (C.R.Jakobson) ,,Mu isamaa on minu arm" (L.Koidula) ,,Mu isamaa, nad olid matnud" (L.Koidula) ,,Rahuline meel" (F.Brandt) ,,Sind surmani" (L.Koidula) ,,Veel pole kadunud kõik" (C.R.Jakobson) ,,Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (L.Koidula)
"Vallavanema pärandustomp", "Elu edeneb", "Ajad muutuvad" kujutab reportaazlikult vapside liikumist ja Isamaaliidu moodustumist Eesti Vabariigis. Triloogia lõpuosa vaatleb 1940. 41. a. dramaatilisi sündmusi LõunaEestis. Teosed Ütsik täht: võõral maal kirutõdu laulu 1946, 1989 Kõiv akna all 1952 Küla põleb kahest otsast 1955, 2000 Vähikuningas 1957 Sulajää 1958 Müüdud sõrmus 1959 Väikemees, miks nutad? 1960 August Mälk 1964 Et mitte kunagi võita 1969 Mõned päevad septembris 1972 Truudus elu vastu 1976 Teosed Kiri 1977 Tuulisui ja teised 1980 Uskmatu Toomas 1981 Vallavanema pärandustomp 1983 Võõral maal kirjutatud laulud 1984 Elu edeneb 1984 Lestakala otsimas ja teisi jutte 19811987 1987 Ajad muutuvad 1989 Võrumaalt Stokholmi 1992 Küla põleb kahest otsast 2000 Kõik
Aleksander Kunileid(Saehelmann)1845-1875. Lõpetas ka J.Cimze seminari,kus jätkab õpetajana. 2aasatt töötab edasi Gatsinas,Peterburis.1873 siirdub Ukrainasse pidades organisti ja õpetaja ametit .2aasta pärast surem ootamatult lüüfusesse. Paljudele ta lauludele kirjutas tekstid Lydia Koidula nt: ,,sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". Erinvalt oma vennast on ta looming sügavalt eestilik.Tuntud laulud on veel: ,,Õitse ja haljenda", ,,Eestlaste maa", ,,nüüd jumalaga", ,,miks sa nutad lilliekene", ,,Süda tuksub" jne. Karl August Hermann 1851-1909. Ta oli 3-mest eelmisest mehest silmapaistvaim. Olles loomult visa ja sihikindel mees, õnnestub tal lõpetada Laitse ülikool filoloogia doktorina 1880.aastal. Enne seda töötas Põltsamaal ja Peterburis õpetajana. Võttis seal muusika tunde eraviisiliselt. Tartu ülikooliski tudeeris mõned aastad usuteadust. Tartus hakkab välja andma lehte Eesti Postimees 1886-96 ja ta on seotud olnud ka Pernu Postimehega. Hiljem on
väskendamisel Nt: sinise taeva silm, pojuke viidi kabelimäele, puhkama puust palitus Metonüümia- sarnane isikustamisele ja metafoorile Nt: oktoober sadu alla pillutas, terve vald oli kokku aetud Sümbol- kui võrreldakse midagi Nt: toonela jõgi, loojang, täht sütib taevas su üle veel. Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava) Epifoor- lõpu kordus Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg. Kliimaks- astmeline tõus ehk gradatsioon Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale,
", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Kogu sisaldab ka loodu- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi!", ,,Ja õues on kevade", ,,Lenda!", ,,Kevade tulek". ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidula sügavalt kaasa kodumaa saatusele. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. Vastandus klassitsismi
(2p) 15. Kes on see pildil olev iiri päritolu inglise kirjanik? (2p) Muusika 16. Mis riigi kondakondsuse sai eesti tuntuim helolooja Arvo Pärt 1981. aastal? (2p) 17. Kes on eesti esimesi heloloojaid ja rahvusliku koorilaulu rajajaid? Temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded: „Arg kosilane”, „Miks sa nutad, lillekene”? (2p) 18. Mis ansambel sai 2016. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel auhinna Panus Eesti Muusikasse? (2p) 19. Kes sai aasta kodaniku tiitli 2015 ja millise muusikafestivali peakorraldaja ta on? (2p) 20. Kes on see isik pildil, kes pälvis Eesti Muusikaauhindade jagamisel auhinna Aasta Klassika Albumi eest? (2p)
hulgale inimestele suurimat õnne. *Õnnelikud päevad on harva vennad *Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik , kui ta loodab. *Iga inimene on oma õnne sepp. *Pole olemas kirega v6rdset tuld, pole olemas vihkamisega v6rdset pahet, pole olemas rahuga v6rdset 6nne.. Kurbus/Üksindus/Pisarad *Ära nuta, et see lõppes, naerata, et see üldse juhtus... *Ma olen see kes tuleb, läheb ning kunagi ei jää. *Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja sa nutad üksinda! *Alati koos kuid igavesti lahus *mulle meeldib ka üksi olla...sest siis olen kindel et olen heas seltskonnas *Kas sa ise kah aru saad, kui raske mul teid kahte koos vaadata on. *Kerge on unustada, kuid raske on olla unustatud... *"Miks mehed vaikivad? : miks naised nutavad?" *Kas sa ise kah aru saad, kui raske mul teid kahte koos vaadata on. Ma isegi nutsin sinu silmeees, kuid seegi ei pehmendanud sind. *Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad
Lydia Koidula(1843-1886)alustas juttude kirjutamist"Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena."Vainulilled"(1866)"Kodu","Sügismõtted","Kaugelt koju tulles"."Emajõe ööbik I"(1867)"Ja õues on kevade".Sellega sai Koidula tuntuks."Emajõe ööbik" II osa jäi avaldamata.1867 pakkus Jakobson preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused"Sind surmani"ning"Mu isamaa on minu arm"L.Koidula nime all oma "Kooli lugemise raamatu" I osas.Isamaaluule,"Miks sa nutad?"on kujutanud eesti rahva ajalugu:muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine."Jutt"igatsusluuletus."Enne surma- Eestimaale!".See on Koidula testament,mida kannab kõrgeim tunne-patriotism,Isamaa oli ta viimne mõte siit ilmast lahkudes..Koidula oli romantiline luuletaja,kelle vaim lendab kõrgustes ja hing ihkab ilu.
· Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?" · ,,Kõver kuuseke" · ,,Pulmalaul" · ,,Must lind" 7. Cyrillus Kreek (1889-1962) · Helilooja ja pedagoog · Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu · Karl Ustav Kreek Kirill Cyrillus · Peterburi Konservatoorium (tromboon ja kompositsioon) · Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al
ka valgustuslikku proosat, sealhulgas ajaloolist temaatikat. Luule: temaatika: romantiline isamaalüürika, loodus-, kodu- ja armastusluule. Luuletusi: ,,Sügisemõtted", ,,Kodu", ,,Kaugelt koju tulles" < I luulekogu ,,Vainulilled" (1866). II luulekogu ,,Emajõe ööbik" (1867) > ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht Eesti laulu" jne. Tuntumad loodusluuletused: ,,Ja õnn on kevade"; ,,Lenda", ,,Kevade tulek" jne. Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8. Teisi ärkamisaegseid kirjanikke: 1) luuletajad: Johann Voldemar Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja". Mihkel Veske ,,Kodumaa", ,,Ilus oled, isamaa!". Friedrich Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa", ,,Vanemuine", lasteluulest ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud:
" "Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on." "Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele." "Üksikisiku saatus on veel tumedam kui rahvaste saatus." "Parem pettuda sõprades kui sõpru petta!" "Elu mõte on elus endas." "Parem teada valesti, kui üldse mitte teada." "Üksildased on samahästi kui surnud." "Surnud pole enam üksildased." "Alati koos aga igavesti lahus." "Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja sa nutad üksinda!" .."Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." .."Teiste suurte eeliste vastu ei ole muud pääsevahendit kui armastus." . ."Õige vastus on nagu meeldiv suudlus." .."Ma leian üha enam, et peab hoidma vähemuse pool, kes on alati targem." .."Õnnelik on inimene, kes võib oma elu lõpu seostada algusega." .."Otsige iseendas ja te leiate kõik!" .."Rahulolu saladus esineb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järele,
d) sai tee märjaks. 6. Perkunas on a) piksejumal; b) merejumal; c) päikesejumal; d) sõjajumal. 7. Õde muutus käoks, et a) vennad teda kuuleksid; b) igal kevadel oma vendi taga nutta; c) tuju rõõmsamaks läheks; d) ristirüütlitele kätte maksta. 8. ,,Käos" on muinasjutule iseloomulik tunnus a) vendade hukkumine; b) käo kukkumine; c) linnu muutumine inimeseks; d) inimese muutumine linnuks. 9. Muinasjutu ,,Kägu" peamõte on, et a) sissetungijad tuleb tagasi lüüa; b) kui sa nutad, võid muutuda käoks; c) kõige suurem kaotus on lähedaste surm; d) sõtta ei tasu minna. 10. Muinasjuttu ,,Kägu" sobib illustreerima vanasõna a) ,,Igal linnul ise laul"; b) ,,Armastus ei väsi iial"; c) ,,Õige hõlma ei hakka ükski"; d) ,,Suur tükk ajab suu lõhki". Suurvürst Kestutis Kägu
Koorimuusika: *"Psalm 42", "Seitse motetti", "Psalm 32" segakoorile *Segakoorilaulud "Õõtsuv meri"(K.E.Sööt); "Murtud roos"(M.Lipp); "Noored sepad"(G.Suits)jt. Orelimuusika: *"Fuuga" d-moll; "Prelüüd ja fugett" c-moll jt. Instrumentaalkammermuusika: *Keelpillikvartetid *"Duett" 2 viiulile jt. Vokaalkammermuusika: *Duetid "Mis on inimene?"; "Psalm 21" jt. *Soololaulud "Niitja"(H.Salus ja K.E.Sööt); "Sügis"(K.E.Sööt) *Rahvaviisitöötlused "Meie elu"(M.Mohn); "Mis sa nutad, lillekene?"(L.Koidula) 5. Kokkuvõte: Rudolf Tobias on jätnud sügava jälje eesti muusikaajalukku ja mitte ainult. Tobiase oratoorium ,,Joonase lähetamine" on ka paljudes Euroopa riikides ettekandele tulnud. Vaatamate sellele, et oratooriumi ettekannet ei saatnud koheselt edu, sai sellest aja möödudes rahvusvaheliselt hinnatud teos. Hinnatud kultuuritegelase staatust kodumaal näitab, lisaks Tobiase teoste esitamisele, ka helilooja kujutise lisamine Eesti kroonile
"Lenda", "Kevade tulek".) Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes. Tema hilisem algupärane luule on temaatiliselt mitmekesine: isamaalüürikale lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad loodusluuletused ("Miks sa nutad?", "Üürikene" "Ööbik"). Kroonlinna-perioodil muutusid Koidula luuletused raskemeelsemaks esile tulid igatsus kodumaa järele, soov saada maetud kodumaale ("Jutt", "Igatsus", "Enne surma Eestimaale") NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist
Reinvald); "Isamaa mälestus" ("Kalevipoeg"); "Tolm ja põrm" (F. R. Kreutzwald); "Enne ja nüüd" (J. Hurt); "Laevnik" (A. Haava); "Kevade tundmus" (M. Eisen); "Kui sa kuulsid" (L. Koidula) *Rahvaviisiseaded Instrumentaalkammermuusika: *"Paula-Walzer", "Tundeline unistus", "Le chemin de la vie", "Resultat de probleme" ja "Per aspera ad astra" klaverile *Viiulipalad Vokaalkammermuusika: *Soololaulud "Kuku sa kägu" ja "Pulma ootus" (rhvl.); "Armuke" (M. Veske); "Miks sa nutad, lillekene" (L. Koidula); "Emakeel" (J. Bergmann); "Ehatäht" (F. R. Kreutzwald); "Väike valss" Raamatud: *"Noodiõpetus" (1892); "Viiuliõpetus" (1893); "Noodiõpetus ja komponeerimise õpetus" (1893); "Ueber estnische Volksweisen" (1892) KASUTATUD KIRJANDUS: *Eesti muusika bibliograafiline leksikon *Eesti muusika I *Eesti heliloojad ja muusikateadlased
P: LORA! K: Võin sulle teatada Hiiobi sõnumeid: Ell saab minule! Kaks on poolt, ega sinul ei ole selle kohta enam midagi öelda! Sinu hääl ei too sinna enam midagi kaaluvat juurde. Päris tõsi, nalja ma ei tee! P: (peast kinni haarates) Ell tahab sind! Sind! Niisugust juttu ära mulle aja! Ell tahab sind kaabakat, kes käib kõrtsides kaklemas ja on vanglas kuude kaupa soola-leiba söönud! K: Jah tahab! P: Saan naerukrambid! K: Ei nutad vend! P: Saan naerukrambid! P: Ei, vajud südamevalust ninali! P: Saan naerukrambid! K: Noh siis tea, Ell on juba pool aastat minu naine. Nüüd ma võtan ta avalikult sinult üle. P: Häbematu lurjus! Valetad, noakangelane! Ütled, et kaks on selle libujahi poolt... Aga kaks on ka vastu! K: Jäta tühi lora! P: Kasi siit välja! Kaarli läheb löntalönta uksest välja ja peagi saabub Ell. Tal on käes suitsupakk ja ajaleht, mille ta Pärtlile ulatab. E: Need on sulle, kallis.
elust ning elamisest. Tema jaoks polnud tunded esikohal, pigem reaalsus. Lihtsam on elada reaalsuses ilma muretsemiseta, milleta ei kaasne ka mured. Elu on näitemäng. Peategelane ei sobinud sinna näitemängu, ometigi ei suutnud ka teised sellega leppida. Kõigil oli ettekujutlus õigesti elamisest ning sellest, mis on halb ja mis paha. Kõigil on elu jaoks kirjutatud just kui stsenaarium, mis eeldab ka seda, et sa nutad matustel, avaldad tundeid oma kaaslastele, nõustud kõigega,mis peaks halb olema. Ühiskond ei taha aksepteerida teistsuguseid. Teistsugune oli Meursault, kes oli ükskõikne. Ta oli oma ema vanadekodusse pannud, ometigi teadis ta, et ta ema oli seal õnnelik. Ema matustel ei nutnud ta kordagi. Kohtus ei suudetud tema suhtumisega aga leppida, selle kõige põhjal peeti teda hoolimatuks ning külmavereliseks mõrvariks. Tihti tuleb tõde viimasena päevavalgele.
Elu on liiga lühike, et seda kahetsemise peale raisata. Valed kahtlused, kiired otsused, võidud ja kaotused nendest me õpime ja seame endale illusioone , et igapäevaga paremaks muutuda. Kuna aega tagasi keerata ei saa, siis pärast igat kaotust teeb elu ühel hetkel omad korrektiivid.ja kõik läheb rööbastele. Buddha on öelnud: ,,Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus." Ja nii ongi. Mõtlemine on elus kõige tähtsam. Naerata ja kogu maailm naeratab koos sinuga, nuta ja sa nutad üksinda. Võidud ja kaotused õpetavad meid vastutama oma tegude eest. Nad aitavad leppida elu karmi olemusega ja võimaldavad selles üdini ebaõiglases maailmas ellu jääda, sest need, kes on nõrgemad, trambitakse jalge alla. Enda eest tuleb seista ja nõuda võrdsust, sest ainult nii saab ühiskond muutuda paremaks. Igaüks peab enda poolt andma väikese panuse. Mitte keegi ei ole öelnud, et elu peab kerge olema. Pole võimalik saavutada maailmas oma kohta, kui seisad
Hermanni, ja Adalbert Hugo Willigerode 3. Kolmas üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 11.-13. juuni 1880 Tallinnas, Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus 4. Kuidas olid laulupeod Eesti rahvusliku muusikakultuuri jaoks olulised? 5. Aleksander Saebelmann-Kunileid - kellena elu jooksul tegutses? koolmeistrina, valga seminari abiõpetaja, laulupeo üldjuht, õpetaja, organist. - kus omandas hariduse? Valga seminar - nimeta tema laule (väh 2) "Miks sa nutad lillekene´´, "Süda tuksub" 6. Milline tähtsus oli Eesti haridusele ja muusikale Valka õpetajate seminaril, mida pidas lätlane Janis Cimze? Seminari tähtsus Eesti jaoks seisneb eelkõige selles, et enam kui 400 lõpetanu seas oli ligi 120 eesti noormeest, kelle tegevus kujundas oluliselt kogu Eestimaa kultuurilugu alates 1850. aastaist. 7. Karl August Hermann - kellena elu jooksul tegutses? (väh 2 tegevusala) õpetaja, helilooja, ajakirjanik - millisel alal oli kõrgelt haritud
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ära vöta endale kunagi sellist koormat kanda, mida sa tegelikult kanda ei suuda. Mitte miski siin maailmas ei sünni lihtsalt vöi pöhjuseta. Pöhjus tuleb vaid endale selgeks teha. Igaühel on midagi varjata. Olge oma laste vastu kenad. Nemad valivad teile vanadekodu. Otsustamatus on paindlikkuse vöti. Ära löö maaslamajat, juhul, kui sa pole kindel, et ta üles ei töuse. Naerata ja kogu maailm naeratab koos sinuga. Nuta ja sa nutad üksi. Naerata ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mötled. Et panna inimesi hindama vabadust, on vaja tekitada neile tunne, et neil pol seda, aga mitte seda päriselt vöttes. Elame nii, et eilset ei olnud ja homset ei tule. Elu on teater ja meie näitlejad selles. Pole olnud, et pole olnud. Pole midagi valusamat, kui pettuda armastatud inimeses. Kuni sa veel üritad, pole sa veel kaotanud. Armastada, tähendab riskida jääda vastuarmastuseta.
keel.Kangelane tahab elada kodus,laulda laste laule. "Emajõe õõbik"(1867)-see teine luulekogu pani aluse Koidula tuntusele.Juba luulekogu pealkiri on metafoorne.Ühelt poolt on ööbik tagasihoidlik väike lind,kes varjub põõsastesse ja ei taha ennast näidata,teiselt poolt aga on õõbik kõige virtuoossem laululindude hulgas. 1.Selles kogus on kesksel kohal romantiline isamaalüürika.Koidula varasemaid luuletusi,kus esineb isamaa-motiiv on- "Miks sa nutad lillekene?"-siin on juba olemas need metafoorid,mille kaudu hakati hiljem eesti rahva ajalugu kujutama-muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine ,,Koit on saanud isandaks! ".Nii lootusrikkalt lõpeb Koidula ajalookirjeldus. ,,Sind surmani"-räägib sellest,et poetess tahab surmani meeles pidada õitsvat Eestimaad.Parem on puhata Maarjamaa mullas kui võõrsil elada.Aga tihti võib Eestimaa silmis näha pisaraid.Luuletaja kutsub
______________________________ 2. ______________________________ 41 42 9. Muinasjutu ,,Kägu" peamõte on, et 3. ______________________________ 4. ______________________________ 43 44 sissetungijad tuleb tagasi lüüa; kui sa nutad, võid muutuda käoks; kõige suurem kaotus 5. ______________________________ 6. ______________________________ 45 46 19 on lähedaste surm; sõtta ei tasu minna.
Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? Sümbol on võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Nii on näiteks koit nooruse ja vabaduse, loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe. Allegooria on mõistukõne, mis iseloomustab tavaliselt kogu teost. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, esemete, olukordade all tuleb näha
Tagasitulija: Kas see on unes? Isa: Ei tea ütelda. Tagasitulija: Aga miks pime on? Isa: Öö on veel, ega siis öö koos unega pea ära kaduma. Öö on öö ja uni on uni. Tagasitulija: Aga ma ei ole ju sängis. Isa: Kus sa tead, et sa sängis ei ole? Tagasitulija: Ma seisan. Isa: Seda viga saab parandada, heida pikali. Tagasitulija: Põrandale? Isa: Kas siin on siis põrand? Tagasitulija: Mis siis? Isa: Muru vast. Ega see ei aita. Tagasitulija: Mis asi? Isa: Et sa seisad ja nutad. Tagasitulija: Isa, kust see auk siia? Isa: Aimugi ei ole. Tagasitulija: Aga kui sealt üle ääre vaadata? Isa: Kui tal äärt on. Tagasitulija: On ju nagu. Isa: Tule ja vaata. Tagasitulija: Ma kardan. Isa: Kas sa arvad, et siin on midagi karta? Tagasitulija: Õudne. Isa: Kui sa alla lähed, mõtle selle peale, et see, kus sa enne olid, ei ole enam see endine, see on nüüd juba üleval. Sina mõtled küll, et kui sa oled üleval, mis üleval see on, et see on siinsamas maa peal
Tema eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino- Lilled" ja ,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!"
Jove! oh Jupiter Nostrum est, quod vivis meie oma on(see aeg), milles elad Mens sana in corpore sano terve vaim (olgu) terves kehas Amice sober O navis referent in mare te novi/fluctus! oh sind, laev, juba viib merre su vastne voog! Salve, amice! Tervist, sober! Tu quoque salve, pater! ka sulle tervist, isa! Non sum, quails eram ma ei ole(enam) selline, nagu olin Curriculum Vitae elukäik Actum habemus! on tööd! Mulier, quid fles? naine, miks sa nutad? ...Atque in ventos vita recessit ja elu kadus tuulde Abi, satana! tagane minust, saatan Pomvm prohibit dvilcissime sapit keelatud vili on kõige magusam Militaria - sõjandus Litteraria lugemisvara, kirjavara Curonus `'Curonia'' liege De facto tegelikult Cursus jooks Summus dux kõrgeim juht Laesio optionis vaba väljakutse Laesio majestatis majesteedi väljakutse Angina maligna sive gangraenosa kurgupõletik, angiin
markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid. Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kus nad on ta pannud." Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: " Issand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära." Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea
" "Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on." "Me sureme ja meist ei j mitte miskit jrele." "Otsin sinu nime igalt ristilt. Loodan, et mul leidmata jb see." "ksikisiku saatus on veel tumedam kui rahvaste saatus." "Parem pettuda sprades kui spru petta!" "Elu mte on elus endas." "Parem teada valesti, kui ldse mitte teada." "ksildased on samahsti kui surnud." "Surnud pole enam ksildased." "Alati koos aga igavesti lahus." "Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja sa nutad ksinda!" "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mlestustes." "Teiste suurte eeliste vastu ei ole muud psevahendit kui armastus." "ige vastus on nagu meeldiv suudlus." "Ma leian ha enam, et peab hoidma vhemuse pool, kes on alati targem." "nnelik on inimene, kes vib oma elu lpu seostada algusega." "Otsige iseendas ja te leiate kik!" "Rahulolu saladus esineb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade jrele, mis on sinu haardeulatusest vljas."
Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R. Jakobson omal kulul välja kogumiku "Wanemuine Kandle Healed I", mis sisaldas Kunileidi "Sind surmani", "Minu isamaa on minu arm", "Minu isamaa nad olid matnud" ning kaks tema enda rahvaviisiseadet "Miks sa nutad, lillekene" ja "Kodu". Ta saatis eksemplarid ka laulupeo komiteele ning kooridele, kes olid osavõtuks registreerunud. I üldlaulupeo kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, millele lisandus tsaaririigi hümn. Eesti laule oli nende hulgas ainult kaks A. Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". On ilmne, et l a u l u d e r a h v u s l i k u o m a p ä r a p r o b l e e m oli laulupeo ettevalmistamise perioodil küllaltki aktuaalne ka Jannsenite kodus. Seda
Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Konstantin Türnpu (13. VIII 1865 Klooga mõis - 16. IV 1927 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Õppis muusikat Tallinnas E. Reinicke juures, juhatas 1884-1886 "Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. Täiendas end 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal. Oli a-st 1892 Tallinnas Niguliste kiriku organist ja saksa gümnaasiumi, 1894-1895 ja 1904-1909 ka Nikolai I
õnnistagu sind?“Ei.ei.ma eksin.Ma arvan, kullake miss Jane, see tähendab „kohtumejälle“.“ Jane ja Michael vaatasid teineteisele otsa.Nende silmis säras rõõm ja arusaamine.nad teatsid, mida Mary Poppins oli tahtnud öelda.Michael ohkas pikalt ja kergendatult. „Kõik on korras“ ütles ta väriseval häälel. „Mary Poppins teeb alati seda, mida ta lubab.“Ta pööras kõrvale. „Michael, kas sa nutad?“ küsis Jane. Michael käänas pead ja püüdis õele naeratada. „Ei,ei nuta,“ütles ta. „Need on ainult mu silmad.“Jane lükkas teda õrnalt voodi poole, ja kui Michael oli teki all, pistis Jane Mary Poppinsi portree talle pihku – tõtakalt, et mitte kahetsema hakkata. „Sa saad selle täna öösel endale kullake,“sosistas Fane ja toppis tekiääred kinni just nii, nagu Mary Poppins seda alati oli teinud .... .
õnnistagu sind?"Ei.ei.ma eksin.Ma arvan, kullake miss Jane, see tähendab ,,kohtumejälle"." Jane ja Michael vaatasid teineteisele otsa.Nende silmis säras rõõm ja arusaamine.nad teatsid, mida Mary Poppins oli tahtnud öelda.Michael ohkas pikalt ja kergendatult. ,,Kõik on korras" ütles ta väriseval häälel. ,,Mary Poppins teeb alati seda, mida ta lubab."Ta pööras kõrvale. ,,Michael, kas sa nutad?" küsis Jane. Michael käänas pead ja püüdis õele naeratada. ,,Ei,ei nuta,"ütles ta. ,,Need on ainult mu silmad."Jane lükkas teda õrnalt voodi poole, ja kui Michael oli teki all, pistis Jane Mary Poppinsi portree talle pihku tõtakalt, et mitte kahetsema hakkata. ,,Sa saad selle täna öösel endale kullake,"sosistas Fane ja toppis tekiääred kinni just nii, nagu Mary Poppins seda alati oli teinud ....
Nendest piltidest on markantseim see Tiziani Londoni Rahvusgaleriis paiknev maal. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Tizian. Noli me tangere. National Gallery. London. Corregio. Noli me tangere. Prado. Madrid. Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kus nad on ta pannud." Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: " Issand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära." Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus
Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Kapp, Artur (28.02.1878 14.01.1952) Helilooja ja pedagoog. Muusikutesuguvõsa Kappide võimsaim esindaja. Muusikalise alghariduse sai Suure-Jaanis oma isalt Joosep Kapilt Suure-Jaani muusikaelu ongi suuresti seotud olnud Kappide perekonnaga. A. Kapp lõpetas 1898. aastal Peterburi konservatooriumi L. Homiliuse oreliklassi ja 1900 N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid
puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani maal, mis on Londoni Rahvusgalerii uhkuseks. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kus nad on ta pannud." Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Issand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära." Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles
Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R. Jakobson omal kulul välja kogumiku "Wanemuine Kandle Healed I", mis sisaldas Kunileidi "Sind surmani", "Minu isamaa on minu arm", "Minu isamaa nad olid matnud" 5 ning kaks tema enda rahvaviisiseadet "Miks sa nutad, lillekene" ja "Kodu". Ta saatis eksemplarid ka laulupeo komiteele ning kooridele, kes olid osavõtuks registreerunud. I üldlaulupeo kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, millele lisandus tsaaririigi hümn. Eesti laule oli nende hulgas ainult kaks A. Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". On ilmne, et laulude rahvusliku omapära probleem oli laulupeo ettevalmistamise perioodil küllaltki aktuaalne ka Jannsenite kodus
rõhk esimesel silbil esimene peoon /+ /, rõhk teisel silbil teine peoon / + /, rõhk kolmandal silbil kolmas peoon / + /, rõhk neljandal silbil neljas peoon / +/. Eesti luules on peoon harvaesinev värsimõõt. personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad, lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula.) polüsündeton stiilivõte, mis põhineb sidesõnade taotluslikul kordamisel, paljususel. Polüsündetoni abil saab teatud sõnu värsis esile tõsta.Näiteks: Mu viimne laul on õitest ja kenast kevadest ja kena kevade ilust ja suvest ja sügisest. (Juhan Liiv.) poolsonett vt sonett. prantsuse sonett vt sonett. puhas riim vt täisriim.
· Kirumis-, sõimu-, ähvardus-, parastamisvormelite poeetilised arendused Haista hiire uru, sealt saad targema aru! Paras, paras papile, kes käskis küla kapile! Pea lõuad, kui jõuad (kui ei jõua, osta lõuarauad)! See su tapab, see su matab, see su kondid koristab (rusikat näidates); Sure, konn, mis mul sust on! · Mingite konkreetsete laulude või luuletuste paroodiad Hapu hani plehku pani (< Minu valge hani täna plehku pani...); Mis sa nutad, lillekapsas, homme sööb sind hobune ~ homme oled lehma vatsas (< Mis sa nutad, lillekene, nupud täis sul pisaraid...); Tule mu rinnale, ripu kui konn, katsu kui hea sul rippuda on (< Tule mu rinnale, rahu siin saad, laevale leiad sa sadamas maad...); Sa mu saabas, sa mu suss, sa mu katkine kaloss (< Sa mu süda, sa mu hing...) · Nimepilked Juhan Jussi tappis kassi...; Jõumees Juss, kapsauss! Jüri Jürnas, pe- kärnas...; Kaarel kapsajuurikas...
* Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. * Ära valeta, siis pole vaja sõnu meeles pidada. * Mitte püstijäämine pole tähtis, vaid see, et suudad pärast iga kukkumist üles tõusta. * Ära maadle seaga! Te mõlemad määrite ennast ära, aga üksnes temal on lõbus * Loomulikult läheme põrgusse, aga esimese klassi piletiga * Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres *Võimalus ei oota, et sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda *Selline on elu:kord nutad,kord naerad,kuni surm annab käsu"VAIT" *Õnne juurde kuulub paratamatult valu,nagu valguse juurde vari... *Sõnad on antud inimestele tema mõtete varjamiseks... *enamik inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsustanud olla A. Lincoln *keerulistel küsimustel on lühikesed kergestimõistetavad valed vastused. *me mõistus on see paik, kust ainus viiv meid põrgust paradiisi, paradiisist põrgu viib.
pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab vitsakimbukestena otsekui leseks jäänud pere -- lapsi palju, aga toitjat, keskset tüve, pole olemaski. Armasta puud kogu oma hingepuhtusega, vaatle ometi kord tähelepanelikult puude lehti või nõelu, kas nad ei liigu, ei hinga, ei värise -- see on ometi sama elu, mida elad ise. Nad elavad ja hingavad, see on tõsi, sarnaselt tuultes värisedes, päikeses kiirates, udus piisku pudendades. Nii naerad, rõõmustad ja nutad sinagi. Kas elava ja hingava vahel ongi mingit erinevust? ("Ekke Moor", 1941) 2 LOODUSKAITSE JA KESKKONNAKAITSE Sõna keskkond on eesti keeles mitmetähenduslik. Antud juhul on mõeldud inimese elukeskkonda (ingl. k. environment), millisesse kuuluvad planeedi Maa litosfääri ülemised kihid, pinnas, vesi, atmosfääri alumised kihid, taimestik ja loomastik. Keskkonna sisse on haaratud kõik see, millega inimene vahetult kokku puutub ja mis tema elamist-olemist mõjutab
Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". 37. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad. lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi
30. See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. 31. Armastus on teinud ohke oma parimaks tõlgendajaks. 32. Armastus, mis lööb lõkkele äkki, on kõige visam paranema. 33. Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. 34. Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. 35. Sa oled kui sügistuul: tuled aeglaselt, puhud kõik sassi ja siis lähed jälle minema. 36. Sa võid küll naeratada, aga sees pool sa nutad. Seda on su silmadest näha. 37. Kui sa vaid teaksid, et ma olen sinusse armumas .. 38. My life, my rules, my problem. 39. Mõni inimene unistab, mõni inimene aga lakkas unistamast, sest ta unistused ei täitunud. 40. Ainus vahe poiste ja meeste vahel on nende mängukannide hind ! 41. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi. 42. Süda ütleb: "Oota ja armasta." Mõistus ütleb: "Unusta ja mine edasi. 43. A legal kiss is never as good as a stolen one. 44
selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: "... on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. ... on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale tudumist ja söömist parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. · Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et "ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull". Kui ta ütleb, et ta ei taha minna või et talle midagi ei meeldi, siis ütle: "See ongi alguses natuke raske, aga emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme KOOS midagi huvitavat!" Kodus vaadake koos lasteaiateemalisi raamatuid, püüdke teha kohanemise lihtsustamiseks neid tegevusi, mida tehakse lasteaias. · Rõhuge lapse sõpradele e. püüdke lapsele leida rühmast võimalikult ruttu sobiv kaaslane
annaabi.ee 
