Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse vanad" "Kaks paari ja üksainus" "Tähtispäev" "Rahaauk" Loomingu kõrgaeg Näidend "Juudid" (1921) Romaan "Kõrboja Peremees" (1922) 5köiteline romaan "Tõde ja õigus" (19261933) Allegooriline romaan "Põrgupõhjas uus Vanapagan" (1936) Näidend "Kuningal on külm" (1936) Tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudid 1922 Kõrboja peremees 19261933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan
Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "KäbeKaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Rahaauk" (1907).Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936).Ajapikku omandas Tammsaare looming
Sinult ühte vaid palun: et läheks meie tee minu lõpuni koos. Sina oled mu taevasina, selles sinas tiirutav kull, roosavarvune, nöbinina, üsna tark - ja vaid veidike hull. Pärast surma ma laeva ei vaja. Olles elus ma palun su käest: ära iial mind minema aja minu viimaseks laevaks sa jääd. Luulekogust leidsin palju huvitavaid mõtteid ja sõnu: pillutab (liigutab) tarib (tirib) viirelind luigutav Arvan, et Juhan Smuul kirjeldas Eestit erinevate väljenditega: mõisahärrade rahaauk pappide paradiis talupoegade põrgu „vaesele rahvale jääb vaid jumalariik“ Kaks 8-värsilist luuletust erinevate luuletustest. Mis und ma nägin- ma ei tea seal oli lill ja lind. Su kurb lein kaebus südant lõikab, on solvatud su koerarind. Luiged lendasid. Luigutav rivi säras päikeses kui helendav kee. Neid ja noormees- nad istusid kivil silmad rahutult pöörleval veel. Tahaks minna, ei tea kuhu minna. Põhjatuultega lendaks ma sinna. Ta on samas, siis kusagil kaugel.
Sisu pole eriti oluline. ,,KAKS PAARI JA ÜKS AINUS" näitab kui palju vaenulikkust võib tekitada sotsiaalne kehv olukord. ,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste . suhu on kirjutatud palju ehedat kõnekeelt. II PERIOOD:
noortele. Loomad jagatakse ka ära. Teos lõppeb sellega, et minial sünnib laps ja teises talu hoones sureb samaaegselt vana taluperemees. „Ajalehekandja nr 17“- 1904- vana naine saab ajalehepataka ja peab need viima otse korterite ukse taha, aga ta ei jaksa nii kiiresti, kui soovitakse. Ühel hetkel nr 17 puudub ja ta asendatakse. 1907 „Uurimisel“ (palju filosoofilisi arutlusi) ja „Rahaauk“- revolutsioonisündmuste kajastused. Seni polnud keegi julgenud seda teemat käsitleda. Üliõpilasnovellid: (3) eelmise sajandi kümnendid. „Noored hinged“, „Pikad sammud“, „Üle piiri“. „Poiss ja liblik“- 1915, sisaldab kunstmuinasjutte ja eepika lühivorme, mõte tuleb leida ise. Kunstmuinasjutud: „Kaaren ja pojad“- Kaaren viib üle jõe oma kolme poega,
Jutlus saab läbi, hakkab koju minema. Teine karjapoiss kutsub linnupesi otsima ja lõhkuma. Karjapoiss tahab midagi erilist teha, läheb tallu tagasi ja käib jõe ääres kala püüdmas. Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu. Päev läks tühja. / Väikese poisi lootused, ootused, pettumus. Loodust hästi kujutatud. Lihtsakoeline lugu, paralleelid Indrekuga.), ,,Rahaauk". 1907.aastal astus Anton ülikooli õigusteadust õppima. Enne sehkendas vanade keelte eksami, sai kenasti hakkama ja stuudium edenes kenast. Lisaks täiendas end inglise keele ja prantsuse keele osas. Luges palju kirjandust, tutvus ja hiljem ka tõlkis o. Wilde ,,Dorian Gray portree". Luges Dostojevskit, B. Shaw'd jne. Ülikoolipäevil kirjutas novellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri". Nendes käsitleb noore inimese eneseotsinguid
ning Juku on väga pettunud. Ka kirikuõpetajalt saab Juku noomida, kuna teine karjapoiss kutsub Juku koos endaga kirikutorni kella vaatama. Pärast kirikut läheb noormees koju ning heidab lakka pikali ja tal tuli ängistus peale ja ta nutab, et päev ei olnud nii hea kui ta oleks pidanud olema. 1902 ,,Käbe Kaarel" karakternovell Algul Kaarel on hea ja tubli, aga kuid kui ta abiellub, on ta naise vastu halb. 1905 ,,Rahaauk" revolutsioon ja usuhullus Vanamees kaevab karjääris auku, lootes, et seal sees on kulda. Tema poeg võtab osa revolutsioonist ning tütar käib usuringkondades ja jääb usumehest rasedaks. Teose lõpus kukub tütar isa poolt kaevatud auku ning sureb, vanamehe poeg aga mõistetakse süüdi revolutsioonis ning ta läheb vangi. II LINNAREALISM Teadlik ärapöördumine külarealismist. Huvi keskendub üksikisiku psühholoogilistele probleemidele ja
Kunstilisest täisküpsusest ja isikupärast annavad tunnistust Piibliaineline ekspressionistlikku laadi draama ,, Juudit" ja romaan ,,Kõrboja peremees". Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Tammsaare teoseid on tõlgitud enamasti vene ja inglise keelde. Ta kirjutas oma teoseid enamasti neil hetkel õhus olevatest ühiskonna probleemidest. Kõikides tema teostes on realism. Olulisemad teosed Jutustus, 1903 ,,Vanad ja noored" Jutustus, 1907 ,,Rahaauk" Näidend, 1921 ,,Juudit" Romaan, 1922 ,,Kõrboja peremees" Romaan (5köiteline), 1926 1933 ,,Tõde ja õigus" Romaan, 1939 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Näidend, 1936 ,,Kuningal on külm"
huumor. Niisuguses olukorras on teose ehituses laialivalguvus ning vähene vormikindlus paratamatu. Kunstliku võtte tarvitamist, mis efektselt tõstaks millegi ilmekaks, sellega tõestades midagi, tugevasti pooldades midagi, on peaaegu lootusetu oodata. Samal ajal oleks kunstliku võtte järele tarvidust, mis autori mõtete tulva rohkem keskendaks või mis tõstaks pinevust. . H. Tammsaare esimestes pikemais jutustustes ,,Rahaauk" (1907) ja ,,Uurimisel" (1907) oleks olnud kunstliku võtte rakendamiseks soodsat pinda. Kuigi jutustuses ,,Uurimisel" on psühholoogilise nähtuse jälgimist, on seal ometi ka lausa kriminaalloo sündmustikku. Seda oleks võinud teha pingsamaks just mingi põnevustava võttega. Samuti psühholoogilise probleemi oleks võinud tõsta mingi kavatsusliku võttega efektselt esile. Aga autor ei asu veel midagi leidma, vaid alles uurib ja seepärast igasuguse efektsema kombinatsiooni puudumine
olulise tõe: ta mõistis, et ainult omaenese avastanud läbielatud või vahetult kogetud muljete ja seikade kirjapanek tagab teose kunstilise õnnestumise. Seega oli Tammsaare tunnetanud üht realistlikku loomingumeetodi põhitõde. Ja ta hakkaski oma juttudele otsima ainestikku kodupaigaümbrusest ning talle tuttavast talupojaelust. 4. ,,Teataja" 5. 6. ,,Mäetaguse vanad", ,,Kaks paari ja üksainus", ,,Vanad ja noored", ,,Rahaauk". Tammsaare kirjutas sellel perioodil peamiselt külaainelisi jutte. 7. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri", ,,Varjundid", ,,Kärbes", ,,Poiss ja liblik". Selle perioodi teemaks oli kirjutada jutustusi haritlasnoorte elust. 8. Selle kõrgperioodi ainsaks teoseks oli/on ,,Judiit", mis sai valmis aastal 1921. LISA MÄRKSÕNADELE KOMMENTAARE: ,,Kõrboja peremees" (Eesti kirjandus 10. Klassile)
äraandjale endale halba - lõpuks jääb Kangar üksi ja tema ei taha tegemist teha suguvennad, saksa ristirüütlid ega ka preestrid. 2. I periood: Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskuse eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt
Siin tõusis maa natukene kõrgemale ülesse, ojalained kohisesid ja teekäijad sealtkaudu silla pealt metsa tõttasid. Oli kaunis kena koheke see Mäeotsa talu, rõõmsa ja rahuliku rahvaga, kes seal elanud olid. Enne kui Kaarna Peep paiga omale ostis ja sinna veski tegi. Nüüdsest oli jäänud uhketest hoonetest vaid mustad suitsenud varemed. Koht oli koledaks tehtud, nii et sinna minekuks ei olnud enam põhjust. Seal külas pidi olema ka rahaauk, aga keegi ei ole julgenud seda veel kaevama hakata. Kiviveski tondid ei teinud nalja, need kes kätte neile sattusid teadsid seda. Vanal kiviveskil mis seisis, tegutsesid kodukäijad. Inimesed palvetasid kui sellest kiviveskist möödusid, Üks üritas aga nalja teha ja sõitis öösel suure raha kotiga läbi. Ja nii ta kafus, nagu tina tuhka. Nõnda ei saanud kohus miskit teha. Inimesed eriti väljas ei käinud, seal Saardaru külas või ainult tegutsemas näha kodukäijaid
ehitati ja seega kirik paistab kõigile kätte. Tahtnud Saaremaalt kiviga torni maha visata, aga oh õnnetust! Lingupael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeskasse maha, seega jäänud torn püsima. Vanasti igal jaanilaupäeva ööl põlenud sääl kivi all raha auk. kui säält mööda minnes viskasid raudasja tulle, said raha. Ükskord tulnud Haeska teovaim Sinalepa mõisast kündmisest, tee läinud läbi kivi juurest ja parajaste põlenud rahaauk. Teomehel pole käes olnud muud midagi kui puust härjaike, visanud selle tulesse, teisel hommikul leidnud mees tuleasemelt 30 kopikat vaskraha. Oleks raudasi olnud, oleks hõbedat saanud, aga et viskas puust asja, sai vaskraha. Legende Haapsalu asutamisest Ülla Paras
1900–20 tuleb Tammsaare proosaloomingus uusromantiline periood. 1920 on ta uusrealistliku pöörde algataja. Tammsaare oskab üsna kohe kirjutada tähenduslikke tekste. Ka varasemast perioodist võib leida tähtteoseid, nagu lühike novell „Tähtis päev“ (1903), kus karjapoiss saab vaba päeva, millega ei oska midagi peale hakata: unistus saab tegelikkuseks, aga kui on tegelikuks saanud, siis hakkab taas tuhmuma. 1907 „Rahaauk“ ja „Uurimisel“ 1913 „Vanad ja noored“ – koondab Tammsaare varasemat lühiproosa loomingut Nüüd hakkab tema loomingus nihe uute kirjeldamisvõimaluste suunas. Varane ja realistlik looming siiski ei kao. Selgeid muutusi on näha jutustustes „Pikad sammud“, „Noored hinged“ ja „Üle piiri“ – üliõpilasnovellid. Vararealistlikult uusromantiliseks üleminek on järkjärguline. 1900–1910 loomingus mõjutab ja muudab ta naise käsitlust
Lilienbachi väljaannetele. Kui tsaarivalitsus alustas 1905.aasta detsembris revolutsioonijõududele otsustavat pealetungi, suleti sõjaseaduse kehtestamise järel ka ,,Teataja". Osa selle ajalehe toimetuse töötajatest arreteeriti, osa põgenes. 1906. ja 1907. aastal töötas ta ,,Vaatleja" ja ,, Sõnumed" toimetuses, lõpuks suleti needki. 1905. ilmunud lühijutt "Päästmisel" Mayeri vabriku juures kujutab tööliste tulistamist ning jutustus ,,Rahaauk" kajastab revolutsiooni mahasurumise julmust. 1907. aasta sügisel alustas A.H.Tammsaare õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ta arvas , et juuratudeng olles saab ta kõige põhjalikuma ja parema ülevaate ühiskonna struktuurist , selle seaduslikest ja õiguslikest alustest. Tammsaare õppis ülikoolis palju keeli, kuulas loodusteaduse ja psühholoogia loenguid ning kulutas palju aega maailmakirjanduse klasssikute lugemiseks
PILET NR.8 1.A.H.TAMMSAARE LOOMINGU ÜLEVAADE Tammsaare loomingu saab jaotada viide loominguperioodi. I periood: Valla- ja kihelkonnakoolis valminud katsetused. Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskusaate eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: Psühholoogiline impressionism, noortevahelised suhted. Tammsaare kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja
Üritavad teda oma kasuks saada. Kõike peab rohkem olema. "Vanad ja noored" Sees tõe ja õiguse probleem. Vaatluse all kahe põlvkonnavahelised suhted. Vastuolud väimehe ja ämma vahel. Kes on peremees? Hiljem leitud, et ämmas on Pearule omaseid jooni. "Tähtis päev" Lugu karjapoisist, kellele lubatakse pühapäev vabaks. Teeb plaane ette, mida kõike ta ette võtab. Tegelikult läks kõik nurja, midagi ei õnnestunud. "Rahaauk" Üleminek teise perioodi juba pisut, paralleelselt jookseb 3 tegevusliini. Omavahel vaid lõdvalt seotud. ° 1905 aasta revolutsiooni sündmused ° mingi mees, kes unes näinud rahaauku ° usuhullusega seotud probleem (vennastekogud propageerisid väljarändamist) "Uurimisel" Süveneb veelgi tõe ja õiguse probleem. Esimest korda sisse kirjutatud Tammsaarelik naine ( nõudsid alati ohvreid)
1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik,
"Küll jõuab". "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" - eakas meesja noor naine,kes tahab lapsi.Aga mees pole suuteline.Armastuse bioloogiline käsitlus. Põlvkondade vaheline probleem. "Vanad ja noored" (1903) -talu noor peremees ja ämm, ei mahu 1katuse alla.Ämm Pearuga sarnane.Põlvkondade vaheline probleem. "Tähtis päev" (1903) -kurb lugu karjapoisist.Jukul oli 1vaba päev, tegi suuri plaane,kuid ei juhtunud midagi erilist.Unistuste purunemine. "Rahaauk" -3erinevat tegevusliini, vaatluse all 05a revolutsiooni sündmused, usuteema oluline,üks näeb unes , et tema maal on ilge varandus ,hakkab kaevama , kukub auku ja sureb. Nägemuslikkuse teema oluline Valitseb uusromantism.Põhizanrs novellidPõhiteemaks inimsuhete lahkamine,unistuste purunemine- .Huvitub üliõpilaselust.Üliõpilas novellid ,vaatluse all inimene. elutüdimus.
Jutt vaesest vanast abielupaarist. Vanaeit muudkui kaagutab vanamehe kallal. Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. "KäbeKaarli noor naine" 60ane mees võtab noore naise, kelle talla alla jääb. Jama selles, et nii vana m ja nii noor n. "Kaks paari ja üksainus" maaelu. Vaeste maainimeste elu kirjeldamine, kes otsivad väljapääsu vaesusest. Liigutavaim kuju TaidiLaidi, vana mees, vallasant. Teised vaesed toidavad teda. "Rahaauk" (1907). "Vanad ja noored" (sajandi algus) see lugu tegi Tmse tuntuks. Vanade ja noorte vastuseisust. Majja tuleb koduväi, hakkab muudatusi läbi viima. Kõik, olgugi kasulikud teod leiavad ämma juures vastuseisu. Ämmale on omane vaga tigedus. Kui koduväi sureb, siis on kadunud Kaarel äkki väga hea. II periood: üliõpilasaeg. Enne toimus tegevus maal, sotsiaalne taust (vaesus jne), nüüd tegevus linnas ja rõhk inimsuhetel. Näha NoorEesti mõjutusi.
õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkoloosi. Looming Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "KäbeKaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Rahaauk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936).
kreeka keel) ei vastanud nõudmistele ning nende eest ta lõputunnistust ei saanud. Tal õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ning kirjutada teatri- ja kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde. Kuna tööd oli palju ja aega vähe, ilmus sel perioodil vähe ilukirjanduslikke töid. Paar tähtsamat: ,,Tähtis päev", ,,Rahaauk". ,,Tähtis päev" Karjapoiss on peategelane, ühel päeval tuleb saunamees ja ütleb,et läheb ise tema eest karja. Poisi jaoks oli see suursündmus. Läheb kirikusse, paneb ilusad riided selga. Tee peal kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub kaasa kirkutorni, mis on ka elamus omaette. Seda mürgitab kellamees, kes torni tuleb ja pahandab nendega. Poisile läheb see hinge. On kirikus ja kuulab jutlust ning mõtleb, et kas see on parim valik, kuids ta enda erakordset päeva veedab
Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. 11 "Käbe-Kaarli noor naine" 60-a-ne mees võtab noore naise, kelle talla alla jääb. Jama selles, et nii vana m ja nii noor n. "Kaks paari ja üksainus" maaelu. Vaeste maainimeste elu kirjeldamine, kes otsivad väljapääsu vaesusest. Liigutavaim kuju Taidi-Laidi, vana mees, vallasant. Teised vaesed toidavad teda. "Rahaauk" (1907). "Vanad ja noored" (sajandi algus) - see lugu tegi Tms-e tuntuks. Vanade ja noorte vastuseisust. Majja tuleb koduväi, hakkab muudatusi läbi viima. Kõik, olgugi kasulikud teod leiavad ämma juures vastuseisu. Ämmale on omane vaga tigedus. Kui koduväi sureb, siis on kadunud Kaarel äkki väga hea. II periood: üliõpilasaeg. Enne toimus tegevus maal, sotsiaalne taust (vaesus jne), nüüd tegevus linnas ja rõhk inimsuhetel. Näha Noor-Eesti mõjutusi.
Astoria (algul kohvik, 1931. aastast alates restoran; seal mänginud muusikuid loetleb Mutsu 36 (Mutsu 1991, 10: 89)). Need olid pillimeeste hulgas hinnatuimad töökohad ja nendesse töölesaamise nimel käis pidev võitlus. Džässi mängiti ka Draamakeldris 78 (R. Järvi, U. Värk, G. Metssalu ja R. Valgre) ning mõningal määral Estonia Punases saalis (trio V. Compe, W. Kiausch, J. Viilup või F. Kaasik, P. Kiin, V. Roots), mis muusikute seas oli tuntud kui “rahaauk”, ent kuna see oli praeguses mõistes ööklubi, siis ei saanud džässmuusika seal põhiline olla. Väga heas kohas Viru ja Vene tänava nurgal asus 1937. aastal avatud kohvikrestoran Viru 79 , millest pärast omaniku vahetust 1939. aastal sai restoran Kuning. On teada, et 1938. aasta veebruarist mängis seal Karl Aaviku orkester, mille stiililise suundumuse, s.t džässilembuse kohta otseseid andmeid ei ole, kuid koosseisu järgi (K. Aavik as, cl, T. Maiste kl, E. Hendla v, ts, A
annaabi.ee 
